Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitusmaterjalitööstus
ESF-i projekt „Kutsesüsteemi reform“
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA
Avaldatud: 01.10.2025
Uuringu prognoosi periood: 2023−2033
Uuringu koostajad: Riina Tilk ja Elin-Külliki Kruusmaa, SA Kutsekoda
Lühendid
- AK
- ametite klassifikaator
- AP
- ainepunkt
- BA
- bakalaureuseõpe
- DOK
- doktoriõpe
- EETL
- Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- EHIS
- Eesti hariduse infosüsteem
- EH/KL
- ehitusmaterjalide tootmise ja klaasitööstuse valdkond (peamiselt joonistel)
- EKR
- Eesti kvalifikatsiooniraamistik
- EKTL
- Eesti Keemiatööstuse Liit
- EL
- Euroopa Liit
- EMTAK
- Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
- EPD
- (ingl k Environmental Product Declaration) ehk keskkonnadeklaratsioon on standarddokument, mis kirjeldab toote keskkonnamõju kogu selle elutsükli vältel – alates tooraine hankest kuni utiliseerimiseni. EPD koostatakse vastavalt rahvusvahelisele standardile (nt ISO 14025).
- EPS
- (ingl k Expanded Polystyrene) ehk paisutatud polüstüreenist kergekaalulised soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalid, mida kasutatakse laialdaselt hoonete seintes, katustes ja vundamentides.
- EPTL
- Eesti Plastitööstuse Liit
- ESG
- (ingl k Environmental, Social and Governance) keskkonna, sotsiaalsete aspektide ja juhtimise meetmed kestliku arengu tagamiseks
- HTM
- Haridus- ja Teadusministeerium
- KUT
- kutseharidus
- LCA
- (ingl k Life Cycle Assessment) ehk elutsükli hindamine on meetod, millega hinnatakse toote või teenuse keskkonnamõju kogu selle elukaare jooksul – alates toormest kuni jäätmeni.
- MA
- magistriõpe
- MKM
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- MTA
- Maksu- ja Tolliamet
- OSKA
- tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem
- RAK
- rakenduskõrgharidus
- TÖR
- Maksu- ja Tolliameti töötamise register
- VEK
- valdkonna eksperdikogu
- ÕKR
- õppekavarühm
Õppeasutused
- EEK Mainor
- Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
- EKA
- Eesti Kunstiakadeemia
- EMÜ
- Eesti Maaülikool
- Ida-Virumaa KHK
- Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
- Järvamaa KHK
- Järvamaa Kutsehariduskeskus
- Pärnumaa KHK
- Pärnumaa Kutsehariduskeskus
- TTK
- Tallinna Tehnikakõrgkool
- TalTech
- Tallinna Tehnikaülikool
- TLÜ
- Tallinna Ülikool
- TÜ
- Tartu Ülikool
- VOCO
- Tartu Rakenduslik Kolledž
- Valgamaa KÕK
- Valgamaa Kutseõppekeskus
- Viljandi KÕK
- Viljandi Kutseõppekeskus
- Võrumaa HTK
- Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus
Lühikokkuvõte
-
Ehitusmaterjalitööstus, sealhulgas klaasitööstus, kuulub OSKA käsitluses laiemasse keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse valdkonda (edaspidi laiendatud keemiatööstus), olles tööjõumahukuse poolest laiendatud keemiatööstuse suurimate seas1 ning hõivates ligi 35% põhikutsealade töötajatest. Kokku töötas ehitusmaterjalide valdkonna põhikutsealadel 2024. aastal 3200 inimest, kellest ligi 80% ehk üle 2550 oli oskustöötajaid (nt tootmisoperaatorid, tehnikud, mehaanikud, betoontoodete valmistajad, klaasitöötlejad). Tipp- ja keskastme spetsialistidena töötas umbes 10% ehk vastavalt 140 ja 195 töötajat. 10% (315 inimest) olid töötamise registris kirjeldatud juhtidena, neist pool töötleva tööstuse juhtidena.
-
Eesti ehitusmaterjalitööstus liigub järk-järgult suurema lisandväärtusega, automatiseeritud ja kestlikuma tootmise suunas. Euroopa rohepoliitika, karmistuvad keskkonnanõuded ja kasvav turu nõudlus väiksema jalajäljega toodete järele kujundavad ettevõtete prioriteete. Oluline kasvusuund on keskkonnasäästlike ja taaskasutatavate materjalide arendamine, rohepõhimõtete rakendamine tootmises ja investeeringud innovatsiooni. Ringmajandus, toodete elutsükli keskkonnamõju hindamine (nt LCA ja EPD abil) ning materjalide heitmekoefitsientide arvestamine muutuvad tootearenduse ja konkurentsivõime eelduseks.
-
Automatiseerimine, digitaliseerimine ja materjaliinnovatsioon kujundavad ehitusmaterjalitööstuse konkurentsieeliseid. Investeeringud poolautomaatsetesse tootmisliinidesse, nutikatesse juhtimissüsteemidesse, BIM-põhistesse digilahendustesse ja uutesse, väikese CO₂-jäljega materjalidesse aitavad suurendada tootmise efektiivsust ning vastata keskkonnastandarditele. Samas piirab sektori arengut selle tundlikkus majandustsüklite ja ehitusturu kõikumiste suhtes – praegu valitsev madalseis on pidurdanud paljude ja eriti just väiksemate ettevõtete võimekust tehnoloogilisi investeeringuid ellu viia.
-
Ehitusmaterjalitööstuse peamine tööjõuväljakutse on valdkonnaspetsiifiliste teadmiste ja oskustega töötajate leidmine. Kuigi täiendava tööjõu üldine vajadus ei ole väga suur, nõuavad pidevalt uuenev tehnoloogia ja kasvavad kvaliteediootused töötajatelt valdkonnaspetsiifilisi oskusi ja kohanemisvõimet. Keskseteks oskusvajadusteks kujunevad tugevad tehnilised (mehaanika, automaatika) ja materjalitehnoloogia oskused, digipädevused ja roheseadustiku tundmine, samuti valmisolek pidevaks õppimiseks, kohanemiseks ja koostööks.
-
Suur tööjõu voolavus ja sektori sõltuvus ehitusvaldkonna majandustsüklitest suurendavad tööjõu kättesaadavuse ja planeerimise ebakindlust. Nõudlus töötajate järele võib kõikuda koos ehitusturu üldise seisuga: ühelt poolt väheneb madalseisus ka materjalide tootmise vajadus, teiselt poolt võib tööturule lisanduda rohkem ehitusvaldkonna kogemustega tööjõudu, kelle oskused haakuvad ka tootmises vajaminevatega. Samas suurendab tööjõu planeerimise keerukust viimaste aastate ebastabiilsus, mis on viinud töötajate püsiva lahkumiseni valdkonnast, ning uute töötajate ettevõttesisene ja aeganõudev väljaõpe olukorras, kus suurprojektide ajasurve on tugev. Välistööjõu kasutamist, mis moodustab kuni 9% tööjõust (eelkõige oskustöölised), võivad mõjutada riiklikud regulatsioonid ja piirangud, mis lisab tööjõu planeerimisele ja värbamisele täiendavat keerukust.
-
Ehitusmaterjalitööstuses, nagu ka tööstusvaldkondades üldisemalt, on puudus insenertehnilise kõrgharidusega spetsialistidest (tehnika- ja tootmisinsenerid, tootearendusinsenerid, tootmisjuhid). See pärsib tootearendust, protsesside uuendamist ja juhtimisvõimekuse kasvu. Tasemeõppest jõuab valdkonda vähem lõpetajaid, kui tegelik vajadus eeldaks. Samas on katkestajate osakaal kõrghariduse tehnilistel õppekavadel märkimisväärne. Seetõttu on tähtis, et kõrgkoolid koostöös ettevõtetega tegeleksid senisest süsteemsemalt õpingute katkestamise ennetamisega: pakuksid rohkem tugitegevusi, praktikavõimalusi ja mentorlust ning motiveeriksid õppijaid tehnikaerialadel püsima. Koolid peaksid vastuvõtuprotsessis pöörama suuremat tähelepanu õppurite motivatsiooni väljaselgitamisele – nii õpingute jätkamisel kui ka erialasele tööle asumisel (nt testide, vestluste ja muude hindamisviiside abil). Samuti on oluline, et ettevõtted võtaksid aktiivsema rolli valdkonna populariseerimisel, teeksid koostööd õppuritega ja osaleksid Inseneriakadeemia tegevuses.
-
Ehitusmaterjalitööstuses vajatakse rohkem tehnikaalase kutseharidusega oskustöötajaid (nt mehaanika, automaatika, elektroonika, mehhatroonika, elektri erialadelt). Eriti teravaks kujuneb puudus lähiaastatel, kuna üle poole tehnikutest ja mehaanikutest on üle 55-aastased. Automatiseeritud tootmise ja seadmete hooldusega seotud ülesanded eeldavad tugevaid tehnilisi põhioskusi, kuid nende erialade lõpetajaid ehitusmaterjalitööstusesse piisavalt ei rakendu. Samuti oleks tööandjad valmis värbama rohkem erialase haridusega laborante ja keemiaprotsesside operaatoreid, kuid nende õppevõimalused on liialt koondunud Ida-Virumaale, kust lõpetajad mujale Eestisse sageli ei jõua.
-
Kutseõppes tuleb suurendada vastuvõttu tehnilistele erialadele. Oskustööjõu puuduse leevendamiseks on vaja arendada ka paindlikumaid õppimisvõimalusi, näiteks mikrokvalifikatsioone2 ja lühikursuseid, mis võimaldavad konkreetseid oskusi kiiresti omandada. Kutseharidusreform loob selleks soodsa pinnase. Ka tööandjatel on võimalusi kutsehariduse arendamisse panustada, näiteks osaledes kutsekoolide nõunike kogudes, pakkudes senisest rohkem praktikakohti ja panustades õppekavade ajakohastamisse.
-
Kasvav vajadus on keemia-, materjalitehnoloogia ning kestlikkuse teadmiste ja oskuste järele – keerukamad tooted ja keskkonnasäästlikumad materjalid nõuavad tootearenduses ja kvaliteedijuhtimises süvendatud teadmisi materjalide omadustest, töötlemisest ja kestlikkusest. Oluline on, et nii kutse- kui ka kõrghariduses pöörataks rohkem tähelepanu keskkonna- ja roheoskuste süsteemsele õpetamisele ning arendataks paralleelselt ka digioskusi, mis on vajalikud elutsükli hindamiseks ja uue tehnoloogia rakendamiseks.
-
Vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu puudust ei saa lahendada ainult tööjõu juurdekasvuga koolidest – tuleb investeerida ka olemasoleva tööjõu ümber- ja täiendusõppesse, sealhulgas praktikapõhisesse õppekoostöösse, mikrokvalifikatsiooni- ja mikrokraadiõppe toetamisse ning tootmise tõhustamisse (nt automatiseerimise kaudu). Tööandjate panus töötajate koolitamisse kasvab möödapääsmatult – eriti olukorras, kus oskustööjõu nappus ja vanemaealiste töötajate asendusvajadus nõuavad sihipärast panust töötajate arendamisse ja ümberõppesse.
-
Noorte huvi reaalainete ja tehnikaerialade vastu tuleb teadlikult kasvatada. Selleks on vaja kujundada atraktiivseid töömaailma tutvustavaid tegevusi (nt ettevõttekülastused, praktilised töötoad, mentorlus), arendada ettevõtete koostööd üldhariduse reaalainete õpetajate erialaühendustega, tugevdada MATIK-õpet (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria, kunstid) koolides ja kaasata ettevõtteid süsteemselt koostöösse koolide ja huviringidega. Nii saab parandada noorte teadlikkust valdkonna karjäärivõimalustest ja suurendada motivatsiooni tehnikaerialasid õppida.
Sissejuhatus
Uuringuaruandes esitatakse OSKA ehitusmaterjalitööstuse, sealhulgas klaasitööstuse rakendusuuringu tulemused. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning välja selgitada, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii taseme- kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse koolitus- ja tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.3 Seega on ehitusmaterjalitööstuse uuringu eesmärk selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud4, kuidas vastata paremini tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Põhikutsealad5 määratleti siinses uuringus koostöös valdkonna esindajatega valdkonna eksperdikogus (VEK) võttes aluseks ning kaasajastades 2017. aastal kasutatud põhikutsealade nimetusi. Uurimisel on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Infoallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad jms (VEK, vt lisa 1). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud VEK-iga (vt lisa 3). Valdkonna ettevõtluse kirjeldamiseks on kasutatud Statistikaameti andmeid.
OSKA ehitusmaterjalitööstuse uuring on üks neljast uuringust, mis kokku annavad ülevaate keemia-, farmaatsia-, kummi- ja plasti- ning ehitusmaterjalitööstuse valdkondadest (vt joonist 1). Eelmine, 2017. aastal avaldatud tervikuuring oli alavaldkonniti jagatud kahte plokki – esimeses keemia-, põlevkiviõli- ning ehitusmaterjalitööstuse ning teises kummi- ja plastitööstuse tööjõuprognoos ja oskuste vajadus. Seekord oleme rohkem keskendunud alavaldkondade võimaluste, väljakutsete ja põhikutsealade tööjõuvajaduse spetsiifikale ja vähem üldistustele. Seetõttu on valdkond jagatud neljaks alauuringuks: esimene, farmaatsiatööstust käsitlev osa, avaldati 2024. aastal; 2025. aasta teises pooles avaldatakse plasti- ja kummitööstuse ning ehitusmaterjalitööstuse uuringud; ning 2026. aastal järgneb keemia- ja põlevkiviõlitööstuse käsitlus. Alavaldkonnad on määratletud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)6 klassifikaatorile ning hõlmavad järgmisi jaotisi.
- C19 – Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (Eestis 10% keemiatööstuse töötajatest)
- C20 – Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (19%)
- C21 – Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (4%)
- C22 – Kummi- ja plasttoodete tootmine (34%)
- C23 – Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (ehitusmaterjalid) tootmine (34%)
Joonis 1. Keemia-, sh põlevkivikeemia, farmaatsiatööstuse, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse kõigi töötajate arv ja osatähtsus 2023. aastal
Ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring tugineb OSKA 2024. aastal uuendatud metoodikale (VEK, vt lisa 1). Ehitusmaterjalitööstuse nimetuse alla on koondatud (EMTAK) jaotusest C23 „Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine“ alategevused, mille loetelu on esitatud tabelis 1 (vt ptk 1).
Ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade töötajad moodustavad 1/3 laiendatud keemiatööstuse töötajatest ning neid on kokku umbes 3300, kellest 16% moodustavad tippspetsialistid, 5% keskastme spetsialistid ja oskustöötajad suurima osa ehk 79%.
Uuringuaruande koostajad tänavad hea koostöö eest uuringu eksperdikogu liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt panustajaid, kes on uuringuaruande valmimisele kaasa aidanud.
1. Põhikutsealade määratlus ja kirjeldused
OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on ehitusmaterjalitööstuse, sh klaasitööstuse (edaspidi kasutame valdavalt ühist nimetust ehitusmaterjalitööstus – klaasitööstuse töötajaid eristame ainult juhul, kui nad ühisosast märgatavalt erinevad) toimimiseks määrava tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased. Valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga 7 või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes.
Tabelis 1 on esitatud ehitusmaterjalitööstuse (C23) tegevusalade jaotus alaliigiti Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK8) järgi. Loetelu annab tervikpildi valdkonna alategevuste väga laiast ampluaast, näiteks kuuluvad siia lehtklaasi, savist ja betoonist ehitusmaterjalide tootmine, ehitussegude, looduskivist toodete ja isolatsioonimaterjalide tootmine9. Valdkonda kuuluvad ka ettevõtted, mis toodavad pigem kunstkäsitöötooteid (nt keraamika ja klaasikunsti töökojad), kuid nende osatähtsus valdkonna põhikutsealadel on marginaalne ning neile keskendutakse OSKA loomemajanduse uuringus.
Tabel 1. Ehitusmaterjalitööstuse, sh klaasitööstuse tegevusalade jaotus EMTAK koodi järgi
Tabelis 2 on esitatud ehitusmaterjalitööstuse (C23) põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga (AK)10 ning TÖR andmetel põhinev hõivatute arv. Ametialade järgi on moodustatud põhikutsealad. Põhikutsealade määratlemisel võeti aluseks 2017. aastal kasutatud põhikutsealade nimetused, ajakohastati neid (keemiaprotsesside tehnoloogide asemel tootearendusinsenerid, kuna tootearendus pole alati seotud keemia spetsiifikaga) ning lisati uute põhikutsealadena keskkonnaspetsialistid ning meistrid ja töödejuhatajad. Põhikutsealade nimetuste valikul lähtuti laiendatud keemiatööstuse ülese kasutatavuse põhimõttest.
Tabel 2. OSKA ehitusmaterjalitööstuse valdkonna põhikutsealade seosed AK ametirühmadega ja 2024. a hõivatud
Ehitusmaterjalitööstuse juht (nt tegev-, tehase-, tootmis-, müügijuht) vastutab ettevõtte strateegilise arengu, tootearenduse suunamise, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise ning äriliste eesmärkide saavutamise eest. Ta korraldab valdkonnajuhtide tööd, toetab tehniliste funktsioonide – nagu tootmine, arendus ja kvaliteet – koordineerimist ning tagab, et ettevõtte tegevus vastaks kehtivatele ohutus-, keskkonna- ja tootmisstandarditele. Juht teeb koostööd klientide, tarnijate ja partneritega ning peab olema kursis valdkonna tehnoloogilise arengu ja regulatiivsete suundumustega. Ehkki ses ametis eelistatakse magistrikraadi tehnika- või tootmisvaldkonnas, on määravam pikaajaline valdkondlik kogemus ja arusaam tööstuse spetsiifikast.
Keemiainsener võib töötada näiteks keemiku, arendus- või kvaliteedikeemiku, keemiatehnoloogi, protsessiinseneri, tootmis- või kvaliteedijuhina. Keemiainsener ehitusmaterjalitööstuses tegeleb peamiselt tootearenduse, kvaliteedijuhtimise ja protsesside optimeerimisega. Tema ülesannete hulka kuulub uute või täiustatud ehitusmaterjalide (nt kuivsegud, betooni- ja tsemendisegud, sideained, isolatsioonid) koostiste väljatöötamine, katsetamine ning sobitamine ehitusstandardite ja keskkonnanõuetega. Ta hindab tooraine sobivust, koostab tehnilisi andmelehti, ohutuskaarte ja keskkonnadokumente (sh CO₂-jalajälje hinnangud).
Kuigi keemiainsenere töötab valdkonnas arvuliselt vähe, eeldab tootearendus oskusi, mis katavad väga mitmekesiste toodete ja toormete omadusi. Töö eeldab üldjuhul magistrikraadi keemias, materjaliteaduses või keemiatehnoloogias ning töökogemust tootearenduse või kvaliteedikontrolli vallas. Kasuks tulevad teadmised mineraalsete toorainete keemiast ja keskkonnamõju hindamise metoodikast.
Tootearendusinsener võib töötada näiteks tootearendus- või arendusjuhi, tootearenduse tehnoloogi, materjalitehnoloogi, tootedisaineri või -konstruktori, tootmisplaneerija, kvaliteedijuhina. Tootearendusinsener ehitusmaterjalitööstuses arendab ja täiustab tooteid, nagu kuivsegud, betooni- ja tsemendisegud, isolatsioonimaterjalid, lähtudes standarditest, kasutusomadustest ja keskkonnanõuetest. Ta koostab retsepte, katsetab materjalide sobivust ning osaleb toodete katsetamises ja dokumentatsiooni koostamises (sh tooteandmelehed, EPD-d13). Töö eeldab koostööd tootmise, kvaliteedikontrolli ja laborispetsialistidega ning teadmisi toormete omadustest, sideainete toimemehhanismidest ja keskkonnamõju hindamisest. Tootearendusinsener võib lisaks osaleda uute projektide elluviimise ja tootearenduse protsesside analüüsimisel ning täiustamisel. Tema ülesannete hulka võib kuuluda jälgimissüsteemide väljatöötamine tootlikkuse, materjalikasutuse ja kvaliteedi parandamiseks, normatiivaegade määratlemine tootetüüpidele ning arendusi toetavate sisekoolituste korraldamine.
Tootearendusinseneri töö eeldab enamasti magistrikraadi materjaliteaduses ja -tehnoloogias, keemias, tehnikaaladel (mehaanika, mehhatroonika, elektroonika, automaatika, tööstustehnika) või ka ehitustehnoloogias. Kasuks tuleb kogemus laboritöös või tootearenduses.
Tööstusinsener töötab sageli tootmis-, mehaanika-, automaatika- või protsessiinsenerina. Ehitusmaterjalide tööstusinsener kavandab ja optimeerib tootmisprotsesse, tagades seadmete töökindluse, kuluefektiivsuse ja vastavuse ohutus- ning keskkonnanõuetele. Ta töötab tihedas koostöös tootearenduse ja kvaliteedivaldkonnaga, et uued või täiustatud tooted oleksid tootmisvõimekusega sobitatavad ning skaleeritavad efektiivseks seeriatootmiseks. Tema tööülesanded võivad hõlmata ka automaatikalahenduste juurutamist ning hooldus- ja energiakasutusstrateegiate kujundamist. Tööstusinsenerilt eeldatakse tehnika- või tootmistehnoloogiaalast kõrgharidust (nt mehaanika, tööstustehnika, automaatika) ning head arusaamist protsessikeemiast ja materjalide omadustest. Kasuks tuleb töökogemus tootmisettevõttes, sealhulgas oskus töötada standardikeskses ja reguleeritud tootmises.
Keskkonnaspetsialist ehitusmaterjalitööstuses vastutab ettevõtte keskkonnamõjude seire ja vähendamise eest, koostab keskkonnaaruandeid ning teeb tihedat koostööd tootearenduse ja kvaliteediosakonnaga. Tema tööülesannete hulka kuuluvad jäätmekäitluse, kemikaalide ohutu käitlemise, heitmete ja ressursikasutuse jälgimise korraldamine. Oluline on, et ta tunneb keskkonnaalaseid regulatsioone ja standardeid, sealhulgas ehitusmaterjalidele kohustuslikku CE15-märgist ja LCA16-metoodilisi raamistikke, samuti peab ta oskama teha koostööd sertifitseerimisasutuste ja audiitoritega. Sageli kuulub tema vastutusvaldkonda ka tööohutuse ja -tervishoiu korraldus. Tööohutuse ja -tervishoiu spetsialistina vastutab ta ettevõtte tööohutuse ja -tervishoiu korralduse eest. Ta tagab tööohutusalaste juhendite, eeskirjade ja dokumentatsiooni ajakohasuse ning kättesaadavuse, korraldab töötajate väljaõppe ja tervisekontrollid ning kontrollib individuaalkaitsevahendite olemasolu ja kasutamist. Samuti teeb ta ohutuskontrolle ja vajalikke mõõtmisi. Töö eeldab kõrg- või rakenduskõrgharidust keskkonnajuhtimise või -tehnoloogia, keemia- või tööstustehnoloogia valdkonnas ning head kursisolekut keskkonnaõiguse ja -standarditega.
Meister või töödejuhataja ehitusmaterjalitööstuses on tootmisprotsessi vahetu juht, kelle ülesanne on tagada sujuv töökorraldus ja toodangu vastavus kvaliteedinõuetele. Ta koordineerib tootmistöötajate, operaatorite, mehaanikute, seadistajate ja kvaliteedikontrollijate tööd, koostab töögraafikuid ja -plaane ning jälgib tööohutuse ja keskkonnanõuete täitmist. Meistri vastutusalasse kuulub ka toorainete tellimise korraldamine, tootmisprotsesside jälgimine ning seadmerikete operatiivne lahendamine. Ta juhendab uusi töötajaid ning teeb ettepanekuid töökorralduse ja tootlikkuse parendamiseks. Meistrid ja töödejuhatajad kasvavad sageli välja ettevõtte enda tootmismeeskonnast, tuginedes praktilisele kogemusele ja heale tööprotsessi tundmisele.
Levinumad ametinimetused on laborant, toodete katsetaja, kvaliteedikontrolli spetsialist või katsetustehnik. Ehitusmaterjalitööstuses vastutavad kvaliteedikontrollijad toodete vastavuse eest kehtivatele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele. Nende ülesanded on toorainete, vahe- ja lõpptoodete omaduste mõõtmine ning mehaaniliste, füüsikaliste ja keemiliste parameetrite katsetamine normatiivide järgi (nt EN-standardid17). Sageli tehakse surve-, kulumis- või niiskuskindluse katseid, samuti kontrollitakse toote koostist ja mõõtmeid. Töötatakse tihedas koostöös tootmis- ja kvaliteedijuhtimisega, et kiiresti tuvastada kõrvalekaldeid ja toetada protsessiparandusi. Väljaõpe toimub enamasti töökohal, kuid kasuks tulevad tehniline kutseharidus ning teadmised ehitusmaterjalide koostisest ja mõõtemeetoditest.
