Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus

Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA^{1 1} farmaatsiavaldkonna rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud^{2 2}, kuidas tööjõuturu muutuvatele vajadustele paremini vastata. Eesmärgi saavutamiseks on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad olid intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem tehtud uuringud, dokumendid ja arengukavad jms. Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on valdkonna eksperdikoguga läbi arutatud ja kooskõlastatud.

Farmaatsiatööstus seisab silmitsi paljude tööstusharuspetsiifiliste ja ülemaailmsete suundumustega. Keerukate majandusolude, kasvava inflatsiooni ja geopoliitilise ebastabiilsuse kõrval nähakse suurema mõjuga tegurite hulgas digitehnoloogia arengut, kasvavat konkurentsi vajalike oskustega tööjõu tagamisel ning suutlikkust innovatsiooni ja uuendustega kaasa minna.

Venemaa-Ukraina sõja ning keerulise geopoliitilise olukorra tõttu suurenenud investeerimisrisk piirkonnas piirab kohalike ettevõtete kasvu- ja arendusvõimalusi. Samas võib EL-i suundumus tuua tootmine Euroopasse tagasi avardada investeerimisvõimalusi ka Eesti ravimitootjate jaoks. Ravimivajaduse kasvu kogu maailmas hoogustavad rahvastiku vananemine, kasvav krooniliste haiguste levimus, üha paremad diagnostilised võimalused ja inimeste suurenev terviseteadlikkus.

Suurimaid muutusi oskuste vajaduses tingivad tehnoloogia areng, eelkõige tehisintellekti kasvav rakendamine ravimitööstuse eri etappides, samuti bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini kasvutrend kogu maailmas ning keskkonnahoiu ja kliimaneutraalsuse eesmärki kandev keskkonnanõuete karmistumine. Tulevikus on vaja laia oskuste ja teadmiste spektriga spetsialiste, kes lisaks farmaatsiavaldkonna teadmistele kasutavad töös ka uusi tehnoloogilisi lahendusi ning suudavad neid tõhusalt olemasolevate praktikatega integreerida. Selleks, et vähendada keskkonnajalajälge, rakendada energiatõhusamat ja keskkonnasäästlikumat tehnoloogiat ning muuta tarneahelaid jätkusuutlikumaks, on vaja spetsialiste, kes valdavad rohetehnoloogiat ja keemiat, jäätmekäitlust, keskkonnaregulatsioone, riskijuhtimist, andmekaitset ja küberturvalisust.

Personaalmeditsiini ja biotehnoloogia kiire areng on toonud farmaatsiatööstusse ajastu, kus traditsiooniliste ravimeetodite kõrval pakub üha rohkem võimalusi täppismeditsiin. Farmaatsiatööstusettevõtetele tähendab see suurema koostöö vajadust biotehnoloogia-, teadus- ja arendusettevõtete ja ülikoolidega, aga ka töötajate oskusportfelli laiendamist. Hüppeliselt kasvab nõudlus andmeanalüüsi (eriti uurimis- ja arendustegevuses) ja bioinformaatika oskuste järele (eriti personaalmeditsiinis ja genoomiuuringutes), üha kaalukam on õigusaktide ja eeskirjade tundmine toodete vastavuse tagamiseks ning tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia tundmine ja rakendamine (nii ravimiarenduses, tootmise optimeerimises, vastavusnõuete järgimise tõhustamises kui ka meditsiiniliste ravimeetodite personaliseerimises). Erialateadmiste kõrval on võrdselt tähtsad üldoskused, nagu analüüsi- ja õppimisoskused, ning suhtlemis- ja koostööoskused, mis toetavad niihästi toimetulekut töös kui ka karjääri edenemist.

Farmaatsiatööstus on väga tagasihoidliku hõivega (0,4% kõigist töötleva tööstuse töötajatest), kuid suhteliselt suure ekspordipotentsiaaliga. Eksport moodustab üle 80% müügitulust ja kaks kolmandikku kogu valdkonna ekspordist jääb Euroopa Liitu. Valdkonna töötajatest üle 60% on kõrgharidusega, kellest 9%-l on doktorikraad. Kuna noortel jätkub huvi õppida keemia-, keskkonna- ja geenitehnoloogiat ning nendega haakuvaid erialasid, on tulevikku vaadates valdkonda sobiv kõrgharidusega tööjõud olemas. Kui arvestada peale nimetatud erialade ka valdkonna töötajate haridusliku tausta põhjal bioloogia ja füüsika ning nendega seotud teadused, omandab igal aastal farmaatsiatööstusse sobiva kõrghariduse erineva astme (RAK, BA, MA, DOK) üle 400 inimese^{3 3}. Keemia- ja farmaatsiavaldkonna kompetentsidega ning tööstusspetsiifikat tundvaid insenere valdkonna ettevõtetes paraku napib. Tööstuslikuks skaleerimiseks vajalikke oskusi õpetatakse ülikoolides vähe ning Eestis puudub ka suuremahuline tööstus, kus praktilisi kogemusi omandada.

Lisaks vajab valdkond ravimiteaduse (praegusajal proviisori integreeritud õppe) eriala lõpetanuid. Kitsaskohaks ongi praegu proviisoriõppe apteegikesksus. Samas on TÜ farmaatsia instituut teinud tõhusat tööd kujundamaks integreeritud õpet ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, luues võimaluse ka muude erialade bakalaureuseõppe lõpetajatel spetsialiseeruda magistriõppes tööstuslikule ravimiarendusele. Klassikalisele tööstusele iseloomulikult vajab ka farmaatsiatööstus tehnikakõrgharidusega töötajaid, sealhulgas tootmise korraldamiseks ja tehnoloogia juhtimiseks. Viimasel ajal on ravimitööstusettevõtetega liitunud üks-kaks asjakohase väljaõppega spetsialisti aastas. Erinevalt mitmest teisest tööstusvaldkonnast on farmaatsiatööstuses rakendunud välistööjõud (kokku ligi 10%) pigem kõrgharitud, seejuures on keemiainseneride read täienenud kümne Ukraina päritolu tippspetsialistiga.

Märksa keerulisem on olukord ravimitööstuses sobilike kutseharidusega spetsialistide ettevalmistamisega. Kutseõppeasutustes üle Eesti on piisavalt õpivõimalusi mehhatroonikutele, automaatikutele ja elektroonikutele, kelle seast peaks kasvama uus põlvkond tootmisseadmete ja masinate mehaanikuid praeguste keskealiste ja vanemate asendamiseks (33% on üle 55-aastased). Teisalt napib valdkonnaspetsiifilise kutseõppe lõpetajaid (laborante ja keemiaprotsesside operaatoreid). Mõlemat nimetatud eriala on võimalik õppida ainult Ida-Virumaa KHK-s, kuid farmaatsiatööstuse potentsiaalseid töökohti seal ei ole. Keemiaprotsesside operaatorite õpe on aga töökohapõhine – õppurid on juba asunud tööle piirkonna (põlevkivi)keemiaettevõtetes. Lisaks on huvi keemiaprotsesside operaatori õppe vastu aasta-aastalt vähenenud (kolme aasta keskmine õppijate arv on 9). Laborantidele pakutakse põhikooli baasil kutsekeskharidusõpet. Lõpetajate arv on küll stabiilne (keskmiselt 11), kuid ravimitööstuses pole neist keegi rakendunud. Kitsaskoha võimalikku leevendust nähakse universaalsete baasoskustega laborantide õppe laiendamises kutseõppe tasandil.

Viimaste aastate kriisidest ja keerulistest majandusoludest hoolimata on Eesti farmaatsiatööstus suutnud säilitada stabiilsuse ning keskenduda tulevikku suunatud arendusplaanidele. Mitu ettevõtet on laienemis- ja arendusprojekte edukalt ellu viinud. Eesti farmaatsiatööstuse arenguvõimalustena nähakse keskendumist keerulisemale ja teadmusmahukamale tegevusele ning väiksemate allhangete tegemist ravimiarenduse eri etappides. Farmaatsiatööstus on tihedalt seotud keemia, bioloogia, füüsika, geneetika, farmakoloogia ja biotehnoloogiaga, mis mängivad tähtsat rolli uute teaduspõhiste lahenduste väljatöötamises ning on ka personaalmeditsiini arendamise alus. Uuenduslikud tooted ja tehnoloogia ning suund bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini arendamisele võivad ka Eesti tervishoiuvaldkonna ekspordivõimekust märkimisväärselt suurendada. Valdkonnas on edukaid näiteid, kuidas teadus- ja arendusettevõte on kasvanud ravimite ja toimeainete tootmisloaga tööstusettevõtteks. Valdkonnal on suur ekspordi- ning lisandväärtuse loomise potentsiaal. Pikaajalise majanduskasvu ja innovatsiooni soodustamiseks tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata teadmusmahukatele majandusharudele, nagu on ravimiarendus ja -tööstus.

Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA farmaatsiatööstuse rakendusuuringu tulemused. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning välja selgitada, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii taseme- kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.^{4 4} Seega on farmaatsiatööstuse uuringu eesmärk selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud^{5 5}, kuidas vastata paremini tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Uurimisel on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Infoallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad jms (vt metoodikat lisast 1). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkonna eksperdikoguga (vt lisa 3).

Farmaatsiatööstuse nimetuse alla on koondatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)^{6 6} jaotusest C „Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine“ kaks alategevust, milleks on „Põhifarmaatsiatoodete tootmine“ (C211) ja „Ravimpreparaatide tootmine“ (C212). Lisaks teatud proportsioon jaotusest M „Teadus- ja arendustegevus biotehnoloogia vallas“ (7211). OSKA farmaatsiatööstuse uuring esindab klassikalist valdkonnauuringut ja on esimene samm tervikliku keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstuse uuringu poole. Kui eelmine, 2017. aastal avaldatud tervikuuring puudutas farmaatsiatööstuse töötajaskonda ja alavaldkonna väljakutseid ainult riivamisi, siis sel korral (eriti tulenevalt hiljutistest tervisekriisidest) süveneme ravimitootmise võimaluste, väljakutsete ja põhikutsealade tööjõuvajaduse spetsiifikasse. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Põhikutsealad^{7 7} määratleti siinses uuringus koostöös valdkonna esindajatega valdkonna eksperdikogus (VEK).

Farmaatsiatööstuse tööjõu ja oskuste vajaduse uuring tugineb OSKA uuendatud metoodikale (vt lisa 1). Tööhõive käsitlemise aluseks on TÖR-i andmed, mida seostati EHIS-e andmetega. Valdkonna ettevõtluse kirjeldamiseks on kasutatud Statistikaameti andmeid.

Farmaatsiatööstus on tagasihoidliku hõivega (kuni 600 põhikutsealade töötajat), kuid suure arengupotentsiaaliga kõrgelt haritud töötajaskonnaga. Valdkonnal on tihe seos teadus- ja arendustegevusega biotehnoloogias, eriti arvestades bioloogiliste ravimite arendamise kasvutrendi kogu maailmas. Ka Eestis on juba edukaid näiteid bioloogiliste ravimite komponentide tootmisest (vt peatükki 2.3).

Uuringuaruande koostajad tänavad väga uuringu eksperdikogude liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt panustajaid, kes on uuringuaruande valmimisele palju kaasa aidanud.

OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on farmaatsiatööstuse toimimiseks määrava tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased. Valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes^{8 8}.

Tabelis 1 on esitatud farmaatsiatööstuse (C21) põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga (AK)^{9 9} ning TÖR-i andmetel põhinev hõivatute arv. Ametialade järgi on moodustatud põhikutsealad.

Tulevikutrende arvestades (vt peatükki 2) on põhikutsealade hõivele lisatud hinnanguline osa biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse (M7211) ettevõtete hõivest. Proportsionaalselt enam mõjutab see tippspetsialistide põhikutsealasid. Hinnangud tuginevad Eesti Maksu- ja Tolliameti, TÖR-i ning äriregistri andmetele ning neid valideeriti farmaatsiatööstuse valdkonna eksperdikogus. Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ettevõtted teevad ravimiarenduse ning farmaatsiatööstusega üha tihedamat koostööd. Bioloogiliste ravimite kasvutrend soodustab ka biotehnoloogiaettevõtete tegevuse laienemist bioloogiliste toimeainete tootmise valdkonnas ning Eestis on sellistest ettevõtetest palju edukaid näiteid.

Farmaatsiatööstuse juht vastutab ettevõtte strateegilise juhtimise, tootmisprotsesside optimeerimise, kvaliteedijuhtimise, nõuete järgimise ja tootearenduse korraldamise eest. Edukal farmaatsiatööstuse juhil on magistri- või doktorikraad keemias, bioloogias, farmaatsias või mõnel muul valdkonnaga seotud erialal ning mitmeaastane juhtimiskogemus tööstusettevõttes. Vajalikud on põhjalikud teadmised ravimitootmise ja -müügi valdkonnast ning kursisolek õigusaktide ja kvaliteedistandarditega.

Keemiainsener võib töötada keemiku, arendus- või kvaliteedikeemiku, keemiatehnoloogi, protsessiinseneri, tootmis- või kvaliteedijuhi (sh kvaliteedikontrolli, kvaliteeditagamise või kvaliteedivastavuse juhi) või pädeva isikuna (QP)^{11 11}. Keemiainsener vastutab farmaatsiatööstuses ravimite tootmisprotsessi kavandamise, arendamise ja optimeerimise eest. Tema tööülesannete hulka kuulub tootmistehnikate ja -tehnoloogia väljatöötamine, juurutamine ja täiustamine, et suurendada tootmise efektiivsust ja vähendada kulusid. Keemiainsener tagab, et tootmine vastab ohutus- ja keskkonnastandarditele ning järgib täpselt asjaomaste õigusaktide nõudeid. Ta analüüsib laboritulemusi, koostab tehnilisi aruandeid, vastutab protsesside tõrgeteta toimimise eest ning lahendab tootmises tekkivaid probleeme. Lisaks vastutab keemiainsener kvaliteedi tagamise ja -kontrolli^{12 12}, sealhulgas tootmise puhastusprotsesside valideerimise^{13 13} eest.

Keemiainsenerina töötamiseks on enamasti vajalik magistrikraad keemias (eelistatult orgaanilises keemias), materjaliteaduses ja -tehnoloogias või ka biotehnoloogia valdkonnas. Kasuks tuleb töökogemus tootmisettevõttes, uurimis- ja arenduslaboris või kvaliteedikontrolli osakonnas. Kuna farmaatsiatööstus on globaalse haardega, eelistatakse rahvusvahelises keskkonnas töötamise kogemust. Kasuks tuleb keemia- ja farmaatsiatööstuse õigusaktide ja standardite täienduskoolituste läbimine (nt EMA, FDA, ISO, ICH nõuded, Euroopa farmakopöa)^{14 14}.

Tootearendusinsener võib töötada näiteks ravimiarendus- või tootearendusjuhi, arendusjuhi, tootearenduse tehnoloogi, laborijuhi, regulatiivsuhete juhi või pädeva isikuna (QP). Tootearendusinsener farmaatsiatööstuses vastutab uute keemiliste ja biokeemiliste toimeainete, ravimite või muude farmaatsiatoodete väljatöötamise ja arendamise eest. Ta töötab tihedas koostöös keemikute, keemia- ja biotehnoloogidega, et kavandada uusi tooteid alates ideefaasist kuni tootmisse andmiseni. Ta teeb laborikatseid ja analüüse, et hinnata ja parandada toodete omadusi, ohutust ja tõhusust. Peale uute või geneeriliste ravimivormide arendustöö juhtimise vastutab tootearendusinsener tootmisprotsesside optimeerimise eest. Samuti juhib ta toote lansseerimist (sh registreerimine, müügilubade taotlemine). Ta koostab põhjalikke tehnilisi aruandeid, protokolle ja dokumentatsiooni, mis on vajalikud nii õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks (sh hea tootmistava nõuded) kui ka ettevõtte toimimiseks.

Töötamine eeldab vähemalt magistrikraadi keemias (eelistatult orgaanilises ja analüütilises keemias), keemia- ja biotehnoloogias. Eelistatud haridustaust on proviisori eriala. Farmaatsiatööstuse spetsiifiliste õigusaktides seatud nõuete ja standardite vastavuse tagamisel tuleb kasuks mitmesuguste täienduskoolituste läbimine kvaliteedi-, ohutus- ja efektiivsusstandardite alal (nt EMA, FDA, ISO, ICH nõuded, Euroopa farmakopöa).

Tööstusinsener töötab sageli tootmis-, mehaanika-, automaatika- või elektroonikainsenerina. Tööstusinsener kavandab ja arendab tootmissüsteeme, -protsesse, -seadmeid, -masinaid, -aparatuuri ja -tehnoloogiat. Ta planeerib tootmist, projekteerib, tellib ja monteerib seadmeid ja masinaid ning korraldab seadmete ja masinate seadistamise järelevalvet. Ta analüüsib ja automatiseerib tootmist ning konstrueerib ja töötab välja tehnoloogiat. Koostöös keemia- ja tootearendusinseneridega skaleerib laboratoorsed protsessid tööstuslikule tasemele, tagades, et need on jätkusuutlikud ja efektiivsed suuremas mastaabis. Ta jälgib tehniliste lahenduste vastavust mitmesugustele nõuetele. Lisaks võib ta osaleda ehitusprojekti koostamisel, hoonete ja rajatiste ehitamisel ning teistes tootmisprotsessi ettevalmistavates tegevustes.

Tööstusinseneriks sobib tehnikaalade, näiteks mehaanika, mehhatroonika, elektroonika, automaatika, tööstustehnika magistriõppe lõpetanu. Keemiateadmised ning laboritöö kogemus on suur eelis farmaatsiatööstuse tootmisprotsesside üksikasjade ja kvaliteedikontrolli nõuete mõistmisel. Keemia- ja farmaatsiatööstuse spetsiifilistes õigusaktides sätestatud nõuete ja standardite vastavuse tagamisel tuleb kasuks mitmesuguste täienduskoolituste läbimine kvaliteedi-, ohutus- ja efektiivsusstandardite alal (nt EMA, FDA, ISO, ICH nõuded, Euroopa farmakopöa).

Keskkonnaspetsialist vastutab farmaatsiatööstuses ettevõtte keskkonnamõjude jälgimise ja minimeerimise eest, tagades vastavuse keskkonnaalastele regulatsioonidele ja standarditele. Tema tööülesanded hõlmavad paljusid valdkondi, nagu jäätmekäitlus (sh ohtlike jäätmete käitlemine), vee ja õhu kvaliteedi kontroll ning energiatõhususe parandamine. Ta teeb auditeid ja koostab aruandeid keskkonnariskide leevendamiseks. Keskkonnaspetsialist teeb tihedat koostööd tootmisosakondadega, et integreerida keskkonnahoidlik teguviis igapäevasesse tegevusse ja suurendada töötajate keskkonnateadlikkust. Lisaks vastutab ta töö- ja terviseohutuse tagamise eest, tehes riskianalüüse ja arendades meetmeid, et vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike ainetega^{17 17} ning ennetada tööõnnetusi. Ta jälgib töökohtade ergonoomika vastavust hea tavaga ja korraldab töötajatele tööohutuse koolitusi.

Keskkonnaspetsialistina töötamisel on eelistatud rakenduskõrgharidus, bakalaureuse- või magistrikraad keskkonnajuhtimise, keskkonnatehnika või keskkonnatehnoloogia erialal. Jäätmekäitluse eest vastutava isikuna võib keskkonnaspetsialistil olla vaja läbida ka ohtlike jäätmete käitluse koolitus. Kasuks tulevad teadmised toksikoloogiast.

Meistrite ja töödejuhatajate põhikutseala farmaatsiatööstuses hõlmab peamiselt keemia- ja farmaatsiatööstuse tehnikuid, aga ka keskastmespetsialisti tasemel töötavaid keemiaprotsesside tehnolooge, tootmistehnolooge. Meister või töödejuhataja on tootmisprotsessi vahetu juht. Ta koostab tööplaane, juhendab töötajaid tööohutuse alal, korraldab materjalide ja töövahendite tellimist ning keskkonnakaitset. Ta kontrollib kvaliteedinõuetest, tootmisjuhenditest ja tähtaegadest kinnipidamist, juhendab uusi töötajaid ning teeb ettepanekuid töökorralduse muutmiseks.

Meistrid või töödejuhatajad kasvavad sageli välja ettevõtte töötajate seast, kuid eeliseks on rakenduskõrgharidus või bakalaureusekraad keemia valdkonnas.

Kvaliteedikontrollijad töötavad farmaatsiatööstuses kvaliteedikontrolli keemikute või -analüütikutena, mikrobioloogidena, laborispetsialistide ja laborantidena. Nad teevad lähtematerjali ja toodangu laboratoorseid kvaliteedianalüüse ning tootmiskeskkonna mikrobioloogilisi uuringuid. Kvaliteedikontrollijad hindavad nii toor-, lähte- ja toimeainete, reagentide, vaheproduktide kui ka valmistoodangu kvaliteeti ja omadusi. Mikrobioloogid vastutavad tootmisruumide, seadmete, tooraine ja lähtematerjalide mikrobioloogilise puhtuse jälgimise ja testimise eest. Nad teevad regulaarseid proovivõtteid ja analüüse, tuvastades ja ennetades võimalikke saasteallikaid, nagu näevad ette kehtivad standardid.

Kvaliteedikontrollijad juhinduvad rangelt etteantud analüüsiprotokollidest ja juhenditest, vastutavad analüüside tulemuste usaldusväärsuse ja andmete dokumenteerimise täpsuse, samuti laboriseadmete ja aparatuuri nõuetekohase käsitsemise eest. Nad peavad arvestust labori kemikaalide üle ning tagavad kemikaalide ja jäätmete nõuetekohase käitlemise.

Kvaliteedikontrollija tööks vajalik väljaõpe saadakse enamasti töökohal, kuid kasuks tulevad keemia baasteadmised. Tööandjad eelistaksid erialase kutseharidusega töötajaid.

Tööstusseadmete ja -masinate mehaanik paigaldab, seadistab, hooldab ja remondib seadmeid ja masinaid. Ta programmeerib, hooldab ja haldab tootmisroboteid, -liine, -reaktoreid ja teisi tootmisseadmeid. Mehaanik osaleb tootmisprotsessi arendamisel, paigaldades, monteerides ja seadistades seadmeid ning masinaid. Lisaks planeerib ja kaardistab ta tööks tarvilike varuosade vajadust. Mehaanik töötab tavaliselt lukksepa, tehniku, mehhatrooniku, elektrooniku, elektriku või automaatikuna.

Tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuna töötamiseks on vaja mehhatroonika, mehaanika, automaatika vms tehnilist kutseharidust.

Keemiaprotsesside operaator kontrollib ja reguleerib keemilis-tehnoloogilisi protsesse ning toodangu kvaliteeti. Operaatori töö võib hõlmata eri tootmisetappe, st tegevusi lähteainete vastuvõtust kuni lõpptoodangu väljastamiseni. Ta jälgib, juhib ja hooldab masinaid-seadmeid ning teeb vajadust mööda lihtsamaid parandustöid, võtab tooraine, vaheproduktide ja valmistoodangu proove. Samuti tagab, et seadmete ja masinate töö vastab tehnoloogilistele nõuetele ja ohutuseeskirjadele.

Tema ametinimetus võib olla ka protsessioperaator, protsessijuht, masinist, reaktoritööline, keemilise sünteesi juht, vanemoperaator.

