Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont

OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna (edaspidi: MME) uuring otsib vastust küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus lähema kümne aasta jooksul, ning esitab ettepanekud, kuidas tööjõu- ja oskuste vajadust täita. MME valdkond on uuringus jaotatud kolmeks alavaldkonnaks: masina- ja metallitööstus, elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus ja remont (edaspidi: mootorsõidukite hoolduse alavaldkond).

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse töötajad moodustavad suure osa (38%) Eesti töötleva tööstuse hõivatutest ning ettevõtted on olulised eksportijad, moodustades kuuendiku kogu ettevõtluse ekspordimahust. MME tööstusettevõtete tootlikkus on töötleva tööstuse keskmisega sarnane, kuid Eesti keskmisest madalam. Viimase kümnendi jooksul on nii valdkonna ettevõtete kui ka töötajate arv jõudsalt kasvanud.

Uuringu keskseks analüüsiühikuks on põhikutseala, kuhu on koondatud sarnase väljaõppe ja töö sisuga ametialad. Suurem osa töötajaid, kes on uuringu põhikutsealadesse hõlmatud, on MME tegevusaladelt, aga osa on hõlmatud ka teistelt tegevusaladelt (nt keevitajad, mootorsõidukite tehnikud), mistõttu põhikutsealadel hõivatute arv erineb valdkonna ettevõtetes hõivatute üldnäitajast. Kokku on MME põhikutsealadel hõivatud 44 000 töötajat: masina- ja metallitööstuses 25 840, elektroonikatööstuses 9290 ning mootorsõidukite hoolduses 8915.

Valdkonna arengut ja tööjõuvajadust mõjutavad järgmisel kümnendil peamiselt tehnoloogilised muutused ning senisest märksa tugevam mõju on geopoliitilisel olukorral.

• Tööjõupuudus, tööjõukulude kasv ning suuremad nõuded toodete kvaliteedile ja tarnevõimekusele survestavad protsesse automatiseerima ja digitaliseerima. Odavamast tööjõust tulenev Eesti konkurentsieelis on kadumas. Üldine suundumus on viia tööjõu osakaal tootmisprotsessides miinimumini.
• Tehnoloogia areng mõjutab tootmise kõiki etappe, nii arendustegevust, tootmist, tootmise korraldamist kui ka juhtimist. Jätkub nutikate masinate kasutuselevõtt ning suurandmete ja andmeanalüütika kasutamine, et juhtida tootmisega kaasnevaid protsesse varasemast kvaliteetsemalt, ressursisäästlikumalt ja kiiremini.
• Tootmisettevõtted investeerivad tootmisseadmetesse, kuid tehnoloogiline protsess, tarneahelad ja ärimudelid vajavad samuti tähelepanu, et püsida rahvusvahelises konkurentsis ning suurendada lisandväärtust.
• Vaatamata sellele, et tootmisprotsess muutub inimtööjõust vähem sõltuvaks, ei kao lähitulevikus masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses tööjõu vajadus. Automatiseerimisega pigem suurendatakse tootmismahte ning jätkuvalt vajatakse töötajat masinate ja robotite tööd seadistama, käitama ja jälgima.
• Sõiduturvalisuse, -mugavuse ja ökonoomsuse eesmärgil on tänapäevastes mootorsõidukites rohkem elektroonilisi komponente, mis kasvatab diagnostikasüsteemide kasutamise vajadust. Mehhanismide ja detailide taastava remondi osakaal väheneb. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutab mootorsõidukite diagnostikasüsteemide areng ning eri tüüpi mootoritega sõidukite laialdasem kasutamine (nt elektriautod).
• Geopoliitilised pinged on kaasa toonud palju ebamäärasust, mis ühelt poolt pidurdab investeeringuid, teisalt pakub Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi, kuna riskide maandamiseks tuuakse tootmist kohalikele Euroopa turgudele lähemale. Sisendhindade kiire kasv Eestis seab ohtu siinse tootmise konkurentsivõime ning oluline on tööstusettevõtete kohanemisvõime muutuvates tingimustes.

Demograafiliste arengusuundade mõju hõivatute arvule on negatiivne, kuna tööealiste inimeste arv väheneb. Tööjõupuuduse leevendamiseks töötab osal põhikutsealadel juba praegu arvukalt välistöötajaid (nt keevitajatest koguni veerand). Nõudluse püsides jätkub tööjõupuuduse probleem ka järgnevatel aastatel ning võib valdkonna arengule saada takistuseks. Seetõttu vajab valdkond ka edaspidi välistööjõudu nii inseneride kui ka tootmistöötajate seas, kuna Eesti enda inimesed kogu tööjõu vajadust lähemal kümnendil katta ei suuda.

Keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega arvestamine on MME valdkonnas väga oluline oskuste mõttes ning toodete ja teenuste arendamisel, kuid mõju töötajate arvu muutusele on väike. Rohepööre suunab võtma kasutusse ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid, et toota väiksema materjalikuluga, lokaalsemalt ja ökonoomsemalt. Säästva arengu põhimõtete rakendamine on vajalik konkurentsis püsimiseks ning tähtis on kõigi töötajate keskkonnaalaste teadmiste arendamine.

OSKA prognoosi kohaselt töökohtade arv MME valdkonna põhikutsealadel tervikuna järgmisel kümnendil oluliselt ei muutu, kuid märgatavalt rohkem vajatakse toote- ja protsessiarenduse ning automatiseerimisega seotud töötajaid.

Nõudlus masina-, metalli- ja elektroonikatoodete järele nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvab. Konkurentsis püsimiseks ja väärtusahelas ülespoole tõusmiseks tuleb panustada inseneeriasse, innovatsiooni, toote- ja protsessiarendusse, toota suurema lisandväärtusega (oma)tooteid, pakkuda nutikamaid insener-tehnilisi lahendusi ning kasvatada eksporti.

Hõivatute arv kasvab prognoosi kohaselt nii masina-, metalli- kui ka elektroonikatööstuses inseneride ning tehnikute ja mehhatroonikute põhikutsealadel. Seoses omatoodete ja terviklike lahenduste tootmise kasvuga prognoositakse väikest töötajate arvu kasvu ka metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuses seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Hõivatute arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kasvab prognoosiperioodi jooksul umbes 1000 töötaja võrra ehk ligi 3% ning mootorsõidukite hoolduses jääb samaks.

MME põhikutsealade jaoks on sobiv tasemeõpe olemas, kuid õppijate arvud ja huvi erialade vastu on erinev. Tasemeõppe koolituspakkumine kokku on uue tööjõu vajadusest väiksem, kuid alavaldkonniti ja põhikutsealati on olukord erinev. Autoerialade lõpetajate arv ületab oluliselt tööjõuvajadust, samas masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses on koolilõpetajaid ebapiisavalt.

MME valdkonnaga seotud kutseõppes on viimastel aastatel lõpetajate arv vähenenud viiendiku võrra ning kõrghariduses kümnendiku võrra. Kõrgtasemel spetsialistide puuduses teeb tööandjaid eriti murelikuks magistriastmes lõpetajate ja vastuvõetute arvu vähenemine.

Kui üldiselt on noorte huvi tehniliste erialade vastu väike, siis mootorsõidukite hooldusega seotud erialad on populaarsed. Kutseõppes on mootorsõidukite erialadele (automaalrid, mootorsõidukite tehnikud, autoplekksepad) vastuvõetuid umbes sama palju kui ülejäänud MME valdkonna erialade õppekavadel kokku. Samas MME valdkonna oskustöötajatest moodustavad mootorsõidukite hoolduse töötajad ainult viiendiku. Prognoosi järgi vajatakse mootorsõidukite hoolduse alavaldkonna põhikutsealadele aastas kutse- ja kõrgharidusest kokku ligi 140 koolilõpetajat ning koolituspakkumine on ligi 280 lõpetajat^{1 1}. Seega on koolilõpetajaid tööturu vajadusest enam. Vaatamata arvulisele ülekoolitamisele on tööandjate hinnangul sobivate oskustega töötajaid keeruline leida.

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses jääb prognoosi kohaselt nii kutse- kui ka kõrghariduses lõpetajaid tööjõuvajaduse katmiseks puudu. Masina-, metalli- ja elektroonikatööstus vajab prognoosi järgi põhikutsealadele igal aastal ligi 610 koolilõpetajat, samas prognoositud koolilõpetajaid on 450 inimest aastas.

Koolituspakkumise tasakaalustamiseks tuleks leida võimalusi, kuidas suunata noorte õpivalikud nendele erialadele, kellest tuntakse tööturul suurt puudust. Näiteks osa autoeriala õppimist kaaluvaid noori võiks valida muu tehnilise eriala, et koolituspakkumine vastaks paremini tööturu vajadustele.

Valdkonna suurim kitsaskoht on inseneride ja tehnilise kõrgharidusega spetsialistide nappus ja ebapiisav järelkasv, mis on ülikriitiline ja vajab kohest tegutsemist. Ekspertide hinnangul tuleb probleemi hakata lahendama juba põhikoolist, mil tehakse karjääri mõjutavad otsused.

Kitsakohaks on noorte vähene huvi reaalainete vastu ning üldhariduskoolide reaalainete nõrgenenud tase, mistõttu jõuab aina vähem noori tehnilisi erialasid õppima. Praktilisem MATIK-õpe^{2 2} sobiks suurepäraselt insenerihariduse alusõppeks ning tekitaks noortes juba põhikoolis rohkem huvi inseneeria vastu.

Tehnilistele erialadele, sh inseneridele järelkasvu kasvatamiseks, tuleb ekspertide hinnangul luua riiklik tehnikaalade koostööprogrammi(d), näiteks „inseneriakadeemia“, „inseneriõppe teekaart“ või „tööstuse akadeemia“, mis suurendaks huvi ja vastuvõttu tehnikaerialadele.

Nii kutse- kui ka kõrghariduse tehnikaerialad vajavad senisest enam ja laiapindsemat populariseerimist. Tehnikaaladele järelkasvu tagamiseks ja noortes tehnikaalade vastu huvi tõstmiseks on vaja eri sihtrühmadele suunatud tegevusi alates madalamatest haridusastmetest. Valdkonnast positiivse kuvandi loomiseks on vaja läbimõeldud koostööd ettevõtete, erialaliitude, õppeasutuste ja riigi vahel.

Gümnaasiumiastmest kõrgkooli suundumine peaks olema sujuvam, mis aitaks kaasa õpingute jätkamisele inseneri- ja teiste tehniliste erialade õppes ning tooks valdkonda enam erialase ettevalmistusega töötajaid. Matemaatika õppe jagamine gümnaasiumiastmes kitsaks ja laiaks võib kitsendada noorte valikuid kujundada oma tulevast karjääriteed, mistõttu tuleks analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise vajadust. Oluline on pakkuda ühtlasel heal tasemel üldharidust, sh kutsekoolides, mis võimaldab edukalt sooritada kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid.

Tööjõupuudust valdkonnas aitab kompenseerida välistööjõu kasutamine, eriti masina- ja metallitööstuse alavaldkonnas (nt keevitajad, metallkonstruktsioonide koostajad). Riigilt oodatakse välistööjõu kasutamise tingimuste leevendamist töötlevas tööstuses nii tippspetsialistide kui ka tootmistöötajate tasemel.

Õppekvaliteedi tagamisel on peamine piirav tegur õpetajate ja õppejõudude nappus. Napib reaalainete õpetajaid, kes inspireeriksid ja tekitaksid huvi reaalainete vastu põhikoolis, ning kutse- ja kõrgkoolide õppejõudude töötasu ei konkureeri ettevõtetes saadava töötasuga.

Valdkonna erialade õppe ja õppekavade uuendamise protsessiga on tööandjad üldjuhul rahul. Tööandjad on kaasatud õppekavaarendusse, nii kutse- kui ka kõrgkoolid teevad tihedat koostööd ettevõtete ja erialaliitudega õppekavade arendamisel ning arvestatakse tulevikusuundumustega ja tööandjate ootustega.

Kitsaskohaks on aga üleüldine õpetajate ja õppejõudude puudus ning vananev õpetajaskond. Õpetajate ja õppejõudude olemasolu ning järelkasv on valdkonna ja kogu Eesti tööstussektori jaoks kriitilise tähtsusega. Õpetajate ja õppejõudude leidmine ja hoidmine on keeruline, mille põhjuseks on sageli ülekoormus, ning koolidel on keeruline töötasus konkureerida ettevõtetega.

Võrreldes varasemate OSKA uuringutega, kus on siinse uuringu põhikutsealasid käsitletud, on mitmed valdkonna probleemkohad jäänud samaks. Inseneride ja tööstuse tootmistöötajate tasemeõppe puudujäägi, autoerialade ülekoolitamise ning õpetajate ja õppejõudude järelkasvu teemad toodi oluliste kitsakohtadena välja ka varasemates OSKA uuringutes.

Mitmel põhikutsealal (nt insenerid, elektroonikatööstuse ametialad, keevitajad, tehnoülevaatajad) on töötamiseks ja kompetentside tõendamiseks vajalik pidev koolitustel osalemine. Täienduskoolitused on vajalikud ka juba väljaõppinud töötajatele oskuste ja teadmiste arendamiseks ja ajakohastamiseks.

• Kõiki tootmistöötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes, kuid oluline on pakkuda täienduskoolitusi. Koolitused on olulised ka ümberõppeks põhikutsealadele, kus tasemeõppe asemel sobib väljaõppeks lühiajaline koolitus (nt seadmete koostaja, elektroonikaseadmete koostaja).
• Elektroonikatööstuse töötajad peavad kvalifikatsiooni tõendamiseks omama IPC^{3 3} sertifikaate, mida tuleb teatud aja tagant uuendada. IPC sertifikaatide nõue tingib pideva koolitusvajaduse nii uute kui ka seniste töötajate täiendus- ja ümberõppes.
• Masina- ja metallitööstuses on tähtsad rahvusvahelised keevitussertifikaadid, sest teatud materjale võib töödelda ja teatud keevisõmbluseid teha ainult vastava keevitussertifikaadiga keevitaja. Seetõttu on oluline pakkuda rahvusvaheliste sertifikaatide taotlemiseks ettevalmistavaid täienduskoolitusi.

MME valdkonna töötajatelt oodatakse tulevikus rohkem interdistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi, sh teadmisi mehaanikast, mehhatroonikast, elektroonikast, elektrist ja infotehnoloogiast. Tähtsad on teadmised tootmistöö üldpõhimõtetest, tootmise tervikpildi nägemine ja toote elutsükli mõistmine. Üha olulisemaks saavad üldoskused.

• Tööstuse automatiseerimise ja digilahenduste kasutusele võtmisega on tulevikuoskused seotud järjest enam erialaste IKT-lahenduste kasutamisega. Töötajate digioskused on küll paranenud, kuid vajadus nii kõrgetasemeliste kui ka baasdigioskuste järele valdkonnas kindlasti suureneb. Seoses laialdasema robotite kasutamisega kasvab vajadus robotseadmete juhtimis- ja hooldamisoskuste järele.
• Tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmiseks on vaja oskust tehnoloogia pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Selleks, et teha andmetest lähtuvalt muudatusi tootmisprotsessides, tuleb osata kogutud andmeid tõlgendada ning mõista süsteemide koostoimimist.
• Suurema lisandväärtusega (oma)toodete loomiseks ja terviklike nutikate insener-tehniliste lahenduste pakkumiseks oodatakse inseneridelt innovaatilisust, loovust ja paremaid teadmisi tootedisainist ja -arendusest.
• Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks saavad olulisemaks müügi, turunduse ja ekspordi alased oskused ja teadmised.
• Projektipõhise tootmise kasvu ja rahvusvahelise koostööga seoses on vajalikud head projektijuhtimise oskused ning suureneb vajadus hea meeskonnatööoskuse järele. Kuna tooted valmivad eri valdkondade esindajate koostöös, on tähtis koostööoskus, suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, sh keeleoskus.
• Ekspertide hinnangul vajab arendamist inimeste juhtimise oskus. Juhtida tuleb eri vanuses töötajaid, mitmekultuurilisi ja projektimeeskondi, kes ei ole püsivad. Töötajate juhtimine eeldab paindlikumat lähenemist ning järjest enam on tõusnud esile töötajate rahulolu tööga ja nende vaimne tervis.
• Kõikide põhikutsealade puhul hinnati oluliseks arusaamist toote elutsüklist ja tootmisest terviklikult, et mõista, milline on töötaja enda osa tootmisprotsessis ning millist mõju avaldab edukas tööülesannete täitmine ettevõtte kasumlikkuse saavutamisele ja tootlikkuse tõstmisele.
• Teadmisi keskkonnasäästlikkusest vajavad vastavalt oma ametiülesannetele kõik valdkonna töötajad. Juba arendustegevuste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada keskkonnasäästlike tootmislahendustega, et vähendada ökoloogilist jalajälge.
• Järjest enam hindavad tööandjad üldoskusi ning tähtsad on töötaja üldised väärtushinnangud ja hoiakud, sh töödistsipliini hoidmine, oma töö ja aja planeerimine, enesejuhtimisoskus, algatusvõime.

Eesti tööstus on pika ajaloo ning tugevate väärtustega Eesti majanduse vundament, mis tagab tugeva panuse meie majandustulemustesse, tööhõivesse ja majandusjulgeolekusse. Kuid meid ootavad ees uued väljakutsed nii lühikeses kui ka pikas vaates. Kriisid tulevad ja lähevad ning kiire kohanemisvõime, konkurentsivõimeliste ärimudelite ülesehitus ning kestlik lähenemine probleemide lahendamisele annab Eesti ettevõtetele võimaluse kriise läbida ja neist väljuda veelgi tugevamana. Samas ei tohi unustada ka pikka vaadet. Strateegia „Eesti 2035“, kliimaeesmärgid aastani 2050, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035“ (TAIE 2035) annavad meile suunad ja raamid edasiseks tegutsemiseks. Tööstus on muutumas järjest kõrgtehnoloogilisemaks ning kestlikud eesmärgid ja samas ka turgude ootused kujundavad juba täna ja tulevikus meie tööstuse arengut.

See kõik viitab, et Eesti tööstust ootab ees muutuste ajastu, kus kõrgema lisandväärtuse tekkimiseks ning konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik panustada uute teenuste ja toodete arendamisse. See omakorda nõuab igal tasandil kvalifitseeritud tööjõudu, kelle teadmiste ja oskuste abil on võimalik need muutused ellu viia, tagada ettevõtete konkurentsivõime ja seeläbi Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkus. Ettevõtluskeskkonna toimimisest omakorda sõltuvad tugevalt ülejäänud Eesti eluvaldkonnad ja nende arenguvõimalused.

Siinne OSKA uuring annab põhjaliku ülevaate kolme olulise tööstussektori ja ühe teenussektori tööjõuvajadusest. Uuring kinnitab ka varasemate OSKA uuringute tulemusi, mis viitavad, et oskustööliste, inseneride ja tööstuse juhtide vaates on puudujääk tööjõuturul ja järelkasvu suhtes väga suur.

Loodan, et kõik osapooled võtavad siinses uuringus välja toodud asjaolusid tõsiselt. Ühiselt panustades ja uuringus tehtud ettepanekuid ellu viies suudame tuua tööjõuturule positiivse muutuse ning tagada Eesti tööstusele vajalikud inimesed tuleviku väljakutsetele vastamiseks.

Andri Haran
Tööstusvaldkonna juht,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

OSKA^{4 4} ehk Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem seob tööturu osapoolte eksperditeadmised haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks. OSKA toetab tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. Nende eesmärkide täitmiseks tehakse OSKA raames tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad uuringud keskmiselt viie majandusvaldkonna kohta aastas.

Siinses uuringuaruandes esitatakse OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna (edaspidi: MME) rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud, kuidas paremini vastata tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikateks on valdkonna statistika (sh Maksu- ja Tolliameti töötamise register (edaspidi: TÖR), Eesti hariduse infosüsteemi andmed (edaspidi: EHIS), varem Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad, intervjuud valdkonna ekspertidega jm. Uuringu metoodika detailsem kirjeldus on toodud lisas 1.

See on järjekordne masina-, metalli- ja elektroonikatööstust ning mootorsõidukite hooldust hõlmav OSKA uuringu^{5 5}. Uuringu alusandmestik võimaldab võtta analüüsis arvesse täiendavaid aspekte. Võrreldes varasemate alavaldkondi käsitlevate OSKA uuringutega on mitmed kitsaskohad jäänud praeguses uuringus samaks^{6 6}. Näiteks kitsaskohad, mis puudutavad inseneride nappust, autoerialade kutseõppe ülepakkumist ning puudust õpetajate ja õppejõudude järele. Valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse seisukohalt on jätkuvalt oluline tehniliste erialade populariseerimine ning inseneride ja tootmistöötajate järelkasvu tagamine.

Töö- ja haridusvaldkonna ekspertide kaasabil sõnastati ettepanekud ja soovitused, kuidas paremini siduda tööjõuvajadust ja koolituspakkumist. Ettepanekud on esitatud selleks, et paremini täita valdkonna põhikutsealade tööjõuvajadust, muutes taseme-, täiendus- ja ümberõppe struktuuri, mahtu ja õppe kvaliteeti ning oskuste omandamist mõjutavaid tegureid. Ettepanekud ja soovitused puudutavad õppeasutusi, hariduse valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, erialaliite, õppijaid, valdkonna poliitikakujundajaid jt. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja nende täitmist hinnatakse koos ekspertidega.

Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma ja eksperdikogu liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on aidanud kaasa uuringuaruande valmimisele.

Peatükis kirjeldatakse uuringuvaldkonna määratlust ja selle piire statistiliste klassifikaatorite mõistes ning antakse ülevaade valdkonda kuuluvatest põhikutsealadest. Peatüki lõpuosas on esitatud põhikutsealade kirjeldused koos tavapäraste õpi- ja karjääriteedega.

OSKA masina-, metalli-, elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna (edaspidi: MME) struktuur ning uuringusse hõlmatud tegevusalad on esitatud tabelis 1. MME valdkond hõlmab varasemate OSKA uuringute tegevusaladest OSKA metalli- ja masinatööstuse (Kaelep ja Leemet, 2016) uuringu tegevusalasid, millele on lisatud elektroonikatööstuse osa OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringust (Mets ja Leoma, 2016) ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi osa OSKA transpordi uuringust (Kaelep ja Leemet, 2016).

Analüüsis eristatakse kolme alavaldkonda: masina- ja metallitööstus, elektroonikatööstus ning mootorsõidukite hooldus ja remont (edaspidi: mootorsõidukite alavaldkond). Nimetatud alavaldkondade koos käsitlemine tulenes eesmärgist analüüsida lähedasi kutsealasid koos.

⁷

MME valdkonna ettevõtete ärimudelid on mitmekülgsed. Ettevõtted pakuvad eri tegevusvaldkondade kodu- ja välisturgude lõpptarbijatele ja koostööpartneritele mitmesuguseid tooteid, komponente, seadmeid ja teenuseid (nt auto-, energeetika-, meditsiinitööstusele, ehitusele, laevade ja õhusõidukite ehituses ja remondis). Valdkonnas on nii masstootmisele kui ka spetsiifilisele teadmusmahukale arendusele ja tootmisele suunatud ettevõtteid. Pakutakse nii teenuseid, allhanget kui ka arendatakse ja toodetakse omatooteid.

OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskseks analüüsiühikuks põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus ka töö sisu ja tööülesannete teostamiseks vajalikud oskused on sarnased.

Tabelis 2 on toodud uuringus käsitletud põhikutsealade nimekiri koos eeldatava haridustaseme ja hõivatute arvuga. Hõivatute arv põhikutsealadel põhineb Maksu- ja Tolliameti poolt hallatava TÖR-i 2021. aasta andmetel. Põhikutsealadel hõivatute arv erineb valdkonna ettevõtetes hõivatute üldnäitajast (vt ptk 3.1), kuna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentsid ei ole piisaval määral valdkonnaga seotud, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes (nt elektrikud, personalitöötajad, IT-spetsialistid). Ametiala universaalsuse tõttu majanduses on mõni ametiala hõlmatud uuringusse tervikuna kõikidel tegevusaladel kokku (nt keevitajad, sõidukivärvijad) või osaliselt teistelt tegevusaladelt (nt mootorsõidukite tehnikud on hõlmatud ka tegevusaladel G451 Mootorsõidukite müük, G453 Mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müük, G466 Muude masinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük). MME põhikutsealadel töötab kokku 44 045 inimest, kellest 7835 töötab väljaspool valdkonna EMTAK tegevusalasid. Umbes kaks kolmandikku põhikutsealade töötajatest on tootmistöötajad. Põhikutsealade vastavus ametialade klassifikaatori jaotustele ning hõlmatus tegevusaladelt on toodud lisas 6.

Põhikutsealade jaotus on sarnane eelmiste OSKA uuringutega, v.a üksikud väiksemad muutused. Võrreldes varasema masina- ja metallitööstuse uuringuga ei käsitleta sel korral turundus- ja tarneahelajuhte, kuna need ametialad haakuvad paremini teiste OSKA valdkondadega. Elektroonikatööstuse alavaldkonnas on eristatud juhtide ja töödejuhatajate põhikutsealad, et põhikutsealade struktuur sarnaneks teiste tööstusvaldkondadega. Kohendatud on põhikutsealade nimetusi. Nagu eelmistes OSKA uuringutes, ei ole ka seekord põhikutsealadesse hõlmatud lihttöötajaid, st ametite klassifikaatoris kõiki lihttööliste pearühma kuuluvaid ametialasid. Masinatööstuse allharus on lihttöötajaid 8%, metallitööstuses 12%, elektroonikatööstuses 5% ning mootorsõidukite hoolduses 15%.

Järgnevalt on kirjeldatud valdkonna põhikutsealasid ning töötajate levinumaid õpi- ja karjääriteid. Analüüsitud põhikutsealadega seotud kutse- ja kõrghariduse õppekavade loetelu ja seos põhikutsealaga on esitatud lisas 7. Uuringus kasutatud põhikutsealade kirjeldamisel on aluseks võetud põhikutsealasid käsitlenud eelmised OSKA uuringud. Lisaks intervjuudest ja valdkonna ekspertidelt saadud teabele on põhikutsealade kirjeldamisel tuginetud töökirjeldustele kutsestandardites^{8 8}, ametite klassifikaatoris, õppeasutuste ja muude ametikirjelduste veebilehtedel ning tööpakkumistes.

Põhikutseala kirjelduses on loetletud peamised tööülesanded. Uuringu fookusest lähtudes on vajaduse korral kirjeldatud ka põhikutsealasse hõlmatud ametite põhitegevusi. Põhikutsealade levinumate õpi- ja karjääriteede kirjeldus annab ülevaate, millise hariduse, töökogemuse ja (täiendus)koolitusega valdkonda ja selle põhikutsealadele tööle jõutakse. Põhikutsealade oskuste vajadus on esitatud peatükis 5. Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja spetsiifikast võivad konkreetse ametikoha tööülesanded sisaldada mitme lähedase kutseala tegevusi. Põhikutsealad on esitatud alavaldkondade lõikes.

Karjääriteed tööstuses iseloomustab ettevõttesisene liikumine, kus oskustöötaja omandab vastava hariduse või läbib täiendusõppe ning teda edutatakse meistri või töödejuhataja ametikohale. Meistrist ja töödejuhatajast võib kõrghariduse omandamisel saada tootmisjuht või insener. Spetsialistidel on mitmekülgsed võimalused spetsialiseerumisteks, nt projektijuhiks, tehnilise osakonna juhiks või tootmisjuhiks. Kui töötajal on huvi ja tahe, siis on MME ettevõtetes laialdased karjääritee võimalused.

Juhtide põhikutsealasse kuuluvad müügi-, ostu-, kvaliteedi-, toote-, tootmis-, tsehhi-, tehnika- ja projektijuhid. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võivad juhid täita erinevaid rolle. Väiksemates ettevõtetes on tavapärane, et ettevõtte juht vastutab lisaks üldjuhtimisele ka müügi, arenduse, turunduse, kvaliteedi või tootmise juhtimise eest. Juhid planeerivad pikemas perspektiivis ettevõtte arenguks vajalikke muudatusi ja kujundavad visiooni. Juhtide peamised tööülesanded on seotud strateegiate väljatöötamise, süsteemide ja protsesside arendamise ning koordineerimise, eelarvestamise, juriidiliste küsimuste, turundustegevuse, analüüsi, planeerimise, personali värbamise ja meeskonna juhtimisega. Ekspertide hinnangul eeldab juhtimisfunktsiooni täitmine sobivate isikuomaduste ja valdkondlike teadmiste kombinatsiooni.

Müügijuhtide peamisteks tööülesanneteks on uute kontaktide leidmine, kliendisuhete hoidmine, juhtimine ja arendamine. Koostööd klientidega tehakse Eestis ja eksporditurgudel. Müügijuht haldab kogu müügiprotsessi terviklikult. Müügijuhid sõlmivad müügilepinguid, analüüsivad valdkondlikke turge ning planeerivad ja prognoosivad müügimahte ja -aegu, teevad koostööd arendus- ja tootmisosakondadega. Müügijuht võib täita ka turundusjuhi rolli.

Ostujuhtide ülesandeks on igapäevane koostöö tarnijatega, uute tarnijate leidmine, laovarude jälgimine, materjalivajaduse prognoosimine ja tellimuste vormistamine. Ostujuht analüüsib komponentide hindu, koostab ostutellimusi, organiseerib kaupade transpordi ning tagab tarnete õigeaegse kohalejõudmise. Ostujuht tunneb hästi ostuprotsessi ning tarneahela ja turuhinna kujunemise loogikat. Ostujuht vastutab mitmesuguste mehhaaniliselt töödeldavate osade ja standardkomponentide ostmise eest vastavalt tootmise vajadusele.

Tootejuhid ühendavad toote loomise ja valmimisega seotud protsessid ja tegevused ning vastutavad suurel määral toodangu eest. Projektijuht vastutab konkreetse projekti tervikliku ja eduka juhtimise, eestvedamise ja haldamise eest. Tema töökohustuste hulka kuulub projekti koostamine, eelarvestamine, rahastuse leidmine, müügiläbirääkimistel ja kliendikohtumistel osalemine, hinnapäringute, müügitellimuste ja tootmistellimuste käsitlemine, vajaduse korral transpordi organiseerimine ja arveldamine ning aruandlus.

Tootmisjuhid korraldavad ja arendavad igapäevast tootmistööd nn tootmispõrandal. Planeerivad ja kujundavad lühi- ja pikemaajalisi tootmisprotsesse ning tehnoloogiaid, rahastust, inimressursse ja haldavad laoseisu. Tootmisjuht tunneb tööstusettevõtte tootmisprotsessi tervikuna ning oma valdkonna toodete tehnoloogilisi protsesse, tehnoloogiaid, materjale, tootmisvahendeid, seadmeid ja masinaid. Tootmisjuhi töö peamine eesmärk on efektiivse tootmise korraldamine vastavalt tootmisplaanidele. Sõltuvalt ettevõttest võib tootmisjuht täita ka arendusjuhi rolli ning tema tööülesannete hulka võib kuuluda tootmise tehnoloogiate parendamine, uute seadmete juurutamine, samuti töötajate oskuste arendamine, inseneride meeskonna töö juhtimine ja haldamine ning protsessijuhtimise (nt LEAN) põhimõtete järgimine. Tootmisjuhi panusest ja kogemusest sõltub suuresti meistrite edukus. Tootmisjuht võib olla ka projektijuhi rollis.

Tsehhijuhid vastutavad sarnaste töölõikude eest oma tsehhis, juhtides vahetult tootmist, tähtaegadest kinnipidamist ja tootmiskorraldust ning tagades tsehhi heakorra.

Tehnikajuhid vastutavad seadmete remondi ja hoolduse korraldamise eest, haldavad kulumaterjalide eelarvet, hoolitsevad tootmisele vajalike seadmete, masinate, tarvikute jms hankimise eest. Lisaks on tehnikajuht kaasatud tootmise efektiivsuse analüüsi ning tootmise uuendamise protsessidesse.

Kvaliteedijuhid vastutavad kvaliteedisüsteemi toimimise, kvaliteedikontrolli korraldamise, töötajate kvaliteedialase koolitamise ja nõustamise, uute materjalide ja tehnoloogiate katsetamise ning juurutamise korraldamise eest. Sageli on kvaliteedijuhi ülesandeks tootmisprotsesside analüüs koostöös ettevõtte teiste juhtidega, protsesside parendamine ning uute tootmisstrateegiate rakendamine.

Juhi kohal nähakse eelistatult tehnilise või muu sobiva kõrgharidusega ja pikaajalise valdkonnas töötamise kogemusega töötajat. Juhid kasvavad sageli valdkonna seest, kus on omandatud vajalikud teadmised ja kogemused, või tullakse hea juhtimiskogemusega mõnest teisest valdkonnast. Juhiks saamise karjääriteel tulevad kasuks tehnilised teadmised ja oskused, kuid vajaduse korral omandatakse need töö käigus.

Inseneride põhikutsealasse kuuluvad ametinimetuste näited on mehaanika-, mehhatroonika-, automaatika-, tehnoloogia-, tootmissüsteemide, CAD/CAM-^{9 9}, arendus-, hooldus-, laeva-, keevitus-, kvaliteedi-, projekti-, disaini-, robootikainsener. Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja suurusest kuuluvad siia veel mitmesuguse ettevalmistusega ja erinevate töökohustustega spetsialistid, näiteks konstruktorid, tehnoloogid, projekteerijad. Inseneride põhikutseala töötajad projekteerivad, arendavad ja loovad uusi tooteid; analüüsivad, optimeerivad ja automatiseerivad tootmist; konstrueerivad ja töötavad välja tootmise tehnoloogiaid; koostavad tootmisega seotud dokumente; tagavad töö vastavuse normidele ja standarditele; testivad ja analüüsivad uusi tooteid. Inseneride töö võib olla seotud senistele toodetele parenduste tegemisega, detailide jooniste ja koostude ning tööpinkidele juhtprogrammide koostamisega, pinkide ja robotite seadistamisega.

Alljärgnevalt on esitatud töökirjeldused inseneride ametinäidete kaupa.

Mehaanikainsenerid projekteerivad, loovad, arendavad tooteid, insener-tehnilisi lahendusi, tehnoloogiaid, mitmesuguseid masinaid ja robotliine ning kindlustavad toodete, masinate, süsteemide töökindluse ja ohutuse. Nende tööülesannete hulgas võivad olla ka analüüside teostamine, prototüüpide kokkupanek, testimine ja arendamine ning tootmisjoonise ja sellega seotud dokumentatsiooni vormistamine.

Toote-, tootmis- ja arendusinseneride peamisteks tööülesandeks on uute toodete arendamine, toodete tootmisprotsessi juurutamine ning tootmisprotsesside optimeerimine ja parendamine. Nad pakuvad klientidele tänapäevase tehnoloogia abil insener-tehnilist tuge uute toodete väljatöötamisel, prototüüpide ehitamisest kuni seeriatootmiseni. Tööülesannete hulka kuulub tootmise tehnoloogiline ettevalmistamine, tootearenduse projektdokumentatsiooni koostamine, uue toote ning tootemodifikatsiooni kirjeldamine, tehnoloogilise protsessi määramine, tootmise jooniste ja tööjuhendite koostamine. Tööülesannete hulka võib kuuluda uute tehnoloogiliste lahenduste ja seadmete soetamine.

Laevaehitusinsenerid (laevaarhitektid) disainivad, projekteerivad ning arendavad laevu ja ujuvkonstruktsioone. Töö sarnaneb sisult mehaanikainseneri tööga.

CAD/CAM^{10 10}-inseneride ülesandeks on projekteerimine ja tootmistellimuste ettevalmistamine tootmisosakonnale.

Kvaliteediinseneride ülesandeks on tootmisprotsesside parendamine, minimaliseerides praaki ja eksitusi. Kvaliteediinsener haldab kvaliteedinõudeid ja -tingimusi, vastutab selle eest, et toode ja toote liikumine oleks kontrollitud vastavalt kvaliteedinõuetele. Vajaduse korral teostab kontrollmõõtmisi.

Projektiinseneride ülesandeks on projektide ja toodete kavandamine ja ettevalmistamine, toote arendamine ja disainimine ning projekteerimine. Tööülesannete hulka kuulub veel tööjooniste koostamine või jooniste koordineerimine, tootmise planeerimine vajalike materjalide ja komponentide tellimisega. Projektipõhiselt suhtleb tarnijate ja klientidega.

Müügiinseneride ülesandeks on ettevõtte toodete aktiivne müük, kliendisuhete hoidmine, uute klientide leidmine, müügipakkumiste koostamine ja tellimuste vormistamine, samuti pretensioonide käsitlemine ja lahendamine.

Tehnoloog-insenerid (sh nt keevitusinsener, painutusinsener) valmistavad ette juhtprogrammid pinkidele ja keevitusrobotitele, sh määravad seadmed, mida konkreetse töö jaoks on vaja kasutada, valivad instrumendid ning seadistavad ja programmeerivad pingid tööks. Tehnoloogid koostavad jooniseid, suhtlevad tootmistöötajatega ja jälgivad töö kvaliteeti.

Automaatikainseneride ülesandeks on uute masinate ja seadmete arendamine, automatiseeritud seadme või robotsüsteemi juhtimise kontseptsiooni ja tehnilise lahenduse väljatöötamine, seadmete häälestamine ja katsetuste läbiviimine. Automaatikainsener osaleb vajaduse korral prototüübi valmistamisel. Automaatikainseneri töö tulemusena valmib seadme juhtloogika programm (tarkvara).

Mehhatroonikainsenerid rakendavad kompleksselt mehaanika, elektroonika ja IT-valdkondade põhimõtteid mehhatroonikaseadmete ja süsteemide ohutuks käitamiseks ning ökonoomsemate, töökindlamate mehhatroonikaseadmete ja süsteemide loomiseks.

Inseneridelt MME valdkonnas oodatakse laiapõhjalist tehnilist kõrgharidust, eelistatult rakenduskõrghariduse või magistriõppe tasemel. Tavapäraselt on nad õppinud näiteks masinaehituse, tootearenduse, mehaanika, mehhatroonika, automaatika eriala kõrghariduses, tunnevad hästi valdkonda ja neil on tootmises töötamise kogemus. Müügiinseneridel ei ole tehniline haridus tingimata vajalik, kuid tuleb kasuks. Laevaehitusinseneril on üldjuhul spetsiifiline haridus, kas rakenduskõrghariduse diplom laevaehituses ja meretehnikas või erialane magistrikraad.

Sellesse põhikutsealasse kuuluvad näiteks meister, tööjuht, tiimijuht, brigadir (ingl site manager). Töödejuhatajad planeerivad ja juhivad vahetult tootmisprotsesse, järgivad töövooge, vahendavad infot ettevõtte eri tasandite vahel, koostavad tööjoonised ja juhised tootmistöötajatele. Lisaks haldavad nad tootmisega seotud dokumentatsiooni, juhendavad tootmistöötajaid, korraldavad vajalike materjalide ja töövahendite tellimist, kontrollivad kvaliteedinõuetest, tootmisjuhenditest ja tähtaegadest kinnipidamist.

Töödejuhataja puhul on tähtis eelnev töökogemus ja ametikohale sobivad isikuomadused. Nad kasvavad tavaliselt välja oskustöötajatest, üldjuhul on kutseharidusega, harvem kõrgharidusega.

Tehnikud ja mehhatroonikud paigaldavad, seadistavad, programmeerivad, hooldavad ja haldavad automaatseid tootmisseadmeid (sh tootmisroboteid). Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast kuuluvad siia põhikutsealasse veel laevaseadmete tehnikud ja õhusõidukite hooldustehnikud.

Tehnikuid ja mehhatroonikuid valmistatakse ette nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Tähtis on huvi tehnika vastu ja kasuks tuleb käelise tegevuse kogemus. Töö eeldab interdistsiplinaarseid oskusi ja baasteadmisi automaatikast, mehaanikast, elektroonikast, hüdraulikast ja elektrist.

Masinate mehaanikud ja lukksepad defekteerivad, hooldavad, häälestavad ja remondivad mehaanilisi masinaid ning muid (tööstus)seadmeid, planeerivad remondi- ja hooldustöid, selgitavad välja tööks vajalike varuosade vajaduse ning paigaldavad masinate osi. Tööülesannete hulka võib kuuluda uute komponentide ühendamine. Põhikutsealasse kuuluvad veel näiteks õhusõidukite mehaanik, laevaremondi lukksepp, vagunite ülevaataja-remontija, veeremi lukksepp.

Raudteeveeremi mehaaniku tööks on raudteeveeremi tehnohoolduse ja remondi korraldamine, seadmete remondivajaduse jälgimine, nende hoolduse ja remondi korraldamine. Raudteeveeremi lukksepa tööks on raudteevagunite, vedurite või mootorrongide hooldamine ja remontimine.

Masinate mehaanikutel ja lukkseppadel on tavapäraselt erialane kutseharidus. Sobiva erialase ettevalmistuse annab ekspertide hinnangul mehhatroonika või metallitöö eriala. Kutseoskused võidakse omandada ka töö käigus, kursustel või jätkuõppes. Kasuks tuleb varasem sarnasel ametikohal töötamise kogemus.

Keevitajad keevitavad ja lõikavad metalldetaile erinevate meetodite (MMA-, TIG-, MIG/MAG-, laserkeevitus jms) abil, jälgivad keevitusprotsessi, sõltuvalt ettevõtte töökorraldusest valmistavad detailid/koostud ette, teevad järeltöötluse ja kontrollivad detailide vastavust joonistele. Töö on seotud tehniliste jooniste lugemisega. Sellesse põhikutsealasse kuulub veel keevitaja-koostaja, kes keevitab joonise järgi toote kokku. Laevakeevitaja ülesanded on laevakonstruktsiooni osade valmistamine ja nende ettevalmistamine keevitustöödeks, laevatorustiku keevitus.

Keevitajate puhul eelistatakse erialast haridust, kuid ettevõtted koolitavad keevitajaid sageli ka töökohal. Lähtuvalt ettevõttes kasutatavatest keevitusmeetoditest võib olla vajalik jätkuõppes või täienduskoolitusel omandada täiendavaid oskusi ning sooritada sertifitseerimiseksam. Kui ettevõte osaleb kõrgekvaliteediliste toodete või teenuste hangetes, tuleb kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tõendada, et töötajatel on rahvusvahelised keevitussertifikaadid. Näiteks raudteeveeremite ehituses ja hoolduses tohib teatud materjalidega keevisõmbluseid teha ainult vastava keevitussertifikaadiga keevitaja. Keevitajate puhul on tähtis käeline osavus, kasuks tuleb eelnev praktiline töökogemus. Värbamisel hinnatakse ennekõike keevitamisoskust. Keevitusroboti operaatori tööd saab õppida kutseõppeasutuses või saadakse väljaõpe töökohal. Töökogemusega ja inimeste juhtimise võimekusega keevitaja võib liikuda meistri ametipositsioonile.

Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad valmistavad mitmesuguseid metallist tooteid alates sepistest kuni suurte metallkonstruktsioonideni nii tava- kui ka laevaehituses. Tööülesanneteks on detailide ettevalmistamine ja kokkupanek, tasapinnaliste leht- ja profiilsektsioonide kontrollimine ja korrigeerimine, täiendavate elementide valmistamine ja põhikonstruktsioonile kinnitamine. Laevaehituses näiteks suuremõõtmeliste vundamentide, tugede, haaratsite, veokraanade kokkupanek ja kontrollimine. Väikelaevaehituses näiteks keevistoodete, laevakere detailide ja tekikonstruktsioonide valmistamine ning paigaldamine. Siia põhikutsealasse kuuluvad veel tööriistalukksepad, kes valmistavad, hooldavad, viimistlevad, remondivad ja katsetavad seeriatootmises vajaminevaid tööriistu ja rakiseid: stantse, pressvorme, mõõte- ja lõiketööriistu. Sõltuvalt töö iseloomust keevitavad ja kasutavad nad oma töös lihtsamaid tööpinke ning kontrollivad toodete kvaliteeti. Laeva metallkonstruktsioonide lukksepa tööülesanneteks on laevatreppide demontaaž/montaaž ja remont. Metalltoodete valmistaja ja tööriistalukksepp võib olla sõltuvalt ettevõttest ka ühendatud amet.

Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajatelt eeldatakse metalli- ja mehaanika- või muud tehnikaalast kutseharidust. Tähtis on rahvusvaheliste keevitussertifikaatide olemasolu keevitustööde tegemisel, kui ettevõte soovib osaleda kõrgema taseme hangetes ja tõendada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Lihtsamate tööde puhul on sellel põhikutsealal võimalik ka ettevõttes toimuv väljaõpe ilma erialase ettevalmistuseta inimestele. Tähtis on tehnikahuvi ning kasuks tulevad metallitöö baasteadmised, sh tööpinkide, käsitööriistade ja seadmete tundmine.

Pinkide seadistajad ja operaatorid töötlevad ja valmistavad metallist detaile ning tooteid konventsionaalsetel metallilõike ja/või APJ- (ehk CNC^{11 11}-) tööpinkidel. Siia põhikutsealasse kuuluvad veel näiteks painutuspingi operaator, termolõikamismasina operaator, laserlõikepingi operaator, plasma- ja gaasilõikuspingi operaator, roboti operaator, freesija, treial. Pingioperaator valib eelnevalt koostatud juhtprogrammi, tagab kontrollmõõtmistega töödeldava detaili tööjoonisele vastavuse ning kindlustab tööpingi efektiivse ja säästliku kasutuse. Vajaduse korral operaatorid hooldavad, puhastavad ja seadistavad tööpinke. Seadmete nutikuse ja võimekusega võivad muutuda ka operaatori tööfunktsioonid. Sõltuvalt ettevõttest seadistab operaator programme uute toodete jaoks või üksnes jälgib pingi tööd ja kontrollib toote kvaliteeti. Rutiinseid tegevusi hakkab tulevikus tõenäoliselt tegema roboti operaator, kes jälgib robotite tööd, käitab, hooldab, programmeerib ja seadistab roboteid, tagab nende tehniline korrasoleku ja ohutuse ning teeb töödeldava detaili kvaliteedi kontrolli. Ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt võivad operaatori tööülesanded hõlmata tõstemagnetite ja -troppide, haaratsite, kraanade jm laadimisseadmete kasutamist materjali ja valmistoodangu teisaldamiseks.

Tavapäraselt on pingioperaatoritel erialane või sellele lähedane kutseharidus (nt mehhatroonika, keevitaja vm metallitöö eriala) või on kutsealased oskused omandatud praktilise töö ja erialase täienduskoolitusega. Ootus operaatorite ja seadistajate hariduslikule ettevalmistusele ja oskustele sõltub ülesannete jaotusest ettevõttes – operaatori tööülesanded võivad sisaldada lihtsamaid seadistustöid, kuid leidub ettevõtteid, kus pinke seadistab programmide koostamise oskusega spetsialist. Lihtsamate tööpinkide operaatoreid koolitatakse ettevõttes kohapeal, kuid ka sellisel juhul eelistatakse töötajaid, kellel on valdkondlik kutseharidus.

Viimistlejad valmistavad ette metalltoodete pinna ja teevad vajalikud viimistlustööd, opereerivad viimistlusseadmeid, valivad sobiva viimistlusrežiimi, arvestades viimistlusmaterjali ja toote omadusi ning toote kvaliteedile kehtestatud nõudeid, vajaduse korral kontrollivad toodete/detailide vastavust tehnilisele dokumentatsioonile. Selle põhikutseala ametinimetused on näiteks värviliini operaator, pulbervärvimise maaler, värviliini toodete riputaja, metalli viimistleja-värvija, maaler-liivapritsija, valtsija, kuumtsinkija.

Viimistleja põhikutsealale tööle asujad on üldjuhul lõpetanud mõne metallitöö eriala või tööstuslike metalltoodete värvija eriala kutseõppeasutuses. Siiski koolitavad ettevõtted endale tööjõudu valdavalt kohapeal. Sageli on koolitajateks valdkonna tehnoloogiaid maale toovate ettevõtete spetsialistid.

Seadmete koostajad koostavad täpselt määratud protseduuride kohaselt mitmesuguste seadmete komponente või tooteid, kasutades eri tööriistu ja seadmeid. Tööülesanneteks on vastavalt joonistele toorikute ettevalmistamine, detailide mõõtmine, märkimine, töötlemine, puhastamine ning koostude koostamine, kvaliteedikontroll ja reguleerimine. Enamlevinud ametinimetus on koostelukksepp.

Seadmete koostajate töö eeldab jooniste lugemise oskust, masinaehitustehnoloogia ja kasutatavate materjalide tundmist. Eelistatud on kutseharidusega töötajad, kuid kutseõppes on koostelukksepaks õppijaid vähe, mistõttu koolitavad ettevõtted seadmete koostajaid kohapeal. Seadmete koostajalt eeldatakse head tehnilist taipu ja ning käelist osavust.

Elektroonika alavaldkonna põhikutsealade töötajatel on oluline IPC-sertifikaadi^{12 12} omamine, mis saadakse tasemeõppe ja kutseeksami või vastavate täienduskoolituse läbides.

Juhtide ja inseneride põhikutsealasse kuuluvad elektroonika-, mehaanika-, tööstus-, tootmis-, arendus- ja kvaliteediinsenerid. Ametinimetustena on kasutusel ka protsessi-, testi-, komponendi-, arendus-, disaini-, süsteemi- ja valideerimisinsener.

Juhid elektroonikatööstuses vastutavad ettevõtte üldjuhtimise ja arendustegevuste ning meeskonna juhtimise eest. Nad planeerivad ettevõtte arenguks vajalikud muudatused, tegelevad strateegiate väljatöötamise, eelarvestamise ja vajaduse korral juriidiliste küsimustega.

Insenerid elektroonikatööstuses planeerivad, projekteerivad, integreerivad ja juurutavad terviklike automatiseeritud süsteemide ja toodete tehnilisi lahendusi ning protsesse. Jälgivad tehniliste lahenduste ja arendusmudelite ajakohasust ja kooskõla standarditega. Insener kindlustab uute toodete, süsteemide ja protsesside väljatöötamise, seniste täiustamise ning tootmisprotsessi käigushoidmise. Insenerid suhtlevad kliendiga, teevad koostööd tootmispersonaliga, nõustavad projekti meeskonda ning vajaduse korral juhivad tehniliste spetsialistide meeskonda.

Elektroonikainsenerina töötamisel on eelduseks erialane tehniline kõrgharidus ja valdkondliku töökogemuse olemasolu. Insenerid on valdavalt magistriõppe läbinud. Eelistatud on elektroonikaalane, ent sobib ka IT, mehhatroonika või telekommunikatsiooni erialal omandatud kõrgharidus.

Sellesse põhikutsealasse kuuluvad näiteks tiimijuht, meister, tootejuht, liinivanem, tootespetsialist. Töödejuhataja vastutab oma tootmisüksuse meeskonna juhtimise ja töö koordineerimise eest. Töödejuhataja ülesanneteks on töövoogude planeerimine, tootmistöö arendamine ja oma meeskonna juhtimine, olles eeskujuks ja motiveerijaks. Töödejuhataja lahendab oma tootmisüksuses tekkinud probleeme, juhendab ja koolitab tootmistöötajaid ning vajaduse korral asendab neid.

Töödejuhatajad omavad häid praktilisi oskusi ning kasvavad tavaliselt välja tootmistöötajast, näiteks operaatorite ja tehnikute seast. Kasuks tuleb kutseharidusest saadud tehniline ettevalmistus.

Elektroonikatehnikud valmistavad, häälestavad, hooldavad, remondivad ja testivad elektroonikaseadmeid ning otsivad vigu kogu tootmisprotsessi ulatuses vastavalt etteantud dokumentatsioonile, nii seeriatootmises kui ka väikeseeriate ja prototüüpide valmistamisel. Tööülesannete hulka kuulub ka andmete analüüsimine, et neile tuginedes luua uusi lahendusi või parendada vanade süsteemide toimimist. Siia põhikutsealasse kuuluvad veel veaotsija, seadistaja, remontija, hooldustehnik.

Tehniku ametikohale eelistatakse elektroonikaalase, mehhatroonika või automaatika haridusega töötajaid. Sageli on elektroonikatehnikud valdkonnast välja kasvanud töötajad, kes on alustanud töötamist tootmises operaatori ametikohal. Tehnikust võib saada insener, kui omandatakse kõrgharidus.

Põhikutseala ametinimetused võivad olla SMA liinioperaator (ingl surface mount assembly), trükkplaadi valmistaja, testitehnik, elektroonikatehniku abi, materjalikorraldaja, kvaliteedikontrollija, komplekteerija, monteerija, jootja, häälestaja, juhtmeköitja, koostetehnik. Toote valmistamisprotsessi kuuluvad madala ja keskmise keerukusastmega tootmistööd, sh ettevalmistus-, monteerimis-, kontrollimis- ja testimistööd. Elektroonikaseadmete koostajad, sh toodete ja juhtmeköidiste koostajad, valmistavad elektroonikakooste või neid sisaldavaid tooteid vastavalt etteantud juhistele ning kasutades etteantud seadmeid ja vahendeid. Tööülesannete hulka kuulub tehniliste tootejooniste lugemine, komponentide komplekteerimine ja ettevalmistamine, toodete testimine, korpuste ettevalmistamine, toote kokkupanemine korpustesse ning pakkimine. Nad annavad tootmisele ja inseneridele vajalikku tagasisidet leitud vigade kohta, mis on sisendiks protsesside parendamisel. Elektroonikaseadmete koostaja võib spetsialiseeruda elektroonikaseadmete remontimisele.

Elektroonikaseadmete koostajaid ja operaatoreid koolitatakse peamiselt töökohal või kutseõppeasutuses põhikooli baasil. Kutseõppes on põhihariduse järgne õpe, kuid õppijaid on väga vähe. Tööle asumiseks on sobiv lühike ümberõpe või õpipoisiõpe ettevõttes kohapeal.

Sellesse põhikutsealasse kuuluvad näiteks meister, töödejuhataja, keretööde meister. Tehnikajuhi ülesandeks on korraldada remonti ja hooldust ning personali igapäevast tööd, vajaduse korral osaleda remondiprotsessis, vastutada tehnilise ülevaatuse eest, planeerida varuosade varumist ja hankeid, kavandada ja korraldada tööohutustegevust, koostada ja esitada aruandeid. Amet eeldab koostööd tarnijate, töödejuhatajate ja tehnikutega. Meistrid juhivad mootorsõidukite remondi tööprotsessi, planeerivad, koordineerivad ja juhendavad teiste töötajate tegevust, haldavad tööga seotud dokumentatsiooni, jälgivad töös kasutatavate seadmete remondivajadust, organiseerivad nende hooldust ja remonti, vastutavad kvaliteedikontrolli ja tööohutuse eest. Töö eeldab suhtlemist klientide ja kaastöötajatega. Sõltuvalt ettevõtte tööjaotusest võivad koostada ka arveid ja hinnapakkumisi, tegeleda varuosade tellimise, kaupade ja teenuste müügiga. Keretööde meister nõustab klienti sõidukite keretööde ja värvimise alal, hindab avariilise sõiduki remondivajadust, koostab remondikalkulatsioone, teeb hinnapakkumisi, planeerib remondiprotsessi ja teeb kvaliteedikontrolli. Sõltuvalt ettevõtte töökorraldusest võib tegeleda materjalide tellimise, seadmete hoolduse korraldamise ning tööohutuse- ja keskkonnahoiu nõuete tagamisega.

Tehnikajuhi ja meistri töö eeldab tehnikaalast 5. taseme kutse- või rakenduskõrgharidust, varasemat mootorsõidukite remondialast töökogemust ning sobivaid isikuomadusi. Meistri erialast tasemeharidust pakutakse sõidukite kere- ja värvitööde meistri õppekaval, tehnikajuhtidele autotehnika õppekaval rakenduskõrghariduses. Tehnikajuhiks ja meistriks võib kasvada ka ettevõtte seest, näiteks meistri, garantiijuhi, tehniku või diagnostiku ametikohalt, kui on olemas juhile omased isikuomadused. Lisaks hoolduse ja remondiga tegelevatele ettevõtetele on võimalik rakendust leida tehnoülevaatust korraldavates ettevõtetes.

Diagnostikud tegelevad mootorsõidukite süsteemide tehnilise seisundi diagnoosimise ja remondivajaduse põhjuste analüüsimisega ning kõrvaldavad rikkeid. Tööülesannete hulka kuulub veel tööde dokumenteerimine, vajaduse korral lisavarustuse või -seadmete paigaldamine ning mootorsõidukite tehnikute juhendamine vigade diagnoosimisel ja remondimahu määramisel. Diagnostik tegeleb vastavalt spetsialiseerumisele kas sõiduautode, veoautode, busside ja/või liikurmasinatega. Töös tuleb kasutada diagnostikaseadmeid ja -programme, tööpinke, remondi- ja hooldusjuhiseid. Diagnostiku ja tehniku tööülesanded lähenevad üha enam üksteisele ning sõltuvalt ettevõttest võib ametinimetus olla näiteks tehnik-diagnostik või autoelektrik.

Sellesse põhikutsealasse kuulub ka tehnoülevaataja. Tehnoülevaatajaks saamiseks peab isik omama autoerialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni. Nõuded tehnoülevaatajale sätestab liiklusseadus, mis muu hulgas näeb ette, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema atesteeritud. Atesteerimist korraldab ja atesteerimistunnistuse väljastab Transpordiamet. Tehnoülevaataja atesteerimise eelduseks on vastava koolituse ja praktika läbimine ning seejärel tuleb sooritada Transpordiametis eksamid^{13 13}.

Diagnostikuna töötamise eelduseks on vähemalt erialane kutseharidus. Diagnostikuks saab õppida kutseõppe 5. taseme jätkuõppekaval, mille eeltingimusteks on keskharidus või varem omandatud kutseharidus ja/või mootorsõidukitehnikuna töötamise kogemus. Täienduskoolitusi pakuvad kutsekoolid ja ettevõtted. Margiesindused võimaldavad oma töötajatele margipõhiseid täienduskoolitusi. Lisaks hooldus- ja remondiettevõtetele leiavad diagnostikud rakendust ka tehnoülevaatust korraldavates ettevõtetes.

Sellesse põhikutsealasse kuuluvad veel näiteks autotehnik, autoremondi lukksepp, liikurmasinatehnik, rasketehnika mehaanik. Mootorsõidukite tehnikute töö on autode tehnilise seisundi nõuetele vastavuse kontrollimine, remondivajaduse määramine, tehnohoolduse ja remonditööde tegemine. Sõltuvalt ettevõtte spetsialiseerumisest võivad mootorsõidukite tehnikud tegeleda sõiduautode, veoautode, busside ja/või liikurmasinate, töömasinate, mootorrataste, haagiste ning nende lisa- ja tööseadmete hoolduse, rikete leidmise ja kõrvaldamisega. Töös tuleb vajaduse korral kasutada andmebaase, tootjapoolseid hooldus- ja remondijuhendeid või katalooge. Mootorsõidukitehnik vastutab tehtud töö kvaliteedi, töö- ja keskkonnaohutuse eest. Rasketehnika mehaaniku tööülesanneteks on liikurmasinate ja rasketehnika remont ja hooldus, defekteerimine ja vigade kõrvaldamine, sõidukite ümberehitus ning uute komponentide montaaž ja ühendamine.

Mootorsõidukite tehnikuna töötamisel on vaja erialast kutseharidust ning kasuks tuleb eelnev sõidukite ja remontimise töökogemus. Mootorsõidukitehnikuks saab õppida kutseõppeasutustes. Täiendusõpet pakuvad autoesindused margipõhiste koolitustena, vähemal määral ka muud autoteenindusettevõtted. Lisaks sõidukite hoolduse ja remondiga tegelevatele ettevõtetele on võimalik rakendust leida raudteeveeremite, lennukite ja väikemasinate hooldust või mootorsõidukite tehnoülevaatust korraldavates ettevõtetes. Tehnoülevaatajana töötamise eelduseks on atesteerimistunnistuse omamine.

Automaalrite töö on sõidukite värvkatte taastamine, mis hõlmab pindade ettevalmistamist värvimiseks, sh puhastamist, pahteldamist, lihvimist, kruntimist, pindade värvimist ja lõppviimistlust ning plastdetailide remonti.

Automaalriks saab õppida kutseõppeasutuses või omandatakse tööks vajalikud oskused ettevõttes erialast tööd tehes. Täiendusõpet pakuvad autoesindused margipõhiste koolitustena, vähemal määral ka muud autoteenindusettevõtted. Automaalrid leiavad tööd ka raudteeveeremi, laevade jm mootorsõidukite ehitus- ja hooldusettevõtetes, masinaehituses ning lennukite remondiettevõtetes.

Autoplekkseppade töö on sõiduki kere ja sisustuse osandamine ning koostamine, keevitustööde tegemine, tehniline mõõtmine, pindõgvendustööd ja keredetailide ühendamine, klaasitööde tegemine ja plastdetailide remont. Tööülesannete hulka võib veel kuuluda turvasüsteemide paigaldamine ja seadistamine ning elektriseadiste remont ja seadistamine.

Autoplekksepaks saab õppida kutseõppeasutuses või omandatakse tööks vajalikud oskused ettevõttes erialast tööd tehes. Täiendusõpet pakuvad ettevõtted ja autoesindused margipõhiste koolitustena. Autoplekksepad sobivad tööle ka näiteks õhusõidukite hooldus- ja remondiettevõtetesse, kus tööks vajalik spetsiifika õpitakse kohapeal.

Valdkonna tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate trendide väljaselgitamisel lähtuti Eesti seisukohalt kõige olulisemaks peetud trendide loetelust, mis on esitatud OSKA kogumikes „Töö ja oskused 2025“ (Pärna, 2016) ning „OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030“ (Tilk et al., 2021).

Lisaks kasutati valdkonna tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimisel sisendina varasemaid valdkonnaga seotud uuringuid, tuleviku mõju analüüse ning valdkonna arengut mõjutavaid riiklikke arengudokumente. Materjalide valikul lähtuti nende ülevaatlikkusest, valdkonnaga seotusest ja tulevikumuutuste seostamisest tööjõu- või oskuste vajadusega. Uuringutest esile tulnud trende täpsustati ja täiendati ekspertide abiga.

Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele.

• Milline on trendide mõju valdkonnale Eestis üldiselt (sh mõju tööprotsessidele)?
• Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele?
• Milline on trendide mõju valdkonna oskuste vajadusele?

Järgnevates alapeatükkides on kirjeldatud põhilisi üleilmseid trende ja ekspertide hinnanguid nende võimaliku mõju kohta valdkonnale Eestis enim kõnetanud teemade kaupa:

• tehnoloogia areng ja innovatsioon,
• keskkonnasäästlikkus ja rohepööre,
• üleilmastumine ja geopoliitika,
• väärtushinnangute teisenemine,
• rahvastikumuutused.

Trendide mõju konkreetsetele põhikutsealade hõivele ning nendega seotud oskuste vajadusele käsitletakse põhjalikumalt peatükkides 4 ja 5. Uuringusse hõlmatud lennukite, raudteeveeremi ja mootorsõidukite hooldusega tegelevate töötajate tööjõuvajadust mõjutavaid trende ning seonduvaid õigusakte käsitletakse põhjalikumalt OSKA transpordi uuringus (Kaelep ja Leemet, 2017).

Tehnoloogia areng ja innovatsioon on ühed kesksemad tulevikutööd mõjutavad tegurid tööstuses ning mõjutavad tootmise kõiki etappe, nii tootmist, tootmise korraldamist kui ka tootmise juhtimist. Tehnoloogiast tulenevate mõjurite puhul on tööstus 4.0^{14 14} olnud keskseks märksõnaks juba OSKA MME 2016. aasta uuringus. Jätkub nutikate masinate kasutuselevõtt, suurandmete ja andmeanalüütika kasutamine, et juhtida tootmisega kaasnevaid protsesse varasemast kvaliteetsemalt, ressursisäästlikumalt ja kiiremini. Ekspertide hinnangul on aga tööstus 4.0 juurutamine Eestis toimunud oodatust aeglasemalt ning praegune tööstuse digitaliseerituse tase on madalam kui soovitud. Investeeritud on küll tootmismasinatesse ja -seadmetesse, kuid tehnoloogiline protsess ja ärimudel jäetakse muutmata. Samuti vajab tootmis- ja tarneahelate areng tähelepanu. Tööstus 5.0 kontseptsioon^{15 15}, andmeanalüütikal ja masinõppel põhinev masinate ning inimeste koostöö, tehnoloogiate ja tootmise tugev ühildumine terviklikuks süsteemiks (tehaste ja tootmise pilvepõhise teenuse loomine)^{16 16} on lükkunud ekspertide hinnangul kaugemale tulevikku. Tehnoloogilised lahendused on paljuski olemas, aga puudu on oskustest tehnoloogia pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Andmed on väärtuslik vara. Praegused andmetöötluse tehnoloogiad, tehisintellekt, asjade internet, 5G/6G on tuleviku rohelise ja digitaalseeritud tööstuse jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogiad. Asjade internet (IoT) või tööstuslik asjade internet (IIoT – Industrial Internet of Things) (Industrial internet of things, 2022) võimaldab seadmed omavahel ühendada, kasutades digitehnoloogia lahendusi, ning võtta kasutusele andmesisestusega automatiseeritud süsteemid, CNC- ja robottööpingid koos tööprotsessi monitooringusüsteemidega. Asjade internet pakub operatiivset infovahetust masina ja inimese vahel, tõhustab ressursside kasutamist tootmisprotsessis, masinate jälgimist, kaugelt juhitavate masinate hooldamist ning info edastamist seadmetele ja tagasi. Nutikas tootmises kasutatakse suurt hulka andmeid ja teadmisi, tänu millele saab juhtida tootmisega kaasnevaid protsesse varasemast kvaliteetsemalt, kulusäästlikumalt ja kiiremini kogu tootmise elukaares. Ühtlasi parandab see koostööd tarneahelate eri osapoolte vahel, kiirendab ja tõhustab logistikaprotsesse, nt arvestus ja dokumenteerimine, koormate laadimine, kaubavedu (Mets ja Viia, 2021). Ekspertide hinnangul suureneb tootmises ka mitmesuguste abisüsteemide ja tarkvara kasutuselevõtt (nt ERP – enterprise resource planning), kuid need sageli ei suhtle omavahel ning andmetega töötamise oskust on tööstuses veel vähe. Tootmisprotsesside tõhustamisele aitaks kaasa ühe tervikliku tarkvaralahenduse kasutamine erinevate tarkvaraprogrammide asemel, et info liiguks reaalajas ja kiiremini (Äripäev, 2021).

5G andmeside on üheks oluliseks osaks tööstusprotsesside automatiseerimisel, et juhtida protsesse distantsilt (CRN, 2021). Asjade interneti, suurandmete kasutamise ja 5G taristu¹⁷ (Globe Newswire, 2021) koostoime lahendused aitavad ettevõtetel tööstusprotsesse digitaliseerida, neid juhtida, automatiseerida ja optimeerida. Keerukaid probleeme lahendada ja tootlikkust parandada aitab ka tehisintellekt^{18 17}, mis võimaldab tehnilistel süsteemidel oma keskkonda tajuda, tajuandmeid koguda, töödelda ja ülesandeid lahendada. Tänu 5G ühenduvusele on tehaseseadmed veelgi enam ühendatud ja koguvad tööstusandmeid. Tehisintellekt saab anda robotitele reaalajas käsklusi, võimaldades koostöörobotite laialdasemat kasutust (McKinsey Global Institute, 2020). Tehisintellekti kasutuselevõtt eeldab aga täiendavaid investeeringuid töötajate oskustesse ning muudatusi organisatsiooni protsessides (OECD 2019). Ekspertide sõnul on 3D-skaneerimine, 3D-mõõtmine ja 3D-printimine^{19 18} tööstuses igapäevased tegevused, et tajuda paremini projekteeritavat ruumi või arendatavat toodet ja tootekomponente. See võimaldab projekteeritud tulemust valideerida, ergonoomikat hinnata ning tajuda hõlpsamini mastaape. Samuti on projekteerimistarkvara üha võimekam. Lisaks mudelite koostamisele ja haldamisele võimaldavad need teostada keerukamaid simulatsioone alates tugevusarvutustest ja lõpetades näiteks plahvatuste simuleerimisega, tagades lähteülesande võimalikult optimaalse täitmise. Liitreaalsuse lahendused annavad võimaluse vastavate prillide abil näha tehase digitaalset mudelit, andes täpse arusaama lõplikust lahendusest enne seadme reaalset valmistamist ja paigutamist. Tänu digikaksikutele ja 3D-printimisele on tootjatel võimalik tõhustada ka ennetavat hooldust ja toota nõudluspõhiselt, lähtudes tarbijate vajadustest. Näiteks kasutatakse tehisintellekti ja liitreaalsust laevakere plaaniliseks hoolduseks.

Ekspertide hinnangul on Eesti praegune arengutase ebapiisav täisautonoomsete tehaste rajamiseks. Mitte kõik Eestis tegutsevad ettevõtted ei kasuta digitehnoloogia eeliseid, kuigi uuenduslikke idufirmasid on riigis rikkalikult. 2020. aastal kasutas tehisintellekti kõikidest Eesti ettevõtetest 15% (ELi keskmine on 25%), pilveteenuseid kasutas 48% Eesti ettevõtetest (EL-i keskmine on 26%) ning suurandmeteenuseid kasutas Eesti ettevõtetest 10% (EL-is keskmiselt 14%) (EL, 2021). Ettevõtete digipööre ja toetus digitehnoloogiate kasutuselevõtuks ettevõtetes on prioriteediks seatud ka Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse 2021–2035 arengukavas (HTM, 2021).

Digitaliseerimist ja automatiseerimist tõukab tagant tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv (Krusell et al., 2020). Rutiinseid ülesandeid tehakse järjest enam nutikate seadmete abil. Laieneb tehisintellekti kasutus, mis toob kaasa madala ja keskmise oskustasemega töökohtade kadumise varasemast veelgi kiiremas tempos ning rutiinseid tööülesandeid täitvate töötajate vajaduse vähenemise (ibid.). Tööprotsesse automatiseeritakse ja üha rohkem kasutatakse autonoomseid mobiilseid roboteid (ibid.). Maailmas on robotite kasutamine saavutanud rahvusvahelise robootikaliidu (International Federation of Robotics, IFR) 2022. aasta andmetel^{20 19} rekordtaseme. Üha rohkem esineb on inimeste ja robotite koostööd (ingl cobot) ning oma töökeskkonna kujundamist koostööks masinaga.

Automatiseerimine ühelt poolt kaotab töökohti (nt lihtsama tehnoloogiaga masinate ja seadmete kasutamiseks ei ole vaja kõrgharidusega programmeerijat), kuid teisalt loob töökohti ka juurde, (Cedefop, 2021) nt loob selliseid, mis on seotud automatiseerimise arendamise, seadistamise, hoolduse, kasutajatoe ja kasutusmugavuse tagamisega (Pärna, 2016). OECD ülevaate järgi on suurim automatiseerimisrisk just töötleva tööstuse töötajate (67%), tehase masinaoperaatorite (63%) ja komplekteerijate (62%) puhul (Georgieff ja Milanez, 2021). OECD ülevaates kajastatud statistika näitab, et robotite arvu kasvuga riikides oli töökohtade kasv üldiselt suurem, ehkki kõrgema automatiseerimisriskiga ametite kasv oli madalam (ibid.).

Uuringus osalenud eksperdid on seisukohal, et Eesti MME valdkonnas automatiseerimisega pigem suurendatakse tootmismahte, mitte ei vähene tööjõuvajadus. Ehkki tootmisprotsess muutub inimesest vähem sõltuvaks, ei kao ekspertide hinnangul lähitulevikus tööstuses tööjõu vajadus. Tööstusrobot valmistoodet algusest lõpuni valmis ei tee. Inimtööjõudu on vaja masinate tööd seadistama, jälgima ja remontima. MME ettevõtetes on kasutusel enamasti keevitus- ja/või pingiteenindusrobotid (trei- ja freespinkidel), harvem ka laser-, vesilõikus- ja painutuspingid. Kuna pinkide seadistamine ja programmeerimine on läinud lihtsamaks, julgetakse ka rohkem roboteid kasutusele võtta.

Automatiseerimise eesmärk on vähendada inimfaktoriga seotud riske (haigused, tööjõudu ei leidu jne), alandada sisendhinda, tõsta tootlikkust ja lisandväärtust töötaja kohta, mis võimaldaks ka töötajale kõrgemat töötasu maksta. Täisautonoomsete tehaste puhul toimub liikumine kvalifitseeritud tööjõule, kes opereeriksid kõrgtehnoloogilisi seadmeid, mis võimaldab vähendada inimfaktorist tulenevaid eksimusi, suurendada tootmiskiirust ning hoida tehast töös ööpäev ringi. Seeläbi saavutatakse madalam lõpptoote hind ja tõstetakse kasumlikkust (MKM, 2021). Ekspertide hinnangul on lihtsam tootlikkust automatiseerimisega suurendada suuremahuliste ja sarnaste, korduvate partiide puhul. Automatiseerida on keerukam, kui tegemist on unikaalsete ühekordsete projektidega ja keerukamate toodete tootmisega. Automatiseerimise puhul tuleb hinnata investeeringute otstarbekust ja tasuvust, millise koormusega robot või automatiseeritud liin töötab ning kas sellesse investeerimine võimaldab töötajate arvu vähendada.

Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimise 2021. aasta uuringus on Eesti tööstusettevõtted varasemaga võrreldes digitaliseerimise tegevustena senisest enam nimetanud inimeste asendamist robotiga. Uuringus osalenud ettevõtetest 70% väitis, et plaanitakse inimesi asendada robotitega – aasta varem vastas nii 59% ja üle-eelmisel aasta 52%. Mida suurem ettevõte, seda rohkem digitaliseerimisega tegeletakse. (Pettti ja Kampus, 2021)

Digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise abil saab tööstust konkurentsivõimelisemaks muuta. Eesti MME ettevõtted teevad suuremas osas allhanget ning neil puuduvad sageli omatooted. Ekspertide hinnangul tuleb üleilmsel turul konkureerimiseks ja väärtusahela pikendamiseks kasvatada kõrgema lisandväärtusega ja omatoodete valmistamist ning eksporti. Omatoodete loomise vajadust on mainitud ka eelmises OSKA metalli- ja masinatööstuse uuringus (Kaelep ja Leemet, 2016). Selleks, et väärtusahelas ülespoole tõusta, konkurentsis püsida ja rohkem eksportida, peavad ettevõtted tegema targemat tööd, pakkuma nutikamaid insener-tehnilisi lahendusi, looma suurema lisandväärtusega tooteid, panustama innovatsiooni, toote- ja protsessiarendusse, otsima pidevalt uusi ja optimaalsemaid lahendusi, mis aitaksid toota nutikamalt, kõrgema lisandväärtusega ja efektiivsemalt. Nõuded toote kvaliteedile on üha kõrgemad ja huvi spetsiifilistele vajadustele vastavate individualiseeritud toodete vastu süveneb (Pärna, 2016). Ekspertide hinnangul on Eesti tööstus maailmas konkurentsivõimeline, kuid kitsaskohaks on asjaolu, Eesti tööstuse võimekust maailmaturgudel ei tunta. Ka Eesti ettevõtete rahvusvahelises väärtusahelates osalemise uuring tõi välja, et Eesti masinatööstuses on suundumus liikuda tootmis- (protsessi-)kesksest sektorist suuremal määral tootearenduse, müügi, turunduse ja ekspordiga tegelevaks sektoriks, kuid ettevõtted panustavad suhteliselt vähe brändide loomisele, müügile, turundusele ning vastavasisulisele koostööle (Karo et al., 2018). Ka OSKA uurimis- ja arendustöötajate uuringus (Leemet ja Mets, 2023) tuuakse välja, et ettevõtteid oleks vaja toetada arendustegevuses kuni valmistooteni jõudmiseni ja müügi- ja turundustegevustes.

Eesti ettevõtted on võimelised edukalt konkureerima näiteks eriotstarbeliste ja väikelaevade ehituse turul tänu kindlale turunišile ja uuenduslikele lahendustele. Eesti väikelaevaehituse lisandväärtuse kasv on olnud kiire, suur osa toodangust eksporditakse. Meretööstuse innovatsiooni analüüsist (MKM, 2022) järeldub, et üheks peamiseks takistuseks meretööstuse potentsiaali realiseerimisel on vajalike oskuste ja teadmistega tööjõu nappus. Üha enam peab üks inimene olema pädev nii inseneri-, IT- kui ka mereteaduses (Hartikainen ja Sakkeus, s.a). Samuti tuuakse Eesti ettevõtluse koosluste uuringus (Reidolf et al., 2018) probleemina välja tööjõupuudust laevaehituses, eriti spetsiifilise, kõrgemalt haritud inseneride puhul. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on alustanud digitaliseerimise ja tehniliste lahenduste pakkumisega, toetades ettevõtjaid koolitustega ja tarkvara rentimisvõimaluse pakkumisega (Ibid.).

Elektroonikatööstus on suure ekspordiosakaaluga ning tulevikuperspektiiv on soodne, sest nõudlust elektroonikatoodete järele kasvatavad ülemaailmsed megatrendid, nagu digitaliseerimine ja rohepööre (Arenguseire Keskus, 2021). OSKA IKT uuringus (Mets ja Viia, 2021) on välja toodud, et elektroonika ja elektriseadmete tootmises kasvab IKT-ga seotud tööde maht. Ka siinses uuringus osalenud eksperdid tõstsid esile, et töötajatelt eeldatakse tulevikus rohkem interdistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi elektroonikast, mehhatroonikast, ja infotehnoloogiast.

Eesti elektroonikasektori teadus- ja arendustegevuse kaardistusuuringus (Usk, 2021) osalenud ettevõtete esindajatest 88,5% nägi lähiajal ette kasvu kas ettevõtte või üksuste, tootevaliku või turgude hõivamise tasemel, millest võib järeldada, et elektroonikatööstust iseloomustab kõrge kasvupotentsiaal. Digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise abil saab elektroonikatööstuse konkurentsivõimelisust kasvatada, kuid nõuded toote kvaliteedile on üha kõrgemad ja tootemuutused toimuvad sagedamini. Automatiseerimine üksi ei pruugi tuua tootlikkuse kasvu, vaid toota on vaja kiiremini, soodsamalt ja kvaliteetsemaid tooteid. Ettevõtetest hindas 38% digitaliseerimist kõrgtasemel olevaks, kuid kõrgtase ei pruugi vastata Euroopa vaates tipptasemele, mille visiooniks on täielikult automatiseeritud ja robotiseeritud tootmine koos tehisintellektil põhinevate süsteemidega. Elektroonikatööstus on sektorina küll tugev ja edumeelne, kuid selle potentsiaal vajab jätkuvalt tähelepanu. Uuringus tehakse ettepanek tööstussektori rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks ning peetakse vajalikuks haridusvaldkonnaga seonduvaid toetusmeetmeid, et panustada järelkasvu ja motiveerida arendustegevusi (Ibid.). Siinses uuringus osalenud eksperdid on samuti seisukohal, et elektroonikatööstuse arenguks ja konkurentsivõime säilitamiseks on jätkuvalt vajalikud tootearenduse, rakendusuuringute, digitaliseerimise ja innovatsiooniga seotud toetusmeetmed.

Automatiseerimist ja digitaliseerimist survestab ka elektroonikatööstuses tööjõukulude kasv ja tööjõupuudus. Investeerimine uutesse seadmetesse tööjõuvajadust siiski ei vähenda, pigem suurendavad ettevõtted tootmismahte. Mitte kõiki elektroonikatööstuse ametikohti ei saa automatiseerida, näiteks juhtmeköidiste koostamine jääb ka lähitulevikus inimtööjõudu vajavaks käsitööks. Samuti on veaotsing vähemalt osaliselt käsitsi tehtav töö. Lisaks tehakse Eestis väiksemates seeriates kõrgtehnoloogilisi tooteid, näiteks lennunduse ja kosmosetööstuse jaoks, mille puhul tehakse märkimisväärses osas käsitööd. Käsitööd tegeva tööjõu lisandväärtuse suurenemine on elektroonikatööstuse üks väljakutseid.

Järjest olulisemaks saab tulevikus masinate, seadmete, robotite ennetav hooldus. Tootmisprotsessi käigus kogutud andmed aitavad ennetada tootmise ettearvamatuid seisakuid seadmete rikke tõttu ning prognoositakse, millal üks või teine seade vajab vahetamist. See võimaldab seadmete vahetust planeerida tootmisprotsessi võimalikult lühiajalise häirimisega. Ekspertide sõnul tehakse Eestis vähesel määral ennetavat hooldust ja pigem seeriatootmises, mitte projektipõhises tootmises.

Innovatsiooni ja arendustegevusse panustamine on võtmetähtsusega tööstuse arendamisel. Tööstusettevõtted saavad tuge tehisintellekti ja robootikakeskusest AIRE (AI & Robotics Estonia)^{21 20} digitaliseerimiseks, tootearenduseks ja innovatsiooniks. Eksperdid tõid välja, et riigipoolsed investeeringutoetused tootearenduseks on vajalikud, kuid suhteliselt väikesed ning sageli tingimustega, mis ei võimalda ettevõttel toetust saada. Eesti tööstusettevõtted vajavad pikaajalist valdkondade ülest tööstuspoliitikat ja riigipoolset tuge, et säilitada konkurentsivõimelisus. MKM-i eestvedamisel on koostamisel „Eesti tööstuspoliitika 2035“, milles on seatud tööstuse tootlikkuse tõstmiseks fookusesse muu hulgas tipp- ja oskustööjõu saadavus ning tänapäevase haridussüsteemi vastavus muutunud tööturu vajadustele, tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimise suurendamine, süsteemne ja pidev arendustegevus.

Mootorsõidukite hoolduses jätkub uuringus osalenud ekspertide hinnangul eelmises OSKA uuringus (Kaelep ja Leemet, 2017) välja toodud trend, et mootorsõidukid muutuvad üha keerukamaks, elektrooniliste ja nutikate komponentide osakaal kasvatab diagnostikasüsteemide rakendamise vajadust, samas väheneb mehhanismide ja detailide taastava remondi osakaal. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutab elektri- ja hübriidautode kasvav osakaal ning diagnostikasüsteemide areng, samuti tehisintellekti võimaluste kasutamine. Laieneb nutikate seadmete ja masinate, täppis- ja sensorsüsteemide kasutusala ning kasvab tarkvara- ja elektroonikasüsteemide osa. See eeldab ka töötajatelt kõrgemaid teadmisi ja oskusi. Sõidukid muutuvad turvalisemaks, ökonoomsemaks ja mugavamaks. Mootorsõidukite hoolduses liigutakse proaktiivse diagnostika suunas, kus distantsilt ja automaatselt antakse hoolduskeskusele märku hooldus- ja remondivajadusest. Kuigi veateated edastatakse automaatselt, siis rikke parandab endiselt töötaja. Ekspertide hinnangul lähitulevikus robotid autosid parandama ei hakka. Kui varem oli autotööstuse arendustegevus seotud mehaanika arendusega, siis tänapäevases autotööstuses moodustab arendustegevustest umbes poole tarkvaraarendus. Juurde tuleb uusi ülevaatuskohustuslikke sõidukiliike (nt mopeedid), karmistuvad nõuded ning tugevneb järelevalve.

Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutab ka laienev militaarsektor. Geopoliitiliste pingete tõttu võib militaarsõidukite arv suureneda, kasvatades rasketehnika hoolduse, remondi ja ümberehituse vajadust. Eestis tegelevad mitmed ettevõtted militaarsõidukite projekteerimise, disainimise ja ehitamisega ning nende hoolduse, remondi ja moderniseerimisega. Näiteks avati 2022. aastal Eesti esimene eraomandis olev tootmishall, kus on võimalik teostada militaarrasketehnika ümberehitust (Puusild et al., 2022). Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) võttis kasutusse spetsiaalselt ümber ehitatud ja kaugjuhitavaks muudetud rasketehnika (Postimees, 2022). Riigikaitse arengukava (Eesti Kaitsevägi, 2021) kohaselt planeeritakse Kaitseväe lahingmasinate moderniseerimist ning militaarsõidukite masinapark vajab samuti hooldus- ja remonditöid. Lisaks militaarsektorile on sisepõlemismootoriga väikemootorid ja elektrimootoriga masinad, mis vajavad hooldamise ja remonttööde tegijaid.

Tööstusvaldkondades on olulisteks rohepöördega seonduvateks tegevusteks ressursside efektiivsem kasutus, ringmajandus ja kliimaneutraalsuse saavutamine, mis mõjutavad nii töökohti kui ka sissetulekuid. Rohepööre suunab kasutusse võtma ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid, et toota väiksema materjalikuluga ja ökonoomsemalt. See suunab investeerima taristusse, tootmisseadmetesse ning töötajate oskustesse ja teadmistesse. Keskkonna väärtustamine ja keskkonnasäästlikud tooted annavad ettevõtetele konkurentsieelise nii projektides kui ka hangetel osalemisel. Ettevõtted, mis ühildavad oma majanduseesmärgid pikaajaliste ühiskondlike eesmärkidega, on tõenäoliselt jätkusuutlikumad, nende tegevusel on positiivne mõju majanduslikus ja ühiskondlikus vaates. Ettevõttel, millel on keskkonnasäästlikum tootmine ja tooted, on lihtsam uutele turgudele siseneda (Deloitte, 2020; Vabariigi Valitsus, 2022). Vastutustundlik äritegevus (ingl responsible business conduct, RBC) on ülemaailmselt oluline suundumus, kus ärimudelid peavad arvestama keskkonnaaspektidega. Tarbijad eelistavad keskkonnasõbralikke tooteid, ettevõtteid hinnatakse üha enam nende RBC-indeksi järgi (Gaub, 2019).