Tööstusseadmete ja -masinate mehaanik paigaldab, seadistab, hooldab, haldab ning remondib tootmisseadmeid ja -masinaid. Ta vastutab mehaaniliste, elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide korrashoiu ning tootmisliinide, -masinate ja -robotite tõrgeteta töö eest. Samuti ta planeerib ja selgitab välja varuosade vajaduse. Ehitusmaterjalitööstuses tuleb mehaanikul sageli tagada suurt tootmismahtu teenindavate ja kulumiskindlust nõudvate seadmete töökindlus, näiteks tsemendi-, betooni- või kuivsegude liinidel ja betooni valulaudadel. Mehaaniku ametinimetus sõltub töö iseloomust ja võib olla ka lukksepp, tehnik, mehhatroonik, elektrik või automaatik. Mehaanikuna töötamine eeldab tehnilist kutseharidust mehhatroonika, automaatika, elektroonika või mehaanika alal.
Keemiaprotsesside operaator ehitusmaterjalitööstuses juhib ja kontrollib keemilis-tehnoloogilisi protsesse, mida kasutatakse näiteks sideainete või isolatsioonimaterjalide tootmisel. Tema ülesanded hõlmavad tooraine ettevalmistust, doseerimist, segamist, reaktsioonide jälgimist ning valmistoodangu suunamist järgmisse tootmisetappi. Operaator jälgib seadmete tööd, teeb vajaduse korral lihtsamaid hooldustöid ja tagab, et protsessid vastavad tehnoloogilistele nõuetele ja ohutusreeglitele. Ametinimetused võivad olla näiteks protsessi- või segistioperaator, segusõlmeoperaator, masinist või reaktoritööline. Väljaõpe toimub valdavalt kohapeal, kuid kasuks tuleb kutseharidus keemia, materjalide või tehnoloogia alal.
Oskustöötajad ehitusmaterjalitööstuses täidavad tootmisprotsessis spetsiifilisi, sageli poolautomaatseid või ka käelisi tööülesandeid, mis nõuavad tehniliste juhiste järgimist ja materjalide käsitlemise oskust. Nende ametikohad varieeruvad tootmisvaldkonniti. Levinud ametid on näiteks betoontoodete valmistaja (ehitab ja töötleb vormi, vormib ja tihendab betoonisegusid, teostab betoonivalu ja pinnaviimistluse), klaasitöötleja (lõikab ja viimistleb klaastooteid), plaatide valmistaja (toodab ja põletab nt keraamilisi plaate), isolatsioonimaterjalide vormija (vormib ja lõikab EPS18- või villatooteid), kuivsegude valmistaja (valmistab retseptipõhiseid segusid). Töökohad võivad olla erineva automatiseerituse astmega. Töö nõuab koostööd operaatorite ja meistritega ning ohutusnõuete järgimist. Vajalikud oskused omandatakse enamasti töökohal, kuid kasuks tuleb kutseharidus tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.
Tootmisseadmete operaator ehitusmaterjalitööstuses juhib ja jälgib seadmeid, millega valmistatakse, töödeldakse või pakendatakse erinevaid materjale, nagu betoonisegud, kuivsegud, keraamilised või isolatsioonitooted. Ta tagab tootmisprotsessi sujuvuse ning kontrollib, et toodang vastaks tehnoloogilistele nõuetele ja kvaliteedistandarditele. Tema ülesanded on kõrvalekallete varajane tuvastamine, protsessi korrigeerimine ja seadmete töö jälgimine. Ametikohtadel eelistatakse tehnilise kutseharidusega töötajaid, kuid töö spetsiifika tõttu toimub väljaõpe enamasti ettevõttes kohapeal.
2. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid
Ehitusmaterjalitööstus on valdkond, mis hõlmab väga erineva tehnoloogilise keerukuse, lisandväärtuse ja materjalikasutusega tootmisharusid. Järgmistes alapeatükkides käsitletakse olulisemaid ehitusmaterjalitööstust mõjutavaid üleilmseid trende ning valdkonnaspetsiifilisi suundumusi, mis kujundavad ka Eesti ettevõtete tegevusfookust ja arengusuundi. Ühtlasi on toodud viited olulisematele valdkonnaga seonduvatele regulatsioonidele ja arengudokumentidele.
2.1. Ehitusmaterjalitööstust mõjutavad trendid ja regulatiivsed arengusuunad
Kogu ehitusmaterjalitööstuse ees on terve hulk üleilmsetest suundumustest ja keerulisest majanduskeskkonnast tulenevaid väljakutseid: inflatsioonisurve, energiahindade ja tootmiskulude kasv, üha karmistuvad keskkonnanõuded, digitehnoloogia kiire areng ja automatiseerimise laiendamine, teisalt geopoliitiline ebakindlus, varustuskindluse tagamine ja vajadus tugevdada Euroopa-siseseid tarnelahendusi. Lisaks kujundavad valdkonna tegevust tugev seotus ehitus- ja kinnisvaravaldkonnaga, selle projektipõhine iseloom ning hooajalisus, mis toovad kaasa suurema töövoo volatiilsuse – eriti Eesti turule suunatud ettevõtete puhul. Kasvav konkurents kvalifitseeritud tööjõu pärast toob esile vajaduse investeerida oskustöötajate järelkasvu ning tööjõu arendusse. Kõik need tegurid kujundavad ehitusmaterjalide tootjate investeeringuid tootmisvõimekusse, tootearendusse ja kestlikesse lahendustesse, mõjutades otseselt nende rahvusvahelist konkurentsivõimet.
2.1.1. Keskkonnanõuete järgimine, ettevõtete tegevuse kestlikkuse tagamine, tarbijaootuste muutumine
Euroopa Liidu rohepoliitika avaldab märkimisväärset mõju ehitusmaterjalitööstusele, suunates kogu ehitussektorit vähendama oma keskkonnajalajälge ja energiakasutust. (Vt ka Lepik ja Uiboupin, 2024; Kliimaministeerium, 202519.) Hoonete elutsükkel moodustab Euroopa Liidus ligikaudu 40% kogu energiatarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest (Euroopa Liit, 2024). Kui varem on fookuses olnud peamiselt hoonete energiatõhusus, siis üha enam pööratakse tähelepanu ka nende elutsükliülesele keskkonnamõjule – alates materjalide kaevandamisest ja tootmisest kuni hoonete ehitamise, kasutamise, lammutamise, materjalide taaskasutamise ja jäätmekäitluseni. See toob kaasa oluliselt kasvava nõudluse väiksema keskkonnamõjuga ehitusmaterjalide järele.
Euroopa roheleppest (2019) tulenevalt on hoonete energiatõhususe direktiiv (2024a) seadnud ambitsioonika eesmärgi renoveerida olemasolev hoonefond väga energiatõhusaks ja jõuda kliimaneutraalse hoonefondini aastaks 2050. Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (MKM, 2020) järgi tähendab see selleks ajaks u 14 000 kortermaja, u 100 000 üksikelamu ning u 27 000 mitteelamu põhjalikku renoveerimist. Mastaapne renoveerimisvajadus tähendab kasvavat nõudlust sobivate ja energiatõhusate ehitusmaterjalide järele.
Juba alates 2020. aastast on kehtinud nõue, et kõik uued hooned peavad vastama liginullenergiahoone standardile (energiamärgis A). Alates 2030. aasta 1. jaanuarist lisandub sellele nõue arvutada ka uute hoonete olelusringi CO2-jalajälg ning järgida kehtestatud piirväärtusi (Hoonete energiatõhususe direktiiv, 2024b). Ehitusmaterjalide valdkonna jaoks tähendab see kasvavat vajadust hinnata toodete keskkonnamõju elutsüklianalüüside (LCA) ja keskkonnadeklaratsioonide (EPD) abil, mis peale regulatiivsuse muutuvad ka kaalukaks konkurentsieeliseks. EPD-dest on saanud oluline tööriist hoonete elutsüklipõhises hindamises ning need on üha sagedamini nõutud avalikes hangetes ja rohesertifikaatide taotlemisel (nt BREEAM20, LEED21). Paljud arendajad, tellijad ja projekteerijad eelistavad tooteid, millel on kontrollitav ja standarditud keskkonnainfo. EPD-de roll kasvab veelgi seoses uute ökodisaini (2024c) ja ehitustoodete määrustega (2024d,22), mis loovad aluse digitaalsete tootepasside rakendamiseks (DPP23), mis sisaldavad samuti toote keskkonnateavet. Ehitustoodete keskkonnaomaduste deklareerimise kohustus laieneb märkimisväärselt — juba alates 2027. aasta lõpust peavad kõik ehitusmaterjalide tootjad hakkama järgima uusi ehitusstandardeid. Suureneb dokumenteerimise ja vastavushindamise ulatus.
Toetamaks ettevõtteid vajalike andmete kogumisel ning hõlbustamaks ehitusmaterjalide tootmise, kasutamise ja kõrvaldamisega seotud keskkonnamõjude arvestamist, on Kliimaministeerium koostöös TalTechiga loonud materjalide keskkonnamõju hindamiseks Eesti ehitusmaterjalide heitetegurite andmebaasi (EHEA).24Andmebaas koondab ehitusmaterjalide tüüpilised keskkonnamõju näitajad ja pakub usaldusväärset alusinfot arvutuste tegemiseks.
Ringmajanduse põhimõtted avaldavad kogu ehitusmaterjalitööstusele üha suuremat mõju, suunates valdkonda ressursitõhususe suurendamisele ja jäätmepõhiste toormete kasutamisele. Väljatöötatav kliimaseaduse eelnõu25 kohustab riiki looma majanduslikke stiimuleid taaskasutatud ja ringlussevõetud materjalide eelistamiseks ning näeb ette nende prioriseerimist riigihangetes. Veel kehtivad jäätmeseaduse (2004) sätted ja kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad, mis reguleerivad ehitus- ja lammutusjäätmete sortimist. Kuigi ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele ja ringlussevõtule ei ole Euroopa Liit sihtarve seadnud, on Eesti seadnud riigi jäätmekavas 2023–202826 eesmärgiks saavutada 40% ringlussevõtu tase aastaks 2028 (Keskkonnaagentuur, 2024).
Kasvab ka keskkonnahoiuga seonduva üldise aruandluse maht. Alates 2024. aastast on suurettevõtted EL-i äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD)27 järgi kohustatud esitama auditeeritud aruandeid jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamise ja tulemuste kohta ehk koostama nn ESG-aruandlust. 2025. aasta kevadel otsustas EL kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid küll ajutiselt leevendada, et vähendada ettevõtete halduskoormust ja toetada nende konkurentsivõimet, lükates osa aruandluskohustusi edasi kuni 2028. aastani (Euroopa Liidu Nõukogu, 2025).
Seetõttu peavad ka ehitusmaterjalide tootjad oma tooteid ja tootmisprotsesse ümber kujundama. Üha enam pööratakse tähelepanu materjalide elukaare mõjudele, taaskasutusele, ringlussevõtule ja CO₂-heitmete vähendamisele. Esile tõusevad taastuvast või taaskasutatavast toormest pärit, kohalikku või piirkondlikku päritolu materjalid ning tootmine, mis tugineb taastuvenergiale.
Suurimate muutuste ees seisavad tsemendi- ja betoonitootjad, kelle tooted on kogu ehitusmaterjalide sektoris kõige suurema keskkonnamõjuga. Üleilmselt on võetud sihiks muuta tsemendi- ja betoonitootmine kliimaneutraalseks (Mission Possible Partnership, 2023). Eestis on nende katsumustega silmitsi muu hulgas sellised ettevõtted nagu Heidelberg Materials Kunda AS ja E-Betoonelement OÜ. Heidelberg Materialsi rahvusvahelise kontserni tasandil on viimastel aastatel keskendutud väiksema CO₂-jalajäljega toodete arendamisele. Sellega seoses on ka Eestis tehtud tsemendi alternatiivsete sideainete katsetusi, näiteks kaltsineeritud savi ja põlevkivituha kasutamist klinkri28 osaliseks asendamiseks. Klinkri kohapealne tootmine tsemendi valmistamiseks lõpetati küll juba 2020. aastal, kuna tehnoloogia uuendamine olnuks väga kulukas. Kontserni Norra tehases katsetatakse ka süsiniku kinnipüüdmise tehnoloogiat (CCS29), mille eesmärk on vähendada tsemendi tootmise CO₂-heitmeid nullini. Kuigi lahendus võimaldab märkimisväärset heitmete vähendamist, kaasneb sellega väga suur investeeringuvajadus ning oluliselt suurem energiatarve. Turule on siiski jõudnud uued ringluspõhised ja väiksema CO₂-heitmega tooted, mida kasutatakse peamiselt keskkonnahoidlikes ja erilahendusprojektides.
Ka E-Betoonelement on andnud oma panuse väiksema CO₂-jalajäljega betoontoodete arendamisse, tehes koostööd Heidelberg Materials Kunda AS-iga. Koostöö tulemusena lisandus ettevõtte tootevalikusse vähese süsinikusisaldusega siseseinaelement, mida saab kasutada nii vaheseinana kui ka nn sandwich-fassaadielemendi sisekihina. Uus toode on tööstusharu keskmisega võrreldes ligikaudu 20% väiksema CO2-heitmega. Eestis välja töötatud uutes betooniretseptides on vähendatud tsemendi osakaalu ning suurendatud alternatiivsete sideainete kasutust, säilitades samas toote vajalikud tehnilised omadused.
Ehkki kvaliteetset ringmaterjalide kasutust on ehitusmaterjalitööstuses tervikuna veel vähe, on see kasvanud mitmes valdkonnas. Näiteks kasutatakse betoonitootmises täiteks või killustikuna praakmaterjali, kusjuures kehtivad eurostandardid lubavad kandebetoonis kasutada kuni 30% ulatuses taaskasutatud täitematerjali. Taaskasutatud kattematerjali osakaal on tõusnud asfaldisegudes. Siiski on lammutusbetooni, asfaldifreesi ja muu taaskasutatava materjali osakaal endiselt väike – ekspertide hinnangul ehk umbes 5% kogu kasutatavate täitematerjalide turumahust. Neist jäätmevoogudest on küll abi keskkonnakoormuse vähendamisel, ent neid saab käsitleda vaid esmase toorme täiendava allikana. Kaevandatavad ehitusmaavarad jäävad ka lähikümnenditel Eesti ehitussektori keskseks tooraineallikaks. Sekundaarsete toormete taaskasutus on keeruline väljakutse ka rahvusvaheliselt: hinnanguliselt võimaldaks isegi kogu ehitus- ja lammutusjääkide taaskasutus asendada vaid 12–20% Euroopa praegusest ehitusmaterjalide toormevajadusest (TÜ ja MAREK, 2021).
Klaasitootmises on kuni 30% ulatuses taaskasutus juba standardiks saanud. Näiteks rahvusvahelisse kontserni O-I Glass (Owens-Illinois) kuuluvas Järvakandi klaasitehases kasutatakse klaaspakendi tootmises taaskasutatud klaasipuru sõltuvalt klaasi kvaliteedinõuetest ja kirkusklassist toormesegus sageli 30%, mõnel juhul isegi kuni 50% ulatuses. Raplamaal tegutsev OÜ Green Gravels toodab lehtklaasi jäätmetest innovaatilist klaasvahtkillustikku. Toode pakub alternatiivset lahendust isolatsiooniks ja täiteks taristu- ja hooneehituses, aga ka aia- ja maastikukujunduses ning seda eksporditakse peamiselt Põhjamaadesse.
Lisaks keskkonnaregulatsioonidest tulenevatele nõuetele kujundavad ehitusmaterjalitööstust üha enam muutuvad turuootused ja kasvav keskkonnateadlikkus. Tellijad, arendajad ja avaliku sektori hankijad panevad järjest enam rõhku keskkonnasäästlike ehitusmaterjalide kasutamisele, mis vastaksid kvaliteedi-, kestlikkus- ja ohutusnõuetele.
Ehitusmaterjalide turu ootus rohelisemate ehk keskkonnasäästlike toodete suhtes on selgelt tõusuteel (Research and Markets, 2024; InsightInfinity, 2025). Kasvav keskkonnateadlikkus suunab tarbijad, arendajaid ja avaliku sektori tellijad üha enam eelistama materjale, millel on väiksem keskkonnajalajälg, mis vastavad ringmajanduse põhimõtetele ning mille kohta on olemas läbipaistev keskkonnainfo. Keskkonnanõuete integreerimine avaliku sektori hangetesse on muutumas üha levinumaks praktikaks. Kuigi materjalide kestlikkus omandab järjest suuremat tähtsust, on tarbijate ja tellijate hinnatundlikkus endiselt suur. Uuringud näitavad siiski, et ostjad on üha enam valmis keskkonnasäästlike toodete eest rohkem maksma, kuid seda eelkõige siis, kui nendega kaasneb usaldusväärne teave toodete keskkonnamõjude kohta. (Simon-Kucher, 2024; PwC, 2024; McKinsey ja NielsenIQ, 2023.)
Kokkuvõttes saab ehitusmaterjalide tootmises välja tuua neli keskkonnategevuse põhisuunda, mis tulenevad nii EL-i kliima- ja ringmajanduseesmärkidest kui ka tellijate, tarbijate ja arendajate kasvavatest ootustest.
- Toodete elutsükli keskkonnamõju vähendamine kogu väärtusahela ulatuses (sh CO₂-heide, energiakasutus, veekulu).
- Alternatiivsete ja väiksema CO2-jalajäljega sideainete ning tootmistehnoloogiate arendamine (nt biopõhised sideained betoonis, asfaldis, krohvis, isolatsioonis; väiksema CO₂-heitmega tootmismeetodid).
- Ringlussevõetud ja taaskasutatud toormaterjalide osakaalu suurendamine toodangus (eriti betooni, asfaldi ja klaasi kasutuses).
- Toodete ja tootmisprotsesside keskkonnamõjude mõõtmine ja andmete kättesaadavaks tegemine (sh elutsükli analüüsid – LCA-d, keskkonnadeklaratsioonid – EPD-d, vastavus kestlikkusaruandluse nõuetele ja turu läbipaistvuse ootustele).
2.1.2. Automatiseerimine, digitaliseerimine ja innovatsioon
Ehitusmaterjalitööstus liigub üha tugevamalt digitaliseerimise, automatiseerimise ja rohetehnoloogia suunas. Tehnoloogiline areng mõjutab kogu väärtusahelat alates tooraine kaevandamisest ja tootmisprotsessidest kuni tarneahela juhtimise ja toote kvaliteedikontrollini. Muutused toimuvad mitmel tasandil, sealhulgas seadmetes, juhtimissüsteemides ja tarkvaralahendustes, mis teevad tootmise efektiivsemaks, paindlikumaks ja keskkonnasäästlikumaks. Olulist rolli mängib ka materjaliinnovatsioon, mis toob turule uusi lahendusi väiksema keskkonnajalajäljega toodete, ringluspõhiste materjalide ja täiustatud funktsionaalsete omadustega ehitustoodete loomiseks.
Automatiseerimine ja robotiseerimine on peamised trendid eeskätt standardtoodangu valmistamisel. Paljudes sektorites – näiteks betooni- ja klaasitootmises – on juba kasutusel poolautomaatsed liinid ning arendatakse ka robotitega tööjaamu. Automatiseerimine tõstab tootlikkust, parandab tööohutust ja võimaldab valmistada suurema täpsusega ka keerukamaid tooteid. Eesti tehastel tuleks lähikümnendil investeeringuid automatiseerimisse siiski kasvatada, et jõuda töökindluse ja efektiivsuse poolest Euroopa eesrindlike tootmisüksuste tasemele. Eriti on vananeva seadmepargi uuendamise vajadusele viidanud betoonitootjad. Seni on masina- ja digitehnoloogiasse investeerinud peamiselt suurettevõtted, väiksemad tootjad liiguvad samas suunas märksa aeglasemalt.
Paralleelselt automatiseerimise kasvuga keskenduvad betoonelementide ja klaaslahenduste tootjad üha enam projektipõhistele ja tehniliselt keerukatele nišilahendustele. See seab piirangud täisautomaatika laialdasele kasutusele ja eeldab suuremat paindlikkust. Seetõttu on praktiliseks sihiks kujunenud hübriidne tootmismudel: poolautomaatsed liinid ja robotitega abistatavad tööjaamad, mis täiendavad käsitsi tehtavat tööd, võimaldades efektiivsemalt täita väikese mahuga ja erilahenduste tellimusi.
Digitaalne tootmisjuhtimine leiab samuti järjest enam kasutust. Tootmisliine juhitakse ERP 30-süsteemidega integreeritud automaatjuhtimissüsteemide kaudu, ka kaevanduspõhises tootmises on kasutusele võetud nutikad lahendused (nt masinad, mis kaaluvad iga kopatäie automaatselt ja edastavad info digitaalsesse andmebaasi). BIM31-põhiste projekteerimis- ja andmevahetussüsteemide kasutus laieneb kiiresti, võimaldades üha sujuvamat koostööd ehitusmaterjalide tootjate, projekteerijate ja ehitajate vahel – eriti betoonelementide tootmises, kus see aitab tagada elementide kokkusobivust ja paigaldusprotsessi sujuvust. Digitaalsed andmevood võimaldavad ka täpsemat planeerimist ja liikumist jääkideta tootmise suunas.
Tootmistehnoloogia kvaliteet ja töömasinate töökindlus on viimastel aastatel märgatavalt paranenud – seda rõhutavad eriti need ehitusmaavarade tootjad, kes on suutnud suure osa oma masinapargist uuendada. Tulemuseks on lühemad seisakud ning väiksemad remondi- ja hoolduskulud, kuna nüüdisaegne tehnika võimaldab automaatset tootmismasinate tööseisundi jälgimist ja kaugdiagnostikat. Kasvutrendis on ka elektri- ja hübriidajamitega masinad – näiteks laadijad, purustid ja konveierid –, kuid nende kasutuselevõtt areneb pigem mõõdukas tempos ja on praegu koondunud üksikutesse tööetappidesse (nt kus heitme- ja müranõuded on rangemad). Täisautonoomsed ehk isejuhtivad kaevandusmasinad on maailmas alles varajases katsetusfaasis ning nende laiem rakendamine eeldab nii tehnoloogilist küpsemist kui ka kulutaseme märgatavat langust. Eesti ettevõtete jaoks ei kuulu need lahendused lähiaastate investeerimisprioriteetide hulka.
Tehisintellekti (AI) ja masinõppe rakendamine on veel algusjärgus, kuid potentsiaal suur. Praegu kasutatakse AI-lahendusi peamiselt tugitegevustes – näiteks analüüsis, müügis ja halduses –, aga ka projekteerimises ning nende kasutusala on laienemas. Tootmisprotsessides kasutatakse AI-d kvaliteedikontrollis, kulude ja tarneahela optimeerimisel, energiahalduses ning ka tootmisjuhtimise ja -planeerimise toena. Tulevikus on oodata AI suuremat rolli ka tooteinnovatsiooni ja personaliseeritud materjalide arenduses. Rahvusvahelises vaates nähakse tehisintellekti ja Industry 4.032 integreerimisel ehitusmaterjalide valdkonnas suurt läbimurdevõimalust – eesmärk on jõuda materjalide disaini, tootmise ja kasutuse intelligentse juhtimiseni, kus AI toetab nii vastupidavuse, jätkusuutlikkuse kui ka ringluspõhisuse arengut (Wang et al., 2023).
Materjaliinnovatsioon on ehitusmaterjalitööstuses üks juhtteemasid. Olulisemad rahvusvahelised suundumused hõlmavad väikese CO₂-heitmega tsemendi ja betooni tootmise arendamist (nt geopolümeerbetoonid, nanomaterjalidega täiendatud tsement), taaskasutatud ja biopõhiste sideainete kasutamist (nt ligniin, tuhajäägid), nutikate komposiitmaterjalide loomist (nt iseparanevad või energiat salvestavad materjalid) ning fassaadi- ja soojustusmaterjalide täiustamist funktsionaalsete omaduste kaudu (nt aerogeelid, faasimuutusega materjalid). Kasvavas trendis on ka 3D-printimiseks arendatud ja kohandatud materjalid. (Tiza et al., 2024; Firoozi et al., 2024.) Kiirelt areneb klaasilahenduste tootmine: klaasid muutuvad mitmekihiliseks, tehnoloogiliselt nutikamaks ja funktsionaalsemaks. Neisse integreeritakse päikesekaitse, heliisolatsiooni, purunemiskindluse ja isegi valgusjuhtimise omadusi. Ehitistes kasutatakse järjest enam suurte pindadega klaaslahendusi, mis kasvatab nõudlust energiatõhusate klaaspindade järele. Näiteks elektrokroomse või soojusreaktiivse kattega klaasid aitavad hoone energiakasutust reaalajas optimeerida. (Ghosh et al., 2024; BCC Research, 2023) Klaasilahenduste areng suurendab tehnoloogilise täpsuse ja tootmisvõimekuse ootusi ning eeldab tihedamat koostööd projekteerimise ja tarneahela eri osaliste vahel.
3D-printimine ehitusmaterjalide tootmises on uus suund, mis ühendab digitaliseerimise ja materjaliinnovatsiooni. See tehnoloogia võimaldab keerukama vormiga elementide tootmist, materjalide täpsemat kasutust ning jäätmete ja tööjõukulu vähendamist. Rahvusvaheliselt on 3D-betooniprintimise arendustöös fookuses kolm peamist suunda: jätkusuutlike materjalide arendus, konstruktsioonide optimeerimine ning töötrajektoori (toolpath) disaini täiustamine.(Zhuang et al., 2024). Eestis on valdkond samuti arenemas – Tallinna Tehnikakõrgkool avas 2025. aasta juunis33 ainulaadse 3D-betooniprintimise labori, mis keskendub uute jätkusuutlikumate betoonisegude arendamisele Eestis ja pürib juhtivaks kompetentsikeskuseks kogu Baltikumis.