Masinate operaator jälgib, et toodete valmistamiseks, viimistlemiseks ja pakendamiseks kasutatavad seadmed teeksid kogu tootmisprotsessi ajal ettenähtud tööd. Ta vastutab tehnoloogilise protsessi järjepidevuse ja toodangu kvaliteedi eest, kontrollides kõrvalekallete esinemist ja toodangu nõuetele vastavust. Masinate operaator töötab tavaliselt operaatori või tootmisoperaatorina.

Keemia- ja tootmisseadmete operaatorina töötamiseks on vaja kutseharidust. Tootmistehnoloogia spetsiifilisuse tõttu koolitatakse operaatoreid valdavalt farmaatsiatööstusettevõtetes kohapeal.

Farmaatsiatööstus seisab silmitsi paljude tööstusharuspetsiifiliste ja ülemaailmsete suundumustega. Lisaks keerukatele majandusoludele, kasvavale inflatsioonile ja geopoliitilisele ebastabiilsusele nähakse suurema mõjuga tegurite hulgas digitehnoloogia arengut, kasvavat konkurentsi vajalike oskustega tööjõu tagamisel ning suutlikkust innovatsiooni ja uuendustega kaasa minna (McKinsey & Company, 2022). Järgmistes alapeatükkides on käsitletud farmaatsiatööstust enim mõjutavaid üleilmseid trende, sealhulgas valdkonnaspetsiifilisi arengusuundi, ning sektori tööandjate hinnanguid Eesti farmaatsiatööstuse proovikividele ja arenguvõimalustele. Ülevaade valdkonnas olulisematest õigusaktidest, standarditest ja arengukavadest on toodud lisas 5.

Farmaatsiatööstuse puhul saab esile tõsta järgmised üleilmsed trendid, mis mõjutavad nii valdkonda tervikuna kui ka tööjõu- ja oskuste vajadust.

Ebakindlus geopoliitilise arengu suhtes, eriti Venemaa-Ukraina sõda, mõjutab mitut moodi nii Euroopa kui ka Eesti farmaatsiatööstust. Euroopa Liit ja USA on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid. Kuigi Genfi konventsiooni^{18 18} jt rahvusvaheliste humanitaarõiguste põhimõtete kohaselt peetakse ravimite ja meditsiinitarvete kättesaadavust humanitaarseks vajaduseks ning teoreetiliselt on need sanktsioonidest vabastatud, mõjutavad piirangud siiski logistikavõrgustikke, maksesüsteeme ja ettevõtete tegevust, muutes ravimite tarnimise keerulisemaks. Nii mõnedki farmaatsiatööstusettevõtted on vabatahtlikult Venemaaga tehtavat äri vähendanud või selle lõpetanud.

Eesti asukoht ning väike ja avatud majandus tingivad olukorra, kus rahvusvaheliste investeeringute tõenäosus ja koostöövõimalused on oluliselt vähenenud. Suurenenud investeerimisriskid piiravad ühtlasi kohalike ettevõtete kasvu- ja arendusvõimalusi. Tööandjatega tehtud intervjuude põhjal saab kinnitada, et raskused välisinvestori leidmisega pidurdavad ettevõtete arendusprojekte.

Valdkondlike teadmistega tippspetsialistide nappuse tõttu on farmaatsiatööstusettevõtted traditsiooniliselt värvanud teatud hulgal välistööjõudu. Varem on võetud tööle ka Venemaa jt endise Nõukogude Liidu riikide kodanikke. Praeguseks on see tava tugevasti vähenenud ning kui ka välistööjõudu värvatakse, tehakse neile märksa hoolikamat taustakontrolli.

Probleemid ravimite tarne- ja varustuskindluse tagamisega EL-is. Ravimitootjate ja hulgimüüjate suutlikkus tagada ravimite tarnekindlus on tõusnud EL-is eriti teravalt päevakorrale alates COVID-19 kriisist (WTO, 2023)^{,19 19}, kuigi probleeme oli sellega juba varemgi (Euroopa Parlament, 2020). Tarneraskuste põhjused on tootjate kinnitusel peamiselt nõudluse ootamatu suurenemine (nt viirus- ja külmetushaiguste laine tõttu, teise ravimi tarneraskuste korral või ka ravimi ootamatult laienenud kasutusala tõttu, nagu diabeediravimi väljakirjutamine kaalulangetuseks (ERR, 2024d)) ja ebatäpne nõudluse ennustamine. Kaalukat rolli mängivad ka ravimite ja toimeainete tootmisprobleemid (Pill, 2023). Ravimite tootmis- ja tarneahelad on keerukad ja üha rohkem üleilmastunud. Teatavad toorainete tootmiseks vajalikud tehnoloogialahendused ei pruugi olla EL-is enam kättesaadavad. Seetõttu näeb EL olulise tulevikusuunana ravimitootmise ja tarneahelate mitmekesistamist, strateegilise varu loomise tagamist ning Euroopas toimuva tootmise ja investeerimise soodustamist (Euroopa Komisjon, 2020a)^{,20 20}. Suund tootmise tagasitoomisele Euroopasse võib avardada investeerimisvõimalusi ka Eesti ravimitootjate jaoks.

Aktiivsemaks on muutunud ka riigisisesed arutelud varustuskindluse teemadel. Kui 2021. aastal nappis Eesti apteekides 183 ravimit, siis 2023. aastal sai Ravimiamet ravimitootjatelt juba 483 teavitust ravimi tarneraskustest (Ravimiamet, 2023). Alates 1. juulist 2021 alustas tööd AS Eesti Varude Keskus, mis haldab hädaolukorraks vajalike elutähtsate kaupade varumist ja hoiustamist ning hoolitseb nende kasutusele võtmise korraldamise eest. Eesti Varude Keskus haldab muu hulgas elanikkonna vajadusteks mõeldud riiklikku ravimivaru, millesse kuulub ligikaudu 200 ravimit (nii käsimüügi- kui ka retseptiravimid) (ERR, 2023a). Eesti ravimitootmisvõimekus on küll väike, kuid ettevõtjate hinnangul oleks kriisiolukordades võimalik ka kohapealset tootmispotentsiaali tõhusamalt rakendada.

Rahvastik vananeb enamikus maailma riikides. Prognoositakse, et üle 65-aastaste osakaal maailma rahvastikus, mis näiteks 2020. aastal oli umbes 9%, kasvab 2050. aastaks ligikaudu 16%-le (UN, 2020b). Euroopas ja Põhja-Ameerikas on 2050. aastaks iga neljas inimene vähemalt 65-aastane (UN, 2019b). Eestis oli 2023. aasta seisuga ligi 279 000 üle 65-aastast inimest, mis on umbkaudu viiendik rahvastikust^{21 21}. On prognoositud, et aastaks 2050 on üle 65-aastaste inimeste osatähtsus juba üle veerandi (27,4%).^{22 22} Vananev rahvastik suurendab krooniliste haigustega patsientide arvu, mis omakorda kasvatab nõudlust neid haigusi leevendavate ravimite järele.

Keskmise oodatava eluea kasv pandeemia-aastatel (2020–2021) küll pidurdus, kuid näitas 2023. aastaks taastumise märke – EL-i meeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil oli 78,9 aastat, Eestis 74,1 aastat, naistel 84,2 (EL) ja 83,1 (Eesti).^{23 23} Tervena elatud eluaastate kasv on paraku oluliselt aeglasem (2022. a EL-i keskmine oli 62,6 ja Eestis 59,3 eluaastat^{24 24}). Oodatav eluiga USA-s on viimastel aastatel aga selgesti vähenema hakanud. Ennekõike seisavad ameeriklased silmitsi tervishoiusüsteemi probleemide, relvavägivalla, narkootikumide üledooside ja krooniliste haiguste sagenemisega. (Hampton, 2023)

Parem diagnoosimine, suurenev terviseteadlikkus ning elustiili mõjud tervisele. Ravimivajaduse kasvu kogu maailmas on hoogustamas üha paremad diagnostilised võimalused (nii haiguste ennetuse, diagnoosimise, ravi kui ka ravijärgse jälgimise käigus) (WEF, 2021) ning inimeste suurenev terviseteadlikkus – üha rohkem haigusi diagnoositakse ja ravitakse. 2021. aastal hinnati ülemaailmse kliinilise diagnostika turu suuruseks 67,29 miljardit USA dollarit. 2030. aastaks prognoositakse selle kasvu 109,70 miljardi dollarini (aastane kasvumäär ehk CAGR^{25 25} 6,3%).^{26 26}

Hoolimata suurenevast terviseteadlikkusest on kasvuteel elustiilist (stress, istuv eluviis, ületöötamine) mõjutatud tervisehäired, nagu diabeet, ülekaalulisus, kasvajad. Üleilmse haiguskoormuse uuringutega on välja selgitatud, et ennetatavate terviseriskide (ülekaalulisus, kõrge vererõhk, kõrge veresuhkur, alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine) kasv viitab sellele, et eluea pikenemise trend võib läheneda pöördepunktile. (IHME, 2020) Kroonilistest haigustest põhjustatud haiguskoormus on kasvuteel kogu maailmas, mis peegeldab vajadust tõhusamate meetmete järele inimeste tervisekäitumise parandamisel ning ühtlasi potentsiaalselt suurenevat ravimitarbimist.

Tehnoloogia areng puudutab ravimitööstuse kõiki etappe alates uurimislaborite tööst, uute toimeainete avastamisest ja kliinilistest uuringutest kuni täiustatud tootmisprotsesside ja kvaliteedi tagamiseni.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine muudavad ravimitootmisprotsessid tõhusamaks ja turvalisemaks. Robottehnoloogia rakendamine võimaldab vähendada operaatorite ja inimtööjõu vajadust ning ühtlasi ravimite saastumise tõenäosust. Steriilsete ravimite^{27 27} tootmises on traditsiooniliselt olnud käsitsitöö etappe, kuid kasvav suundumus personaalmeditsiini, tugevatoimeliste ravimite ja väikeste ravimipartiide tootmisele tingib selle, et kasutatakse üha enam automatiseeritud protsesse ja suletud tootmisisolaatoreid. Automatiseeritud kontrolli tehnoloogia areneb kiiresti ning tõhustab tootmist. (Nt tehisintellekti abil saab õpetada masinaid tuvastama, kas mingid osakesed tootes on praak ja saastumine või lihtsalt õhumullid.) Tootmise digitaalsed kaksikud (digital twins)^{28 28} ja masinõpe võimaldavad tootmisprotsesse reaalajas jälgida ja kohandada, vähendades nõnda tootmise peatamise vajadust ja optimeerides toodangut. (Andersen, 2021)

Tootmise automatiseerituse aste sõltub sageli mitmest asjaolust, näiteks ravimipartiide suurusest, eri ravimpreparaatide tootmistsüklite vaheldumisest, samuti uue tehnoloogia kasutuselevõtu kulutõhususest. Digitaalsed tööriistad, sensortehnoloogia ja robotid muutuvad ajas odavamaks ja hõlpsamini rakendatavaks ning pakuvad muu hulgas võimalusi tootmisprotsessiga seotud andmete kogumiseks. Tehnoloogia areng andmeanalüüsis ja pilveanalüütika kasutamine võimaldavad protsesside reaalajas optimeerimist ja suurendavad nende läbipaistvust. (McKinsey & Company, 2022) Suurandmete analüüs aitab ennustada turusuundumusi ja parandada kliiniliste uuringute tõhusust. Ka ravimite müügil tuleb ohutust pidevalt jälgida, et tagada ravimi kasutamisega ilmnenud teabe hindamine ja muuta vajaduse korral varasemaid otsuseid. Seda nimetatakse ravimite ohutusvalvsuse süsteemiks (pharmacovigilance). Mitmekesine ja eri allikatele tuginev andmeanalüütika võimaldab varakult avastada võimalikke ohutusprobleeme ning rakendada asjakohaseid meetmeid patsiendi ohutuse tagamiseks, samuti toetab see teadlikumate ja informeeritumate äriotsuste tegemist.^{29 29}

Plokiahela (blockchain) tehnoloogia võimaldab edendada ravimitootmise ja -müügi andmehalduses väga olulisi elemente: andmete turvalisust, läbipaistvust ja jälgitavust kogu tarneahelas. Seda saab kasutada meditsiinilistele dokumentidele turvalise juurdepääsu hõlbustamiseks, tarneahela täiustamiseks, tarnijate akrediteerimiseks, ravimite hinnakujundusstrateegiate jälgimiseks jne. (Zakari, et al., 2022) Ravimitööstuses on äärmiselt tähtis ka küberjulgeolek, kuna sektor on küberkurjategijate jaoks väga atraktiivne (hallatakse tundlikke andmeid, nagu patsientide ja intellektuaalomandi andmed, uurimistulemused). Seetõttu on paljud ravimifirmad viimastel aastatel palju investeerinud just küberturvalisuse tugevdamisse (andmete krüpteerimine, tulemüürid, sissemurdmiskatsete tuvastamise süsteemid, töötajate koolitamine jne). (Bunts, 2023; Millar, 2021)

Tehisintellekt (AI) ja masinõpe muudavad ja kiirendavad märgatavalt ravimiarenduse protsessi ja soodustavad personaalmeditsiini arengut. Need tehnoloogiad aitavad analüüsida suuri andmekogumeid, et tuvastada potentsiaalseid ravimikandidaate, ennustada raviainete toimeid, patsientide ravivastuseid ja parandada diagnostilist täpsust. (WEF, 2023; McKinsey, 2024) AI abil optimaalsete ravimikandidaatide profiili moodustamine võib ebaõnnestumise tõenäosust märkimisväärselt vähendada kliiniliste uuringute etapis, mis on farmaatsiatööstuses kõige kulukam. Ravimitööstus saab AI-põhiseid tööriistu kasutada ka kvaliteedikontrolli täiustamiseks, tootmise optimeerimiseks ja reaalajas otsuste langetamise toetamiseks, samuti tarneahelate optimeerimiseks ja ravimiohutuse järelevalve tõhustamiseks. Lisaks võimaldab AI automatiseerida seadusnõuete ja vastavussüsteemide järgimist, mis on ravimitööstuses olulise tähtsusega valdkond. (Saha, 2024) Regulatiivne tehnoloogia (RegTech) ühtlustab vastavusprotsesse ja aitab tagada, et farmaatsiaettevõtted täidavad tõhusalt regulatiivseid standardeid. Näiteks aitavad sellised tehnoloogiad nagu Qualifyze farmaatsiaettevõtetel parandada tarneahela riskide juhtimist. (De Marzo, 2023)

Kokkuvõtvalt nähakse farmaatsiatööstuses vajadust kahte tüüpi AI-l põhinevate lahenduste järele. Esimene tugineb analüütilistele lahendussüsteemidele, mis hõlmab ka tõenäosushinnanguid ja stsenaariume. Teise kuulub tuvastustehnoloogia (nt visuaalse või audiotuvastuse süsteemid), mis võimaldavad leida sarnaseid mustreid, kohandada neid matemaatiliste arvutuste ja võrdluste jaoks ning pakkuda soovitusi.

Mõnede hinnangute kohaselt on farmaatsiatööstuses loodavate uute töökohtade arv oluliselt väiksem kui tehisintellektiga kaotatud töökohtade arv. Teisest küljest on teadlased viidanud, et tehisintellektil põhinevad rakendused kõige tõenäolisemalt siiski täiendavad inimesi, pakkudes otsuste tegemiseks rohkem andmeid. (Kulkov, 2021) Tehnoloogiliste uuenduste ja AI võimaluste rakendamiseks on peale uute töömudelite vaja pöörata suuremat tähelepanu ka sobivate oskustega tööjõu tagamise strateegilisele planeerimisele. Hiljutine koondamislaine tehnoloogiaettevõtetes küll avardas farmaatsiatööstuste võimalusi vajalike oskustega töötajate palkamiseks, kuid varasemast enam on vaja tegeleda talentide juhtimise ja kaasamisega ning pakkuda neile sisukamaid arengu- ja karjäärivõimalusi. Talentide struktuurse puudujäägi lahendamiseks võiksid ettevõtted rohkem panustada ka olemasoleva tööjõu pikemaajalisse ümber- ja täiendusõppesse. (McKinsey & Company, 2023 ja 2022)

Keskkonna ja ESG^{30 30} teemad on tähtsustunud kõigis tööstusharudes, sealhulgas farmaatsiatööstuses. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on kliimamuutus praegu inimkonna suurim terviseoht ja prognooside kohaselt põhjustab see igal aastal 2030.–2050. aastani 250 000 lisasurma alatoitluse, malaaria, kõhulahtisuse ja kuumastressi tõttu. Kuigi see ei ole saanud palju tähelepanu, vastutab farmaatsiatööstus 4,4% ülemaailmse heitkoguse eest ning prognooside kohaselt võib valdkonna CO₂ jalajälg 2050. aastaks lausa kolmekordistuda. 2019. aastal tootis farmaatsiatööstus 48,55 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti iga teenitud miljoni dollari kohta – ehk 55% rohkem kui autotööstus, mis paiskas tol aastal õhku ühe miljoni dollari kohta 31,4 tonni CO₂ ekvivalenti. (WEF, 2022)

Farmaatsiatööstuselt oodatakse tootmisest, tegevusest ja rajatistest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamist, kestlikkusstandardeid peavad järgima ka tarnijad, turustajad ja teised lepingupartnerid ning ühtlasi tuleb kasutada nii tootmises kui ka transpordis taastuvenergiaallikaid. Farmaatsiatööstuse spetsiifikat arvestades nähakse vajalikuna investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et võidelda soojenevas kliimas kiiremini levivate nakkushaigustega, arendada kuumuskindlaid ja turvalisemalt transporditavaid ravimeid ning keskkonnasäästlikumaid pakenditehnoloogiaid. Samuti peetakse tähtsaks tervishoiutoodete kättesaadavuse parandamist kogu maailmas, aga eriti kliimamuutuse ja terviseprobleemide suhtes kõige haavatavamates kogukondades. (WEF, 2022) (Vt ka lisa 5.) Farmaatsiatööstus mängib olulist rolli rahvatervise edendamisel, kuid samal ajal peab ta arvestama oma tegevuse mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt. ESG põhimõtete järgimine aitab nii keskkonda kaitsta kui ka ettevõtte mainet tugevdada ning aktsionäridele ja kogukondadele pikaajalist väärtust luua.

Keskkonnaspetsialistide ametikohtade arvu kasv sektoris. Roheoskusi eeldavate töökuulutuste arv on näiteks Suurbritannias viimase viie aasta jooksul kasvanud 48%, mis peegeldab tungivat vajadust eksperditeadmiste järele sellistes valdkondades nagu keskkonnahoid ja -ohutus, veepuhastus ja keskkonnaõigus. Järjest enam otsitakse tööjõudu taastuvenergia inseneri või -spetsialisti, jätkusuutlikkuse juhi või -nõustaja, kliimamuutuse spetsialisti, CO₂-heite analüütiku jms ametikohale. (Jasi, 2023) Keskkonnajalajälje vähendamise nõuded, järjest energiatõhusama ja keskkonnasäästlikuma tehnoloogia rakendamine ning tarneahelate jätkusuutlikumaks muutmine toovad kaasa kasvava vajaduse rohespetsialistide ja -inseneride järele ka farmaatsiatööstuses.

Ühe noorte valdkonda tööle rakendumise tõkestajana nimetavad tööandjad nende muutunud ootusi tööle. Takistuseks võivad osutuda keerukad töötingimused (puhta ruumi nõuete järgmine; kaitseriietuse ja -vahendite kandmise vajadus, sh spetsiaalsete skafandrite kandmine tootmisreaktorite lähedal töötamiseks; rangemad konfidentsiaalsuse ja tööeetika nõuded jne), aga ka võimalik vahetustega töö ning tootmistööle iseloomulik vähene paindlikkus teha kaugtööd. Farmaatsiatööstuses on väga olulised nii töökeskkonna kui ka töötaja enda puhtuse pidamise oskused. Viimaste puhul on tööandjatel samuti olnud mitmesuguseid kogemusi.

Üleilmse ravimitööstuse võtmetegijateks on USA ja EL, mis määravad ka uute ravisuundumuste arendamist. EL on võtnud suuna Euroopa tööstusele viljaka keskkonna loomiseks (Euroopa Komisjon, 2020b). Euroopa ravimistrateegias (Euroopa Komisjon, 2020a) rõhutatakse konkurentsivõimelise ja innovatiivse ravimitööstuse toetamise vajadust. EL-is on maailmas suuruselt teine ravimiturg, kus osaleb palju sidusrühmi idufirmadest suurettevõteteni, patenditud ravimite tootjatest geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite tootjateni, hulgimüüjatest ja turustajatest paralleelkauplejateni ning meditsiiniseadmete väljatöötajatest tarkvaraarendajateni. Valdkonna elujõulisust suurendavad alustavad bioloogiliste ravimite firmad, mille osakaalu ravimialastes teadusuuringutes hinnatakse üle 70%.

Uute suundade toetamiseks farmaatsiatööstuses kavandatakse innovatsioonistiimuleid ja kohandatakse õigusakte, et need vastaksid paremini nüüdisaegsetele teadussaavutustele ning tehnoloogia arengule. Järgnev annab ülevaate, millised ravimiarenduse uued suundumused vormivad tulevikku ning kujundavad ühtlasi farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtete tööjõu- ja oskuste vajadust. Mõned valdkonnaspetsiifilised suundumused pakuvad arenguvõimalusi ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning farmaatsiatööstuse ettevõtetele.

Bioloogiliste ravimite esiletõus ja kasvav kasutus. Bioloogilisi ravimeid toodetakse elusate mikroorganismide, taimede või loomade rakkude abil. Bioloogiliste ravimite toimeainete molekulid on üldjuhul suuremad ja keerukamad kui keemilise sünteesi teel saadud toimeained ning enamasti on tegu valkudega. Kui paljud tavapärased süsteemsed ravimid aktiveerivad kogu immuunsüsteemi üldisemalt, siis bioloogilised ravimid aktiveerivad teatud valke või rakke immuunsüsteemis, et luua spetsiifilisi vastuseid sihtmärkidele. Võrreldes keemilise sünteesi teel saadud ravimitega on bioloogilisi ravimeid raskem toota ja need on palju kallimad. Mõnedel bioloogilistel ravimitel on ka geneerilised valikud, kuid erinevalt keemilistelt sünteesitud ravimitest ei ole need täpselt samad. Seetõttu nimetatakse neid biosimilarideks ehk sarnasteks bioloogilisteks ravimiteks.