Rohepööre mõjutab MME valdkonnas rohkem projekteerimisprotsessi ja inseneride tööd. Keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega (ressursisäästlik materjali- ja energiakasutus, keskkonnasõbralikud energiasisendid) tuleb arvestada juba toote disainimisel. Tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)^{22 21}.

Rohepööre toob kaasa lokaalsema tootmise. Senisest rohkem väärindatakse kohapealset ressurssi, tarnijaid otsitakse lähipiirkonnast ja toodetakse kliendi läheduses (Varblane, 2020). Lähtutakse ringmajanduse põhimõtetest, mis on vajalik süsinikuneutraalse majandustegevuse saavutamiseks ja üleilmselt vajalike tootmisressursside tagamiseks, kuna võimaldab senistest ressurssidest rohkem kasu saada ning vähendada uute toormaterjalide ja toodete nõudlust (Material Economics, 2018). Elektroonikaseadmete romusid tekib EL-is juurde kiiremini kui muid jäätmeid, kuid ringlusesse jõuab neist vähem kui 40% (EL, 2022). Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavas (2019) tehakse ettepanekuid kestlikuma tootekujunduse ja jäätmete vähendamise suhtes valdkondades, kus ringmajanduse potentsiaal on suur, näiteks elektroonikatööstus. On häid näiteid, kus elektroonikaseadmete ringkasutuse projektide toel on võimalik pikendada toodete kasutusiga, parandada jäätmete kogumist ja käitlemist, näiteks elektroonikajäätmeid töötlevad ettevõtted eraldavad trükkplaatidest väärismetallid (Tööstusuudised.ee, 2022). Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas nõuab ringmajanduse põhimõtete järgimine akude, rehvide, plasti, metallide ja elektroonikakomponentide nõuetele vastavat utiliseerimist. Laevade ehitus- ja remonditegevustes utiliseeritakse puhastamisel ja värvimisel tekkivad jäätmed ning kasutatakse kõrgsurve veejoaga puhastamist (ingl waterjetting-tehnoloogiat), mis võimaldab keskkonnamõju märkimisväärselt vähendada.

Üha enam hakatakse kasutama alternatiivseid kütuse- ja energiaallikaid (biokütused), kaugemas tulevikus vesinikku kütuse või energiakandjana. Ekspertide hinnangul vesiniku osatähtsus kasvab, sest sellel on palju kasutusvõimalusi tööstuses, pakkudes lahendusi CO₂ heite vähendamiseks. Vesinikul on tähtis roll kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050 ning Eestil on võimalused toota rohevesinikku, metanooli, taastuvelektrit või muid tuleviku tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid. (EL, 2020; Arenguseire Keskus, 2021)

EL-i üks eesmärke on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis näeb ette tööstuslikes protsessides vähese CO₂ eriheitega tehnoloogiate rakendamist ning ressursside tõhusat kasutamist kogu tootmistsüklis (Riigi Teataja, 2017). Euroopa rohelise kokkuleppe (EL, 2019) raames karmistatakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite CO₂ heitenorme, et tagada parem õhukvaliteet, energiasääst ning stimuleerida innovatsiooni saastevabadesse tehnoloogiatesse. Eelnevast lähtuvalt ei tohi alates 2035. aastast sisepõlemismootoriga sõiduautosid enam EL-i turule toota (EL s.a ; Paaliste, 2022). Mõned riigid toetavad energiatõhusate autode soetamist (Remes et al., 2021). Aasta-aastalt kahaneb bensiini- ja diiselsõidukite arv veelgi ning elektriautode ja vesiniku kütuseelementidega autode osakaal kasvab (Munoz, 2020).

Euroopa Komisjoni paketi „Eesmärk 55“ (EL, s.a) (Fit for 55) alusel tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks vähendada uute autode keskmist CO₂ heidet 2030. aastaks 55%, mis seab autotööstused keeruliste valikute ette, sest üle poole Euroopa Liidus asuvate autotootjate toodangust peaksid olema elektriautod. Ekspertide hinnangul on raske EL-i reegleid täita, sageli puuduvad tehnilised võimalused ja niisugune hulk elektriautosid nõuab maailmas liitiumi, koobalti, vase ja veel muude komponentmetallide tootmise mitmekordistamist (Kiisler 2021). Uued lahendused aku- ja vesinikutehnoloogias muudavad tulevikupilti tuntavalt.

Elektriautode arvu kasvuga väheneb sõidukite hooldustööde maht.Näiteks ei vaja elektriautod mootoriõli vahetust jms. Hoolduse seisukohast saab üleminek olema pikaajaline, sest uute kütuseelementidega autode kõrval on endiselt vaja hooldada seniseid bensiini-, gaasi ja diislikütustel töötavaid sõidukeid. Ekspertide hinnangul on elektriautode osakaalu kasv märgatav, kuid Eestis eelistab ostja siiski veel sisepõlemismootoriga või pistikhübriid-sõidukit. Uute elektriautode müük moodustas Eestis 2022. aastal 3,5% uute sõiduautode müügist ning 2022. aasta lõpu seisuga moodustasid kõigist Eesti liiklusregistris arvel olevatest sõiduautodest elektriautod 0,4% (3455 sõiduautot) (Transpordiamet, 2022). EL-is keskmiselt moodustasid 2022. aastal elektriautod uutest müüdud sõiduautodest 12,1% (ACEA, 2022). Kõigist arvel olevatest sõiduautodest EL-is moodustasid elektriautod 2021. aastal ligi 0,8% (Eurostat, 2022). Elektriautode kasutamisel tuleb ajakohastada infrastruktuuri, luua eratarbijatele laadimisjaamade võrgustik ja selle võimekus (vana elektrivõrgu uuendamine koduseks laadimiseks), sest avalike laadimispunktide kasutamise osakaal on võrdlemisi väike kogu elektriautode laadimisvajadusest. Laadimissüsteeme tuleb arendada nii kodulaadimiseks kui ka avalikuks laadimiseks. Eestis asub nutika energiajuhtimise ettevõtete ja ülikoolide konsortsium arendama elektriautode laadimise infrastruktuuri (Tööstusuudised.ee, 2022). Elektriautode laialdasem kasutuselevõtt eeldab akutehnoloogiate arenguhüpet, et muuta nende hind soodsamaks. Lisaks tuleb tagada sadamas laevadele ja lennujaamas lennukitele alternatiivne kliimaeesmärkidele vastav energiavarustus.

Keskkonnaeesmärkide saavutamisele aitab kaasa autostumise vähendamine ja keskkonnasäästlike transpordiviiside laialdasem kasutamine (nt ühistransport, jalgrattad), sh sõidukite jagamisteenus (IISD, SITRA, 2020). Isikliku auto omamist ei peeta alati vajalikuks, kuna sellega kaasnevad liigsed kulud ja koormus keskkonnale. Märgatavate muutuste jaoks ja isikliku sõiduautota hakkamasaamiseks oleks Eestis vaja põhjalikumaid ümberkorraldusi ühistranspordi võrgustikus, kergliiklusteede ehituses jne. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (edaspidi: AMTEL) prognoosib, et 2030. aastatel Eestis autopargi suurenemine peatub ning 2040. aastatel hakkab vähenema. Sõidujagamise teenuse, lühirendi ja taksonduse eri vormide arenemine ning liikuvuse uute liikide lisandumine koos ühistranspordi ja asulate targa planeerimisega vähendab tuntavalt auto omamise vajadust, eriti linnades.

Rohepöörde puhul on tähtis töötajate keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine ja ettevõtete võimekus rakendada säästva arengu põhimõtteid (Finnish Agency for Education, s.a). ILO hinnangul võib üleminek energiasäästlikule majandusele juba 2030. aastal luua üleilmselt miljoneid uusi töökohti, kuid see eeldab märkimisväärseid investeeringuid ümberõppesse (International Labour Organisation, 2019).

Viimastel aastatel on maailmas olnud tavapärasest enam ebastabiilsust ja ebamäärasust. Geopoliitilist ebastabiilsust mõjutavad kaubanduspoliitilised kokkulepped (nt Venemaa ja USA, Hiina ja USA kaubandussõda), sõjalised konfliktid, protektsionism, Ühendkuningriigi väljaastumine EL-ist (Tilk et al., 2021). Kaubandus- ja geopoliitilised pinged kasvatavad ebakindlust ning see pidurdab investeeringuid ja suurendab tarneahelate katkemise riske.

Viiruskriisi ajal vähendati peamiselt administratiivtööga seotud inimeste osakaalu, mitte valdkonnaspetsiifiliste oskustega tehnilist tööd tegevaid töötajaid, ning loobuti esmajärjekorras renditööjõu kasutamisest (Rosenblad et al., 2020). Tööstusettevõtetel aitas kriisile paindlikult reageerida tootmise töös hoidmine kindlate koosseisude ja vahetustega. Kasuks tulid töötajate üldised oskused ja paljude tööprotsesside valdamine. Mitmekülgsed oskused annavad paremad ettevõttesisesed roteerumisvõimalused ka väljaspool kriisiaega. Paljud tööandjad on kinnitanud, et tööülesannete roteerimine on märkimisväärselt tõstnud noorte töötajate töömotivatsiooni ja ettevõttes püsimist (Ibid.).

Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse katkesid MME ettevõtetes olulised tarneahelad, tekkis metalli jm toorme puudus, paljud projektid lükkusid edasi või jäid ootele kas materjalide ja tooraine kättesaadavuse või töötajate nappuse tõttu. MME ettevõtetele on Ukrainas toimuv sõda esitanud uusi väljakutseid: kiiresti tuli leida varem Venemaalt ja Valgevenest tarnitud toorme asemele uued tarneallikad. Kõige suuremate lisakuludega on seotud metalli impordi asendamine, mille puhul oli sõltuvus Venemaa ja Valgevene impordist suur ning teistest riikidest toodud asenduskaubad kallid (Arenguseire Keskus, 2022). Tarnijate asendamisega hakati rohkem mõtlema ka uute ärimudelite peale (Nestor, 2022).

Väärtusahelad on välismõjude suhtes haavatavad, kuid hästi toimiv tarneahel ja varude juhtimine on konkurentsis püsimiseks oluline. Näiteks elektroonikatööstuses tekkis kiipide puudus. Komponendikriis mõjutas enam väiksemaid elektroonikatootjaid ning vähem neid, kellel laiem tooteportfell võimaldas keskenduda neile toodetele, mille tegemiseks olid komponendid olemas. Tarneraskused tekitasid lisatööd kliendihalduritele, planeerijatele ja tootmise korraldajatele, sest tarneaegade ebamäärasus mõjutab kogu tarneahelat (Äripäev, 2021). Kiibi- ja akude kriis tekitas ka autotööstuses olukorra, kus tellitud autode ooteaeg pikenes märgatavalt. Kiibikriis on suuresti seljatatud, kuid süvenemas on akude kriis, neid ei jätku elektriautode tootmiseks vajalikus mahus. See võib avaldada tugevat negatiivset mõju Euroopa autotööstusele ning töökohtadele.

Kriisidest mõjutatuna paigutatakse tarneahelaid ümber ning tootmist tuuakse tagasi Euroopasse (Lund et al., 2020). Üha tähtsamaks on saanud tehnoloogiline suveräänsus. Nii on EL seadnud Euroopa kiibimäärusega (European Chips Act) eesmärgiks suurendada aastaks 2030 oma turuosa kiipide tootmises maailmas 10%-lt vähemalt 20%-ni (EL, 2020). See võib luua võimalusi ka Eesti tööstusettevõtetele.

Teistest turgudest sõltuvuse vähendamiseks võib suureneda surve töökohtade koduriiki toomisele, kasvab protektsionism (World Economic Forum, 2021). Ekspertide hinnangul hakatakse üha rohkem otsima võimalusi toota koduriigile või kliendile lähemal. See vähendaks transpordikanalite ebakindluse ja kalli hinna riski ning toetaks intellektuaalomandi kaitsmist. Investeeringud muutuvad piirkondlikumaks, kasvab väärtusahelate piirkondlik kontsentreerumine (Lund et al., 2019). Tähtsamaks muutub taristu kvaliteet, tarbijaturu lähedus ning vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus, mistõttu vaadatakse senisest tähelepanelikumalt ka lähiriikide tööturule.

Määravaks on saanud kliendisuhete juhtimine ja rahvusvaheline koostöö. Strateegiate kujundamisel ja määratlemisel on geopoliitikaga arvestamine oluline, tootmiseks on vaja vastupidavamaid ja usaldusväärseid võrgustikke. Eestil on võimalik olla usaldusväärne partner. Näiteks Skandinaavia maade ja Eesti koostööd soodustab teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes sarnasem töökultuur, väiksem keelebarjäär ning toodete kõrge kvaliteet ja tarnekindlus. Ekspertide hinnangul on Eestis tootmine kohati kvaliteetsem kui Skandinaavias. Samas võib tööjõukulude ja sisendhindade, sh energiahindade märgatava kasvuga kaasneda tootmise Eestist välismaale viimine, nt Poolasse, Ungarisse, Bulgaariasse. Rahvusvaheliste ettevõtete ja suurte korporatsioonide siinsed tootmised võivad hinnasurve tõttu liikuda suurema tõenäosusega mujale.

Meremajandusega seotud küsimused on laia rahvusvahelise mõjuga ning meremajanduse areng saab toimida ainult rahvusvahelises koostöös. Tänu geograafilisele asendile on Eestil suur potentsiaal meretööstuse ja meretehnoloogiate valdkonnas. Strateegilise partnerina ülemaailmses tarneahelas saaks Eesti pakkuda nutikaid tehnoloogilisi arendusi, aitamaks kaasa Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamisele. (MKM, 2022)

Ettevõtted konkureerivad talentide pärast globaalsel turul ja töötajaid ostetakse üle paremate palga- ja töötingimustega. Lisandväärtuse loojad on peamiselt insener-tehniliste teadmiste ja oskustega töötajad, kuid neist on puudus ja nende värbamine on jätkuvalt ettevõtete suurim väljakutse. Kaugtöö natuke leevendab olukorda, samas teeb keerulisemaks meeskonna- ja ettevõttekultuuri hoidmise. Ekspertide sõnul saaks inseneride puudust leevendada välistööjõu sissetoomisega, mis muu hulgas võimaldaks saada oskusi ja teadmisi, mida Eestis ei ole võimalik omandada. Eestis on mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid ning rahvusvaheline meeskond annab ettevõttele olulise kasvueelise (Rikk, 2022).

Eesti tuleviku tööjõu foorumil esitasid ettevõtlusorganisatsioonid ja ettevõtted Eesti erakondadele ühispöördumise (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2022), milles tõstetakse esile Eesti enda inseneride ja tehniliste tippspetsialistide koolitamise tähtsust. Ettevõtjad soovitavad insenerid vabastada sisserände piirangust, muuta kõrgemat lisandväärtust luua aitavate tehniliste spetsialistide palkamiseks nõutavaid palgatingimusi (kaotada 1,5-kordne keskmine palgamäär). Samuti märgivad ettevõtjad, et investeeringuid töötajatesse ei tohiks käsitleda erisoodustusena. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul aitaks inseneride puudust leevendada nende sisserändekvoodi alt vabastamine.

MME valdkonna ettevõtetes kasutatakse suhteliselt palju välis- ja renditööjõudu. Renditööjõu kasutamine ei ole ettevõtetele siiski esimene valik, sest meeskonnatunnet on püsiva tööjõuga lihtsam hoida. Ettevõtted hoiavad pigem kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ning oskustöötajaid renditakse vastavalt projektide vajadusele. Kolmandatest riikidest välistööjõud vajab tööl edukalt hakkama saamiseks tootmisjuhi ja meistri juhendamist ning ajaliselt enam panustamist. Välistööjõudu kasutatakse näiteks keevitajate, lukkseppade, pingioperaatorite ja mehaanikute ametikohtadel, järjest enam ka inseneritööde puhul. Riikidevahelises konkurentsis talentide ligimeelitamisel tõuseb esile riikliku rändepoliitika tähtsus. Tööandjad ootavad paindlikumat lähenemist töötajate värbamisele, lihtsamat bürokraatiat ja töötajate sujuvamat lõimumist ühiskonda (MKM, 2021). Arvestades kasvavat tööjõupuudust tööstuses, on tähtis leida viisid, kuidas tuua Eestisse välistööjõudu, tagades kõigile võrdsed tingimused lihtsama bürokraatiaga ning kaastöötajatega võrdsetel tingimustel.

Tööstust mõjutab märkimisväärselt ka töötajate väärtushinnangute ning üldise töökultuuri muutumine. Töösuhted on muutunud mitmekesisemaks, paindlikumaks ja piiriüleselt töötamise võimalused on laienenud. Töötajatel on järjest kõrgemad ootused töökeskkonnale ja -tingimustele – vähem soovitakse töötada range graafiku alusel, kodust kaugel, vahetustes, nädalavahetustel jne. Ettevõtetel on kohati raskusi hoida tootmismasinaid töös ööpäev ringi, kuna töötajate leidmine vahetustega tööle on keeruline. Eriti nooremate põlvkondade väärtused ja ootused tööle on muutunud, tähtsamaks on saanud töökorralduse paindlikkus, eneseteostuse võimalused, töö mõtestatus ja loodav väärtus.

Digiajastul sündinud noortel on raskem kohaneda traditsioonilise õpi- ja töökeskkonnaga ning nad on väga liikuv töötajate sihtrühm (Pärna, 2016). Osaajaga ja mitmel töökohal töötamine on üha levinum, kuid pikki vahetusi ja ületunde ei soovita teha ning tootvale tööle ei taheta tulla. Ekspertidele teeb muret, et noored ei tunne huvi insenerihariduse vastu. Inseneriks õppimine nõuab pühendumist, suurel hulgal info ja teadmiste omandamist ning on aeganõudev. Samuti ei ole populaarsed valdkonna oskustöötajate ametid, sest teadlikkus valdkonnast, tänapäevastest töötingimustest ning töö sisust on olnud vähene. Viimastel aastatel on erialaliidud, ettevõtted ja õppeasutused tehnilisi erialasid populariseerinud ning teatud määral on huvi MME erialade vastu tõusnud. Samas tõdesid intervjueeritud, et raske on konkureerida populaarse IKT-sektoriga, kus palgatase on võrreldes MME valdkonnaga märkimisväärselt kõrgem. Ka riigi tasandil keskendutakse rohkem IKT-sektori toetamisele ja arendamisele. Ekspertide hinnangul on järelkasvu teema valdkonnas terav ning valdkonna kuvandi parandamine ja tööstuse tänapäevase kuvandi viimine noorteni on valdkonna ühine eesmärk, millesse ollakse valmis koos panustama. Kõrgtehnoloogiliste toodete loomine ja tootmise võimaluste tutvustamine noortele motiveeriks neid omandama inseneriharidust ja alustama karjääriteed tööstuses.

COVID-19 kriis mõjutas tugevalt töötamise viise. Kodukontoris töötamine, kaugtöö ja veebikoosolekud on praegu sageli kasutatavad töötamise viisid. MME ettevõtetes kasutatakse neid võimalusi osaliselt. Veebikoosolekud on tavapärased inseneride seas, andes ajalise kokkuhoiu läbirääkimistel. Tootmisüksuses on aga vajalik tootmisega seotud töötajate kohalolek kindla ajagraafiku alusel, mistõttu tootmistöötajad kaugtööd teha ei saa. Ettevõtjate proovikivi on tootmistöötajate motivatsiooni ja tööga rahulolu tagamine muude meetmetega kui töökorralduse paindlikkus, sest tootmistöötajatele paindlik kaugtöö ei laiene. Vaatamata sellele, et paljude töötajate jaoks on kaugtöö võimalused loodud, soovib ekspertide sõnul osa töötajaid meelsamini töötada kontoris, kus on sageli paremad töötingimused kui kodukontoris. Kontoris töötamise väärtuseks on meeskonnatunne ja kolleegide tugi, mis on eriti tähtis uutele töötajatele. Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab sobiva tööjõu valikut, suurendab väljaspool tõmbekeskusi elavate isikute töövõimalusi ning soodustab piiriülest töötamist, sh eri ajavööndites (Rosenblad et al., 2020).

Majandus on muutunud tervikuna projektipõhisemaks ning järjest tähtsamaks saab meeskonna- ja koostööoskus. Oluline on selline juhtimisstiil, mis võimaldab toime tulla mobiilsete töötajatega. (Eamets, 2018) OSKA 2016. aasta metalli- ja masinatööstuse (Kaelep ja Leemet, 2016) uuringus on samuti välja toodud projekti- ja koostööpõhise töökorralduse kasvav trend ning projektimeeskondade muutuv koosseis ja mitmekultuurilisus. Siinses uuringus osalenud eksperdid tõid välja, et sagedamini tuleb meeskondi moodustada kindla projekti jaoks, mistõttu on lisaks projekti- ja meeskonnatööoskusele vajalik hea juhtimisoskus.

Väärtusmaailma muutusena tõid eksperdid esile märksõnad job crafting (töö kohandamine) ja job design (töö kujundamine). Mitmed ettevõtted (sagedamini suurettevõtted ja korporatsioonid) ei värba töötajat traditsiooniliselt ametikohale vajalike oskuste ja teadmiste järgi, vaid võetakse arvesse inimese tugevused ja soovid ning töökoht ja ametiroll kujundatakse paindlikult. Organisatsiooni struktuurid muutuvad pigem lamedamaks, tööd tehakse interdistsiplinaarsetes meeskondades. Töötajate väärtushinnangute muutumisel on ka töötajate heaolu üha enam fookuses, järjest suuremad on ootused töötingimuste paranemisele ja tähelepanu vaimsele tervisele.

Eestis ja laiemalt kogu Euroopas muutub elanikkonna demograafiline struktuur: nooremate ja keskealiste osakaal väheneb ning vanemate inimeste osakaal suureneb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt kasvab 01.01.2022 rahvaarvuga võrrelduna 65-aastaste ja vanemate inimeste arv Eestis 2031. aastaks 34 000 võrra ehk ligi 13% (vt joonis 1). Põhilises tööeas (20–64-aastaste) inimeste arv väheneb 38 000 võrra ehk 5%, laiemas tööeas (15–74-aastaste) inimeste arv väheneb üle 28 000 võrra ehk ligi 3%. Sisserände (sh tagasirände) tuntav suurenemine võib aga tööjõu vähenemist leevendada.

²³

Ränne, sh rendi- ja välistööjõu kättesaadavus mõjutab MME valdkonna ettevõtete käekäiku juba praegu ning tulevikus selle mõju veelgi kasvab. Tööjõupuuduse leevendamisel välistööjõuga muutub järjest olulisemaks kultuurilise mitmekesisusega arvestamine meeskondades ja töötajate juhtimisel. Tööstuses kasutatakse välistööjõudu rohkem oskustöötajate ametikohtadel, kus eesti keele oskus ei ole nii vajalik, kuid järjest enam ka tehnilist kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel. Tipptasemel insenere ja eksperte, samuti oskustöötajaid värvatakse globaalselt. Rändepoliitika tähtsus on tõusnud esile riikidevahelises konkurentsis talentide ligimeelitamisel, samuti Venemaa ja Ukraina sõja tõttu. 2022. aasta septembrikuu seisuga oli rahvastikuregistri andmetel Eestis kokku ligi 58 000 Ukraina kodanikku, kellel oli kas ajutine kaitse^{24 23} või muu Eestis viibimise alus (sh pika- või lühiajaline elamisluba, viisa). Kõikidest Ukraina kodanikest moodustasid ajutise kaitse saajad umbes 60% (u 34 000 inimest), sh palju lapsi ja noori. 20–64-aastastest ajutise kaitsega isikutest oli 2022. aasta septembri seisuga tööga hõivatud umbes 38% (veidi üle 7000 inimese) (Sotsiaalministeerium, 2022).

Arenguseire Keskus analüüsis 2022. aasta juuni lõpus avaldatud ülevaates „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“ (Arenguseire Keskus, 2022) põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ning Eesti riigi kuludele ja tuludele. Sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist küll edasi, kuid ei hoia seda ära. Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenike abil saab leevendada tööstuses valitsevat tööjõunappust, kuid seda enamasti lihtsa oskustasemega tööde puhul. Kõrgema oskustasemega tööde puhul on pärssivaks teguriks puudulik eesti keele oskus ning Ukrainas saadud hariduse ja kvalifikatsiooni vähene tunnustamine Eesti tööandjate poolt. Statistikaameti andmetel (2022) on Ukraina kodanikud lisaks lihttöödele proportsionaalselt enim rakendust leidnud muu hulgas seadme- ja masinaoperaatoritena.

Vananeva rahvastiku oludes võib vanemaealiste töötajate probleemiks kujuneda tehnoloogiliste muutustega kohanemine ning uute süsteemide ja seadmete kasutamise oskuse omandamine. Samas on ekspertide hinnangul vanemaealised töökogemuse ja elutarkusega töötajad väga hinnatud. Arvestades tööjõu üldist vananemist ning noorte osakaalu vähenemist tööturul, seisavad tööandjad lähitulevikus silmitsi vajadusega kohandada töötingimusi ja ‑korraldust (International Labour Office and International Organisation of Employers, 2019). Ettevõtted peavad senisest rohkem panustama nii noorte väljaõppesse kui ka seniste töötajate konkurentsivõime ja vanemaealiste töövõime säilitamisse, arvestama eri põlvkondade ja mitmekultuuriliste meeskondade iseärasustega. Noored ei võta sageli vanemaealiste tavasid ja norme omaks (nt kindel ajaplaan) ning teistpidi ei mõista vanemaealised sageli nooremate kolleegide suhtumist (nt paindlikkus, kirglikkus tehnoloogia ja uuenduste suhtes), millest võivad tekkida meeskonnasisesed arusaamatused. Tänane noor ei tööta ühel ametipositsioonil kuni pensionini, pigem töötatakse projektipõhiselt ja soovitakse vaheldust.

Noored liiguvad rohkem piiriüleselt, kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistid liiguvad maalt linnapiirkondadesse, kus on rohkem nende oskustele vastavaid töökohti ja kõrgem elatustase (ESPON, 2019). Aastaks 2030 elab ligi kaks kolmandikku maailma rahvastikust linnades (Gaub, 2019). Jätkuv linnastumine mõjutab tööjõu regionaalset vajadust ja kättesaadavust ka Eestis MME valdkonnas. Tööstustootmise automatiseerimine pakub võimalusi tööstuste säilitamiseks väikelinnades ja asulates, kuid teatud arv töötajaid on siiski vaja. Intervjuudes toodi välja, et maapiirkondades on töötajaid keerulisem leida, ka tootmistöötajate ametikohtadele.

Valdkonna ettevõtete arengu seisukohast on väga oluline arendada piirkondlikku tööstuspoliitikat, leida rohkem võimalusi selleks, et ettevõtted ei koliks ainult tõmbekeskustesse, vaid jääksid tegutsema ka maapiirkondades. Samas suudavad maapiirkondades endale uusi tööstushooneid ehitada elujõulisemad ettevõtted, kuid väikesed alustavad ettevõtted moodsat ja energiatõhusat tootmishoonet endale lubada ei saa. Küll aga soodustaks riigi tugi maapiirkondades tootmishoonete rajamiseks kindlasti seal väikeettevõtete kasvu. (Joost, 2021)

Vananeva ja väheneva rahvastikuga ühiskondades, kus inimeste tööiga pikeneb ning ameteid vahetatakse sagedamini, muutub veelgi tähtsamaks inimeste elukestev õpe. OSKA trendiuuring (Tilk et al., 2021) toob välja, et aktiivne vananemine hea tervise juures võimaldab inimestel kauem töötada, omandada uusi teadmisi ja oskusi. Ka Euroopa Komisjon tõstab fookusesse töötajate elukestva õppe tähtsuse, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks on vaja töötajatel pidevalt täiendada oskusi või omandada uusi oskusi (EL, 2020).

Tööstuses kvaliteedi tagamiseks on kokku lepitud vabatahtlikke ja kohustuslikke nõudeid ja standardeid, mis aitavad tagada ja tõendada näiteks toodete, teenuste, materjalikasutuse, jääkide ümberkäitlemise või protsessi kvaliteeti. Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ning sihtturu ja partnerite nõuetest on standardid erinevad, järgida tuleb nii koduriigi kui ka rahvusvahelisi nõudeid. Nii kõrgema lisandväärtusega tootmine kui ka koostöö teatud klientidega nõuab ettevõtetelt vastava kvalifikatsiooniga personali olemasolu. Järgnevalt on välja toodud valik valdkonnaga seonduvatest nõuetest.

Masina- ja metallitööstuses on lisaks üldiste, tootmist puudutavate standardite järgimisele olulised keevitussertifikaadid. Kui ettevõte soovib osaleda kõrgekvaliteediliste toodete hangetes, tuleb tõendada rahvusvaheliste keevitussertifikaatide olemasolu töötajatel. Teatud kindlaid materjale võib töödelda ja teatud keevisõmbluseid teha ainult vastava keevitussertifikaadiga keevitaja. Rahvusvaheliste sertifikaatide taotlemiseks ettevalmistavaid täienduskoolitusi pakub Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, mis tegeleb nii keevitajate koolitamisega kui ka atesteerimisega^{25 24}. Tuleohutuse seaduse järgi võivad gaasi- ja elekterkeevitustöid teha kutse- või tuletööde tunnistusega või tuletööde tegemise koolituse läbinud keevitajad^{26 25}.

Elektroonikatööstuses on toote kvaliteedi tõendamiseks vajalik IPC-sertifikaatide^{27 26} olemasolu ja oluline on töötajate väljaõpe. IPC-koolitused on mõeldud elektroonika ja automaatika valdkonnas töötavatele või tööd alustavatele erialase hariduseta töötajatele, kes soovivad oma kvalifikatsiooni tõsta ja valmistuda sertifitseerimiseks. IPC-sertifikaadi saamine eeldab vastavate täienduskoolituste läbimist. IPC-täiendkoolitusi koos sertifitseerimise võimalusega pakub Tallinna Polütehnikum ja MTÜ-na tegutsev Eesti Tehnikahariduskeskus. IPC-standardeid uuendatakse ja ajakohastatakse pidevalt ning vastavalt standarditele ajakohastatakse ka täienduskoolituste sisu^{17 27}. IPC-standardid on aluseks ka kutsestandarditele ning kutseeksami sooritanu saab lisaks riiklikule kutsetunnistusele ka IPC-sertifikaadi.

Lennunduses on õhusõidukite hooldus ja remont suuresti rahvusvaheliselt reguleeritud, et tagada õhusõiduki vastavus tüübisertifikaadile ja kõrge ohutustase õhusõiduki kogu tööea jooksul. Järgida tuleb nii tootja poolt esitatud nõudeid kui ka rahvusvahelisi kokkuleppeid^{28 28}. Õhusõidukite käitamise ja hoolduse ning nende ülesannetega tegelevate isikute ja organisatsioonidega seotud tehnilised nõuded ja haldusprotseduurid tulenevad EL-i määrusest^{29 29}. Ekspertide sõnul on õhusõidukite ehitajatele, hooldajatele ja disaineritele mitmeid regulatsioone, mida tuleb järgida vastavalt õigusaktides kehtestatule ning teatud tööde teostamiseks on vaja läbida vastavad koolitused ja atesteerimised või sertifitseerimised.

Raudteeveeremi tehnohoole ja remont või ehitamine eeldab tegevusluba. Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolduseks, remondiks ja raudteeveeremi ehituseks on töid teostaval üksusel vaja tegevusluba ning ECM-sertifikaati. ECM-sertifikaat on hoolduse eest vastutava üksuse sertifikaat, mis näitab veeremi hoolduse arendamise, juhtimise ja teostamise funktsioonide olemasolu ning vastavust kehtivatele nõuetele. Sertifitseerimisasutus Eestis on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet^{30 30}.

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas tegutsevate tehnoülevaatajate kvalifikatsioon on reguleeritud liiklusseadusega^{31 31}, mis kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatavad nõuded. Tehnoülevaataja peab olema atesteeritud, eelduseks on muu hulgas auto erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Lisaks on kohustuslik tehnoülevaataja väljaõppe ja praktika läbimine ning eksami sooritamine. Väljaõpet, praktikat, eksamineerimist ja atesteerimist korraldab Transpordiamet^{32 32}. Ekspertide hinnangul vajavad tehnoülevaatajale tööturule sisenemise nõuded ümbervaatamist. Vastavad algatused on Eesti Tehnoülevaatajate Liidu 2023. aasta tegevuskavas^{33 33}.

Valdkonna ekspertide hinnangul ei lisandu lähiaastatel valdkonda uusi ameteid. Kõige rohkem muutub valdkonna töö sisu seoses tehnoloogia arenguga. Tulevikusuundumusena nähakse teatud ametikohtade töö sisu lähenemist üksteisele. Masina- ja metallitööstuses on selliseks näiteks operaator-seadistaja-programmeerija, kes kirjutab robotpingile programmi, seadistab programmi tööks ning kontrollib selle tööd. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi alavaldkonnas on muutumas mootorsõidukitehniku töö sisu, kus järjest enam on vaja teadmisi elektroonikast ja diagnostikast, mistõttu on mootorsõidukitehniku ja diagnostiku ametiülesanded üksteisele lähenemas.

See alapeatükk annab ülevaate uuringu kontekstis taust- või lisateabena kasutatud tähtsamatest õigusaktidest, strateegia- ja arengudokumentidest ning autoritele kättesaadavatest uuringutest, mis käsitlevad tööjõu- või oskuste vajadust MME valdkonna tegevusaladel. Tabelis 3 on esitatud arengudokumentide ja uuringute lühikirjeldused, peamised eesmärgid ning seos MME valdkonna uuringuga (nt mõju tööjõu- ja/või oskuste vajadusele, lisateave põhikutsealade tööjõuvajaduse või koolituspakkumise, oskuste jm kohta).

Peatükis antakse ülevaade valdkonna tööhõivest, mis on valdkonna lähiaastate tööjõuvajaduse hindamise üks eeldusi. Lisaks antakse ülevaade valdkonna ettevõtete üldistest majandusnäitajatest. Analüüsis on peamiselt tuginetud Statistikaameti ning MTA töötamise registri andmetele.

Viimaste aastate ulatusliku määramatuse tõttu majanduses ja ühiskonnas laiemalt on mitut näitajat vaadatud pikemal ajaskaalal, et tuua välja ka eelmise, 2008.–2011. aasta suurema majanduskriisi trende. Seejuures tuleb arvestada, et praegused olud erinevad suuresti varasematest majanduskriisidest. COVID-19 tervisekriisist alanud tarneprobleeme ja toormete hinnatõusu on süvendanud veelgi Venemaa ja Ukraina sõda. Lääneriikide sanktsioonid Venemaale, tarneahelate muutused, tootmise sisendhindade, sh energiakandjate ja tööjõukulude märkimisväärne kasv mõjutavad tööstusettevõtete konkurentsivõimet.

Järgnevalt antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute arvust, hariduslikust, regionaalsest, soolisest ja vanuselisest jaotusest, palgatasemest ning välistööjõust. Praeguste hõivatute vanuseline struktuur võimaldab hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja järgneva kümne aasta jooksul asendada uue tööjõuga. Hariduslik taust annab ülevaate, milline on olnud senine haridussüsteemi panus töötajate ettevalmistuses. Tööjõuturul ei vaja uusi töötajaid ainult MME valdkond – seega on konkurentsis teiste valdkondadega oluline pakutav töötasu. Tööjõu regionaalne jaotus aitab anda hinnangut sellele, millistes Eesti piirkondades on tööjõuvajadus suurem kui teistes. Välistööjõu arvestatav kaasamine viitab sellele, kuivõrd Eesti-siseselt on õnnestunud vajalikku tööjõudu leida.

MME valdkonna tegevusalade ettevõtetes töötas 2021. aastal Statistikaameti ettevõtlusstatistika järgi kokku 48 135 töötajat, mis moodustab 9,3% kogu ettevõtlusest. Kaks kolmandikku töötajatest töötab masina- ja metalli ettevõtetes (vt joonis 2). Masina, metalli- ning elektroonikatööstuse osa kogu töötleva tööstuse hõivest on aastatega kasvanud 38%-ni. Valdkonna tegevusalade hõivatute arv kokku on aastatel 2010–2021 ehk eelmise majanduskriisi aegse hõive madalaseisuga võrreldes kasvanud kolmandiku võrra (ligi 12 000 töötaja võrra) ning aastatel 2016–2021 10% (u 4300 töötaja võrra) (vt joonis 3), sh masinatööstuses 20% ja mootorsõidukite hoolduses 17%.

Vahetult COVID–19 kriisi puhkemise järel vähenes alavaldkondades hõivatute arv umbes 5% võrra (2020. aasta II kvartal võrreldes I kvartaliga), v.a elektroonikatööstuses, kus hõivatute arv jäi samaks (vt joonis 4). Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu 2022. aasta veebruaris tõi muu hulgas kaasa vajaduse kiirelt reageerida tarneallikate muutusele ning tõstis märgatavalt toorme hindu. See mõjutas rohkem metallitööstust, kus tarneraskused ja toormehinna kordades kallinemine takistas senistes mahtudes tootmist ning 2022. aasta I kvartalis on hõivatud isikute ning töötatud tundide arv olnud 2021. aastast väiksem (vt joonis 5).

Valdkonna töötajaskonnas on ülekaalus mehed, 2021. aastal on hõivatutest vaid umbes viiendik naised (vt joonis 5). Valdkonna põhikutsealadest on naiste osakaal suurim elektroonikaseadmete koostajate ja töödejuhatajate seas ning masina- ja metallitööstuses seadmete koostajate seas (vt joonis 6).

Valdkonna töötajate vanusjaotus MME alavaldkondades ning võrdlus kogu Eesti hõivatute vanusjaotusega on esitatud joonisel 7. Alavaldkondade töötajate vanusstruktuur on üsna sarnane Eesti keskmisega. Kümne aasta pärast peaks valdav enamik praeguseid 55-aastaseid ja vanemaid töötajaid pensionile siirduma. Valdkonna põhikutsealade töötajatest viiendik on 55-aastased või vanemad. 55-aastaseid ja vanemaid töötajaid on põhikutsealadest kõige rohkem diagnostikute, masinate mehaanikute ja lukkseppade seas, vähem automaalrite, elektroonikatööstuse töödejuhatajate ja keevitajate seas (vt joonis 8). Noori töötajaid on rohkem elektroonikatööstuse elektroonikatehnikute ja inseneride seas, kellest koguni umbes pooled on alla 35-aastased. Suhteliselt rohkem noori töötab automaalrite, masina- ja metallitööstuse inseneride ning tehnikute ja mehhatroonikutena.

Kõrgharidusega töötajate osakaal masina- ja metallitööstuses ning elektroonikatööstuses on umbes 30% ringis, mootorsõidukite hoolduses umbes veerand (vt joonis 9).

Valdkonna põhikutsealade hõivatute haridusjaotusest (vt joonis 10) ilmneb, et tööstuses on osa tootmise põhikutsealade töötajate hariduslik taust mitmekesine. Nii on masina- ja metallitööstuses viimistlejate ja seadmete koostajate ning elektroonikaseadmete koostajate seas suhteliselt palju ainult üldharidust omavaid inimesi, kuid on ka kõrgharidusega töötajaid. Kõrgharidusega töötajaid on rohkem elektroonika-, masina- ja metallitööstuse juhtide ja inseneride seas, seejuures on 40% või enamgi vähemalt magistrikraadiga.

Töötajate haridusjaotus viitab üldiselt, millist haridust ja oskusi töötajatelt eeldatakse. Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel on tööalast karjääri võimalik teha üksnes töökogemusele ja oskustele tuginedes, läbimata vastavat tasemeõpet. Sellist karjääriteed esineb ekspertidelt saadud info alusel ka MME valdkonnas, näiteks koolitatakse tootmisesse tööle kandideerinud inimesed välja töökohal. Samuti esineb suhteliselt palju õpingute ajal töötamist, mis võib näiteks selgitada üldharidusega töötajate olemasolu inseneride põhikutsealadel^{34 34}. Samuti võivad eeldatust madalama haridustasemega töötajad viidata tööjõupuudusele, mistõttu värvatakse lõpetamata tasemeharidusega töötajaid. Ametikohal oodatust madalama haridustaseme asemel esineb ka ülekvalifitseeritust, näiteks on kõrgharidusega töötajaid lihtsamatel tootmise ametikohtadel. Sellised hariduslikud ebakõlad viitavad ühelt poolt loomulikele muutustele tööelus, mis tulenevad inimese eri eluetappidest (näiteks soovitakse pensionile jäämise eel töötada väiksema vastutusega tööl ning elukohale lähemal). Eksperdid tõid välja, et õppivate töötajate toetamine nende õpingute edukaks lõpetamiseks on oluline. Tuleks luua tingimused töö- ja koolielu ühildamiseks, seda nii tööandjate töökorralduse kui ka koolide õppekorralduse poolelt.

Järgnevalt on vaadatud põhikutsealade töötajate omandatud tasemehariduse vastavust töö sisule OSKA haridusvõtme^{35 35} järgi. Vaadeldud andmestik hõlmab aastatel 2006–2020 omandatud kutse- ja kõrgharidust. Erialane töö on defineeritud OSKA haridusvõtme järgi ning viitab seosele omandatud hariduse ning ametikohal vajalike teadmiste ja oskuste vahel. Seejuures on erialase töö alla hõlmatud ka lähedased erialad. Tuleb silmas pidada, et haridusvõti näitab teoreetilist seost omandatud hariduse ja ametikoha vahel ning andmed ei näita enne 2006. aastat lõpetanute omandatud haridust, omandatud eriala ega kirjelda kogu valdkonna töötajate hariduslikku tausta.

Erialase haridusega töötajaid on suhteliselt rohkem mootorsõidukite hoolduse põhikutsealadel ning keevitajate, juhtide ja inseneride seas. 2013. aasta tööandjate uuringus tõsteti kutsehariduse olulisust eriti esile töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning autoteeninduse aladel (Nestor ja Nurmela, 2013). Mitteerialase taustaga töötajaid on rohkem masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses koostajate seas (vt joonis 11), mis viitab, et need põhikutsealad sobivad hästi karjääri muutmiseks ja ümberõppeks. Seda kinnitavad ka tööandjad intervjuudes, et tootmisesse värvatakse palju mitteerialase haridusega töötajaid, keda koolitatakse töökohal. Seejuures hindavad tööandjad mitteerialases tasemeõppes või varasematel töökohtadel omandatud muid üldisi tööks vajalikke oskusi, st üldoskusi.