Eesti ehitusmaterjalitööstuses on innovatsioon suunatud eelkõige kohaliku toorme väärindamisele ja heitmete vähendamisele. Näiteks Heidelberg Materials Kunda AS teeb koostööd TalTechiga, et uurida kohalike tööstusjääkide, eeskätt põlevkivituha kasutusvõimalusi tsemenditootmises ning arendada uusi, väiksema keskkonnamõjuga tooteid nii Eestis kui ka Skandinaavias arendatava tehnoloogiaga. OÜ Fibenol on koos ehitussektori partnerite ja TalTechi teedeinstituudiga katsetanud ligniinipõhist roheasfalti, kus osa tavapärasest naftabituumenist on asendatud ligniiniga, vähendades seeläbi fossiilsete sidusainete osakaalu asfaltsegus (Transpordiamet, 202434; Fibenol, 202435).
Up Catalyst arendab tehnoloogiat, mis muudab tööstuslikud CO₂-heitmed grafiidiks ja nanotorudeks – materjalideks, mida saab muu hulgas kasutada betoonis ja asfaldis tugevdamisainena. Ettevõte plaanib Euroopa Investeerimispanga toel rajada esimese tööstusliku tootmisüksuse. (Bioneer, 2025) Uue ja mahuka ringmajandusprojekti algatab Greenful Sillamäe OÜ, kes plaanib rajada Sillamäele 100 miljonit eurot maksva tehase. Seal hakatakse vähekvaliteetsete tekstiilijäätmete kiududest ja plastijäätmetest tootma kergeid ning tugevjäikasid ehitusplaate ja võileiva tüüpi ehituspaneele, mida saab kasutada kandeseinana, välisfassaadil või sisepaneelina. (ERR, 2025) Myceen36arendab uuenduslikke biopõhiseid isolatsioonipaneele, mida toodetakse saepuru ja puiduhakke töötlemisel seeneniidistikuga. Tulemuseks on vormitavad, süsinikku siduvad soojustusmaterjalid.
2.1.3. Geopoliitilised tegurid
Geopoliitilised sündmused, eriti Venemaa sissetung Ukrainasse, mõjutavad kogu Eesti tööstussektorit, sealhulgas ehitusmaterjalitööstust. Sõjategevus ja sellega kaasnevad sanktsioonid on suurendanud ebakindlust, mõjutades negatiivselt nii kohalike ettevõtete investeerimisotsuseid kui ka välisinvesteeringuid. EY 2024. aasta Euroopa investeerimiskeskkonna atraktiivsuse uuring toob esile, et välisinvesteeringuga projektide arv Euroopas langes 2023. aastal võrreldes eelneva aastaga 4%. Kuid eriti märkimisväärne oli langus Balti riikides ning Soomes, kus projektide arv vähenes umbes kolmandiku võrra.
Globaalsed tarneahelad on muutunud ebastabiilsemaks, sundides ettevõtteid otsima kohalikke või piirkondlikke tarnijaid. See suundumus võib toetada tootmise tagasitoomist Euroopasse, pakkudes teoreetilisi arenguvõimalusi ka Eesti ehitusmaterjalitööstuse teatud segmentidele. Mõju sõltub siiski tootetüübist ja tarneahela ülesehitusest. Valdkonnad, mis on tugevalt seotud kohaliku toorainega – nagu killustiku- ja betoonitootmine – ei saa nn reshoring-suundumusest lisatuge. Küll aga võib uusi võimalusi tekkida alavaldkondades, mis sõltuvad imporditud komponentidest või pooltoodetest, näiteks klaasi ja isolatsioonimaterjalide tootmises.
EL on viimastel aastatel rakendanud poliitikameetmeid ja algatusi, mis toetavad tootmise tagasitoomist Euroopasse ning kohaliku tööstuse tugevdamist. Need meetmed on suunatud tarneahelate vastupidavuse suurendamisele, strateegilise autonoomia saavutamisele ning tööstuse rohepöörde toetamisele – nende hulgas näiteks Euroopa tööstusstrateegia (Euroopa Komisjon, 2020) ja hiljutine puhta tööstuse kokkuleppe algatus (Euroopa Komisjon, 2024a).
Võimalike USA ja EL-i vaheliste tariifide mõju Eesti ehitusmaterjalitööstusele on piiratud, kuna sektori eksport Ameerika Ühendriikidesse on väike. Küll aga võivad avalduda kaudsed mõjud – näiteks üldise turudünaamika kaudu või tooterühmades, kus Eesti ettevõtted on osa rahvusvahelistest tarneahelatest ja sõltuvad imporditud sisenditest või tehnoloogilistest komponentidest. Ka tootmisseadmete ja nende elektrooniliste juhtsüsteemide puhul võidakse tugineda USA või teiste suurtootjate tehnoloogiale.
2.1.4. Rahvastiku vananemine, muutused töökultuuris ja tööga seotud ootustes
Eestis kasvab vanemaealiste osakaal elanikkonnas, samal ajal väheneb tööealise elanikkonna seas nooremate ja keskealiste inimeste osakaal (Rosenblad et al., 2022). Muutused tööjõu struktuuris toovad tööandjatele kaasa vajaduse kujundada paindlikke töökorralduslahendusi, mis toetavad töötajate pikaajalist panust sõltumata vanusest. Oluline on tagada, et kõigil töötajatel oleks ligipääs oskuste arendamisele ja vajalikule toetusele – näiteks tehnoloogiliste uuendustega kohanemisel või tööelus püsimisel. Tööandjad peavad investeerima nii noorte väljaõppesse kui ka vanemaealiste töövõime säilitamisse, arvestades eri vanuses ja kultuuritaustaga töötajate vajadusi.
Töötajate ootused töötingimustele, -kultuurile ja paindlikkusele on oluliselt kasvanud, samas valmisolek rutiinseks või füüsiliselt koormavaks tööks on langenud. Tööstuslike tootmisüksuste töö on sageli koondunud kindlatesse piirkondadesse, mis lisab tööjõu leidmisel omakorda väljakutseid. Töö iseloom eeldab kindlat töögraafikut ja operatiivset kohalolekut ning jätab vähe ruumi paindlike töötingimuste pakkumiseks. See on viinud olukorrani, kus tööandjad tajuvad üha suuremat lõhet ettevõtete vajaduste ja tööturu reaalsuse vahel. Oskustöötajate ametikohale värvatakse traditsiooniliselt suhteliselt palju ka ajutist ja välistööjõudu, eriti iseloomulik on see betoonitootjate puhul. Noorte huvi ehitusmaterjalitööstuses töötamise vastu on pigem madal ning tööandjad peavad üha rohkem pingutama oma kuvandi ja motivatsioonipakettide nimel. Samas vajab ehitusmaterjalitööstus uue tehnoloogia rakendamiseks kvalifitseeritud, kohanemisvõimelist ja motiveeritud personali.
2.2. Eesti ehitusmaterjalitööstuse olukord ja arenguvõimalused sektori tööandjate pilgu läbi
Ehitusmaterjalitööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema mitme üksteist võimendava raskusega. Majanduslangus, kõrged energiahinnad, tööjõukulude kasv ja inflatsioon on suurendanud tootmise püsikulusid, samal ajal on kohalik turg väike ja sõltub tugevalt ehitussektori üldisest seisust. Ehitusturu madalseis ja teedeehituse mahu kahanemine on suurendanud töömahu kõikuvust, mida võimendavad ka töö projektipõhisus ja hooajalisus. See on kõige valusamalt tabanud betoonitööstust, kus paljud ettevõtted on olnud sunnitud koondama või tootmist ajutiselt piirama. Betoonitööstus on tugevalt orienteeritud kohalikule turule, kuna selle eksport on majanduslikult piiratud. Tootmise ja tarbimise geograafiline lähedus on määrava tähtsusega eriti suurte elementide ja segude puhul (suured logistikakulud ja aegkriitilisus). Seetõttu mõjutavad riikliku ehitustegevuse maht, avaliku sektori tellimused ning taristuinvesteeringute kõikumine sektori elujõulisust otseselt ja kiiresti.
Võrreldes betoonitööstusega on Eesti klaasitööstus tehnoloogiapõhisem, suurema lisandväärtusega ja rohkem ekspordile orienteeritud. Ehitusmaterjalides kasutatav klaas imporditakse ja väärindatakse seejärel kohapeal. Näiteks valmistatakse sellest energiatõhusaid klaaspakette, lamineeritud klaasi ja päikesekaitseklaasi. Lisaks ehituses kasutatavatele klaasiprofiilidele hõlmab klaasitööstus ka klaastaara tootmist, kus toimub klaasi esmatootmine (sulaklaasi ehk nn toorklaasi valmistamine) ning olulisel kohal on taaskasutatud klaasi kasutamine. Valdkonda iseloomustab suurem automatiseeritus, väiksem tööjõumahukus, tugev sõltuvus importtoorainest ja rahvusvahelistest tarneahelatest.
Rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad ettevõtted on tänu laiemale turupositsioonile ja tugevamale kapitalibaasile suutnud paremini šokke puhverdada. Ka ekspordile suunatud tootjad on suutnud tururiske hajutades suuremat stabiilsust säilitada. Lühiajaliste kõikumiste leevendamiseks kasutatakse ka renditööjõudu ja alltöövõttu. Samal ajal jätkuvad aga probleemid heade tippspetsialistide ja oskustööjõu nappuse ning tööjõu vähese järelkasvuga.
Tulevikuvaates nägid eksperdid ehitusmaterjalitööstusel mitut arengu- ja spetsialiseerumisvõimalust. Keskkonnateadlikkuse kasv ja EL-i rohepoliitika soosivad rohelisemaid tooteid, sealhulgas väiksema CO₂-jäljega betooni, hübriidmaterjale ja taaskasutuspõhiseid uusi lahendusi (nt klaasvahtkillustik). Betoonitööstuse jaoks on peamine eesmärk heitme vähendamine ning ühtaegu tootmise efektiivsuse ja stabiilsuse tagamine olukorras, kus tööjõu kättesaadavus on piiratud. Koostööprojektid teadusasutuste ja ülikoolidega aitavad vähendada heitmeid ja leida tööstusjääkidele uusi kasutusvõimalusi.
Klaasitööstus seevastu seisab silmitsi teistsuguste katsumustega: kõrged energiahinnad, vajadus toormaterjali senisest veelgi rohkem väärindada ja pakkuda üha spetsiifilisemaid lahendusi (nt selektiivklaasid37, akustilised klaasid38), samal ajal kui impordihinnad ja rahvusvaheline konkurents avaldavad survet kasumlikkusele. Tootmistehnoloogiate edasiarendamise vajadus ning suurem sõltuvus rahvusvahelisest turust tähendab, et innovatsioon ja investeeringud tehnoloogiasse on selles sektoris hädavajalikud.
Ehkki betooni konkurents puitmaterjalidega võib kasvada, säilitab betoon olulise rolli linnaehituses ja infrastruktuuris. Samuti suureneb energiatõhusate klaasilahenduste osakaal hoonetes – näiteks kolme- ja mitmekordsed klaaspaketid, lamineeritud ning päikesekaitsega klaasid.
Tuleviku konkurentsieeliseks võiks kujuneda suurem spetsialiseerumine ja tooteportfelli mitmekesistamine: keerukamad ja tehnoloogilisemad tooted, nišitootmine ning osaline üleminek pooltoodete valmistamisele. Lisaks pakub olulist potentsiaali EL-i hoonete renoveerimislaine, mis loob nõudlust kvaliteetsete, energiatõhusate ja uuenduslike ehitusmaterjalide järele. Nii kujuneb ka keerulises majanduskeskkonnas vajadus mitte ainult ellu jääda, vaid suunata tähelepanu strateegilisele paindlikkusele, innovatsioonile ja väärtusahelas kõrgemale liikumisele.
3. Põhikutsealade hõiveprognoos ning tööjõu- ja oskuste vajadus
Peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust ehitusmaterjalitööstuse, sealhulgas klaasitööstuse põhikutsealadel 2033. aastani. Uuringu käigus on koostatud nii hõive- kui ka tööjõuprognoos. Hõiveprognoos on tööjõuprognoosi osa ning selle käigus hinnatakse põhikutsealadel hõivatute arvu muutumist vaadeldaval ajal. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju on selle aja jooksul valdkonna põhikutsealadele tööjõudu vaja.
3.1. Ehitusmaterjalitööstuse lühiiseloomustus
Statistikaameti andmetel töötas 2023. aastal ehitusmaterjalitööstuse üle 300 ettevõttes kokku üle 4200 töötaja, neist ligi 1200 oli hõivatud klaasi ja klaastoodete tootmises. Ehitusmaterjalitööstuse töötajad moodustasid ligi 4% töötleva tööstuse töötajaskonnast. Kolmveerand valdkonna töötajatest on hõivatud põhikutsealadel, st tootmis- ja arendustööga. Tootmise sisu poolest jaguneb ehitusmaterjalitööstus klaasi ja klaastoodete tootmiseks (EMTAK kood 231)39, tulekindlate toodete tootmiseks (kood 232), savist ehitusmaterjalide tootmiseks (kood 233), muude portselan- ja keraamikatoodete tootmiseks (234), tsemendi-, lubja- ja kipsitootmiseks (kood 235), betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmiseks (kood 236)40, kivilõikamiseks, -vormimiseks ja -viimistlemiseks (kood 237)41 ning mujal liigitamata abrasiivsete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmiseks (239)42.
Suuremahulisest tootmisest ja ka töötajate vajadusest saab eelkõige rääkida betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmises ning klaasitööstuses.
Klaasitööstuse töötajaskond on püsinud viie aasta jooksul (2019–2023) stabiilsena, kõikudes 1000 ja 1200 vahel ning müüginäitajaid pigem tasahilju kasvatades. Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine on samal perioodil loobunud või sunnitud loobuma üle 500 töötajast. Majanduse õhkõrn taastumine 2024. aastal tõi kaasa mõningase töötajate arvu kasvu. Ehitusmaterjalitööstus on üldjoontes konservatiivne valdkond, kuid rohelise maailmavaate võidukäik on toonud siingi kaasa uuendusi – tsemendis saab osa klinkrist asendada tuhaga, purustatud betoonijäätmeid saab kasutada teedeehituses täitematerjalina ning purustatud rehve lisatakse asfaldile (vt ka ptk 2.1.1.) valdkonda mõjutavatest trendidest).
Laiendatud keemiatööstuse müügitulu (2023. a 2,3 mld €) moodustab keskmiselt 13–14% kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust. Ehitusmaterjalitööstuse müügitulu omakorda moodustab laiendatud keemiatööstusest ligi kolmandiku (2023. a 742 mln €). Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmise müügitulu moodustas keskmiselt 53% (aastate 2021–2023 keskmine 395 mln €) ning klaasi- ja klaastoodete tootmine 27% (200 mln €) ehitusmaterjalide tootmise summaarsest müügitulust. Kolmandal kohal on kivilõikamise ja viimistlemise tegevusala 10% ja 76 miljoni euroga. Enam-vähem samas vahekorras on ka töötajate suhtarvud: 50%, 26% ja 16%.
Eesti majanduskasv sõltub otseselt ekspordist ning eksport omakorda suuresti sellest, kui konkurentsivõimeline on meie tööstussektor. Nutikas, nüüdisaegne ja globaalse konkurentsivõimega tööstus sõltub otseselt meie haridussüsteemi võimekusest koolitada rakenduslike oskustega ja heade juhiomadustega noori talente (ERR, 2024). Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti ekspordis on küll kõigest 1,5%, kuid erinevalt Eesti üldisest negatiivsest kaubavahetuse bilansist on ehitusmaterjalitööstuse bilanss positiivne.
Valdkonna suurim eksportija on klaasitööstus, mille panus oli 2023. aastal ligi 50% (147 mln €) ehitusmaterjalitööstuse ekspordist. Klaasitööstuse kogumüügitulust (206 mln €) 71% toob sisse eksport. Kuigi abrasiivtoodete tootmise müügitulu on valdkonna sees marginaalne – 2023. aastal 28 miljonit eurot, st 4% valdkonna müügitulust–, eksporditi sellest 90% (vt joonist 2). Betoonitootjate (C236 – Betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmine) ekspordi osatähtsus moodustas 2023. aastal umbes viiendiku (19%) müügitulust, rahalises vääringus 72 miljonit eurot. Varasematel aastatel on see osakaal olnud veidi suurem. Kivilõikamise, -vormimise ja -viimistluse (C237) ning mujal liigitamata abrasiivtoodete ja mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmise (C239) ekspordi osakaal on samuti suhteliselt suur, kuid mahud jäävad märksa tagasihoidlikumaks (vastavalt 54 mln ja 26 mln €).
Joonis 2. Ehitusmaterjalitööstuse alavaldkondade müügitulu ja ekspordi osatähtsus müügitulust aastatel 2019-2023
Peale alavaldkondade ekspordiandmete avaldab Statistikaamet ehitusmaterjalide statistikat ka kaubagrupiti.43 Väliskaubandusstatistikast nähtub, et ehitusmaterjalide eksport on suunatud eelkõige Eestis toodetud kaupade müügile – klaasist ja klaastoodetest44 91%; kivist, kipsist, tsemendist jms materjalidest toodetest45 83% ja keraamikatoodetest46 79% kaubagrupi ekspordimahust on Eesti päritolu. Lisaks on kõigi nimetatud kaubagruppide tooted suunatud ligi 90% ulatuses Euroopa Liidu riikidele.47
3.2. Hõivatute profiil põhikutsealadel
Selles alapeatükis antakse esmalt lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil on ka hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis oluline. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus uue tööjõuga asendada. Töötajate hariduslik taust võimaldab hinnata muu hulgas seda, kui tugev on töö- ja haridusmaailma side. Tööjõuturul vajab ehitusmaterjalitööstusele sobiva haridusega uusi töötajaid ka keemiatööstus laiemalt. Lisaks vajavad mõnede spetsiifilisemate erialade lõpetajaid teised majandusvaldkonnad, näiteks geolooge ja mäeinsenere kaevandused, laborante keskkonna-, toiduainetööstuse ja põllumajanduslaborid. Kvalifitseeritud töötajate leidmisel teiste valdkondadega konkurentsis püsimiseks on esmatähtis tuntus, seejärel maine tööandjana, palk, töökoha asukoht ja tingimused ning pakutav motivatsioonipakett ehk pakutavad lisahüved ja soodustused, mille hulka kuulub ka kaugtöö võimalus.
Ehitusmaterjalitööstuse töötajaskonnast 13% moodustavad naised ja 87% mehed. Klaasitööstuses on naisi veerand ja ehitusmaterjalitööstuse alavaldkonnas ainult 9%.
Aastal 2023 töötasid tööstusseadmete ja masinate mehaanikutena ühe erandiga ainult mehed. Neile järgnevad tootmisseadmete ja masinate operaatorid (91%), oskustöölised (88%), juhid (82%) ja tööstusinsenerid 80%-ga. Naisi on rohkem kvaliteedikontrollijate ja laborantide hulgas (62%) ning võrdselt meestega väiksemates töötajate gruppides, näiteks keemiainseneride (55%) ja keskkonnaspetsialistide seas (50%). (Vt joonist 3.)
Joonis 3. Ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealadel hõivatute osakaal soo järgi (%) 2023. aastal
Hõivatute haridusjaotus viitab sellele, millise haridusega töötajad parasjagu ametikohti täidavad. Samas ei pruugi see peegeldada tööandjate ootusi töötajate teadmistele ja oskustele, kuna eriti kutsehariduse tasemel ei ole kvalifitseeritud tööjõudu piisavalt. Ehitusmaterjalide ja klaasitööstuse valdkonna töötajatest on üle kolmandikul üldharidus, kitsamalt klaasitööstuses koguni üle 40%. Võrreldes laiendatud keemiatööstuse teiste alavaldkondadega on siinsetel põhikutsealadel keskmine haridustase märksa madalam (vt joonist 4). Näiteks keemia- ja põlevkiviõlitööstuses on üldharidusega töötajaid veidi üle 20%, samas on plastitööstuses see näitaja 33% ja kummitööstuses 39%. Eesti keskmine üldharidusega töötajate osakaal 2024. aastal oli 24%48 ja OSKA üldprognoosi põhjal peaks see näitaja paari protsendi võrra kahanema.49
Osa kõrgharidust eeldavate põhikutsealade töötajate madalat haridustaset võib selgitada valdkonnas levinud mikroettevõtlusega (ligi 80% kõigist ehitusmaterjalide ja klaasitööstuse ettevõtetest, sh betooni- ja tsemenditootmises 60%, klaasitootmises 71%, kuid kivilõikamises koguni 90%). Keskmiselt töötab neis ettevõtteis ainult kaks töötajat. Juhul kui ollakse spetsialiseerunud lihtsamale tootegrupile või ollakse alltöövõtja mõnele suuremale ettevõttele, siis võib ka üldharidusega töötaja olla TÖR-is kirjeldatud tippjuhi või tööstusinsenerina. Mikroettevõtteis töötab siiski ainult 13% töötajatest. 80% valdkonna töötajatest töötab üle 20 töötajaga ettevõtteis.
Mõningal määral saab üldharidusega töötajate arvestatavat osatähtsust (eriti tippspetsialistide hulgas) selgitada töö ja õpingute ühildamisega. Valdkonna põhikutsealadel töötab ja (samal ajal) õpib üle 60 töötaja, neist ligi 30 kõrghariduse õppekavadel. Ka ettevõtete esindajad kinnitasid, et praktika käigus palgatakse parimad noored ettevõttesse tööle. Näiteks on töötajate seas levinumad sellised õppekavad nagu masinaehitus, tootmine ja tootmiskorraldus, autotehnika, ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, aga ka ettevõtlus ja ärijuhtimine ning ettevõtlus ja projektijuhtimine. Kutsehariduses on asjakohased õppekavad seotud eelkõige ehituse erialadega (võimalik edasine karjääripööre ehituse valdkonnas töötamiseks). Teine eelistatud õpivalik on IT (nt õppekavad IT-süsteemide spetsialist; noorem tarkvaraarendaja; tarkvaraarendaja), kus põhjuseks võib olla nii pädevuse tõstmine valdkonna infosüsteemide paremaks haldamiseks kui ka karjääripööre. Siiski moodustavad töö ja õpingute ühildajad kõigest 2% põhikutsealade töötajaskonnast ja kuna osa õppijaist omandavad eriharidust teist või kolmandat korda, ei kahanda töö kõrvalt õppijate arv märgatavalt üldharidusega töötajate osatähtsust. Uuringumeeskonnal puudub ülevaade töötajate võimalike lühi- ja täienduskoolitustel (sh mikrokraadid, mikrokvalifikatsioonid) omandatud teadmiste ja oskuste kohta, kuid on ilmne, et tööandjatele langeb märkimisväärne koormus erialase ettevalmistuseta töötajate koolitamiseks.
Joonis 4. Ehitusmaterjalitööstuses hõivatute haridustase (%) 2023. aastal
23% ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade töötajatest on kõrg- või kutsekooli lõpetanud aastatel 2006–2023, mille kohta on info leitav EHIS-est. Valdkonna tippspetsialistide kõrgharidus on osaliselt erialane (nt õppekavarühmadest ehitus ja tsiviilrajatised; juhtimine ja haldus; tehnikaalad; elektroonika ja automaatika; keemiatehnoloogia ja protsessid), aga ka valdkonnaväline (nt põllumajandus ja loomakasvatus; reisimine, turism ja vaba aja veetmine; kutsehariduse poolelt juuksuritöö ja iluteenindus). Viimase loetelu põhjal on põhjust arvata, et sõltumata üldkeskharidusest kõrgemast tasemeharidusest vajavad ka need töötajad valdkonnaspetsiifilist õpet töökohal.
TÖR-i andmetest saab tuvastada, et just viimastel aastatel on kasvanud värskelt kõrg- või kutsekooli lõpetanute rakendumine valdkonda. Näiteks töötab valdkonnas kuus inimest, kes on paaril viimasel aastal lõpetanud TTK õppekava „Tootmine ja tootmiskorraldus“ (kaasajastatud nimetusega „Tootmise juhtimine ja digitaliseerimine“). Samuti on lisandunud TalTechi lõpetanuid erialadelt „Rakendusfüüsika“, „Tootearendus ja tootmistehnika“ ja „Tööstusökoloogia“, EMÜ lõpetanuid õppekavadelt „Tehnotroonika“ ja „Tootmistehnika“ ning TÜ õppekavalt “Füüsika, keemia ja materjaliteadus”. Kutseõppest on viimastel aastatel tööle tulnud peamiselt kolme eriala lõpetanuid: „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus“, „Sisetööde elektrik“ ja „Mehhatroonik“ ning enim on leidnud tee valdkonda VOCO lõpetanud.
Ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealadel töötavatest tippspetsialistidest (insenerid ja keskkonnaspetsialistid) ligi 60% on alla 45-aastased ja 22% üle 55-aastased, mis tähendab, et asendusvajadus on tagasihoidlik. Valdkonnas on tööl arvestataval määral kaasaegse haridusega nooremapoolset tööjõudu. Erinevalt tippspetsialistidest on juhid märksa eakamad — ligi 30% juhtidest on vanuses üle 55, mis tähendab ligi sadat inimest, kes võiksid lähikümnendil tööturult lahkuda. Oskustöötajatest kerkivad vanemaealiste seas esile tööstusseadmete mehaanikud, kelle asendusvajadus küündib 45%-ni, mis võib tähendada igal aastal 9-10 uue töötaja palkamist või koolitamist. Tootmisoperaatorite ja oskustööliste50 asendusvajadus on kõigest 18%, kuid see tähendab valdkonnale, et igal aastal võib lahkuda üle 40 töötaja (vt joonist 5).
Joonis 5. Ehitusmaterjalitööstuses hõivatud vanuserühma järgi (%) 2023. aastal
Ehitusmaterjali-51 ja klaasitööstuse töötajate keskmine palgatase erineb. Klaasitööstuse töötajate palk on sõltumata ametipositsioonist nii laiendatud keemiatööstuse alavaldkondade kui ka Eesti keskmise palga võrdluses vägagi konkurentsivõimeline, ületades enamikul põhikutsealadel Eesti keskmist ja jäädes ainult tootmisoperaatorite kategoorias alla ehitusmaterjalitööstuse operaatorite palgale (vt joonist 6). Mõjuriks on klaasitootmise lai ampluaa, mis hõlmab nii väiksema kui ka suurema lisandväärtusega tooteid, alates akna- ja autoklaasidest ning klaastaara tootmisest kuni väga spetsiifiliste klaastoodeteni. Näiteks olid 2024. aastal Eesti ehitusmaterjalitööstuse ekspordis52 nelja esimese tootegrupi hulgas kolm klaasitööstuse toodet (turvaklaas, klaastaara ja mitmekihilised klaasiisolaatorid) ning klaastoodete vahel teisel kohal tsemendi- ja betoonitooted. Palgataseme erinevust selgitab muu hulgas asjaolu, et suurema lisandväärtusega toodete valmistamine eeldab keerukamat tootmisprotsessi ja kõrgemat automatiseerituse taset, mis omakorda nõuab kõrgema kvalifitsiooniga tööjõudu. Joonise 6 võrdlusskaalal on esitatud betoon-, tsement- ja kipstoodete tootjate palgatase, mis jääb klaasitööstuse näitajatele alla. Töötajate palka mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas piirkond, töökogemuse pikkus, ettevõtte suurus, toodangu keerukus ja lisandväärtus. Betoontoodete tootjad asuvad pigem Põhja-Eestis, kuid töötajate voolavus on seal ka suurem, mis piirab pikaajalisest kogemusest tulenevat palgalisa. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtted on ainult klaasitööstuses. Lisaks on klaasitööstuses tööviljakus töötaja kohta lisandväärtuse alusel üle 30% suurem kui betoonitootjatel.53
Joonis 6. Klaasi- ja ehitusmaterjalitööstuse ning Eesti hõivatute keskmine brutokuutasu (€) 2023. aastal
Regionaalses vaates on üle 60% ehitusmaterjalitööstuse töötajatest ja ligi 50% klaasitööstuse töötajatest koondunud Põhja-Eestisse (eelkõige Harjumaale). See on kindlasti üks tegureid, mis toetab konkurentsivõimelise palga pakkumist.54 Kolmandiku klaasitööstuse töötajate töökoht asub Lõuna-Eestis, kuhu kuuluvad Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva maakond (vt joonist 7).
Joonis 7. Ehitusmaterjali- ja klaasitööstuse hõivatute regionaalne jaotus 2023. aastal
TÖR-i andmestik võimaldab hinnata valdkonna tööjõu liikumist55 ning analüüsitud on nii valdkonna põhikutsealadele sisse- kui ka sealt väljaliikumist aastatel 2019–2023. Ehitusmaterjalide tootmisega (v.a klaasitööstus) seotud töötajaskonnas on tööjõu voolavus olnud kõige suurem, 2019. aasta töötajatega võrreldes oli 2023. aastaks üle poole (üle tuhande töötaja) lahkunud. Klaasitööstuse töötajatest oli samas vahemikus vahetunud alla 30%. Kuna uuringumeeskonnal puudus võimalus lahkumise põhjusi täpsemalt hinnata, võivad argumentideks olla nii majanduslangusest tingitud koondamine, töötaja tervisest tulenevad põhjused, tööturult lahkumine kui ka muud tööjõu vaba liikumise võimalused. Töötajate suuremat liikumist saab seostada samuti renditööjõu kasutamisega. 2023. aastal moodustasid välispäritolu töötajad 9% valdkonna põhikutsealade töötajaskonnast (klaasitööstuses veidi vähem — 8%), mis tähendab ligi 270 töötajat (sh EH üle 200 ja KL ligi 70). Ühest küljest võiks voolavuse põhjuseks pidada renditööjõu loomulikku vahetumist, kuid ekspertidega vestlustest selgus, et teatud osa renditööjõust on aastast aastasse püsiv ja tööjõu rentimine on pigem ärimudeli osa, et maandada majanduse turbulentsusest tulenevaid riske. Kolmveerand välistööjõust on alla 40-aastased, kuid on ka neid, kes lähenevad pensionieale. Enim on esindatud Ukraina päritolu tööjõud, kuid ekspertide kinnitusel on kasvamas muudest kolmandatest riikidest pärit töötajate osatähtsus.
3.3. Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele
Hõivatute arvu muutust mõjutab peale majanduskonjunktuuri ka eespool kirjeldatud trendide ja suundumuste kombinatsioon (vt ptk 2). Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka käimasolev Venemaa-Ukraina sõda ja Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitika. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega. Ehitusmaterjalitööstus on Eestile oluline tööstusharu, mis tagab vajaliku toorme elamute, tööstushoonete, rajatiste ja taristu ehituseks.
OSKA ehitusmaterjalitööstuse valdkonna tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel:
-
Eesti rahvastik vananeb.56
-
Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt. Kasvab ümber- ja täiendusõppes osalemine, mis võimaldab kiiremat ümberorienteerumist tööturul.
-
Kasvab nõudlus vaba tööjõu järele, sealhulgas rahvusvaheline. Teatud hulk Ukraina sõjapõgenikke seob oma tuleviku Eestiga. Eesti tööjõuturule lisandub töötajaid ka muudest kolmandatest riikidest.
-
Digitaliseerumine ja automatiseerumine jätkub tõenäoliselt kiirenevas tempos.
-
Rahvusvahelistumine jätkub. COVID-19-st ja Venemaa-Ukraina sõjast tingitud tarneahelate muutused püsivad ja Ameerika Ühendriikide kaubanduspiirangud soosivad väliskaubandust Euroopa piires.
-
Rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna toimub liikumine kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse suunas.
-
Majanduskasvu puhul lähtume nn konservatiivsest stsenaariumist. Eeldame, et pärast madalseisu suudavad Eestis tegutsevad ettevõtted kohaneda muutunud tingimustega ja leiavad võimalusi konkurentsis püsida. Majandusanalüüsid prognoosivad Eesti majanduskasvu taastumist alates 2025. aastast,57 kuid võimalik, et see taastub siiski alles mõne aasta pärast.58 Veebipõhise müügi osakaal on endiselt kasvutrendis.
OSKA prognoosi kohaselt kahaneb hõivatute arv ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul ligikaudu 60 töötaja võrra (e –2%), kuid mõnedel, peamiselt tippspetsialistide põhikutsealadel, aga ka tööstusseadmete mehaanikute vajadus kasvab. Samas vajab valdkond ligi 700 töötajat võimalike pensionile minejate asendamiseks (vt tabelit 3).
Tabel 3. OSKA ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade tööhõive prognoositud muutus ja tööjõuvajadus aastatel 2024–2033
Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- (või kahanemis)vajadusest ning vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on peale pensionile siirduvate töötajate asendamise vaja juurde täiendavat uut tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole aga kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli (vt lisa 1) asendusvajadust puudutavaid arvutusi. Selleks lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.
OSKA prognoosi kohaselt on ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade tööjõuvajadus kümne aasta jooksul u 615 töötajat, keda on vaja võimalike tööturult lahkujate asendamiseks. Valdkonna tööhõivele prognoositakse väikest kahanemist (–2% järgmise 10 aastaga), mis taandub pensionile jääjate arvel ega eelda täiendavat tööjõu koondamist. Oskustasemeti on uue tööjõu vajadus suurim oskustöötajatel (mehaanikud, tootmisoperaatorid, betoontoodete valmistajad, klaasitöötlejad), kuhu oodatakse eelkõige asendusvajaduse katmiseks 425 uut töötajat (oskustöötajate üldarv siiski kahaneb 3% võrra). Proportsionaalselt puudutab asendusvajadus enim tööstusseadmete mehaanikuid, kelle hulgas on enim vanemaealisi (45% e 85 töötajat). Samas kuulub üle 55-aastaste vanusegruppi üle 400 oskustöölise ja tootmisseadmete operaatori, kellest üle 300 asemele tuleks tõenäoliselt palgata uus töötaja.
Tippspetsialistide kasvuvajadus on võrreldes 2024. aastaga 3% (u 15 inimest perioodi jooksul). Eelkõige vajatakse juurde uusi tööstus- ja tootearendusinsenere, kuna innovatsioon toodetes ja tootmisprotsessi kujundamisel on lähiaja olulisim märksõna. Ekspertide toel oleme neis kahes tippspetsialistide kategoorias prognoosinud kuni 10% hõive kasvu. Lisaks uutele töötajatele vajatakse igal aastal veel 2–4 tööstus- ja tootearendusinseneri eakate töötajate asendamiseks. Aastas lõpetab tasemeõppe 30–40 tööstusinseneriks sobiva ettevalmistusega spetsialisti, mis ei kata kogu tööstuse kaasaegse ettevalmistusega tootmisjuhtide vajadust, kuid annab võimaluse ehitusmaterjalitööstusele sobiva töötaja leidmiseks. Tootearendusinseneridena töötas 2024. aastal alla 20 töötaja, lisaks kümmekond keemiainseneri. Kindlasti tuleb arendustööle panna suuremat rõhku, kuna paljud klassikalised baastooted vajavad asendamist või modifitseerimist. Tippspetsialistidest on suurim (29% e umbes 10 inimest aastas) asendusvajadus juhtidel, kuid kuna valdkonnas on palju mikroettevõtteid (2023. aastal 78%, kus töötas keskmiselt 2 töötajat), ei pruugi nende inimeste tööturult lahkumine oluliselt mõjutada ehitusmaterjalitööstust tervikuna, kuid võivad kaduda mõned väga spetsiifilist toodet või teenust pakkuvad spetsialistid. Samal ajal tasub märkida, et EMTAK-i järgi kuuluvad ehitusmaterjalide valdkonna alla ka savi- ja keraamikatootjad ning klaasitöötlemise mikroettevõtted, kes toodavad peamiselt kodu- ja tarbekeraamikat või dekoratiivseid klaastooteid. Kuigi nende toodete valmistajad võivad suurendada väikeste ettevõtete osakaalu valdkonna koondandmetes, on siinse uuringu fookus siiski valdavalt tööstusliku tootmise profiiliga ettevõtetel.
Keskastmespetsialistide vajadusele me kasvu ega kahanemist ei prognoosi, kuid kümne aasta jooksul võivad vanuse tõttu vajada asendamist u 30 kvaliteedikontrollijat ning meistrit. Kui kvaliteedikontrollijate puhul eeldatakse tavaliselt kutseharidust, siis meistrite ja töödejuhatajate järelkasvu oodatakse pigem ettevõtte seest, kasutades ära ärksamate ja potentsiaalikamate operaatorite arenguvõimalusi.
Vajadust tasemeharidusega tööjõu järele kahandab välistööjõu ja erialase hariduseta töötajate rakendamine. Valdkonna mõningatel põhikutsealadel – peamiselt oskustöötajatena – on edukalt õnnestunud kasutada välispäritolu tööjõudu. Kokku on selliseid inimesi kuni 9% töötajatest (veidi üle 200). Enamik välistöötajaist töötab oskustöölise (betoontoodete valmistaja, kiviraidur, üldehitaja, metallkonstruktsioonide valmistaja) (ligi 160) ja tootmisoperaatorina (ligi 40) ning üksikud tööstusseadmete tehnikuna. Kõigist välispäritolu töötajatest kolmandiku moodustavad ukrainlased. Renditööjõu kasutamise vajadus on suurem Tallinna ümbruse ettevõtetes ja ehitusmaterjalide tootmisel (veidi vähem klaasitööstuses).
Ehitusmaterjalisektori põhikutsealadel hõivatutest on kutseharidus 37%-l ja kõrgharidus alla 30%-l töötajatest. Seega puudus vähemalt kolmandikul valdkonna töötajatest, klaasitööstuses isegi 41%-l, tööle asudes erialane ettevalmistus, mis tähendab, et klassikalise sisseelamise kõrval pidid ettevõtted panustama töötajate väljaõppesse töökohal. Suurim (39%) on erialase hariduseta töötajate osatähtsus oskustööliste (betoontoodete valmistajad, klaasitöötlejad) ja tootmisoperaatorite hulgas. Sobiv kutseõpe nende ametite jaoks sisuliselt puudub ja ilmselt pole ka vajalik, samas on oluline pakkuda konkreetselt sihitud kompaktseid kursusi ja täiendusõppevõimalusi, et lühendada sisseelamisperioodi ja ettevõtjate koormust töötajate koolitamisel. Peale nimetatud operaatorite on üldharidus ka üle kolmandikul meistritest ja töödejuhatajatest. Ettevõtjate hinnangul ongi tegemist ametitega, kuhu arenetakse töö ja kogemuste omandamise käigus ning seetõttu ei nähta selles lahendamatut probleemi. Lisaks puudub kutseõpe, mis valmistaks ette keskastme spetsialiste. Üksiti tõid eksperdid esile, et kutseharidus võiks pakkuda üldist nn tootmisõpet ning konkreetse materjaliga (nt klaas, betoon) seotud spetsiifikat õpitaks juba töökohal. Kutsehariduses omandataks arusaam tootmise planeerimisest ja korraldusest, tootmisliini opereerimisest, efektiivsusest, aga arendataks ka üldoskusi, näiteks koostöö- ja suhtlemisoskus.
Välistööjõu jätkuva kaasamise ja mõõdukas mahus erialase hariduseta tööjõu edasise rakendamise tulemusel kahaneb uue tasemeharidusega tööjõu vajadus kümne aasta perspektiivis 615-lt 450-le. Ilma välistööjõudu kaasamata vajaks valdkond 550 töötajat. Aastane uue tööjõu vajadus, mis sisaldab ka asendusvajadust, on hinnanguliselt 50–55 uut töötajat, kellest 30% peaks olema kõrg- ja 70% kutseharidusega. Uue tööjõu vajadus on eelkõige seotud olemasolevate ettevõtete laienemisega, sealhulgas tütar- või grupiettevõtete loomine, mitte niivõrd täiesti uute ettevõtete tekkega. Pigem võiks hinnata, et suuremad ettevõtted on elujõulisemad – suurema investeerimis- ja innovatsioonivõimekusega.
3.4. Muutused oskuste vajaduses
Tööjõu- ja oskuste vajaduse kujunemist määravad keskkonna- ja kliimaeesmärkidest tulenevad regulatiivsed nõuded, digitaliseerimine, automatiseerimine, tootmistehnoloogiate täppisjuhtimine ning uute materjalide ja tooteomaduste arendus.
Ehitusmaterjalitööstus liigub digitaliseeritud ja keskkonnateadliku tootmise suunas, mistõttu täieneb ka oskuste vajadus, mida ettevõtted oma töötajatelt ootavad. Valdkonnas on endiselt suur vajadus tehnika- ja loodusteaduslike teadmiste järele: mehaanika, automaatika, keemia, füüsika ning ehitus- ja elektriala tundmine on aluseks, millele ettevõtted kujundavad töökohapõhise väljaõppe. Rohepöörde surve tähendab aga, et lisaks traditsioonilistele tehnilistele oskustele tuleb töötajatel omandada oskused CO₂-jalajälje hindamises, toote elutsükli analüüsides, ringlussevõetava toorme kasutamises ja uute regulatiivsete nõuete, nagu EL-i ehitustoodete määrus (vt ptk 2.1.1.), rakendamises. See tõstab keskkonnateadlikkuse ja jätkusuutlikkusega seotud kompetentside vajaduse pea samaväärseks digioskuste vajadusega. Ka rahvusvahelised oskuste vajaduse uuringud – näiteks CEDEFOP-i Skills Forecast (2025) – toovad esile, et digi- ja rohepöörde tõttu kasvab kogu Euroopa tootmissektoris nõudlus tehniliste valdkondade süvateadmistega töötajate ning rohetehnoloogia tundmise järele.
Ehkki ehitusmaterjalide valdkond on tegevusprofiililt mitmekesine – hõlmates ühelt poolt betoonitootmist, ehitussegude ja savist ehitusmaterjalide valmistamist, täite- ja isolatsioonimaterjalide, teiselt poolt klaasilahenduste tootmist –, joonistuvad välja kolm kesksemat oskuste rühma, mille arendamine on kogu valdkonna konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Need oskuste rühmad on (1) keemia- ja materjalitehnoloogia ning tööstusinseneeria teadmised ja oskused koos keskkonnaregulatsioonide tundmisega; (2) masinaehituse, automaatika, mehhatroonika ja elektriala tehnilised baasoskused, mis võimaldavad pool- ja täisautomaatseid tootmisi efektiivselt käitada; (3) digitaalne kirjaoskus koos valdkonnaspetsiifiliste IT-lahenduste – ERP-de, MES-i, andmeanalüütika ja küberturbe – valdamisega. Esimene oskuste rühm on kõige olulisem juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide põhikutsealadel (juhid, keemiainsenerid, tooteinsenerid, tööstusinsenerid, keskkonnaspetsialistid, meistrid ja töödejuhatajad, kvaliteedikontrollijad ja laborandid). Teine puudutab eelkõige oskustöötajate põhikutsealasid (tööstusseadmete ja masinate mehaanikud, betoontoodete valmistajad ja klaasitöötlejad, tootmisseadmete ja masinate operaatorid). Kolmas rühm – digitaalne kirjaoskus ja valdkonnaspetsiifiliste IT-lahenduste valdamine – on kõigi põhikutsealade ülene vajadus, kuid selle rakendamise ulatus ja keerukus erineb ametirühmiti. Tippspetsialistid ja juhid kasutavad digioskusi eelkõige strateegiliseks planeerimiseks, projekteerimiseks ja modelleerimiseks, tootmise juhtimiseks ja andmepõhiseks otsustamiseks, samas oskustöötajate puhul on fookus tootmisseadmete, masinate ja automaatsete juhtimissüsteemide käsitlemisel ning tööprotsesside reaalajas jälgimisel. Selle kõrval on vaja (4) tugevaid üldoskusi: õppimis- ja kohanemisvõimet ning meeskonna- ja koostööoskust, mis loovad eeldused tehniliste ja erialaste oskuste omandamiseks ja rakendamiseks muutuvas töökeskkonnas.
Eduka toote- ja tehnoloogiaarenduse eelduseks on tugev materjalide tundmine ning keemia- ja materjalitehnoloogilised teadmised, eriti keskkonnasäästliku ja ringmajanduspõhise tootearenduse kontekstis. Järjest kasvavad ootused toodete omadustele, sealhulgas paremale vastupidavusele, mitmekülgsusele ja keskkonnasäästlikkusele. Toodetelt eeldatakse suuremat ilmastikukindlust, mehaanilist tugevust (nt surve- ja paindetugevus), paremat tulekindlust ning madalamat soojusjuhtivust energiatõhususe tagamiseks. Suureneb nõudlus tugevate, kuid kergemate materjalide järele, mis lihtsustavad transporti ja paigaldust. Keskkonnasäästlikkuse aspektist oodatakse, et materjalid oleksid väikse CO₂-jalajäljega, toodetud taastuvatest või taaskasutatud toorainetest ning hoone elukaare lõpus lihtsasti demonteeritavad või taaskasutatavad. Järjest tähtsam on biopõhiste sideainete ning taaskasutatud lisandite kasutuselevõtt, mis aitab vähendada nii loodusvarade kasutust kui ka keskkonnamõju. Seetõttu muutuvad toote elutsüklianalüüsi (LCA) ja tootedeklaratsioonide (EPD) koostamise ning rohetehnoloogia rakendamise oskused üha olulisemaks, muutudes tootearenduse ja kvaliteedijuhtimise ametialadel (keemia-, tootearendus- ja tööstusinsenerid, kvaliteedijuhid, keskkonna- ja kvaliteedispetsialistid) sisuliselt standardnõudeks.
Tööstus- ja tootmisinseneeria teadmised ja oskused on valdkonnaülene vajadus, kuna need moodustavad tõhusa ja kestliku tootmistegevuse aluse kõikides ehitusmaterjalide tootmise harudes. Nende teadmiste ja oskuste abil saab optimeerida tootmist, tõsta toorme ja ressursside kasutamise efektiivsust ning tagada kvaliteedistandardite ja keskkonnanõuete täitmine. Olulised on teadmised ja oskused protsesside modelleerimisest, automatiseerimisest ja digitaliseerimisest, samuti võimekus rakendada nn lean- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Tööstusinseneeria kompetentsid aitavad lõimida tehnilisi, logistilisi ja juhtimisotsuseid ühtsesse süsteemi (nt tootmisjuhtimissüsteemid (MES)59, ettevõtte ressursiplaneerimine (ERP), LEAN60-põhine väärtusahela juhtimine, digitaalse kaksiku61 platvormid), võimaldades terviklikku protsessijuhtimist, tõhusamat ressursikasutust ja reaalajas andmepõhist otsustamist.
Rahvusvahelistes ettevõtetes võivad arendusfunktsioonid olla koondatud kontserniüleselt mõnda teise riiki, kuid arusaamine tehnoloogilistest protsessidest ning nende uuendamise võimalustest peab olema olemas kõigis ettevõtte üksustes. See tagab, et kohalikud tootmisüksused suudavad tõhusalt rakendada uusi lahendusi, järgida kvaliteedi- ja keskkonnastandardeid ning panustada teadmistepõhisesse tootearendusse ka juhul, kui strateegilised otsused tehakse mujal.
Keskkonnaregulatsioonide tundmine ja nendes orienteerumise oskus pole vajalik mitte üksnes teadliku tootearenduse jaoks, vaid ka selleks, et ettevõte suudaks tervikuna toimida ja muutuvate tulevikusuundumustega kohaneda. Arvestades ESG-aruandluse, CO₂-jalajälje hindamise ning uue EL-i ehitustoodete määruse rakendumise nõudeid, peavad ettevõtted suutma tegutseda järjest keerukamas ja detailirohkemas õigusraamistikus. Konkurentsis püsimiseks, toodete pääsemiseks nii sise- kui ka eksporditurgudele ning usaldusväärse partneri maine säilitamiseks on määrava tähtsusega võime reageerida kiiresti ja asjatundlikult regulatiivsetele muudatustele. See eeldab oskust tõlgendada õigusakte, hinnata materjalide ja tootmisprotsesside vastavust ning integreerida regulatiivsed nõuded süsteemselt kogu ettevõtte tegevusse.
Näiteks EL-i uue ehitustoodete määruse järkjärgulise rakendumisega alates 2026. aastast kaasneb ehitusmaterjalide tootmise valdkonnas oluline täienduskoolituse vajadus. Määrus laiendab märkimisväärselt keskkonnanäitajate, digitaalse tooteteabe ja vastavushindamisega seotud nõudeid, mille täitmine eeldab töötajatelt uusi teadmisi ja oskusi. Koolitusvajadus ei puuduta üksnes tootearenduse või kvaliteedijuhtimise valdkonda, vaid kogu organisatsiooni: tootmist ja logistikat, müüki, turundust ja juhtimist. Näiteks peavad ka tootmisoperaatorid ja -tehnikud olema kursis oma töösse puutuvate keskkonnanõuetega – tagama materjalide õige segamissuhte, käsitlema jääke korrektselt ning sisestama täpselt tootmisandmeid, mis on aluseks keskkonnaaruandlusele ja tootedeklaratsioonidele.
Ehitusmaterjalitööstuse oskustöötajate ja meistrite ning vahetuse vanemate tehniliste baaskompetentside seas on kõige nõutavamad just automaatika-, mehaanika- ja mehhatroonikaoskused. Nendele oskustele tuginedes saavad ettevõtted ise edasi arendada ettevõttespetsiifilisi oskusi, mis on kohandatud konkreetsete seadmete, liinide ja tehnoloogiliste protsesside järgi.
Tänapäevased tootmisliinid on valdavalt pool- või täisautomaatsed ning tootmisprotsessid järjest enam digitaalselt juhitavad. Samas kurdavad ettevõtted jätkuvat puudust tööstusseadmete tehnikutest ja seadistajatest, meistritest, vahetusejuhtidest ning masina- ja liinioperaatoritest, kes oskaksid lugeda jooniseid, tõlgendada tehnoloogilisi skeeme ja tööjuhiseid, seadistada tarkvara ja PLC62-sid ning häälestada roboteid.