Bioloogiliste ravimite kohta on teada, et need muudavad oluliselt levinud krooniliste haigusseisundite ravi. Teatud haiguste puhul määratakse bioloogilisi ravimeid võrreldes traditsiooniliste ravimitega üha sagedamini. Kõige rohkem spetsiaalseid bioloogilisi ravimeid on välja töötatud reumatoidartriidi, teatud vähivormide ja diabeedi raviks. Bioloogilised ravimid on olemas ka psoriaasi ja Crohni tõve jaoks.^{31 31,32 32}

Kasvuteel on geeni- ning rakuteraapia. Geeniteraapia on meditsiiniline meetod, mille eesmärk on ravida või ennetada haigusi, korrigeerides haigust põhjustavat geneetilist probleemi. See tehnika hõlmab geneetilise materjali modifitseerimist, et parandada vigaseid geene või asendada puuduvad geenid tervetega. Geeniteraapiat kasutatakse nii pärilike geneetiliste haiguste (nt hemofiilia ja sirprakuline aneemia) kui ka omandatud haiguste (nt leukeemia) raviks. Geeniteraapia võimalusi uuritakse ka kasvajate ja nakkushaiguste raviks. Geeniteraapia võib toimida mitmel viisil, näiteks asendatakse haigust põhjustav geen tervega, valesti funktsioneeriv geen inaktiveeritakse või viiakse kehasse uus või modifitseeritud geen, et aidata haigust ravida.^{33 33,34 34} Rakuteraapia on rakkude siirdamine, et asendada või parandada kahjustunud kudesid ja/või rakke. Rakuteraapias on kasutusel mitmesuguseid rakutüüpe: vereloome tüvirakud, skeletilihaste tüvirakud, mesenhümaalsed (embrüonaalsed) tüvirakud, lümfotsüüdid, dendriitrakud, pankrease saarekeste rakud jne. Erinevaid rakutüüpe töötatakse uute rakuteraapiatena välja pidevalt ning uuritakse nende võimalikke rakendusi. Vereloome tüvirakkude siirdamine (nimetatakse ka luuüdi siirdamiseks) on kõige sagedamini kasutatav rakuteraapia ja seda kasutatakse verevähi eri vormide ja hematoloogiliste seisundite raviks. Rakuteraapiat on võimalik rakendada kasvajate, autoimmuunhaiguste, kuseteede probleemide ja nakkushaiguste ravis, kahjustunud liigeskõhre taastamiseks, seljaaju vigastuste parandamiseks, nõrgenenud immuunsüsteemi tugevdamiseks ja neuroloogiliste häiretega patsientide abistamiseks.^{35 35}

Sünteetiline bioloogia on kiiresti arenev teadusvaldkond, mis ühendab bioloogia ja inseneeria, et luua uusi, soovitud omadustega bioloogilisi süsteeme ja rakendusi. See võimaldab teadlastel luua täiesti uusi molekule ja ühendeid, mida saab kasutada uute ravimite väljatöötamiseks. Sünteetilise bioloogia abil on võimalik arendada nn elusaid biosensoreid ja ravimeid, mis tuvastavad või sihivad täpselt teatud haiguste biomarkereid. Nõnda saab luua biosensoreid, mis tuvastavad veres vähirakke või viiruseid, võimaldades varajast diagnoosimist ja seeläbi paremat ravi. Sünteetilist bioloogiat kasutatakse nii geeni- kui ka rakuteraapias, kus patsiendi rakke või geene muudetakse või programmeeritakse sedasi, et need suudaksid haigusi ravida või ennetada (sh konstrueeritakse nn geneetilisi lülitusi kasvajate sihtimiseks). Sünteetiline bioloogia loob meditsiiniliseks ja farmatseutiliseks uurimistööks hulganisti uusi võimalusi. Näiteks töötatakse välja uusi strateegiaid keeruliste immuunhaiguste, nakkushaiguste ja ainevahetushäirete raviks, mis on traditsiooniliste lähenemisviisidega raskesti ravitavad. Sünteetiline bioloogia on mänginud suurt rolli ka uute vaktsiinide väljatöötamises, sealhulgas COVID-19 vaktsiinide arendamisel. (Yan et al., 2023; Yuge, et al., 2024)

Regeneratiivne ehk taastav meditsiin keskendub kahjustatud rakkude, kudede ja elundite parandamisele, asendamisele või regenereerimisele, kõrvaldades nii haiguse sümptomid kui ka algpõhjused. See meditsiini haru uurib ka ennetavaid strateegiaid kudede tugevdamiseks ja taaselustamiseks, aidates vältida kroonilisi ja degeneratiivseid haigusi. Valdkond pakub lahendusi raskesti ravitavate haiguste puhul, nagu teatud vähivormid, kroonilised südamehaigused, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, ning raskete traumade korral. Lisaks vähendab regeneratiivne meditsiin vajadust doonororganite järele, võimaldades kasvatada kudesid ja organeid laboris. Kiired edusammud biotehnoloogias (sh raku- ja geeniteraapias, koetehnoloogias) on aidanud kaasa taastava meditsiini arengule.^{36 36,37 37}

Digitaalse tervisetehnoloogia^{38 38} ja raviskeemide kasvav integreeritud kasutus. Digitaalne tervisetehnoloogia viitab vahenditele ja teenustele, mis kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, et parandada haiguste ennetust, diagnoosi, ravi, monitoorimist ning inimeste tervise ja elustiili juhtimist. (Kaljula, 2021) Kulutõhusad kodused nutikad meditsiiniseadmed muutuvad üha levinumaks, eriti krooniliste haiguste ja operatsioonijärgse hoolduse juhtimisel. Virtuaalsed haiglaosakonnad võimaldavad kantavate seadmete kaudu patsientide pidevat jälgimist, vähendades vajadust haiglakülastuste järele. Telemeditsiin pakub virtuaalsete konsultatsioonide kõrval ka kaugdiagnostikat, kasutades AI-d sümptomite analüüsimiseks ja reaalajas kodustes laborites eluliste näitajate jälgimiseks. Eksperdid usuvad, et uued digitaalsed tööriistad tõhustavad raviskeeme, võimaldades vahetumat suhtlust patsientide, arstide jt võimalike osaliste vahel, ning aitavad kokku hoida aega. (BCG, 2024)

Digitaalne tervisetehnoloogia aitab suurendada patsientide kaasatust ning loob tervisetehnoloogia valdkonnas järjest enam uusi võimalusi, et välja arendada ennetuslikke, diagnostilisi ja ravi toetavaid tugisüsteeme. Tervishoiuteenuseid pakutakse seeläbi üha ennetavamate ja patsiendikesksemate mudelite alusel. Maailmas on palju näiteid, kus farmaatsiatööstuse ja tervisetehnoloogia ettevõtted teevad koostööd digitaalsete tervisetehnoloogiate arendamiseks. (Robinson, 2022)

Biotehnoloogiaettevõtlus kasvab kiiresti. Seda toetavad nii uuenduslikud tehnoloogiad kui ka suurenenud investeeringud. Globaalset biotehnoloogia turgu hinnati 2023. aastal 1,55 triljonile USA dollarile ning prognoositakse, et see kasvab 2024.–2030. aastal ligi 14% aastase kasvumääraga (CAGR). Aastaks 2030 oodatakse ka nanobiotehnoloogia ja nanomeditsiini ning regeneratiivse meditsiini tugevat kasvu. Koostöö farmaatsia-, keemia-, biotehnoloogia- ja meditsiiniseadmete ettevõtete vahel muutub üha tavalisemaks. Näiteks Novartis ja Alnylam töötavad koos siRNA tehnoloogia rakendamiseks maksa funktsiooni taastamisel, AstraZeneca ja VaxEquity arendavad ühiselt isepaljunevaid RNA terapeutilisi platvorme.^{39 39}

Biotehnoloogia valdkond osutus ka COVID-19 pandeemia ajal ootamatult vastupidavaks, kuna riskikapitalistide investeeringud on märkimisväärselt kasvanud ja IPO-de (aktsiate esmane avalik pakkumine) arv on suurenenud. See näitab, et biotehnoloogia on suutnud säilitada oma innovatsiooni taset ja finantsilist stabiilsust isegi majanduskriisi ajal. (McKinsey, 2021)

Personaalmeditsiin on kiirel tõusuteel kogu maailmas ja see mõjutab palju ka farmaatsiatööstust. Personaalmeditsiin keskendub patsiendispetsiifiliste ravimeetodite väljatöötamisele, võttes arvesse iga inimese geneetilist profiili, elustiili ja keskkonnategureid.^{40 40} See võimaldab arstidel määrata täpsemaid ravimeid ja annuseid, mis on kohandatud patsiendi individuaalsetele vajadustele, vähendades kõrvaltoimete riski ja suurendades ravi tõhusust. Personaalmeditsiini turu suurust hinnati 2023. aastal 529,28 miljardile USA dollarile ja eeldatakse, et see kasvab 2024.–2030. aastal u 8,2% aastase kasvumääraga (CAGR).^{41 41} Geenipõhise diagnostika integreerimine sihtraviga on isikupärastatud meditsiini oluline suundumus. Tervishoiusüsteemi fookus liigub inimeste terviseriskide kindlakstegemisele, patsiendigruppide määramisele ning nende tervise edendamisele. Farmaatsiaettevõtted peavad kohandama oma ärimudelit seniselt peamiselt kaupade tarnimiselt rohkem teenuste pakkumisele ning tervishoiutöötajate toetamisele. See võib hõlmata investeeringuid tehnoloogilisse infrastruktuuri ja digitaalseid platvorme, samuti tervishoiutöötajate pidevat koolitamist uue tehnoloogia ja andmeanalüüsi vallas. Personaalmeditsiin soodustab innovatsiooni, eriti sellistes valdkondades nagu digitaaltehnoloogia, biomarkerite tuvastamine ja molekulaarsete sihtravimite väljatöötamine. Oluliseks muutuvad nii digitaalne kirjaoskus, andmeanalüüsi oskus kui ka oskus interpreteerida biomarkereid. (Vicente et al., 2020)

Ka Eestis viidi aastatel 2019–2023 Tervise Arengu Instituudi juhtimisel ellu projekt „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis“, millega loodi valmisolek geneetiliste andmete laialdasemaks kasutuselevõtuks arstide ja õdede töös. Töötati välja IT-taristu, mille toel saab luua uusi riiklikke personaalmeditsiini teenuseid. Teenused loodi kõiki Eesti elanikke silmas pidades, sõltumata sellest, kas ta juba on geenidoonor või mitte. Esimeste teenustena on planeeritud käivitada rinnavähi polügeense riskiskoori arvutuse ja farmakogeneetika teenused. (Tervise Arengu Instituut, 2023) Juunis 2024 avas Eesti Geenivaramu ka maailmas unikaalse geenidoonorite portaali (ERR, 2024c).

Tehnoloogia kiire areng ravimitööstuses on toonud esile olukorra, kus õigusruum ei pruugi olla veel valmis uuenduste laialdaseks kasutuselevõtuks. See on proovikivi nii tootjatele kui ka reguleerivatele asutustele. Kasvab vajadus paindlikumate ja kiiremini kohandatavate regulatiivsete lähenemiste järele. Samal ajal on vaja tagada patsientide ohutus, toodete kvaliteet ning soodustada innovatsiooni. Seetõttu ajakohastab EL oma ravimialast seadustikku. Tõhusa ja lihtsustatud regulatiivse raamistiku üks eesmärke on ka innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamine. (Euroopa Komisjon, 2024)

Viimatiste aastate kriisidest ja keerulistest majandusoludest hoolimata on Eesti farmaatsiatööstus endist viisi stabiilne ning keskendunud arendusplaanidele. Üsna mitu ettevõtet on edukalt ellu viinud laienemis- ja arendusprojekte. Näiteks rajab nii inim- kui ka veterinaarravimites kasutatavaid toimeaineid tootev TBD Pharmatech uut arendus- ja tootmiskompleksi Tartumaal (EKTL, 2024). Eesti-Hollandi ettevõte Pharmapark Production OÜ avas 2024. aasta kevadel Tallinnas uue suure veterinaarravimite tehase (ERR, 2024b). Ka pikaajalise ravimitootmise ajalooga Tallinna Farmaatsiatehase AS peab laienemisplaane ning ehitatud on uus kortikosteroidide tsehh (Meditsiiniuudised, 2024). Laienemist ravimitööstusse ning oma ravimitehase rajamist on pikalt kavandanud AS Chemi-Pharm^{42 42}, mis osales koostöös Icosagen Cell Factory OÜ-ga koroonaviirusevastaste antikehadega BioBlocki ninasprei väljatöötamisel.^{43 43}

Viimased aastad on toonud positiivseid märke ka maailmatasemel ravimiarenduse tärkamisest Eestis (ERR, 2023b). Digimeditsiini, biotehnoloogia, suurandmete ja geneetiliste andmete kasutamise areng on soodustanud uute arenduste ja tootmise laiendusplaanide esilekerkimist. Näiteks on Eesti suurim biotehnoloogiaettevõte Icosagen AS rajanud Tartusse uue tehase bioloogiliste ravimite^{44 44} suuremahuliseks tootmiseks (Ärileht, 2023). 2020. aastast iseseisva ettevõttena tegutsev The J. Molner Company on saanud Kanadas müügiloa partneriga arendatud geneerilisele süstelahusele, mis taastab ja säilitab vererõhku šokiseisundis. 2024. aastal saadi Ameerika Ühendriikides müügiluba ettevõtte enda arendatud geneerilisele kutaansele valuvaigistile. Lisaks toodi pärast müügiloa uuendamist turule tagasi ka kutaanne kortikosteroidne losjoon. Ettevõttel GeneCode õnnestus Prantsusmaa partnerettevõttega ArgoBio ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programmi (RUP-i) toel olulisel määral kiirendada eelkliinilist ravimiarendust Parkinsoni tõve ja lihaste kärbumise vastaste molekulide arendamisel (GeneCode, 2023). Toetust on saadud ka innovatiivsete ravimeetodite arendamiseks lihaste kõhetumist põhjustava närvihaiguse amüotroofse lateraalskleroosi (ALS), geneetilise silmahaiguse retinitis pigmentosa (RP) ja põletikulise soolehaiguse (IBD) raviks (GeneCode, 2024).

Siinse uuringu tarvis tehtud intervjuudel tõid Eesti farmaatsiatööstussektori tööandjad esile asjaolusid, mis raskendavad konkureerimist muu maailma ravimitööstusega, aga ka võimalusi ja eeliseid, mis võiksid anda meie farmaatsiatööstuse ning biotehnoloogia valdkonna ettevõtetele positiivse arengutõuke.

• Keerukus konkureerida muu maailmaga nii toodangu hindade kui ka mahtude poolest. Kohalik tööjõud ei ole enam odav ning tootmise kulusisendid on kõrged, mis teeb Eestist võrreldes paljude teiste riikidega kallima tootmiskeskkonna.
• Valdkonda sisenemise barjäär on kõrge. Ravimitööstuse alustamiseks või arendamiseks vajalikud investeeringud on väga suured, mis teeb uute ettevõtete turule sisenemise keeruliseks. See piirab innovatsiooni ja konkurentsi, mis vähendab sektori dünaamilisust ja kasvu.
• Puudub kriitiline mass valdkonna ettevõtteid. Piisav hulk ettevõtteid on vajalik, et tööturul tekiks tasakaalustatud nõudlus ja pakkumine. Keerulisem on arendada spetsiifilisi distsipliine kõrgkoolides ning motiveerida talente Eesti ettevõtetesse tööle asuma.
• Tööstuse väiksuse ja spetsiifilisuse tõttu napib argumente, et muuta ravimitootmist ja -arendust Eesti jaoks prioriteetseks valdkonnaks. Kõlas ka hinnanguid, et neis oludes on maksimaalne, mida Eesti farmaatsiatööstus saab teha, olemasolevate ettevõtete ja tootmise hoidmine.

• Võimalus keskenduda keerulisemale ja teadmusmahukamale tegevusele. Näiteks saab arendada toimeaineid (API-d^{45 45}), mille lõppvormiks arendamine, registreerimine ja turustamine jääb välismaistele koostööpartneritele. Samuti saab sünteesida uusi toimeaineid ja uurida nende omadusi. Koostöö rahvusvaheliste partneritega avardab Eesti ettevõtetele juurdepääsu suurematele ja mitmekesisematele turgudele.
• Teenusepakkumine ravimite arendusprotsessi kitsamates etappides. Eesti farmaatsiatööstus võiks spetsialiseeruda ravimite arendusprotsessi kitsamatele etappidele, pakkudes selliseid teenuseid nagu geneeriliste ravimite arendamine, toimeainete või ravimkomponentide tootmine, laboriteenused, kvaliteedi- ja stabiilsusuuringud, müügilubade taotlemise dokumentatsiooni koostamine. Seesugune fokuseeritud lähenemine võimaldab ettevõtetel pakkuda hea kvaliteediga ja spetsialiseeritud teenuseid, mis on vajalikud suurematele rahvusvahelistele farmaatsiafirmadele. Hea näitena Euroopast saab tuua Iirimaa, mis on viimastel aastatel muutunud oluliseks biotehnoloogia ja API-de arendamise keskuseks, tõmmates ligi märkimisväärseid investeeringuid globaalsetelt farmaatsiaettevõtetelt.^{46 46}
• EL-ülese turu eeliseid. Euroopa Liidu ühtne turg pakub suuri eeliseid. Ühtsed standardid ja nõuded tagavad ravimite vastavuse EL-is kehtivatele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, mis lihtsustab nende heakskiitmist ja turulepääsu. Näiteks saab pädev isik vabastada tooteid kogu EL-is. Lisaks võib rahvusvahelistes ettevõtetes mõnede funktsioonide ületoomine Eestisse pakkuda uusi töövõimalusi ning arendada kohalikke oskusi ja teadmisi.
• Usaldusväärse koostöö pakkumine. Ravimiarendus ja -tootmine võtavad palju aega ning seal määrab rahvusvaheline koostöö ja usaldusväärsus.
• Start-up- ja spin-off-tüüpi ettevõtete esiletõus. Tähtis on toetada innovatsiooni start-up- ja spin-off-tüüpi ettevõtetes. Nende uuendusmeelsed lahendused aitavad kaasa farmaatsiatööstuse arengule. Eesti on soodne keskkond innovatiivsete biotehnoloogia ja ravimitööstuse algatuste tekkeks ja arenguks.

Kokkuvõttena arengusuundumuste mõjust Eesti farmaatsiatööstusele saab esile tuua, et sektor on tihedalt seotud keemia, bioloogia, füüsika, geneetika, farmakoloogia ja biotehnoloogiaga, mis mängivad olulist rolli uute teaduspõhiste lahenduste väljatöötamises ning on aluseks ka personaalmeditsiini arendamisele. Farmaatsiatööstuse uuenduslikud tooted, tehnoloogia ning suund bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini arendamisele võivad märkimisväärselt suurendada ka Eesti tervishoiuvaldkonna ekspordivõimekust. Valdkonnas on edukaid näiteid, kuidas TA-ettevõte on arenenud ravimite ja toimeainete tootmisloaga tööstusettevõtteks. Valdkonnal on suur ekspordi- ja lisandväärtuse loomise potentsiaal, kuid ettevõtlustoetuste taotlemise võimalustes on TA-ettevõtete ja tööstusettevõtete vaatepunktist erisusi, ennekõike TA-ettevõtete kasuks. Farmaatsiatööstuse prioriteetseks arendusvaldkonnaks seadmise üle on arutletud, kuid seni tulemuseta. Samas on tootlikkuse tõstmiseks teadmusmahukaid majandusharusid nagu ravimiarendus väga vaja. (ERR, 2023b) Pealegi saab oma farmaatsiatööstus aidata kaasa riigi üldise kriisikindluse kasvatamisele. Kohalik tootmine võib pakkuda paindlikumaid reageerimisviise näiteks ootamatutele tervishoiukriisidele või rahvusvaheliste tarneahelate katkemisele.

Peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust farmaatsiatööstuse põhikutsealadel aastani 2033. Uuringu käigus on koostatud nii hõive- kui ka tööjõuprognoos. Hõiveprognoos on tööjõuprognoosi üks osa ning selle käigus hinnatakse põhikutsealadel hõivatute arvu muutumist vaadeldaval ajal. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju on selle aja jooksul valdkonna põhikutsealadele tööjõudu vaja.

Keemiatööstust võib käsitleda kombinatsioonina viiest tegevussuunast (vt joonist 1), milleks on EMTAK-i järgi:

• C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (Eestis 9–10% keemiatööstuse töötajatest)
• C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (19–21%)
• C21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (3%)
• C22 Kummi- ja plasttoodete tootmine (34–37%)
• C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (ehitusmaterjalid) tootmine (34–39%)

Statistikaameti andmetel töötas 2022. aastal farmaatsiatööstuses kokku ligi 450 töötajat, mis moodustab 0,4% töötleva tööstuse töötajaskonnast. Kolmveerand farmaatsiatööstuse töötajatest on hõivatud põhikutsealadel, st tootmis- ja arendustööga. Ettevõtluse sisu poolest jaguneb farmaatsiatööstus põhifarmaatsiatoodete^{47 47} ja ravimpreparaatide tootmiseks^{48 48}. Põhifarmaatsiatoodete tootmisega oli 2023. aastal seotud 16% (ligi 60) ja ravimpreparaatide tootmisega 84% (alla 300) põhikutsealade töötajatest. Lisaks jaguneb ravimitootmine veterinaar- ja humaanravimite tootmiseks, kusjuures Eesti suurim ravimitootja^{49 49} tegeleb veterinaarravimite tootmisega. Farmaatsiatööstus on arenev valdkond, kus klassikalise keemiliste ravimite tootmise kõrvale on lisandunud intensiivne bioloogiliste ravimite arendus. Viimase lipulaevaks on Eestis Icosagen Cell Factory OÜ. Ettevõte on seni silma paistnud teadus-arendustegevusega biotehnoloogia vallas^{50 50} ning nüüdseks valmis laienema tootmistegevusse (terapeutiliste antikehade ja valkude tootmine).

1. jaanuaril 2024 oli Eestis 24 ravimitootjat (Ravimiamet, 2023) (7 toodavad ravimeid, 3 toimeaineid, 1 meditsiinilisi gaase, 4 drooge, 1 impordib kolmandatest riikidest ning 8 märgistavad ja/või pakendavad ravimeid). Siinses uuringus käsitletakse ainult ravimite ja toimeainete tootjaid ning ravimite ümberpakendajaid. Ravimitootmine saab toimuda ainult Ravimiameti väljastatud tootmise tegevusloa alusel. Ravimiameti info kohaselt on mitu tootjat tundnud huvi senise tegevuse laiendamise või uue tootmistegevuse alustamise vastu nii bioloogiliste kui ka keemiliste ravimite vallas.

Kogu keemiatööstuse müügitulu (2022. aastal 2,7 miljardit eurot) moodustab keskmiselt 14% kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust. Farmaatsiatööstuse müügitulu omakorda moodustab keemiatööstusest kõigest 2–3% (2022. aastal 63 miljonit eurot), kuid minimudelina sobib iseloomustama Eestile olulist suure ekspordi osakaaluga ja haritud tööjõudu kasutavat ettevõtlust. Farmaatsiatööstuses on ekspordinäitaja juba aastaid üle 80% (2023. aastal 62 miljonit eurot) (vt joonist 2). Oluline on siinkohal rõhutada, et suurem osa farmaatsiatoodete ekspordist (70–80%) on Euroopa Liidu riikidesse ja poole sellest moodustab Eesti päritolu kaup. Lisaks toodetele eksportis farmaatsiatööstus 2023. aastal 7,6 miljoni euro väärtuses teenuseid.

Eesti majanduskasv sõltub otseselt ekspordist ning eksport omakorda suuresti sellest, kui konkurentsivõimeline on meie tööstussektor. Nutikas, tänapäevane ja globaalse konkurentsivõimega tööstus sõltub otseselt meie haridussüsteemi võimekusest koolitada rakenduslike oskustega ja heade juhiomadustega noori talente. (ERR, 2024a)

Lisaks ekspordivõimekusele iseloomustab farmaatsiatööstust ka oskus oma kaupa väärindada – ekspordihinnaindeks on üle kahe korra suurem kui impordihinnaindeks (vt joonist 3).