³⁶

Arvuliselt töötab üle poole valdkonna põhikutsealade töötajatest Harjumaal (vt joonis 12). Kohaliku tööandjana on elektroonika alavaldkond olulisem Lääne-Eestis, moodustades 2,5% piirkonna koguhõivest (vt tabel 4). Masina- ja metallitööstuse alavaldkonna põhikutsealadel hõivatud moodustavad Kirde-Eesti koguhõivest 5,8%, aga on töökohtade loojana olulised ka teistes piirkondades. Masinatööstuse alla kuuluval väikelaevaehitusel on ajalooliselt oluline roll Saaremaa jaoks, kus toodetakse valdavalt käsitööna üksik- ja väikeseeriatooteid.

Mootorsõidukite hooldusteenust vajatakse ühtlaselt üle Eesti, mis kajastub ka mootorsõidukite hoolduse põhikutsealade töötajate ühtlases jaotuses piirkondades (piirkondade koguhõivest 1,1–1,5%).

³⁷

OSKA uuringu eksperdid tõid välja, et maapiirkondades on ettevõtetel tööjõudu keerulisem leida, sh nii tootmistöötajaid kui ka tippspetsialiste. Sama probleemi kirjeldatakse Eesti masina- ja metallitööstuse ettevõtete olukorra ning teadus- ja arendustegevuse vajaduste uuringus (Joost, 2021). Nimetatud uuring tõi välja, et maapiirkonnas on ettevõtete arengut takistav tegur ettevõtete taristu vähene arendamine ja taristuga seotud ühenduste rajamise probleem – leiti, et riik peaks neid tegevusi rohkem toetama. Tekkinud on olukord, kus suurtes linnades paiknevatel ettevõtetel on lihtsam ja kiirem areneda, sh töötajaid leida.

Samuti on pööratud tähelepanu sellele, et varem on välisinvesteeringuid Eesti väikelinnadesse ja maapiirkondadesse tehes tähtsustatud sealset tööjõu lihtsamat leidmist ning äripartnerite ja kohalike omavalitsuste toetavat tegevust. Praeguseks on aga ettevõtetele palju olulisemaks saanud ligipääs tehnoloogiale ning oskustööjõule, kelle leidmine ja hoidmine on keskustest kaugemates kohtades muutunud keerulisemaks. Seejuures rõhutatakse kohaliku elukeskkonna tähtsust, et inimestele meeldiks seal elada või töötada. (Varblane ja Varblane, 2021)

MME valdkonna tööstuse alavaldkondades on palgatase kõrgem kui töötlevas tööstuses ja Eestis keskmiselt – Eesti keskmisega võrreldes on masinatööstuses 32%, metallitööstuses 21% ja elektroonikatööstuses 24% võrra kõrgem palgatase^{38 38} (vt joonis 13). Mootorsõidukite hooldusega tegelevates ettevõtetes jääb palgatase Eesti keskmisest kolmandiku võrra madalamaks.

³⁹

Põhikutsealadel töötajate keskmisi töötasusid kajastab joonis 14. Üldiselt on valdkonna põhikutsealal töötaja töötasu Eesti keskmisega sama või kõrgem, kuid piirkonniti on võimalused erinevad. Kasutatud andmestikus oli 2021. aastal keskmine brutoväljamakse 1462 eurot kuus, mis on natuke madalam Statistikaameti keskmisest palgast^{40 40}. Kui tervikuna on mootorsõidukite hoolduse tegevusalade ettevõtetes palgatase Eesti keskmisest madalam (vt joonis 13), siis vaadates ainult põhikutsealadel töötajaid, on nende palgatase lähedane Eesti keskmisele. Tervikuna võib mootorsõidukite hoolduse ettevõtete keskmise palgataseme madalamaks tuua näiteks rehvitehnikute ja autopesijate töötasud, keda uuringus põhikutsealana ei käsitleta. Võrreldes keskmisi palgatasemeid põhikutsala töötajatel ning sarnase tööülesannete ja oskustasemega OSKA ametialagrupis^{41 41}, kuhu antud põhikutseala OSKA mudelis kuulub, siis on valdkonna töötajate palgad konkurentsivõimelised, jäädes ametialagrupi keskmise töötasu lähedale või ületades seda.

OSKA ametialagrupi keskmisest märgatavalt kõrgemat (20% või rohkem) töötasu teenivad valdkonnas töötavad hooldustehnikud ja mehhatroonikud, juhid elektroonikatööstuses ning masinate mehaanikud ja lukksepad.

Tööjõupuudusel kasutavad ettevõtted ühe lahendusena välistööjõudu. TÖR-i andmete alusel on koguni kümnendik (11,5%, ligi 3000 inimest) masina- ja metallitööstuse põhikutsealal töötajatest välistöötajad^{42 42}, elektroonikatööstuses ja mootorsõidukite hoolduses kasutatakse välistööjõudu vähem (u 3% põhikutsealade hõivest). Silmas tuleb pidada, et välistööjõuna on arvestatud neid välispäritolu töötajaid, kes on palgal Eesti tööandja juures ja kes on töötamise registrisse kantud. Tööjõu rendiga tegelevates välisettevõtetes palgal olevad välistöötajad TÖR-is ei kajastu ja lisanduvad välispäritolu töötajate koguarvule. Tööjõurendi kulu on kasvanud kõigis tööstuse alavaldkondades. Kui masina- ja metallitööstuses tähendab see suuremat välistööjõu kasutamist, siis elektroonikatööstuses renditakse pigem kohalikku tööjõudu, mis viitab, et sobiva tööjõu leidmine Eestist on mõnevõrra lihtsam.

Põhikutsealadest on nii arvuliselt kui ka osakaaluna hõivest kõige rohkem välispäritolu töötajaid keevitajate seas, koguni veerand (vt joonis 15). Suhteliselt palju töötab välistöötajaid metalltoodete viimistlejate ning metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajatena (vastavalt 12% ja 11% põhikutsealal hõivatutest). Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas on arvuliselt kõige rohkem välistööjõudu mootorsõidukite tehnikute seas, kuid osakaaluna hõivest on välistööjõuna automaalreid rohkem.

Kui vaadata lihttöötajaid, keda uuringus küll põhikutsealadesse ei ole hõlmatud, siis on välistöötajate osakaal alavaldkondade võrdluses sarnane põhikutsealadega. Kõige rohkem kasutatakse lihttöötajate seas välistööjõudu masina- ja metallitööstuses (10%) ning vähem elektroonikatööstuses (ligi 3%) ja mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas (3,5%).

MME rändetunnusega töötajatest oli 2021. aastal 56%-l sünniriigiks Ukraina. See ilmestab, kui olulise osa valdkonna välistööjõust on senini moodustanud ukrainlased. Välistöötajatest on keevitajad koguni 65% Ukraina taustaga.

Välistööjõu kasutamine on võimaldanud ettevõtetel suuremat paindlikkust töötajate arvu suhtes, kuna võimaldab töömahtude suurema muutuse korral lihtsamini reageerida, nt projektipõhiste tellimuste korral. Intervjueeritavad tõid välja suundumuse, et ettevõtetesse jäetakse teadmistepõhised töökohad (sh tööjuhid) ning oskustöötajad renditakse projektide vajadusest lähtuvalt või kasutatakse sarnast mudelit osaliselt.

TÖR-i andmete põhjal saab analüüsida tööjõu voolavust MME põhikutsealadel, st saab vaadata, kust on tööle tuldud ja kui paljud töötajaid on ametikohalt lahkunud. Seejuures tuleb silmas pidada, et TÖRis ei ole veel kättesaadavad pikema aegrea andmed, mistõttu ei pruugi siintoodud vaade peegeldada pikemaajalist trendi.

Arvuliselt oli 2021. aastal töötajate sissevool valdkonda tervikuna suurem kui väljavool 2020. aastal (sissevool umbes 8200, väljavool umbes 7000 inimest). 2020. aastal oli väljavool MME põhikutsealade töötajate seast kokku 20%, st need töötajad töötasid 2021. aastal mõnel teisel MME põhikutsealal, teises valdkonnas või ei töötanud üldse. Viiendik põhikutsealalt lahkunutest jäi tööle MME valdkonda mõnele teisele põhikutsealale. 2021. aasta põhikutsealade töötajatest 23% eelneval aastal sellel põhikutsealal ei töötanud.

Kui MME valdkonna sisest põhikutsealade vahelist voolavust mitte arvestada, siis oli väljavool valdkonnast 17%. Võrdluseks oli tervikuna kõikide OSKA ametialagruppide keskmine töötajate väljavool 2020. aastal 20%. Seega võib hinnata MME valdkonna voolavust keskmisest madalamaks. MME alavaldkondadest oli voolavus madalam mootorsõidukite hoolduses (u 4–7% madalam kui masina- ja metalli- või elektroonikatööstuses).

Põhikutsealade töötajate sisse- ja väljavool võrreldes 2021. ja 2020. aastaga on toodud joonisel 16. Osakaaluna hõivatutesse oli suurim töötajate sissevool elektroonikatehnikute ning masina- ja metallitööstuses seadmete koostajate põhikutsealadele ning väljavool metalltoodete viimistlejatel. Kui üldiselt moodustab põhilise osa töökoha vahetustest valdkonnast sisse-väljaliikumine (4/5), siis elektroonikatööstuse inseneri ja juhi ametikohalt läks arvestatav osa tööle inseneriks või juhiks masinatööstusse. See viitab tugevale konkurentsile tööjõu pärast ka valdkonna sees.

Peamised OSKA ametialagrupid, kust tuldi MME põhikutsealale tööle, on toodud joonisel 17. Küllaltki paljudel lisandunud töötajatest puudus eelneval aastal TÖR-i kanne, st nad kas ei töötatud, olid ettevõtja/FIE või näiteks töötasid välisriigis (rändetunnus on 53% nendest, kellel eelneval aastal TÖR-i kanne puudus). Kokku puudus eelneval aastal TÖR-i kanne 3200 inimesel, neist 68% asus tööle masina- ja metallitööstuse alavaldkonna põhikutsealale, 17% elektroonikatööstusesse ja 15% mootorsõidukite hooldusesse. Lisandunud töötajatest küllaltki suure osa kohta ei ole eelneva aasta ametiala TÖR-is täpsustatud – see võis olla ka sama töökoht. Kui vaadata lisandunud töötajaid, kellel oli TÖR-i andmetes eelneva aasta ametiala teada, siis on töötajate eelnev taust mitmekesine. See kinnitab intervjuudes väljatoodut, et valdkonna töötajateks värvatakse erineva taustaga inimesi. See olukord võib olla ühelt poolt tingitud tööjõupuudusest, mis sunnib tööandjaid olema värbamisel paindlikud, teisalt on valdkonnas suhteliselt palju töökohti, kuhu saabki tööle asuda kindla erialase ettevalmistuseta ning õppida töökohal või koolitustel.

Kui vaadata, milliste ametialagruppide töökohtadele põhikutsealalt lahkunud tööle asuvad (vt joonis 18), siis sarnanevad need ametialagrupid nendega, kust valdkonda tullakse, nt ehitajad, metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajad, masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ja elektrikud, müüjad. 2020. aastal MME põhikutsealal töötanutest puudus 2858 inimesel järgneval aastal TÖR-i kanne.

Majandusnäitajad võimaldavad hinnata valdkonna võimalikke kitsaskohti ja arenguvõimalusi. Valdkonna statistilisel iseloomustamisel on lähtutud alavaldkondade tegevusaladest. Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonda kuulub autode tehnilise ülevaatuse tegevusala (M71201), mille kohta ei ole avalikes statistikatabelites andmeid avaldatud ning järgnevas majanduse ülevaates ei ole seda tegevusala üldjuhul seepärast hõlmatud. Tegemist on väikese tegevusalaga, mis mõjutab alavaldkonna üldpilti vähe.

Ettevõtlusstatistika alusel on MME valdkonna ettevõtete arv aasta-aastalt kasvanud. 2021. aastal tegutses MME valdkonnas 5744 ettevõtet (vt joonis 19). Sellele arvule lisanduvad autode tehnilise ülevaatusega tegelevad ettevõtted. Neid oli 2020. aastal 48^{43 43}. MME ettevõtete arvu osakaal kogu ettevõtlusest oli 4,5%, mis on vähem kui varasematel aastatel. Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse osakaal töötleva tööstuse ettevõtetest oli 37%.

Kümnendiga on valdkonna ettevõtete arv suurenenud koguni 78%, viimasel viiel aastal kolmandiku võrra. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi tegevusalal (G452) on kümnendiga ettevõtete arv kasvanud koguni kaks korda ning alla kümne töötajaga mikroettevõtete osakaal on majanduse keskmisega (94%) võrreldes suurem (vt joonis 20). Autode ülevaatusega tegelevate ettevõtete arv on viimase kümne aasta jooksul püsinud samas suurusjärgus. Suure töötajate arvuga ettevõtteid on tootmisega seonduvates alavaldkondades. 250 ja enama töötajaga suurtööandjad MME tööstuse alavaldkondades moodustasid 2021. aastal kogu töötleva tööstuse suurettevõtetest 36% (18 ettevõtet). Umbes pooled masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse töötajatest töötavad 100 või enama töötajaga ettevõttes.

2021.aastal moodustas MME valdkonna käive 7,7% Eesti ettevõtete müügitulust. Valdkonna ettevõtete käive kasvas aastatel 2016–2021 ligi 5,1 miljardilt 6,2 miljardi euroni. Masina- ja metallitööstuse ning mootorsõidukite hoolduse alavaldkondade käive on kasvanud poole võrra ning elektroonikaseadmete tootmises kahanenud 12% (vt joonis 21). Ettevõtluses keskmiselt kasvas müügitulu samal perioodil 45%.

Elektroonikatööstuse osa töötleva tööstuse käibest moodustas 2021. aastal 13% ning masina- ja metallitööstusel 23%, seejuures hõivatute arv töötleva tööstuse hõivest moodustas vastavalt 11% ja 27%. Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonna hõive osakaal kogu ettevõtlusest moodustab 1,2%, kuid müügitulu osakaal on kõigest 0,5%, mis võib ekspertide hinnangul olla alahinnatud varimajanduse tõttu mikroettevõtetes.

COVID–19 kriis kahandas 2020. aastal enamikus sektorites müügitulu. 2021. aasta II kvartalist käibemahud taastusid, ületades kohati COVID–19 kriisi eelset taset (vt joonis 22a ja 22b). Venemaa sõda Ukrainas peatas 2022. aasta I kvartalis käibekasvu ning edasine 2022. aasta kasv tulenes pigem üldisest hinnakasvust.

MME valdkonna tööstusettevõtted on olulised eksportijad. Masina- ja metallitööstus eksportis 2021. aastal 2,3 miljardi euro ja elektroonikatööstus 1,8 miljardi euro väärtuses (vt joonis 23). Masina- ja metallitööstus moodustas ligi veerandi (24%) töötleva tööstuse ja kümnendiku (9%) kogu ettevõtluse ekspordikäibest, elektroonikatööstus vastavalt 19% ja 7%. Ekspordimahud aastatel 2016–2021 masina- ja metallitööstuses kasvasid töötleva tööstuse keskmisest (32%) enam, samas elektroonikatööstuses eksport mõnevõrra vähenes (‒15%).

Eesti ettevõtluses tervikuna oli 2021. aastal ekspordi osakaal käibest keskmiselt 34% ja töötlevas tööstuses 61%. Eksporditulu osakaal käibest oli metallitööstuses 52%, masinatööstuses 72% ning elektroonikatööstuses 87%. Mootorsõidukite remondi ja hoolduse teenused on suunatud pigem siseturule ning ekspordi osakaal käibest oli 7% (alavaldkonna eksport moodustas kogu ettevõtlusest kõigest 0,1%). Lisaks siseturu vajaduste rahuldamisele on mootorsõidukitega seotud tegevusi, milles on võimalik tooteid ja teenuseid eksportida keskmisest märkimisväärselt kõrgema lisaväärtusega: nt autode pealisehitus, detailide tootmine väikeseeriates, unikaalsete autode restaureerimine, autode ja muude liikurmasinate ja nende osade tootmine väikeses mahus. Need on samas ka sektorid, kus piirid eri MME alavaldkondade vahel kaovad ning toimub koostöö põhikutsealade vahel.

2022.aasta kiire inflatsioonikasv ja sisendhindade järsk kasv on pannud Eesti ettevõtete konkurentsivõime välisturgudel tugevalt proovile ning kasvavate sisendhindade ülekandmine müügihinda on üha keerulisem. Venemaale sõjategevuse tõttu Ukrainas kehtestatud sanktsioonidega peatati eksport Venemaale (nt masinatööstuse toodang). Mahu mõttes kogu Eesti ekspordist ei olnud viimastel aastatel Venemaa turg enam oluline, kuid üksikettevõtte vaates võis olla suure mõjuga. Kuna 2022. aasta esimeses pooles rakendusid muu hulgas piirangud metallide impordile ning sama aasta kevadel oli tooraine (metalli) kättesaadavus väga keeruline, pidid ettevõtjad leidma uued tarnijad, millega kaasnesid ka kõrgemad hinnad. Varem sõlmitud lepingud on veel kehtivad, mistõttu muutused statistikas kohe ei avaldu, kuid ettevõtjad toovad üha sagedamini välja raskusi uute lepingute sõlmimisel.

MME valdkonna tegevusaladel kokku loodud lisandväärtus^{44 44} moodustas 2021. aastal kogu ettevõtluse lisandväärtusest ligi 8,3% (1,58 miljardit eurot, vt joonis 24). Valdkonna lisandväärtus kasvas 2016.–2021. aastal 41%, mida on mõnevõrra vähem kui ettevõtluses keskmiselt (54%). Kõige rohkem on kasvanud lisandväärtus mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas (52%). Masina- ja metallitööstuse mõlema haru tootlikkus (vastavalt 44% ja 41%) kasvas samas tempos töötleva tööstuse keskmisega (43%). Elektroonikatööstuse lisandvääruse kasv (34%) jäi kogu ettevõtluse ja töötleva tööstuse keskmisest aeglasemaks. Alltegevusaladest oli suurima lisandväärtusega metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed (C25), arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (C26) ning elektriseadmete tootmine (C27).

Eesti töötleva tööstuse tegevusalade tootlikkus moodustab 50% EL-i töötleva tööstuse keskmisest (EL-is 64 300 eurot, Eestis 32 000 eurot töötaja kohta) (Eurostat, 2020)^{45 45}. Kui keskmiselt on Eestis tootlikkus^{46 46} töötaja kohta 43 100 eurot (vt joonis 25), siis masina- ja metallitööstuse alavaldkonnas 36 000 eurot, elektroonikatööstuses 36 700 eurot ning mootorsõidukite hoolduses kõigest pool Eesti keskmisest (21 000 eurot).

Valdkonna ettevõtete investeeringute osakaal käibest jääb 2017.–2021. aasta keskmisena alavaldkondades ettevõtluse keskmisest madalamale tasemele (elektroonikas 3%, masina- ja metallitööstuses 4%, mootorsõidukite hoolduses 5,5%). Ettevõtluse keskmine on samal perioodil 6,5% ja töötlevas tööstuses 5%. Kulutused immateriaalse vara soetamisse viimase viie aasta keskmisena moodustavad kogu investeeringutest elektroonikas 9%, masina- ja metallitööstuses 3,4% ning mootorsõidukite hoolduses 0%.

Peatükis käsitletakse tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel aastani 2031. Alapeatükis 4.1 käsitletakse prognoositavat hõivatute arvu muutust (hõive kasvamist või kahanemist) põhikutsealadel järgneva kümne aasta jooksul. Uue tööjõu koguvajadust ja vajadust tasemeõppe lõpetajate järele käsitletakse alapeatükis 4.2.

Siinses uuringus hinnatakse ainult MME valdkonna põhikutsealade töötajate tööjõuvajadust. Hõiveprognoosi koostamisel võeti arvesse uuringu käigus tehtud ekspertintervjuusid, OSKA valdkonna eksperdikogu (edaspidi: VEK) ja juhtrühma hinnanguid, valdkonna arengutrende, seniseid muutusi tööturul ja majanduses, arengukavu ning uuringuid.

Hõivatute arvu mõjutab paljude trendide ja suundumuste kombinatsioon (vt ka ptk 2 ja ptk 3). Trendi mõju võib tööhõivet nii suurendada, vähendada kui ka eri suunaga mõjude korral üksteist tasakaalustada. Samuti võib trendi mõju avalduda pigem töö sisus ja oskuste vajaduses, mitte niivõrd hõivatute arvu muutuses.

Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturu muutuste suuna näitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka käimasolev Venemaa–Ukraina sõda. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega. Hõivatute arvu prognoosimisel lähtuti nn konservatiivsest stsenaariumist. Eeldati, et pärast lühiajalist madalseisu suudavad Eesti ettevõtted kohaneda muutunud tingimustega ja leiavad võimalused konkurentsis püsimiseks. Ka majandusanalüüsid prognoosivad majanduskasvu taastumist alates 2024. aastast (Rahandusministeerium, 2022; Eesti Pank, 2022; European Commission, s.a).

OSKA hõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel.

• Eesti rahvastik väheneb ja vananeb.
• Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt.
• Kasvab konkurents vaba tööjõu järele, sh rahvusvaheline.
• Rohkearvulise välistööjõu meelitamine Eestisse on pigem vähetõenäoline.
• Kasvab ümber- ja täiendusõppes osalemine, mis võimaldab kiiremat ümberorienteerumist tööturul.
• Rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna toimub aeglane liikumine kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse suunas. Suund on teadusmahukama tootmise ja omatoodangu osakaalu kasvatamise poole.

OSKA prognoosi kohaselt püsib hõivatute arv MME valdkonna põhikutsealadel tervikuna ning ka alavaldkondi eraldi vaadates kümne aasta pärast ligikaudu sama,suunaga väikesele kasvule. Kuna hõive kasvu prognoositakse pigem väiksema hõivatute arvuga põhikutsealadel, siis ei mõjuta see oluliselt valdkonna tervikhõivet. Hõivatute arv masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses kasvab prognoosiperioodi jooksul umbes 1000 töötaja võrra ehk ligi 3% ning mootorsõidukite hoolduses jääb samaks.

Rohkem vajatakse tootmise automatiseerimise ja tootearendusega seotud töötajaid. Hõivatute arv kasvab prognoosi kohaselt nii masina-, metalli- kui ka elektroonikatööstuses inseneride ning tehnikute ja mehhatroonikute põhikutsealadel. Seoses omatoodete ja terviklike lahenduste tootmise kasvuga prognoositakse väikest töötajate arvu kasvu ka metalltoodete viimistlejatele, masina- ja metallitööstuses seadmete koostajatele ning elektroonikatehnikutele. Mootorsõidukite hoolduses on oodata mootorsõidukite tehnoloogilise arenguga seonduvalt diagnostikute arvu väikest kasvu.

Valdkonna arengut ja tööjõuvajadust mõjutavad järgmisel kümnendil peamiselt tehnoloogilised muutused ning senisest oluliselt tugevam mõju on geopoliitilisel olukorral. Suuremad nõuded toodete kvaliteedile ja tarnevõimekusele ning tööjõupuudus ja tööjõukulude kasv survestavad protsesse automatiseerima ja digitaliseerima. Odavamast tööjõust tulenev Eesti konkurentsieelis on üha kiiremini kadumas, samuti tasub riskide maandamiseks vähendada sõltuvust inimtööjõust. Üldine suundumus on viia tööjõu osakaal tootmiskuludes miinimumini.

Automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenevalt toimuvad tootmises struktuursed nihked ametirühmade vahel. Tootmises kasutatakse inimtööjõudu suhteliselt vähem ja vajatakse senisest enam nn tarka tööjõudu. Kõiki tegevusi ei ole aga võimalik automatiseerida (nt keerukamate toodete keevitus ja koostamine) ning automatiseerimise võimalused on ettevõtetes erinevad. Üldiselt tegeletakse automatiseerimisega rohkem suuremates ettevõtetes, kuna nende tootmismahud ja võimekus on suuremad. Eesti ettevõtetes on samalaadsete toimingute maht investeeringute tasuvuseks sageli liiga väike või pakutakse keerukaid väikesemahulisi tooteid (ingl high mix/low volume). Samuti hoiab ekspertide sõnul investeeringuid kohati tagasi klientide konservatiivsus, sest soovitakse aastatega väljatöötatud toimivaid kõrge kvaliteediga lahendusi.

MME tööstuse alavaldkondades on prognoosi üks eeldustest tootmismahtude kasv. Selle põhjal jääb prognoosi kohaselt hõivatute arv tervikuna samaks, kuigi konkurentsis püsimiseks ja lisandväärtuse tõstmiseks peab tootlikkus töötaja kohta kasvama. Ka OSKA töötleva tööstuse uuringus on välja toodud, et Eesti tööstuse automatiseerimine pigem suurendab tootmismahtu kui vähendab hõivet (Leoma ja Ungro, 2020).

Lisandväärtuse tõstmiseks tuleb tegeleda toote disaini, arenduse ja projekteerimisega ning üheks suundumuseks on areneda tootmisteenuse pakkujast oma tootearendusüksusega ettevõtteks. Teine võimalik ärimudeli muutus on hoida ettevõttes ainult teadmistepõhiseid töökohti (sh tööjuhid) ning rentida oskustöötajaid vastavalt projektide vajadusele, mis tagab tellimustööde puhul paindlikkuse. Lisaks saab roteerumise kaudu suunata lihtsamate tootmistööde tegijad erinevatele töödele, mis annab tööjõu kasutamisel paindlikkust.

Demograafiliste arengusuundumuste mõju hõivatute arvule on negatiivne, kuna rahvaarv Eestis rahvastikuprognoosi kohaselt ei kasva ning tööealiste inimeste arv väheneb. Seega nõudluse püsides jääb tööjõupuuduse probleem ka järgnevateks aastateks ning see võib pidurdada võimalikku tootearenduse ja tootmismahtude kasvu. Üleilmselt on tööjõud üha mobiilsem. Osal põhikutsealadel töötab arvukalt välistöötajaid (nt keevitajad, metallkonstruktsioonide koostajad), teisalt püsib risk tööjõu väljavooluks Eestist. Eksperdid rõhutasid, et valdkond vajab ka edaspidi välistööjõudu nii inseneride kui ka tootmistöötajatena.

Keskkonnaalased suundumused on MME valdkonnas väga olulised oskuste ning toodete ja teenuste arendamisel, kuid nende mõju töötajate arvu muutusele on väike. Ka seadusandlikel nõuetel on töötajate arvule valdkonnas väike mõju.

Tabelis 5 on esitatud MME põhikutsealade hõivatute arvu prognoos ja seda mõjutavad olulisemad tegurid. Seejuures on tähtis rõhutada, et prognoosis on eeldatud, et suudetakse tagada ligipääs tööjõule. Näiteks võib inseneridele prognoositud hõive kasv kujuneda väiksemaks, kui ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu saada.

Nõudlus masina- ja metallitööstuse toodete ja teenuste järele järgneval kümnendil püsib ning arvestades seniseid suundumusi enne viimaste aastate kriise võiks valdkonna käekäik olla hea. Ettevõtted plaanivad tootmismahtu kasvatada, kuid nõudluse kasvades ei saa jätkuda sarnane hõive kasv kui seni, seda nii tööjõuressursi piiratuse tõttu kui ka vajadusest tõsta tootlikkust. Samuti on oluline alavaldkonna kohanemisvõime muutuvates tingimustes.

Eesti masina- ja metallitööstuse senine konkurentsieelis on olnud kõrge toote ja teenuse kvaliteet, tarnekindlus ja soodsam hind. Arvestades viimase aasta jooksul toimunud sündmusi geopoliitikas ja majanduses (muutused tarneahelates, toorme- ja energiakandjate hindade järsk kasv, Euroopa kõrgeim inflatsioonikasv, surve palkade kasvule), on rahvusvahelises konkurentsis püsimine muutunud Eesti ettevõtete jaoks äärmiselt keeruliseks. Katkenud on soodsama metalli tarne Venemaalt ning ettevõtted on pidanud leidma uued ja enamasti kõrgema hinnaga tarnijad. Uute lepingute hankimine on muutunud keerulisemaks. Muutunud olukorra tõttu tuleb Eesti ettevõtetel ärimudeleid kohandada, mis annab loodetavasti suurema tõuke ka automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks, tootearendusega tegelemiseks ja väärtusahelas kõrgemal olevate valmistoodete pakkumiseks.

Seni kodumaistele turgudele suunatud ettevõtetel võib olla vajalik eksporditurgudele ümber orienteeruda. Üleminek ekspordile või ekspordi osakaalu suurendamine nõuab investeeringuid, lisaks on kvaliteedinõuded ja standardid eksporditurgudel koduturust karmimad. Varem ekspordile suunatud ettevõtetel on nõutavad standardid juba täidetud ning selle võrra on lihtsam konkurentsis püsida.

Konkurentsivõime nõrgenemine võib kaasa tuua ka tootmise osaliselt Eestist väljaviimise või laienemisplaanide peatamise. Osa ettevõtete jaoks tähendab see tegevuse lõpetamist. Siiski on ootus, et masina- ja metallitööstus pikemas vaates tuleb mõõnast suuremate tagasilöökideta välja. Hõiveprognoosis on lähtutud masina- ja metallitööstuse orgaanilisest kasvust, st suurtööandja võimalikku lisandumist ei ole arvesse võetud.

Tööjõupuudust alavaldkonnas on kompenseeritud välistööjõuga. Masina- ja metallitööstuses töötavatest välistöötajatest oli arvestatav osa pärit Ukrainast, kuid edaspidi on Ukrainast välistööjõu kättesaadavus varasemaga võrreldes tõenäoliselt piiratum. Eeldatavalt leitakse välistööjõudu vajaduse korral teistest riikidest, kuid ei ole teada, mil määral ja millistel tingimustel. Hõivatute arvu prognoosimisel on eeldatud, et välistöötajate osakaal jääb vähemalt samaks.

Masina- ja metallitööstuses juhtide arv (sh müügijuhid, tootmisjuhid, kvaliteedijuhid) jääb tulevikus samaks. Tehnikajuhi roll suureneb, kuna toote- ja protsessiarendus on vajalik kulude kokkuhoiuks ja uuenduste elluviimiseks. Üldiselt on juhtimise positsioon vähenemas ning organisatsioonides on vähem hierarhiat ja rohkem meeskonnatööd (nt insenerid ei vaja eraldi osakonnajuhti). Osav juht suudab organiseerida rohkemate inimeste tööd ning oodatakse juhtimiskvaliteedi kasvu nii projekti- kui ka inimeste juhtimises.

Automatiseerimine, digitaliseerimine ja arendustegevus materjalitehnoloogiate valdkonnas suurendavad tööstus- ja tootearendusinseneride nõudlust. Insenere on tulevikus töötajate suhtarvus rohkem ning konkurents töötajate pärast tiheneb, sest ka teised sektorid kasutavad üha enam roboteid jm automaatikat. Lisaks on juurde tekkinud tootepõhiseid (tark- ja riistvara koos) iduettevõtteid, mis pakuvad konkurentsi inseneribüroodele ja tööstusettevõtetele. Inseneride kasvavat vajadust võib ette näha ka merendusega seotud tootmisharudes, eelkõige laevaehituses ja merealuse infrastruktuuri arenduses. Ka varasemates uuringutes on rõhutatud laevaehitusettevõtete kiiret arengut lähiminevikus ja suurt tulevikupotentsiaali (Rozeik et al., 2015; Varblane et al., 2021) ning meremajanduse valges raamatus (MKM, 2022) tuuakse välja inseneriteaduse arengu vajadus. OSKA uurimis- ja arendustöötajate uuringus tuuakse välja, et inseneride ja teiste kõrgharidusega spetsialistide vajadus kasvab seoses uurimis- ja arendustegevustega mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmises (peamiselt seoses mehitamata õhusõidukite, meretranspordi ja militaarsõidukitega) (Leemet ja Mets, 2023). Inseneride puhul tuleb arvestada, et prognoos näitab potentsiaalset kasvu juhul, kui suudetakse tagada ligipääs tööjõule. Vastasel juhul võib hõive kasv olla väiksem.

Prognoosi kohaselt jääb tööjuhtide arv tulevikus samaks, kuid vajadusena rõhutatakse tehniliste oskuste head taset. Juhtimisprotsesside tõhustamisega antakse senisest suurem vastutus- ja otsustamisõigus spetsialisti või oskustöötaja tasemele. Samas näevad ettevõtjad, et tööjuhtidel on mõnikord liiga palju töötajaid (ideaalis võiks meistril olla kuni kümme töötajat) ning operatiivselt reageerimiseks ja töötajate koolitamiseks on tööjuhtide roll hädavajalik.

Automatiseerimisega ning seadmete, masinate arvu ja hooldusvajaduse kasvuga suureneb mehhatroonikute ja tehnikute vajadus. Robotite hooldustööd on ette nähtud teatud töötundide järel, st automatiseerimine ei too küll märkimisväärselt töömahtu juurde, kuid kasvab masinate arv ja järgitakse hoolikamalt ettenähtud hoolduskava. Ka teistes sektorites on automatiseerimist ja roboteid rohkem, mistõttu vajatakse samuti rohkem masinate seadistajaid ja hooldajaid.

Masinate mehaanikute ja lukkseppade vajadus püsib, kuna hooldus- ja remonttöid masinate või robotitega asendada ei saa. Rohkem on ennetavat hooldust^{47 47}, mis ei vähenda töömahtu, kuid mõjutab oskuste vajadust (oskus näitajaid tõlgendada, jälgida, analüüsioskus, digioskused (arvutikasutamise baasoskus ja tarkvara koolitus)).

Keevitajate hõive prognoosimine on põhikutsealadest kõige keerulisem. Esiteks on kõige rohkem just keevitajate seas välispäritoluga töötajaid (2021. aastal veerand põhikutsealal hõivatutest). Prognoosis on eeldatud, et välistööjõu kättesaadavus püsib senisega vähemalt samal tasemel. Vastasel juhul hõivatute arv väheneks, sest Eestis jääb töökätest juba praegu puudu. Samuti sõltub Eesti ettevõtete konkurentsivõimest, kas tulevikus suudetakse välisturgudele keevitustöid pakkuda senises mahus või on kasumlikum osa töödest Eestist välja viia, mis omakorda vähendaks tööjõuvajadust. Käsikeevitust on tulevikus vähem ja keevitusroboti operaatoreid rohkem, sest keevitusrobotite kasutamine aitab tõsta tootlikkust ning vähendab inimtööjõu vajadust. Eritoodete ja väikeste toodangu partiide puhul ei ole aga keevitusroboti kasutamine kuluefektiivne ning säilib vajadus traditsiooniliste keevitusmeetodite järele. Käsikeevituses on senisest suurem nõudlus kõrgema kvalifikatsiooniga keevitajate järele.

Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajate põhikutseala on lähedane keevitajale ja ka trendide mõju hõivele on sarnane. Nõudlus püsib, juba praegu kasutatakse suhteliselt palju välistööjõudu.

Pingioperaatorite järele nõudlus püsib. Vaatamata sellele, et robotite kasutamisega saaks asendada suurt hulka pingioperaatorite tööjõudu, ei toimu üleminek suurema jõudlusega pinkidele kiiresti. Robotpinkide suuremale kasutamisele võib takistuseks olla toodangu partiide väiksus. Mida autonoomsem on robot/tööpink, seda vähem on vaja pingioperaatoreid ning rohkem pinke eelseadistavaid insenere ja mehhatroonikuid. Alati jääb vajadus ka tavapäraste pinkide järele, näiteks toodete väljatöötamiseks ja üksikseeriate tootmiseks.

Valdkonnas oodatakse tulevikus üldist tootmismahtude kasvu ning lisandväärtuse tõstmiseks on vaja komponentide tootmise asemel pakkuda keerukamaid lõpptooteid. Seetõttu metalltoodete viimistlejate ja seadmete koostajate töö hulk kasvab. Viimistlejate töömahtu aitaks teatud toodete puhul vähendada, kui kasutada viimistlusliine või näiteks puhtamat metalli, mis vajab vähem puhastamist ja töötlemist, aga on kallim. Takistuseks automatiseerimisel on eritooted, mis senini on olnud Eesti ettevõtete konkurentsieeliseks, ja liiga väikesed tootmismahud. Lõpptoodete tootmisel, kuhu suunas Eestis tootmine võiks senisest enam liikuda, on viimistlus oluline, kuna selle kvaliteet mõjutab tuntavalt lõpphinda. Teatud pinnakatted või seadmed vajavad spetsiifilist väga kallist pinnatöötlust, mida hetkel Eestis ei tehta. Nõudluse kasvades võib kallimate viimistlustööde pakkumine muutuda otstarbekas ka Eestis.

Elektroonikatööstust iseloomustab kõrge kasvupotentsiaal, kuna nõudlus elektroonikakomponentide ja -seadmete järele üle maailma kasvab. Autotööstuse poolel tagab elektroonikatööstuse nõudluse elektriautode laialdasem kasutamine. Geopoliitiline olukord, tervisekriisid jmt tõstavad hindu ja süvendavad riske kaupade Aasiast Euroopasse transportimisel, mistõttu osa tootmist (eriti strateegilist) tuuakse Euroopasse või jäävad Euroopa klientide ja partnerite lähedusse. Tootearenduses on väga oluline ka intellektuaalomandi teema, mistõttu teatud töölõigud ja teadmus hoitakse pigem Euroopas. Sel põhjusel kasvab kogu Euroopas inseneride ja tehnikute vajadus suurel määral, mis suurendab rahvusvahelist konkurentsi tööjõu pärast.

Vaatamata sellele, et uusimad seadmed tehastes on kõrgelt automatiseeritud, keerukamad ja võimsamad, vajatakse endiselt inimtööjõudu, kes masinaid seadistaksid ning aitaksid hooldada ja juhtida. Ka automatiseeritud tootmisliin vajab operaatoreid. Samuti nähakse ette, et alles jääb käsitsi töö juhtmeköidiste tegemisel.

Sobilike oskustega tööjõu olemasolul on elektroonikatööstuse tulevikuvaated head. Kuigi tööjõukulud on Eestis kasvanud, siis ekspertide hinnangul suudab elektroonikatööstus konkurentsis püsida, pakkudes keerukamaid tooteid, kõrget kvaliteeti, tarnekindlust, automatiseerides ja digitaliseerides. Laiema toodete ja teenuste valiku (nt kogu tootmisahel, sh pakendamine) pakkumisel kasvaks alavaldkonnas tööjõuvajadus rohkem. Seejuures on oluline leida stabiilselt kasvava toodangumahuga samas tempos ka piisavalt töötajaid. Prognoositud hõive kasvu täitumiseks on vaja täiendavat välistööjõudu inseneride ja tootmistöötajatena.

Eesti elektroonikatööstus paistab silma suurtööandjate poolest. Sobivate tingimuste korral võib Eestisse lisanduda uusi suurettevõtteid, mis tekitaks suurema tööjõuvajaduse kõigil elektroonika alavaldkonna põhikutsealadel. Siinses hõiveprognoosis on lähtutud elektroonikatööstuse orgaanilisest kasvust, st suurtööandja võimalikku lisandumist ei ole arvesse võetud.

Elektroonikatööstuses jääb juhtide tööjõuvajadus samaks, kuid märkimisväärselt rohkem vajatakse insenere, kuna kasvamas on toote- ja protsessiarenduse ning disaini osa. Lisandväärtuse tõstmiseks on suundumus luua rohkem enda intellektuaalomandit ja väljatöötatud tooteid. Nii nagu masina- ja metallitööstuses, meelitavad iduettevõtted ka elektroonikatööstusest töötajaid. OSKA uurimis- ja arendustöötajate uuringus tuuakse välja, et vajadus elektroonikatööstuses inseneride ja teiste kõrgharidusega spetsialistide järele, kes tegelevad ka uurimis- ja arendustöödega, kasvab jätkuvalt, eeldatavalt senises tempos (Leemet ja Mets, 2023).

Tööjuhtide tööjõuvajadus sõltub tootmistöötajate arvust ja tootmise keerukusest. Prognoosi kohaselt jääb tööjuhtide hõive samaks. Isegi kui tootmistöötajaid peaks tulevikus vähem olema, on tööjuhte endiselt vaja, sest tööde keerukuse kasvades on rohkem vaja tootmistöötajate juhendamist ja koolitamist. Ka vahetustega töötamisel peab juhtimispädevusega tiimijuht kohal olema.

Automatiseerimisel kasvab lisaks inseneridele ka elektroonikatehnikute vajadus. Elektroonikaseadmete koostajate vajadus automatiseerimisel proportsionaalselt mõnevõrra väheneb, kuid tootmisvõimsuste kasvades jääb hõive samaks. Mitmeid töölõike ei ole suudetud automatiseerida, kuna Eesti ettevõtetes on väikesed partiid, lai toodete valik ja eritellimusel tootmine, samuti jääb näiteks juhtmeköidiste koostamine käsitsi tööks.

Keskkonnaalaste nõuete ja väärtushinnangute muutuse tõttu võiks prognoosiperioodil pikemas vaates autode arv väheneda, seevastu ühistranspordi, jalgrataste jmt kasutamine suureneda. Viimasel kümnendil on olnud Eestis autode arvu kasv umbes 5% aastas (Raudjärv, 2021). Edaspidine kasv on tõenäoliselt väiksem, kuid märgatavate muutuste jaoks oleks vaja isikliku sõiduautota hakkamasaamiseks põhjalikumaid ümberkorraldusi ühistranspordi korralduses, rattateede ehituses jne. Järgneva kümnendi jooksul suuri muutusi autode jm mootorsõidukite arvus ekspertide hinnangul tõenäoliselt ei toimu, mistõttu mootorsõidukite hoolduse põhikutsealadel töötajate koguarv ei muutu.

Tööjõuvajaduses ei näe eksperdid väga suurt muutust rohepöörde nõuetest (nt FIT for 55), vaid pigem mõjutab see oskuste vajadust. Elektriautode osakaalu kasvades hooldus- ja remonttööde osakaal väheneb, seda tänu autode suuremale töökindlusele. Samas elektriautode osakaal suureneb järk-järgult pikema aja jooksul. Üleminek hoolduse seisukohast on samuti pikaajaline, sest kui ka uued autod oleksid juba praegu kõik elektriautod, siis vanem masinapark on veel tükk aega kasutuses ja vajab hooldust vanaviisi. 2022. aasta lõpu seisuga moodustasid kõigist Eestis arvel olevatest sõiduautodest elektriautod 0,4% (Transpordiamet, 2022) (vt ka ptk 2.2). Mõned riigid toetavad elektriautode ostu riiklikult. Eestis on küll samuti toetusmeetmeid, kuid tõenäoliselt riiklikku suurt sekkumist ei tule. Elektriautosid tundvate spetsialiste vajadus kasvab, aga see tähendab teatud oskuste ja teadmiste juurde omandamist ning sellega saavad mootorsõidukitehnikud hakkama. Uuringu ajaraamist kaugemas tulevikus toob elektriautode suurem osakaal kaasa hooldusetapis tulude vähenemise ning ettevõtted peavad käibe hoidmiseks muutma senist teenindussüsteemi (nt looma uusi teenuseid).