Tulevikus tuginevad tööstused veelgi enam automatiseeritud tootmisprotsessidele, masinõppel põhinevale kvaliteedikontrollile ja ERP-süsteemidega integreeritud tootmisjuhtimisele. Nende lahenduste rakendamine nõuab töötajatelt tugevat tehnilist taipu, sealhulgas masinaehituse aluste, töökindluse tagamise põhimõtete ja automaatjuhtimissüsteemide tundmist. Just masinate ja protsesside toimimise mõistmine aitab tootmismeeskondadel tõrkeid ennetada ja tootmist sujuvalt toimimas hoida. Tööandjad tõdevad, et selline võime ei põhine muidugi üksnes formaalharidusel, vaid ka töötaja taiplikkusel ja kogemusel seostada protsesse töökeskkonnas kohapeal.
Valdkonnaüleselt on tähtis tunda ka keskkonna- ja tööohutuse nõudeid, kuna nende täitmine on otseselt seotud töötajate heaolu, seadusest tulenevate kohustuste ning ettevõtte tegevuslubade ja vastutuse tagamisega. Lisaks toetavad need nõuded jätkusuutlikku tootmist ja aitavad ennetada tööõnnetusi, keskkonnariske ning sellega kaasnevaid majanduslikke ja mainekahjusid.
Ehitusmaterjalitööstuses on digitaliseerimine selge ja hoogustuv arengusuund, mille käigus muutuvad tootmisprotsessid, töökorraldus ja andmevahetus üha enam tehnoloogiapõhiseks. Paljudes ettevõtetes on digipööre juba toimunud – tööaja arvestus toimub nutiseadmes, töökäske antakse digitaalse platvormi kaudu ning tootmisliine opereeritakse ekraanilt. Teisalt tuleb valdkonnas esile, et suur osa töötajaskonnast, eriti vanemaealised, vajab veel üldiste digioskuste arendamist. Ka Euroopa Komisjoni raporti Digital Decade (2024b) järgi on küll 62,6% eestlastest vähemalt baastaseme digioskustega, kuid vaid 55,9% Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest – sealhulgas paljud ehitusmaterjalitootjad – on üldse jõudnud digitaliseerituse miinimumtasemeni.63
Digioskuste vajadus ei piirdu vaid igapäevase andmesisestuse või seadmete kasutamisega. Lisaks tootmistasandile juurutavad suuremad ettevõtted järjest uusi ERP-lahendusi, kliendihalduse ja tarneahela juhtimise süsteeme, mille tõhus kasutamine eeldab töötajaskonnalt laiapõhjalisi digikompetentse. Tootmisüksustes hinnatakse aina enam ka töötajate endi võimekust teha ettepanekuid digitehnoloogiate nutikamaks rakendamiseks (nt kaugjälgimine, kvaliteedimõõtmised, protsesside automatiseerimine) ning osaleda uute lahenduste proovimisel. Kuna ettevõtete taristu tugineb üha rohkem ühendatud IT-platvormidele, peavad ka küberturvalisuse teadmised ja oskused muutuma igapäevase töö loomulikuks osaks. Küberrünnakute sagenemine muudab iga turvaaugu tootmisinfrastruktuuris otseseks äririskiks, mille tagajärjed võivad ulatuda tootmisseisakutest kuni leppetrahvide ja mainekahjuni. Seetõttu on küberturbeoskused saanud strateegilise riskijuhtimise keskseks osaks.
Tööandjad hindavad aina enam valmidust kiireks õppimiseks ja kohanemiseks. Kuna erialaspetsiifilist täiendusõpet pakutakse vähe ja suur osa tootmistöötajate väljaõppest toimub ettevõtetes kohapeal, on õpivõime kriitiline. Samuti hinnatakse kõrgelt meeskonna- ja koostööoskusi, eriti poolautomaatses tootmiskeskkonnas, kus töö toimub vahetustega ning töö efektiivsus sõltub sujuvast kommunikatsioonist ja vastastikusest usaldusest.
Paljudel ametikohtadel, eelkõige ekspordile suunatud ettevõtetes, on tähtis ka võõrkeelteoskus, eriti inglise keele valdamine. Spetsiifilistel juhtudel (nt kliendisuhtlus Skandinaavia turul) on kasulik ka soome või rootsi keele oskus. Erialase võõrkeele oskus on vajalik tehnilise dokumentatsiooni mõistmiseks ja suhtluseks rahvusvaheliste partneritega. Keeleoskus toetab töötajate kohanemisvõimet ka rahvusvahelistes meeskondades ja võimaldab paremat ligipääsu uuenduslikele tehnilistele lahendustele ja materjalitootmise suundumustele.
Kokkuvõttes vajab ehitusmaterjalitööstus insenere ja oskustöötajaid, kellel on lisaks materjalitehnoloogia baasteadmistele ka oskus rakendada digitaalseid tootmis- ja kvaliteedisüsteeme, tõlgendada roheregulatsioone ning tegutseda rahvusvahelistes tarneahelates ja koostöövõrgustikes. Ettevõtted, kes investeerivad nii tehnoloogia kui ka töötajate oskuste arendamisse, loovad endale kestvaid konkurentsieeliseid muutuval turul.
4. Valdkonna koolituspakkumine
Peatükis antakse ülevaade valdkonna põhikutsealadega seotud taseme- ja täiendusõppest ning koolituspakkumisest. Tasemeõppe lõpetajate tööjõuvajadusele piisavuse hindamiseks analüüsiti tasemeõppe koolituspakkumist prognoosiperioodil. Analüüs puudutab õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutsealadele, ehk valdkonnaga otseselt seotud õppekavu (vt lisa 5). Õppekavade loetelu koostati EHIS-e ja TÖR-i andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ning tööandjate ja õppeasutuste esindajate sisendi põhjal. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHIS-e andmete põhjal 2024/2025. õppeaasta seisuga.
4.1. Valdkonna töötajate hariduslik profiil
Ehitusmaterjalitööstuse praeguse tööjõu keskmine haridustase pole kuigi kõrge ning klaasitööstuse alavaldkonnas on see isegi laiendatud keemiatööstuse alavaldkondade madalaim (41% põhikutseala töötajatest on üldharidusega), erinevalt näiteks farmaatsiatööstusest, kus töötab laiendatud keemiatööstuse kõige haritum töötajaskond – üle 60%-l on kõrgharidus ja ligi 20%-l kutseharidus. Ehitusmaterjalitööstuse uue tööjõu vajadus on mahu mõttes seotud eelkõige kutsehariduse lõpetajatega, keda on vaja vähemalt 30 inimest aastas. Seevastu kõrghariduse lõpetajaid on vaja 15–20. Aastatel 2006–2022 lõpetanute EHIS-e andmestiku analüüsimisel selgus, et ehitusmaterjalitööstuse põhikutseala töötajaist on enim lõpetanud ehituse ja tsiviilrajatiste (28%), mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika (10%), juhtimise ja halduse või mehaanika ja metallitöö (7%), materjalide töötlemise (6%), transporditeenused või elektroonika ja automaatika (5%) ja tehnikaalade või käsitöö (3%) õppekavarühma õppekava.
Ehitusmaterjalitööstuse jaoks olulised erialad kattuvad osaliselt keemiatööstusega, kuid suur ühisosa on ka ehitussektoriga. Enamiku ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade jaoks on sobiv tasemeharidus olemas, kuid valdkonnaspetsiifiliselt sobib paljude oskustöötajate ettevalmistamiseks ka täienduskoolituskursuse läbimine või väljaõpe töökohal. Õppeaastal 2024/2025 avatud vastuvõtuga valdkonnaga seotud õppekavade64 loetelu haridustasemeti on esitatud vt lisas 5.
4.2. Õppevõimalused ja õppurite statistika kõrghariduses
Esmalt ülevaade kõrgharidusest, kus õppimisvõimalused ulatuvad rakenduskõrgharidusõppest doktoriõppeni ja hõlmavad nii Tallinna kui ka Tartu kõrgkoole (vt tabelit 4).
Tabel 4. Valdkonna põhikutsealadega seotud vastuvõetutega kõrghariduse õppekavad õppeasutuse ja haridustaseme järgi 2024/2025. õppeaastal
Õppeasutus | Vastuvõetutega õppekavade arv 2021/23 - 2024/25 | |||||
---|---|---|---|---|---|---|
BA | RAK | MA | INT | DOK | KOKKU |
Järgnevalt antakse ülevaade kõrgharidustasemel õpetatavatest ning ehitusmaterjalidega seonduvatest õppekavadest65 ning nende lõpetajatest, aga ka katkestajatest (vt jooniseid 8–10). Enim valdkonnaga haakuvaid õppekavu on TalTechis ja ka rakendumine valdkonda on sealt suurim.
Ehitusmaterjalitööstuses töötamiseks sobiva rakenduskõrghariduse lõpetas aastate 2021/2022-2023/2024 keskmisena 173, bakalaureuseõppe 394, magistriõppe 240, integreeritud õppe 9 ja doktoriõppe 45 tulevast tippspetsialisti. Kokku omandas kõrghariduse aastas üle 860 üliõpilase. Viimaste aastate trend on isegi kasvav, st 2022/2023. ja 2023/2024. õppeaastal lõpetas valitud õppekavadel rohkem üliõpilasi kui 2021/2022. õppeaastal.
Kuna spetsiaalselt ehitusmaterjalide tööstuslikule tootmisele suunatud õppekavasid ei ole, olgu esitatud väike valik tootmisinseneridele sobivatest õppekavadest ja nende lõpetajatest.
Joonis 8. Tootmisjuhtidele sobivate õppekavade lõpetanuid aastas (õppeaastad 2020/2021 kuni 2023/2024)
Kui keskenduda ainult lõpetajate arvule, siis tundub, et lõpetajaid on piisavalt, aga kui suhestada lõpetajate arv vastuvõetutesse, siis torkab eeltoodud kõrghariduse õppekavadel (tööstusinseneeria) silma suur katkestamiste osakaal (vt joonist 9). Võrreldes seda kogu kõrghariduse keskmise katkestamise määraga õppeastmeti, jääb näitaja väiksemaks vaid RAK-i tasemel. Kõrghariduse erialavalik peaks olema senisest enam teadlikult läbi mõeldud ning õpingute alustamisel on oluline teadvustada tulevaste töökohtade võimalikku valikut. Katkestajate osatähtsus üle 30% on kriitiline märguanne kõrgkoolidele, et pöörata suuremat tähelepanu üliõpilaskandidaatide valikuprotsessile ja õpimotivatsiooni hindamisele. Õppeaastate 2019/2020 kuni 2023/2024 keskmisena katkestab õpitee tööstusinseneeriaga seotud erialadel ligi 120 üliõpilast ning seega kaotab majandus, sealhulgas tööstus samavõrra tulevasi tippspetsialiste.
Joonis 9. Tööstusinseneeria koolituspakkumisse valitud õppekavade ja kõigi kõrghariduse õppekavade katkestajad, % (õppeaastate 2019/2020 kuni 2023/2024 keskmine)
Lisaks joonisel 8 toodud õppekavadele sobivad valdkonnas töötamiseks ka teiste tehnilise kõrghariduse õppekavade66 lõpetajad, vähesel määral keskkonnatehnoloogia (RAK) ja tööstusökoloogia (MA), tööstus- ja tootedisaini (BA), rakendusfüüsika (BA) ning füüsika, keemia ja materjaliteaduse (BA) erialade lõpetajad.
Valdkonna spetsiifiliste käsitööoskuste arendamist toetavad kaks kõrghariduse õppekava: Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse õppekava „Klaas, keraamika, ehe ja sepis“67 (vt joonist 10) ning Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakenduskõrghariduse õppekava „Käsitöötehnoloogiad ja disain“68.
EKA klaasi, keraamika, ehte ja sepise eriala lõpetajatest võivad saada nii vabakutselised kunstnikud kui ka meie uuringu vaates disainerid või tehnoloogid, kes kujundavad tulevikutooteid, kuna õppekava sisaldab põhjalikku sissevaadet tehnoloogilistesse protsessidesse. Viimastel aastatel on tulnud valdkonda tööle kaks EKA lõpetanud disainerit.
Joonis 10. Õige oleks: Klaas, keraamika, ehe ja sepis bakalaureuse õppekavale vastuvõetud, lõpetajad ja katkestajad aastas (õppeaastad 2019/2020 kuni 2023/2024, vastuvõtt kuni 2024/2025)
Kõrgkooli lõpetajate rakendumist Eesti tööturul mõjutab mõningal määral välisüliõpilaste osatähtsus. Valdkonnaga seotud õppekavade üliõpilaste hulgas on välisüliõpilaste osatähtsus suurim doktoriõppes (50%). Samas on seal õppureid võrreldes teiste kõrghariduse astmetega suhteliselt vähem. Ehitusmaterjalitööstuses on doktorikraadiga töötajate osatähtsus 0,6% kõigist kõrgharidusega töötajatest. Ka ehitusmaterjalide valdkonna eksperdid ei prognoosi lähiaastateks märgatavat kõrgharidusega välistööjõu vajadust või juurdevoolu ehitusmaterjalide valdkonda.
Laiendatud keemia-, sh ehitusmaterjalitööstuse tulevikuvaadet toetab ka sisseastumise infosüsteemi (SAIS) 2022. aasta andmete analüüs, mis näitas, et huvi tehnika- ja loodusteaduste valdkonna vastu püsib – enim oli sisseastujaid küll ärinduse õppekavadel (1402), kuid neile järgnesid kohe tehnika valdkonna õppekavadele sisseastujad (1374). Analüüsist selgus, et edasiõppimisel on määravaks gümnaasiumi õppesuund: LTT69 suunas õppinutest pooled kandideerisid LTT õppekavadele, humanitaarsuuna lõpetanud kandideerisid rohkem humanitaaria ja ärinduse õppekavadele, sotsiaalsuuna lõpetanutest tundis aga 14% huvi mõne tehnika valdkonna õppekava vastu. LTT valdkonnas õppima asunutest oli 92% teinud laia matemaatika riigieksami, seega saab kinnitada, et nendele erialadele sisse saamiseks on arukas juba gümnaasiumi astudes teha valik laia matemaatika kasuks. Kõigist kõrgkooli kandideerijatest (sõltumata õppevaldkonna valikust) olid teinud laia matemaatika riigieksami 70% eesti keeles õppinuist (60% vene keeles põhikoolis õppinuist).
Viimastel aastatel on hoogustunud kõrgharidusõppe õppekavade baasil ka väiksema mahuga ja lühema kestusega mikrokraadiõppekavade pakkumine. Sellised õppelahendused aitavad täita tööturu vajadust sihipärase täiendusõppe järele ning pakuvad õppijatele uusi võimalusi erialaste oskuste suurendamiseks. Näiteks pakub TalTech uusi mikrokraadiõppekavu, mis keskenduvad materjalide ringlusele, kestlikkusele ja tootmise uuendamisele, sealhulgas ringmajandus ja materjalitehnoloogia70, materjalide taaskasutamine ja ökodisain71 ning kestlikud ehitusmaterjalid ja keskkonnakaitse72. Need õppekavad võimaldavad õppijatel omandada erialaseid oskusi lühema ajaga ja paindlikult töö kõrvalt, pakkudes nii töötajatele individuaalselt kui ka tööandjatele veelgi rohkem võimalusi töötajate kompetentside arendamiseks ja oskuste mitmekesistamiseks.
4.3. Õppevõimalused ja õppurite statistika kutsehariduses
Kutseõppe tasemel otseselt ehitusmaterjalitööstuse spetsiifilisi õppekavu ei leidu. Küll aga on valdkonnas rakendunud suhteliselt palju ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühma (ÕKR)73 lõpetanuid nii oskustööliste kui ka keskastme spetsialistidena. Samuti on valdkonda tööle tulnud elektroonika ja automaatika ÕKR74 kutseõppe lõpetanuid. Joonis 11 annab ülevaate nende ÕKR-ide vastuvõetutest ja lõpetajatest. Ka kutseõppes on ÕKR-e, kus vastuvõetute ja lõpetajate arvu vahe on suur. Samas ei ole otstarbekas luua otseseid paralleele kõrghariduse katkestamise põhjustega. Kutseõpet alustatakse sageli nooremas vanuses, kus erialavalikut ja õpingute jätkamist mõjutavad peale teadliku otsuse ka muud tegurid, sealhulgas noore ettekujutus ameti tasuvusest ning lähedaste ja sõprade arvamus. Katkestajate osakaal on ehituse ja tsiviilrajatiste ÕKR-is suhteliselt kõrge, kuid elektroonika ja automaatika ÕKR-is üks madalamaid.
Joonis 11. Ehitus- ja tsiviilrajatised ning elektroonika ja automaatika ÕKR-de kutseõppesse vastuvõetud ja lõpetanud 2017/2018. kuni 2023/2024. õppeaastani (vastuvõtt kuni 2024/2025)
Mehhatroonikuks või automaatikuks saab õppida enamikus kutseõppeasutustes.75,76 TÖR-i andmetel on nende õppekavade lõpetajad mõningal määral ka ehitusmaterjalitööstuses rakendunud. Peamisteks ametikohtadeks on tootmisseadmete mehaanikud ja tootmisoperaatorid. Samas vajaksid valdkonna ettevõtted neid lõpetajaid lähiaastatel märksa rohkem, eelkõige praeguste vanemaealiste töötajate asendamiseks. Lisaks automaatiku ja mehhatrooniku õppele sobivad tootmisseadmete mehaanikuteks ka elektrienergia ja energeetika ÕKR-i lõpetajad, kellest enamik on õppinud sisetööde elektriku erialal. Koolituspakkumine nimetatud erialade lõpetajatest (vt tabelit 5) ei pruugi olla valdkonna jaoks piisav, kuna vajadus tehnilise kutseharidusega töötajate järele kasvab kõigis majandusvaldkondades.
Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse õpe on esmajoones suunatud ehitussektori tööjõuvajadust rahuldama, kuid on igati asjakohane ka töötamiseks betoonelemente tootvas tehases. Viimast kinnitab ka TÖR-i andmestik, kuigi ehituserialasid õpetavad koolid ei näe seda peamise karjääriteena. Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitust on võimalik õppida enamikus kutseõppeasutustes.77,78
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on võimalik õppida klaasipuhuja assistendiks, kuid kursusi komplekteeritakse ainult üksikutel aastatel ja lõpetajaid on minimaalselt. Samas on TÖR-i põhjal võimalik kinnitada, et lõpetajad rakenduvad vähesel määral valdkonnas.
Kutsehariduse poolelt vajab valdkond ka väiksel arvul laborante, keda praegu valmistatakse ette ainult Ida-Virumaa KHK-s ja ilmselgelt ebapiisavalt, arvestades kogu laiendatud keemiatööstuse, sh puidukeemia vajadust, aga ka veekäitlusettevõtteid ja laboreid.79 Lõpetajate ebapiisavusele aitab kaasa ka katkestajate suhteliselt suur osatähtsus laborandiõppes, kus pool alustajaist ei jõua lõpueksamini.
Tabel 5. Ehitusmaterjalitööstusesse sobiva tehnilise kutseharidusega õppekavade lõpetanuid aastas (õppeaastate 2021/2022 kuni 2023/2024 keskmine)
4.4. Koolituspakkumine
Valdkonda sobituvat, kuigi mitte otseselt valdkonnale suunatud kõrg- ja kutseharidust pakkuvaid õppekavu ja nende lõpetajaid on küll palju, kuid ehitusmaterjalide valdkonda rakendumine on tagasihoidlik (prognoos 1–2% lõpetajatest) (vt tabeli 6 veergu „Valdkonda rakendumist arvestades“).
Kogu koolituspakkumise võib laias laastus jagada kaheks, erialaseks ja tehniliseks. Kahjuks on vahetult ehitusmaterjalitööstusesse sobiv spetsiifiline õpe väga väikese mahuga ja enim rakenduvad valdkonnas, seda nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel, ehituse ja tsiviilrajatiste ÕKR-i lõpetajad. Märksa tagasihoidlikumalt, kuid siiski arvestatavalt tullakse valdkonda tehnikaalade ja transporditeenuste ÕKR-i lõpetanuna. Kõrghariduse poolelt lisanduvad juhtimise ja halduse ÕKR-i lõpetajad. Samas tootmise ja töötlemise ning mehaanika ja metallitöö ÕKR-i lõpetajaid asub valdkonda tööle soovitust märksa vähem.
Teise poole koolituspakkumisest moodustab tehniline haridus, kuhu kuuluvad elektroonika ja automaatika ning elektrienergia ja energeetika ÕKR-id. Seega peavad ettevõtjad ilmutama ise suuremat initsiatiivi, tutvustades oma valdkonda ja eelkõige pakkudes õppureile praktikavõimalusi, sest see tundub olevat kindlaim meetod endale kompetentse ja asjaliku tööjõu leidmiseks. Viimast kinnitab ka fakt, et 2% klaasitööstuse töötajatest töötab ja õpib (enamiku õppijate puhul tundub omandatav haridus toetavat nende karjääriteed).
Valdkonna põhikutsealadega seostatud koolituspakkumise märksõnaks on vähene rakendumine valdkonda. Põhjuseks võib olla nii otseselt valdkonda sobivate õppekavade puudumine kui ka valdkonna kehv nähtavus, atraktiivsus. Samas on ettevõtted siiani arvestatava osa töötajatest ise koolitanud (1/3 töötajatest on üldharidusega, lisaks umbes poolel kutseharidusega töötajatest on mitteerialane kutseharidus) ja valmis sellega jätkama, eriti oskustöötajate ja tootmisoperaatorite (40%-l on üldharidus ja 41%-l kutseharidus, millest poolel pole asjakohane) tasemel. Siiski võib oletada, et kvalifitseeritud tööjõud kiirendaks innovatsiooni ja toetaks efektiivsemat tootmist paremini kui praegune tööjõud. Kontserni kuuluvates ettevõtetes toetatakse töötajate täiendusõpet grupisiseselt, ka rahvusvaheliselt, kuid üksikettevõtted peavad kas ise koolitama või leidma koolitaja koolitusturult, kust spetsiifilisi koolitusi on keeruline leida ning seetõttu piirdutakse kohustuslike koolitustega (ohutus, tervisekaitse). Sellest tulenevalt oleks põhjendatud, kui HTM-i ja kutseharidust pakkuvate koolide koostöös ettevõtete ja erialaliitudega loodaks asjakohaseid oskuspõhiseid mikrokvalifikatsioone.
Tabel 6. Koolituspakkumine OSKA ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealadele
Põhikutseala | Põhikutseala sisemine jagunemine | Hõivatute arv (2024) | Lõpetajaid vastavatel erialadel (2021/22– 2023/24, keskm) | Lõpetajate prognoos sisseastumisdünaamika alusel aastas | Prognoositud koolilõpetajaid 10 aasta jooksul | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Trendi pikendamine 10 aastale (arvestuslik) | Valdkonnas rakendumist arvestades | Tööhõive määra arvestades | Teistelt lähedastelt erialadelt prognoositud lõpetajad 10 aasta jooksul | Prognoositud tööjõupakkumine 10 aasta jooksul kokku |
5. Tööjõuvajaduse ja -pakkumise võrdlus
Selles peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja pakkumist, kõrvutades, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu vajab valdkond 2033. aastani ning kui palju võimalikke uusi töötajaid tuleb tasemeõppest. Võimaliku uue tööjõu arvu hindamisel lähtutakse viimaste aastate tasemeõppe statistikast. Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus tehtud eksperdiarutelusid, valdkonna arengusuundumusi ja majandusnäitajaid, arengukavu ning uuringuid. Pensionile siirdujate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (VEK, vt lisa 1) 80.
Alapeatükis 3.3 on analüüsitud tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel. Asendus- ja kasvu- või kahanemisvajaduse alusel on ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealadele kümne aasta jooksul vaja kokku u 615 uut töötajat, kellest 450 peaksid olema või võiksid tulla valdkonnaga seotud tasemeõppest. Alapeatükis 4.4 on analüüsitud tasemeõppe mahtu valdkonna põhikutsealadega seotud tasemeõppe õppekavadel ning prognoositud selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade alusel lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööjõus osalemise määra.81 Nõudluse-pakkumise tasakaalu hinnang on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Hinnang OSKA ehitusmaterjalitööstuse põhikutsealade tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule
Ehitusmaterjalitööstuse juhtide ja tootearendus- ning keemiainseneride puhul on märksõnaks vähene erialane rakendumine, aga ka piiratud õppimisvõimalused. Valdkonnas töötamiseks sobiva kõrgharidusega tööjõud võiks tulla geoloogia, keemia, füüsika, loodusteaduste ja ehituse valdkonnaga seotud kõrghariduse õppekavade lõpetajate hulgast. Viimaste aastate EHIS-e andmed annavad samas märku olukorra paranemisest, valdkonda on lisandunud märgataval arvul viimasel neljal aastal kõrghariduse lõpetanuid. Enim on lõpetajaid TalTechist, kuid esindatud on ka TÜ, EMÜ ja EKA (disain). Kindlasti on sellele kaasa aidanud positiivsed kogemused praktikat pakkunud ettevõtetes.