Esmalt antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel^{51 51} hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil on hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis küllaltki oluline. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus uue tööjõuga asendada. Töötajate haridustaust võimaldab hinnata muu hulgas seda, kui tugev on töö- ja haridusmaailma side. Tööjõuturul vajab farmaatsiatööstusele sobiva haridusega uusi töötajaid ka keemiatööstus laiemalt. Peale selle vajavad mõnede erialade lõpetajaid teised majandusvaldkonnad, näiteks proviisoreid apteegid, laborante keskkonna-, toiduainetööstuse ja põllumajanduslaborid. Kvalifitseeritud töötajate leidmisel teiste valdkondadega konkurentsis püsimiseks tuleb esmalt teadvustada valdkonna nähtavust ja seejärel prestiiži ja renomeed, analüüsida palga suurust, töökoha asukohta ja töötingimusi ning mõelda läbi tänapäeval tooniandev motivatsioonipakett – pakutavad lisahüved ja soodustused, mille hulka kuulub kaugtöövõimalus.

Valdkonna töötajaskonnast 2/3 moodustavad naised ja 1/3 mehed. 2023. aastal töötasid tööstusseadmete ja masinate mehaanikutena ainult mehed. Neile järgnevad tööstusinsenerid 65% ja juhid 55%-ga. Naisi on rohkem kvaliteedikontrollijate ja laborantide (85%), tootmisseadmete ja masinate operaatorite (82%) ning meistrite ja töödejuhatajate (80%) seas. Naisi on mõõdukalt rohkem ka erialast kõrgharidust eeldavatel põhikutsealadel – 64% keemia- ja tootearendusinseneridest on naised. (Vt joonist 4.)

Hõivatute haridusjaotus viitab sellele, millise haridusega töötajad parasjagu ametikohti täidavad. Samas ei pruugi see peegeldada tööandjate ootusi töötajate teadmistele ja oskustele, kuna eriti kutsehariduse tasemel ei piisa kvalifitseeritud tööjõudu ning reaalsuseks kujuneb väljaõpe töökohal. Teisalt on farmaatsiatööstuses ka vastupidine näide, kus põhikutseala töötajate haridustase ületab ametialaselt vajaliku. Arvestatava osa kvaliteedikontrollijate puhul piisaks (laborandi) erialasest kutseharidusest, kuid sobiva kutseõppe puudumisel ning osaliselt geenitehnoloogide „ületootmise“ tõttu on neist 75%-l kõrgharidus, sealhulgas 45%-l magistri- ja 12%-l doktorikraad. Võrreldes mitme teise tööstusvaldkonnaga on farmaatsiatööstuse põhikutsealadel keskmine haridustase suhteliselt kõrge – üle 60%-l töötajatest on kõrgharidus, sealhulgas 9%-l doktorikraad. (Vt joonist 5.)

Kolmandik (111) farmaatsiatööstuse töötajatest on kõrg- või kutsekooli lõpetanud aastatel 2006–2022, mille kohta leiab infot Eesti hariduse infosüsteemist. Töötajate kõrgharidus on valdavalt erialane. Sel ajal hariduse omandanud töötajatest ligi 70% on hariduse omandanud füüsikaliste loodusteaduste (keemia, füüsika, materjaliteadus), tehnikaalade (keemia-, keskkonna- ja materjalitehnoloogia, tootmistehnika), bioloogia ja sellega seotud teaduste (geeni-, keemia- ja biotehnoloogia) ning tervise õppesuunal (proviisor, farmatseut). Enim töötab valdkonna põhikutsealadel keemiaalase magistri- ja doktorikraadiga ning keemia- ja keskkonnakaitsetehnoloogia magistreid ja bakalaureusi ning geenitehnoloogia magistreid.

Farmaatsiatööstuses hõivatutest 5% on ühildanud töö ja õpingud. Üle 90% töö kõrvalt õppijaist omandab erineva astme kõrgharidust, neist omakorda 80% õpib magistri- või doktoriõppes. Enim õpitakse keemia, keemiaga, keskkonna/ökoloogiaga või juhtimisega seotud õppekaval. 40% töö kõrvalt õppijatest omandab kõrgharidust Tartu Ülikoolis ja ligi 30% TalTechis.

Farmaatsiatööstuse põhikutsealadel töötavatest tippspetsialistidest ligi 60% on alla 45-aastased ja nende asendusvajadus on tagasihoidlik. Samas küündib oskustöötajate tasemel asendusvajadus üle 30% ning see mõjutab valdkonna keskmist tugevalt. (Vt joonist 6.)

Farmaatsiatööstuse ametialad on võrreldes kogu keemiatööstusega enamasti paremini tasustatud ning tippspetsialisti tasemel ka paremini kui Eestis keskmiselt. Samas teenivad keemiainsenerid keemiatööstuses keskmiselt enam kui farmaatsiatööstuses. (Vt joonist 7.)

TÖR-i andmestik võimaldab hinnata ka valdkonna tööjõu liikumist^{52 52} ning analüüsitud on nii valdkonna põhikutsealadelt sisse- kui ka väljaliikumist aastatel 2019–2023 (vt joonist 8). Farmaatsiatööstuses töötajad küll vahetuvad, kuid pigem sellesse valdkonda tahetakse tööle tulla – suhe on uute töötajate kasuks 1 : 2. Umbes kümnendik lahkujatest on pensioniealised või vanemad ja samavõrra on noori, kelle puhul võib lahkumist seostada edasiõppimisega, kuna TÖR-i andmetel neil järgmisel aastal töökoht puudub. Töötajate suuremat liikumist saab seostada samuti renditööjõu jõudmisega valdkonda. Mõningal määral ostetakse valdkonna sees ekspertide väitel tippspetsialiste üle, kuid seda polnud uuringumeeskonnal anonümiseeritud andmestiku põhjal võimalik tuvastada.

TÖR-i andmete põhjal saab väita, et valdkonda pigem tullakse, kui lahkutakse, st töötajaskond kasvab. Sektori uue tööjõu esmane allikas on inimesed, kes varem ei töötanud (vanuselise jaotuse põhjal eeldame, et õppisid). Lisaks vahetatakse tööjõudu TA ettevõtetega loodus- ja tehnikateaduste vallas, keemiatööstusega põhikemikaalide tootmises ja tervishoiuasutustega (eelkõige haiglad).

Hõivatute arvu muutust mõjutab peale majanduskonjunktuuri eespool kirjeldatud trendide ja suundumuste kombinatsioon (vt peatükki 2). Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad tööturu pikemaajalisi muutusi. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka käimasolev Venemaa-Ukraina sõda. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega. Hoolimata väiksusest on farmaatsiatööstus ravimiturvalisuse seisukohalt Eestile oluline tööstusharu.

OSKA farmaatsiatööstuse valdkonna tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel.

• Eesti rahvastik vananeb (Statistikaamet, 2024).
• Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt. Kasvab ümber- ja täiendusõppes osalemine, mis võimaldab kiiremat ümberorienteerumist tööturul.
• Kasvab nõudlus vaba tööjõu järele, sealhulgas rahvusvaheline. Teatud hulk Ukraina sõjapõgenikke seob oma tuleviku Eestiga. Ukrainas on tugev keemiatööstus, mis annab võimaluse Eestis erialaselt, sealhulgas farmaatsiatööstuses rakenduda.
• Digitaliseerumine ja automatiseerumine jätkub tõenäoliselt kiirenevas tempos.
• Rahvusvahelistumine jätkub. COVID-19-st ja Venemaa-Ukraina sõjast tingitud tarneahelate muutused püsivad.
• Rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna liigutakse kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse poole.
• Majanduskasvu puhul lähtume nn konservatiivsest stsenaariumist. Eeldame, et pärast madalseisu suudavad Eestis tegutsevad ettevõtted muutunud tingimustega kohaneda ja leiavad võimalusi konkurentsis püsida. Majandusanalüüsid prognoosivad Eesti majanduskasvu taastumist alates 2025. aastast^{53 53}, kuid võimalik, et see taastub siiski alles mõne aasta pärast. E-kaubanduse kasv jätkub.

OSKA prognoosi kohaselt kasvab hõivatute arv farmaatsiatööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul ligikaudu 400 töötaja võrra (e 70%), kellele lisandub umbes 135 töötajat võimalike pensionile siirdujate asendamiseks (vt tabelit 2).

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- (või kahanemis)vajadusest ning vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on peale pensionile siirduvate töötajate asendamise vaja juurde täiendavat uut tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole aga kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi. Selleks lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.

OSKA prognoosi kohaselt on farmaatsiatööstuse põhikutsealade tööjõuvajadus kümne aasta jooksul u 530 töötajat. Sellest veerandi moodustab suhteliselt väike asendusvajadus tööturult lahkujate asendamiseks (alla 140 uue töötaja) ning kolmveerandi valdkonna prognoositud kasv (ligi 400). Oskustasemeti on uue tööjõu vajadus suurim oskustöötajate tasemel, kuhu koos asendusvajadusega oodatakse 240 uut töötajat (kasv võrreldes 2023. aastaga 90%). Eelkõige on vaja juurde keemiaprotsesside ja tootmisseadmete operaatoreid, kuna tegemist on tehnoloogiakeskse ettevõtlusega. Tippspetsialistide kasvuvajadus on võrreldes 2023. aastaga 50%. Eelkõige vajatakse juurde uusi keemia- ja tootearendusinsenere. Ka keskastmespetsialistide puhul oodatakse üle 60% kasvu – nii kvaliteedikontrollijate kui ka meistrite ja töödejuhatajate seas.

Vajadust tasemeharidusega tööjõu järele kahandab välistööjõu ja erialase hariduseta töötajate rakendamine. Valdkonna mõningatel põhikutsealadel – tippspetsialistidest keemia- ja tootearendusinsenerid ning oskustöötajatest keemiaprotsesside ja tootmisseadmete operaatorid – on edukalt õnnestunud kasutada Ukraina päritolu ajutise kaitse saanute kompetentsi, kuna Ukrainas on keemiatööstus kõrgel tasemel. Kokku on selliseid inimesi kuni 10% töötajatest. Valdkonnas hõivatud välispäritolu töötajad on pigem nooremapoolsed – ligi 80% on alla 45-aastased ja lisaks üle poole (53%) alla 35-aastased. 75%-l ajutise kaitsega töötajaist on kõrgharidus, seejuures 50%-l magistrikraad.

Farmaatsiatööstuse põhikutsealadel hõivatud on valdavalt erialaselt haritud. Siiski on mõned põhikutsealad, kus ettevõtted on pigem sunnitud korraldama töötajate väljaõpet töökohal. Suurim on erialase hariduseta töötajate osatähtsus keemiaprotsesside operaatorite ja tootmisseadmete operaatorite hulgas, vastavalt 30% ja 47%. Praeguse keemiaprotsesside operaatorite kutseõppe lõpetajate arvu põhjal saab väita, et hariduspakkumine valdkonda lähiajal ei parane ning ettevõtjad peavad jätkama operaatorite koolitamist töökohal. Peale nimetatud operaatorite on üldharidus ka viiendikul meistritest ja töödejuhatajatest. Ettevõtjate hinnangul kasvataksegi neisse ametitesse töö ja kogemuste omandamise käigus, seetõttu ei nähta selles lahendamist vajavat probleemi. Lisaks puudub kutseõpe, mis valmistaks ette vastavaid keskastme spetsialiste.

Välistööjõu jätkuva kaasamise ja piiratud mahus erialase hariduseta tööjõu jätkuva rakendamise tulemusel kahaneb uue tasemeharidusega tööjõu vajadus kümne aasta perspektiivis 530-lt 440-le. Aastane uue tööjõu vajadus on hinnanguliselt 30–60 uut töötajat, kellest pool on kõrg- ja pool kutseharidusega. Uut tööjõudu vajatakse eelkõige olemasolevate ettevõtete laienemise tõttu, sealhulgas luuakse tütar- või grupiettevõtteid, mitte niivõrd täiesti uusi ettevõtteid.

Farmaatsiatööstuse väiksuse ja samas potentsiaalikuse tõttu prognoosivad eksperdid kasvuvajadust kõigil põhikutsealadel. Suurim (kuni 90%, st 15–30 uut töötajat aastas) on täiendava tööjõu vajadus oskustöötajate kategoorias, kuna teatud hulk ravimiarendusega tegelevaid TA-ettevõtteid on üsna pea jõudmas tööstusliku tootmiseni. Nimetatud TA-firmad on juba mehitatud kõrgharitud tippspetsialistidega, kuid tootmise pool vajab alles (soovitavalt) kutseharidusega töötajatega (nii operaatorite kui mehaanikutega) komplekteerimist. Praeguse teadmise pinnalt saab prognoosida, et 5–10% piires õnnestub rakendada keemiaprotsesside operaatoritena ja tootmisseadmete operaatoritena välistööjõudu. Lisaks jätkub, sobiva kutseõppe puudumisel, 20–30% operaatorite puhul väljaõpe töökohal. Need kaks argumenti vähendavad vajadust tasemeharidusega uute operaatorite järele. Tootmisseadmete ja masinate mehaanikud moodustavad kõigest 3% valdkonna töötajatest, kuid pool neist on jõudmas või juba jõudnud pensioniikka, mis tähendab, et eelkõige tuleb lahendada asendusvajadus. Kuna tootmisseadmete mehaanikute kasvulavaks on automaatikute/elektroonikute/mehaanikute/elektrikute kutseõpe, jõuab sobiva ettevalmistusega inimesi tööturule igal aastal ligi 500.

Kuni 65% (10 inimest aastas) kasvu on prognoositud keskastme spetsialistidele, eelkõige puudutab see kvaliteedikontrollijaid ja laborante, kes moodustavad 4/5 keskastme spetsialistidest. Asendusvajadus on suhteliselt tagasihoidlik (alla 20%). Kui siiani on kvaliteedikontrollijatena rakendunud küllalt palju kõrgharitud töötajaid, siis edaspidi võiks sobiva kutseõppe loomisel kasvada kutseharidusega laborantide osatähtsus. Meistrite ja töödejuhatajate asendus- ja kasvuvajadus on võrdsed ning järelkasvu on oodata pigem ettevõtte seest, kasutades ära ärksamate ja potentsiaalikamate operaatorite arenguvõimalusi.

Tippspetsialistidele on prognoositud hõive kasvu kuni 50% (15–20 uut töötajat aastas), millele lisandub 5–10 töötajat aastas võimalike tööturult lahkujate asendamiseks. Tippspetsialistidest on suurim (40%) asendusvajadus tööstusinseneridel. Aastas lõpetab 30–40 sobiva ettevalmistusega spetsialisti, mis ei kata kogu tööstuse tänapäevase ettevalmistusega tootmisjuhtide vajadust, kuid annab võimaluse farmaatsiatööstusele sobiva töötaja leidmiseks. 5–10% keemia-, tootearendus- ja tööstusinseneridest on välispäritolu, mis vähendab survet Eesti kõrgkoolidele, ning võib eeldada, et see trend jätkub.

Peatükis 2 käsitletud tulevikutrendid avaldavad tugevat mõju valdkonna põhikutsealade töötajate teadmiste ja oskuste vajadusele prognoositava kümne aasta jooksul. Suurimaid muutusi oskuste vajaduses tingivad tehnoloogia areng, eelkõige tehisintellekti kasvav rakendamine ravimitööstuse eri etappides, samuti bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini kasvutrend kogu maailmas ning keskkonnahoiu ning kliimaneutraalsuse eesmärki kandev keskkonnanõuete karmistumine.

Farmaatsiatööstuses on esil suur nõudlus keemia, bioloogia, farmaatsia ja kliiniliste uuringute alaste teadmiste ja oskustega spetsialistide järele kogu maailmas. Keemiavaldkonna teadmised on võtmetähtsusega ravimite sünteesi ja analüüsi protsessis, tagades toodete ohutuse ja efektiivsuse. Bioloogiateadmised on vajalikud, et mõista keerulisi haigusmehhanisme ja avastada uusi terapeutilisi sihtmärke, mis on ka personaalmeditsiini arengu alus. Kliiniliste uuringute spetsialistid kavandavad ja teevad uuringuid, mis on vajalikud uute ravimite turule toomiseks. Farmaatsiaekspertide teadmised eri ravimvormide tehnoloogiast, farmakokineetikast ja -dünaamikast on ülitähtsad ohutumate ja tõhusamate ravimite loomisel. Ravimiteaduse ja sellega tihedalt seotud distsipliinide teadmiste ja oskustega spetsialistide kasvavat vajadust farmaatsiatööstuses toovad selgelt esile ka rahvusvahelise tööturuanalüüsi agentuuri Lightcast hiljutised andmed^{54 54}.

Teisalt keskenduvad farmaatsiaettevõtted üha enam kõigi tööprotsesside automatiseerimisele ja digitaliseerimisele, mis hõlmab nii arendust, tootmist, andme- ja dokumendihaldust kui ka kogu tarneahela juhtimist ning mis hõlbustab muu hulgas olulisel määral ka rahvusvahelist koostööd, sealjuures teadus- ja arendustegevuses (PwC, 2022). Kõige suuremal määral kujundavad lähiaastatel farmaatsiatööstuses oskuste vajadust üha suurem tehnoloogia, eriti AI ja masinõppe rakendamine ja kasvav valdkondlike teadmiste vajadus. See tähendab, et tulevikus on vaja laia oskuste ja teadmiste spektriga spetsialiste, kes kasutavad oma töös lisaks farmaatsiavaldkonna teadmistele ka uusi tehnoloogilisi lahendusi ning suudavad neid tõhusalt meditsiiniliste ja teaduslike meetoditega integreerida.

Seega on järjest enam vajatavad teadmised ja oskused tugevalt erialaspetsiifilised: analüütilise keemia teadmised, teadmised bioloogilistest protsessidest, rakubioloogiast ja biotehnoloogilistest meetoditest, farmakokineetika ja -dünaamika ning ravimvormide tehnoloogia teadmised, oskus kavandada, teha ja analüüsida kliinilisi uuringuid, teadmised õigusnõuetest ning hea tootmistava (GMP), hea laboratoorse tava (GLP) ja kliinilise praktika (GCP) juhistest. Ühtlasi on vajalikud teadmised automatiseerimise, robootika ja tehisintellekti rakendamisest farmaatsiatööstuses, oskus töötada laboratoorsete automatiseeritud süsteemidega, head andmeanalüüsi ja bioinformaatika tööriistade kasutamise oskused, oskus arendada ja rakendada masinõppe mudeleid ja tehisintellekti lahendusi ravimite arenduses, tootmise optimeerimiseks, regulatiivsete protsesside ja vastavusnõuete järgimise tõhustamiseks jne.

Personaalmeditsiini ja biotehnoloogia kiire areng on toonud farmaatsiatööstusse ajastu, kus traditsioonilisi ravimeetodeid täiendab üha sagedamini täppismeditsiin. Farmaatsiatööstusettevõtetele võib see sageli tähendada suurema koostöö vajadust biotehnoloogia-, TA-ettevõtete ja ülikoolidega, aga ka töötajate oskusprofiili laiendamist. (Pessoa, 2023) Peale kesksete molekulaar- ja rakubioloogia ning geneetikateadmiste tõstetakse biotehnoloogiaettevõtete puhul väga esile andmeanalüüsi oskust (eriti uurimis- ja arendustegevuse ametialadel), bioinformaatika oskuste vajadust (eriti personaalmeditsiini ja genoomiuuringutes), õigusnõuete tundmist, et tagada uute toodete vastavus eeskirjadele ja õigusaktidele, ning tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia tundmist (eriti molekulaarsete interaktsioonide ennustamiseks, kliiniliste uuringute optimeerimiseks ja meditsiiniliste ravimeetodite personaliseerimiseks). Üldoskustest nimetatakse koostöö- ja suhtlemisoskuste ülisuurt tähtsust. Paljud biotehnoloogia valdkonna projektid hõlmavad sageli mitut sidusrühma, sealhulgas teadlasi, investoreid, kontrolliasutusi, patsiente. Tõhusa suhtlemise ja koostöö oskusi on vaja ka toetuste taotlemisel, teadustööde avaldamisel ja erialateemade selgitamisel mittespetsialistidele. (Labiotech, 2023)

Personaalmeditsiini lahendusi soodustav kaugseire ja digitaalsete terviselahenduste kasvav kasutamine eeldab oskusi arendada ja rakendada tarkvaralahendusi, mis toetavad digitaalset tervishoidu, sealhulgas mobiilirakendusi ja pilvepõhiseid teenuseid. Kiirelt kasvava vajadusega on seejuures küberjulgeoleku ja andmekaitse alased teadmised, et tagada terviseandmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. On vaja mõista tehnoloogia ja AI rakendamisega seotud turvariske ning tagada patsientide õiguste kaitse.

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemade kasvav aktuaalsus nii Euroopas kui ka kogu maailmas suunab ka farmaatsiatööstusettevõtteid läbi mõtlema oma töötajate roheoskuste ja -teadmiste seisu. ESG-nõuete elluviimiseks on vaja spetsialiste, kes valdavad rohelise tehnoloogia, rohelise keemia, jäätmekäitluse, andmekaitse, küberturvalisuse, riskijuhtimise ja keskkonnaregulatsioonide valdkondi.^{55 55} Konsultatsioonifirma Deloitte tõi LinkedIni andmetele tuginedes esile, et roheoskused muutuvad tööturul üha levinumaks ja nõutumaks ning terviseteadused on üks kiirema roheoskuste kasvuga valdkondi (Deloitte, 2022).

Allpool on kirjeldatud kasvava olulisusega ning arendamist vajavaid oskusi ja teadmisi Eesti farmaatsiatööstuse vaatenurgast. Oskuste vajadust käsitletakse oskustasemete kaupa ning eesmärk ei ole esitada täielikku oskuste ja teadmiste kirjeldust põhikutsealati.

Farmaatsiatööstuse juht; keemiainsener (sh tehnoloog); tootearendusinsener; tööstusinsener; keskkonnaspetsialist.

Farmaatsiatööstuse valdkonna tööandjad kirjeldavad, et enim on valdkondliku kompetentsina vajaka farmaatsiateadmisi. Niisuguste teadmiste ja oskustega magistri- ja doktorikraadiga spetsialiste ravimitööstuses napib. Farmatseutiliste teadmistega ehk proviisoriharidusega spetsialiste oodatakse tööle niihästi ravimi- ja tootearenduse, tootmis- ja kvaliteedijuhtimise kui ka õigusnõuete juhtimisega seotud ametialadele (sh pädevad isikud).

Tartu Ülikooli proviisori eriala on Eestis ainus, kus koolitatakse ravimite disainimise, tootmise ja kvaliteedi ala spetsialiste (vt ka peatükki 4). Tööandjad hindavad valdavalt, et TÜ proviisori eriala senine õpe on liiga apteegitöökeskne. Ravimiarenduse ja -tööstuse spetsiifikat on õppekavas minimaalselt ning ka praktikal käimine ravimitööstuses on üliõpilastele pigem keeruline – õppekava kohaselt on esmane kohustuslik apteegipraktika (kuus kuud) ning lisapraktikat farmaatsiatööstusettevõttes on olemasolevate ainekavade raames keeruline arvestada.

Praegu reformib TÜ oma proviisori õppekava. Uus õppekava, planeeritava nimetusega „Ravimiteadus“, on kavandatud senise integreeritud viieaastase õppe asemel kolmeaastase bakalaureuse- ja kaheaastase magistriõppena. Plaanide kohaselt on magistriõpe siis avatud ka teiste loodusteaduste erialade sisseastujatele, kelle suunitlus ongi ravimiarendusele, nemad proviisori kutset ei saa. Magistriastmes valib üliõpilane ise endale praktikakoha (ravimitööstuses, riigiasutuses, hulgimüügiettevõtetes vm). Esialgsete plaanide kohaselt saaks uuenenud bakalaureuseõppega alustada 2026. aastal ja magistriõppega 2029. aastal.