Hoolduse- ja remondifunktsiooni koondumine suurematesse ettevõtetesse (n-ö margiesindustesse) jätkub. Väikeseid garaažitöökodasid jääb mootorsõidukite keskmise vanuse vähenedes tulevikus vähemaks. Koondumist soodustavad klientide kasvavad ootused töö efektiivsusele ja kvaliteedile, mida väiksemad ettevõtted sageli ei suuda pakkuda.

Tehnikajuhtide ja meistrite tööjõuvajadus jääb samaks, kuid senisest rohkem vajatakse tehnikajuhtideks laiema teadmistepagasiga kõrgharidusega töötajaid.

Mootorsõidukitehnikute ja diagnostikute hõive tervikuna jääb tulevikus samaks, kuid proportsionaalselt rohkem vajatakse diagnostikud. Tänapäevastes mootorsõidukites on aina rohkem elektroonikat ja andureid, mis suurendavad sõidukite ökonoomsust, turvalisust ja mugavust, kuid ilma diagnostikaseadmeteta sõidukite hooldust ja remonti teha ei saa. Tulenevalt autopargi uuenemisest suureneb just kõrgema oskustasemega diagnostikute (EKR 5) vajadus, kes suudavad aru saada keerukamatest vigadest, mitte ei järgi ainult diagnostikaseadme veateateid. Juhiste järgi ehk madalamal oskustasemel peavad suutma diagnostikat teha kõik mootorsõidukite tehnikud (st üha rohkem on tehnik-diagnostiku kombinatsiooni). Tulevikus muutuvad diagnostikaseadmed arvatavasti võimekamaks, mis aitab vigu lihtsamalt ja automaatsemalt tuvastada, kuid keerulisem diagnostika jääb endiselt diagnostikule teha ja tööjõuvajadus ei vähene. Tulevikus kasvab proaktiivse diagnostika osakaal.

Ekspertide hinnangul jääb liikurmasinatehnikute arv samaks, kuid senisest rohkem on tööd militaartehnika ehitamise, hooldamise ja remondiga. Oluline on hoida militaartehnika remont ja hooldus Eestis, sest võimaliku kriisi ajal ei ole võimalik tehnikat välismaale hooldusesse viia või välisspetsialiste siia tuua. Ajutiselt võib olla perioode, kui ka muu rasketehnika järele on vajadus suurem (nt ehitusbuumi ajal on töös rohkem ehitusmasinaid), kuid pikemas vaates ei suurenda see tehnikute vajadust.

Sõidukite keretöödes töömahu vähenemist ette ei nähta. Tänapäevaste sõidukite liikluskahjude hulka ja seega remondivajadust vähendavad juhiabi-, ohutus- ja turvasüsteemid, kuid vanematel sõidukitel on neid vähem. Teisalt toovad tänapäevased andurid ja elektrisüsteemid kaasa keerukuse remondi- ja hooldustöös. Näiteks värvitöödel suureneb ajakulu kõikide andurite uuesti tööle saamiseks ja tarkvara värskendamiseks. Keredetailide taastamis- ja remonttööde osa on vähenemas ning soodsam on vahetada kogu komponent, kuid see ei vähenda keretööde tehnikute vajadust.

Mootorsõidukitehnikuid ja automaalreid värvatakse meelsasti ka raudteeveeremi ehituses ja hoolduses ning autoplekkseppi lennukite remondis ja hoolduses. Tööjõuvajadus on seal siiski väike, kuid võimaldab täiendusõppe läbimisel (nt töökohal) laiemaid võimalusi tööturul.

Järgnevalt on välja toodud mõned võrdlevad tööjõuvajaduse prognoosid. Arvestama peab, et eri prognoosides on kasutatud eri metoodikat ja ajaperspektiivi, mistõttu ei ole need täielikult võrreldavad, vaid pakuvad üldist täiendavat vaadet.

MKM-i prognoosimudeli (2022) (kümne aasta prognoos) järgi hõivatute arv võrreldes 2019. aastaga 2029. aastaks masina- ja metallitootmises ning mootorsõidukite hoolduses märkimisväärselt ei muutu. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmises hõivatute arv prognoosi kohaselt kasvab (7%).

Rahandusministeerium prognoosib (2022), et kogu Eesti hõivatute arv kasvab 2021. aastaga võrreldes 2031. aastaks 1,9% võrra, kuid hakkab järgnevatel aastatel vähehaaval kahanema.

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri lühiprognoosi järgi püsib tööjõuvajadus valdkonna põhikutsealadega seotud ametialadel 12 kuu jooksul muutumatuna^{48 48}.

CEDEFOPi pikaajalise tööjõuprognoosi järgi (2020) kahaneb aastatel 2020–2030 hõivatute arv Eesti tööstuses tervikuna 4,2%^{49 49}. Väljavaateid tulevikus töö leidmiseks MME ametialadel hinnatakse heaks.

McKinsey Instituudi (Bughin et al., 2018) globaalses analüüsis on välja toodud, et valdav osa ettevõtetest (77% vastanutest) arvab, et automatiseerimise tagajärjel absoluutarvult töötajate arv pigem ei muutu. Tootmises kasutatakse paremat andmeanalüütikat ning inimese ja masina koostöö kasvab. Prognoositakse inseneride ja juhtide vajaduse kasvu.

Varasemad OSKA uuringud, kus on käsitletud MME põhikutsealasid, toimusid erinevatel aastatel ja ka prognoosi sihtaastad olid erinevad. Joonisel 26 on toodud MME alavaldkondades hõivatute arv eelmise OSKA uuringu ajal ja eelmise uuringu hõive prognoos 2021. aastaks. Lisaks on esitatud tegelik hõivatute arv 2021. aastal koos värske prognoosiga 2031. aastaks. Varasemas OSKA uuringus prognoositi masina- ja metallitööstusele (Kaelep ja Leemet, 2016), et hõive jääb samaks, kuid tegelikult on 2021. aastal hõivatuid rohkem. Elektroonikatööstusele prognoositi väikest hõive kasvu (Mets ja Leoma, 2016), mis on täitunud suuremal määral. Mootorsõidukite hoolduses prognoositi väikest töötajate arvu vähenemist (Kaelep ja Leemet, 2017), kuid 2021. aasta seisuga on hõive palju suurem.

Eelnevate prognooside kehtivuse hindamisel on väga oluline silmas pidada, et võrreldes varasemate OSKA uuringutega on oluline erinevus andmeallikates. Varem olid OSKA uuringutes hõive andmete aluseks MKM tööjõuprognoosi andmed^{50 50}, siinses uuringus aga TÖR. Samuti mõjutab võrreldavust alavaldkondade ja põhikutsealade natuke erinev määratlemine uuringutes. Näiteks erinevad masina- ja metallitööstuse ning elektroonikatööstuse alavaldkondade vahelised piirid – siinses uuringus on elektroonikatööstuse osa suurem. Samuti ei kajastunud MKM-i tööjõuprognoosi andmetes enamik aastatega lisandunud välistööjõust. Kokkuvõttes saab öelda, et võrreldes eelmiste OSKA uuringute hõiveprognoose ja toimunud muutusi hõivatute arvus, on MME valdkonna töötajate arv kasvanud prognoositust rohkem.

Vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- või kahanemisvajadusest (vt ptk 4.1) ning vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on lisaks pensionile siirduvate töötajate asendamisele vaja tööjõudu juurde. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, siis ei ole kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisa 1).

Uue tööjõu vajaduse puhul hinnatakse, kui palju oleks valdkonda vaja juurde tööjõudu tasemeõppe koolilõpetajate näol, sest osa tööjõu ettevalmistusest võib toimuda täienduskoolituste kaudu. Tööandjate seisukohalt võib töötajate voolavuse tõttu (vt ptk 3.1.2) ametialade ja majandussektorite vahel olla töötajate värbamisvajadus suurem kui asendus- ning kasvu- ja kahanemisvajadusest tingitud tööjõuvajadus. Seetõttu võib mõnel juhul tööandjate poolt tunnetatud tööjõupuudus olla märkimisväärne, isegi kui tööturule lisanduvate uute töötajate vajadus on väike. Uue tööjõu vajaduse arvutustes ei ole voolavusega arvestatud, sest kuigi töötajad vahetavad töökohti, on tööturul vastavate oskustega tööjõud olemas ning neid ei ole vaja koolitada tasemeõppes.

Asendus- ja kasvuvajadusest tulenevalt vajatakse MME valdkonna põhikutsealadele kokku igal aastal umbes 9360 uut töötajat, neist tasemehariduse lõpetajaid võiks olla umbes 7550 (vt tabel 6). Tasemeõppe lõpetajatest üle veerandi vajatakse juhtide, spetsialistide ja keskastmejuhtide ning ligi kolmveerand oskustöötajate põhikutsealadele. Suurema osa põhikutsealade uue tööjõu vajadusest moodustab asendusvajadus (ligi 90%). Kõrgharidust eeldavate töökohtade puhul on ootus, et tasemeõppe lõpetajad katavad kogu tööjõuvajaduse. Kuid kõiki oskustöötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes ning mitmele ametialale (nt koostajad) saab tööle asuda ka koolituste kaudu. Oskustöötajate põhikutsealadel võiks uuest tööjõust hinnanguliselt kolmveerand tulla tasemeõppest (elektroonikatööstuses 37%, masina- ja metallitööstuses 85%, mootorsõidukite hoolduses 91%) ning ülejäänud koolituste kaudu.

Peatükis käsitletakse valdkonna põhikutsealade töötajate prognoositavaid muutusi teadmiste ja oskuste vajaduses lähema kümne aasta jooksul. Prognoos põhineb põhikutsealasid mõjutavatel suundumustel (vt ptk 2), eksperdiintervjuude analüüsil, ekspertide aruteludel ja hinnangutel ning asjakohastel uuringutel. Kirjeldatakse ja hinnatakse valdkonna põhikutsealadel töötavate inimeste kasvava olulisusega ning arendamist vajavaid oskusi.

Põhikutsealade töö kirjeldused koos õpi- ja karjääriteede kirjeldusega on esitatud peatükis 1.3. Siin täiendatakse seda teavet eksperdihinnangutega vajalike muutuste kohta valdkonna töötajate oskustes.

Oskuste rühmitamise üldpõhimõtetes ning osaliselt ka oskuste nimetustes ja kirjeldustes on lähtutud töös olevast oskuste klassifikaatori pilootversioonist (Kutsekoda, 2022). Esmalt kirjeldatakse arendamist vajavad või kasvava olulisusega oskused põhikutsealade üleselt.

Eelmises OSKA (Kaelep ja Leemet, 2016) uuringus välja toodud kasvava olulisusega või arendamist vajavad oskused on ka siinses uuringus osalenud ekspertide hinnangul ja teiste andmeallikate põhjal jätkuvalt aktuaalsed. Automatiseerimine ja laialdasem tehnoloogiliste lahenduste kasutamine tööstuses toob kaasa vajaduse digioskuste järele, mida rõhutatakse ka McKinsey Instituudi (2018) uuringus ühe olulisema tulevikuoskusena. Digioskusi on vaja mitte ainult inseneridel ja arendustöötajatel, vaid ka masinate ja seadmete seadistamiseks, hoolduseks, kasutajatoeks ning kasutusmugavuse tagamiseks. Ekspertide hinnangul on töötajate digioskused küll paranenud, kuid vajadus tehnoloogiliste oskuste, nii kõrgetasemeliste IKT-oskuste kui ka baasdigioskuste järele valdkonnas kindlasti suureneb. Tehnoloogia pakutavaid võimalusi tuleb osata maksimaalselt ära kasutada. Seoses robotite laialdasema kasutamisega kasvab vajadus robotite seadistamise, juhtimis- ja hooldamisoskuste järele (Krusell et al., 2020). Digioskuste arendamine on tähtis ka riigi tasandil (Riigi Tugiteenuste Keskus, 2021).

Eksperdid rõhutasid interdistsiplinaarsuse kasvu tulevikus. Ökonoomsemate, keskkonnasäästlikumate, töökindlamate süsteemide, seadmete ja toodete loomiseks ning tootmiseks on vaja kompleksselt mehaanika-, mehhatroonika-, elektroonika-, IKT- ja elektrialaseid teadmisi ning oskusi.

Töötajatelt oodatakse arusaamist toote elutsüklist ja tootmisest terviklikult, et mõista, milline on töötaja enda osa tootmisprotsessis ning millist mõju avaldab edukas tööülesannete täitmine ettevõtte kasumlikkuse saavutamisele ja tootlikkuse tõstmisele. Ettevõtete esindajad hindavad inimeste tööle värbamisel järjest enam üldoskusi ning töötaja üldisi väärtusi ja hoiakuid.

Ekspertide hinnangul on kasvav vajadus lävimisoskuste^{51 51} järele: suhtlemis-, läbirääkimis- ja eneseväljendusoskus, sh keeleoskus ning meeskonna- ja koostööoskus. OSKA üldoskuste analüüsis on kirjeldatud üldoskusi kui ülekantavaid oskusi, mille omamine on tähtis kõigil kutsealadel ja kõigis töötegevustes (Leemet ja Ungro, 2022). UNESCO (Transferable skills 2021) määratluse kohaselt on need oskused, mis ei ole seostatavad konkreetse ameti ja ülesandega ning neid saab kasutada erinevates olukordades ja töökeskkondades.

Meeskonna- ja koostööoskusel on läbiv roll kõikidel põhikutsealadel. Uuringus osalenud eksperdid rõhutasid koostegemise ja kogemuste jagamise vajadust, et mõista ühist eesmärki ning oma osa toote eluringis. MME valdkonnas on mitmel tasandil suur koostöövajadus, näiteks ettevõtete ühistes hangetes või projektides osalemisel, ettevõtte sees koostöö eri distsipliinide vahel (insenerid ja tootmistöötajad, insenerid ja müügitöötajad). Kuna tootmine toimub üha enam eri valdkondade esindajate koostöös, on koostööoskus väga oluline, et kõik osapooled eri kutsealadelt oleksid ühes infoväljas. PIAAC-i uuringu kohaselt teevad Eesti töötajad siiski üsna vähe koostööd, mis pärsib sünergia tekkimist (Valk, 2022).

Seoses projektipõhise tootmise kasvu ja rahvusvahelise koostööga on vajalikud head projektijuhtimise oskused, inimestega töötamise oskus, sh oskus mõista teisi, kuulata ja märgata meeskonda, väljendada oma seisukohti selgelt ja üheselt mõistetavalt. Rahvusvaheline koostöö nõuab töötajatelt sotsiaalsete kompetentside olemasolu, kultuuritavade tundmist, suhtlemis- ja võõrkeelte oskust. Võõrkeelte oskuse vajadus kasvab ka seoses tehnoloogia arenguga, sest tarkvaraprogrammid, tehnilised juhendid ja joonised ning tööprotsesside kirjeldused on sageli võõrkeelsed, üldjuhul ingliskeelsed. Ekspertide hinnangul on juhtide ja spetsialistide inglise keele oskus valdavalt hea, kuid toodi esile, et tootmises, kus suurem osa tootmistöötajatest on vene emakeelega, peaks esmatasandi töölõigu juht oskama vene keelt ning see vajab arendamist.

Nõudlus kõrgemate kognitiivsete oskuste järele kasvab, mis on tingitud vajadusest suurema loovuse ja keeruka teabetöötluse järele (McKinsey Global Institute, 2018). Nii eelmises kui ka siinses uuringus osalenud eksperdid peavad tähtsaks analüüsioskust ja loovust. Seoses tootmise automatiseerimise ja tehisintellekti võimalustega on kasvav vajadus parema andmeanalüütika järele, mis eeldab kogutud andmete mõistmist ja tõlgendamist, et teha andmetest lähtuvalt muudatusi tootmisprotsesside tõhustamiseks ja tootlikkuse kasvatamiseks. Andmete paremaks haldamiseks on vaja mõista süsteemide koostoimimist. Inseneride puhul rõhutati lisaks loovusele algatusvõimet, mis on tähtis tootearenduses ja uute lahenduste väljatöötamisel. Rohkem tähelepanu soovitavad eksperdid pöörata tootearendusele ja disainile (Nestor, 2021).

Konkurentsis püsimiseks ja ekspordi kasvuks on üha olulisemad müügi-, turundus- ja ekspordialased oskused ja teadmised. Ka tööandjate sõnul peaks Eesti masinatööstus rohkem panustama müügile, turundusele ning vastavasisulisele koostööle (Karo et al., 2018). Kõikide põhikutsealade puhul hinnati oluliseks ettevõtlus- ja majandusalaseid teadmisi, et mõista, kuidas saavutatakse efektiivsus ja milliseid protsesse tuleb selleks arendada ning milline on iga töötaja panus lõpptulemuse saavutamisel.

Teadmised keskkonnasäästlikkusest on vajalikud kõikidel põhikutsealadel. Rohkem puudutab see inseneride ja projekteerijate tööd, milles tuleb juba idee tasandil mõelda terviklikult kogu toote eluringile, selle jätkusuutlikkusele ja võimalikult väiksele ökoloogilisele jalajäljele (ökodisain). Jätkusuutlikkuse põhimõtteid tuleb järgida nii tootepõhiselt kui ka tootmispõhiselt.

Arendamist vajavana nägid eksperdid ajaplaneerimise ja enesejuhtimise oskust ning töötervishoiu ja -ohutuse teadmisi (nt uute tehnoloogiatega töötamisel, sh robotitega töötamisel, tööstressiga hakkamasaamine), millele soovitatakse rohkem tähelepanu pöörata. Üldine vajadus füüsiliste ja käeliste oskuste järele valdkonnas väheneb, kuid ei kao. Praktiline suunitlus on tähtis kõikidel ametipositsioonidel.

Juhi positsioonil edukaks toimetulekuks on sõltumata ajast tarvis sobivaid isikuomadusi ja oskust inimesi juhtida. Muudatuste elluviimisel, automatiseerimisel, uute juhtimismeetodite kasutusele võtmisel, ärimudeli muutmisel on tähtis roll valdkonnas tegutsevatel juhtidel. Kasuks tuleb inseneriharidus ja teadmised valdkonnast. Ettevõtte juhist sõltub, kuidas toetatakse uuenduste loomist ja tuuakse ettevõtte innovatsiooni. Selleks on vaja juhtidel oskust kasutada arendustegevuste ja innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid ja põhimõtteid, et muuta arendustegevus ettevõttes süsteemseks ja tulemuslikuks protsessiks (Leemet ja Mets, 2023). Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimise edutegureid ja väljakutseid uurinud magistritöös (Revjako, 2021) on välja toodud, et Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimise juures on üheks kitsaskohaks juhtide teadlikkuse ja oskuste puudulikkus.

Väljakutseks on organisatsioonikultuur, mis ei soosi muudatusi ning uusi lahendusi. Muutused töömaailmas toovad kaasa vajaduse uute juhtimismeetodite kasutamise järele. Juhtida tuleb eri vanuses töötajaid, multikultuurilisi ja projektimeeskondi, kes ei ole püsivad. Juhilt oodatakse meeskonnaliikmete motiveerimist ja innustamist positiivsete tulemuste saavutamiseks. Väärtushinnangute teisenemine eeldab paindlikumat juhtimist, üksnes töötasuga noori ei motiveeri. Vajalik on oskus märgata, arvestada kollektiivi vajadustega, olles sealjuures mõistev ja abivalmis, hoida meeskonnatunnet. Järjest enam on tõusnud esile teemad, mis puudutavad töötajate rahulolu tööga ja nende vaimset tervist.

Muudatuste elluviimisel on järjest tähtsam strateegilise planeerimise oskus, protsesside ja ressursside juhtimise oskus, analüüsioskus. Arendustegevuste planeerimisel tuleb arvestada tootmise ökoloogilise jalajälje vähendamisega, investeerida keskkonnasäästlikumatesse tootmislahendustesse ning seejuures peab tootmine liikuma tootlikkuse ja kasumlikkuse tõusu suunas. Siinses uuringus osalenud eksperdid rõhutasid juhtide puhul finantsalaste teadmiste täiendamise vajadust ja majandustarkvara (ERP) kasutamise oskust. Konkurentsivõime ja kasumlikkuse kasvu tagamiseks peab juht oskama näha tervikpilti, rakendama tööstuses mitmesuguseid kvaliteedialased süsteeme ja siduma tegevused kasumi saavutamise eesmärkidega. Ekspertide hinnangul tuleb õppida tundma oma tarneahelas olevaid partnereid, mille juures on määravaks riskide juhtimise oskus. Usaldusväärsete ja kindlate tootmis- ja tarnepartnerite leidmine ja hoidmine on kriitilisem kui kunagi varem, mistõttu on kasvanud vajadus tarneahelajuhtimise oskuse järele.

Inseneridelt oodatakse interdistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi, sh teadmisi mehaanikast, elektroonikast, automaatikast, elektrist, IT lahendustest, projekteerimis- ja programmeerimisoskust, tööspetsiifiliste programmide tundmist (nt joonestus- ja modelleerimistarkvara). Nutikamate insener-tehniliste lahenduste ja toodete loomiseks oodatakse inseneridelt üha enam loovust ning ulatuslikumaid teadmisi disainist ja tootearendusest. Tähtis on tervikpildi mõistmine ehk arusaamine tootmisest, tootmisprotsesside parendamise meetoditest ja toodete elutsüklist, kuidas loovalt arendatud toode nõutud tootekogustega tootmisprotsessi läbib, arvestades sealjuures keskkonna- ja ressursisäästlikkuse ning tootlikkuse kasvuga. Lisaks peab oskama hinnata ja katsetada toote töökindlust, arvestades tootele seatud tingimuste ja standardnõuetega. Tulevikus peab üha enam leidma lahendusi olukorrale, kus vastav toode on standardnõuetega katmata, kuid toote ohutust on vaja tõendada. Tuleb osata koostada vastavusdeklaratsiooni (sh riskianalüüs, kasutusjuhendite koostamine, tehniliste jooniste koostamine) tõendamaks, et toode vastab normatiividele, standarditele, direktiividele. Ekspertide hinnangul pööratakse hetkel liiga vähe tähelepanu tootega Euroopa turule sisenemise nõuete õpetamisele (CE vastavusdeklaratsioonile)^{52 52}. Selleks, et pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja neid edukalt turustada, on vaja kursis olla rahvusvaheliste kvaliteedinõuetega, neid mõista ning orienteeruda protsessis jne. Eesmärk on toote usaldusväärsus ja turvalisus lõpptarbijale.

Inseneride töös on järgmisel kümnendil kasvava vajadusega projekteerimis- ja programmeerimisoskus, projekteerimis- ja modelleerimistarkvara tundmine (sh müügi- ja projektide haldamise tarkvara, näiteks PipeDrive, One Point Project) ja nende kasutamise oskus, sh CAD/CAM, inseneriprotsesside (CAE), tootmisprotsesside ja tootmissüsteemide, robotite ja robotisüsteemide simuleerimise; ettevõtte ressursside planeerimise (ERP), toote elutsükli juhtimise (PLM) ning 3D-skaneerimise tarkvara kasutamise oskus, tehisintellekti ja liitreaalsuse võimaluste kasutamise ja punktipilve töötlemise oskus. Projekteerida ja programmeerida tuleb viisil, mis võimaldab tööprotsesse automatiseerida ja töötada efektiivsemalt.

Tootmise projektipõhisemaks muutumisel on inseneride töös saanud järjest tähtsamaks projektijuhtimise oskus, mis eeldab lisaks nii head suhtlemis- ja meeskonnatööoskust kui ka läbirääkimis-, veenmis- ja esitlusoskust. Projekti läbiviimine nõuab eri valdkondade esindajate koostööd, et kõik osapooled eri kutsealadelt oleksid ühes infoväljas. Väärtustatakse otsesuhtlust kliendi, inseneri ja projektimeeskonna vahel, et vahetada kiirelt infot tootmis- ja arendusprotsessis toimuvaga ning lahendada tekkinud probleemid või ilmnenud takistused operatiivselt. Suhelda ja koos töötada on vaja kolleegidega, klientidega, koostööpartneritega nii Eestist kui ka välismaalt, sest sageli on meeskonnad multikultuurilised ja globaalsed. Rahvusvaheliste projektide puhul on edukaks projektitööks vajalik mõista kultuuride erinevust, et osata vastavalt sellele esitada oma projekti ning värvata uusi kliente ja välisturge. Ekspertide hinnangul vajab arendamist esitlemisoskus. Võõrkeele oskus on kindlasti vajalik, kuid ekspertide hinnangul inseneridel inglise keele oskusega probleeme ei ole. Pigem on kitsaskohaks vene keele oskus, mis lihtsustaks suhtlemist tootmistöötajatega, kes sageli on vene emakeelega.

Vajalik on hea analüüsi- ja probleemilahendamise oskus, et tuvastada võimalikke vigu ja leida vigade kõrvaldamiseks lahendused. See eeldab loogilist ja süsteemset mõtlemist, loovust, proaktiivsust.

Eelmises OSKA uuringus on eksperdid esile toonud töödejuhatajate kasvava vajadusega oskustena projektipõhisusest lähtuvalt suhtlemisoskuse, meeskonna juhtimise oskuse, strateegilise mõtlemise ja keelteoskuse. Samal seisukohal on ka siinses uuringus osalenud eksperdid, sest töötajad kuuluvad sageli erinevatesse projektimeeskondadesse või vahetuvad meeskonnaliikmed tihti. Üldjuhul on töödejuhatajad välja kasvanud oskustöötajatest, kes omavad tehnilisi oskusi ja tunnevad oma valdkonda hästi. Ettevõtjate hinnangul on töödejuhatajad hea tehnilise baasi ja oskuste tasemega, kuid juhtimise kompetentsid, juhendamise ja personali planeerimine oskused vajavad arendamist. Lisaks on töödejuhatajatel vaja paremaid digioskusi. Töö masinatega, sh töökäskude andmine, töövoogude jälgimine ja tulemuste esitamine on seotud digitehnoloogiliste lahendustega. Uute nutikate masinate ja seadmete programmidega töö nõuab erialase võõrkeele oskust ning tehnilise keele tundmist. Töödejuhatajate töö on ümber kujunemas ning liigub rohkem tootmise planeerimiseks, kus tuleb jälgida tootmise efektiivsust ning teha vajaduse korral muudatusi tööprotsessides, mistõttu on vaja head analüüsioskust ning rõhutati tootmisprotsessi tervikpildi ja tootmiskulude mõistmist. Kuna tööprotsessides tuleb sageli ette ootamatuid takistusi või olukordi, peab töödejuhatajal olema väga hea probleemilahendamise oskus.

Tänapäevases tööstuses töötavad spetsialistid, kes vajavad korralikku väljaõpet, sest suurem osa tööst toimub seadmete ja pinkidega. Oskustöötajate puhul ei tunnetata tehniliste oskuste puudust, vaid pigem pärsib ja teeb tööde korraldamise keeruliseks üldine töötajate puudus. Ka oskustöötajate puhul saab tähtsamaks oskuste ja teadmiste interdistsiplinaarsus, teadmised nii masina töö üldpõhimõtetest ja mehaanikast kui ka teadmised masinate elektrisüsteemidest ja elektroonika juhtsüsteemidest. Laiapõhjaline ettevalmistus, baasteadmised valdkonnast ning mitmekülgsed praktilised oskused võimaldavad töötajatel lihtsamini liikuda ka ühelt ametipositsioonilt teisele või roteeruvalt tööalast vaheldust. Tootmisettevõtted on erineva suurusega, osas toodetakse väiksemaid seeriaid ja on lai toodete portfell ning sellisel juhul on laiapõhjaline ettevalmistus eeliseks tööülesannete paindlikumal täitmisel.

Spetsialistide puhul saab välja tuua digioskuste arendamise vajaduse, sest tööstuses kasutatavad masinad ja seadmed on suures osas digitehnoloogiste lahendustega ja tarkvaraga seotud. Ekspertide hinnangul vajab arendamist masinate, pinkide ja seadmete juhtimistarkvara kasutamise oskus. Keevitajatele soovitatakse omandada keevitusroboti käsitsemise ja seadistamise oskused, mis võimaldab neil töötada ka keevitusrobotiga. Igal masinal ja tootmisliinil on oma spetsiifika, masinaid tuleb osata seadistada, käitada, hooldada ja järjest enam ennetavalt prognoosida hooldus- ja remondivajadust, mistõttu on tulevikus vajalikud diagnostikaalased oskused. Kuna paljud masinad, seadmed ja tarkvara on ingliskeelsete juhenditega, on tähtis neist aru saada ja selleks tuleb arendada võõrkeeleoskust.

Endiselt on oluline tehniliste jooniste lugemise oskus, seadmete tööpõhimõtte tundmine ning oskus töötada tehnilise dokumentatsiooniga. Digitehnoloogia suurem kasutamine tootmises toob kaasa vajaduse saada aru nurk-ruumilisest vaatest, mõõtudest, tolerantsidest ja taustainfost ning mõista tingmärke. Projektipõhine tootmine eeldab ka oskustöötajatelt valmisolekut olla meeskonnatöötaja ja vajaduse korral uute töötajate juhendaja. Materjali tundmine ja käitlemine on endiselt vajalik oskus, kuid järjest enam tuleb arvestada keskkonnasäästlikkuse nõuetega.

Tänapäevased mootorsõidukid sisaldavad üha rohkem andureid, sensoreid, elektroonikasüsteeme, tarkvaralahendusi jms. Ilma heade diagnostikaseadmeteta ja nende kasutamise oskuseta tänapäevaseid mootorsõidukeid hooldada ja remontida ei saa. Tulevikus on rohkem ka proaktiivset diagnostikat. Seetõttu kasvab vajadus nii digipädevuse kui ka interdistsiplinaarsete teadmiste ja oskuste järele, sh teadmised mehaanikast, automaatikast, elektrist, elektroonikast, diagnostikasüsteemidest, hüdraulikast. Vaatamata digitehnoloogiliste lahenduste kasutamisele on tähtsad ajas muutumatud tehnilised oskused ja teadmised mehaanikast. Ekspertide hinnangul ei suuda sõidukite diagnostikasüsteemid lähima kümne aasta jooksul veel kõiki rikkeid tuvastada ning lisaks diagnostikaseadmete kasutamise oskusele on töötajal vaja head probleemilahendamise oskust. Elektrisõidukid ekspertide hinnangul murrangulisi muutusi oskuste vajaduse pinnal kaasa ei too, küll aga tuleb rohkem tähelepanu pöörata elektriautode hooldamisel tööohutusele. Tööohutusalaseid täienduskoolitusi vajavad ka töötavad spetsialistid. Oskuste vajaduse muutuse võib tulevikus kaasa tuua kasvav gaasi (LPG, CNG ja vesinik) või biokütusega töötavate autode hulk.

Laiema muutusena tõid eksperdid mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas esile suhtlemisoskuse arendamise vajaduse, sest teenindus muutub kliendikesksemaks. Klientide ootused teenusele on muutunud – ollakse teadlikumad, soovitakse rohkem infot ja arusaadavaid selgitusi mootorsõiduki tehnilise seisukorra või hooldusvajaduse ning selle maksumuse kohta. Tähtis on oskus selgelt ja üheselt arusaadavalt edastada vajalikku informatsiooni nii kliendile kui ka kolleegidele. Ekspertide sõnul eeldatakse kümne aasta perspektiivis kõikidelt mootorsõidukite hoolduse alavaldkonna töötajatelt paremaid klienditeenindusalaseid oskusi. Suureneb nii teeninduse kui tõenäoliselt ka lisamüügi osakaal. Lisaks paremale suhtlemis- ja teenindusoskustele on tõusnud ootused kvaliteedile ja kiiremale teenindusele. Töötempo muutub kiiremaks, mistõttu on oluline tööde teostamise efektiivsus. Töö tempo tõstmiseks on osas mootorsõidukite remondi ettevõtetes mindud üle meeskonnatööle, kus ühe sõidukiga töötab mitu tehnikut, mis eeldab häid meeskonnatööoskusi (Kaelep ja Leemet, 2016).

Võõrkeeleoskuse vajalikkus toodi esile seoses tehnoloogia arengu ning vajadusega kasutada ingliskeelseid tehnilisi juhendeid. Klientidega suhtlust eeldavatel põhikutsealadel on oluline osata eesti ja vene keelt.

Ülevaade kasvava vajadusega ja arendamist vajavatest erialastest tegevusoskustest ja üldoskustest põhikutsealade kaupa on esitatud tabelis 7.

Masina- ja metallitööstuse alavaldkonna kutsestandardite loomise ja uuendamise eest vastutab Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu^{53 53}. Elektroonikatööstuse kutsestandardite loomise ja uuendamise eest vastutab Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu^{54 54} ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi alavaldkonna kutsestandardite loomise ja uuendamise eest vastutab Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu^{55 55}. Kutsestandardeid vaadatakse kutsenõukogu juhtimisel korrapäraselt üle, vajaduse korral uuendatakse või täiendatakse kutsestandardites kirjeldatud kompetentsusnõudeid. Kutsestandardite uuendamisse kaasatakse valdkonna erialaliidud ning tööandjate ja koolitajate esindajaid.

Kutsekoja veebilehel on võimalik tutvuda kutsestandarditega^{56 56}, kutse andmist korraldavate organisatsioonide ja kutse andmist reguleerivate dokumentidega^{57 57} ning kutsetunnistuste väljastamise statistikaga^{58 58}.

MME valdkonnas ei ole õigusaktidega reguleeritud kutseid, v.a tuletööde tegemine, kus tuleohutuse seaduse alusel võivad tuletöid (nt gaasi- ja elekterkeevitustöid, ketaslõikuriga metalli lõikamist) teha kutse- või tuletööde tunnistusega või tuletööde tegemise koolituse läbinud keevitajad. Kutsetunnistuse olemasolu valdkonna ettevõtted pigem ei arvesta. Kutsestandardeid kasutatakse valdkonnas õppekavade aluseks.

Mehaanikainseneride (diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7; diplomeeritud mehaanikainsener, tase 7 esmane kutse; mehaanikainsener, tase 6; volitatud mehaanikainsener, tase 8) kutsestandardid uuendati 2018. aastal ning nende uuendamisel lisati spetsialiseerumine masina- ja robotisüsteemidele. Kutsestandardi töö kirjelduses toodi välja mehaanikainseneride kutse rakendusvaldkonnad: masinaehitus, inseneriteadus ja tootmistehnoloogia (metalli-, masina-, lennuki-, auto-, puidu-, toiduaine- ja keemiatööstus, põllumajandustehnika, energeetika jm). Kutse taotlemine on vabatahtlik, kuid mehaanikainseneri kutsetunnistust võidakse nõuda projektides või hangetes osalemisel. Kutse andja on Eesti Mehaanikainseneride Liit^{59 59}. Mehaanikainseneride kutse andmine on toimunud stabiilselt läbi aegade. Kutse andja pakub täienduskoolitusi, nt koostöös TalTechiga mehaanikainseneride meistriklass^{60 60}. Uuringus osalenud eksperdid tõstsid esile, et laevainseneride puhul on tähtis omada teadmisi hüdrodünaamikast, mida mehaanikainseneri kutsestandard terviklikult ei kata, ning tõstatasid laevainseneri spetsialiseerumise vajaduse küsimuse.

Tööstusautomaatikainseneride kutsestandardid uuendati 2020. aastal. Uuendamisel lisati kutsestandardisse ülevaade tööstusautomaatikainseneride tulevikutrendidest ja kõrgtehnoloogilistest rakendustest. Kutse andja on Eesti Süsteemiinseneride Selts^{61 61}. Kutse andmise eesmärk on pakkuda tööstusautomaatikainseneridele võimalust tõendada oma kompetentsust kutsetunnistusega automaatikasüsteemide loomise ja projekteerimise, auditeerimise ja ekspertiisi, ehitamise ja käidu tegevusaladel.

Mehhatroonikainseneri kutsestandard uuendati 2021. aastal sisuliste muudatusteta. Kutse andjaks on Eesti Maaülikool.

Mehhatrooniku kutsestandardid uuendati 2021. aastal. Uuendamisel jagati seadmete ja süsteemide korrashoid plaaniliseks hooldustööks ja hooldusremondiks. Töö kirjelduses on toodud seosed lähedaste valdkondadega. Mehhatrooniku, automaatiku ja lukksepa töö võib tööturul ühel ametipositsioonil sisaldada tööülesandeid, mis eeldavad sarnaseid ning kattuvaid oskusi ja teadmisi mehaanikast, elektrist, automaatikast ja IKT-st.

Roboti operaator, tase 4 ja robotitehnik, tase 5 kutsestandardid uuendati 2022. aastal, lisati tulevikutrendidega arvestamine, kus tööstusseadmed muutuvad järk-järgult kõrgtehnoloogilisemaks. Märgiti intelligentsed andurid, iseõppivad süsteemid, tehisintellekt, Tööstus 4.0 tehnoloogiad, tööstuslik internet ja IoT (ingl internet of things). Roboti operaator tagab tööstusrobotite tehnilise korrasoleku ja ohutuse, kasutades asjakohaseid IKT-lahendusi.

Keevitaja kutsestandardid on koostatud EKR-i tasemetel 3, 4 ja 5. Kutsestandardid uuendati 2021. aastal. Varem kehtisid keevitaja, tase 3 ja 4 kutsestandardid, milles oli kirjeldatud sarnaseid keevitusmeetodeid. Kutsestandardite uuendamisel võeti arvesse tulevikutrende, mille kohaselt ootavad tööandjad keevitajaid, kes saavad hakkama erinevate keevitusmeetoditega. Endised osakutsed on uuendatud kutsestandardist eemaldatud. Keevitaja, tase 5 on koostatud ettevõtete vajadusest lähtuvalt kutseõppe jätkuõppeks, kuna vajatakse nõudlike materjalide keevitamise oskustega spetsialiste (terase-, roostevaba- ja alumiiniumikeevitajaid).

CNC-metallilõikepingi operaator, tase 4 ja CNC metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5 kutsestandardid uuendati 2020. aastal. Mõlemas kutsestandardis on CNC-freespingi ja CNC-treipingi spetsialiseerumised. Varasem kutsenimetus oli metallilõikepinkidel töötaja, mis asendati täpsema ja töö funktsionaalsust esitava kutsenimetusega. Kutsestandardite uuendamise käigus lisati juhtprogrammide koostamine, tänapäevased infotehnoloogia ja seadistamisega seotud kompetentsid. 3. taseme kutsestandardit ei uuendatud, kuna käsijuhtimisega metallilõikepingi opereerimise nõuded on liidetud 4. taseme spetsialiseerumistega: detailide töötlemine käsijuhtimisega ja CNC trei- või freespingil.

Lehtmetalli töötlemise operaatori kutsestandardid uuendati 2021. aastal. Varasem liialt universaalne APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator, tase 4 asendati kolme spetsiifilise kutsestandardiga (lehtmetalli laserlõikepingi, painutuspingi ning plasma- ja gaasilõikepingi operaator), kus tööosade ja kompetentside struktuur on töö funktsionaalsusega paremini vastavuses. Spetsiifilisemad kutsestandardid on paremini kasutatavad lühikeste õppekavade koostamiseks, mis loob eelduse paindlikumaks ja optimaalsemaks ettevalmistuseks. Vajadus kitsamate kutsestandardite järele tulenes töömaailma kiiretest muutusest, kus vajatakse spetsiifilisi oskusi ning nende omandamiseks optimaalset ajakulu nõudvat ettevalmistust. Tööandjad ei olnud rahul pika, kolmeaastase õppeprotsessiga, kus õpiti erinevate tööpinkide tööd ning lõpetajate oskused ei vastanud tööandjate ootustele. Seetõttu võeti suund pakkuda lühemat ja spetsiifilisemat õpet, mis oleks kiirem ja optimaalsem võimalus pingioperaatoreid ette valmistada.

Koostelukksepa, tase 3, 4 ja 5 kutsestandardid on sisuliselt uuendamata. Ekspertide hinnangul on kutsenimetus „koostelukksepp“ aegunud ning ettevõtetes kasutatakse ametinimetusena „seadmete koostaja“ või „koostetehnik“. 2016. uuringus on välja toodud, et on toimunud arutelu uue kutsestandardi vajalikkuse üle seadmete koostajatele (ingl assembler), kes valdaks keerukamate seadmete koostamiseks vajalikke mehhatroonika põhitõdesid. Kui valdkonnas toimub liikumine keerukamate seadmete koostamise suunas, siis tuleb kutsestandardi vajadus uuesti üle vaadata.

Metalli töötlemise ja metalltoodete tootmise kutsealal on alates 2019. aastast kutse andjaks Eesti Masinatööstuse Liit^{62 62}, mis korraldab kutse andmist järgmistele kutsetele:

• lehtmetalli laserlõikepingi operaator, tase 4
• lehtmetalli painutuspingi operaator, tase 4
• lehtmetalli plasma- ja gaasilõikepingi operaator, tase 4
• keevitaja, tase 3–5
• koostelukksepp, tase 3–5
• mehhatroonik, tase 4
• mehhatroonik-tehnik, tase 5
• konventsionaalsetel metallilõikepinkidel töötaja, tase 3
• CNC-metallilõikepingi operaator, tase 4
• metallilõikepinkidel töötaja, tase 4
• CNC-metallilõikepingi operaator-seadistaja, tase 5
• roboti operaator, tase 4
• robotitehnik, tase 5

Väikelaevaehituse kutsestandardid uuendati 2019. aastal. Kutsestandardi koostanud eksperdid jõudsid järeldusele, et väikelaevaehituses vajatakse spetsiifilisemaid kutsestandardeid, mis võimaldavad läbi viia paindlikumat koolitust ja hinnata täpsemalt kutseoskusi. Väikelaevaehitamist õpetatakse Kuressaare Ametikoolis, kes on ka kutse andja. Üldise 4. taseme väikelaevaehitaja kutsestandardi uuenduse tulemusel kehtib kolm eri kutsestandardit, mis lähtuvad materjalipõhisusest:

• komposiitväikelaeva ehitaja, tase 4
• metallväikelaeva ehitaja, tase 4
• väikelaeva seadmete ja varustuse paigaldaja, tase 4

Raudteeinseneride kutsestandardid uuendati 2022. aastal. Uuendamisel loodi juurde eriveeremi ehitamise ja käitamisega seotud kompetents ning lisati auditi tegemise kompetentsid. Raudteeinseneri kutsestandard sisaldab raudteeveeremi ehitamise ja käitamise spetsialiseerumist ning vagunite, veeremite ja vedurite ehitamise valitavaid osi. Kutsestandardite uuendamise eest vastutab Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu. Raudteeveeremi mehaaniku kutsestandardid uuendati 2019. aastal, mille käigus sisulisi muudatusi ei tehtud. Raudtee valdkonna kutsete kutse andja on Eesti Raudtee^{63 63}.