Tööstusinseneride tööjõuvajadus ja koolituspakkumine on samuti tasakaalust väljas. Põhikutsealale sobivad eelkõige tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (varasema nimetusega tootmise ja tootmiskorralduse), aga ka elektritehnika, mehhatroonika, tehnika ja tehnoloogia, energiatehnika ning robotitehnika õppekavade lõpetanud. Paraku on osal neist õppekavadest katkestajate hulk väga suur. Kui õppe katkestajate arv kõigil loetletud õppekavadel kahaneks, siis võiks tulevikku vaadata optimistlikult. Näiteks TTK kasutab sisseastumisel grupiintervjuusid, et selekteerida välja rohkem motiveeritud üliõpilaskandidaadid. Viimased neli aastat on toonud valdkonda kuus tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (tootmise ja tootmiskorralduse) lõpetanut.
Meistrite ja töödejuhatajate täiendava tööjõu vajadus on väike ja ekspertide hinnangul kasvavad arenguvõimelised ja ambitsioonikamad inimesed sellele positsioonile ettevõttes töötades. Sobivat kutseõpet küll pole, kuid ametisse sobivad hinnanguliselt ka masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside või tehnotroonika kõrghariduse õppekavade lõpetanud.
Kvaliteedikontrollijate ja laborantidena rakenduvad väga erineva haridusliku taustaga inimesed ja pigem ei ole omandatud haridus ja tööülesanded vastavuses. Seega tuleb rõhutada, et valdkonnas tuntakse puudust kaasaegse kutseharidusega laborantidest, kes teostavad rutiinseid analüüse ja kontrolle.
Tööstusseadmete ja masinate mehaanikule sobivatel õppekavadel82 on võimalik õppida enamikus tehnilist haridust (automaatik, mehhatroonik, tööstustehnik, elektrik, robotitehnik) pakkuvates kutseõppeasutustes üle Eesti, kuid valdkonna vanemaealiste asendamiseks (kuna neid vajab kogu tööstus) ei ole lõpetajaid piisavalt. Samas on valdkonda vaja kindlasti lõpetajate hulgas tutvustada, et ehitusmaterjalitööstuse töövõimalusi teadvustada. Viimased aastad ongi valdkonda tööle toonud mitmeid värskelt kutsehariduse omandanuid. Enim on VOCO lõpetanuid, esindatud on ka mitmed teised kutseõppeasutused.
Tootmisseadmete operaatoritele sobivat tasemeõpet ei pakuta. Vajakajäämise katmiseks toimub operaatorite väljaõpe83 igas ettevõttes kohapeal, mis aga on ettevõtjale lisakulu.
Kokkuvõttes prognoosime, et sobiva kõrghariduse omandanuid on nii praegu kui ka lähema kümne aasta jooksul valdkonna uue tööjõu vajaduse katmiseks pigem ebapiisavalt, kuid viimastel aastatel kasvanud huvi tehniliste erialade vastu võib kallutada koolituspakkumise tasakaalule lähemale. Operaatorite puudujääk kaetakse praegu ja ilmselt ka lähiaastatel kas välistööjõu või väljaõppega töökohal. Asjakohase laborandiõppe võimaluste laiendamine aitaks leevendada kasvavat oskusvajadust tööjõuturul.
6. Ettepanekud valdkonna tööturu koolitusvajaduse täitmiseks
Selles peatükis on sõnastatud uuringust selgunud valdkonna peamistest kitsaskohtadest tulenevad järeldused ning ettepanekud, kuidas kitsaskohti leevendada. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest, mida on vaja muuta, et täita ehitusmaterjalitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2033.
Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju on praegu töötajaid ja milliste oskustega nad on, ning prognoositi, kui palju ning milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb (vt ptk 2) ja (vt ptk 3). Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Kitsaskohtade ja ettepanekute kõrval on esitatud ka tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud (VEK, vt lisa 1).
Peatükis esitatud kitsaskohad ja nende leevendamiseks tehtud ettepanekud käsitlevad eelkõige ehitusmaterjalitööstuse spetsiifikat. Samas on mõned kitsaskohad ja arenguvajadused iseloomulikud kogu laiendatud keemiatööstuse valdkonnale, hõlmates keemia- ja põlevkivikeemiatööstust, plasti- ja kummitööstust, ehitusmaterjalitööstust ning farmaatsiatööstust. Sellised valdkondadeülesed kitsaskohad ja ettepanekud on tähistatud märkusega kattumise kohta alavaldkondades.
Kõik valdkonnaülesed kitsaskohad ja ettepanekud ei kordu igas uuringus sõna-sõnalt. Mõnes analüüsis käsitletakse neid põhjalikumalt, teises keskendutakse rohkem valdkonnaspetsiifilistele lahendustele. Lähtutud on eeskätt iga tööstusvaldkonna arenguvajadustest ning esile on toodud konkreetsed ja sihipärased teemad, mida selle sektori seisukohalt peetakse prioriteetseteks. Kõik käsitletud kitsaskohad on kooskõlastatud ja valideeritud vastava valdkonna eksperdikogus.
6.1. Kõrgharidusega tööjõu tagamise kitsaskohad ehitusmaterjalitööstuses
I KITSASKOHT (valdkonnaülene). Eesti ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetes on puudus insenertehnilise kõrgharidusega spetsialistidest (tootmis- ja tööstusinsenerid, tootearendusinsenerid, tootmisjuhid ja
-tehnoloogid jt).
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstuse ettevõtetes töötab vajalikul määral valdkonnaspetsiifilise kompetentsiprofiiliga insenere.
Valdkonda rakendub vähe tehnika, tootmise ja töötlemise valdkonna kõrgharidusõppe lõpetajaid (vt 4.2) ja (vt 4.4). Arvestades, et ligikaudu viiendik praegustest ehitusmaterjalitööstuse juhtidest ja tippspetsialistidest on ka üldharidusega, võib see valdkonna üldist arengut tuntavalt pidurdada. Järgmise kümne aasta jooksul vajaks ehitusmaterjalitööstus vähemalt 135 uut kõrgharidusega spetsialisti, kuid prognoositav koolituspakkumine katab sellest vaid umbes kaks kolmandikku (u 90 lõpetajat). See viitab olukorrale, kus valdkond ei suuda kvalifitseeritud järelkasvu juhtide ning tootmise, arenduse ja protsesside juhtimise võtmerollidesse piisavalt kiiresti kasvatada.
Hariduse poolelt on oluline esile tõsta, et valdkondliku tööstusinseneri põhikutseala koolituspakkumisega seostatud kõrghariduse õppekavadel on katkestajate osakaal (viimase viie aasta84 keskmisena) olnud märkimisväärne: bakalaureuseõppes 48%, rakenduskõrgharidusõppes 35% ning magistriõppes 31%. Kõrghariduse erialavalik peaks tuginema senisest teadlikumale otsustusprotsessile, kus juba õpingute alustamisel mõistetakse, millised on erialaga seotud võimalikud karjääriteed ja töökohtade valik.
Ettepanek 1 (valdkonnaülene). Tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna kõrgharidusõppe erialasid õpetavad kõrgkoolid keskenduvad senisest enam õpingute katkestamise ennetamisele. Soovitatav on analüüsida süsteemselt katkestamise põhjuseid ja pöörata sisseastumisel suuremat tähelepanu motiveeritud kandidaatide väljaselgitamisele. Samavõrd tähtis on õppivate tudengite õpimotivatsiooni hoidmine ja toetava õppimiskeskkonna kujundamine kogu õppe vältel, näiteks regulaarse tagasiside, praktikavõimaluste ja erialase eneseteostuse võimaluste kaudu. Tööandjatel on siinkohal keskne roll pakkuda sisukat praktikat, mentorlust ja võimalusi üliõpilaste kaasamiseks reaalsetesse arendus- või tootmisprotsessidesse, mis tugevdab õppija sidet valdkonnaga ja aitab ennetada väljalangemist.
Eestvedajad: TalTech, EMÜ, TÜ, TTK
Koostööpartnerid: EETL, Betooniühing, valdkonna tööandjad, EPTL, EKTL jt tööstusvaldkondade erialaühendused
Tähelepanek 1. Õpingute katkestamiste vähendamine on ka üks Inseneriakadeemia 85 meetme keskseid eesmärke. Eesmärgi täitmise mõõdikuks on kõrghariduse esimese astme (rakenduskõrgharidus ja bakalaureuseõpe) esimesel aastal katkestajate osakaal. Inseneeria valdkonnas katkestas 2022. aastal õpingud kõrghariduse esimese astme esimesel aastal 31,1% õppijatest. Seatud eesmärk on vähendada see näitaja 2029. aastaks 25 protsendini.
Ettepanek 2 (valdkonnaülene). Suurendamaks noorte huvi õppida tehnikaalasid ning tagamaks tööturu vajadustele vastavat tehniliste oskustega töötajate järelkasvu, panustavad ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted eesotsas EETL-iga aktiivselt Inseneriakadeemia tegevusse, näiteks pakkudes koostööd koolidega, tutvustades valdkonda ning osaledes noortele suunatud teavituses, mis tõstab teadlikkust valdkonna õppimis- ja karjäärivõimalustest.
Eestvedajad: EETL, Betooniühing, TalTech, ehitusmaterjalitööstuse tööandjad
Koostööpartnerid: HTM, Harno, EMÜ, TÜ, TTK, Eesti Inseneride Liit, EPTL, EKTL jt tööstusvaldkondade erialaühendused
Tähelepanek 2. Inseneriakadeemia kui koostöö- ja arendusplatvorm vajab laiemat tutvustamist. Kõrgkoolide hinnangul võiksid tööandjad senisest aktiivsemalt aidata levitada sõnumit nii noortele kui ka laiemale avalikkusele, et inseneriharidus on tööturul väga vajalik ja hinnatud.
6.2. Kutseharidusega tööjõu tagamise kitsaskohad ehitusmaterjalitööstuses
II KITSASKOHT (valdkonnaülene). Ehitusmaterjalitööstuses tuntakse puudust laiapõhjaliste tehniliste oskustega kutseharidusega töötajatest (nt mehaanika, automaatika, mehhatroonika, elektroonika eriala lõpetajad).
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstusesse jõuab senisest enam tehniliste erialade kutseõppe lõpetajaid (mehaanika, mehhatroonika, automaatika, elektroonika).
Ehitusmaterjalitööstuse kasvav tehniline keerukus ja tootmise automatiseerimine on suurendanud vajadust kutseharidusega spetsialistide järele, kellel on oskused mehhatroonika, mehaanika ja automaatika valdkonnas. Seejuures kuulub ligi pool valdkonnas töötavatest mehaanikutest üle 55-aastaste vanusegruppi, mis viitab lähiaastatel suurenevale asendusvajadusele. Samas rakendub valdkonda endiselt liiga vähe vastava ettevalmistusega lõpetajaid, mistõttu tekib järjest suurem puudus seadmete hoolduse, rikkeotsingu, automaatikasüsteemide käitamise ning tootmisliinide häälestamise ja korrashoiu tööjõust. Arvestades senist koolituspakkumise mahtu, jääb ehitusmaterjalitööstuses järgmise kümnendi jooksul kutseharidusega tööstusseadmete mehaanikute vajadusest katmata ligi veerand. Tööjõupuuduse tõttu panustavad ettevõtted üha enam töötajate kohapealsesse koolitamisse.
Ettepanek (valdkonnaülene). HTM leiab lahendused tööturul nõutud tehniliste erialade nagu mehaanika, automaatika, mehhatroonika ja elektroonika vastuvõtu suurendamiseks kutseharidusõppes näiteks ülepakkumisega erialade arvel, et koolituspakkumine vastaks paremini tööjõuvajadusele. Sarnase ettepaneku suurendada vastuvõttu kutseõppe tehnilistel erialadel tehti ka OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringuga (2023).
Eestvedaja: HTM
Koostööpartnerid: tehnilisi erialasid õpetavad kutsekoolid, EETL, valdkonna tööandjad, teised tööstusvaldkondade erialaühendused
Tähelepanek 1. Tööandjatel on võimalusi panustada kutsehariduse kujundamisse, näiteks osaledes kutsekoolide juures tegutsevates nõunike kogudes või tehes koostööd vastutusvaldkondade koolidega, kelle rolli tööandjasuhte arendamisel määratletakse lähiaastatel HTM-i eestvedamisel täpsemalt.
Tähelepanek 2. Tööstusettevõtetes vajalike tehniliste baasteadmiste ja -oskuste omandamist saab lisaks tasemeõppele kutsehariduses edendada ka täienduskoolitustega. Kuna valdkonna ettevõtete profiil ja tegevussuunad varieeruvad, toimub suur osa töötajate väljaõppest siiski ettevõttesisese koolituse kaudu.
III KITSASKOHT (valdkonnaülene). Ehitusmaterjalitööstuses on puudus erialateadmiste ja -oskustega oskustööjõust (betoontoodete valmistajad, kivi- ja klaasitöötlejad jt). Paljud oskustöölised on üldharidusega.
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstuses töötab piisavalt vajaliku kompetentsiprofiiliga oskustööjõudu.
Kutseõppes puuduvad otseselt ehitusmaterjalitööstuse spetsiifikale vastavad erialad. Tööandjad on valmis vajalikke erioskusi ettevõttesisese väljaõppe kaudu pakkuma, kuid see eeldab õppijatelt tehniliste baasteadmiste olemasolu ja valmisolekut omandada tööprotsesside eripära kohapeal. Tehniliste baasteadmisteta võib ettevõttesisene väljaõpe osutuda väga ajamahukaks. Paljud praktilised ja spetsiifilised tööülesanded eeldavad konkreetseid oskusi, mida saab tõhusalt õpetada ka lühikeste mikrokvalifikatsiooni õppekavade või täienduskoolituste kaudu. Mikrokvalifikatsiooniõppekavad võimaldavad omandada erialaseid oskusi lühema ajaga ja paindlikult töö kõrvalt, pakkudes tööandjatele lisavõimalusi töötajate kompetentside arendamiseks ja oskuste mitmekesistamiseks.
Ehitusmaterjalitööstuses rakendatakse oskustöötajate ametikohtadel olulisel määral ka välistööjõudu, mis aitab leevendada tööjõupuudust ning kohaneda majanduse tsüklilisusest ja hooajalisusest tulenevate kõikumistega. Samas ei pruugi see olla pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus, mistõttu tuleb panustada ka kohaliku tööjõu järelkasvu arendamisse.
Ettepanek 1 (valdkonnaülene). Leida HTM-i eestvedamisel võimalused tööstuses töötamise baasteadmisi ja -oskusi pakkuva tasuta mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks, mille sihtrühm on erialase hariduseta ja/või aegunud oskustega täiskasvanud õppijad. Õpe annab rakenduslikud baasteadmised ja -oskused, mis aitavad õppijatel kiiremini ja sujuvamalt tööstusvaldkondade eri tootmis- ja tehnoloogiakeskkondades tööle asuda, tõhustavad ettevõttesisest esmast väljaõpet ning soodustavad kohanemist töökeskkonna nõuetega. Õpet võiks rahastada EL-i vahenditest programmi VÕTI kaudu, mis toetab täiskasvanuhariduse ja mitteformaalsete õpivõimaluste arendamist.
Eestvedaja: HTM
Koostööpartnerid: tehnilisi erialasid õpetavad kutse- ja kõrgkoolid, muud mikrokvalifikatsiooniõppe korraldamise õigusega täienduskoolitusasutused, tööstusvaldkondade erialaühendused ja tööandjad
Ettepanek ei tugine üksnes ehitusmaterjalitööstuse sisendile, vaid haakub sisuliselt ka teiste laia keemiatööstuse alavaldkondade (nt keemia-, plasti-, kummi- ja põlevkivikeemiatööstuse) uuringutes esile toodud kitsaskohtadega.
Tähelepanek 1. Kuivõrd vajadus tööstuses rakendatavate tehniliste baasteadmiste ja -oskustega töötajate järele on esile kerkinud mitmes eri valdkonnas, tuleks edasistes analüüsides hinnata, millised täiendavad ja laiapõhjalisemad õppelahendused võiksid sellist vajadust kõige paremini katta. Esmatähtis on kujundada arusaam, kas lahendused peaksid olema tasemeõppe, täienduskoolituse (sh mikrokvalifikatsiooniõppe) või mõlema kombineeritud kujul, et toetada nii noorte tööellu sisenemist kui ka töötavate inimeste ümber- ja täiendusõpet.
Ettepanek 2. Ehitusmaterjalitööstuse oskustöötajate järelkasvu toetamiseks tuleb arendada valdkonnaspetsiifilisi mikrokvalifikatsioone, näiteks betoonisegude käitlemise, kuivsegude doseerimise, EPS-toodete vormimise või katsetustehnikate teemadel. Selliste lühiõppekavade väljatöötamine oleks teostatav näiteks olemasolevate ehitusvaldkonna õppekavade ja moodulite baasil ning aitaks paindlikumalt ja täpsemini vastata tööandjate vajadustele.
Eestvedajad: EETL, Betooniühing, valdkonna tööandjad, ehituse õppesuuna erialasid õpetavad kutsekoolid (sh Tallinna Ehituskool, Tartu Rakenduslik Kolledž)
Koostööpartner: HTM
Tähelepanek 2: Kutseharidusreformi 86 üks eesmärke on paindlikumate ja töömaailma vajadustele paremini vastavate õppevõimaluste kujundamine. Erialaühendustel (sh EETL, Betooniühing) ning ettevõtetel on oluline roll õppekavade arendamisel ja uute õppevormide väljatöötamisel – selleks on vaja initsiatiivikust ja aktiivset koostööd nii haridusasutuste kui ka kutsehariduse arendajatega, sealhulgas koolitusvajaduste aktiivsemat jagamist ja koos haridusasutustega sobivate lahenduste leidmist.
IV KITSASKOHT (valdkonnaülene). Keemiaprotsesside operaatorite ja laborantide järelkasvu tagab vaid üks kutsekool, mis ei kata tööjõuvajadust üle Eesti.
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstuse valdkonda jõuab senisest enam keemiaprotsesside operaatori ja laborandi kutseõppeeriala lõpetajaid.
Ehitusmaterjalitööstuses töötab väikesel arvul keemiaprotsesside operaatoreid ja laborante, kelle roll on määrava tähtsusega näiteks toormete käitlemisel, retseptuuride täpsel järgimisel ja tootmiskvaliteedi tagamisel. Nende ametite kutseõpet pakub Eestis ainult Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, kuid sealsete lõpetajate teistesse Eesti piirkondadesse töölerakendumine on marginaalne, mistõttu jääb tööandjatel väljaspool Ida-Virumaad sobiv tööjõud sageli leidmata.
Ettepanek (valdkonnaülene). Laiendada HTM-i eestvedamisel laborandi ja keemiaprotsesside operaatori eriala õppevõimalusi ka väljaspool Ida-Virumaad, sealhulgas kaaluda ühisõppekavade või muude õppekoostöö vormide loomist (nt töökohapõhine õpe).
Eestvedaja: HTM
Koostööpartnerid: Ida-Virumaa KHK jt tehnilisi erialasid õpetavad kutsekoolid, EETL, valdkonna tööandjad, EKTL, EPTL
Tähelepanek. Kutseharidusreform loob soodsa võimaluse senisest tihedamaks koostööks koolide, tööandjate ja erialaliitudega, et kujundada paindlikumaid ja paremini töömaailma vajadustele vastavavaid õppekavasid. Valikainete ja piirkondlike suunavalikute kaudu saab kutseõppesse tuua erialaspetsiifilisi või piirkondlikult olulisi oskusteemasid. Koostöös kutsekoolidega on võimalus olemasolevate õppekavade alusel õpet ka teistesse piirkondadesse laiendada. Heaks näiteks on 2025/2026. õppeaastal alustav Järvamaa ja Ida-Virumaa KHK koostöös loodud bio- ja keemiatööstuse tehnoloogiate kutseõppeeriala. Kutsehariduse piirkondlik arendamine eeldab tööandjate aktiivset osalust, et sõnastada valdkonnapõhised vajadused ja toetada juba olemasolevate õppekavade paindlikku rakendamist ka teistes piirkondades või õppekohtades.
6.3. Oskuste arendamise kitsaskohad87
V KITSASKOHT. Ehitusmaterjalitööstuses kasvab vajadus keemia- ja materjalitehnoloogia ning kestlikkuse ja tooteohutuse teadmiste ja oskuste järele. Olemasoleva tööjõu kompetentsid ei kata neid kasvavaid vajadusi piisavalt.
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstuse töötajatel on aja- ja asjakohased keemia- ja materjalitehnoloogia ning kestlikkuse ja tooteohutuse teadmised ja oskused.
Ehitusmaterjalitööstus liigub tehnoloogiliselt keerukamate ja kõrgema lisandväärtusega toodete suunas, kus materjalide omaduste täpne tundmine ning nende sobitamine ehitustehniliste ja keskkonnanõuetega muutub üha tähtsamaks. Kasvav fookus on keskkonnasäästlikkusel ja materjalide elutsükli mõistmisel – nii seoses EL-i rohepoliitika kui ka klientide kasvavate ootustega. See eeldab oskust hinnata materjalide CO₂-jalajälge, nende taaskasutuspotentsiaali ja mõju hoonete keskkonnanäitajatele (nt energiatõhusus, sisekliima, materjalide heitmed).
Kasvav biopõhiste side- ja täiteainete, lisandite, isoleerivate jmt komponentide kasutuselevõtt nõuab oskusi mõista nende füüsikalis-keemilisi ja töötlemisomadusi, et tagada toodete kvaliteet ning vastavus ohutus- ja kestlikkusnõuetele. Materjalitehnoloogia ja keemia kompetentsid toetavad tootearendust ja tõhusamat toorainekasutust. Tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine suurendab vajadust interdistsiplinaarsete oskustega spetsialistide järele, kes ühendavad tehnilised, keemia- ja keskkonnateadmised, et arendada uusi kestlikke tooteid ja lahendusi.
Ettepanek. Kutse- ja kõrgkoolid pööravad tööstuse ja tootmise valdkonna erialade õpetamisel senisest suuremat tähelepanu nii tootmisprotsesside keskkonnasäästlikkuse ja ressursitõhususe kui ka toodetekestlikkuse ja tooteohutuse põhimõtete rakendamisele. See eeldab suuremat rõhuasetust ka keemia- ja materjalitehnoloogia teadmiste ja oskuste õpetamisele (sh oskus hinnata ja optimeerida materjalide koostist, füüsikalis-keemilisi omadusi, elutsüklit ning vastavust keskkonna- ja ohutusstandarditele).
Eestvedajad: TalTech, TÜ, EMÜ, TTK, tehnilisi erialasid õpetavad kutsekoolid
Koostööpartnerid: HTM, Kutsekoda, EETL ja valdkonna tööandjad, teised tööstusvaldkondade erialaühendused
Tähelepanek 1. Kestliku arengu ja keskkonnateadlikkuse teemade lõimimist muu hulgas tehnika- ja insenerivaldkonna õppekavadesse nii kutse- kui ka kõrghariduses toetab lisaks riiklikult koordineeritav roheoskuste programm. Programmi veavad HTM ning Harno koostöös teiste ministeeriumide ja sotsiaalpartneritega. Euroopa Sotsiaalfondi toel arendatakse õppematerjale, koolitatakse õpetajaid ja õppejõude ning toetatakse koostööd ettevõtetega, et kujundada valdkonnaspetsiifilisi kestlikkuse ehk roheoskusi.
Tähelepanek 2. Ettevõtete ja kõrgkoolide süsteemsem koostöö praktika, lõputööde ja arendusprojektide kaudu võimaldaks senisest paremini toetada vajalike oskuste arendamist ning suunata keemia- ja materjalitehnoloogia erialade lõpetajaid teadlikumalt tööle ka ehitusmaterjalitööstusesse. Heaks näiteks sellisest koostööst on TalTechi materjalitehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilaste jaoks loodud praktikakohtade andmebaas, kuhu on kaasatud ka ehitusmaterjalide tootjad. See toetab sihipärast praktikakorraldust ja aitab luua tihedamat sidet haridus- ja töömaailma vahel.
VI KITSASKOHT. Arvestades tootmise kasvavat digitaliseerimist ja automatiseerimist, vajavad arendamist ehitusmaterjalitööstuse töötajate digioskused.
Eesmärk: ehitusmaterjalitööstuse töötajatel on aja- ja asjakohased digioskused.
Ehitusmaterjalitööstuses vajavad töötajad järjest enam digipädevusi, et toime tulla tootmise digitaliseerimise, andmepõhise juhtimise ja automatiseeritud süsteemidega. Paljudes ettevõtetes on aga digioskuste tase ebaühtlane ning uute lahenduste rakendamine võib jääda pidama töötajate vähese valmisoleku või oskuste puudumise taha. Digivõimekuse tõstmine eeldab sihipärast arendamist, mis arvestab ettevõtete spetsiifiliste süsteemide ja tehnoloogiaga.
Tähelepanek 1. Eeskätt vajavad arendamist ehitusmaterjalitööstuse töötajate baasdigioskused, kuid nende rakendus on tugevalt valdkonnapõhine – digitaliseerimine ja automatiseerimine on igas valdkonnas ja tehases omanäolised, mistõttu on mõistlik, et digioskuste arendamine toimub suures osas ettevõttepõhiselt ning lähtub konkreetsetest tööprotsessidest ja tehnoloogilistest lahendustest.