Teine tippspetsialistide tasandi oskuspuudujääk on tööandjate hinnangul inseneeria valdkonnas, ennekõike tööstusinseneeria puhul – napib nii ravimitööstuse spetsiifikat tundvaid automaatika-, elektroonika- ja mehaanikainsenere kui ka keemia- ja tootearendusinsenere. Eestis ei ole paraku väga suure mastaabiga farmaatsiatööstust, mis võimaldaks saada ravimitööstuse inseneeria vallas piisavalt vajalikke praktilisi kogemusi. Ravimitootmise valdkonna tööstusspetsiifikat tundvaid insenere on Eesti tööturul vaid üksikuid. Seetõttu on tööandjad sageli sunnitud värbama spetsialiste välismaalt ning teataval määral ostetakse ka töötajaid üle.

Keemiatööstuse inseneeria ühendab keemia, füüsika, matemaatika ja inseneriteaduste põhimõtted, et arendada ja optimeerida keemilisi protsesse ja tootmissüsteeme. Keemiatööstuse insenerid peavad mõistma nii keemiliste ja füüsikaliste protsesside keerukust (nt soojusülekanne, voolamine ja faasiüleminekud, reaktsiooni kiirus, materjalide käitumine) kui ka mehhatrooniliste süsteemide võimalusi ja piiranguid, sealhulgas masinate töökindlust. See on eriti oluline arenduse ja tööstusliku skaleerimise kontekstis, mis eeldab teadmisi, kuidas need protsessid käituvad suuremates mahtudes ja eri töötingimustes. Uute ravimite väljatöötamine ja tootmine nõuab keemiainseneridelt oskusi sünteesi- ja tootmisprotsesside optimeerimiseks ning intelligentsete kontrollsüsteemide rakendamiseks. Tootmisprotsessid peavad olema äärmiselt puhtad ja täpsed, et tagada ravimite ohutus ja efektiivsus. Keemiainseneeria oskusi vajatakse nii tootmisseadmete ja -protsesside käigus hoidmiseks kui ka uuenduslike tööstusautomaatika, -robot- ja -sensorsüsteemide rakendamiseks.

Lisaks farmatseutilise tehnoloogia ja ravimiarenduse tervikprotsessi tundmisele ning keemiainseneeria teadmistele hõlmab farmaatsiatööstuse spetsiifiliste kompetentside vajadus ka põhjalikke teadmisi ravimite ja toimeainete hea tootmistava (GMP) juhistest. Samuti on tähtis mõista ravimite tootmise ja müügiga seotud õigusnõudeid, mis hõlmavad ravimite registreerimist, müügilubade taotlemist, ravimiohutuse tagamist, kvaliteedi- ja stabiilsusprogrammide juhtimist ning kontrolliasutustega suhtlemist ja nende teavitamist. Oluline on tunda ka ravimiarenduse ning kliiniliste uuringute eeskirju ja tavasid. Farmaatsiatööstuse tööandjate sõnul on eeltoodud kompetentsidega headest spetsialistidest tööturul puudus ning koolides käsitletakse neid teemasid vähe. Peale selle toonitavad nad, et praktiliste projektijuhtimise ja töökorralduslike oskuste puudumine on üks suuremaid kohanemisraskusi põhjustav probleem uute töötajate seas. Nad näevad selle põhjusi muu hulgas üldharidussüsteemis, mis ei keskendu piisavalt praktiliste oskuste arendamisele. Farmaatsiatööstuses on planeerimine ja hästi struktureeritud töökorraldus hädavajalik, et tagada tootmise sujuv ja efektiivne toimimine. Samuti on vaja süsteemsust tootmise ja müügiga seotud õigusnõuete järgimisel ning administreerimise protseduurides. See eeldab häid projektijuhtimise ja töövoo planeerimise oskusi. Tööandjate hinnangul aitaks praktilisi oskusi arendada koolide ja tööandjate tihedam koostöö ning mentorlusprogrammide rakendamine.

Meister ja töödejuhataja; kvaliteedikontrollija ja laborant.

Farmaatsiatööstuse tööandjad toovad esile, et võrreldes muu maailmaga on Eestis oluliselt rohkem magistrikraadiga laboritöötajaid. See viitab tööjõuressursi ebaefektiivsele kasutamisele ning soodustab töötajate voolavust. Kutseharidus keskendub praktiliste oskuste õpetamisele ning tööandjate sõnul võiksid kutseharidusega laborandid edukalt täita senisest suurema osa laboripersonali tööjõuvajadusest. Kutsehariduse tasemel ettevalmistus on piisav standardiseeritud tööprotseduuride täitmiseks näiteks kvaliteedikontrolli valdkonnas, kus rutiinanalüüsid põhinevad valideeritud metoodikatel, tööprotseduurid järgivad kindlaid juhiseid ning vajaduse korral on olemas vastutavate ja juhtivate laboritöötajate tugi. Laborantidel peavad olema head käelised oskused, rutiinitaluvus, täpsus, korrektsus, kohusetundlikkus ja andmete dokumenteerimise oskus. Tööandjad seisavad silmitsi kõrgharidusega laborantide töömotivatsiooni hoidmise probleemiga. Kuna kõrgharidusega töötajatel on tihti töö sisu ja karjäärivõimaluste suhtes kõrgemad ootused, võib laborandi amet tunduda neile vähe väljakutseid pakkuv ja piiratud arenguvõimalustega. Kutseharidusega laborantide karjääriootused võivad olla pakutavate tööülesannetega paremini kooskõlas.

Hoolimata sellest, et Eestis on laborandi eriala kutseõppe tasemel olemas (Ida-Virumaa KHK-s), ei ole selle eriala lõpetajad farmaatsiatööstusettevõtetesse jõudnud (vt lähemalt peatükki 4). Põhjusteks on nii kooli asukoht, õppe suunitlus kui ka õppekeel. Lisaks on aktiivsemalt kooliga suhelnud tööandjate hinnangul õppetöö tehnoloogiline baas ja aparatuur farmaatsiatööstuse vaatepunktist üsna ebasobiv ja aegunud. Sestap tegid farmaatsiatööstuse tööandjad ettepaneku kaaluda universaalse profiiliga laborandi õppe laiendamist kutsehariduse tasemel. (Vt peatükki 6.)

Farmaatsiatööstuse meistrid ja töödejuhatajad kasvavad enamasti välja ettevõttest, täiendades vajalikke oskusi ja teadmisi mentorluse, jätkuva erialase täienduskoolituse ja sertifitseerimiskursuste kaudu (GMP koolitused, kvaliteedijuhtimine jm).

Märkimisväärsete arendamist vajavate ja kasvava vajadusega oskustena toodi nii tipp- kui ka keskastmespetsialistide tasandil esile veel andmekaitse- ning küberturvalisuse tagamist, keskkonnajuhtimist ja dokumenteerimist.

Tööstusseadmete ja -masinate mehaanik; keemiaprotsesside operaator; tootmisseadmete ja masinate operaator.

Oskustöötajate tasandil on puudus ravimitööstuses (ja ka üldiselt keemiatööstuses) töötamise nõudeid ja spetsiifikat tundvatest keemiaprotsesside operaatoritest. Tööandjate tava operaatorite värbamisel hõlmab ettevõttesisese põhjaliku väljaõppe korraldamist, mis kestab keskmiselt vähemalt neli kuud ja lõpeb eksamiga. Praktiliste oskuste kõrval peavad operaatorid keemiaprotsesse piisavalt mõistma. Näiteks arendatavate tootmisprotsesside viimased etapid hõlmavad samuti operaatorite tööd. Valideerimine on osa arendusprotsessist ja selle edukus sõltub operaatorite teadlikkusest ja oskusest probleeme tuvastada. See nõuab keemiliste reaktsioonide ja protsesside dünaamika head tundmist ning võimalike vigade diagnostika oskust. Näiteks peavad nad teadma, kuidas erinevad reaktsioonitingimused võivad mõjutada lõpptoodet ja kuidas toimida, kui tulemused ei vasta ootustele.

Keemiatööstuse operaatori eriala õpetatakse samuti Ida-Virumaa KHK-s ning takistused lõpetajate farmaatsiatööstuses rakendumisega on sarnased laborantide omadega (vt ka eelmist, keskastmespetsialistide oskusvajaduse teemat). Liiati ei kata lõpetajate arv kogu keemia-, sealhulgas farmaatsiatööstuse tööjõuvajadust (vt peatükki 4). Tööandjad toovad esile ka eriala nimetuse võimalikku pelutavat mõju eriti noortele. Töö võib tunduda keeruline või isegi ohtlik nii töötajatele endile kui ka keskkonnale. Selleks, et neid hirme leevendada, tuleks tööandjate sõnul suuremat tähelepanu pöörata teavituskampaaniatele, kuidas kaasaegsed keemiatööstused järgivad rangeid keskkonnakaitse- ja tööohutusnõudeid.

Lisaks tõstsid farmaatsiatööstusettevõtete esindajad esile probleemi, et paljud noored, kes võiksid jätkata õpinguid keemia, inseneeria või teiste reaalteaduste alal, ei saa üldhariduses piisavat alust, et nende valdkondade vastu huvi tunda. Tööstuses vajatakse inimesi, kellel on head üldteadmised keemiast, kes on hea tehnilise taibuga, täpsed ja julged probleeme lahendama. Ilma tugeva aluseta üldhariduses on aga raske neid oskusi hiljem välja arendada. Seetõttu on oluline, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis keemia õpetamise kvaliteeti parandataks, pakkudes rohkem praktilisi õppetunde, põnevaid kursusi ja inspireerivaid õpetajaid, et motiveerida noori jätkama õpinguid reaalteaduste valdkonnas.

Farmaatsiatööstuse valdkonnaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste kõrval on kõigi põhikutsealade puhul väga tähtsal kohal ka üldoskused. Tööandjad rõhutasid, et kuigi erialateadmised on valdkonnas töötamiseks hädavajalikud, on ülekantavad pehmed oskused pikemaajalise edu saavutamiseks sama olulised, kui mitte olulisemadki. Eesti farmaatsiatööstusettevõtteid hõlmanud juhtimiskompetentside uuring selgitas välja, et kriisiolukorra juhtimisel on esikohal järgmised oskused: hea otsustusoskus, hea meeskonnaloomise oskus, kiire reageerimine, head suhtlemisoskused ja koostöövõimekus (Kallasmaa, 2023).

Tööandjad toovad eriti esile järgmiste üldoskuste kasvavat vajadust.

Mõtlemisoskustest analüüsi- ja õppimisoskused. Töötajad peavad olema võimelised looma seoseid, sünteesima ja üldistama infot ning võrdlema andmeid, et teha informeeritud, tõenduspõhiseid ja tõhusaid otsuseid. Väga tähtis on oma teadmisi ja oskusi järjepidevalt arendada, olla kursis valdkonna arengu ja muutuvate regulatsioonidega.

Suhtlemisoskustest suhtlus- ja koostööoskused ning suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. Tõhus suhtlemine ja eneseväljendus on farmaatsiatööstuses hädavajalik, kuna töö toimub enamasti meeskonnas ja vajab tihedat koostööd arenduse, tootmise, kvaliteedikontrolli, õigussuhete, müügi ja logistika vahel. Suuline eneseväljendusoskus on ülivajalik, et edastada keerulist teavet arusaadavalt ja veenvalt, eriti meeskonnatöös ja projektide juhtimisel. Selge ja täpne kirjalik eneseväljendusoskus võimaldab koostada aruandeid, protokolle ja muid dokumente ning tagada nende vastavus kehtivatele standarditele.

Enesejuhtimisoskustest töö planeerimise ja korraldamise oskused. Farmaatsiatööstuses on vastutuse võtmine oma töö kvaliteedi ja tähtaegade järgimise eest väga oluline. Hea ajaplaneerimine ja ülesannete prioriseerimine on vajalikud, et hoida tootmisprotsessid sujuvad ja vältida viivitusi. Täpsus ja korrektsus on kriitilise tähtsusega, kuna isegi väikesed vead võivad mõjutada ravimite ohutust ja tõhusust.

Farmaatsiatööstuse praegune tööjõud on küllalt haritud: üle 60%-l on kõrgharidus ja ligi 20%-l kutseharidus. Seetõttu keskendume esmalt kõrgharidusega töötajatele. Aastate 2006–2022 (EHIS) lõpetajate analüüsimisel selgus, et farmaatsiatööstuse põhikutseala töötajaist on enim lõpetanud keemia (15%), keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia (9%), geenitehnoloogia (6%), füüsika, keemia ja materjaliteaduse (4%), rakenduskeemia ja biotehnoloogia (3%) ning bioloogia (3%) õppekava. Neile järgnevad 2%-ga keemia ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, molekulaarse biokeemia ja ökoloogia, biomeditsiini ning kütuste tehnoloogia õppekava lõpetanud. Üldistatult, õppesuuniti on kolmandik EHIS-es kirjeldatud haridusega töötajatest lõpetanud füüsikaliste loodusteaduste või tehnikaalade ning ligi viiendik bioloogia ja sellega seotud teaduste õppesuuna õppekava.

Alates 2019. aastast on märgatavalt kasvanud valdkonda sobiva erialase haridusega töötajate arv – keskmiselt on lisandunud kümme spetsialisti aastas.

Valdkonda sobivat haridust pakuvad eri tasemel enamik suuremaid kõrgkoole: ligi 40% aastatel 2006–2022 lõpetanud töötajatest on hariduse omandanud Tartu Ülikoolis, 27% Tallinna Tehnikaülikoolis, 6% Eesti Maaülikoolis ja 3% Tallinna Ülikoolis. Kuna ükski õppekava ei valmista ette spetsiifiliselt farmaatsiatööstuses töötamiseks, on oluline saada (kõrg)koolist kaasa piisav keemia- ja tehnoloogiateadmiste pagas, mida nimetatud õppeasutused ka pakuvad. Samal ajavahemikul kutsehariduse omandanud töötajatest on enim valdkonnas tööl VOCO (4%) ja Tallinna Tööstushariduskeskuse (3%) lõpetanuid.

Farmaatsiatööstusel on spetsiifiline proviisoriharidusega töötajate vajadus. TÜ farmaatsia instituut on teinud otsustavaid samme, et luua klassikalise apteegitööle suunatud proviisori õppekava kõrvale tööstusliku suunitlusega ravimiteaduse spetsialiseerumine. Kui proviisoriõpe on üks tervik, kuhu saab erandina siseneda rakendusliku farmatseudi õppekava lõpetanu, siis tööstusliku ravimiteaduse magistriõppe suunaga saavad liituda ka teiste, lähedaste erialade bakalaureuseõppe lõpetanud.

Farmaatsiatööstuse jaoks olulised erialad kattuvad valdavalt keemiatööstuses vajalikega ning neid saab õppida kõigil haridustasemetel. Õppeaastal 2023/2024 avatud vastuvõtuga õppekavade^{56 56} loetelu haridustasemeti on esitatud lisas 6.

Esmalt antakse ülevaade kõrgharidusest, kus õppimisvõimalused ulatuvad rakenduslikust kõrgharidusõppest doktoriõppeni ja hõlmavad nii Tallinna kui ka Tartu kõrgkoole (vt tabelit 3).

Kõrghariduse eri astmeil õpetatavatest ning keemia ja farmaatsiaga seonduvatest õppekavadest^{57 57} ning nende lõpetajatest (vt jooniseid 9–11). Enim asjakohaseid õppekavu on võrdselt TalTechis ja TÜ-s. Kuigi TalTechi valitud õppekavadel lõpetab 80% rohkem üliõpilasi, rakenduvad valdkonda edukamalt TÜ lõpetajad. Pärast 2006. aastat lõpetanutest on TÜ vilistlasi enim farmaatsiatööstusesse tööle asunud keemia (22), geenitehnoloogia (8) ning füüsika, keemia ja materjaliteaduse (5) õppekavalt. Neile järgnevad tervise õppesuuna (proviisor, farmaatsia (DOK), farmatseut (RAK)) lõpetanud. TalTechi diplomiga töötab valdkonnas enim keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia (10) õppekava vilistlasi. Viimase kümne aasta lõpetajatest on valdkonda lisandunud 67 asjakohase kõrgharidusega spetsialisti (neist viimase viie aasta jooksul 44).

Farmaatsiatööstuses töötamiseks sobiva rakendusliku kõrghariduse omandas 2019/2020. kuni 2021/2022. õppeaasta keskmisena 46, bakalaureuseõppe 220, magistriõppe 167, integreeritud õppe 21 ja doktoriõppe 45 tulevast tippspetsialisti. Kokku lõpetas aastas ligi 500 üliõpilast. Pikemas perspektiivis küll trend veidi kahaneb, kuna sisseastujaid on vähem, ja seega eeldatakse ka vähem lõpetajaid.

Lisaks eelnimetatud õppekavade lõpetajatele vajab valdkond tehnilise kõrgharidusega^{58 58} tippspetsialiste tööstusinsenerideks, keskkonnakaitsetehnolooge keskkonnaspetsialistideks ja vähesel määral tööstusdisainereid (vt tabelit 4). Valdkonnas on juba rakendunud hiljutised Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse rakendusliku õppekava, Eesti Maaülikooli tehnika ja tehnoloogia (BA) ja tootmistehnika (MA) ning Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika (MA) õppekavade lõpetanud. Valdkonna tagasihoidlikku tööjõuvajadust arvestades on sobivate kõrgharidusõppekavade lõpetajaid arvult piisavalt, kuid napib paraku ravimitööstuse spetsiifikat tundvaid automaatika-, elektroonika- ja mehaanikainsenere ning keemia- ja tootearendusinsenere. Tootmise arenduse ja tööstusliku skaleerimise kontekstis, mis eeldab nii teadmisi keemilistest ja füüsikalistest protsessidest kui ka mehhatrooniliste süsteemide tundmist, on tööandjatel keeruline vajalike kompetentsidega insenere leida.

Kõrgkooli lõpetajate rakendumist Eesti tööturul mõjutab mõningal määral välisüliõpilaste osatähtsus. Valdkonda sobivate õppekavade üliõpilaste hulgas on välisüliõpilaste osatähtsus suurim doktoriõppes (50%). Samas on seal õppureid võrreldes teiste kõrghariduse astmetega suhteliselt vähem. Rakendusliku kõrghariduse omandajate hulgas välisüliõpilasi pole, bakalaureuseastmel on neid 4% ja magistriõppes 15%. Näiteks on valdkonna jaoks olulised järgmised ingliskeelsed õppekavad: magistriõppes „Analüütiline keemia“, „Biotehnika“, „Innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimine“ ja „Tehnoloogia valitsemine ja kestlik areng“ ning bakalaureuseõppes „Loodusteadused ja tehnoloogia“. Eestist lahkumine ei pruugi olla osa välisüliõpilaste esmane valik, kuna farmaatsiatööstus eristub enamikust töötlevast tööstusest just välispäritolu kõrgharidusega töötajate poolest. TÖR-i põhjal on välispäritolu töötajaid valdkonnas ligi 10%, kellest omakorda ligi pool on ajutise kaitse saajad. Ajutise kaitsega töötajaist on 75%-l kõrgharidus. Lisaks töötab farmaatsiaettevõtteis 8% doktorikraadiga tippspetsialiste, mis viitab valmidusele pakkuda tööd ka välispäritolu doktorikraadi omanikele.

Farmaatsiatööstuse tulevikuvaadet toetab ka SAIS-i^{59 59} 2022. aasta analüüs, mis näitas, et huvi tehnika- ja loodusteaduste valdkonna vastu püsib – enim oli sisseastujaid küll ärinduse õppekavadel (1402), kuid neile järgnesid kohe tehnika valdkonna õppekavadele sisseastujad (1374). Analüüsist selgus, et küllalt määrav on gümnaasiumi õppesuund: LTT^{60 60} suunas õppinud kandideerijatest pool kandideeris LTT õppekavadele, humanitaarsuuna lõpetanud kandideerisid rohkem humanitaaria ja ärinduse õppekavadel, sotsiaalsuuna lõpetanutest tundis aga 14% huvi mõne tehnika valdkonna õppekava vastu. LTT valdkonnas õppima asunutest oli 92% teinud laia matemaatika riigieksami, seega saab kinnitada, et nendele erialadele sisse saamiseks on arukas juba gümnaasiumi astudes teha valik laia matemaatika kasuks. Kõigist kõrgkooli kandideerijatest (sõltumata õppevaldkonna valikust) olid teinud laia matemaatika riigieksami 70% eesti keeles õppinuist (60% põhikoolis vene keeles õppinuist).

Kutseõppe tasemel on võimalik õppida keemiaprotsesside operaatoriks ja veekäitlusoperaatoriks^{61 61} ning laborandiks. Keemiaprotsesside operaatoriks ja laborandiks saab õppida Ida-Virumaa KHK-s (vt joonist 12). Keemiaprotsesside operaatori õppekava on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille eelduseks on keskharidus. Seal õpitakse statsionaarses õhtuses õppevormis, mis võimaldab õppida paralleelselt töötamisega. See eeldab töökoha ja kooli lähestikku paiknemist, kuid kahjuks pole Ida-Virumaal farmaatsiaettevõtteid – need asuvad peamiselt Tallinnas, Tartus ja Põlvas. Laborandiks saab õppima asuda põhikooli järel ning kolmeaastase statsionaarse õppe käigus omandatakse ka keskharidus. Kooli asukoha tõttu on mõlemad kirjeldatud erialad orienteeritud pigem põlevkivikeemia valdkonnas rakendumisele. Tihedat koostööd, sealhulgas lektoritena, tehakse piirkonna (keemiatööstus)ettevõtetega, kuna õpe on keemiaprotsesside operaatorite puhul osaliselt või täielikult töökohapõhine. Õpe oli pikka aega piirkonnale iseloomulikult venekeelne ja on seda osaliselt siiani, mis võib kujuneda takistuseks vene keele mittevaldajatele. Ekspertide hinnangul takistab hilisemat tööleasumist farmaatsiaettevõttes ka moodsa laboritehnika puudumine ning mainitud põlevkivikeemiakesksus, kuigi õppekava sisukirjelduses see ei peegeldu. Nimetatud õppekavade lõpetajatest on suur puudus, sest lõpetajaid ei vaja mitte üksnes keemiatööstus (sh farmaatsia), vaid ka puidukeemia- ja veekäitlusettevõtted ning erinevad laborid.^{62 62} Veekäitlusoperaatoreid koolitatakse Järvamaa KHK-s eelkõige veekäitlusega tegelevatele ettevõtetele, kuid ka suure veetarbimisega tööstusettevõtetele. Õpe kestab kaks aastat ja on töökohapõhine. Õppima asumise eeldus on keskharidus.

Lõpetajate arvu kärbib ka katkestajate suhteliselt suur osatähtsus, eriti laborandiõppes, kus pool alustajaist ei jõua lõpueksamini. Võimalik, et mõjuriks on läbimõtlemata erialavalik, soov õppida kodulähedases piirkonnas (ka samas keeleruumis) või ootus omandada keskharidus kerge vaevaga. Mõnevõrra suurem on lõpetajate osatähtsus keemiaprotsesside operaatoritel, kus võimalik mõjutaja võib olla tööandja. Veekäitlusoperaatoriks õppijad on eriti motiveeritud, sest neist lõpetab ligi 80%.

Praegu ei suuda kutsekoolid tagada piisavat keemiaprotsesside operaatorite ja laborantide järelkasvu ei farmaatsiatööstusele, tööstusele ega laboritele laiemalt. Intervjuudest ettevõtjatega selgus, et laborite töötajaskond on pigem ülekvalifitseeritud – laboranditööd teevad magistriharidusega keemikud ja geenitehnoloogid. Seda võib käsitada ressursi raiskamisena.