Elektroonika- ja süsteemiinsener, tase 7 on uuendatud versioon automatiseeritud süsteemide inseneri, tase 7 kutsestandardist. Uuendamise käigus lisati kutsestandardisse kvaliteedijuhtimise strateegia väljatöötamisega seotud kompetentsid. Kutsestandard katab valdavas osas elektroonikainseneri töö kirjelduse ja vajalikud kompetentsid. Kutse andja puudub.

Elektroonikaseadmete tehnik, tase 4 ja elektroonikaseadmete koostaja, tase 2 ja 3 kutsestandardid uuendati 2018. aastal. Uuendamisel tehti struktuurimuudatus, kus 4. tasemel kutsestandardis olnud spetsialiseerumine „Elektroonikaseadmete remontija, tase 4“ viidi üle 4. taseme kutsestandardisse osakutsena. Kutse andja on MTÜ Eesti Tehnikahariduskeskus^{64 64}. Kutse taotlejatel on võimalus kutseeksamil sooritada IPC sertifikaadieksam. MTÜ Eesti Tehnikahariduskeskus korraldab ka koolitusi ja IPC sertifikaatide väljastamist.

Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas oodatakse tööandjate sõnul tööle kutsetunnistusega töötajaid, kuid see ei too kaasa paremaid palgatingimusi. Ettevõtetes, eriti suurtes korporatsioonides, on oma palgasüsteemid, nõuded oskustele ja teadmistele ning läbitud koolitustele. Tööle võtmisel peetakse tähtsaks erialase ettevalmistuse olemasolu. Mootorsõidukite hoolduse kutseala kutsestandardid on uuendatud vastavalt kehtivusaja lõppemisele ajavahemikus 2019–2022. Mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas on nõutud kliimaseadmete käitlemise osakutse.

• Autoinseneri kutsestandardi uuendamisel sisulisi muudatusi ei tehtud. Autoinseneride kutse andja on Autoinseneride Liit^{65 65}. Kutse taotlemine on vabatahtlik.
• Autokeretehniku kutsestandard oli varem tasemel 4. Tööandjate hinnangul vastasid autokeretehniku kompetentsid oma keerukuse astmelt kvalifikatsiooniraamistiku 5. tasemele. Uuendamisel muudeti kutsestandardi kvalifikatsiooniraamistiku taset. Autokeretehniku, tase 5 kutsestandardisse on lisatud klaasitööde ja plastdetailide töötlemisega seotud kompetentsid.
• Sõidukite kere- ja värvitööde meistri ja automaalri kutsestandardid uuendati sisuliste muudatusteta.
• Autoplekksepa kutsestandardisse on lisatud turvasüsteemide vahetamise ja seadistamisega ning kere ja raami mõõtmisega seotud kompetentsid.
• Mootorsõidukitehniku kutsestandardisse on lisatud turvaseadiste, juhiabisüsteemide, tööseadmete ning nende kinnitusmehhanismide diagnostika, hoolduse ja remondiga seotud kompetentsid.
• Mootorsõidukidiagnostiku uuendamisel lisati kutsestandardisse kliimaseadme käitleja osakutse. Lisandunud on ka kere, sisustuse ja pealisehituse ning juhiabisüsteemide ülddiagnostika, hoolduse ja remondiga seotud kompetentsid.

Sõidukite hoolduse ja remondi kutseala kutse andja on Autokutseõppe Liit^{66 66}, mis väljastab järgmiseid kutseid:

• mootorsõidukitehnik, tase 4 (sh osakutse mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja)
• mootorsõidukidiagnostik, tase 5 (sh osakutse mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja)
• autoplekksepp, tase 4
• automaaler, tase 4
• autokeretehnik, tase 5
• sõidukite kere- ja värvitööde meister, tase 5

Ekspertide hinnangul vajab mootorsõidukitehniku kutseeksam ajakohastamist. Teooriaeksamil esitatavad küsimused tuleks ekspertide hinnangul üle vaadata, osa neist ei ole adekvaatsed tänapäevase autotehniku töö juures. Samuti soovitatakse praktiline eksam ajakohastada, et see hindaks praktilisi oskusi. Kutseeksamite uuendamine on kutse andjal planeeritud, kuid takistuseks on kutse andmise uuendamise protsessi kaasatavate ekspertide ajalised võimalused töös osaleda.

Uuringus osalenud eksperdid tõstatasid mootorsõidukite hooldajatele kvalifikatsiooninõude kehtestamise vajaduse. Praegu võib mootorsõidukeid hooldada ja remontida olenemata haridustasemest, töökogemusest ja kvalifikatsioonist. Osa ekspertide arvamusel peaks olema nõutav erialane kvalifikatsioon. Nimetatud teema vajab valdkonnasisest arutelu ja kokkulepet.

Liiklusseadus kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatavad nõuded. Vastavalt seadusele peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija olema atesteeritud, mille eelduseks on koolituse ja praktika läbimine. Ülevaatajaks saamisel peab isik muu hulgas omama auto erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni. 2021. aastal väljastati tehnoülevaatajatele 33 esmast atesteerimistunnistust ning 2022. aastal 23^{67 67}. Ekspertide hinnangul on tehnoülevaatajaid keeruline leida, töötajaskond on vananev ja nõuded tehnoülevaatajaks saamisel liialt kitsendavad. Ühe võimaliku lahendusena nähakse täiendavate võimaluste loomist tehnoülevaatajana töötamise nõuetele vastamiseks. Näiteks erialase hariduse puudumisel võiks erialaste teadmiste ja oskuste tõendamiseks sobida ka kutsetunnistus. Teise võimaliku lahendusena nähakse tehnoülevaataja spetsialiseerumise või lisamooduli loomist mõne praeguse autoeriala õppekava juurde. See annaks laiemad võimalused tööturul ning motiveeriks rohkem noori tehnoülevaatajana tööle asuma.

Peatükis antakse ülevaade MME põhikutsealadega seotud tasemeõppest ja koolituspakkumisest, analüüsitakse pakutava õppe kvaliteeti Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisaruannete põhjal ning kirjeldatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi ja vajadusi. Lisaks haridusstatistikale on peatüki koostamisel sisendina arvestatud intervjuusid tööandjatega ning kõrgkoolide ja kutsekoolide esindajatega. Arengusuundumused valdkonna hariduses annavad teavet, kas ja kuidas on kaetud põhikutsealade tööjõuvajadus tasemeõppe lõpetajate järele.

Alapeatükis analüüsitakse MME valdkonna põhikutsealadega seotud õppekavade vastuvõetute^{68 68}, lõpetajate ja katkestajate arvu tervikuna õppekavarühmade lõikes, st vastuvõetute ja lõpetajate arvust ei ole maha arvestatud teistele valdkondadele või spetsialiseerumistele jäävat osa^{69 69}. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHIS-e andmete põhjal ning analüüsitud on õppeaastaid 2017/2018 kuni 2022/2023^{70 70}. Viimaste aastate näitajate analüüs võimaldab esile tuua trende nii vastuvõtu, õppijate, katkestamise kui ka lõpetajate puhul nii kõrg- kui ka kutsehariduses. Lõpetajate tööle rakendumise analüüsimisel on kasutatud EHIS-e andmestikule lisaks ka TÖR-i andmestikku.

Valdkonna kõrgharidusega töötajate õpiteed on mitmekesised. Tööandjad peavad oluliseks tehnilist kõrgharidust ning õpiteede valikuid vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks on mitu. Nii võib põhikutsealal töötaja olla omandanud kõrghariduse esimese astme ühel erialal või õppekavarühmas ning jätkata õpinguid mõnel teisel kõrghariduse erialal või õppekavarühmas. Kohustuslikud eeldusained peavad olema õpingute jätkamiseks eelnevalt läbitud. Seetõttu leidub põhikutsealade töötajate ettevalmistuseks sobivaid õppekavu eri õppekavarühmades ning ettevalmistuseks sobivad ka muud lähedased tehnilised erialad.

Valdkonnaga seotud kõrgharidusõppes valmistatakse ette töötajaid erinevatele põhikutsealadele: alavaldkondade juhid ja insenerid, töödejuhatajad, mehhatroonikud ja diagnostikud. Tegelik rakendumine on veelgi mitmekesisem, sh teistes valdkondades. Järgnevalt on esitatud kõrghariduse õppekavarühmad, millest osa õppekavu on arvestatud põhikutsealadega seonduvaks^{71 71}.

• Elektrienergia ja energeetika (0713);
• Elektroonika ja automaatika (0714);
• Mehaanika ja metallitöö (0715);
• Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (0716);
• Tehnikaalad, mujal liigitamata (0719);
• Füüsika (0533);
• Füüsikalised loodusteadused, mujal liigitamata (0539);
• Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia interdistsiplinaarne õppekavarühm (0688);
• Tootmine ja töötlemine, mujal liigitamata (0729)*;
• Tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm (0788);
• Transporditeenused (1041)*.

2022/2023. õppeaastal oli kõrghariduses vastuvõetutega 38 õppekava viies kõrgkoolis (vt tabel 8). Kui doktoriõpe kõrvale jätta, siis on ingliskeelseid õppekavu 9 (1 bakalaureuse, 8 magistritasemel).

Kõrghariduses tervikuna on vastuvõetute arv vähenenud viie aastaga 4%. MME valdkondlikku õpet pakkuvatel ÕK-del on samal ajal vastuvõetute arv vähenenud keskmisest enam (16%). Joonisel 27a on toodud peamiste valdkonna kõrgharidust pakkuvate ÕKR-de õppekavade vastuvõetute arvu muutus. Kõrghariduse esimesel astmel on vastuvõtt vähenenud 13% ja teisel astmel koguni 38%. Ainsana ja seejuures märkimisväärselt on vastuvõetute arv suurenenud informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia interdistsiplinaarse ÕKR-i õppekaval „Riistvara arendus ja programmeerimine“ (BA), mille lõpetajatest osa asub hiljem tööle elektroonikatööstuses. Doktoriõppesse astujate arv on vaadeldaval perioodil jäänud vahemikku 12 (2022/2023. õa) kuni 39 (2020/2021. õa) inimest aastas. Kõrgtasemel spetsialistide puuduses teeb tööandjaid eriti murelikuks magistriastme vastuvõetute arvu vähenemine. Näiteks elektroonika ja automaatika ÕKR-i õppekavadel oli vastuvõetuid koguni poole vähem kui viis aastat varem. Viimaste aastate lõpetajate arvu vähenemise taustal tekitab jätkuv vastuvõetute arvu langus tööandjatele muret ning raskendab sobivate tippspetsialistide kättesaadavust veelgi ning võib halvendada ettevõtete arengupotentsiaali.

Kõrghariduses tervikuna on lõpetajate arv õppeaastatel 2017/2018–2021/2022 jäänud ligikaudu samaks (‒3%), MME valdkonnaga seotud õppekavadel on lõpetajaid kümnendiku võrra vähem (‒9%). Joonisel 27b on toodud lõpetajate andmed valdkonna õppekavadel peamistes valdkonna kõrgharidust pakkuvastes ÕKR-ides. Üldiselt on lõpetajate arv vähenenud, v.a tehnikaalad, mujal liigitamata ÕKR-i esimeses astmes ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia interdistsiplinaarse ÕKR-i esimeses astmes. Kõrghariduse esimesel astmel on lõpetajate arv püsinud sama (‒1%), kuid teises astmes vähenenud 28%. Doktoriõppe lõpetas MME valdkonnaga seonduvatel õppekavadel sel perioodil 12‒25 inimest aastas.

Alla 30-aastaste osakaal kõrghariduse lõpetajatest on aastate jooksul MME valdkonnaga seotud ÕK-del vähenenud 81%-lt 77%-ni, kuid on kõrghariduse keskmisest (65%) siiski suurem. Põhikutsealadega seonduvate kõrghariduse õppekavade viimase kolme aasta lõpetajatest on umbes kolmveerand alla 30-aastased, kõrghariduses keskmiselt aga 65%.

Vaadeldavate ÕKR-ide õppekavadel katkestas õpingud viimaste aastate keskmisena 17% õppijatest, kõrghariduses keskmiselt katkestas õpingud samal perioodil 13% õppijatest. Sagedamini katkestatakse õpingud vaadeldavate ÕKR-ide õppekavadel informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia interdistsiplinaarses ÕKR-is (28%). Intervjueeritud kooliesindajad tõid välja, et katkestamiste vähendamiseks on senisest põhjalikumalt hinnatud sisseastujate õpimotivatsiooni, mistõttu ongi mõnel õppekaval vastuvõetute arv senisest väiksem.

Enamasti töötavad valdkonna kõrghariduse lõpetanud õpitud erialaga seonduval või lähedasel ametialal. 2021. aastal töötas valdkonna kõrghariduse õppekavade lõpetajatest 14% juhina, üle poole (53%) tippspetsialistina, 17% tehniku ja keskastme spetsialistina ning 15% AK 4. või madalama taseme ametialal.

Sagedamini töötatakse ametialal, mis kuuluvad järgmistesse OSKA ametialagruppidesse^{72 72}: insenerid tööstuses, tarkvaraarenduse spetsialistid, masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ja elektrikud, õpetajad ja õppejõud, ehitusinsenerid ja ehitustehnikud jne, IKT süsteemihalduse spetsialistid, eri valdkondade juhid, sõidukite tehnikud ja mehaanikud, tööstusjuhid, loodusteaduste tippspetsialistid jne. Kümne peamise ametialagrupi hulgas seondub kaks otsesemalt IKT-ga, mis viitab tugevale tööjõu konkurentsile IKT-sektoriga, mida toodi välja ka intervjuudes.

Mitteerialasel tööl töötab üle kümnendiku (12%) valdkonna kõrghariduse õppekavade lõpetajatest. Levinumad ametialagrupid, kuhu mitteerialane amet kuulub, on administratiivtöö lihtametnikud, kinnisvarateenuste spetsialistid ja juhid, treenerid jm spordivaldkonna spetsialistid, raamatupidajad, logistikaspetsialistid, kultuuri ja loometegevuse spetsialistid, sõidukijuhid, muud tervishoiuteenuste spetsialistid, keemiatööstuse operaatorid.

Valdkonna kutsehariduses valmistatakse ette töötajaid masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse tööjuhtide ning tootmistöötajate ning mootorsõidukite hoolduse alavaldkonna oskustöötajate ja meistrite põhikutsealadele. Alljärgnevas loetelus on esitatud kutsehariduse õppekavarühmad, kuhu kuuluvad analüüsitud MME valdkonna õppekavad:

• Elektrienergia ja energeetika (0713);
• Elektroonika ja automaatika (0714);
• Mehaanika ja metallitöö (0715);
• Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika (0716).

2022/2023. õppeaastal oli vastuvõetutega õppekavu 17 koolis 88 õppekaval (vt tabel 9), neist ligi pooled on seotud mootorsõidukite hooldusega. 16 õppekaval toimus õpe vene keeles.

Kutsehariduses tervikuna on viimase viie aasta jooksul kasvanud vastuvõetute arv 9% ja lõpetajate arv 8%. MME valdkonna kutseõpet pakkuvate õppekavade vastuvõetute arv on suurenenud keskmisega samas tempos (9%), kuid lõpetajate arv on vähenenud viiendiku võrra (‒18%). Vastuvõetute arvu kasvu veab mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika ÕKR (vt joonis 28), mis on käsitletavatest ÕKR-idest õppijate arvu poolest kõige suurem (lõpudiplomi saajaid on aastatega siiski vähemaks jäänud). Kui vaadata konkreetselt MME valdkonnaga seonduvaid kutseõppe õppekavu, siis 2022/2023. õa vastuvõetutest moodustasid ligi pooled (48%) mootorsõidukite hooldusega seonduvatele õppekavadele sisseastujad. Võrdluseks, et MME oskustöötajate põhikutsealade töötajatest moodustab mootorsõidukite hooldus viiendiku. Lisaks tuleb arvestada, et muud MME valdkonna kutseõppe erialad (nt mehhatroonika, automaatika) valmistavad töötajaid ette majandusse laiemalt, mitte ainult MME valdkonnale. Samas kui autoerialad on otsesemalt suunatud MME valdkonda. OSKA transpordi ja logistika 2017.a uuringus (Kaelep ja Leemet, 2017) tehti ettepanek auto- ja keretehnikute kutsehariduses tugeva ülepakkumise tõttu vähendada mootorsõidukite ja keretööde tehnikute kutsehariduse pakkumist ning suurendada liikurmasinate tehnikute õpet. Vaadates vastuvõetute arve, siis on vastuvõtt mootorsõidukitehniku ja automaalri erialale hoopis kasvanud.

Elektroonika ja automaatika ÕKR-i õppijatest moodustavad otseselt elektroonika õppekavadel õppijad väga väikese osa, vastuvõetuid oli viimasel kolmel aastat keskmiselt 34 inimest aastas.

Vaadeldavatest ÕKR-idest jõutakse elektroonika ja automaatika ÕKR-is õpingute lõpetamiseni mõnevõrra sagedamini (katkestamissündmusi õppijate kohta oli viimaste aastate keskmisena 16%). Ülejäänud vaadeldavates ÕKR-ides katkestab õpingud umbes viiendik kuni veerand õppijatest, mis on kutsehariduse keskmisega sama (19%) või mõnevõrra kõrgem.

Alla 25-aastaste osakaal lõpetajatest on aastate jooksul MME valdkonnaga seotud ÕK-del langenud, kuid noori on kutsehariduse keskmisest (43%) siiski enam (vt joonis 29). Viimase kolme aasta valdkonna õppekavade lõpetajatest kaks kolmandikku olid noored. Noorte lõpetajate osakaal on kõrgem mootorliikurite, laevanduse ja lennundustehnika ÕKR-is. Elektrienergia ja energeetika ÕKR-ist on hõlmatud külmamehaanika õppekavad, mis ongi suunatud juba töötavatele inimestele, sellest ka madal noorte osakaal. Erialasid vaadates õppis noori enam mootorsõidukite tehnikute, automaalrite, elektroonikatehnikute ja robotitehnikute seas (umbes 80% või enam). Automaatika, mehhatroonika ja keevitaja eriala lõpetajatest oli noori ligi 70% ning pingioperaatorite õppes oli noori ja täiskasvanuid umbes pooleks. Teistel erialadel domineerivad täiskasvanud.

Kõik lõpetajad ei asu tööle erialaga seotud ametikohal. MME valdkonna kutseõppe lõpetajad, kes ei tööta erialaga seonduval tööl, töötavad näiteks tootmise ja kaubanduse lihttöötajana, korrashoiu jm puhastuse töötajana, sõidukijuhina, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajana, logistikaspetsialistina, muu lihttöötajana, siseturvalisuse ja turvatöötajana, toitlustuse teenindaja ja lihttöötajana, administratiivtöö lihtametnikuna ja spetsialistina, metsanduse oskustöötajana, treenerina jne.

Erialadest eristuvad mootorsõidukite hooldusega seonduvate õppekavade lõpetajad (v.a diagnostikud), kes töötavad sagedamini erialaga mitteseonduval töökohal. Autoplekksepa õppe lõpetajatest (alates 2006. aasta EHIS-es olevatest andmetest) töötab 28% mõnel mootorsõidukite alavaldkonna põhikutsealal, mootorsõidukite tehnikutest 30%, automaalritest 28%, diagnostikutest 53%. Teatud ametikohti teistes valdkondades võib samuti lugeda õpitud erialaga seonduvaks või lähedaseks (nt liikluskahjude hindaja, mootorsõidukite müügiesindaja, masinaehitustehnik, tööstuse operaatorid ja tehnikud). Üle kolmandiku nende erialade lõpetajatest töötab aga erialaga mitteseonduval ametikohal. Automaalrite eriala eristub teistest valdkonna õppekavadest ka selle poolest, et seal õpib suhteliselt palju naisi (umbes 40% õppijatest^{73 73}), kuid automaalrina töötajatest on naisi kõigest kümnendik. Lisas 8 on toodud autoerialade ja keevitajate kutseõppe lõpetajate rakendumine tööl OSKA ametialagruppide lõikes.

Koolilõpetajate piisavuse hindamiseks vastavalt tööjõuvajadusele on oluline teada, kui palju potentsiaalselt võiks valdkonnaga seotud tasemeõppe lõpetanuid erialasele tööle asuda. Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe koolituspakkumise analüüs. Analüüs puudutab õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutseala(de)le, ehk nn valdkonnaga otseselt seotud õppekavu vt lisa 7. Analüüsitavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu koostati EHIS-e ja TÖR-i andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ja haridusasutuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal.

Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, sest kõik lõpetajaid ei asu tööle MME põhikutsealadel. Seepärast on valdkonnaga seotud õppekavade lõpetajad võetud tööjõu pakkumises arvesse osaliselt vt lisa 1. Näiteks leiavad mehhatroonika ja automaatika eriala lõpetanud erialast tööd ka teistes sektorites. Samas on probleemiks, kui lõpetajad asuvad tööle mitteerialasele tööle.

Hinnates tööjõu väljaõppe mahtu valdkonna põhikutsealadel, võeti lähtepunktiks viimase kolme aasta keskmine lõpetajate arv tasemeõppes valdkonna põhikutsealadega seotud erialadel. Võttes arvesse viimasel kuuel aastal toimunud sisseastujate arvu muutuseid, on arvutatud lähiaastate lõpetajate prognoos sisseastumisdünaamika alusel aastas. Seejuures eeldati, et katkestamise määr ei muutu. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, seepärast on arvestatud lõpetajate rakendumist MME valdkonnas senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põhjal^{74 74}. Et vältida edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust kutse- ja kõrghariduses, on arvestatud võimalikku liikumist õppeastmete vahel^{75 75}. Lisaks on lõpetajate arvu korrigeeritud tööjõus osalemise määraga^{76 76}, sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives. Koolituspakkumine põhikutsealade kaupa on toodud tabelis 10.

Valdkonna koolituspakkumisse on arvestatud ka välisüliõpilased (valdkonna viimase kolme aasta kõikide lõpetajate keskmisest on 16% (ligi 70 inimest) välisüliõpilased). Lõpetanud välisüliõpilasi ei jäetud koolituspakkumisest välja, kuna intervjueeritud koolide esindajate sõnul töötavad nad sageli õpingute ajal ja sageli on lõputöö teema seotud töökoha ettevõttega, mis soodustab pärast lõpetamist jätkama samal töökohal või mujal Eestis. Siiski on välisüliõpilastest lõpetajate puhul suurem tõenäosus, et aastaid hiljem lahkutakse teise riiki. Uuring „Välisüliõpilaste majanduslik mõju“ näitab, et tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas tervikuna on välisvilistlaste osakaal, kes jäävad Eestisse tööle, aastati vahemikus 65–77% (Rootalu ja Telp, 2021). Välisüliõpilaste puhul tasub panustada tegevustesse, mis teeb neile Eestis töötamise atraktiivseks ning toetaks neid töökohtade leidmisel, millele on viidanud ka varasemad analüüsid (Haaristo, 2014; Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, 2019).

Üha enam õpib tasemeõppes täiskasvanuid ja koolituspakkumises on arvestatud kõigi lõpetajatega, mitte ainult noortega^{77 77}. MME valdkonna õppekavadel on noori õppijaid nii kutse- kui ka kõrghariduses keskmisest rohkem (kutsehariduse õppekavadel oli viimase kolme aasta lõpetajatest kaks kolmandikku noored ning kõrghariduses olid umbes kolmveerand alla 30-aastased).

Lisaks erialaste õppekavade lõpetanutele töötab valdkonnas inimesi, kes on õppinud muul sobival õppekaval, mille üks rakendusvõimalus on MME põhikutseala. Need lõpetajad on koolituspakkumisse arvestatud kui teistelt lähedastelt erialadelt prognoositud lõpetajad. Näiteks on juhtide põhikutsealadel lähedaste erialadena arvestatud ka juhtimise ja halduse, õiguse, ärinduse ja halduse ÕKR-i lõpetajaid, sest kõigil juhina töötajatel ei pea olema valdkondlik haridus; elektroonikatööstuse juhtidel ja inseneridel on sobiv ka IKT-alane haridus; mootorsõidukite tehnikutel on lähedased erialad näiteks transporditeenuste ÕKR-ist.

Lõpetajate arvu prognoosi järgi omandavad erialase tasemehariduse ja võiks potentsiaalselt asuda valdkonna põhikutsealale lähiaastatel tööle umbes 550 inimest aastas (neist 85% kutseharidusest), millele lisanduvad lõpetajad lähedastelt erialadelt ehk umbes 180 inimest aastas.

Õppe kvaliteedi ja arenguvajaduste analüüsis on tuginetud uuringus osalenud ekspertide hinnangutele. Täiendava taustateabena on kasutatud HAKA^{78 78} koostatud kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamise aruandeid aastatest 2017–2022. HAKA hindamisaruannete analüüsil keskenduti võrdlusele uuringu käigus intervjueeritute tõstatatud kitsaskohtade ja tähelepanekutega (sh õppe kvaliteet, õppekavade vastavus tööturu vajadustele, praktikakorraldus, oskuste õpetamine jm). Toodud tulemusi tuleb vaadata üldistatuna, neid ei saa laiendada üheselt konkreetsele õppekavale.

Uuringu järeldusena saab välja tuua, et valdkonna üks suurematest kitsaskohtadest on inseneride nappus ja ebapiisav järelkasv. Kõrgema lisandväärtusega keerukamate toodete ja teenuste loomiseks ja arendamiseks, tööjõutootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam kõrgharidusega spetsialiste. OSKA 2020 töötleva tööstuse uuringus (Leoma ja Ungro, 2020) on välja toodud, et töötlevas tööstuses jääb puudu kaks kolmandikku inseneridest. Põhjusteks võivad olla vähene huvi insenerierialade vastu, õpingute katkestamine töötamise tõttu, tehniliste erialade sisseastumistingimused jms.

Ekspertide hinnangul tuleb inseneride nappust hakata lahendama juba põhikoolist. Valdkonnas on kitsaskohaks noorte vähene huvi reaalainete vastu ning üldhariduskoolide reaalainete nõrgenenud tase, mistõttu jõuab aina vähem noori tehnikaerialasid õppima. Karjääri mõjutavad valikud tehakse juba põhikoolis, kuid napib reaalainete õpetajaid, kes inspireeriksid ja tekitaksid huvi reaalainete vastu. Praktilisem MATIK-õpe^{79 79} sobiks suurepäraselt insenerihariduse alusõppeks ning tekitaks noortes juba põhikoolis huvi inseneeria vastu (Aarna, 2022). Sageli ei jõua noored kõrghariduse tehniliste erialade õppesse, sest nende huvi reaalainete vastu on põhikoolis kadunud. Õpetajatel on suur roll noortes reaalainete vastu huvi tekitamisel ning noorte tulevaste karjäärivalikute kujundamisel. Õpetaja suhtumine ja hoiakud, õppija arengu toetamine, õppeaine inspireeriv ja huvitav edasiandmine mõjutab noorte valikuid. Kui puudub huvi ja teadmine reaalainete olulisusest karjäärivalikute tegemisel, siis valitakse gümnaasiumi või kutsekeskhariduse lõpus laia matemaatika asemel pigem kitsa matemaatika eksam^{80 80} (vt joonis 30), mis võib saada takistuseks kõrghariduse tasemel tehnikaerialadel õppimiseks, kuna laia matemaatika riigieksami sooritamine vähemalt 50% tulemusele on sageli üheks eelduseks sisseastumisel. Matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks kitsendab noorte valikuid oma tulevast karjääriteed kujundades ning ekspertide hinnangul tuleks sellisena eristamine kaotada. Noorte suundumist tehnikaerialadele mõjutas ka COVID-19 kriisi periood, mil matemaatika eksami tegemine ei olnud kohustuslik, kuid aastaid hiljem matemaatika eksamit teha on keerulisem.

Tehnilistele erialadele, sh inseneridele järelkasvu kasvatamiseks tuleb ekspertide hinnangul luua riiklik tehnikaalade koostööprogramm (-programmid), näiteks sarnaselt IT Akadeemiaga^{81 81} „inseneriakadeemia“, „inseneriõppe teekaart“ või „tööstuse akadeemia“, mis suurendaks huvi tehnika erialade vastu. Haridus- ja Teadusministeerium on koostöös kutse- ja kõrgkoolidega käivitamas Euroopa Sotsiaalfondi meedet „Inseneriakadeemia“^{82 82}, mille eesmärk on tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu, laiendada inseneeria valdkonna populaarsust ning suurendada kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu ootustele. Inseneriakadeemia sihtrühm on põhikooli ja gümnaasiumi ning kutse- ja kõrgkooliõpilased, et tugevdada inseneeria valdkonna spetsialistide arvu noorte varajase spetsialiseerumise kaudu ning luua õpiteed kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Inseneriakadeemia plaanitavad tegevused hõlmavad nii õppekavaarendust, õppijate, kutseõpetajate ja õppejõudude toetamist, valdkonna populariseerimist jms tegevusi. Prioriteetsete õppekavarühmade hulka kuuluvad ka masina-, metalli- ja elektroonikatööstusele tööjõudu ette valmistavad õppekavarühmad (elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, lennundustehnika, tehnika, tootmine ja töötlemine). Tööandjate esindajad on ka varem tõstatanud vajadust riigi tasemel tehnika- ja reaalainete erialasid populariseerida (Lepik, 2022) ning toetavad inseneriakadeemia algatust (Usk, 2021).

Riiklikus hariduse arengukavas aastani 2035 (HTM, 2021) on märgitud üld- ja kutsekeskhariduse lõimimine, mis looks õppijal võimalused sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturul. Samuti on kõrgharidusseaduse eelnõus seatud üheks muudatuste eesmärgiks tagada suuremale hulgale gümnaasiumilõpetajatele juurdepääs kõrgharidusele (Eesti elu. Head uudised, 2022). Ka ekspertide hinnangul vajab ühtse keskhariduse põhimõte ja sujuvamate õpiteede võimaluste loomine kiiret elluviimist.

Masina, metalli- ja elektroonikatööstuse erialad ei ole noorte seas populaarsed. Erialad konkureerivad õppijate pärast teiste erialadega (eriti IKT) ning vaatamata senistele pingutustele erialade populariseerimisel on endiselt takistuseks tööstuse vananenud kuvand. Noorteni ei jõua piisavalt teavet tööstuse tänapäevasusest. Ekspertide hinnangul tuleb noorte teadlikkust tänapäevase tööstuse olemusest ja mitmekesisusest tõsta juba põhikoolis, et noortes tekitada motivatsiooni ja huvi masina- ja metallitöö ning elektroonika vastu. Reaalainete tunnid peaksid olema enam praktilised ning tehnoloogiaõppes tuleks tõsta tööstuses vajalike oskuste arendamise (nt metallitöö) osakaalu.

Ekspertide hinnangul on vaja tehnikaaladele järelkasvu tagamiseks ja noortes tehnikaalade vastu huvi tõstmiseks eri sihtrühmadele suunatud tegevusi. Valdkonnast positiivse kuvandi loomiseks on vaja läbimõeldud koostööd ettevõtete, erialaliitude, õppeasutuste ja riigi vahel. Näiteks tehnikaalasid ja tööstust tutvustavad meediakajastused (tele- ja raadiosaated, persoonilood, sotsiaalmeedia), võistlused, tehnikaalaste huviringide jätkusuutlik toetamine, üldharidusõppe raames silmaringi avardamiseks õppekäigud tehastesse, koostöös kutsekooliga põhikooli õpilastele pakkuda mõnda tehnikaeriala ainet jmt. Valdkonna erialaliidud ja koolid on koostöös panustanud märkimisväärselt valdkonna erialade populariseerimisse ja järelkasvu ettevalmistamisse. Koostöös viiakse läbi mitmesuguseid turunduskampaaniaid, et tutvustada valdkonna ametialasid ja innustada noori valima masina-, metalli- ja/või elektroonikatööstusega seotud erialasid.

Inseneriõppe populariseerimisele aitavad hästi kaasa ettevõtete stipendiumid edukatele üliõpilasele. Stipendiumi saanud üliõpilasele annab see võimaluse teha õpingute ajal koostööd ettevõttega, sooritada praktika, sõnastada kursuse- või lõputöö teema, saades ettevõtte poolt toetust ja juhendamist. Mitmed ettevõtted on inseneride puudusele lahenduse leidmiseks pakkunud välja praktikakohti ja kasutanud stipendiumite sisseseadmist noorte lõpetajatega sideme loomiseks. Ekspertide hinnangul on stipendiumite pakkumisel kitsakohaks nende maksustamine. Olukorda aitaks leevendada, kui tööandjatele pakkuda stipendiumite puhul maksuvabastust. Lisaks pakkusid eksperdid võimaliku lahendusena välja õppetasude süsteemi kaudu õppijate suunamise eelistama tööturul vajalikke ja tööjõu puudujäägiga erialasid. Näiteks võiks pakkuda tasuta õpet puudujäägiga erialadel ning teistel erialadel osaliselt tasulisena. Tööandjate hinnangul aitaks osaliselt tasuline õpe leevendada hariduse rahapuudust ja suurendada üliõpilaste pühendumist.

„Tudengivormeli“^{83 83} ja „Solaride päikeseauto“^{84 84} sarnased projektid on praktilisema inseneriõppe jaoks väga head, sest teooria seotakse praktikaga, rakendatakse loovaid lahendusi ja tehakse koostööd. Tööandjad hindavad kõrgelt „Tudengivormeli“ sarnastes projektides osalemist ja peavad seda lausa kvaliteedimärgiks. MKM toetab inseneeria üliõpilaste arendusprojekte miljoni euroga aastas (Tööstusuudised.ee, 2022), mille eesmärk on julgustada neid koos ettevõtetega arendama uudseid tehnoloogilisi lahendusi, nagu näiteks satelliidid, autod, droonid, tehisintellekt jne. Eesti Inseneride Liit alustas inseneeriat tutvustava ürituste sarjaga (Tööstusuudised.ee, 2022), mille eesmärk on tutvustada Eesti gümnaasiumites inseneeria laiahaardelisust, inseneri elukutset ja selle karjäärivõimalusi ning tõsta noorte teadlikkust ja huvi inseneeria vastu. EETL-i poolt koordineeritud elektroonik.ee kampaaniasse on panustanud mitu ettevõtet, et aidata suurendada vastuvõttu elektroonika erialadel nii ülikoolides kui ka kutseharidusasutustes. Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid, tänapäevaseid üldoskusi ja lõimitumat õpetamisviisi (Aarna, 2022).

Teine suur kitsaskoht valdkonnas on õppejõudude ja õpetajate nappus. Õppejõudude töötasu ei konkureeri ekspertide hinnangul ettevõtetes saadavate palkadega. Õpetavate spetsialistide puudusel on kohati isegi olukordi, et kui mõnel erialal õppijate huvi suureneb, siis ei ole koolil võimekust sellisel hulgal õpet pakkuda. Õpetajate puudus ei ole ainuüksi MME valdkonna, vaid üldine probleem, mida on käsitletud ka OSKA hariduse ja teaduse uuringus, (Mets ja Viia, 2018) kus tehti mitu olulist ettepanekut kitsaskohtade leevendamiseks. Õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamise üks võimalusi on pakkuda tehnikaerialadel õppijatele ja töötavatele erialaspetsialistidele, kellel on soov panustada valdkonna õppesse, täiendavalt kutseõpetaja pedagoogika õpet. Sellist mikrokraadikava pakub Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž koostöös Tallinna Ülikooliga^{85 85}, kuid tegemist on tasulise õppega, mis võib olla takistuseks õppida soovijatele. Tallinna Ülikool pakub kutseõpetaja kohanemisaasta toetusprogrammi pedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajatele, et aidata vähese kogemusega õpetajal kujundada esmaseid oskusi ja vajalikke hoiakuid töötamiseks kutseõpetajana (Tallinna Ülikool, s.a). Üldhariduskoolide tehnoloogiaainete õpetajate järelkasvu tagamiseks pidasid eksperdid vajalikuks rõhutada koolitamise jätkamise olulisust Tallinnas. Hetkel pakub õppevõimalusi Tallinna Ülikool (tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja ÕK) ning Tartu Ülikool Viljandis (kunstide ja tehnoloogia õpetaja ÕK).

Ekspertide hinnangul on kitsaskohaks ka õpetajate teadmiste ja oskuste järjepideva täiendamise vajadus ja kohati napp kvalifikatsioon. Pakkuda tuleks võimalust täiendada nii oma tehnikaalaseid kui ka pedagoogilisi teadmisi, see puudutab eelkõige just kutsekoolide õpetajaid. Kutseõpetajatele, kellel puudub kutse- või üldpedagoogiline haridus, tuleks pakkuda pedagoogikaalast enesetäiendamise võimalust ning motiveerida omandama kutseõpetaja kutset. Kutseõpetajate tööaja planeerimisel peaks olema ette nähtud aeg ettevõtete külastamiseks, koostööks praktikaettevõtetega ning stažeerimiseks, et olla paremini kursis kohaliku tööturu vajaduste ja suundumustega. Enesetäiendamisel võib takistavaks teguriks olla kõrge õppetöökoormus. Õppejõududele tuleb luua paremad võimalused arendustegevusteks ja teadustööga tegelemiseks, sh koostööks ettevõtetega.

Eestikeelsele haridusele ülemineku kavas (ERR.ee, 2022) käsitletakse vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate ja koolijuhtide olemasolu ja motiveerimist. Kava kohaselt soovitakse suurendada ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, luua juurde paindlikke õppevorme, pakkuda haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerida õpetajaid tööle asuma ja jääma. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on teinud Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku käivitada ülikoolidevaheline Õpetajate Akadeemia, et kindlustada õpetajate järelkasvu ning kasvatada ülikoolide võimekust õpetajate ja haridusjuhtide koolitamisel, samuti kõrgtasemel teadustööks haridusteaduste valdkonnas. Fookus on loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonna õpetajatel (Postimees, 2021).

Pikaajalise kasu saamiseks ja kvaliteedi tagamiseks tasub rohkem panustada külalisõppejõududesse, suunata ka neid pedagoogilistele koolitustele. Eksperdid on öelnud, et tööstusele sobiv ja kasulik spetsialist valmib ainult tööstusega käsikäes. Koolis võivad olla tipptasemel masinad, kuid õppejõu või oskuste puudumisel ei täida need oma eesmärki. Käelist oskust ja reaalset praktikat on vaja õppesse juurde tuua. Töötavad spetsialistid saavad oma kogemuse toel pakkuda õppijatele praktilist õpet ja aidata luua eriala õppimisel seoseid. OSKA töötleva tööstuse uuringus (Leoma ja Ungro, 2020) soovitatakse ülikoolidel üha enam kaasata õppetöösse tööstusettevõtete esindajaid, et tuua õppetöösse sisu uudseimatel arengusuundadel, ning luua paremaid võimalusi õppejõudude tööstusettevõtetes stažeerimiseks.

Kõrghariduse tasemeõppe kvaliteedi hindamine viidi 2019. aastani läbi õppekavagruppide kaupa^{86 86}. Alates 2020. aastast toimub kõrghariduse välishindamine õppekavagrupi esmahindamiste ning kõrgkoolide institutsionaalsete akrediteerimiste kaudu (Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, s.a). Siinses uuringus on vaadatud alljärgnevaid HAKA institutsionaalseid hindamistulemusi ning keskenduti uuringu põhikutsealadega seotud õppekavade hindamistulemuste ja ekspertide hinnangute võrdlusele.

• Eesti Lennuakadeemia institutsionaalne akrediteerimine toimus 2021. aastal. Akrediteerimise käigus hinnati lennundustehnika RAK õppekava.
• Eesti Maaülikooli institutsionaalne akrediteerimine toimus 2021. aastal. Hinnati tehnotroonika (RAK), tehnika ja tehnoloogia (BA) ja tootmistehnika (MA) õppekavu.
• Tallinna Tehnikakõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine toimus 2022. aastal. Hinnati masinaehituse RAK õppekava.
• Tallinna Tehnikaülikooli institutsionaalne akrediteerimine toimus 2022. aastal. Hinnati järgmisi õppekavu: tootearendus ja robootika (bakalaureuseõpe), tööstusökoloogia (magistriõpe), tööstustehnika ja juhtimine (magistriõpe).
• Tartu Ülikooli institutsionaalne akrediteerimine toimus 2022. Aastal. Hinnati arvutitehnika ja robootika MA õppekava.

HAKA hindamisaruannetes on üldistatult toodud tugevustena välja järgmised aspektid:

• uute õppekavade puhul (nt TÜ arvutitehnika ja robootika õppekava) on tööturu vajadustele vastamine ja tihedad sidemed ettevõtetega (sh praktika);
• mitmes kõrgkoolis on külalisõppejõudude (sh erialapraktikute) osakaal hea;
• õppekavaarenduses tehakse koostööd teiste ülikooliga, sh välisülikoolidega;
• õppekavaarenduses arvestatakse tulevikutrendide ja tööandjate ootustega;
• lõpetajate tööle rakendumise määr on kõrge ning vilistlased on üldjuhul rahul kõrgkoolis omandatud haridusega;
• kõrgkoolide tehniline taristu/materiaal-tehniline baas on üldjuhul hea ja vastab erialaõppe vajadustele;
• õppejõud on üldjuhul kõrgelt motiveeritud ja kvalifitseeritud.

Õppekvaliteedi hindamisel esile toodud parendusvaldkonnad on üldistatult järgmised:

• lahendamist vajab õppejõudude vähesuse probleem;
• õppejõududele tuleb luua paremad võimalused teadustööga tegelemiseks, tõsta õppejõudude teadustöö võimekust ja suurendada tuleb doktorikraadiga õppejõudude arvu;
• katkestamiste arv on endiselt probleemiks, mille vähendamisega tuleb tegeleda, stipendiumid võiksid luua võimaluse väljalangevuse vähendamiseks;
• rahvusvahelistumise vallas tuleb jätkata juba alustatud tegevusi, koostöös tööandjatega otsida võimalusi rahvusvaheliseks mobiilsuseks;
• vajalik on jätkusuutlik finantsmudel masinapargi / tehnilise taristu uuendamiseks, et tagada kõrge kvaliteediga praktiline ettevalmistus;
• tehnikaerialade puhul tagada parem tasakaal teooria ja praktika vahel;
• rakendada õppes rohkem probleemipõhist õpet ja meeskonnatööd.