Tähelepanek 2. Kutsehariduse uutes nelja-aastastes õppekavades on kutseharidusstandardi lisa alusel loodud eraldi 5 AP moodul, mis keskendub lõimitud digioskuste arendamisele. See muudatus toetab senisest paremini tööstuse vajadust nüüdisaegsete digioskustega lõpetajate järele, kes suudavad töötada üha tehnoloogia- ja andmepõhisemas tootmiskeskkonnas.
6.4. Üldised kitsaskohad: tööstuse vananenud kuvand, kutsehariduse kehv maine, noorte reaalainete teadmiste nõrk tase juba üldhariduses88
VII KITSASKOHT. Tööstus- ja inseneeriavaldkonna järelkasvu probleemid saavad alguse juba üldhariduses, kus mitme teguri koosmõjul väheneb noorte motivatsioon ja valmisolek valida edasiõppimiseks tehnika ja inseneeria erialasid. Seda mõjutavad reaalainete teadmiste nõrk tase, tööstuse vananenud kuvand, vähene teadlikkus inseneeria valdkonnast ja võimalustest ning kutsehariduse madal maine.
Eesmärk: üldhariduskoolide lõpetajad valivad edasiõppimiseks senisest enam tehnika- ja inseneeriavaldkonna erialasid nii kutse- kui ka kõrgharidusõppes.
Üldhariduses tuleks süsteemsemalt tegeleda noorte reaalainete õppemotivatsiooni ja tehnikateadlikkuse kasvatamisega, seejuures pakkuda rohkem praktilisi ja töömaailmaga seotud kogemusi, et kujundada realistlik ja atraktiivne arusaam insenerivaldkonna karjäärivõimalustest. Üldhariduskoolide õpetajatel napib sageli vahetut kokkupuudet töömaailmaga, mistõttu nad vajavad rohkem tuge tööturu ja sektorite tutvustamisel. Erialaliidud saavad siin olla oluliseks vahendajaks, tuues kokku koolid ja ettevõtted, et toetada noorte karjäärivalikute teadlikkust juba üldhariduse tasemel.
Tööandjate hinnangul tuleks üldhariduskoolides, eriti riigigümnaasiumides, senisest enam arvestada riiklikke prioriteete ja haridustellimust. Kui riigil on vajadus inseneride ja teiste tehniliste spetsialistide järele, siis peaks gümnaasiumiharidus looma eeldused edasisteks õpinguteks, sealhulgas tugeva matemaatikapõhja. Kitsa matemaatika laialdane pakkumine ei pruugi olla kooskõlas kõrghariduse eesmärkidega ega toeta inseneriteaduste järelkasvu suurendamist.
Ettepanek. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) koondab nende valdkonna ettevõtete kontaktid, kes on valmis tegema koostööd üldhariduskoolidega – näiteks võtma vastu õpilasgruppe ekskursioonidele ja tutvustama oma tegevust hariduslikel eesmärkidel. Kogutud kontaktid edastatakse Eesti Keemiaõpetajate Liidule (EKÕL), et õpetajatel oleks lihtsam leida sobivaid koostööpartnereid töömaailma tutvustamiseks.
Eestvedajad: EETL, ehitusmaterjalitööstuse tööandjad
Koostööpartner: Eesti Keemiaõpetajate Liit
Tähelepanek 1. Ehitusmaterjalitööstuse ettevõtted EETL-i eestvedamisel saavad senisest süsteemsemalt panustada valdkonna tutvustamisse laiemale avalikkusele, tehes koostööd Töötukassa, üldhariduskoolide ja ka teiste reaalainete õpetajate erialaühendustega (sh Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakond, Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika ühendus). Koostöös on võimalik tutvustada valdkonna ametialasid, töö- ja palgatingimusi, ettevõtete arengulugusid ning sektori tulevikuperspektiive ja panust ühiskonda. Nähtavuse ja noorte huvi suurendamiseks võiks ettevõtteid ja praktikuid kaasata haridus- ja karjäärimessidele, toetada kutsemeistrivõistlusi, pakkuda sihtstipendiume ning arendada sihtrühmapõhist sisuloomet (nt videod, artiklid, sotsiaalmeedia).
Tähelepanek 2. Loodusteaduse ainete ja matemaatikaõpetajate suure puuduse kitsaskoha leevendamiseks on tegevusettepanekuid teinud OSKA hariduse ja teaduse valdkonna uuring. (Vt lähemalt „Haridus ja teadus“ (2018) ning „Hariduse ja teaduse seirearuanne“ (2019).) Õpetajate jaõppejõudude nappus on aga laiem tööjõuprobleem, mida on käsitletud ka mitmes varasemas OSKA valdkondlikus uuringus – eelkõige tehnika-, tööstus- ja IKT-valdkonnas –, kus see on kitsaskohana esile toodud nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse tasandil.89
Tähelepanek 3. Ehitusmaterjalitööstuse valdkonna tööandjad soovitavad HTM-il analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise mõju noorte karjääriteede valikule ning kaaluda õppe eristamise põhjendatust üldhariduses.90
Tähelepanek 4. Selleks, et töötlev tööstus pakuks noortele huvi, peaks arendama MATIK-õpet – matemaatika, loodus- ja reaalainete, inseneeria, tehnoloogia ning kunstide lõimitud ja praktilise kallakuga õpet. MATIK-õppe eripära seisneb teemapõhises lähenemises ja valdkondadeüleses probleemilahenduses, mis arendab õppijate süsteemset mõtlemist, loovust ja seoste loomise võimet – oskusi, mida tuleviku töömaailm järjest enam väärtustab. MATIK-õppe kaudu on võimalik tugevdada ka üldoskusi, nagu koostöö- ja suhtlemisoskus, enesejuhtimine ning õppimisoskus, mis on töötlevas tööstuses ja laiemalt kogu tööelus järjest olulisemad. Senisest enam vajaks MATIK-õppe arendamine ja rakendamine tähelepanu ka kutsehariduses.
MATIK-õppe edendamiseks on vajalik ka õpetajate ainedidaktilise pädevuse toetamine. TalTech ja TLÜ pakuvad koostöös mikrokraadiõppekava, mis on suunatud töötavatele õpetajatele ning erialaspetsialistidele MATIK-õpetaja lisaeriala omandamiseks.91 See õppekava on tasuline.
Oluline on jälgida ka noortele suunatud sõnumeid – levinud hoiak, et matemaatika on keeruline ja vaid vähestele jõukohane, võib varakult pärssida huvi reaalainete vastu ning piirata inseneeria ja tehnoloogia erialade järelkasvu.
Tähelepanek 5. Üldhariduses tuleks juba põhikooliõpingute vältel senisest süsteemsemalt toetada noorte karjääriõpet. Tähtis on tutvustada ka kutsehariduse võimalusi ning rõhutada, et kutseharidus ei ole umbtee, vaid üks võimalik osa elukestvast õpirajast, mis võib viia edasi ka kõrgematele haridustasemetele.
Kasutatud kirjandus
-
BCC Research (20.12.2023). Smart glass: A bright future in technology. https://blog.bccresearch.com/smart-glass-a-bright-future-in-technology
-
Bioneer (18.04.2025). UP Catalyst saab Euroopa Investeerimispangalt 18 miljoni euro suuruse rahastuse kriitiliste toorainete tootmise edendamiseks ELis. https://bioneer.ee/catalyst-saab-euroopa-investeerimispangalt-18-miljoni-euro-suuruse-rahastuse-kriitiliste-toorainete
-
CEDEFOP (14.03.2025). Cedefop skills forecast 2035: The twin transition and the demographic challenge drive demand for high-level skills. Cedefop. https://www.cedefop.europa.eu/en/news/cedefop-skills-forecast-2035-twin-transition-and-demographic-challenge-drive-demand-high-level
-
ERR (2024). Andrus Pedai: aeg valmistuda kasvuks, Eesti vajab uut arenguhüpet. 19.06.2024. https://www.err.ee/1609375538/andrus-pedai-aeg-valmistuda-kasvuks-eesti-vajab-uut-arenguhupet
-
ERR (2025). Sillamäele ehitatakse 100-miljoniline tekstiilijäätmete taaskasutuskeskus. 16.01.2025. https://www.err.ee/1609577620/sillamaele-ehitatakse-100-miljoniline-tekstiilijaatmete-taaskasutuskeskus
-
Euroopa Komisjon (2020). A new industrial strategy for Europe. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020DC0102
-
Euroopa Komisjon (2024a). Clean Industrial Deal – Proposal for a European industrial strategy supporting clean technologies. https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/clean-industrial-deal_en
-
Euroopa Komisjon (2024b). Estonia 2024 Digital Decade country report. Publications Office of the European Union. https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/estonia-2024-digital-decade-country-report
-
Euroopa Liidu Nõukogu (14.04.2025). Simplification: Council gives final green light on the "stop-the-clock" mechanism to boost EU competitiveness and provide legal certainty to businesses. https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2025/04/14/simplification-council-gives-final-green-light-on-the-stop-the-clock-mechanism-to-boost-eu-competitiveness-and-provide-legal-certainty-to-businesses/
-
Euroopa Liit (2019). Euroopa roheline kokkulepe. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019DC0640&from=EN%20https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et
-
Euroopa Liit (2024). Energiasääst: ELi meetmed energiatarbimise vähendamiseks. https://www.europarl.europa.eu/pdfs/news/expert/2022/12/story/20221128STO58002/20221128STO58002_et.pdf
-
Euroopa Parlament ja nõukogu (2024). Ehitustoodete määrus. https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/3110/oj.
-
Euroopa Parlament ja nõukogu (2024). Hoonete energiatõhususe direktiiv. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:L_202401275
-
Euroopa Parlament ja nõukogu (2024). Toodete ökodisaini määrus. (Ecodesign for Sustainable Products Regulation, ESPR.) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1781
-
EY (02.04.2024). Optimism remains in Europe as foreign direct investment declines. https://www.ey.com/en_gl/foreign-direct-investment-surveys/optimism-remains-in-europe-as-foreign-direct-investment-declines
-
Firoozi, A. A., Firoozi, A. A., Oyejobi, D. O., Avudaiappan, S., & Saavedra Flores, E. (2024). Emerging trends in sustainable building materials: Technological innovations, enhanced performance, and future directions. Results in Engineering, 24, 103521. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2590123024017729
-
Ghosh, A., Hafnaoui, R., Mesloub, A., Elkhayat, K., Albaqawy, G., Alnaim, M. M., & Mayhoub, M. S. (2024). Active smart switchable glazing for smart city: A review. Journal of Building Engineering, 84, 108644. https://doi.org/10.1016/j.jobe.2024.108644
-
InsightInfinity (31.03.2025). Europe Sustainable Building Materials Market Size, Segments & Forecast. LinkedIn. https://www.linkedin.com/pulse/europe-sustainable-building-materials-market-size-segments-wwoif/
-
Jaggo, I. (2023). Statistiline ülevaade kutseharidusse ja kõrghariduse 1. astmele kandideerimisest 2022. aastal sisseastumise infosüsteemi (SAIS) andmete põhjal. Haridus- ja Teadusministeerium. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/SAIS%20anal%C3%BC%C3%BCs_2022.docx
-
Keskkonnaagentuur (2024). Ehitus- ja lammutusjäätmete teke ja käitlemine. https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2024-06/Ehitus-%20ja%20lammutusj%C3%A4%C3%A4tmete%20teke%20ja%20k%C3%A4itlemine%202024.pdf
-
Lepik, I., Uiboupin, M. (2023). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/masina-metalli-elektroonikatoostus
-
Lepik, I., Uiboupin, M. (2024). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Tallinn: SA Kutsekoda, https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ehitus
-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia. https://www.mkm.ee/media/155/download
-
McKinsey and NielsenIQ (2023). Consumers care about sustainability—and back it up with their wallets. https://www.mckinsey.com/industries/consumer-packaged-goods/our-insights/consumers-care-about-sustainability-and-back-it-up-with-their-wallets
-
Mets, U. (2019). Hariduse ja teaduse seirearuanne. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/09/Hariduse-ja-teaduse-alavaldkonna-seirearutelu-kokkuvote.pdf
-
Mets, U., Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf
-
Mission Possible Partnership (2023). Making Net Zero Concrete and Cement Possible. https://www.missionpossiblepartnership.org/action-sectors/concrete-cement/
-
PwC (2024). PwC 2024 Voice of the Consumer Survey. https://www.pwc.com/gx/en/news-room/press-releases/2024/pwc-2024-voice-of-consumer-survey.html
-
Research and Markets (2024). Europe Sustainable Building Materials Market – Growth, Trends, and Forecasts (2024–2029). https://www.researchandmarkets.com/report/europe-sustainable-building-materials-market
-
Riigi Teataja (2004). Jäätmeseadus. RT I, 31.12.2024, 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv
-
Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S. (2022). OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos
-
Simon-Kucher (2024). Simon-Kucher’s 2024 Global Sustainability Study. https://www.simon-kucher.com/en/who-we-are/newsroom/simon-kucher-unveils-2024-global-sustainability-study-majority-willing-pay-more
-
Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. (2024). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/farmaatsia
-
Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. (2025). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: plasti- ja kummitööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. Avaldamisel.
-
Tiza MT, Imoni S, Akande EO, Mogbo O, Jiya VH, Onuzulike C. (2024). Revolutionizing Infrastructure Development: Exploring Cutting-Edge Advances in Civil Engineering Materials. Recent Progress in Materials 2024; 6(3): 023; https://www.lidsen.com/journals/rpm/rpm-06-03-023
-
TÜ ja MAREK (2021). Ehitusmaavarade otstarbekama kasutuse mudelite ja riigi huvi määratlemise metoodika väljatöötamine. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Ehitusmaavarade%20kasutuse%20mudelid%20ja%20riigi%20huvi.pdf
-
Wang, X. Q., Chen, P., Chow, C. L., & Lau, D. (2023). Artificial-intelligence-led revolution of construction materials. Matter, 6(6), 1831–1859. https://www.cell.com/matter/fulltext/S2590-2385%2823%2900202-3?utm
-
Zhuang, Z., Xu, F., Ye, J., Hu, N., Jiang, L., & Weng, Y. (2024). A comprehensive review of sustainable materials and toolpath optimization in 3D concrete printing. NPJ Materials Sustainability, 2(12). https://doi.org/10.1038/s44296-024-00017-9
Lisa 1. Metoodika ja uuringu protsess
OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Valdkonna eripärade tõttu võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.
OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.
Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning kasvu-/kahanemisvajadust.
- Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.
- Kasvu- või kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala kasvab, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ning vastupidi). Kutsealade tööhõive muutuste ning sellest tuleneva kasvu- või kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ning statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.
Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe ja täienduskoolituse analüüs. Uuritavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu koostati EHIS-e andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ja haridusasutuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal. Koolituspakkumine on (üldjuhul) arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Lõpetajate arvu on korrigeeritud ka tööjõus osalemise määraga,92 sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives, ning mõnede põhikutsealade puhul on arvestatud teistelt, lähedastelt erialadelt lisanduvate inimestega.
Uuringu eri etappides kogutud järelduste põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõuvajadus, ning koolitusvajadus valdkonna taseme ja täiendusõppe järele aastani 2033. Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse ettepanekute elluviimine kuulub. Tähelepanekuna tuuakse välja arutelude käigus üles kerkinud võimalikud lahendused kitsaskohtade leevendamiseks, mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud ja mida hiljem ka ei seirata. Seire tulemusi hinnatakse koos ekspertidega ning vajaduse korral vaadatakse eksperte kaasates üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.
Siinse uuringu peamised andmeallikad olid eksperdiintervjuud, tööturu- ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid.
Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (VEK, vt lisa 3). VEK-is valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teiselt poolt käsitleti VEK-i arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEK-i arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.
Uuringu ajakava
-
Sept – nov 2024
- Dokumendiuuring – varasemate uuringute, dokumentide, trendikirjelduste jms materjali kogumine ja analüüs.
-
Nov 2024 – veebr 2025
- Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui ka individuaalintervjuud) tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal (vt lisa 4). Kokku intervjueeriti 39 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas oli nii VEK-i liikmeid, teisi valdkonna eksperte kui ka valdkonnaga seonduvaid erialasid õpetavate koolide esindajaid. Intervjuud tööandjatega tehti novembris-detsembris 2024; intervjuud koolidega veebruaris-märtsis 2025. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel.
-
Nov 2024 – veebr 2025
- Statistiline andmeanalüüs.
-
Jaan – mai 2025
- Valdkonna eksperdikogu kohtus kahel korral:
- esimesel kohtumisel 23.01.2025 määratleti põhikutsealade hõive ja koostati prognoos aastani 2033, hinnati tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele, täpsustati põhikutsealade oskuste vajadust ning valideeriti esmaselt tööjõuga seotud kitsaskohad;
- teisel kohtumisel 13.05.2025 kooskõlastati põhikutsealade lõplik hõiveprognoos, tutvuti valdkonda sobivate õppekavade ja eri taseme lõpetajate ülevaatega, valideeriti tööjõunõudluse ja hariduspakkumise tasakaalu, arutati valdkondlike kitsaskohtadega seotud ettepanekuid.
- Valdkonna eksperdikogu kohtus kahel korral:
-
Mai – juuli 2025
- Uuringuaruande koostamine
-
Juuli – august 2025
- Uuringuaruandele andsid kirjalikku tagasisidet VEK-i liikmed ja retsensendid.
-
August 2025
- Uuringuaruandesse paranduste, täienduste tegemine.
-
August 2025
- Uuringu kinnitamine koordinatsioonikogus.
-
Sept – okt 2025
- Uuringuaruande keeletoimetus, üleslaadimine veebikeskkonda ning avaldamine.
Lisa 2. OSKA põhiterminid
OSKA uuringute põhiterminid
OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:
- kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
- rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
- oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
- OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.
AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.
Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda kaheksakohaline kood).
Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.
Ametialagrupp - OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.
Ametirühm ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda neljakohaline kood).
EHIS - Eesti hariduse infosüsteem.
EKR - Eesti kvalifikatsiooniraamistik.
EMTAK (ingl NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.
Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime nagu kutse puhul).
Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.
Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.
Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.
Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil.
(Tööga) hõivatu e töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).
Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.
Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.
Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).
Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.
Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4.)
Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.
Kutsestandard(ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.
Kutseõppeasutus e kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.
Kvalifikatsioon(ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).
Kõrgkool(ingl institution of higher education) – õppeasutus, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool).
Mikrokvalifikatsiooniõpe (ingl micro-credential studies) – 5–30 ainepunkti mahus (1 AP = 26 tundi) täienduskoolitus, mille käigus omandatakse ja tõendatakse tööturu või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadmised ja oskused. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad korraldada kõrg- ja kutsekoolid ning tegevusloa alusel ka muud täienduskoolitusasutused. Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole. Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist.
OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.
OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.
OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on tööturu koolitustellimuse formeerimise juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.
OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.
Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.
Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).
(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks keemiainseneride põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu keemik, keemiainsener, biotehnoloog, mikrobioloog, kvaliteedijuht, biolabori kvaliteedispetsialist.
Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.
Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.
Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mis on ülekantavad kõikidele töömaailma valdkondadele.
Tööjõud (ingl labour force) tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.
Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.
Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppe sisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.
Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesanne on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka liikmeid eksperdikogust väljastpoolt.
Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.
Lisa 3. Intervjueeritud eksperdid ja VEK-i liikmed
Tööandjad ja erialaliidud
- Marina Vaganova - Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- Vaido Leosk - E-Betoonelement OÜ
- Janno Mängli - Framm AS
- Mart Arro - Saint-Gobain Eesti AS
- Mihkel Must - Eesti Killustik OÜ
- Kaire Lukkanen-Jaas - Eesti Killustik OÜ
- Meelis Einstein - Heidelberg Materials Kunda AS
- Veljo Haube - Väo Paas OÜ
- Vladimir Libman - Limestone Factories of Estonia OÜ
- Julia Vakulenko - Limestone Factories of Estonia OÜ
- Karla Agan - Glassense AS
- Andi Kasak - Saint-Gobain Glass Estonia SE
- Helen-Ethel Moora - O-I Estonia AS
- Evely Metsniit - O-I Estonia AS
- Elena Past - Akzo Nobel Baltics AS
- Nele Järve - Akzo Nobel Baltics AS
- Anu Ind - Wolf Group OÜ
- Alar Salum - Wolf Group OÜ
Avaliku sektori esindajad
- Ene Jürjens - Kliimaministeerium
- Harry Kuivkaev - Kliimaministeerium
- Kaspar Peek - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Marelle Möll - Haridus- ja Teadusministeerium
Koolide esindajad
- Andres Krumme - Tallinna Tehnikaülikool
- Jaan Kers - Tallinna Tehnikaülikool
- Tiia Plamus - Tallinna Tehnikaülikool
- Oliver Järvik - Tallinna Tehnikaülikool
- Ott Scheler - Tallinna Tehnikaülikool
- Antonina Zguro - Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž
- Helena Rozeik - Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž
- Jasper Adamson - Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž
- Ivo Leito - Tartu Ülikool
- Peeter Burk - Tartu Ülikool
- Edith Viirlaid - Tartu Ülikool
- Laurits Puust - Tartu Ülikool
- Natalja Stepanov - Ida-Virumaa KHK
- Inga Lazarenko - Ida-Virumaa KHK
- Svetlana Avdejeva - Ida-Virumaa KHK
- Diana Udalova - Ida-Virumaa KHK
- Maarika Leis-Aste - Hiiumaa AK
- Ivar Kohjus - Järvamaa KHK
Tööandjad ja erialaliidud
- Marina Vaganova - Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
- Vaido Leosk - E-Betoonelement OÜ
- Marge Junkur - E-Betoonelement OÜ
- Vivian Valkma - Framm AS
- Riho Iskül - Heidelberg Materials Kunda AS
- Mart Arro - Saint-Gobain Eesti AS
- Mihkel Must - Eesti Killustik OÜ
- Veljo Haube - Väo Paas OÜ
- Heivi Saarmets - Glassense AS
Avaliku sektori esindajad
- Harry Kuivkaev - Kliimaministeerium
- Marelle Möll - Haridus- ja Teadusministeerium
- Tiina Laidvee - Haridus- ja Teadusministeerium
Koolide esindajad
- Arne Küüt - Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO)
- Laurits Puust - Tartu Ülikool
- Oliver Järvik - Tallinna Tehnikaülikool
- Tiia Plamus - Tallinna Tehnikaülikool
Lisa 4. Intervjuu kavad
-
Kuidas te kirjeldaksite valdkonna praegust olukorda?
- Mis on olnud viimaste aastate olulisemad muutused valdkonnas?
- Mis on valdkonna ettevõtete suurimad probleemid (töötajad, seadustik, tehnoloogia jne)?
-
Millised ühiskonnamuutused mõjutavad enim valdkonna arengut lähemal kümnel aastal?
- Milliseid muutusi põhjustab valdkonnas Venemaa-Ukraina sõda?
- Milline mõju on karmistuvatel keskkonnanõuetel valdkonna arengule?
- Milliseid tehnoloogiamuutusi on valdkonnas oodata?
- Millised on automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused valdkonnas? Mida on juba tehtud ja mida plaanitakse lähiajal teha?
- Mis ühiskonnamuutused veel oluliselt valdkonda mõjutavad ja kuidas (nt rahvastiku muutused)?
-
Mis on teie hinnangul tähtsamad EL-i regulatsioonid, mis hakkavad lähiaastatel kehtima ja mõjutavad valdkonna arengut? Millised on need mõjud?
-
Milliseid muutusi valdkonna arengule võivad kaasa tuua kavandatavad riiklikud ja rahvusvahelised õigusaktid?
-
Kuidas kirjeldaksite tööturu olukorda valdkonnas?
- Milline on tööjõu kättesaadavus? Kas sobiva haridusega inimesi on saadaval?
- Millistel põhikutsealadel on tööjõuvajadus eriti kriitiline?
- Kuivõrd õpetate kohapeal inimesi välja? Mis ametialadel? Miks?
-
Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele lähema kümne aasta jooksul?
- Mis muutub? Millised on kahaneva, millised kasvava vajadusega ametialad? Miks? Mis on peamised mõjurid?
- Kui suur on prognoositav tööjõuvajadus valdkonna põhikutsealadel kümne aasta jooksul kokku?
-
Kas midagi muutub või peab muutuma ka oskustes? Milliste oskustega töötajaid vajatakse kümne aasta pärast?
- Millised ootused tulevastele tööoskustele kaasnevad?
- Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks eriti olulised praegu ja 7–10 aasta perspektiivis? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
- Mida peaks õppes muutma, millele rõhku panema?
-
Kas olete kursis valdkonnas õpetatavate erialadega – kuidas hindate nende pakkumist tööturul ja sobivust valdkonda?
- Kas sobivad õppekavad on olemas? Mis on probleemid?
- Kas ja millist koostööd olete koolidega teinud? Millist koostööd on plaanis teha?
Lisateemad. Kas soovite mingit teemat veel täiendada (nt mida seni ei ole käsitletud, kuid mida tuleb puudutada)?
Trendid ja arengusuundumused
-
Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid?
o Millised on õppekava arendamise tulevikuplaanid?
o Kas on plaanis avada uusi valdkonnaõppega seotud õppekavasid või spetsialiseerumisi?
-
Millist rolli täidab kool täiendusõppe pakkujana?
-
Millised on peamised murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
-
Laiem taustsüsteem. Mis on olulisemad poliitilised otsused, mis võivad lähitulevikus mõjutada koolituspakkumist? Millised on muud ühiskondlikud suundumused ja nendega kaasnev mõju koolituspakkumisele?