EHIS-e ja TÖR-i andmete põhjal selgus, et 53% keemiaprotsesside operaatori kutseõppe lõpetanutest on rakendunud enam-vähem võrdselt kahes valdkonnas – puhastatud naftatoodete tootmises (EMTAK 192) ja joogitootmises (EMTAK 110). 10% lõpetanutest töötab toitlustuses, hariduses ja tervishoius, sealhulgas hoolekandes, mida võib seostada omandatud erialaga osaliselt. Samas 7%-l puudub töötamise kohta info ja veerandi puhul tegevusvaldkond omandatud erialaga ei seostu.

Laborandi eriala lõpetanutest 19%-l puudub TÖR-i kirje, 10% on rakendunud puhastatud naftatoodete tootmises (EMTAK 192), 9% elektrienergia tootmises (EMTAK 351) ja võrdselt 7% põhikemikaalide tootmises (EMTAK 201) ja hotellinduses (EMTAK 551). Ka veerandi laborantide puhul ei seostu tegevusvaldkond lõpetatud erialaga. Aastatel 2006–2022 laborandiõppe lõpetanutest ei tööta farmaatsiatööstuses mitte ükski.

Lõpetajate ja erialase rakendumise andmete võrdluses leidis kinnitust, et eriti laborantide õpe Ida-Virumaa KHK-s ei taga piisavat järelkasvu laborante vajavatele tegevusaladele. EHIS-e andmetele^{63 63} tuginedes pole ükski keemiaprotsesside operaatori või laborandi kutseõppe lõpetanu farmaatsiaettevõttes rakendunud. Seega lisaks Ida-Virumaal pakutavale laborandiõppele võiks kutsehariduse tasemel, kuid keskhariduse baasil laborante koolitada mõnes teises pädevate õppejõudude ja nüüdisaegse tehnilise baasiga õppeasutuses (nt bioanalüütikuid (RAK) koolitavas Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis). Alternatiivina pakuti ühisõppekava^{64 64}, kus võetaks vastu põhihariduse baasil, üldharidust pakuks VOCO ja erialane haridus omandataks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kuna farmaatsiatööstuses on kõrgtehnoloogilised tootmisseadmed, vajab valdkond mõõdukal arvul mehhatroonikuid, automaatikuid, mehaanikuid ja elektrikuid. Koolituspakkumine nimetatud erialade lõpetajatest (vt tabelit 5) on valdkonna jaoks piisav. Mehaanikuid, elektroonikuid, automaatikuid ja elektrikuid koolitatakse 12 kutseõppeasutuses üle Eesti.^{65 65} Aastas lõpetab neil õppekavadel keskmiselt ligi 500 kutseõppurit, mis peab katma tööstuse ja laiemalt kogu majanduse vajaduse. Seega on lõpetajate suur arv suhteline. Arvestades valdkonna tagasihoidlikku mehaanikute-automaatikute vajadust ja valdkonnas pakutavat pigem keskmisest kõrgemat palka, on põhjust arvata, et tööandjatel õnnestub sobiva kvalifikatsiooniga töötaja palgata. Seda kinnitab ka EHIS-e-TÖR-i andmestik, mille põhjal on alates 2018. aastast valdkonda tööle asunud mitu aastatel 2006–2022 lõpetanud tehnilise kutseharidusega spetsialisti.

EHIS-e ja TÖR-i andmetel töötab farmaatsiatööstuses viis eelnimetatud tehnilise kutseharidusega töötajat, kelle lõpetamisaasta on 2018–2022.

Valdkonda sobituvaid eri astme kõrgharidust pakkuvaid õppekavu ja nende lõpetajaid on piisavalt, et rahuldada farmaatsiatööstuse tagasihoidlik tööjõuvajadus (vt tabelit 6). Samas puudub farmaatsiatööstusesse sobiv spetsiifiline õpe. Kõrghariduse koolituspakkumine koosneb kahest eristuvast komponendist: erialane ja tehniline kõrgharidus. Farmaatsiatööstuses töötamiseks sobivate erialaste õppekavade lõpetajate piisavust väärab madal valdkonda rakendumine. Aastatel 2019–2022 on huvi karjääri vastu farmaatsiaettevõtteis mõningal määral suurenenud ja igal aastal on lisandunud keskmiselt kaheksa uut kõrgkooli lõpetanut (varem üks kuni neli). Eraldi torkab aga silma 2021. aasta, kus kõrgharitud spetsialiste lisandus vaid neli. Seega peavad ettevõtjad ilmutama ise suuremat initsiatiivi, tutvustades oma valdkonda ja pakkudes õppureile praktikavõimalusi.

Valdkonna vajadus tehnilise kõrgharidusega tippspetsialistide järele on tagasihoidlik ja hoolimata nimetatud spetsialistide madalast valdkonda rakendumisest (prognoos 1–2% lõpetajatest), on koolituspakkumine piisav. Küll aga on valdkonnas endas tunda ravimitööstuse spetsiifiliste teadmistega tööstusinseneride ja keemiainseneride puudust.

Ka kutsehariduse tasemel tuleb koolituspakkumist käsitleda eraldi. Esmalt tööstusseadmete ja masinate mehaanikute kasvulavast, milleks on nii mehhatroonikute, automaatikute, elektroonikute kui ka elektrikute kutseõpe ja kus lõpetajate arv on kasvutrendis. Seega peaks hoolimata nimetatud erialade lõpetajate vägagi mõõdukast valdkonda rakendumisest (1%) olema töötajate järelkasv tagatud.

Valdkonnaspetsiifiliste põhikutsealade jaoks (katsetajad/laborandid ja keemiaprotsesside operaatorid) kutseõppe koolituspakkumine peaaegu puudub. Keemiaprotsesside operaatorite õpe on töökohapõhine ja niisiis orienteeritud piirkonna ettevõtete töötajatele. Lõpetajaid on mõlemal õppekaval erakordselt vähe (keskmiselt vastavalt 11 ja 9) ja seetõttu ei suuda 1–2% valdkonda rakendumine katta asendus- ega kasvuvajadust. Pealegi ei rahulda pakutav laborandi kutseõpe farmaatsiatööstuse (ega ka toiduainetööstuse ja keskkonnalaborite) spetsiifilisi vajadusi. Tootmisseadmete ja masinate operaatorite puhul jätkub suure tõenäosusega tänane praktika, st väljaõpe töökohal, ning seda pole vaja käsitleda lahendamatu koolituspakkumise puudusena.

Farmaatsiatööstuse murekoht on oskustöötajad, kellest 35%-l on üldharidus ja 18%-l kutseharidus, mis üldjuhul ei ole seotud töötamisega. Seega puudub kahel kolmandikul erialane haridus ning väljaõpe saadakse töökohal.

Peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja -pakkumist, kõrvutades seda, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu vajab valdkond 2033. aastaks ning kui palju võimalikke uusi töötajaid tuleb tasemeõppest. Võimaliku uue tööjõu arvu hindamisel lähtutakse viimaste aastate tasemeõppe statistikast. Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus tehtud eksperdiarutelusid, valdkonna arengusuundumusi ja majandusnäitajaid, arengukavu ning uuringuid. Pensionile siirdujate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisa 1)^{66 66}.

Peatükis 1.3.3 analüüsitakse tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel. Asendus- ja kasvuvajaduse alusel on farmaatsiatööstuse põhikutsealadele kümne aasta jooksul vaja kokku u 530 uut töötajat, kellest 440 peaksid olema või võiksid olla erialase või sellele lähedase haridusega. Peatükis 1.4 analüüsiti tasemeõppe mahtu valdkonna põhikutsealadega seotud tasemeõppe õppekavadel ning prognoositi selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade alusel lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööjõus osalemise määra.⁶⁷ Nõudluse-pakkumise tasakaalu hinnang on toodud tabelis 7.

Farmaatsiatööstuse juhtide, keemia- ja tootearendusinseneride puhul on vastuolu koolituspakkumise ja erialase rakendumise vahel, mida nimetatakse ka turutõrkeks^{68 68}. Sobivate keemia, biokeemia, loodusteaduste, geenitehnoloogia ja farmaatsia alase erineva taseme kõrghariduse õppekavade lõpetajaid on valdkonna vähese tööjõuvajaduse seisukohalt piisavalt, kuid rakendumine on väga tagasihoidlik. Siiski on näha, et viimastel aastatel rakendub farmaatsiatööstuses 5–10 tasemeõppe lõpetajat aastas.

Tööstusinseneride tööjõuvajadus ja koolituspakkumine on enam-vähem tasakaalus. Põhikutsealale sobivad tootmise ja tootmiskorralduse, mehhatroonika ja robotitehnika õppekavade lõpetanud, kes on viimasel viiel aastal ka valdkonda tööle tulnud.

Meistrite ja töödejuhatajate vajadus on väike ja ekspertide hinnangul kasvavad sellele positsioonile arenguvõimelised ja ambitsioonikamad inimesed ettevõttes töötades. Sobivat kutseõpet küll pole, kuid ametisse sobivad hinnanguliselt ka masinaehituse ja energiatehnoloogia protsesside või tehnotroonika kõrghariduse õppekavade lõpetanud.

Kvaliteedikontrollijate ja laborantidena rakenduvad mõningal määral kvaliteedispetsialisti ja rakendusliku mõõteteaduse õppekavade lõpetanud ja oodatust rohkem keemia ja geenitehnoloogia lõpetanuid, mida võib käsitleda tööjõuressursi raiskamisena. Samas tunneb valdkond teravat puudust nüüdisaegse kutseharidusega laborantidest, kes teevad rutiinseid proove ja kontrolle. Ettepanek kutse(kesk)haridusega laborantide õppe loomiseks on esitatud peatükis 6.

Tööstusseadmete ja masinate mehaanikule sobivatel õppekavadel^{69 69} on võimalik õppida enamikus tehnilist haridust pakkuvates kutseõppeasutustes üle Eesti ning lõpetajaid on piisavalt, et katta valdkonna vähest tööjõuvajadust. Samas on farmaatsiatööstust vaja kindlasti lõpetajate hulgas töövõimaluste teadvustamiseks tutvustada.

Keemiaprotsesside operaatoritele ja tootmisseadmete operaatoritele sobivat õpet pakub ainult Ida-Virumaa KHK, kus aastas lõpetab alla kümne õpilase. Kuna tegemist on töökohapõhise õppega, on lõpetajad juba rakendunud põlevkivikeemia ettevõtetes. Seega ei kata õpe ei farmaatsiatööstuse ega ka laiemalt teiste keemiatööstuse harude tööjõuvajadust. Vajakajäämise katmiseks õpetatakse operaatoreid välja^{70 70} igas ettevõttes kohapeal, mis on ettevõtjale lisakulu.

Kokkuvõttes prognoosime, et sobiva kõrghariduse omandanuid on nii praegu kui ka lähema kümne aasta jooksul valdkonna uue tööjõu vajaduse katmiseks piisavalt, kuid tegelda tuleb valdkonna populariseerimisega lõpetajate seas. Samas on erialaspetsiifilise kutsehariduse (keemiaprotsesside operaatorid ja laborandid) poolelt järelkasv väga tagasihoidlik. Operaatorite puudujääk kaetakse praegu ja ilmselt ka lähiaastatel väljaõppega töökohal, kuid kindlasti tuleks välja töötada asjakohane laborandiõpe.

Selles peatükis on uuringu järeldustena sõnastatud valdkonna peamised kitsaskohad ja ettepanekud, kuidas kitsaskohti leevendada. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest, mida on vaja muuta, et täita farmaatsiatööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2033.

Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju ja milliste oskustega töötajad praegu töötavad, ning prognoositi, kui palju ja milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb (vt peatükki 2). Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Lisaks kitsaskohtadele ja ettepanekutele on esitatud ka tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud (vt lisa 1).

Eesmärk: tööstusfarmaatsia ja ravimiarenduse teadmistega spetsialistide kompetentsiprofiil vastab valdkonna vajadustele.

Proviisori integreeritud viieaastane õpe TÜ-s on ainus eriala Eestis, kus saab õppida kõrgharidusega spetsialistiks, kellel on teadmised ja oskused ravimite disainimise, tootmise ja kvaliteedi tagamise alal. Senise õppekava õpiväljundid on aga suurel määral apteegitöökesksed.

Ravimiarenduse ja -tootmise teadmised võimaldavad juhtida kvaliteediprotsesse ravimitööstuses ning olla pädev isik sellistes farmaatsiavaldkonna asutustes nagu riigiasutused, apteegid, tootmisettevõtted ja hulgimüügifirmad. Et tagada piisav arv magistri- ja doktorikraadiga ravimiteadlasi tervishoiusüsteemi ja ravimivaldkonna asutuste kõrval ka ravimitööstusele ning kindlustada ravimiteaduse akadeemilise kõrghariduse järjepidevus Eestis, on vaja muutusi proviisori õppekavas.

OSKA ettepanek toetab TÜ farmaatsia instituudi planeeritavaid proviisori õppekava muudatusi. Uus õppekava hakkab kandma nimetust „Ravimiteadus“. Magistriõpe on siis avatud ka teiste loodusteaduste erialade lõpetajatele. Õigusaktide muudatused võtavad aega. Uuenenud bakalaureuseõppega saaks alustada 2026. aastast ja magistriõppega alates 2029. aastast.

Eesmärk: tööstusinseneeria teadmiste ja oskustega keemiainseneride kompetentsiprofiil vastab valdkonna vajadustele.

Kuigi keemia ja füüsikaga seotud erialade lõpetajaid füüsikaliste loodusteaduste, tehnikaalade ning bioloogia ja sellega seotud teaduste õppesuundadel on piisavalt, jääb ettevõtetes vajaka tööstuslikus tootmises tarvilike insenertehniliste kompetentsidega keemiainseneridest. Ravimitootmise valdkonna tööstusspetsiifikat tundvaid insenere on Eesti tööturul üksikuid. Vajadus spetsiifiliste insenertehniliste kompetentside rakendamiseks on nii ravimitootmise tööstuslike protsesside arenduses (sh tootmisseadmete ja -protsesside inseneeria, tööstusautomaatika ja -sensorsüsteemide rakendamine) kui ka tööstuslikuks skaleerimiseks (tootmismahtude suurendamiseks).

Kitsaskoht mõjutab nii farmaatsia- kui ka kogu keemiatööstuse valdkonda. Keemia- ja farmaatsiatööstusettevõtted on sageli sunnitud inseneeria kompetentsi välismaalt sisse ostma.

Eeltooduga seonduvad järgmised tähelepanekud^{71 71}.

Tähelepanek 1. Keemia ja sellega seotud erialade õpetamine Eesti kõrgkoolides on sageli väga akadeemiline ja orienteeritud teadusele, jättes tähelepanuta tööstusinseneeria ja inseneriteaduse praktilise rakenduse aspektid.

Tähelepanek 2. Keemiainseneride, seejuures farmaatsiatööstuse spetsiifikat tundvate inseneride järelkasvu vajadusele tuleb tähelepanu pöörata ka Euroopa Sotsiaalfondi toetatud inseneriakadeemia^{72 72} raames (tasemeõppe kaasajastamine kõrghariduses: õppekavaarendus, nt uued moodulid; õppe mitmekesistamine, nt tööstusspetsiifika osa suurendamine; rahvusvaheliste ekspertide ja praktikute kaasamine ettevõtetest).

Tähelepanek 3. Keemiainseneeria interdistsiplinaarsete teadmiste ja kompetentsidega (keemia, füüsika, matemaatika, mehhatroonika, inseneriteadus) tippspetsialistide arvu kasv võimaldab arendada ja juurutada efektiivseid, ohutuid ja majanduslikult tasuvaid lahendusi paljudes tööstusharudes.

Eesmärk: kutseharidusega laborantide kompetentsiprofiil vastab valdkonna vajadustele.

Tööandjate sõnul võiksid kutseharidusega laborandid edukalt täita senisest suuremat osa laboripersonali tööjõuvajadusest. Kutsehariduse tasemel ettevalmistus on piisav tööprotseduuride täitmiseks näiteks kvaliteedikontrolli valdkonnas, kus rutiinsed analüüsid on üles ehitatud valideeritud metoodikatele, tööprotseduurid järgivad kindlaid standardeid ning vajaduse korral on olemas vastutavate ja juhtivate laboritöötajate tugi.

Võrreldes muu maailmaga on Eestis oluliselt rohkem magistrikraadiga laboritöötajaid, mis viitab muu hulgas tööjõuressursi ebaefektiivsele kasutamisele ja soodustab töötajate voolavust. Tööandjad näevad selle põhjusena nii kõrgharidusega lõpetajate vähest ambitsiooni ja vastutuse võtmise valmidust kui ka hariduse ebaühtlast kvaliteeti. Kutseharidusega laborantide suurem rakendamine korrigeeriks seda ebakõla, võimaldades kõrgema kvalifikatsiooni- või oskustasemega spetsialistidel keskenduda keerulisematele ülesannetele ja arendustööle. Laboritöö universaalsete baasoskustega inimesi vajatakse lisaks keemia- ja farmaatsiatööstusele ka teistes valdkondades: tervishoiusektoris, keskkonna valdkonnas, põllumajandus- ja toiduainetööstuses, teimimise ja analüüsiteenuste valdkonnas jne.

Samas napib Eestis kutseharidusega laborante. Laborandi eriala (3 a kutsekeskharidusõpe) õpetab Ida-Virumaa KHK, kuid lõpetajaid on vähe (3 aasta keskmine lõpetajate arv 11), õpe on osaliselt venekeelne ning orienteeritud koostööle peamiselt põlevkivisektori ettevõtetega. Farmaatsiatööstuse vaatepunktist on kooli tehnoloogiline baas ja aparatuur üsna vananenud. Lisandub regionaalne aspekt, kuivõrd farmaatsiatööstusettevõtted paiknevad enamasti kas Tartus või Tallinnas.

Huvi laborantide õppe järele on väljendanud ka Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (end Veterinaar- ja Toidulaboratoorium), Maaelu Teadmuskeskus (end ühinenud Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut), Tallinna Vesi AS, Tere AS, AS Epiim, Salutaguse Pärmitehase AS, Eurofins Estonia, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Ravimiamet jt.

Ühe võimalusena universaalsete baasoskustega laborantide õpet laiendada nähakse kutseõppe võimaluse loomist tervishoiukõrgkoolide juurde. Näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütiku eriala (RAK) õppes on mahukas osa laboritöö ettevalmistusel ning koolil on olemas sobiv ja nüüdisaegne õppelabor. Õppe pakkumist saab korraldada ka mitme kooli koostöös ühisõppekava alusel. Näiteks koostöös Tartu Rakendusliku Kolledžiga on võimalik katta ka keskhariduse õppe osa. Kiirema lahendusena saab kaaluda täienduskoolituse või mikrokvalifikatsioonide õppe pakkumist koostöös tööandjatega. Täienduskoolitused on õppijale harilikult tasulised.

Tähelepanek. Mitmekesisema laboritöö praktiline kogemus tuleb kasuks nii valdkonnaga seonduvas kutse- kui ka kõrgharidusõppes.

Eesmärk: kutseharidusega keemiaprotsesside operaatoreid koolitatakse piisaval arvul.

Farmaatsiatööstuse tööandjad tunnevad puudust erialase ettevalmistusega keemiaprotsesside operaatoritest. Keemiaprotsesside operaatorite eriala õpetab Ida-Virumaa KHK, kuid lõpetajaid on vähe (3 aasta keskmine lõpetajate arv 9). See ei kata keemiatööstuse tööjõuvajadust ka laiemalt. Sarnaselt laborandi erialaga on õpe osaliselt venekeelne ning praktikakoostööd tehakse peamiselt põlevkivikeemiatööstusega. Tööandjad toovad muu hulgas esile eriala nimetuse võimalikku pelutavat mõju noortele.

Arvestades (nii tootmisseadmete ja masinate kui ka keemiaprotsesside) operaatorite hõive proportsioone – farmaatsiatööstuses on alla 150 töötaja, keemiatööstuses üle 600 –, tehakse konkreetsed oskuste vajaduse arendamise ettepanekud keemiavaldkonna tervikuuringus.^{73 73}

Farmaatsiatööstuse uuring piirdub kitsaskoha kirjeldamisel järgmiste tähelepanekute esitamisega.

Tähelepanek 1. Arvestades nii keemia- ja farmaatsiatööstuse kui ka biotehnoloogial põhineva tootmise kasvutrendi tuleb keemiaprotsesside operaatori teadmiste ja oskuste omandamist lisaks tasemeõppele kutsehariduses edendada ka täienduskoolituste pakkumise kaudu.

Tähelepanek 2. Farmaatsiatööstusettevõtete profiil ja täpsem tegevussuund võib ettevõtteti varieeruda, mistõttu saavad töötajad suurema osa väljaõppest enamasti kohapeal. (Väljaõpe kestab tüüpiliselt neli kuud.)

Eesmärk: farmaatsiatööstuse spetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamiseks on olemas paindlikud (täiendus)õppevõimalused.

Peale farmatseutilise tehnoloogia ja ravimiarenduse tervikprotsessi tundmise hõlmab farmaatsiatööstuse spetsiifiliste kompetentside vajadus teadmisi ravimite ja toimeainete hea tootmistava (GMP) juhistest, ravimite tootmise ja müügiga seotud õigusnõuetest (ravimite registreerimisest, müügilubade taotlemisest, ravimiohutuse tagamisest, kvaliteedi- ja stabiilsusprogrammi juhtimisest, kontrolliasutuste teavitamisest jne) ning kliiniliste uuringute eeskirjadest ja tavadest. Farmaatsiatööstuse tööandjate sõnul on eeltoodud kompetentsidega headest spetsialistidest tööturul puudus ning koolides käsitletakse neid teemasid vähe.

Tähelepanek 1. Kõrgkoolid saavad keemia- ja farmaatsiatööstuse valdkonnaga seonduvatel erialadel pöörata suuremat tähelepanu ka ravimitööstuse eriteadmiste ja -oskuste õpetamisele, sealhulgas ravimite ja toimeainete hea tootmistava teadmised, õigusnõuete ja -suhete juhtimine, kliinilised uuringud. Samuti võiks kaaluda ravimitööstust tutvustava valikaine (nt „Sissejuhatus ravimitööstusesse“) integreerimist mõnda magistriastme õppekavasse.

Tähelepanek 2. Kriitilisema ja/või spetsiifilisema vajadusega oskuste arendamiseks võib välja töötada mikrokraadiprogramme ja täienduskoolituse õppekavasid. Vajaliku ja sobiva õppekava saab disainida ülikoolide ja ettevõtete (ravimitootjate) koostöös.

Vajalike teadmiste värskendamisel on roll ka erialaliitudel (RTL, ka EKTL), kes näiteks jagavad infot juhiste ja nõuete uuenemistest ning korraldavad nende tutvustamiseks seminare ja täienduskoolitusi.

Eesmärk: tööturule sisenevad paremate praktiliste oskustega tasemeõppe lõpetajad.

Farmaatsiatööstusettevõtted on praktikakoostööks ülikoolidega avatud. Peale TÜ farmaatsia instituudi tehakse koostööd keemia(ga seonduvaid) erialasid õpetavate ülikoolidega ka laiemalt. Juba praeguste proviisoriõppe üliõpilaste teadmisi ja kogemusi farmaatsiatööstusettevõtete tööpraktika kohta saab edendada, rakendades ettevõttepraktika arvestamist õppekavas asjaomase (väljatöötatava) valikaine raames. Konkreetsete praktikaeesmärkide, nende tagasisidestamise ja hindamise põhimõtete väljatöötamine soodustab nii ravimitööstuse protsesside tundmaõppimist kui ka praktiliste oskuste omandamist.