Uuringus osalenud eksperdid väljendasid rahulolu tehnikaerialade õppe ja õppekavade uuendamisega. Vajalikud baasoskused on ekspertide hinnangul lõpetajatel tööle asumisel olemas. Ettevõtete esindajad tõdesid, et koostöö koolidega on ülioluline insenerivaldkondade arendamisel. Tööandjad on kaasatud õppekavaarendusse, kõrgkoolid ja ettevõtted teevad tihedat koostööd õppekavaarenduses, arvestatakse tulevikusuundumustega ja tööandjate ootustega, nt digitaliseerimine, robootika ja tootearendus on laiemalt õppekavadesse integreeritud. Küll aga tõdesid eksperdid, et rohkem on vaja koostööd teha teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtete vahel, et viia Eesti masina-, metalli- ja elektroonikatööstus maailmakaardile, pakkudes terviklikke nutikaid lahendusi. Täpsemalt koostööd, milles üks ettevõte disainib ja projekteerib insener-tehnilise lahenduse, teine toodab mehaanika, kolmas teeb pinnatöötlused, neljas elektroonika.

Õppimine on paindlikum, rohkem on loodud võimalusi kitsamateks spetsialiseerumisteks. Kõrgkoolid on vastavalt muutustele tööturul ja ühiskonnas muutnud õppekavade struktuuri ja konsolideerinud õppekavu. Õppekavade arendamisel ei näe eksperdid otseseid takistusi. Peamisteks piiravateks teguriteks on vähene üliõpilaste arv ning õppejõudude nappus.

Näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis on tehnikaerialade BA õppekavu vähendatud ja liidetud, mille üheks põhjuseks on üliõpilaste vähene arv. Ühendatud on mehhatroonika bakalaureuseõpe elektrienergeetika, elektriajamite ja jõuelektroonikaga. Tootearenduse ja tootmistehnika erialale on liidetud robootika eriala (TalTech s.a)^{87 87}. Lisaks õppekavade struktuurimuudatustele on koostöös tööandjatega välja töötatud tööstusautomaatika ja elektriajamite õppeaine.

Uuringus osalenud tööandjad tõid välja, et inseneride õppes on tähtis omandada laiapõhjalised baasteadmised ning rõhutati tehnilise joonestamise õpet. Kõiki tehnoloogilisi rakendusi ei pea õpetama ega olegi võimalik koolis õpetada. Tugev baasharidus võimaldab hiljem uusi oskusi omandada ka töökohal. Kooli esindajate sõnul on BA õppekavad laiapõhjalisemad kui varem, MA õppekavu on rohkem ning need on fokusseeritumad ja rohkemate spetsialiseerumise võimalustega. Õppe ajakohastamisel ei ole alati vaja luua uut täismahus kitsa spetsiifikaga õppekava, vaid piisab uue õppeaine loomisest senise õppekava juurde või spetsiifikast lähtuvalt mõne õppeaine täiendamisest. Arvestades Eesti väiksust ei ole võimalik luua nii palju spetsialiseerumise võimalusi, kui on tööstuses vajadus erialaspetsiifiliste oskuste järele. Samuti ei pruugi väga spetsiifilise eriala õpetamiseks olla õppejõude. Eksperdid on seisukohal, et väga kitsaste spetsialiseerumistega tippspetsialiste ei peagi õpetama Eestis, kui mujal on kvaliteetne õppimisvõimalus loodud. Oluline on pakkuda ka ingliskeelset õpet, mis võimaldab tuua õppesse uut teadmust ja kaasata välisõppejõude.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis on masinaehituse ja autotehnika erialasid õpetatud pikka aega. Üsna värskelt on lisandunud võimalus õppida robotitehnikat^{88 88}, mis on tihedalt seotud insenerimehaanika, elektroonika ja IKT-ga. Masinaehituse uus õppekava on põhjalikult muudetud: arvestades tööstuse automatiseerimist on lisatud tööstusrobotite ja programmeerimise aineid ning inseneride tarkvara kasutamise õpet. Autotehnika õppekaval on tehtud tehnoloogiliste lahenduste uuendus, et vastata paremini tänapäeva sõidukite tehnoloogiatele. Lisatud on rohkem erialaainete õpet, nt elektrisõidukite ja hübriidelektriautode teemad ning autoelektroonika. Loodud on uued õppeained „Erisõidukid, liikurmasinad ja militaartehnika“ ning „Automüügi ja teenindusprotsesside juhtimine“. Autotehnika eriala õppe metoodikat on muudetud selliselt, et erialaained on toodud õppekavas ettepoole ja kattuvusi on vähendatud, nt füüsikapõhimõtteid kajastatakse mitmesugustes erialaainetes, autodünaamikas õpetatakse liikumist ja elektritehnikas elektri põhimõtteid. Selline lähenemine, kus üldained on integreeritud erialaainetesse, on kooli esindajate kogemusel märkimisväärselt efektiivsem. See äratab tudengites huvi ja hoiab õpimotivatsiooni. Uue õppeainena on lisatud projektitöö, et võimaldada liituda juba õppe alguses mõne huvitava projektiga (tudengivormel, ökoauto, roboti- või sillaprojekt). Sellised projektid eeldavad insenerilahendusi, nutikust ja loovust ning hoiavad tudengite huvi eriala vastu, samuti annab meeskonnatöö kogemuse.

Merenduse sektoris on puudust tuntud laevaehitusele suunatud MA õppekavast. Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži meretehnika ja väikelaevaehituse ^{89 89} RAK ÕK pakub võimalust õppida meretehnika inseneriks. Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja tootmistehnika statsionaarse magistriõppe õppekaval^{90 90} saab spetsialiseeruda laevaehitusele. Õpe toimub koostöös Aalto Ülikooliga^{91 91} Soomes inglise keeles. Alates 2023. aasta sügisest saab Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžis õppida uuel meretehnika magistrikaval^{92 92}. Põhjamaade tehnikaülikoolide allianssi (Nordic Five Tech Alliance)^{93 93} kuuluvates kõrgkoolides saab magistritasemel mereinseneeriat õppida Nordic Masteri programmis. Ekspertide hinnangul, arvestades Eesti meremajanduse perspektiive, võiks tulevikus mõni Eesti ülikool, näiteks TalTech, kuuluda samuti Nordic Masteri programmi, et Eesti noortele avaneksid ka muud selle programmi spetsialiseerumise võimalused. Eesti jaoks oleks programmiga liitumine küll suur proovikivi ja aastane baasõpe peaks olema väga tugev ning sisaldama rohkem põhi- ja alusaineid, sest Nordic Master programmis õppima asumiseks on nõutud suuremas mahus põhi- ja alusainete läbimine kui Eesti rakendusliku bakalaureuse õppekava(de)s.

Meremajandamise valge raamat 2022‒2035 (MKM, 2022) kajastab, et riigil puudub merehariduse tervikvaade ning mereharidusega seotud erialade ja tööjõuvajaduse ebakõlasid on vaja analüüsida, sellest lähtuvalt kokku leppida konkreetsed tegevused, et mereharidus vastaks tööturu nõuetele ning oleks tänapäevane ja konkurentsivõimeline. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul on tähtis õpetada Eestis laevu projekteerima ning esile tõsteti ka seda, et Eesti haridusasutused peaksid pöörama rohkem tähelepanu hüdrotehniliste, veeteede ja sadamate ehituseks vajalike insener-tehniliste erialade õpetamisele ja praktikale.

Elektroonika õppekavades on tehtud viimastel aastatel muudatused, arvestades infotehnoloogia osakaalu suurenemisega, millest TalTechis alates 2020. aastast õpetatakse elektroonikat riistvaraarenduse ja programmeerimise BA õppekaval. Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogia MA õppekavale plaanide järgi aastast 2023 vastuvõttu ei avata. Magistritasemel hakatakse elektroonikat õpetama uute õppekavade järgi. 2023. aasta alguse seisuga on kinnitatud kaks uut TalTechi magistritaseme õppekava: „Riistvara arendus ja programmeerimine IACM“ ning „Võrgutehnoloogiad ja -teenused IAVM“^{94 94}. EMÜ-s on elektroonika spetsialiseerumine tehnotroonika RAK õppekaval.

Ekspertide hinnangul keskendutakse praegu õppes rohkem tootearendusele, kuid enam tähelepanu vajab elektroonikaalase spetsiifikaga tehnoloogiliste protsesside arendamine ja juhtimine ehk kuidas toode valmib. Ekspertide hinnangul sobib tehnoloogiliste protsesside arendamise ja juhtimise teema kas RAK või MA taseme õppekavasse või mõne senise õppekava juurde spetsialiseerumisena. Uuringu käigus toodi välja, et oluline on pakkuda ka ingliskeelset elektroonikaõpet, sest elektroonikatööstuses töötab arvukalt välisspetsialiste, kes sooviksid jätkata õpinguid Eestis, ning see võimaldab tuua õppesse uut teadmust ja kaasata välisõppejõudude. OSKA üldprognoosi (Rosenblad et al., 2023) järgi on kõrge oskustasemega ametialadest enam välistööjõudu ettevõtete tippjuhtide (6%), teadus- ja arendusjuhtide (5%), füüsikute (7%), elektroonikainseneride (5%) ning tarkvaraarendajate (9%) seas.

Kõrghariduse õppekavade arenguvajaduste juures soovitavad eksperdid tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

• Tugevdada rahvusvahelistumist, mida on soovitatud ka HAKA aruannetes. Tehakse koostööd välisülikoolidega, kuid mõneti on see vähene, mille üks põhjuseid on õppejõudude liialt suur töökoormus. Eksperdid julgustavad üliõpilasi rohkem kasutama Erasmus+^{95 95} programmi võimalusi ja õppima vahetusüliõpilasena mujal Euroopas.
• Inseneriõppes pööratakse liiga vähe tähelepanu tootega turule sisenemise nõuete õpetamisele (CE vastavusdeklaratsioonile). Et pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja neid edukalt turustada, on vaja olla kursis rahvusvaheliste kvaliteedinõuetega, mõista, mida nõuded hõlmavad, orienteeruda protsessis jne. Näiteks CE-märgis on nõutav EL-is turustatavate toodete puhul ning see näitab, et toode vastab EL-i ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele (EL s.a).
• Õppeprotsessis tuleks rakendada rohkem probleemipõhist õpet. Nii HAKA aruannetes kui ka uuringus osalenud tööandjate hinnangul on üliõpilastel vähesed probleemilahendusoskused. Soovitatakse osaleda „tudengivormeli“ sarnastes projektides, mis annab probleemilahendamise oskuse, meeskonnatöö kogemuse ja pakub eneseteostamise võimalusi.
• Projektikogemus on väga väärtuslik. Positiivsena saab välja tuua, et järjest enam rakendatakse projektipõhist õpet, ning ka eksperdid kinnitasid selle vajalikkust.
• Inseneritöös tuleb välja mõelda uusi lahendusi, mis eeldab tehnilist loovat mõtlemist. Loovust saab õppida läbi praktiliste ja eluliste projektide. Samuti on HAKA aruandes soovitatud suurendada loovuse komponendi osakaalu õppes.
• Valdkonna bakalaureuseõppes võiks olla rohkem praktilist õpet, et õppijal tekiks parem arusaam erialast ja sellest, millist spetsialiseerumist edasiõppimiseks valida.

Valdkonna ekspertide grupiaruteludes toodi mitmel korral esile vajadus kõrgkoolide materiaal-tehnilise baasi uuendamiseks, et tagada üliõpilaste kõrge kvaliteediga praktiline ettevalmistus. Inseneriõpe on kallis, see vajab laboreid, seadmeid, tarkvara, materjale. Kui soovime suurendada inseneriõpet, siis on vaja rohkem ja tänapäevaseid laboreid ka kõrgkoolis. Kuigi tehniline taristu on koolides üldjuhul väga hea (v.a nt CNC pingid, mida on koolil väga kallis omandada), on väljakutseks selle säilitamine (hooldus, remont) ja regulaarne uuendamine. Üliõpilastele ja töötajatele tuleks tagada juurdepääs uusimale tehnoloogiale ning võimalus kasutada ka tööstuse standardtarkvara uusi versioone. Inseneriõpe peaks olema samm ees tavapraktikas kasutatavatest lahendustest. Ekspertide hinnangul peaks õppes pöörama tähelepanu sellele, et osata mõelda, kuidas tootelahendused toimiks korduvate tsüklite korral nagu tootmises. Toote töökindlus ja jätkusuutlikkus on olulised ning nende tagamiseks vajalikud arendusoskused saadakse praktilise kogemusega.

Praktika on äärmiselt tähtis inseneriõppes. Üldiselt praktikakohtade leidmisega probleeme ei ole. Valdkonna ettevõtted pakuvad praktikakohti ja tudengid on väga oodatud. Ettevõtted toetavad õpet nii seadmetega kui ka pakkudes õppejõududele enesetäiendamise võimalusi. Ettevõtete poolt tõsteti takistava tegurina esile juhendamisele kuluvat aega ning paktikantide ootust töötasule.

Uuringus osalenud koolide esindajad tõid välja, et kõrgkoolide tulemuslikkuse hindamisel võeti varem muu hulgas arvesse esimesel aastal katkestajate ja lõpetajate osakaalu. Esimesel aastal katkestatakse õpingud enamasti vale erialavaliku tõttu, mitte õppe kvaliteedi pärast. Kooliesindajate sõnul oleks õiglasem vaadata katkestamisi hilisemas õppeprotsessis ning käsitleda õppesuundi erinevalt, sest on erialasid, kus töötamisel on kohustuslik omada lõpudiplomit või kutsetunnistust, ning sellistel erialadel on õppijate huvi kool lõpetada märkimisväärselt kõrgem (nt tervise õppesuund). Erialad, kus lõpudiplomi või kutsetunnistuse omamise nõuet töötamisel ei ole, on õppijad vähem motiveeritud kooli lõpetama. Osa ekspertide hinnangul viitab kirjeldatu vajadusele arvestada õppesuundade erisusi. Lisaks mainiti, et välisüliõpilaste kooli lõpetamise motivatsiooni mõjutab nominaalajaga lõpetamisel tasuta õpe ning kolmandatest riikidest üliõpilastel kaasneb lõpudiplomiga võimalus jätkata kõrgharidusõpet järgmisel astmel mujal Euroopas. Kui sihtstipendiumid välisüliõpilastele kadusid, vähenes tuntavalt ka õppijate arv.

Kutsehariduses hinnatakse õppe kvaliteeti ÕKR-ide ja õppeasutuste kaupa. Siinses uuringus on vaadatud alljärgnevaid HAKA kutseõppe kvaliteedi hindamistulemusi (Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur, 2022) ning keskenduti uuringu põhikutsealadega seotud õppekavarühmadele:

• Eesti Merekool – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus – mehaanika ja metallitöö, mootorliikurite, laevandus- ja lennundustehnika (2020) ning elektroonika ja automaatika (2022) ÕKR-id.
• Järvamaa KHK – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Kuressaare Ametikool – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Rakvere Ametikool – mootorliikurite, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2020).
• Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool – elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö ning mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Tallinna Polütehnikum – elektroonika ja automaatika ÕKR (2021).
• Tallinna Tööstushariduskeskus – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2022), elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö ÕKR (2020).
• Tartu Rakenduslik Kolledž – elektroonika ja automaatika ning mehaanika ja metallitöö ÕKR (2022), mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Valgamaa Kutseõppekeskus – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ÕKR (2021).
• Viljandi Kutseõppekeskus – mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika ning mehaanika ja metallitöö ÕKR (2021)
• Võrumaa Kutsehariduskeskus – elektroonika ja automaatika (2021) ning mehaanika ja metallitöö (2020).

HAKA hindamisaruannetes on üldistatult tugevustena välja toodud järgmised aspektid:

• õppekavu uuendatakse pidevalt vastavalt tööturu vajadustele ning eri sihtrühmadele nii taseme-, täiendus- kui ka ümberõppeks;
• üldjuhul on õpiväljundite saavutamiseks kasutada tänapäevane ja mitmekesine materiaal-tehniline baas, sh laborid, töökojad, õppeklassid, simulaatorid ning praktiliste tööde läbiviimiseks vajalikud masinad ja seadmed;
• loodud on e-õppematerjale, näiteks e-kursust „Elektroonika alused automaatikas“ tunnustati 2021. aastal EKKA ja HITSA e-kursuste kvaliteedimärgiga;
• koolid teevad tihedat koostööd erialaorganisatsioonidega ja tööandjatega õppekavade arenduses, et tagada tööturu vajadustele vastav õppe sisu;
• rahvusvaheline koostöö mitmesuguste projektide kaudu aitab kaasa nii õpilaste kui ka õpetajate mitmekülgsele arengule;
• kutseõpetajad on oma valdkonnas kompetentsed erialaspetsialistid ja motiveeritud;
• täienduskoolituste pakkumine on kasvutrendis ja lõpetajate protsent on kõrge;
• kutse- ja üldainete moodulite lõimimisel tehakse tõhusat koostööd ning mõistetakse lõimingute olulisust.

Õppekvaliteedi hindamisel esile toodud parendusvaldkonnad on üldistatult järgmised:

• õpetajaid napib, õpetajaskond vananeb ning järelkasv on ebapiisav;
• erasektorist eriala tippspetsialiste kaasata on keeruline, sest palgalõhe on suur;
• loodud e-õppe materjalid on kohati vananenud ja kutseõpetajad ei kasuta neid süsteemselt;
• õpetajate stažeerimine ei ole süsteemne ja sageli ei ole aega ega vahendeid ka praktikaettevõtete külastamiseks;
• praktikakorraldus vajab parandamist ja rohkem tähelepanu, sh rollide ja vastutuse jaotus (kutseõpetaja roll koolipoolsel praktikajuhendamisel ja suhtlemisel ettevõttega);
• kuigi üldjuhul on materiaal-tehniline baas koolides hea, leidub koole, kus see vajab uuendamist ja laiendamist.

Tööandjad on üldiselt rahul kutsekoolist saadud baasharidusega, kuid tunnevad puudust erialase ettevalmistusega oskustöötajatest. Eksperdid leiavad, et omandatud haridus näitab töötaja võimekust tööd lõpuni viia, töötaja õppimisvõimelisust ning vastutuse võtmist. Tootmise erialad ei ole aga noorte hulgas populaarsed. Ajaga on taandunud noorte huvi käeliste tegevuste vastu ja kodust tuleb seda üha vähem kaasa. Tööandjad seevastu hindavad MME valdkonnas käelisi oskusi väga kõrgelt ja baasharidus annab kindla eelise.

Oskustöötajate puudujäägi leevendamiseks on erinevates uuringutes pakutud võimalikke lahendusi. OSKA töötleva tööstuse uuring toob välja, et puudujääki saaks korvata tööstuse vajadusi arvestava kutsehariduse terviklahenduse abil, mis hoolitseks laiapõhjalisema väljaõppe eest ja kataks tööstuse tulevikuoskusi paremini (Leoma ja Ungro, 2020). Ühe ideena on välja pakutud ühtluskool (Serbak, 2018), kus kutseharidus liidetakse üldharidusega, võimaldades tõrgeteta üleminekut ühest kooliastmest teise. Magistritöös, mis uuris Eesti kutseõppe arengustsenaariume kümne aasta perspektiivis masina- ja metallitööstuse näitel, on välja pakutud kaheksa tulevikusuunda, kuidas võiks korraldada tehnikavaldkonna kutseõpet selliselt, et see toetaks kvaliteedi tõusu ja vastaks paremini ettevõtjate ootustele. Võimalike lahendustena on muu hulgas välja pakutud kutseõppe sidumine kõrgharidusega ja kutseõpe koostöös ettevõtetega (Ploompuu, 2022). Eksperdiintervjuudest jäi samuti kõlama mõte kutseõppe konsolideerimisest, sest noori ja õpetajaid jääb aina vähemaks ning mõne eriala õpetamist võiks näiteks viie kutsekooli asemel õpetada vähemates koolides. Õpetajate nappust arvestades aitaks kutseõppe konsolideerimine tagada õppe parema kvaliteedi.

Ekspertide hinnangul tuleb kutsehariduse mainet tõsta. Kutsekoolidesse suunduvad sagedamini õppijad, kelle eesmärk ei ole niivõrd omandada eriala kui saada keskhariduse tunnistus. Seetõttu on katkestamised sagedased ning hiljem ei suunduta erialasele tööle. Üks lahendusi oleks sisse seada vestlused sisseastujatega, et selgitada välja noore motivatsioon ja huvi eriala vastu, et oleks suurem tõenäosus omandada vajalikud oskused, lõpetada kool ja suunduda erialasele tööle.

Kutsekoolid tegelevad aktiivselt õppekavaarendusega, arvestatakse tulevikusuundumuste ja tööandjate ootustega, näiteks digitaliseerimine, robootika, tootearendus on laiemalt õppekavadesse integreeritud. Tööandjad on kaasatud õppekavaarendusse ja ekspertide hinnangul on vajalikud baasoskused lõpetajatel tööle asumisel olemas. Õppimine on paindlikum, rohkem on loodud võimalusi kitsamateks spetsialiseerumisteks. Õppekavade arendamisel takistusi ei ole, peamised piiravad tegurid on teatud erialadel vähene õpilaste arv ning kutseõpetajate nappus.

Järjest enam eelistatakse õppimist lühemat aega või väikeste osadena, et kiiresti tööturule siirduda. Kutsekoolid täidavad ka üha rohkem täienduskoolitusasutuse rolli ning paindlik ja lühem õpe võimaldab oma oskusi täiendada täiskasvanutel. Eelnevast lähtuvalt tuleb õppekavade arendamisel arvestada ka asjaoluga, et korraga võivad klassiruumis õppida 18-, 30- ja 55-aastane, kellel on erinev õpiharjumus, erinevad õpioskused ja motivatsioon eriala omandada.

Valdkonna töötajate ettevalmistamiseks sobib ekspertide sõnul hästi lühike töökohapõhine õpe. See annab kiiremini käelised oskused ja praktilise kogemuse, mis on tähtis oskustöötajate ettevalmistuses. Töökohapõhine õpe sobib hästi töötavatele täiskasvanutele, kes soovivad uusi oskusi ja teadmisi omandada, teatud kutsealal oma kompetentsust tõendada või kvalifikatsiooni tõsta. MME valdkonna tööandjad soosivad töötajate õppimist, eriti ametialadel, kus on vajalik sertifikaadi omamine (nt keevitajad). HAKA aruandes on soovitatud samuti luua lühemaid õppekavu (nt pooleaastane mehhatrooniku, tase 5 jätkuõpe) töökohapõhises õppevormis õppijatele. Töökohapõhine õpe võimaldab omandada kogemust reaalses töökeskkonnas ning saada tuge oma valdkonna spetsialistidelt. Osa oskustöötajate väljaõppeks võib töökohapõhine väljaõpe olla ainus võimalus vajalike oskuste omandamiseks, sest tootmisseadmed on sageli väga suured ja kallid ning koolil ei ole võimalik neid soetada.

Metallitöös on hiljuti loodud laiapõhjaline kolme spetsialiseerumisega keevitus- ja metallitööde õppekava, mis annab võimaluse spetsialiseeruda metallilõikepinkidel töötajaks, koostelukksepaks või keevitajaks. Esimesel õppeaastal õpitakse alusteadmisi ja baasoskusi, mida on tarvis keevitajal, treialil, freesijal või lukksepal, saadakse põhjalikud teadmised masinaehitusest ja metallitööde alustest. Seejärel on õpilasel lihtsam valida spetsialiseerumine. OSKA töötleva tööstuse uuringus (Leoma ja Ungro, 2020) on samuti esile tõstetud, et senisest laiapõhjalisem väljaõpe kutsehariduses kataks paremini tööstuse tulevikuoskusi.

Eksperdiintervjuudes mainiti vajadust luua õppes täiendavaid kitsamaid spetsialiseerumisi, valikaineid või koolitusi. Näiteks tehnoülevaatajate puudujäägi leevendamiseks võiks kaaluda mõnes kutsekoolis täienduskoolituse või mootorsõidukitehniku eriala juurde tehnoülevaataja spetsialiseerumise või valikmooduli loomist. Seejuures tuleks arvestada regionaalset tööjõuvajadust, mis annaks koolilõpetajatele laiemad võimalused tööturul ning motiveeriks rohkem noori tehnoülevaatajana tööle asuma. Autoerialade õppes tuleks tutvustada õpilastele tehnoülevaataja ametiala kui üht töökohavalikut. Positiivse näitena saab välja tuua Eesti Lennuakadeemia mõtte pakkuda lehtmetalli ja komposiitmaterjalide täienduskoolitust koostöös VOCO-ga^{96 96}, lisades lennunduse valikmooduli autoplekkseppade õppe juurde.

Lennundus areneb kiiresti tänu tehnoloogia arengule. Eestis tegelevad mitmed ettevõtted mehitamata lennukite ehituse, tootmise ja hooldusega ning vajavad õhusõidukite hooldusinsenere ja hooldustehnikuid. Eesti Lennuakadeemia (ELA)^{97 97} õhusõiduki hooldustehniku kutseõpe toimub töökohapõhises ehk õpipoisiõppe vormis. Õppetöö toimub Tallinnas asuvas õppekeskuses koostöös tööandjatega. Ettevõtted panustavad suurel määral tasemeõppe õppekulude katmisel, kuid see ei taga neile lõpetaja tööle asumist. Selleks, et täita lennunduse õigusaktides (EL1321/2014) määratud koolituse mahtu, kontakttundide arvu ja praktika mahtu, ei jätku koolil (ja ettevõtetel) ressurssi õppekulude katmiseks. Seni on ELA pakkunud A-kategooria mehaaniku ehk liinihoolduse mehaaniku õpet, kellel on piiratud pädevus teha ainult teatud töid liinihoolduses. Õhusõiduki käitamise käigus ilmnevate tehniliste probleemide korral ei saa A-kategooria tehnik lahendada keerulisemaid probleeme. Ettevõtetel oleks vaja B-kategooria tehnikute õpet, mis annab oskused ja hiljem õiguse teha kõiki töid nii liini- kui ka baasihoolduses, kuid selle õppe maht on märgatavalt suurem A-kategooria õppest (840 tundi vs. 2400 tundi). Muutunud majandusmudel on põhjustanud olukorra, kus A-kategooria tehniku töö on muutunud suurele hulgale ettevõtetest kasutuks. Vajadus on pakkuda B-kategooria tehnikute koolitust, mille maht jääks lubatava kutseõppekava sisse.

Õppekavaarenduse tugevusena on nii uuringus osalenud valdkonna eksperdid kui ka HAKA aruannete tulemused välja toonud tiheda koostöö tööandjate ja erialaliitudega. Mehaanika ja metallitööde valdkonna õppekavad on suuresti välja töötatud koostöös Eesti Masinatööstuse Liiduga (EML). Koolid on koostöös tööandjatega leidnud võimalusi õppetöö läbiviimiseks ettevõtetes (nt A. Le Coq, METEC, Enics jne), kus läbitakse õppekava konkreetsed moodulid või teemad eriala kutseõpetaja või ettevõtte spetsialisti juhendamisel. Tööandjate aktiivne kaasamine õppe- ja rakenduskavade arendusse tagab tänapäevase ja tööturu vajadustele vastava õppe sisu.

Elektroonika eriala õppekavad on välja töötatud koostöös Eesti Elektroonikatööstuse Liiduga ja need põhinevad IPC standarditel, mille sisu pidevalt uueneb ning vastavalt sellele uuendatakse pidevalt õppekavu. Elektroonikaalast tasemeõpet on kutsehariduse tasemel vähe. Näiteks Saaremaal on mitu elektroonikaettevõtet, kuid Kuressaare Ametikoolis puudub võimalus õppida elektroonika eriala. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul võiks Saaremaal elektroonika eriala õpetada, näiteks koostöös TalTechiga. Elektroonikatööstuse maine on noorte seas viimastel aastatel ka pisut tõusnud, millele on kaasa aidanud paljud teavituskampaaniad. Noored on huvitatud kaasa lööma põnevates projektides. Ekspertide hinnangul tuleks kaaluda võimalust Saaremaal taas avada elektroonika õppekava ja pakkuda elektroonikaalaseid koolitusi. Saaremaal asuvate elektroonikaettevõtete esindajate sõnul oleks see kindlasti kasulik, lõpetajaid saaksid praktika kohalikes ettevõtetes ning ettevõtted kohalikke, erialase ettevalmistusega töötajaid.

Ekspertide arvamusel peaks kutsekoolist kõrgkooli suundumine olema sujuvam. Nii kutsehariduse kui ka insenerihariduse omandanud töötaja on MME valdkonnas hinnatud spetsialist. Õpitee sujuvam jätkamine ja paindlikumad õpiteed valdkonna kutseõppest kõrgharidusõppesse tooks valdkonda enam erialase ettevalmistusega töötajaid. Praegu on kutsekooli lõpetajatel keeruline kõrgkooli tehnilisele erialale õppima asuda, ehkki osas õppekavades on sisseastumisel soodustingimused kutseõppe lõpetajatele.

Mootorsõidukitehnikute eriala on noorte seas väga populaarne, eelkõige sõiduautodele spetsialiseerumise suunal. Huvi eriala vastu kergitab autotööstuses toimuv pidev areng. Liikurmasinatehniku ning veoauto- ja bussitehniku suuna valivad vähesed. See aga tähendab sageli tööandjatele sõiduautotehnikute ümberkoolitamist, millele lisaks tuleb läbida vastavalt ettevõttele margipõhine koolitus. Üks põhjuseid võib olla raskeveokitega keerulisem töö ja õpe, suured detailid ja töö õues, sõltumata ilmastikuoludest, ning see noori ei köida. Samas on liikurmasinatehniku palgatase kõrgem kui mootorsõidukitehnikutel, mis võiks noori enam motiveerida liikurmasinatehniku suunda valima. Liikurmasinate õppe vastu suurema huvi tekitamiseks tuleb tutvustada noortele töö tänapäevast sisu, mitmetahulisust ja võimalusi tööturul. Ekspertide hinnangul on vaja rohkem liikurmasina-, veoauto- ja bussitehnikute lõpetajaid, et katta tööturu vajadus. Samas ollakse seisukohal, et liikurmasinate õppe võimalus kahes koolis (Järvamaa ja Kehtna Kutsehariduskeskuses) katab ära praeguse erialase ettevalmistusega töötajate tööjõuvajaduse.

Diagnostiku õppekavale rühma täis saada on juba märksa keerulisem. Kuna tegemist on jätkuõppega, siis on õpe pigem suunatud töötavatele mootorsõidukitehnikutele või diagnostikutele, kes soovivad oma oskusi ja teadmisi täiendada, kuid õppimine töötamise kõrvalt võib olla keeruline.

Õppematerjalid on sageli koostatud kutseõpetajate poolt ainult oma kooli tarbeks, mis ei soosi parimate praktikate jagamist ning loob ebaühtlase õpetamistaseme. Elektroonilised õppematerjalid võimaldavad paindlikumalt uuendustega kaasas käia ja erinevaid õppemeetodeid kasutada. E-õppematerjale on küll loodud ja neid kasutatakse, kuid paljud neist on vananenud ja kutseõpetajad ei kasuta neid süsteemselt. Senised e-õppe materjalid vajavad ajakohastamist ning vajatakse uusi. Mootorsõidukite erialade puhul tuntakse ekspertide sõnul kutsehariduses puudust ühtsetest e-õppe materjalidest. Osa autoerialasid õpetavad kutsekoolid kasutavad õppematerjalina platvormi Prodiags^{98 98}, sest see on eesti keeles. Electude^{99 99} on ekspertide hinnangul sisult parem, kuid see on inglise keeles. Kutsehariduses õppijad ei suuda materjali inglise keeles omandada ja see tähendaks õpetajale suuremat koormust. Ühtsed õppematerjalid aitaks kaasa lõpetajate ühtlasema oskustaseme saavutamisele.

Materiaal-tehniline baas on HAKA aruannete järgi MME õppekavades seatud õpieesmärkide saavutamiseks koolides üldjuhul olemas. Õppetööks on kasutada tänapäevased õppetöökojad ja õppelaborid, stendid ning praktiliste tööde läbiviimiseks vajalikud masinad ja seadmed. Ekspertide hinnangul on metallitööks vajalikud masinad ja seadmed kallid ning nende uuendamine keeruline, samuti toodi probleemina välja metalli jm õppeks vajaliku toormematerjali hinnatõus. Tehakse koostööd tööandjatega ning praktilise õppe läbiviimiseks kasutatakse ka ettevõtete seadmeparki, sest kiiresti arenevat tehnoloogiat ei ole koolil alati võimalus oma tehnikapargis kaasaegsena hoida. Näiteks rakendatakse duaalõpet, kus teooriatunnid toimuvad kutseõppekeskuses ning praktika ettevõttes. Õppeainete läbiviimine ettevõttes kohapeal annab õppijatele arusaama reaalsest tööst, võimaluse praktiliselt tööd proovida töökeskkonnas ning lisaks aitab hoida õpetaja teadmisi ajakohasena. Tööandjad julgustavad kooliesindajaid pöörduma ettevõtte poole, et viia näiteks metallialal osa tunde läbi ettevõttes. Lisaks võimaldatakse õpetajatele koolitusi tööandjate poolt, mis on uuemate tehnoloogiate tundmaõppimiseks, tööturu trendidega kaasas käimiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja õpetaja isiklikuks professionaalseks arenguks äärmiselt tähtis.

Materiaal-tehnilise baasi suhtes julgustavad eksperdid tegema koolidel omavahel tihedamat koostööd, kasutama praktiliste oskuste omandamiseks teiste valdkonnas õpetavate kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppelaboreid. Näiteks autoerialade õpetamisel on osal koolidel takistuseks ruumipuudus või aegunud õppeseadmed ja simulaatorid. Kui koolis automaalri ja autoplekksepa erialadel õppetööd ei toimu, kuid materiaal-tehniline baas on olemas, võiks seda kasutada üleriigiliselt tasemeõppe ja täienduskoolituste tarbeks. Kohati puuduvad koolides õppevahendid tänapäevaste baasteadmiste omandamiseks ja keerulisemate praktiliste tööde läbiviimiseks. Autoerialade puhul toetuvad koolid sageli üsna palju margiesinduste toele.

Eksperdiintervjuudes ja grupiaruteludes tõstatati praktikakorralduse teema mitmes aspektis. Valdkonnas teevad koolid, ettevõtted ja erialaliidud tihedat koostööd, mida hindavad kõrgelt ka asjaosalised ise. Parendusettepanekud on suunatud pigem praktikakorralduse tervikprotsessi selgemale määratlusele, sh praktikaülesannete selgem eesmärgistamine, rollide jaotus (kooli ja ettevõtte poolne juhendaja), suhtlus praktikaettevõtte ja kooli vahel praktika ajal, ettevõttepoolne tagasisidestamine. Nõustuti, et koostööd saab parendada. Kohati ootavad koolid ettevõtete poolt initsiatiivi praktikakohtade pakkumiseks ja ettepanekuid selle paremaks korraldamiseks ning teisalt ootavad tööandjad koolide poolt suuremat initsiatiivi koostööks, sest ettevõtetel ei ole ressurssi tegeleda praktika korraldamisega. Kitsaskohana tõid eksperdid välja praktika ebaühtlase taseme, mida soovitati ühtlustada näiteks praktika läbiviimise juhendiga (praktikakoha tunnustamine, praktika eesmärgid, praktika hindamine jms).

Ettevõtted on enamasti valmis praktikante vastu võtma, sest sageli kasvab praktikandist tööandjale uus töötaja. Hea näide praktika vahendamise koostööst on „praktika mess“, mille eesmärk on viia kokku praktikaettevõtted ja praktikale minejad. Valdkonna ettevõtted ei eelda, et praktikant oskab kõike teha, pigem oodatakse praktikandilt õpitahet ja tulevast töötajat. Eksperdid mainisid ühe takistusena praktikajuhendajate mittetasustamist, mis ei soosi praktikale võtmist ettevõtete poolt, samuti praktikantide madalat huvi valitud eriala vastu. Ekspertide hinnangul võiks õppeprogrammis olla ette nähtud praktika eri ettevõtetes, et näha erinevaid tehnoloogiaid, kasutatavaid seadmeid, kogeda erinevat juhtimisstiili ja töötamisvõimalusi jne. Igal tootjal on spetsiifilised seadmed ning koolis ei olegi võimalik kõike õppida. Näiteks mootorsõidukite hoolduses toimub töö tükitöö tunnihinna alusel, seega tuleb töö efektiivsuse ja kvaliteedi kriteeriume juba praktilises õppes rakendada, et valmistada õppijat paremini ette tööturule sisenemiseks, liikudes sammhaaval tootja poolt määratud remondiaja piirmäära poole.

Kutsehariduse õppekavade arenguvajaduste suhtes soovitavad eksperdid pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

• Õppes pöörata enam tähelepanu tootmisprotsessi terviklikule mõistmisele, kus teatud tööprotsessid paiknevad tootmisprotsessis ning kuidas need mõjutavad tootmistsüklit kui tervikut.
• Rohkem siduda teooriat praktikaga, et õppijal tekiks suurem seos erialase tööga.
• Pöörata rohkem tähelepanu käeliste oskuste omandamisele.
• Õppes selgitada keskkonnakaitse olulisust ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid.
• Pöörata õppes rohkem tähelepanu töötervishoiule ja tööohutusele.
• Mootorsõidukite hoolduses suureneb elektriliste ja elektrooniliste komponentide osakaal (kuni elektrimootorite kasutamiseni), mistõttu tuleks suurendada õppes mootorsõiduki elektriosa mahte.

Täiskasvanute täiendusõpe^{100 100} võimaldab erialaste teadmiste ja oskuste omandamist ja täiendamist või uuel erialal oskuste omandamist. Täienduskoolitused on sageli kiireim ja paindlikem võimalus, et hankida vajalike oskustega töötajaid. MME valdkonnas pakuvad täiendusõpet erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja valdkonna ettevõtted.

Põhikutsealadest osa sobib töötamiseks üldharidusega inimestele või valdkonnaga otseselt mitteseotud erialade lõpetajatele. Seetõttu töötab osal MME põhikutsealadel (nt seadmete koostajad, elektroonikaseadmete koostajad) suhteliselt palju ainult üldhariduse või mitteerialase haridustaustaga inimesi (vt ptk 3.1.1.3.). Erialase hariduseta töötajad saavad vajaliku väljaõppe sageli ettevõttes kohapeal või vastavatel kursustel. Ühelt poolt tuleneb selline olukord sobivate oskustega töötajate puudusest, mis sunnib tööandjaid omale ise töötajaid koolitama, teisalt ongi mõne ametikoha väljaõpe lühiajaline ega vaja tasemeõpet. Täienduskoolitused on vajalikud ka juba väljaõppinud töötajatele oskuste ja teadmiste arendamiseks ning ajakohastamiseks.

Valdkonna ettevõtted kasutavad koolitusturul pakutavaid võimalusi, sh näiteks HTM-i koolitusvõimalusi, ning tellivad vajadustest lähtudes ettevõtte jaoks loodud koolitusi. tabelis 11 on toodud MME põhikutsealadega seonduv Töötukassa ja HTM-i^{101 101} koolituste statistika. Töötukassa või HTM-i rahastatud ja koolituspartnerite (sh koolitusfirmad, kutse- ja kõrgkoolid) pakutavatel koolitustel oli aastatel 2019–2022 kõige rohkem lõpetajaid keevitajate kursustel (vt tabel 10). Palju pakutakse projektijuhtimisega, üldisi, juhtimisega ning andmete analüüsiga seonduvaid koolitusi, mida ei ole tabelis välja toodud, kuid mis on samuti valdkonna arenguks vajalikud. Töötukassa pakub arvukalt ka autode detailer’i ja autopesija koolitusi, kuid need ei ole uuringu põhikutsealasse haaratud, mistõttu ei ole neid tabelisse lisatud.

EAS toetab tööstussektori arengut koolituste, nõustamisteenuste ja ambitsioonikate projektide rahastamisega. Eesmärk on edendada ettevõtete tootearendust ja innovatsiooni, arendada oskusi ja laieneda välisturgudele.

MME valdkonnas toimub väga suur osa täienduskoolitustest ettevõttesiseste koolitustena. Täienduskoolituste vajadus on pidev, sest tööprotsessid ja tehnoloogia muutuvad kiiresti, pidevalt on vaja omandada uusi oskusi, kohaneda uute protsessidega ning säilitada töötajate kompetentsuse taset. Paljudes ettevõtetes koostatakse kalendriaastaks koolitusplaanid, mis sisaldavad üldisi tööd puudutavaid koolitusi (seadusandlikud nõuded, tööohutus, esmaabi jms) ning valdkonnaspetsiifilisi koolitusi. Sageli on koolitused seotud masinate ja seadmete kasutamise väljaõppega, mida üldjuhul viivad läbi tarnijad ja edasimüüjad, kes õpetavad vastavaid seadmeid või masinaid kasutama. Enamasti käivad tarnijad Eestis kohapeal koolitamas, harvem saadetakse spetsialist välismaale väljaõppesse. Spetsiifiliste erialaste oskuste arendamiseks käiakse õppimas Euroopa riikides. Lihtsamad koolitused, nagu keelekursus, freesimine või treimine, tehakse suuresti ettevõtetes kohapeal kas kogenud töötaja poolt või ostetakse koolitusi ettevõttesse sisse.

Suurematel ettevõtetel on eraldi koolitusosakonnad ja sisekoolituskeskused, välja on töötatud sisekoolitus- või mentorprogrammid, mis aitavad uutel ja vähekogenud töötajatel tööks vajalikke oskusi omandada. Mõnes ettevõttes on välja töötatud mentorite grupp, kuhu kuuluvad spetsialistid, kes on valmis panustama uute töötajate juhendamisse ning saavad seejuures ise täiendavatel koolitustel osaleda. Tootmistöötajate väljaõpe toimubki enamasti ettevõttes kohapeal ning sellised lühikesed kontsentreeritud koolitused töökohal annavad ekspertide hinnangul kiireima tulemuse. Näiteks sisekoolitusena pakutakse sageli keevitaja, pingioperaatori või viimistleja väljaõpet.

COVID-19 kriisi ajal pakkusid paljud ettevõtted töötajatele ümberõppevõimalusi. Näiteks õhusõidukite hoolduses kasutati võimalust ümberõppeks uute lennuki- ja mootoritüüpide jaoks, mis andis töötajatele võimaluse hiljem taotleda litsentsi eri lennukitüüpide hoolduseks, mis ühtlasi laiendas töötajate rakendumise võimalusi tööturul.