Valdkonna õppekavad
- Milline on olnud konkurss viimastel aastatel valdkonna õppekavadel?
- Millised on õppekava spetsialiseerumised?
- Milline on olnud lõpetajate rakendumine eri ametialadel?
Õppijad
- Kes on tüüpiline õppija?
- Mis on peamised ametialad, kuhu tööle asutakse?
- Kas on olemas vilistlasuuringuid lõpetajate kohta?
- Millised on katkestamise põhjused?
Oskused
- Mis on õppekavades arendatavate kompetentside valikul määravad kriteeriumid? Kuidas seostatakse õppekavasid üliõpilaste tulevaste karjäärivõimalustega?
- Millele lähitulevikus eriti tähelepanu pööratakse?
Õppejõud ja õppevahendid
- Kas õppe läbiviimiseks on piisavalt õppejõude?
- Kas õppe korraldamiseks on vajalikud vahendid, väljaõppebaas jms olemas?
Koostöö tööandjatega
-
Missugusel määral toimub koostöö tööandjatega? Mis tüüpi asutused need on?
o õppekavaarendus, õppejõududena kaasamine, praktiline õpe, erialapraktika
Lisa 5. Õppeaastal 2023/2024 avatud vastuvõtuga õppekavade loetelu haridustasemeti
Tabel L1. Valdkonnaga otseselt seotud kutsehariduse õppekavad
Tabel L2. Valdkonnaga kaudselt (tööstus laiemalt) seotud kutsehariduse õppekavad
Tabel L3. Valdkonnaga otseselt ja kaudselt (tööstus laiemalt) seotud rakenduskõrghariduse õppekavad
Tabel L4. Valdkonnaga otseselt ja kaudselt (tööstus laiemalt) seotud kõrghariduse bakalaureusetaseme õppekavad
Tabel L5. Valdkonnaga otseselt ja kaudselt (tööstus laiemalt) seotud kõrghariduse magistritaseme õppekavad
Tabel L6. Valdkonnaga otseselt seotud kõrghariduse integreeritud õppekava
Tabel L7. Valdkonnaga otseselt ja kaudselt (tööstus laiemalt) seotud kõrghariduse doktorikraadi õppekavad
Uuringust
Retsensendid:
Marge Junkur, E-Betoonelement OÜ; Marina Vaganova, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit; Riho Iskül, Heidelberg Materials Kunda AS; Marelle Möll, Haridus- ja Teadusministeerium; Tiina Laidvee, Haridus- ja Teadusministeerium
Keeletoimetaja:
Egle Heinsar
Akadeemiline toimetaja:
Olav Aarna, SA Kutsekoda
Esilehe foto:
E-Betoonelement OÜ
Autoriõigus:
SA Kutsekoda, 2024
Väljaandja:
SA Kutsekoda
Täname juhtrühma liikmed:
Täname uuringu valmimisele kaasaaitamise eest intervjueerituid, eksperdikogus ja juhtrühmades osalejaid, retsensente jt uuringule kaasa aitajaid. Täname valdkonna eksperdikogude liikmeid!
Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale:
Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. (2025)
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitusmaterjalitööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.
Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) „edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamiseks. Sellega panustatakse pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Märkused
Footnotes
-
Kõigist töötleva tööstuse (EMTAK C) töötajatest moodustavad ehitusmaterjali- ja klaasitööstuse (EMTAK C23) töötajad 4%. ↩
-
Mikrokvalifikatsiooniõpe on 5–30 ainepunkti mahus (1 AP = 26 tundi) täienduskoolitus, mille käigus omandatakse ja tõendatakse tööturu või ühiskonna vajadustest lähtuvaid teadmisi ja oskusi. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad pakkuda kõrg- ja kutsekoolid ning tegevusloa alusel ka muud täienduskoolitusasutused. Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole. Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist. ↩
-
OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumide ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele. ↩
-
Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Nende täitmist seiratakse ning hinnatakse koos ekspertidega. ↩
-
Ühte põhikutsealasse koondati ametialad, mis täidavad sarnast funktsiooni ja eeldavad sarnast erialast väljaõpet. Eelmisest uuringust erineb siinne selle poolest, et põhikutsealadel hõivatute arvu sai detailsemalt kindlaks teha, kuna lisaks ametialade klassifikaatori 4. tasemele oli kasutada ka klassifikaatori 5. tase. Uuringu koostajad juhivad tähelepanu, et valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse OSKA teistes valdkonnauuringutes. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT-valdkonna uuringus. ↩
-
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad. ↩
-
Väikese esindatusega põhikutseala töötajaid on käsitletud juhul, kui tegemist on prognoosiperioodil märgatavalt kasvava hõive või oskusvajadusega põhikutsealaga (nt keskkonnaspetsialistid) või on tervikliku keemiatööstuse valdkonna (keemia- ja põlevkiviõli-, farmaatsia-, plasti- ja kummi- ning ehitusmaterjali- ja klaasitööstus) vaatepunktist oluline ja rohkearvuline (nt keemiainsenerid, keemiaprotsesside operaatorid). ↩
-
EMTAK põhiselt ei hõlma uuring puidust ehitusmaterjalide tootmist (ega sellega seotud töötajaskonda) (EMTAK kood 16), mida käsitleti OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringus, metallist ehitusmaterjalide tootmist (EMTAK 24-25), mida käsitleti OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringus. Ehituskeemiaga (värvid, lakid jm, EMTAK 20) seonduv leiab käsitlemist 2025. aasta lõpus avaldatavas OSKA keemiatööstuse uuringus. ↩
-
Ametite klassifikaatorit vt lähemalt https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/44. ↩
-
Sõna insener kasutus keemia-, tootearendus- ja tööstusinseneride põhikutsealade nimetustes on üldistav ning viitab laiemalt vastava valdkonna tehnoloogiliste kompetentsidega spetsialistidele, kes on omandanud erialase tasemehariduse. See ei piirdu üksnes kutseliste või diplomeeritud inseneridega, vaid hõlmab ka näiteks tehnolooge. Kvaliteedijuhtimisega seotud ametialad võivad jaguneda nii keemia-, tootearendus- kui ka tööstusinseneride põhikutsealade alla, kuna ettevõtete tegevusprofiilid erinevad ning ametialad võivad eeldada teatud kattuvaid kompetentse. ↩
-
Vt märkust 11 ↩
-
EPD (Environmental Product Declaration) ehk keskkonnadeklaratsioon on standarddokument, mis kirjeldab toote keskkonnamõju kogu selle elutsükli vältel – alates tooraine hankest kuni utiliseerimiseni. EPD koostatakse vastavalt rahvusvahelisele standardile (nt ISO 14025). ↩
-
Tööstusinseneri mõistet tavapäraselt Eesti ettevõtetes ametinimetusena ja kõrgkoolides õppekavade nimetusena ei kasutata. Siin aruandes kasutatakse mõistet tööstusinsener nende inseneride koondnimetusena, kelle ülesandeks on eelkõige tootmisprotsessi tehnoloogiline arendus, kuigi nad võivad olla kaasatud ka tootearendusse ja tootmisprotsessi käitamisse. Vt märkust 11. ↩
-
CE-märgis (pr k Conformité Européenne, „vastavus Euroopa nõuetele“) näitab, et toode vastab Euroopa Liidu ohutus-, tervise- ja keskkonnanõuetele ning seda saab vabalt turustada Euroopa Majanduspiirkonnas. https://single-market-economy.ec.europa.eu/sectors/construction/construction-products-regulation-cpr/declaration-performance-and-ce-marking_en ↩
-
LCA (Life Cycle Assessment, elutsükli hindamine) on meetod, millega hinnatakse toote või teenuse keskkonnamõju kogu selle elukaare jooksul – alates toormest kuni jäätmeni. ↩
-
EN‑standardid on Euroopa Liidu toodete, protsesside ja teenuste tehnilised nõuded, mille järgimine tagab ohutuse, kvaliteedi ja regulatiivse vastavuse ning lihtsustab toodete vaba liikumist EL-i siseturul. https://www.cencenelec.eu/european-standardization/european-standards ↩
-
EPS (Expanded Polystyrene) ehk paisutatud polüstüreenist kergekaalulised soojustus- ja heliisolatsioonimaterjalid, mida kasutatakse laialdaselt hoonete seintes, katustes ja vundamentides. ↩
-
Kliimaministeerium (uuendatud 07.05.2025). Hoone energiatõhusus ja keskkonnasäästlik ehitus. https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/energiatohusus-ja-keskkonnasaast ↩
-
BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) on maailma juhtiv hoonete ja infrastruktuuri säästva arengu sertifitseerimise süsteem. https://breeam.com/ ↩
-
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on USA-s väljatöötatud üleilmne hoonete keskkonna- ja energiatõhususe hindamise sertifitseerimissüsteem. https://www.usgbc.org/leed ↩
-
Vt ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (31.03.2025). Uus ehitustoodete regulatsioon https://www.ttja.ee/uudised/uus-ehitustoodete-regulatsioon?utm. ↩
-
Digital Product Passport (DPP) on struktureeritud ja standarditud andmekogum, mis sisaldab teavet toote koostise, omaduste, keskkonnamõju, ringlussevõtu ja muu olulise elutsükli info kohta. ↩
-
Andmekogum on koostatud TalTechi teadlaste ning Eesti ehitusmaterjalide tootjate koostöös aastatel 2023-2024. Projekti kaasrahastasid MKM-i ja Riigi Tugiteenuste Keskuse rahastusprogramm „Ehituse e-hüpe“. Vt ka https://kliimaministeerium.ee/hoone-susinikujalajalje-tooriistad#materjalide-heiteteg. ↩
-
Kliimaministeerium. Kliimakindla majanduse seadus. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus ↩
-
Kliimaministeerium. Riigi jäätmekava 2023–2028. https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava ↩
-
CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) – ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärk on arendada edasi raamatupidamise seaduse varasemaid ESG nõudeid toetamaks Euroopa rohelepet, mille üks põhieesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine EL-is 2050. aastaks. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32022L2464 ↩
-
Klinker on tsemenditootmise vahetoode, mis saadakse lubjakivi ja savi kuumutamisel u 1450 °C juures; jahvatamisel koos kipsi ja lisaainetega moodustab see valmis tsemendi. ↩
-
CCS (Carbon Capture and Storage) ehk süsiniku kinnipüüdmine ja ladustamine on tehnoloogia, mille abil püütakse tööstusprotsessides tekkiv süsinikdioksiid kinni enne selle atmosfääri jõudmist ning suunatakse seejärel pikaajaliseks ladustamiseks geoloogiliselt sobivatesse paikadesse. ↩
-
ERP (Enterprise Resource Planning) ehk ettevõtte ressursside planeerimise süsteem on integreeritud tarkvaralahendus, mis aitab ettevõttel hallata ja koordineerida oma põhitegevust ühtses keskkonnas. ↩
-
BIM – (Building Information Modeling) on ehitusinformatsiooni modelleerimine – digitaalne tööprotsess, mille käigus koostatakse ja hallatakse hoone või taristu digitaalset andmemudelit kogu elutsükli vältel. ↩
-
Industry 4.0 ehk neljas tööstusrevolutsioon viitab tööstuslike tootmisprotsesside laiaulatuslikule digitaliseerimisele ja automatiseerimisele, kus kasutatakse nutikat tehnoloogiat, nagu tehisintellekt (AI), asjade internet (IoT), suurandmed, küberfüüsikalised süsteemid ja autonoomsed robotid. ↩
-
Tallinna Tehnikakõrgkool (13.06.2025). TTK avas Eestis ainulaadse 3D-betooniprintimise labori. https://www.tktk.ee/uudised/ttk-avas-eestis-ainulaadse-3d-betooniprintimise-labori/ ↩
-
Transpordiamet (21.08.2024). Transpordiamet paigaldab esmakordselt Eestis nii sõidu- kui kergliiklusteele ligniiniga asfaltsegu. https://www.transpordiamet.ee/uudised/transpordiamet-paigaldab-esmakordselt-eestis-nii-soidu-kui-kergliiklusteele-ligniiniga ↩
-
Fibenol (03.07.2024). We are pleased to say that the Laaneserva development in Viimsi has become Estonia's first residential area featuring eco-friendly asphalt. https://fibenol.com/news/estonias-first-green-asphalt-residential-area-in-viimsi-a-collaboration-between-capital-mill-and-fibenol ↩
-
Vt ka Myceen. https://myceen.com/ ↩
-
Selektiivklaasid (ehk selektiivse kattega klaasid) on vähese soojusläbilaskvusega energiatõhusad klaasid, millele on kantud spetsiaalne õhuke kattekiht, mis laseb läbi valguskiirguse, kuid peegeldab või neelab osa soojuskiirgusest. See aitab vähendada hoone soojuskadusid talvel ja ülekuumenemist suvel. ↩
-
Akustiline klaas on spetsiaalne klaasitüüp, mis on loodud müra vähendamiseks. See koosneb tavaliselt mitmest klaasikihist, mille vahel on heli summutav kiht (nt spetsiaalne akustiline kile), mis aitab summutada läbi klaasi levivaid helilaineid. ↩
-
EMTAK 231 kirjeldus: lehtklaasi tootmine (2311) — valu- või valtsklaasi, tõmmatud või puhutud lehtklaasi tootmine; kuumpoleeritud klaasi, lihvitud või poleeritud pealispinnaga lehtklaasi tootmine; armeeritud, värvitud või toonitud lehtklaasi tootmine; lehtklaasi vormimine ja töötlemine (2312) – karastatud või mitmekihilise lehtklaasi tootmine; klaaspeeglite tootmine (raamitud või raamimata, sh sõidukite tahavaatepeeglid); mitmekihiliste klaasisolaatorite (klaaspaketi) tootmine; lehtklaasi painutamine, servade töötlemine, graveerimine, puurimine, glasuurimine vm töötlemine; klaasanumate tootmine (2313) – klaasnõude jm sisekujunduses kasutatavate klaasesemete tootmine; klaastaara tootmine; klaaskiu tootmine (2314); muu klaasi tootmine ja töötlemine, sh tehniline klaas (2319) – klaasist ehitusmaterjalide tootmine; klaasist isolaatorite ja isolatsioonielementide tootmine jm. ↩
-
EMTAK 236 kirjeldus: betoonist ehitustoodete tootmine (ehituse konstruktsioonielemendid, ehitusplokid, tellised, katusekivid, sillutuskivid, betoontorud, -postid); kipsist ehitustoodete tootmine (2362) (kipsist plaadid, paneelid, lehed jm); valmisbetoonisegu tootmine (2363); mörditootmine (2364); kiudtsemendi tootmine (2365) (sh ehitusmaterjalide tootmine taimsest materjalist, mis on aglomeeritud tsemendi vm sideainega, asbesttsemendist, tsellulooskiudtsemendist jms materjalist toodete tootmine (nt gofreeritud jm plaadid, paneelid, torud, reservuaarid, künad, basseinid jm); betoonist kipsist, tsemendist ja tehiskivist mööbli, bareljeefide, lillepottide jm tootmine. ↩
-
EMTAK 237 kirjeldus: looduskivist hauakivide, -plaatide jms valmistamine; paekivist ja dolomiidist ehitusmaterjalide jm toodete tootmine; graniidist, marmorist jm looduslikust kivist toodete tootmine. ↩
-
EMTAK 239 kirjeldus: abrasiivtoodete tootmine (2391) – veskikivide, teritus- või poleerkivide ja looduslike või tehislike abrasiivtoodete, sh liivapaber, tootmine; mujal liigitamata muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (2399), mineraalainete või tselluloosi baasil hõõrdematerjali tootmine (nt piduriklotsid); mineraalse isolatsioonimaterjali tootmine (paisutatud savi, kergkruus jm); töödeldud vilgukivi või vilgukivist turbast (nt taimepotid), grafiidist toodete tootmine; asfaldist jms materjalidest toodete tootmine (nt katuse- ja pinnakattematerjalid); bituumenisegude tootmine loodusliku asfaldi või loodusliku bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil; tehisgrafiidi, kolloid- ja poolkolloidgrafiidi tootmine; grafiidi jm süsinikupõhiste pooltoodete tootmine. ↩
-
Andmed esitatakse EL-i ühtse kaubakoodide süsteemi (kombineeritud nomenklatuuri) alusel. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/22303#3-Statistika-esitus-2 ↩
-
Kaubakood CN70 – Klaas ja klaastooted. ↩
-
Kaubakood CN68 – Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalidest tooted. ↩
-
Kaubakood CN69 – Keraamikatooted. ↩
-
Statistikaamet. Kaupade eksport ja import kauba ja riigi järgi 2004–2024. https://andmed.stat.ee/et/statsql/majandus__valiskaubandus__kaupade_vk/VKK30 ↩
-
Statistikaamet. 15–74- ning 25–64-aastaste hõiveseisund soo ja haridustaseme järgi. https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku-haridustase__haridustase-ja-keeleoskus/TT109 ↩
-
Vt joonist 19. Tööga hõivatud haridustaseme järgi (2021) ja prognoositud jaotus (2031). https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos#joonis-19 ↩
-
Betoontoodete valmistajad, kiviraidurid, keevitajad, troppijad jt. ↩
-
Kaks kolmandikku ehitusmaterjalitööstuse töötajatest töötab betoonitööstuses. ↩
-
https://valiskaubandus.stat.ee/profile/country/ee/#eksport ↩
-
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001 ↩
-
Statistikaameti andmeil oli Eesti keskmine brutopalk 2023. a 1832 € (sh Harjumaal 2057 €, Tallinnas 2152 €, Raplamaal 1485 €) ja 2024. a 1981 € (Harjumaal ja Tallinnas vastavalt 2218 € ja 2325 € ning Raplamaal 1593 €). https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA107 ↩
-
Voolavus sisse tähendab, et inimene ei töötanud eelmisel aastal selles valdkonnas – ta töötas mõnes muus valdkonnas, alles asus tööle või ei olnud vahepeal mingil põhjusel tööturul hõivatud. Voolavus välja tähendab, et inimene kas asus tööle teise valdkonda, siirdus välismaale või lõpetas üldse töötamise. Joonis ei kajasta valdkonnasisest voolavust, st juhtumeid, kui inimene asus tööle täpselt samale positsioonile mõnes teises ettevõttes. Seega võib tööandjate tunnetatud voolavus olla suurem. ↩
-
Statistikaamet (19.06.2024). 25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa. https://www.stat.ee/et/uudised/25-aasta-jooksul-vaheneb-rahvaarv-koikjal-peale-harju-ja-tartumaa ↩
-
Eesti Pank (10.06.2025). PROGNOOS. Eesti majandus jätkab tasapisi elavnemist. https://www.eestipank.ee/press/prognoos-eesti-majandus-jatkab-tasapisi-elavnemist-10062025 ↩
-
Statistikaamet (30.05.2025). Täpsustatud andmetel tuleb majanduskasvu veel oodata. https://www.stat.ee/et/uudised/tapsustatud-andmetel-tuleb-majanduskasvu-veel-oodata ↩
-
MES (Manufacturing Execution System) – tootmisjuhtimissüsteem, mis seob tootmise reaalajas ettevõtte teiste süsteemidega (nt ERP) ning võimaldab tootmisprotsesside jälgimist, juhtimist ja optimeerimist. ↩
-
LEAN (väärtusahela juhtimine Lean-põhimõtete järgi) – juhtimismetoodika, mille eesmärk on maksimeerida väärtust kliendile, kujundades samal ajal võimalikult tõhusaid, voolujoonelisi ja raiskamist vältivaid protsesse kogu väärtusahelas. ↩
-
Digitaalne kaksik (Digital Twin) – virtuaalne mudel tootmisprotsessist, mis võimaldab jälgida, simuleerida ja parendada protsesse reaalajas. ↩
-
PLC (programmeeritav loogikakontroller) on tööstuslik mikroprotsessoripõhine seade, mida kasutatakse masinate ja tootmisliinide automaatseks juhtimiseks. PLC jälgib sisendsignaale (nt andurid), töötleb neid varem koostatud loogika põhjal ning juhib väljundsignaalide kaudu seadmeid (nt mootoreid, klappe, märgutulesid). ↩
-
Raport tugineb Eurostati Digital Intensity Indexi (DII) metoodikale. Ettevõtte digitaalse intensiivsuse indeks arvutatakse 12 digitehnoloogia (pilveteenused, ERP, e-arve, sotsiaalmeedia, andmeanalüütika, küberkaitse, e-müük jms) kasutuse põhjal. Digitaalse intensiivsuse miinimum tähendab vähemalt nelja tehnoloogialahenduse kasutamist 12-st. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?curid=120437&oldid=614292&title=Glossary%3ADigial_Intensity_Index_%28DII%29 ↩
-
Mitme õppekava nimetusi on viimasel õppeaastal muudetud, nt EKA magistriõppekavad „Disain ja rakenduskunst“ ning „Tootedisain“ on asendunud õppekavadega „Ringdisain“ ja „Taidestuudium“; TalTechi magistriõppekava „Rakendusfüüsika“ asemel „Rakendusfüüsika ja andmeteadus“ ning „Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia“ asemel „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad“. Samuti on koondatud ja/või asendatud õppekavade nimetusi doktoriõppes (viimast eriti TalTechis). ↩
-
Õppekavade valik on tehtud ehitusmaterjalivaldkonnas hõivatute ja aastatel 2006–2022 hariduse omandanute õppekavade põhjal ja seda on täiendatud analoogia alusel. ↩
-
Tehnikaalad, mehaanika, elektroonika, automaatika, energeetika. ↩
-
Loodusteadused, matemaatika ja statistika; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; tehnika, tootmine ja ehitus. ↩
-
Ringmajandus ja materjalitehnoloogia. https://taltech.ee/kursus/47964 ↩
-
Materjalide taaskasutamine ja ökodisain. https://taltech.ee/kursus/48164 ↩
-
Kestlikud ehitusmaterjalid ja keskkonnakaitse. https://taltech.ee/kursus/49034 ↩
-
ÕKR-i kuuluvad järgmised õppekavad: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, pottsepp-sell ja veevärgilukksepp. ↩
-
ÕKR-i kuuluvad järgmised õppekavad: mehhatroonik, automaatik ja elektroonikaseadmete tehnik. ↩
-
Tallinna THK, Ida-Virumaa KHK, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, VOCO, Tallinna Polütehnikum, Pärnumaa KHK, Võrumaa HTK, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. ↩
-
2026.aasta septembrist alustavad Tallinnas õppetööd seniste riigi kutseõppeasutuste baasil loodavad kaks rakenduslikku kolledžit – Tallinna IT-, energeetika-, tehnoloogia- ja ehitusvaldkonna rakenduslik kolledž (Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Polütehnikum) ja Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž (Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool). ↩
-
Tallinna Ehituskool, VOCO, Haapsalu KHK, Võrumaa HTK, Viljandi KÕK, Pärnumaa KHK, Kehtna KHK, Rakvere Ametikool. Lisaks Kuressaare Ametikooli ehitustehnoloogia õppekava. ↩
-
2025.aasta 1. septembrist muudeti Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Kehtna Kutsehariduskeskuse õppekohaks ning uue ühendkooli nimeks sai Raplamaa Rakenduslik Kolledž. ↩
-
Tervishoiu, keskkonna, toiduainetööstuse, põllumajanduse jm valdkonna tööandjad, samuti testimis- ja analüüsiteenuste ettevõtted. ↩
-
Tööjõu pakkumine on läbi korrutatud tööjõus osalemise määraga, kuna ei saa eeldada, et potentsiaalselt kõik lõpetanud osaleksid tööhõives. Eri põhjustel on mingi osa lõpetanutest tööturul igal ajahetkel mitteaktiivsed. Tööjõus osalemise määr on vanusegrupis 25–49 aastat sõltuvalt valdkonnast 85–95% (tööjõu-uuringu alusel). Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööjõus osalemise määra, s.o 90%. ↩
-
Sobivaks õppeks oleme hinnanud erineva oskustasemega automaatikud, mehhatroonikud, robotitehnikud, sisetööde elektrikud ning kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad. ↩
-
Pikkusega keskmiselt neli kuud. ↩
-
2019/2020. kuni 2023/2024. õppeaasta. ↩
-
Inseneriakadeemia – Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, mille eesmärk on edendada tehnika-, tootmis- ja inseneeriavaldkonna järelkasvu ning õppe vastavust tööturu vajadustele. https://harno.ee/inseneriakadeemia ↩
-
HTM. Kutsehariduse reform. https://www.hm.ee/kutsehariduse-reform ↩
-
Valdkonnaülesed kitsaskohad. ↩
-
Valdkonnaülesed kitsaskohad. ↩
-
Õpetajate puudujääki on käsitletud muu hulgas OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse uuringus, ehitusvaldkonna uuringus, metsanduse- ja puidutööstuse uuringus, põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringus, IKT-valdkonna uuringus ning farmaatsiatööstuse uuringus. ↩
-
Sama ettepanek tehti OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna 2023. a ning OSKA farmaatsiatööstuse 2024. a uuringus. Ettepanekut toetavad ka OSKA plasti- ja kummitööstuse 2025. a uuringu järeldused. ↩
-
Vt lähemalt https://taltech.ee/avatud-ope/mikrokraadid/opetaja-lisaeriala. ↩
-
Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%). ↩