Tähelepanek. Farmaatsiatööstuse ettevõtted ja koolid saavad õppurite praktiliste oskuste arendamist tõhustada, tehes praktikakoostööd (tihedam suhtlus praktikavõimaluste ja -tingimuste asjus), rakendades külalisõppejõude valdkonna ettevõtetest, pakkudes ettevõtete igapäevatöö probleemidel põhinevaid kursuse- ja lõputöö teemasid ja juhendamist jne. Eeltoodud tegevused aitavad kaasa ka ettekujutuse avardamiseks tööturul rakendumise võimalustest ja võimalikest karjäärimudelitest.

Eesmärk: farmaatsiatööstuse ametialadega otseselt seotud erialade lõpetajate teadlikkus karjäärivõimalustest ravimitööstuses on hea.

Farmaatsiatööstus on kiiresti arenev ja kõrgtehnoloogiline sektor, kus teaduse areng ja tehnoloogilised uuendused mängivad suurt rolli. Valdkonna ametialadega haakuvate erialade lõpetajate teadlikkus farmaatsiatööstuse karjäärivõimalustest on aga kesine. Keemiatööstuse kuvand laiemalt seostub noorte jaoks potentsiaalselt keskkonda kahjustava tegevuse ning töökeskkonna ohtlikkusega. Ettekujutus töö iseloomust haakub sageli pigem rutiinse ja väheatraktiivse laboritööga.

Tööandjate hinnangul on vaja valdkonda ja selle ametialasid tutvustavateks tegevusteks teadlikult aega ja ressursse panustada. Teavitustööd on vaja teha laiemalt kogu ühiskonna suunal – lisaks noortele on olulised ka nende valikuid suunavate täiskasvanute teadlikkus ja hoiakud.

Kitsaskohaga seonduvad tähelepanekud:

Tähelepanek 1. Farmaatsiatööstuse ettevõtted koostöös RTL-i, koolide ja teiste valdkonda kureerivate osalistega mitmekesistavad valdkonna ametialade tutvustusi nii üliõpilastele kui ka ühiskonnas laiemalt, sealjuures üldhariduskoolide õpilastele.

Tähelepanek 2. Senisest enam rõhku tuleks panna karjääri mitmekesistamisest või karjääripöördest huvitatud sobiva haridusliku tausta ning töökogemusega sidusvaldkondade spetsialistide kaasamisele.

Eesmärk: üldhariduskoolide lõpetajatel on head reaalainete teadmised ja oskused.

Tööandjate kogemuse põhjal on noorte baasteadmiste tase reaalainetes aasta-aastalt kehvem. Napib reaalainete õpetajaid, kes inspireeriksid ja tekitaksid reaalainete vastu huvi. Matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks ahendab noorte valikuid tulevast karjääri kujundades ning ekspertide hinnangul tuleks selline eristamine kaotada.

Tähelepanek 1. Farmaatsiatööstusettevõtted koos RTL-iga saavad tõhustada koostööd Eesti Keemiaõpetajate Liiduga.

Tähelepanek 2. Loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate suure puuduse kitsaskoha leevendamiseks on tegevusettepanekuid teinud OSKA hariduse ja teaduse valdkonna uuring (vt lähemalt „Haridus ja teadus“ (2018) ning „Hariduse ja teaduse seirearuanne“ (2019) https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/archive).

Tähelepanek 3. Farmaatsiatööstuse tööandjad soovitavad HTM-il analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise mõju noorte karjääriteede valikule ning kaaluda õppe eristamise vajadust üldhariduses.^{74 74}

Farmaatsiatööstus on tihedalt seotud keemia, bioloogia ja füüsikaga, mis mängivad kaalukat rolli uute teaduspõhiste lahenduste väljatöötamises ning on muu hulgas ka personaalmeditsiini arendamise alus. Farmaatsiatööstuse uuenduslikud tooted ja tehnoloogia ning suund bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini arendamisele võivad märkimisväärselt suurendada ka Eesti tervishoiuvaldkonna ekspordivõimekust. Valdkonnas on edukaid näiteid TA-ettevõtte arenemisest ravimite ja toimeainete tootmisloaga tööstusettevõtteks. Valdkonnal on suur ekspordi- ning lisandväärtuse loomise potentsiaal, samas on ettevõtlustoetuste taotlemise võimalustes TA-ettevõtete ja tööstusettevõtete vahel erisused. Oma farmaatsiatööstus saab kaasa aidata ka Eesti üldise kriisikindluse kasvatamisele. Kohalik tootmine võib pakkuda paindlikumaid reageerimisviise näiteks ootamatutele tervishoiukriisidele või rahvusvaheliste tarneahelate katkemisele.

Kokkuvõttes sõnastati järgmised tähelepanekud.

Tähelepanek 1. Farmaatsiatööstusel on suur sidusus biotehnoloogia TA-ettevõtete ning tervisetehnoloogia ja -teenuste valdkonnaga, mis kuuluvad eelisarendatavate TAIE fookusvaldkondade hulka (tugev äriline potentsiaal, lisandväärtuse loomine, skaleeritavus Eestist väljapoole, võimalik globaalne mõju).

Tähelepanek 2. Farmaatsiatööstuse uuenduslikud tooted ja tehnoloogia ning suund bioloogiliste ravimite ja personaalmeditsiini arendamisele võivad oluliselt suurendada Eesti tervishoiuvaldkonna ekspordivõimekust.

Tähelepanek 3. Riiklike ekspordi- ja (välis)investeeringutoetuste tingimused on sobivamad pigem biotehnoloogia TA- kui ravimitööstusettevõtete jaoks.

Tähelepanek 4. Farmaatsiatööstuse arendamine (sh sektorile vajalike teadmiste ja oskustega tööjõu tagamine) aitab kaasa ravimitega varustatuse üldise riskikindluse tõstmisele Eestis.

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Valdkonna eripärade tõttu võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning kasvu-/kahanemisvajadust.

• Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.
• Kasvu- või kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala kasvab, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ning vastupidi). Kutsealade tööhõive muutuste ning sellest tuleneva kasvu- või kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ning statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.

Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe ja täienduskoolituse analüüs. Uuritavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu koostati EHIS-e andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ja haridusasutuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal. Koolituspakkumine on (üldjuhul) arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Lõpetajate arvu on korrigeeritud ka tööjõus osalemise määraga^{75 75}, sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives, ning mõnede põhikutsealade puhul on arvestatud teistelt lähedastelt erialadelt lisanduvate inimestega.

Uuringu eri etappides kogutud järelduste põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõuvajadus, ning koolitusvajadus valdkonna taseme ja täiendusõppe järele aastani 2033. Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse ettepanekute elluviimine kuulub. Tähelepanekuna tuuakse arutelude käigus üles kerkinud võimalikud lahendused kitsaskohtade leevendamiseks, mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud ja mida hiljem ka ei seirata. Seire tulemusi hinnatakse koos ekspertidega ning vajaduse korral vaadatakse eksperte kaasates üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

Siinse uuringu peamised andmeallikad olid eksperdiintervjuud, tööturu- ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid.

Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (VEK, vt lisa 3). VEK-is valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teiselt poolt käsitleti VEK-i arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEK-i arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.

Uuringu ajakava

Veebruar – märts 2024 Dokumendiuuring – varasemate uuringute, dokumentide, trendikirjelduste jms materjali kogumine ja analüüs.

Veebruar – aprill 2024 Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui ka individuaalintervjuud) tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal (vt lisa 4). Kokku intervjueeriti 19 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas oli nii VEK-i liikmeid, teisi valdkonna eksperte kui ka valdkonna erialasid õpetavate koolide esindajaid. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel.

Veebruar – mai 2024 Statistiline andmeanalüüs.

Mai – juuni 2024 Valdkonna eksperdikogu kohtus kahel korral.

Esimesel kohtumisel 07.05.2024 määratleti põhikutsealade hõive ja koostati prognoos aastani 2033, hinnati tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele, täpsustati põhikutsealade oskuste vajadust ning valideeriti esmaselt tööjõuga seotud kitsaskohad.

Teisel kohtumisel 04.06.2024 kooskõlastati põhikutsealade lõplik hõiveprognoos, tutvuti ülevaatega valdkonda sobivatest õppekavadest ja lõpetajatest, valideeriti tööjõunõudluse ja hariduspakkumise tasakaalu ning arutati ja sõnastati, kuidas valdkondlikke kitsaskohti lahendada.

Juuni – juuli 2024 Uuringuaruande koostamine

August 2024 Uuringuaruandele andsid kirjalikku tagasisidet VEK-i liikmed ja retsensendid.

August 2024 Uuringuaruandesse paranduste, täienduste tegemine.

August 2024 Uuringu kinnitamine koordinatsioonikogus.

Sept – okt 2024 Uuringuaruande keeletoimetus, üleslaadimine veebikeskkonda ning avaldamine.

OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:

1. kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
2. rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.

AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.

Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda kaheksakohaline kood).

Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.

Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda neljakohaline kood).

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem.

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.

EMTAK (ingl NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.

Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime nagu kutse puhul).

Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.

Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.

Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil.

(Tööga) hõivatu e töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).

Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.

Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.

Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).

Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.

Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4.)

Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.

Kutseõppeasutus e kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.

Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).

Kõrgkool (ingl institution of higher education) – kool, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool jt).

OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on tööturu koolitustellimuse formeerimise juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.

OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).

(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks keemiainseneride põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu keemik, keemiainsener, biotehnoloog, mikrobioloog, kvaliteedijuht, biolabori kvaliteedispetsialist.

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mida saab üle kanda kõikidele töömaailma valdkondadele.

Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.

Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppe sisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.

Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesanne on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka liikmeid väljastpoolt eksperdikogu.

Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.

Tööandjad ja erialaliidud

• Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liit
• Kärt Kasak, Eesti Keemiatööstuse Liit
• Riho Tapfer, Ravimitootjate Liit
• Annika Lasn, Ravimitootjate Liit
• Andrus Tasa, TBD Pharmatech OÜ
• Reza Yeganeh Khonsari, AS Chemi-Pharm
• Katrin Madissoo, Acino Estonia OÜ
• Kadri Randveer, Tallinna Farmaatsiatehase AS
• Erik Berlin, The J.Molner Company OÜ
• Ott Licht Pharma Estica Manufacturing OÜ
• Veiko Saluste, Pharmapark OÜ
• Andres Tover, Icosagen Cell Factory OÜ
• Tiina Priestman*, Icosagen Cell Factory OÜ
• Riin Kont*, Icosagen Cell Factory OÜ

Avaliku sektori esindajad

• Ott Laius, Ravimiamet
• Laura Viidik, Sotsiaalministeerium
• Kaarel Parts, AS Eesti Varude Keskus
• Anneli Hansen, Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

Koolide esindajad

• Karin Kogermann, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut

Tööandjad ja erialaliidud

• Riho Tapfer, Ravimitootjate Liit
• Annika Lasn*, Ravimitootjate Liit
• Allan Ahtloo, AS Kevelt
• Andrus Tasa, TBD Pharmatech OÜ
• Erik Berlin, The J.Molner Company OÜ
• Kadri Randveer, Tallinna Farmaatsiatehase AS
• Katrin Madissoo, Acino Estonia OÜ
• Ott Licht, Pharma Estica Manufacturing OÜ
• Anna Zimenkova*, Pharma Estica Manufacturing OÜ
• Reza Yeganeh Khonsari, AS Chemi-Pharm
• Veiko Saluste, Pharmapark OÜ

Avaliku sektori esindajad

• Laura Viidik, Sotsiaalministeerium
• Taavo Tähtjärv, Ravimiamet
• Külli All, Haridus- ja teadusministeerium
• Sigrid Vaher*, Haridus- ja teadusministeerium

Koolide esindajad

• Karin Kogermann, Tartu Ülikooli farmaatsia instituut
• Triin Aasmäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool

1. Kuidas te kirjeldaksite valdkonna praegust olukorda?
   • Mis on olnud viimaste aastate olulisemad muutused valdkonnas?
   • Mis on valdkonna ettevõtete suurimad probleemid (töötajad, seadustik, tehnoloogia jne)?
2. Millised ühiskonnamuutused mõjutavad enim valdkonna arengut lähemal kümnel aastal?
   • Milliseid muutusi põhjustab valdkonnas Venemaa-Ukraina sõda?
   • Milline mõju on karmistuvatel keskkonnanõuetel valdkonna arengule?
   • Milliseid tehnoloogiamuutusi on valdkonnas oodata?
   • Millised on automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused valdkonnas? Mida on juba tehtud ja mida plaanitakse lähiajal teha?
   • Mis ühiskonnamuutused veel oluliselt valdkonda mõjutavad ja kuidas (nt rahvastiku muutused, terviseteadlikkuse kasv, võimalik ravimivajaduse kasv)?
3. Mis on teie hinnangul olulisemad EL-i regulatsioonid, mis hakkavad lähiaastatel kehtima ja mõjutavad valdkonna arengut? Millised on need mõjud?
4. Milliseid muutusi valdkonna arengule võivad kaasa tuua kavandatavad riiklikud ja rahvusvahelised õigusaktid?
5. Kuidas kirjeldaksite tööturu olukorda valdkonnas?
   • Milline on tööjõu kättesaadavus? Kas sobiva haridusega inimesi on saadaval?
   • Mis on teie arvates valdkonna põhikutsealad?
   • Kuivõrd õpetate kohapeal inimesi välja? Mis ametialadel? Miks?
6. Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele lähema kümne aasta jooksul?
   • Mis muutub? Millised on kahaneva või kasvava vajadusega ametialad? Miks? Mis on peamised mõjurid?
   • Kui suur on prognoositav tööjõuvajadus valdkonna põhikutsealadel kümne aasta jooksul kokku?
7. Kas midagi muutub või peab muutuma ka oskustes? Milliste oskustega töötajaid vajatakse kümne aasta pärast?
   • Millised ootused tulevastele tööoskustele kaasnevad?
   • Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks eriti olulised praegu ja 7–10 aasta perspektiivis? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
   • Mida peaks õppes muutma, millele rõhku panema?
8. Kas olete kursis valdkonnas õpetatavate erialadega? Kuidas hindate nende pakkumist tööturul ja sobivust valdkonda?
   • Kas sobivad õppekavad on olemas? Mis on probleemid?
   • Kas ja millist koostööd olete teinud koolidega? Millist koostööd on plaanis teha?

Täiendavad teemad. Kas soovite mingit teemat veel täiendada (nt mida seni ei ole käsitletud, kuid mida tuleb puudutada)?

Trendid ja arengusuundumused

• Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid?
  • Millised on õppekava arendamise tulevikuplaanid?
  • Kas on plaanis uusi valdkonnaõppega seotud õppekavasid avada?
• Millist rolli täidab kool täiendusõppe pakkujana?
• Millised on peamised murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
• Laiem taustsüsteem. Mis on olulisemad poliitilised otsused, mis võivad lähitulevikus mõjutada koolituspakkumist? Millised on muud ühiskondlikud suundumused ja nendega kaasnev mõju koolituspakkumisele?

Valdkonna õppekavad

• Milline on olnud konkurss viimastel aastatel valdkonna õppekavadel?
• Millised on õppekava spetsialiseerumised?
• Milline on olnud lõpetajate rakendumine eri ametialadel?

Õppijad

• Kes on tüüpiline õppija?
• Mis on peamised ametialad, kuhu tööle asutakse?
• Kas on olemas vilistlasuuringuid lõpetajate kohta?
• Millised on katkestamise põhjused?

Oskused

• Mis on õppekavades arendatavate kompetentside valikul määravad kriteeriumid? Kuidas seostatakse õppekavasid üliõpilaste tulevaste karjäärivõimalustega?
• Millele lähitulevikus eriti tähelepanu pööratakse?

Õppejõud ja õppevahendid

• Kas õppe läbiviimiseks on piisavalt õppejõude?
• Kas õppe korraldamiseks on vajalikud vahendid, väljaõppe baas jms olemas?

Koostöö tööandjatega

• Missugusel määral toimub koostöö tööandjatega? Mis tüüpi asutused need on?
  • õppekavaarendus, õppejõududena kaasamine, praktiline õpe, erialapraktika

Ravimitööstus on kogu maailmas üks enim reguleeritud valdkondi, kuna ravimite ohutus ja tõhusus on otseselt seotud inimeste elu ja tervisega. Ravimite tootmisprotsess ja müügiloa saamise protseduur peavad vastama rangetele õigusnõuetele ja standarditele, mida on kehtestanud näiteks Euroopa Ravimiamet (EMA), USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) ning teiste riikide ja piirkondade asjaomased reguleerivad asutused. Olulisemad Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid on näiteks EL-i direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, veterinaarravimite määrus 2019/6, määrus 726/2004 inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning EL-i kliiniliste uuringute määrus 536/2014. Kõik EL-i liikmesriigid peavad ravimite tootmisel ja kontrollimisel järgima ka Euroopa farmakopöa^{76 76} standardiseeritud kvaliteedinõudeid. Euroopa farmakopöad haldab Euroopa Nõukogu juures asuv komisjon ning selle väljaandeid uuendatakse regulaarselt, et tagada vastavus teaduse ja tehnoloogia arenguga.

Eestis reguleerib ravimite tootmist, turustamist ja käitlemist ravimiseadus. Seadus tugineb EL-i asjaomastele direktiividele ja määrustele. Selle kohaselt peab ravimite käitlemiseks olema tegevusluba. Ravimite tootmise tegevusluba peab olema nii ravimite täielikuks kui ka osaliseks tootmiseks, sealhulgas ravimi toimeaine valmistamiseks, kliinilise uuringu ravimi tootmiseks ning osalisteks tootmistoiminguteks, nagu pakendamine, turvaelementide kandmine pakendile ja nende asendamine. Ravimite tootmise eeskirjad, sealhulgas ruumidele, sisseseadele, tehnilisele varustusele, personalile ja töökorraldusele esitatavad nõuded on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega.

Ravimiseaduse kohaselt peab ravimite ja toimeainete tootmine Eestis vastama Euroopa Majanduspiirkonna headele tootmistavadele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides ning komisjoni suunistes^{77 77,78 78}. Farmaatsiatööstusettevõtted peavad järgima head tootmistava ehk GMP-d (Good Manufacturing Practice), head laboratoorset tava ehk GLP-d (Good Laboratory Practice), head kliiniliste uuringute tava ehk GCP-d (Good Clinical Practice) ja head dokumenteerimistava ehk GDocP-d (Good Documentation Practices). Need standardid on loodud, et vähendada riske, mis võivad ravimitootmise käigus tekkida, ning tagada ravimitega seotud andmete täpsus ja usaldusväärsus. Lisaks on oluline järgida hea turustamistava ehk GDP (Good Distribution Practice) nõudeid, et tagada ravimite kvaliteet ja ohutus ka nende transportimisel ning kogu tarneahela ulatuses.

Õigusaktidega reguleeritavad peateemad viimastel aastatel

Üldine farmaatsiatööstust mõjutav suundumus on ravimite tootmise, turustamise ja kasutamise reeglite pidev karmistumine. Näiteks 2022. aastal EL-is jõustunud veterinaarravimite määruse^{79 79} uuenduste eesmärk on vähendada antibiootikumide kasutamist loomadel, et võidelda antibiootikumiresistentsusega, millest on saamas üleilmne terviseprobleem. See määrus sisaldab rangemaid nõudeid ravimi müügiloa saamiseks ja jälgimiseks. Rangemad reeglid võivad hõlmata ka katsetusi, rangemaid kvaliteedikontrolli standardeid ja põhjalikumaid kliinilisi uuringuid. Nende eesmärk on tagada ravimite ohutus ja vältida võltsravimite levikut. Näiteks 2022. aastal jõustunud kliiniliste uuringute määruse (536/2014)^{80 80} uuendused ühtlustavad kliiniliste uuringute protsesse kogu EL-is, tagades samas varasemast rangemad ohutus- ja tõhususstandardid.

Võltsravimite kasutamine on maailmas kasvav probleem ja üha sagedamini on selliseid ravimeid leitud ka Euroopa turult. EL-i võltsravimite direktiivi (EL) 2011/62^{81 81} uuendused, mis jõustusid Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/161^{82 82} kohaselt veebruaris 2019, kehtestasid uued nõuded turvaelementide süsteemi rakendamiseks enamikule retseptiravimitele ja suurema võltsimisriskiga käsimüügiravimitele (Sotsiaalministeerium, 2019). Euroopas kehtib kohustus kontrollida serialiseeritud ravimipakendite ehtsust, et vältida võltsravimite sattumist patsiendini seadusliku tarneahela kaudu. Koodi paigutavad pakendile ravimitootjad, kelle ülesanne on ka andmed andmekogusse^{83 83} üles laadida. Ravimitööstusettevõtetele tähendas see seadmete soetamiseks lisainvesteeringute tegemist ja vajadust arendada töötajate digitehnoloogilisi oskusi.

Kasvab keskkonnahoiuga seonduva aruandluse maht. Kestlikkusaruandluse (ESG) koostamine. Alates 2024. aastast on suurettevõtted EL-i äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD)^{84 84} järgi kohustatud esitama auditeeritud aruandeid jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamise ja tulemuste kohta (majandusaastaaruande tegevusaruande osana). Tulevikus laieneb aruandluskohustus ka keskmise suurusega ja väikeettevõtetele. Praegu on aruandlus neile vabatahtlik, kuid juba on koostatud ka soovituslik aruandlusstandard. Reoveedirektiiv muutub rangemaks. Ravimijäägid võivad reostada vett ja pinnast, mõjutades ökosüsteeme ja elusorganisme. Euroopa Parlamendi täiskogu 11. aprilli 2024 otsusega uuendati asulareovee puhastamise direktiivi ja lepiti veesektoris esimest korda kokku laiendatud tootjavastutuse (EPR^{85 85}) süsteemi ehk saastaja-maksab-põhimõtte rakendamises. Kokkuleppega kehtestatakse EPR süsteem esialgu farmaatsia- ja kosmeetikatööstusele, mis peavad rahaliselt panustama reoveekäitiste ümberehitamisse kvaternaarseks^{86 86} puhastuseks. (EVEL, 2023) Direktiiv avaldatakse lõplikult 2024. aasta sügisel.

Täienevad tehnoloogilise innovatsiooni rakendamisse puutuvad õigusaktid. 2024. aasta juunis võeti EL-is vastu tehisintellekti seadus (The EU Artificial Intelligence Act)^{87 87}, mille eesmärk on ühtlustada tehisintellekti kasutamise reegleid ning soodustada ohutute ja usaldusväärsete AI-süsteemide arendamist ja kasutuselevõttu kogu EL-i ühtsel turul nii era- kui ka avalikus sektoris. Samal ajal püüab see tagada EL-i kodanike põhiõigusi ning edendada tehisintellektialaseid investeeringuid ja innovatsiooni Euroopas.^{88 88} Lisaks töötab EL aktiivselt seaduse kallal, mis käsitleb AI kasutamist ravimite elutsüklis. Uue seaduse eelnõu püüab määratleda riskitasemed, läbipaistvuse nõuded, ebaseadusliku sisu ennetamise ja autoriõiguste rikkumise vältimise. Euroopa Ravimiamet on avaldanud eelnõu aruteludokumendi, mida saab avalikult arutada. Algatus on osa laiemast strateegiast, mis on määratletud EMA suurandmetega seotud tööplaanis aastateks 2023–2028 (EMA, 2023).

Täieneb üldise riskikindluse tõstmisega seotud seadustik. Riigi ja ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste toimepidevuse parandamise eesmärgiga on Riigikogus menetluses hädaolukorra seaduse muutmine^{89 89}. Sellega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. Elutähtsa teenuse mõiste laieneb ja elutähtsa teenusena lisandub muu hulgas ravimitega varustamine. Teenuse tagajateks saavad ravimite hulgimüüjad ja apteegid. (Riigikantselei, 2023) Eesti farmaatsiatööstusettevõtetele otseseid kohustusi ei lisandu, küll aga on ravimite ja toimeainete tootjad hõlmatud riikliku riskianalüüsi ühe osana tervishoiuvaldkonnas.

Euroopa ravimistrateegia^{90 90} (vt ka peatükki 2.2). Novembris 2020 vastu võetud Euroopa ravimistrateegia seab eesmärgiks luua tulevikukindel õigusraamistik, et toetada innovatsiooni farmaatsiatööstuses ning tagada patsientidele juurdepääs ohututele ja tõhusatele ravimitele. Strateegia soodustab muu hulgas uute digitaalsete tööriistade ja reaalmaailma andmete kasutuselevõttu personaliseeritud ravimite ja muude tervishoiurakenduste jaoks. See on soodne arengusuund ka Eesti farmaatsiatööstuse võimalikku arengut silmas pidades. Eesti on juba tuntud tugeva digitaalse infrastruktuuri ja e-tervise valdkonna edusammude, sealhulgas geeniandmete kogumise ning analüüsi poolest. Geneetilist teavet on võimalik kasutada nii teadusuuringutes kui ka uute ravimimeetodite väljatöötamisel. Tervisetehnoloogia ja -teenused on ka teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava üks fookusvaldkondi. Tervisetehnoloogiate ja -teenuste teekaardis lepiti kokku, et enim arendamist vajab biomeditsiini ja biomeditsiinitehnoloogiate suund, mis hõlmab tervet hulka teadusi, nagu bioloogia, keemia, füüsika, mis on seotud inimese tervise kujunemisega ja on personaalmeditsiini alus. Samavõrra tuleb tähelepanu pöörata lahendustele, mis võimaldavad kasutada terviseandmeid uute tervisetoodete ja -teenuste väljatöötamiseks.

Selleks, et kiiresti arenevate teaduse ja tehnoloogia valdkondadega paremini kohaneda, on Euroopa Komisjon lähiaastatel EL-i ravimiregulatsiooni veelgi nüüdisajastamas. (Euroopa Komisjon, 2023)

Eesti tööstuspoliitika 2035^{91 91} dokument toob eduka tööstuspoliitika tulemusmõõdikutena esile lisandväärtuse tõstmise, ekspordi kasvu ning innovatsiooni- ja teadmusmahukuse. Eesti farmaatsiatööstus on hea näide tööstussektorist, mis vastab neile kriteeriumitele olulisel määral (vt ka peatükki 3.1). Teadusmahuka tootearenduse toel võib tulevikus oodata bio- ja tervisetehnoloogiate valdkonnas loodava lisandväärtuse jätkuvat suurenemist (Leemet ja Mets, 2023). Farmaatsia- ja keemiatööstuses, samuti teadus- ja arendustegevuses biotehnoloogia vallas nähakse varasemaga võrreldes kiiremat arengut ning prognoositakse kasvavat vajadust uurimis- ja arendustöötajate järele.

Ravimipoliitika 2030 (Sotsiaalministeerium, 2023a) ja selle avatud rakenduskava (Sotsiaalministeerium, 2023b). Eesti peamised prioriteedid Euroopa ravimipoliitikas hõlmavad peale ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavuse parandamise ka kohaliku ravimiarenduse ja innovatsiooni toetamist. Lisaks sedastatakse dokumendis, et ravimite regionaalse tootmise edendamine võib maandada ka raviminappusest tekkivaid riske. Omamaise ravimiarenduse ja -tööstuse toetamise meetmetena on ravimipoliitikas ja selle rakenduskavas esile toodud näiteks ravimitööstuse aktiivne nõustamine seadustiku, kliiniliste uuringute jt valdkondades. (Poliitikadokumendis toodi välja ka Eesti ravimitööstuse arengukava 2030 koostamise vajadus, kuid edasiste valdkondlike arutelude käigus sellest loobuti.) Pidevalt ajakohastatav rakenduskava rõhutab, et vaja on selgitada välja Eesti kohaliku ravimitööstuse probleemkohad ning leppida kokku ravimiarendust ja tootmise arengut toetavas tegevuses. Nähakse, et ravimiarendus ja -tööstus laieneb ning pakub konkurentsivõimelisi väljundeid kohalikele ravimiarenduse spetsialistidele.

Footnotes

1. OSKA ehk Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem teeb uuringuid, millega analüüsitakse, kuidas muutuvad tööhõive ning vajatavad oskused lähema kümne aasta jooksul ning mida oleks vaja teha, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA pakub tööturu osalistele – tööandjad, õppeasutused, töötukassa, poliitikakujundajad jt – koostööplatvormi, koondades osaliste eksperditeadmisi ning tehes ettepanekuid tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud kitsaskohtade lahendamiseks. OSKA uuringute tulemused aitavad planeerida haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu. Samuti toetab OSKA tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. ↩

2. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja ekspertidega hinnatakse nende täitmist. ↩

3. Kolme aasta keskmine. ↩

4. OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumite ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele. ↩

5. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja ekspertidega hinnatakse nende täitmist. ↩

6. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt: https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad ↩

7. Ühte põhikutsealasse koondati ametialad, mis täidavad sarnast funktsiooni ja eeldavad sarnast erialast väljaõpet. Eelmisest uuringust erineb siinne selle poolest, et põhikutsealadel hõivatute arvu sai detailsemalt kindlaks teha, kuna lisaks ametialade klassifikaatori 4. tasemele oli kasutada ka klassifikaatori 5. tase. Uuringu koostajad juhivad tähelepanu, et valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse OSKA teistes valdkonnauuringutes. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT-valdkonna uuringus. ↩

8. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT-valdkonna uuringus. ↩

9. Ametite klassifikaatorit vt lähemalt: https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/44 ↩

10. Sõna insener kasutus keemia-, tootearendus- ja tööstusinseneride põhikutsealade nimetuses on üldistus ning hõlmab erialases tasemeõppes omandatud tehnoloogiliste kompetentsidega spetsialiste laiemalt, mitte ainult kutsega ja diplomeeritud insenere. Varem kasutati enam terminit tehnoloog, mille asemel on praegu käibel protsessiinsener. Regulatiivsuhete ja kvaliteedijuhtimisega seotud ametialad farmaatsiatööstuses võivad jaguneda nii keemia- kui ka tootearendusinseneride põhikutsealade alla, kuna uuringus hõlmatud ettevõtete tegevusprofiilid erinevad (tootmine vs. TA-tegevus) ning eri funktsioonide ametialad eeldavad teatud kattuvaid kompetentse. ↩

11. QP (qualified person) ehk pädev isik – ravimite käitlemise/tootmise tegevusloa omaja poolt ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastav ning ravimiseaduse §-s 54 nimetatud kohustuste täitmiseks määratud isik. ↩

12. Kvaliteedijuhtimises on olulised nii kvaliteedikontroll (quality control) kui ka kvaliteedi tagamine (quality assurance), sealhulgas kvaliteedivastavuse nõuete järgimine (quality compliance). Kvaliteedikontroll tähendab toodete ja protsesside nõuetele ja standarditele vastavuse kontrollimist; kvaliteedi tagamine aga nõuete ja juhiste väljatöötamist. Seejuures on kogu kvaliteedijuhtimise juures tähtsal kohal andmete ja dokumenteerimise terviklikkuse tagamine (data integrity). Kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks sätestab ravimitööstuse hea tootmistava (GMP), et tootmisjuht ja kvaliteedikontrolli juht peavad olema üksteisest sõltumatud. ↩

13. Puhastuse valideerimine (cleaning validation) – dokumenteeritud protsess, mille eesmärk on tagada, et tootmisruumid, seadmed ja pinnad on puhastatud selliselt, et need vastavad kehtestatud ohutus-, kvaliteedi- ja regulatiivsetele standarditele, vältides ristsaastumise ohtu ja tagades toodete puhtuse ning ohutuse. ↩

14. EMA – Euroopa Ravimiamet; FDA – USA Toidu- ja Ravimiamet; ISO – Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon; ICH – Rahvusvaheline inimtervishoius kasutatavate ravimite tehniliste nõuete ühtlustamise nõukogu; Euroopa farmakopöa – Euroopa Nõukogu regulaarselt välja antav ametlik kogumik kohustuslikke eeskirju, mis puudutavad ravimite, ravimainete, -preparaatide ja -vormide valmistamist, säilitamist ja kvaliteedi määramist ning annuseid. ↩

15. Vt märkust 10. ↩

16. Sõna tööstusinsener tavaliselt Eesti ettevõtetes ametinimetusena ja kõrgkoolides õppekavade nimetusena ei kasutata. Siinses uuringuaruandes kasutatakse sõna tööstusinsener nende inseneride koondnimetusena, kelle ülesanne on eelkõige tootmisprotsessi tehnoloogiline arendus, kuigi nad võivad olla kaasatud ka tootearendusse ja tootmisprotsessi käitamisse. Vt lisaks märkust 10. ↩

17. Farmaatsiatööstuses on ohutu töö- ja tootmiskeskkonna tagamiseks töötajate kokkupuude toimeainetega rangelt kontrollitud. Seda reguleeritakse nn PDE (permitted daily exposure) ehk maksimaalse lubatud päevase kokkupuutetaseme väärtuste määramisega. PDE väärtused põhinevad toksikoloogilistel hinnangutel. ↩

18. Vt lähemalt ICRC, Genfi konventsioon: https://www.icrc.org/en/law-and-policy/geneva-conventions-and-their-commentaries ↩

19. Nõudlus COVID-19 vaktsiinide ja isikukaitsevahendite järele tõi 2020. aastal kaasa ülemaailmse farmaatsiatööstuse ja meditsiinitoodete müügi kasvu 13% võrra ning omakorda 14% võrra 2021. aastal. ↩

20. Septembris 2021 alustas tööd EL-i tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise üksus HERA (European Health Emergency Preparedness and Response Authority), mille loomisega soovitakse mh edendada strateegilist investeerimist ravimitootmisse ning asjaomaste toodete turustamist, jaotamist ja kasutamist. ↩

21. Statistikaamet. Rahvastik soo ja vanuserühma järgi, 1. jaanuar. Statistikaameti andmebaas, tabel RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0211 ↩

22. Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2025–2085. Statistikaameti andmebaas, tabel RV085. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV085 ↩

23. Eurostat. Life expectancy at birth by sex. Tabel: tps00205. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tps00205/default/table?lang=en ↩

24. Eurostat. Healthy life years at birth by sex. Tabel tps00150. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/tps00150/default/table?lang=en ↩

25. Aastane liitkasvumäär; CAGR – compound annual growth rate. ↩

26. Straits Research. Clinical Diagnostics Market Trend, Growth to 2022-2030. https://straitsresearch.com/report/clinical-diagnostics-market/. Kasutatud: 20.07.2024 ↩

27. Farmaatsiatööstuses jaguneb ravimite tootmine steriilsete ja mittesteriilsete toodete valmistamiseks. Steriilsed ravimid, nagu süstelahused, silmatilgad ja intravenoossed lahused, peavad olema mikroorganismidest vabad ning neid kasutatakse olukordades, kus nakkusohu vältimine on kriitiline. Mittesteriilsed ravimid, nagu suukaudsed tabletid, nahale kantavad kreemid ja ravimküünlad, ei nõua sama kõrget steriilsustaset ja on mõeldud manustamiseks välispidiselt või seedesüsteemi kaudu. Mõlemale tootmisviisile kehtivad siiski ranged kvaliteedinõuded. ↩

28. Digitaalne kaksik on tarneahelas oleva füüsilise objekti digitaalne mudel, kus füüsilise objekti (nt tootmishoone, tootmisprotsess, toode ise, patsient) funktsioone ja omadusi esindab digitaalne informatsioon. ↩

29. Vt lähemalt: https://www.pharmacovigilanceanalytics.com/ ↩

30. ESG (Environmental, Social, and Governance) – keskkonna, sotsiaalsete aspektide ja juhtimise meetmed kestliku arengu tagamiseks. ↩

31. Vt Ravimiamet. https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/ravimitest/biosimilarid ↩

32. Vt Drugs.com. https://www.drugs.com/medical-answers/what-biologic-drug-3565613/ ↩

33. Vt FDA. https://www.fda.gov/vaccines-blood-biologics/cellular-gene-therapy-products/what-gene-therapy ↩

34. Vt MedlinePlus. https://medlineplus.gov/genetics/understanding/therapy/genetherapy/ ↩

35. Vt Association for the Advancement of Blood and Biotherapies. https://www.aabb.org/news-resources/resources/cellular-therapies/facts-about-cellular-therapies ↩

36. Vt Association for the Advancement of Blood and Biotherapies. https://www.aabb.org/news-resources/resources/cellular-therapies/facts-about-cellular-therapies/regenerative-medicine ↩

37. Vt Institute for Stem Cell and Regenerative Medicine at the University of Washington. https://iscrm.uw.edu/what-is-regenerative-medicine/ ↩

38. Eristatakse ennekõike teabe ja andmete talletamiseks mõeldud tervise informatsioonitehnoloogia lahendusi (nt terviseregistrid, kliinilised otsustustoe süsteemid, pildipangad, retseptikeskused, telemeditsiini võimalused) ning tarbijatele suunatud ja patsiendikeskseid tervisetehnoloogia lahendusi (nt kantavad seadmed, sensorid, füsioloogilised monitoorimisseadmed, personaliseeritud äpid, veebipõhised ravijuhtimise programmid, aga ka telemeditsiini lahendused). ↩

39. Vt Grand View Research. Biotechnology Market Size, Share & Growth Report, 2030. https://www.grandviewresearch.com/industry-analysis/biotechnology-market# ↩

40. Vt FDA. Precision Medicine. https://www.fda.gov/medical-devices/in-vitro-diagnostics/precision-medicine ↩

41. Vt Grand View Research. Personalized Medicine Market Size And Share Report, 2030. https://www.grandviewresearch.com/industry-analysis/personalized-medicine-market ↩

42. Vt AS Chemi-Pharm. Medihex. Chemi-Pharmi ravimitehas sai ehitusloa. https://www.medihex.com/et/chemi-pharmi-ravimitehas-sai-ehitusloa/ ↩

43. Vt AS Chemi-Pharm. Medihex. Juba teine ettevõtlusauhind bioblock loojatele. https://www.medihex.com/et/juba-teine-ettevotlusauhind-bioblock-loojatele/ ↩

44. Peamiselt terapeutilis-diagnostiliste ja rekombinantsete valkude ning antikehade tootmine. ↩

45. API – active pharmaceutical ingredient ↩

46. Vt IDA Ireland. https://www.idaireland.com/explore-your-sector/business-sectors/biopharma ↩

47. EMTAK 2110 kirjeldus: ravis kasutatavate toimeainete tootmine – antibiootikumid; provitamiinid, vitamiinid ja hormoonid; glükosiidid, taimsed alkaloidid ning nende derivaadid; salitsüül- ja O-atsetüülsalitsüülhape; lüsiin, selle estrid ja nende soolad, glutamiinhape ja selle soolad; vere töötlemine; keemiliselt puhaste suhkrute tootmine; näärmete töötlemine, näärmeekstraktide jms tootmine. ↩

48. EMTAK 2120 kirjeldus: ravimite tootmine – seerumid ja teised verefraktsioonid; vaktsiinid; mitmesugused ravimid, k.a homöopaatilised preparaadid; välispidiseks kasutamiseks mõeldud keemiliste rasestumisvastaste vahendite ja hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tootmine; luutaastustsementide tootmine; meditsiiniliste diagnostikapreparaatide, sh rasedustestide tootmine; radioaktiivsete in vivo diagnostiliste ainete tootmine; biotehniliste farmaatsiatoodete tootmine; meditsiinilise immutatud vati, marli, sidumismaterjali, sidemete jms tootmine; haavaplaastrite tootmine; ravimina kasutatavate taimeproduktide ettevalmistamine (lihvimine, sortimine, jahvatamine). ↩

49. Inforegistri andmetel oli Interchemie Werken de Adelaar Eesti AS-i käive 2022. aastal neli korda suurem kui järgmisel ravimitootjal – humaanravimeid tootval Tallinna Farmaatsiatehase AS-il. ↩

50. EMTAK 7211. ↩

51. Punktis 3.2 on andmete aluseks ainult farmaatsiatööstuse töötajad (EMTAK 211 Põhifarmaatsiatoodete tootmine ja 212 Ravimpreparaatide tootmine). ↩

52. Voolavus sisse tähendab, et inimene ei töötanud eelmisel aastal selles valdkonnas – ta töötas mõnes muus valdkonnas, alles asus tööle või ei olnud vahepeal mingil põhjusel tööturul hõivatud. Voolavus välja tähendab, et inimene kas asus tööle teise valdkonda, siirdus välismaale või lõpetas üldse töötamise. Joonis ei kajasta valdkonnasisest voolavust, st juhtumeid, kui inimene asus tööle täpselt samale positsioonile mõnes teises ettevõttes. Seega võib tööandjate tunnetatud voolavus olla suurem. ↩

53. Vt Eesti Pank. Majandusprognoosid. https://www.eestipank.ee/teemad/majandusprognoos ↩

54. Vt Simply Rightskilling. Top 10 Most In Demand Skills In Pharmaceuticals. (Source: Lightcast data 2023). https://www.simplygetresults.com/articles/top-10-most-in-demand-skills-in-phar ↩

55. Vt Pontoon Solutions. What is ESG in the pharmaceutical industry? https://www.pontoonsolutions.com/en/insights/all/esg-in-the-pharmaceutical-industry/ ↩

56. Mitmete õppekavade nimetusi on viimasel õppeaastal muudetud, nt EKA magistriõppekavad „Disain ja rakenduskunst“ ning „Tootedisain“ on asendunud õppekavadega „Ringdisain“ ja „Taidestuudium“; TalTechi magistriõppekava „Rakendusfüüsika“ asemel „Rakendusfüüsika ja andmeteadus“ ning „Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia“ asemel „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad“. Samuti on koondatud ja/või asendatud õppekavade nimetusi doktoriõppes (viimast eriti TalTechis). ↩

57. Õppekavade valik on tehtud farmaatsiatööstuses hõivatute ja aastatel 2006–2022 kõrghariduse omandanute õppekavade põhjal ja seda on täiendatud analoogia alusel. ↩

58. Tehnikaalad, mehaanika, elektroonika, automaatika, energeetika. ↩

59. Sisseastumise infosüsteem. ↩

60. Loodusteadused, matemaatika ja statistika; informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; tehnika, tootmine ja ehitus. ↩

61. Keemiaprotsesside operaatorite ja veekäitlusoperaatorite tööjõu- ja oskuste vajadust käsitleti ka OSKA metsanduse ja puidutööstuse, vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna uuringus. ↩

62. Nt tervishoiu, keskkonna, toiduainetööstuse, põllumajanduse valdkonna tööandjad, testimis- ja analüüsiteenuste ettevõtted. ↩

63. Andmed alates 2006. aastast. ↩

64. Analoogselt VOCO ja Tartu Kunstikooli õppekavaga „Tulevikutehnoloogiad – nutikad seadmed“. ↩

65. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Järvamaa Kutsehariduskeskuses, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Tallinna Polütehnikumis, Tallinna Tööstushariduskeskuses, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses, Tallinna Ehituskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Tallina Kopli Ametikoolis, Viljandi Kutseõppekeskuses ja Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis. ↩

66. Vt https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/ ↩

67. Tööjõu pakkumine on läbi korrutatud tööjõus osalemise määraga, kuna ei saa eeldada, et potentsiaalselt kõik lõpetanud osaleksid tööhõives. Eri põhjustel on mingi osa lõpetanutest tööturul teatud ajal mitteaktiivsed. Tööjõus osalemise määr on vanusegrupis 25–49 aastat sõltuvalt valdkonnast 85–95% (tööjõu-uuringu alusel). Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööjõus osalemise määra, s.o 90%. ↩

68. Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel – olukord, kus vaatamata sellele, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus. ↩

69. Sobivaks on hinnatud eri oskustasemega automaatiku, mehhatrooniku, robotitehniku, sisetööde elektriku ning kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa õppe. ↩

70. Väljaõppe kestus keskmiselt neli kuud. ↩

71. Konkreetsed tegevusettepanekud kitsaskoha leevendamiseks on plaanis esitada järgnevas keemiavaldkonna tervikuuringus, mis valmib 2025. aasta I pooles. ↩

72. Vt ka https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/alus-pohi-ja-keskharidus/inseneriakadeemia ↩

73. Konkreetsed tegevusettepanekud kitsaskoha leevendamiseks on plaanis esitada järgnevas keemiavaldkonna tervikuuringus, mis valmib 2025. aasta I pooles. ↩

74. Sarnane ettepanek tehti ka OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna 2023. aasta uuringus. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/masina-metalli-elektroonikatoostus ↩

75. Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%). ↩

76. Vt Ravimiamet. Euroopa Farmakopöa. https://www.ravimiamet.ee/ravimid-ja-ohutus/muugiload/euroopa-farmakopoa ↩

77. Euroopa Komisjon. EudraLex - Volume 4 - Good Manufacturing Practice (GMP) guidelines. https://health.ec.europa.eu/medicinal-products/eudralex/eudralex-volume-4_en#part-iii---gmp-related-documents ↩

78. EMA. Good manufacturing practice. https://www.ema.europa.eu/en/human-regulatory-overview/research-development/compliance-research-development/good-manufacturing-practice#manufacturing-authorisation-10394 ↩

79. Euroopa Komisjon (2021). Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/805, 8. märts 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 II lisa. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32021R0805 ↩

80. Euroopa Komisjon (2022). Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/20, 7. jaanuar 2022. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022R0020 ↩

81. Euroopa Parlament ja nõukogu (2011). Võltsravimite direktiiv 2011/62/EL. https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2011/62/oj ↩

82. Euroopa Komisjon (2015). Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/161. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0161 ↩

83. Eesti ravimite turvaelementide andmekogu (EtMVS – Estonian Medicines’ Verification System), mida haldab Ravimitootjate Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu ja Eesti Apteekide Ühenduse koostöös loodud Eesti Ravimite Ehtsuse Kontrolli Sihtasutus (REKS). ↩

84. CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) – ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärk on arendada edasi raamatupidamise seaduse varasemaid ESG nõudeid, et toetada Euroopa rohelepet, mille üks põhieesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine EL-is 2050. aastaks. ↩

85. EPR – extended producer responsibility ↩

86. Asulareovee neljanda astme puhastus mikrosaasteainete eemaldamiseks. ↩

87. Euroopa Komisjon (2024). EL AI tehisintellekti määrus (EL) 2024/1689, 13. juuni 2024. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ%3AL_202401689 ↩

88. Vt Future of Life Institute. The EU Artificial Intelligence Act. https://artificialintelligenceact.eu/ ↩

89. EL direktiiv jõustus 16.01.2023 ning tuleb Eesti õigussüsteemi üle võtta hiljemalt 18.10.2024. ↩

90. Vt Euroopa ravimistrateegia. https://health.ec.europa.eu/medicinal-products/pharmaceutical-strategy-europe_et ↩

91. Vt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tööstuspoliitika 2035. https://mkm.ee/ettevotlus-ja-innovatsioon/toostus/toostuspoliitika ↩