MME ettevõtted teevad tihedat koostööd kutse- ja kõrgkoolidega. Eesti haridusvaldkonna ekspertide seas korraldatud küsitlusest selgus, et üks olulisemaid Eesti kõrghariduse tulevast nägu kujundavaid tegureid on kõrgkoolide roll täienduskoolitusturul (Arenguseire Keskus, 2018). Spetsiifiliste koolitusvajaduste puhul räägitakse koolidega läbi ning leitakse koostöös võimalikud lahendused.

MME ettevõtted on väga huvitatud järelkasvu tagamisest ning panustatakse valdkonna tulevaste töötajate väljaõppesse. Heaks näiteks on tööstusettevõtete enda algatusel loodud Clevoni Akadeemia. Valdkonnaspetsiifilistest koolitustest on hea näitena nimetatud koostöös TalTechiga mehaanikainseneri meistriklassi, mille eesmärk on mehaanikainseneride juhtimisalaste ja erialaste kompetentside täiendamine (sh tootearenduse, materjalitehnoloogia, robotiseerimise, tootmises digitaliseerimise, 3D-printimise ja keevituse moodulid)^{102 102}. Koolituse läbinul on võimalik taotleda või pikendada volitatud mehaanikainseneri, tase 8 kutsekvalifikatsiooni. Lisaks on MKM toetanud tööstusesektori töötajatele digitaalsete baasoskuste koolitusi (2017).

Intervjuudes toodi välja, et mitmeid vajalikke erialaspetsiifilisi koolitusi on Eestis raske leida. Uuringus osalenud ekspertide sõnul ei pakuta Eestis kõrgema taseme keevitusinseneri täienduskoolitusi. Kõrgema lisandväärtusega ja rahvusvahelistele nõuetele vastav keevitustöö tuleb sertifitseerida keevitusinseneril, kelle pädevus lubab keevitusprotseduure ettevõtetes heaks kiita. Puudust tuntakse just kõrgemal tasemel rahvusvahelise keevitusinseneri sertifikaadi saamiseks vajalikust täienduskoolitusest, mida on ettevõtetel kulukas üksikkoolitusena sisse osta. Ettevõtted, kes tegutsevad kohalikul turul, ei pruugi vajada keevituste sertifitseerimist. Mida rohkem on Eestis rahvusvaheliselt tegutsevaid ettevõtteid, seda suurem on vajadus keevitusinseneride järele. Ühe võimaliku lahendusena nähakse tippspetsialistide väljaõppe toetamist riiklikult väga spetsiifiliste teadmiste omandamiseks välismaal või väliskoolitaja Eestisse toomist, et koolitada välja vajalik arv erialaspetsialiste.

Oskustöötajate täienduskoolituste puhul peetakse kõige tõhusamaks lühikesi ja paindlikke täienduskoolitusi, mida pakuvad kutseõppeasutused. Näiteks Kehtna KHK pakub elektrotehnika ja hüdraulika alusõpet mootorsõidukeid hooldavate ettevõtete töötajatele^{103 103}. Keevitajate väljaõpet pakuvad paljud erakoolitusasutused. Keevitajate täienduskoolitust pakuvad mitu kutseõppeasutust. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolil on keevitajate atesteerimise õigus^{104 104}.

Keevitajate täienduskoolituste õppekvaliteeti hindas EKKA 2020. aasta sügisel nelja asutuse põhjal. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on keevitajate täienduskoolitustel osalejad vene keelt kõnelejad, mistõttu peaksid plaanitavad koolitused ja juhendmaterjalid olema kättesaadavad kindlasti ka vene keeles. Positiivsena on esile tõstetud koolitajad, kes on pikaajalise kogemusega oma ala spetsialistid ning koolituste praktilist osa on hinnatud samuti kõrgelt. Kitsaskohaks on sertifitseeritud keevitajate Eestist väljaliikumine ning asjaolu, et erasektori täienduskoolituse pakkujatel puuduvad teadmised õppekavade koostamisest ja vormistamisest (Estra, 2020).

Elektroonikatööstuses on töötajatel tootmise kvaliteedi tagamiseks vaja tõendada kvalifikatsiooni IPC sertifikaatidega, mida tuleb teatud aja tagant uuendada. IPC sertifikaatide nõue tingib pideva koolitusvajaduse nii uute kui ka seniste töötajate täiendus- ja ümberõppes. Seetõttu on elektroonika alavaldkonnas IPC sertifikaadi kursuste kättesaadavus tööandjate konkurentsivõime püsimiseks ääretult vajalik. Sama on märgitud ka varasemas OSKA IKT uuringus (Mets ja Viia, 2021). Suuremad rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad elektroonikatööstuse ettevõtted tellivad IPC koolitusi tehasesse kohapeale. Väiksematel ettevõtetel on koolituse tellimine väga kallis, seetõttu eelistatakse saata oma töötajad IPC koolitusele pigem ükshaaval, et tagada samal ajal järjepidev töö tehases. IPC täienduskoolitusi koos sertifitseerimise võimalusega pakuvad Tallinna Polütehnikum^{105 105} ja MTÜ Eesti Tehnikahariduskeskus^{106 106}. Tööandjad tõid murekohana välja, et HTM oli uuringu tegemise hetkeks lõpetanud IPC koolituste toetamise, mis muudab töötajate koolitamise keerulisemaks. IPC koolitusi võiks ekspertide hinnangul pakkuda vastavalt tööandjate regionaalsele vajadusele (nt Tartus, Pärnus, Kuressaares) ja koostöös kutseõppeasutustega. Saaremaal on mitu suurt elektroonikatööstuse ettevõtet ning koolitusvajadus on suur.

Mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas on seadmete jt tehnoloogiliste uuenduste ja elektriautode arvu suurenemise tõttu olulised pidevad erialaseid koolitused. Spetsiifilisi koolitusi pakuvad ka valdkonna tootjad. Täienduskoolituste puhul tõid eksperdid ühe kitsaskohana välja tehnoülevaataja atesteerimisel nõutava koolituse sisu, mis vajab ajakohastamist. Vastavalt liiklusseadusele peab tehnonõuetele vastavuse kontrollija olema atesteeritud, mille eelduseks on Transpordiameti koolituse ja nõuetekohase praktika läbimine. Koolitusi korraldatakse koostöös Tehnoülevaatajate Liiduga, kui leitakse selleks ressursse, mistõttu on koolituste pakkumine ebastabiilne.

MME ettevõtted toetavad töötajate õppimist. Küll aga mainiti, et sageli on õppivate töötajate töökoormus liialt suur. Eksperdid soovitavad tööandjatel toetada erialasel õppekaval õppivaid töötajaid ja arvestada õppimisele kuluva ajaga, vältides ülekoormust ning soodustades õpingute jätkamist ja kooli lõpetamist.

Järgnevalt võrreldakse põhikutsealade prognoositud tööjõuvajadust (vt ptk 4) ja prognoositud koolituspakkumist (vt ptk 6.2) järgneva kümne aasta vaates ning antakse hinnang koolituspakkumise piisavusele tööjõu ettevalmistamisel.

MME valdkonna põhikutsealade uue tööjõu vajadus prognoosiperioodil kokku on umbes 9300 uut töötajat, neist umbes 7550 vajatakse tasemeõppest. Seega MME valdkond vajab põhikutsealadel igal aastal kokku umbes 750 tasemeõppe lõpetajat: umbes veerand juhtide, tippspetsialistide ja keskastmejuhtide ning kolmveerand oskustöötajate põhikutsealadele. MME põhikutsealadega seotud õppekavadelt asub prognoosi kohaselt valdkonda tööle umbes 550 inimest aastas – valdav osa kutseharidusest ja umbes 15% kõrgharidusest. Täiendavalt lisandub prognoosi kohaselt lõpetajaid põhikutsealadega lähedastelt õppekavadelt umbes 180 inimest aastas. Koolituspakkumine tervikuna on uue tööjõu vajaduse katmiseks ebapiisav, kuid alavaldkondades ja põhikutsealati on olukord erinev.

Kõrgema lisandväärtusega keerukamate toodete ja teenuste arendamiseks ja tootmiseks, tööjõutootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam suuremat lisandväärtust loovaid spetsialiste. Nii valdkonna ekspertide hinnangul kui ka prognoositavat koolituspakkumist arvestades on valdkonna suurim kitsaskoht kõrgharidusega tehniliste erialade lõpetajate nappus ja ebapiisav järelkasv. Tööstuses võib inseneride ebapiisav kättesaadavus saada takistuseks ettevõtete ja kogu valdkonna arengule, kuna suuresti toetub neile tootearendus ja tootmise tõhustamine.

Nagu koolituspakkumise peatükis (vt ptk 6.2) selgus, on õppijate huvi valdkonna erialade vastu erinev. Eriti populaarne on mootorsõidukite tehniku ja automaalri õpe, mistõttu on mootorsõidukite hoolduse alavaldkonnas kutseõppe koolilõpetajaid märgatavalt rohkem, kui on töökohti. Prognoosi järgi vajatakse mootorsõidukite hoolduse alavaldkonna põhikutsealadele järgneval kümnel aastal ligi 1400 koolilõpetajat, aga koolituspakkumine on ligi 2800 lõpetajat (vt tabel 12). Seejuures tuleb arvestada, et nendel erialadel on koolilõpetajaid rohkem, kui on arvestatud koolituspakkumisse (u 50% lõpetajatest). Seega on koolilõpetajaid tööturu vajadusest enam. Vaatamata arvulisele ülekoolitamisele on tööandjate hinnangul sobivate oskustega töötajaid keeruline leida.

Masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses jääb prognoosi kohaselt kutse- ja kõrghariduses lõpetajaid tööjõuvajaduse katmiseks puudu. Masina-, metalli- ja elektroonikatööstus vajab prognoosi järgi põhikutsealadele järgneval kümnel aastal ligi 6100 koolilõpetajat, samas koolilõpetajaid on 4500. Elektroonikaalast õpet pakutakse vähem, kui on tööturu ootus. Nii kutse- kui ka kõrghariduses võiks olla elektroonika erialade lõpetajaid rohkem. Puudujäägi kompenseerivad muude lähedaste erialade lõpetajad. Masina- ja metallitööstuse alavaldkonnas on koolilõpetajaid põhikutsealadega otseselt seotud õppekavadelt tööjõuvajadusest vähem ning ka koos lähedaste erialade lõpetajatega ei kata tasemeõpe nõudlust uute töötajate järele.

Intervjueeritud tõid välja, et regionaalselt on tööjõu kättesaadavus erinev, sh võib olukord aastati muutuda, kuid üldiselt tunnetatakse tööjõupuudust praktiliselt kõikidel ametikohtadel. Tööandjate vajadusega võiks paremini vastavuses olla piirkondlik elektroonikaalase kutseõppe ja/või koolituste pakkumine (nt Saaremaal, kus asub mitu suurt elektroonikaettevõtet).

Oskustööjõu kvalifikatsiooninõuded on viimasel kümnendil muutunud: vajatakse inimesi, kes suudavad töötada keerulisema tehnoloogiaga. Paraku ei ole selliseid töötajaid piisavalt, mis takistab ettevõtete arengut. Tootmises aitab tööjõu puudujääki leevendada välistööjõud ning suhteliselt lihtne liikumine tootmistöötajate töökohtade vahel. Näiteks toodi intervjuudes välja, et roteerumisega saab lihtsamate tootmistööde tegijad suunata erinevatele töödele, mis annab paindlikkust tootmismahtude muutumisel ja teisalt pakub töötajatele vaheldusrikkust. Välistööjõu jätkuva kasutamise vajadust rõhutati nii tootmistöötajate kui ka inseneride ja spetsialistide tasemel.

Eelkõige just masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse arengu jaoks on tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtul oluline ka teiste seonduvate valdkondade panus. Tööandjatega intervjuudes rõhutati lisaks valdkondliku tööjõu vajadusele ka IKT-sektori panust valdkonna arengusse ning toodi välja raskused tarkvara- ja elektriinseneride leidmisel, kes kuuluvad OSKA uuringutes teistesse valdkondadesse ja keda siinses analüüsis ei käsitleta.

Tabelis 13 võrreldakse põhikutsealade prognoositud tööjõuvajadust ja koolituspakkumist ning antakse hinnang koolituspakkumise piisavusele tööjõu ettevalmistamisel põhikutsealade kaupa. Detailsem tabel on lisas 9. Õppekohtade loomisel tuleb arvestada suurema sisseastujate arvuga kui tabelis 13 toodud vajadus tasemeõppe lõpetajate järele, et kompenseerida seda osa, kes katkestavad, liiguvad eri haridusastmete vahel või töötavad erialasel tööl teistes sektorites.

Arvutades vajadust tasemeõppe lõpetajate järele, ei jäetud välja välistöötajaid, st tegelik koolitusvajadus Eestis on välistööjõudu kasutades mõnevõrra väiksem. Välistööjõu osakaalu lähikümnendil on keeruline prognoosida (välistöötajate arv sõltub majandustsüklist, seadusemuudatustest, geopoliitilisest olukorrast jne). Kui võtta eelduseks, et välistööjõu kasutamise osakaal jääb valdkonnas samaks, siis väheneb tasemeõppes koolitamise vajadus kutsehariduses 9% ja kõrghariduses 2% võrra. Rohkem on välistöötajaid masina- ja metallitööstuse tootmistöötajate seas (13%), seega mõjutab välistööjõu kättesaadavus selles alavaldkonnas kohalikku koolitusvajadust enam.

Peatükis on sõnastatud uuringust tulenevad järeldused tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud valdkonna peamiste kitsaskohtade kohta ning ettepanekud nende leevendamiseks. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest: mida on vaja muuta, et täita MME valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus vaatega aastani 2031.

Valdkonna ekspertide kaasabil prognoositi, kui palju ning milliste oskustega töötajaid MME valdkonnas järgneva kümnendi jooksul vaja läheb (vt ptk 4 ja ptk 5), ning hinnati, kas praegune koolituspakkumine vastab tööjõuvajadusele.

Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks on uuringus osalenud eksperdid välja pakkunud võimalikud lahendusteed ja ettepanekud, millele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Lisaks kitsaskohtadele ja ettepanekutele on esitatud tähelepanekud, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud. Õppe sisu, mahu, korralduse jms muutmise ettepanekud puudutavad õppeasutusi, valdkonnas tegutsevaid tööandjaid, erialaliite, valdkonna poliitikakujundajaid jt.

Valdkonna kitsaskohtadele leevendamiseks on oluline uuringus tehtud ettepanekute elluviimist jälgida ning leida asjaosaliste koostöös võimalusi lahenduste edasiarendamiseks. Kitsaskohtade lahendamise seirega alustatakse umbes kaks aastat pärast uuringu avalikustamist. Tagasiside kogumiseks saadetakse ettepanekute eestvedajatele küsitlus, mille tulemustest lähtudes analüüsib OSKA uuringumeeskond koos VEK-iga rakendatud tegevuste piisavust valdkonna tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohtade leevendamiseks.

Järgnevalt on esitatud MME valdkonna peamised tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud kitsaskohad ning tegevusettepanekud, mida toetavad uuringu tulemustest lähtuvad selgitused ning mis võiksid olla võimalikeks lahendusteedeks probleemkohtadele leevenduse pakkumisel.

Eesmärk. Valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam inseneriharidusega koolilõpetajaid.

Selgitus

Kõrgema lisandväärtusega keerukamate toodete ja teenuste loomiseks ja arendamiseks, tööjõutootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks on vaja senisest enam suuremat lisandväärtust loovaid spetsialiste. Need valdkondlikud eesmärgid ühtivad ka „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (TAIE) püstitatud eesmärkidega. Nii valdkonna ekspertide hinnangul kui ka prognoositavat koolituspakkumist arvestades on valdkonna suurim kitsaskohti inseneride nappus ja ebapiisav järelkasv. Põhjuseid on mitmeid, näiteks noorte vähene huvi insenerierialade vastu, õppe sagedane katkestamine tööle asumise tõttu, insenerierialale sisseastumisel nõutavad eeltingimused jms. Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks, valdkonnas uudsete tehnoloogiate rakendamisel ja arendamisel on oluline praegusest suuremal hulgal kõrgharidusega spetsialistide olemasolu, et saavutada lisandväärtuse kasv. Inseneride olemasolu on hädavajalik, et ettevõtted suudaksid pakkuda nutikamaid insener-tehnilisi lahendusi, panustada innovatsiooni, tõhustada tootmist, täita tehnoloogiamahukaid tellimusi, arendada ja valmistada keerukamaid tooteid.

Tehnikaaladele järelkasvu tagamiseks ja noortes tehnikaalade vastu huvi tõstmiseks on vaja eri sihtrühmadele suunatud tegevusi. Näiteks tehnikaalasid ja tööstust tutvustavad meediakajastused (tele- ja raadiosaated, persoonilood, sotsiaalmeedia), võistlused, tehnikaalaste huviringide jätkusuutlik toetamine, silmaringi avardamiseks üldharidusõppe raames õppekäigud tehastesse jmt. Ühe hea algatusena on väljatöötamisel inseneriakadeemia koostööprogramm, mille eestvedajaks on HTM ja sihtrühmaks on põhikooli õpilased (alates 3. astmest), gümnaasiumiõpilased, kutse- ja kõrgkooliõppurid, üldhariduse reaalainete õpetajad, LTT õpetajad (ringijuhid), huvihariduse õpetajad, kutsehariduse töötajad (õppejõud ja praktikajuhendajad), kõrgkoolide akadeemilised töötajad, erialaliidud ja ettevõtete esindusorganisatsioonid.

Selgitus

Koolituspakkumine kõrgharidusõppes on tööjõuvajadusest väiksem ja tööandjad tunnetavad töötajate leidmisel suuri raskusi. Valdkondlik kõrgharidusõpe valmistab ette töötajaid juhtide, inseneride, töödejuhatajate, kõrgema taseme mehhatroonikute ja tehnikute ametialadele. Valdkonna konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on praegusega võrreldes vaja rohkem erialase kõrgharidusega spetsialiste. Tehnilistel erialadel õppimise motivatsiooni suurendamiseks oleks vaja välja töötada süsteemsed lahendused. Võimalikud tegevused kitsaskoha lahendamiseks võivad olla järgmised: pakkuda jätkuvalt eriala ja ettevõtte stipendiume^{107 107}; pakkuda tööandjatele stipendiumite puhul maksuvabastust; õppe tasustamissüsteemiga suunata õppijaid eelistama tööturul vajalikke ja tööjõu puudujäägiga erialasid. Näiteks õppe tasustamise erisust saaks kasutada suunavana, pakkudes tasuta õpet puudujäägiga erialadel ning teistel erialadel osaliselt tasulisena.

Selgitus

Elektroonikaalase kõrgharidusõppe lõpetajaid on tööjõuvajadusest vähem. Elektroonikatööstuse tööandjad tunnevad eriti puudust magistrikraadiga elektroonikainseneridest, kuid just elektroonikaalase magistriõppe vastuvõetute arv on märkimisväärselt vähenenud (u 40%). Praegu keskendutakse õppes tootearendusele, kuid lisaks on vaja õpetada elektroonikaalase spetsiifikaga tehnoloogiliste protsesside arendamist ja juhtimist. Ekspertide hinnangul sobib tehnoloogiliste protsesside arendamise ja juhtimise teema kas RAK või MA taseme õppekavasse või mõne praeguse õppekava juurde spetsialiseerumisena.

Eesmärk. Kõrghariduses tehniliste erialade lõpetajate arvu suurendamiseks on keskhariduses (gümnaasiumis ja kutseõppes) lõpetajatele tagatud õpingute sujuv jätkamine kõrghariduses.

Selgitus

Sageli on laia matemaatika riigieksami sooritamine vähemalt 50% tulemusele üks eeldusi kõrghariduses tehnilisele erialale sisseastumisel. Kitsa matemaatika ainekava õppimine ja eksami sooritamine on õppija jaoks lihtsam võimalus gümnaasiumihariduse omandamiseks (mh saada kõrgem keskmine hinne), kuid see võib välistada või takistada õpingute jätkamist tehnilistel erialadel kõrghariduses. Inseneride erialadel õppijate arvu suurendamist ja töötajate nappuse leevendamist hõlbustaks õpiteede sujuvama jätkamise võimalus kõrghariduses, sh eristamata gümnaasiumiastmes kitsa ja laia matemaatika õpet. Kuid see vajaks eelnevat põhjalikumat analüüsi.

2021/2022. õa sooritas matemaatika riigieksami 8664 inimest, neist kolmandik saavutas vähemalt 50% laia matemaatika eksami punktidest (laia eksami sooritas 55% kõigist matemaatika eksami tegijatest). Seda teemat on tõstatatud ka varasemate OSKA uuringute käigus, mistõttu võiks analüüs pakkuda täiendavat teadmist kitsa ja laia matemaatika valimise mõjudest noorte edaspidisele karjääriteele.

Selgitus

Tööturul on hinnatud töötajad, kes on eelnevalt omandanud kutsehariduse ning hiljem jätkanud õpinguid kõrghariduses erialasel õppekaval. Kutsehariduse lõpetajate õpingute sujuvamaks jätkamiseks kõrghariduses on oluline tõsta kutsekeskharidusõppe raames antava üldhariduse taset, et võimaldada õpingute jätkamist kõrgkoolis võrdväärselt gümnaasiumilõpetajatega. Näiteks pakkuda sarnaselt IT-akadeemiaga teatud erialadel kutsekeskhariduses nelja-aastast õpet, kus õpitakse üldharidusaineid võrdväärses mahus gümnaasiumiga, et oleks võimalik edukalt sooritada kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid (Haridus- ja Noorteamet s.a).

Eesmärk. Valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam erialase ettevalmistusega koolilõpetajaid.

Selgitus

Masina- ja metallitööstuses on tootmistöötajate koolituspakkumine tasemeõppes väiksem tööjõuvajadusest. Tööandjad ootavad senisest enam erialase ettevalmistusega tootmistöötajaid tasemeõppest. Lisaks koolilõpetajate arvu suurendamisele on vaja tegeleda õppima asumise motiveerimisega nendel erialadel, kus lõpetajaid on tööjõuvajadusest vähem. Näiteks pakkuda erialastipendiumeid, suunata õppijaid lõpetajate puudujäägiga erialadele.

Eesmärk. Õhusõiduki hooldustehniku kutseõppe rahastamine katab tegelikud õppekulud.

Selgitus

Õhusõiduki hooldustehniku kutseõpet pakub Eesti Lennuakadeemia töökohapõhises vormis Tallinnas asuvas õppekeskuses ja praktika toimub ettevõtetes^{108 108}. Kutseõppe õhusõiduki hooldustehniku õppekavasse on integreeritud lennundustehnilise töötaja A-kategooria baaskoolitusprogramm, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse nr 1321/2014^{109 109} lisa III (osa 66) nõuetele ja on kinnitatud Transpordiameti poolt. Selleks, et täita nimetatud lennunduse õigusaktides määratud koolituse mahtu, kontakttundide arvu ja praktika mahtu^{110 110}, ei jätku koolil ja õpet toetavatel ettevõtetel ressurssi õppekulude katmiseks. Ettevõtted panustavad suurel määral tasemeõppe kulude katmisel. Samas ei anna see neile tagatist, et lõpetaja asub ettevõttesse tööle. Seni on ELA pakkunud A-kategooria ehk liinihoolduse mehaaniku õpet, kellel on piiratud kompetentsid ning kes tohib teha ainult teatud töid liinihoolduses (rattavahetus, pidurivahetus, õlitaseme kontroll jms). Ettevõtetel oleks vaja B1 tehnikute õpet, kellel on õigus teha kõiki töid nii liini- kui ka baasihoolduses, kuid mille õppemaht on märgatavalt suurem A-kategooria õppest.

Avatud turg võimaldab lennuoperaatoritel konkureerida kõikidel Euroopas läbiviidatavatel lennuliinide hangetel võrdsetel alustel, mis on loonud olukorra, kus operaator võib opereerida liinil, mis on tema registririigist (koduriigist) füüsiliselt eemal. Kuna hooldust tuleb teha kõigile õhusõidukitele, lennutavad operaatorid oma tehnikuid nendesse liinihoolduse kohtadesse, kust lende korraldatakse. Kuna A-kategooria mehaanik on oma kvalifikatsioonilt ja pädevuselt väga piiratud, siis õhusõiduki käitamise käigus ilmnevate tehniliste probleemide korral ei saa A-kategooria tehnikutega operaator lahendada keerulisemaid probleeme. Seega on mõistlikum saata liinihooldust tegema B-kategooria tehnik, kellel piiranguid ei ole ning kellel on õigus ja pädevus lahendada kõiki tekkivaid probleeme. A-kategooria mehaanikud olid vajalikud varem kodubaasis tegutsevatele hooldusettevõtetele. Muutunud majandusmudel on põhjustanud olukorra, kus see tehniku kategooria on muutunud suurele hulgale ettevõtetest kasutuks. Rahastuse probleem on ka A-kategooria õpetamise puhul, kuid alarahastuse osakaal muutub veelgi suuremaks B-kategooria tehnikute õpetamisel, kuna koolituse maht on suurem.

Eesmärk. Valdkonna ettevõtetesse jõuab senisest enam elektroonikaalase ettevalmistusega koolilõpetajaid.

Selgitus

Elektroonikatööstuses on tootmistöötajate koolituspakkumine tasemeõppes väiksem tööjõuvajadusest. Elektroonikaalast spetsiifikat rohkem nõudvates töölõikudes peaks töötajal olema elektroonikaalane (nt elektroonikatehnik, tase 4) väljaõpe. Tööandjad ootavad senisest enam erialase ettevalmistusega tootmistöötajaid tasemeõppest. Ka elektroonikaseadmete koostaja (tase 2) tasemeõppe pakkumine aitaks tööandjatel lihtsustada sobivate oskustega töötajate leidmist. Samuti võiks tasemeõpe paremini vastata tööandjate piirkondlikele vajadustele. Näiteks Saaremaal on mitu elektroonikaettevõtet, kuid Kuressaare Ametikoolis puudub võimalus õppida elektroonika erialal. Eksperdihinnangul aitaks elektroonikaalane õpe Saaremaal ka kohalikke laevaehitajaid. Hetkel on õpe Tallinna Polütehnikumis ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (tase 2 ja 4) ning vastuvõetuid oli viimasel kolmel aastal keskmiselt 34 inimest aastas. Üks lahendusi võib olla ka õppijatele tasuta lühemate täienduskoolituste pakkumine kutseõppeasutustes.

Eesmärk. Elektroonikatööstuse töötajad on läbinud vajaliku täiendusõppe.

Selgitus

Elektroonikatööstuses on toote kvaliteedi tagamiseks ja tõendamiseks nõutud IPC sertifikaatide olemasolu töötajatel, mistõttu on vajalik pidev töötajate koolitamine. Elektroonikaalane tasemeõpe on vähene, kuid alavaldkond panustab Eesti majandusse (nt moodustas 15% töötleva tööstuse käibest, ligi 22% ekspordikäibest 2020. aastal) ning vajab suuremat toetust töötajate väljaõpetamisel.

Eesmärk. Autoerialade kutseõppe koolilõpetajate arv vastab tööturu vajadustele.

Selgitus

Automaalrite ja mootorsõidukite tehnikute koolituspakkumine on uue tööjõu vajadusest suurem. Ehkki aastate jooksul on koolitatud automaalreid ja mootorsõidukite tehnikuid tööturuvajadusest enam, tunnetavad tööandjad töötajate leidmisel raskusi. Osa õppijate puhul on ekspertide hinnangul tegemist nn hobiõppega, probleemiks on ka katkestamised (nt vale erialavalik). Lõpetajate seas on valdavalt noored: alla 25-aastaseid on mootorsõidukite tehnikute seas umbes 90% ja automaalrite seas 80%. Ekspertide hinnangul on paljud noored huvitatud pigem keskhariduse saamisest kui erialale tööle asumisest. Automaalrite õppes on umbes 40% õppijatest naised, kuid automaalrina töötajatest on naisi kõigest kümnendik. Edaspidi võiks analüüsida turutõrke põhjusi, sh õppijate motivatsiooni ja takistusi erialasele tööle asumisel. Analüüsi aluseks võib olla näiteks OSKA ja kutseõppeasutustega koostöös väljatöötatud lõpetajate erialase rakendumise uurimismetoodika. Samuti tuleks tõsta noorte teadlikkust kutseõppe erialadest, mille lõpetajaid on tööjõuvajadusest vähem, et suunata noori tegema teadlikumaid õpivalikuid, mis on paremini vastavuses tööturu vajadustega ja lõpetamisel on suurem võimalus rakenduda erialasel tööl.

OSKA transpordi ja logistika 2017. aasta uuringus tehti ettepanek, mis on jätkuvalt asjakohane: auto- ja keretehnikute kutsehariduses tugeva ülepakkumise tõttu vähendada mootorsõidukite ja keretööde tehnikute kutsehariduse pakkumist ning suurendada liikurmasinate tehnikute õpet.

Liikurmasinate õppe võimalus on kahes koolis (Järvamaa KHK ja Kehtna KHK), mis katab ekspertide hinnangul erialase ettevalmistusega töötajate tööjõuvajaduse. Huvi liikurmasina (sh veoauto ja bussi) tehniku õppe vastu võiks siiski olla suurem. Huvi tekitamiseks on üks võimalus tutvustada töö tänapäevast sisu, mitmetahulisust ja võimalusi tööturul.

Autoplekkseppade koolituspakkumine on samuti tööturuvajadusest arvuliselt suurem, kuid tööandjatel on väga keeruline töötajaid leida. Lõpetajad leiavad rakendust valdkonna teistel põhikutsealadel, sh väikesel arvul lennukite hoolduses, ja ka väljaspool valdkonda. Üldine oskustööjõu puudus ja ülekantavad oskused võimaldavad kergelt tööd leida teistes sektorites. Kuna tegemist on väikesearvulise kutsealaga ning õppijaid ei ole palju (nt viimasel kolmel aastal oli keskmiselt 31 lõpetajat), siis vaatamata tööjõuvajadusest suuremale koolituspakkumisele on autoplekksepa õppe samas mahus pakkumine põhjendatud.

Partnerid: valdkonna erialasid õpetavad kutseõppeasutused

Tähelepanekud

• Täiendavat analüüsi on vaja turutõrkega erialade (sh automaalrite, mootorsõidukitehnikute ja autoplekkseppade) lõpetajate erialasel tööl mitterakendumise põhjusest.
• Kutseõppeasutused koostöös tööandjatega tutvustavad liikurmasinatehniku eriala töö mitmetahulisust ja võimalusi tööturul, et suurendada noorte huvi eriala vastu.

Selgitus

Diagnostikute koolituspakkumine on väiksem tööturuvajadusest ning tööandjatel on raske leida erialase haridusega diagnostikuid. Tööjõuvajadusest osa katab muu lähedane kutseharidus ja osaliselt kõrgharidusõpe, mis vähendab koolituspakkumise puudujääki. Diagnostiku õppe puhul on tegemist 5. taseme jätkuõppega ja õppida soovijaid on vähem kui õppekohti. Kohati võib õppe ja tööelu ühildamine olla keeruline, mistõttu on oluline jätkuvalt pakkuda paindlikke õppevõimalusi.

Eesmärk. Autoerialade õppes kasutavad kutseõppeasutused ühtset tänapäevast eestikeelset e-õppekeskkonda.

Selgitus

Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, aeguvad paberil õppematerjalid kiiresti. Elektroonilised õppematerjalid võimaldavad paindlikumalt uuendustega kaasas käia ja erinevaid õppemeetodeid kasutada. Osa koole kasutavad õppematerjalina näiteks Prodiagsi platvormi^{111 111}, sest see on eesti keeles. Platvormi Electude^{112 112} õppesisu on ekspertide hinnangul parem, kuid see on inglise keeles. Kutsehariduses ei suuda kõik õppijad õppematerjali inglise keeles omanda, mis tähendab õpetajale suuremat koormust. Vaja oleks eestikeelseid ühtseid õppematerjale. Ühtsed õppematerjalid aitaksid kaasa ka lõpetajate ühtlasema oskustaseme saavutamisele.

Partnerid: valdkonna erialasid õpetavad kutseõppeasutused

Tähelepanek

• Koolide võimalused autoerialasid õpetada on erinevad. Autoerialade õpetamisel on osal koolidest takistuseks ruumipuudus või aegunud õppeseadmed ja simulaatorid. Samas on koole, kus õppelaborid on väga hästi sisustatud, kuid õppijaid on vähe. Kutseõppeasutused võiksid teha omavahel senisest tihedamat koostööd praeguste õppelaborite ja töökodade kasutamisel.

Eesmärk. Tehnoülevaatajate järelkasv vastab tööturu vajadustele ning tehnoülevaatajana töötamise nõuetele vastamiseks on loodud täiendavaid võimalusi.

Selgitus

Tehnoülevaatajaid on keeruline leida, töötajaskond vananeb ja ekspertide hinnangul on nõuded tehnoülevaatajaks saamisel liialt kitsendavad. Tehnoülevaatajate tasemeõpet eraldi ei ole, töötamise üks eeltingimusi on mootorsõidukitehniku eriala omamine. Kuna autoerialadel on koolilõpetajaid palju, kuid tööandjad tunnevad tehnoülevaatajatest siiski puudust, siis saaks olukorda leevendada, tutvustades õpilastele tehnoülevaataja ametiala kui üht karjäärivõimalust ning suunates osa autoerialade lõpetajatest spetsialiseeruma tehnoülevaatajaks.

Eesmärk. Tööjõupuuduse leevendamiseks on töötleva tööstuse tööandjatel paindlikumad võimalused välistööjõu kasutamiseks.

Selgitus

Tööstuses on üldine kvalifitseeritud tööjõu puudujääk, kuid valdkonna arenguks, tootmismahtude suurendamiseks ja kasumlikkuse tõstmiseks on vaja tagada tööjõu kättesaadavus. Eesti konkureerib rahvusvaheliselt tööjõu pärast, mistõttu peaks olema tööjõu värbamine välismaalt paindlikum. Kitsaskohta aitaks leevenda näiteks see, kui valdkonna töötajad vabastada sisserändekvoodi alt, teha muutusi nõutavas palgamääras vmt. Hea algatusena toetab Work in Estonia välistalentide kaasamise programm alates 2022. aastast lisaks IT-spetsialistide värbamisele ka inseneride ning laiemalt loodus- ja täppisteaduste erialade spetsialistide värbamist.

Eesmärk. Valdkonna õpet pakkuvates kutse- ja kõrgkoolides on tagatud õpetajate ja õppejõudude olemasolu.

Selgitus

Kriitilise kitsaskohana märgiti õpetajate puudust ja järelkasvu küsimust. Kitsaskohaks on üleüldine õpetajate puudus ning vananev õpetajaskond. Õppejõudude leidmine ja hoidmine on keeruline, mida põhjustab sageli ülekoormus ja palgasurve. Koolid ei suuda õpetajate ja õppejõudude töötasus konkureerida ettevõtetega. Õpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamise üks võimalusi on tehnikaerialadel õppijatele ja töötavatele erialaspetsialistidele, kellel on soov panustada valdkonna õppesse, pakkuda täiendavalt kutseõpetaja pedagoogika õpet. Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž pakub koos Tallinna Ülikooliga ühist mikrokraadikava^{113 113}, mis on suunatud töötavatele õpetajatele täiendamaks oma ainedidaktilist pädevust MATIK-valdkonnas ja erialaspetsialistidele ümberõppeks (MATIK-õpetaja lisaeriala omandamiseks). Tegemist on tasulise õppega, mis võib olla takistuseks õppida soovijatele. Tallinna Ülikool pakub kutseõpetaja kohanemisaasta toetusprogrammi pedagoogilise ettevalmistuseta kutseõpetajatele, et aidata vähese kogemusega õpetajal kujundada esmaseid oskusi ja vajalikke hoiakuid töötamiseks kutseõpetajana^{114 114}.

Ekspertide hinnangul on oluline ka õpetajate ja õppejõudude teadmiste ja oskuste järjepidev täiendamine. Kutseõppeasutuste õpetajatele tuleb jätkuvalt pakkuda võimalust täiendada oma tehnikaalaseid ja pedagoogilisi teadmisi.

Üldhariduskoolide tehnoloogiaainete õpetajate järelkasvu tagamiseks on oluline nende koolitamise jätkamine Tallinnas. Hetkel pakub õppevõimalusi Tallinna Ülikool (tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja ÕK) ning Tartu Ülikool Viljandis (kunstide ja tehnoloogia õpetaja ÕK).

Kitsaskohti seoses õpetajatega analüüsiti OSKA hariduse ja teaduse uuringus (Mets ja Viia, 2018), kus tehti mitu ettepanekut kitsaskohtade leevendamiseks ja need on jätkuvalt olulised.

OSKA masina- ja metallitööstuse 2016. aasta uuringus oli ettepanek, mis on jätkuvalt asjakohane: kõrgkoolid arendavad valdkonna õppekavades välja juhendaja või koolitaja moodulid või pakuvad koostöös kutseõpetajaid koolitavate kõrgkoolidega õppuritele võimalust valida tehnikaõpetaja kõrvaleriala.

Tähelepanekud:

• Tallinna Ülikoolil jätkuvalt pakkuda üldhariduskoolide tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajate (MA) koolitamist Tallinnas.
• Haridus- ja Teadusministeerium leiab koostöös koolidega võimalused pakkuda kutseõppeasutuste õpetajatele ja kõrgkoolide õppejõududele motiveerivat töötasu ja töötingimusi.
• Kõrgkoolidel jätkuvalt pakkuda kutseõpetajatele võimalust täiendada oma tehnikaalaseid teadmisi ja oskusi.
• Kõrgkoolidel jätkuvalt pakkuda tehnikaala erialadel õppijatele või juba töötavatele erialaspetsialistidele lisavõimalust õppida juurde kutsepedagoogikat.
• Pöörata rohkem tähelepanu täiendusõppe võimalustest teavitamisele, mis toetavad õpetajate ja õppejõudude järelkasvu.
• OSKA hariduse ja teaduse uuringus esitatud õpetajate puuduse kitsaskohtade leevendamise ettepanekud on jätkuvalt olulised.

• Selleks, et suurendada noorte huvi tehnoloogia ja töötleva tööstuse vastu ning et neil oleks paremad eeldused tulevikus oluliste oskuste omandamiseks, peaks üldhariduses rohkem tähelepanu pöörama MATIK-õppele.
• Tööandjatel on soovitatav toetada erialasel õppekaval õppivaid töötajaid ja arvestada õppimisele kuluva ajaga, vältides nende ülekoormamist, et soodustada õpingute jätkamist ja kooli lõpetamist.
• Tõsta noorte teadlikkust karjääriteede võimalustest. Põhikoolides ja gümnaasiumides pöörata rohkem tähelepanu karjäärinõustamisele ning õpilaste silmaringi laiendamisele, tutvustades erinevate ametite töö sisu ja mitmetahulisust, seotust tehnoloogiaga ning tekitades noortes huvi tehniliste erialade vastu. Samuti tõsta põhikooli noorte teadlikkust õpiteedest, sh et kutseõppe läbimisel on võimalik jätkata kõrgharidusõppes.

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Lähtuvalt valdkondade eripäradest võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutub lähema kuni kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.

Siinne uuring on 2016. aastal valminud OSKA metalli- ja masinatööstuse (Kaelep ja Leemet, 2016) uuringu jätk, millele on lisatud elektroonikatööstuse osa OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringust (Mets ja Leoma, 2016) ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi osa OSKA transpordi uuringust (Kaelep ja Leemet, 2017). Kuigi peamised uurimisküsimused on jäänud samad, siis on täpsustunud metoodika ning uuringu käigus vaadati üle ka eelnevad lähtekohad, viies vajaduse korral sisse ka muudatusi. Näiteks täpsustati põhikutsealade kui uuringu peamise analüüsiühiku struktuuri ja sisu. Oluline muudatus võrreldes varasemate nimetatud OSKA uuringutega on see, et kesksete alusandmetena kasutatakse spetsiaalselt tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosimiseks koondatud andmestikku, mis tugineb registriandmetele (TÖR, EHIS, rahvastikuregister) ja Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetele. Hõivatute arvu aluseks oli Maksu- ja Tolliameti töötamise register^{115 115} (TÖR). Varasemast laiem ja detailsem andmestik võimaldab tööjõuvajaduse ja -pakkumise arvutustes ja hinnangutes võtta arvesse rohkem aspekte. Olulised andmeallikad olid ka eksperdiintervjuud, tööturu ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid.

Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega valdkonna haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (edaspidi: VEK) ja juhtrühm.

Valdkonna eksperdikogus ja juhtrühmas valideeriti samm-sammult uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline:

• ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused;
• teiselt poolt käsitleti juhtrühma ja VEK-i arutelusid osana kogutavast empiirilisest materjalist.

VEK-i ja juhtrühma ülesanne oli täiendada uuringumeeskonna^{116 116} kogutud infot ning toetada info tõlgendamisel, valideerimisel ja järelduste tegemisel, sh:

• hinnata, kuidas üleilmsed tulevikutrendid ja Eesti arengustrateegiad mõjutavad valdkonna võimalikku arengut ja tööjõuvajadust;
• hinnata, milliste oskustega töötajaid vajab valdkond järgneva kümne aasta jooksul;
• hinnata valdkonna koolituspakkumise piisavust tööturu vajaduste katmiseks;
• teha ettepanekuid tegevusteks, mis toetaksid tööjõu- ja oskuste vajaduse ja pakkumise vastavust.

Uuringu raames osalesid eksperdikogu ja juhtrühma koosolekutel Aare Pedras, Võrumaa Kutsehariduskeskus; Andres Eek, TalTech; Andri Haran, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Annely Tank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Annika Kaseorg, Ericsson Eesti AS; Arne Küüt, VOCO Tartu Rakenduslik Kolledž; Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liit MTÜ; Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit; Emöke Sogenbits, AS HANZA Mechanics; Heiki Einpaul, Hekotek AS; Helen Truska, Rakvere Ametikool; Henri Vennikas, Tallinna Tehnikakõrgkool; Jaak Väärsi, AS Info-Auto Tartu esindus; Kristina Kurotškina, Autokutseõppe Liit; Kristo Karjust, TalTech; Lilian Kuuslap, Estanc AS; Maren Penu, Veho Baltics OÜ; Milko Milatškov, Stoneridge Electronics AS; Oliver Mets, Eesti Mehaanikainseneride Liit, Insero OÜ; Raul Kütt, Eesti Masinatööstuse Liit; Sigrid Ester Tani, Haridus- ja Teadusministeerium; Sigrid Vaher, Haridus- ja Teadusministeerium; Tarmo Kahem, Eesti Tehnoülevaatajate Liit; Urmo Sisask, Reimax Electronics OÜ; Veiko Põldmaa, Tallinna Tööstushariduskeskus; Veljo Konnimois, Radius Machining OÜ.

2022. aastal toimusid alavaldkondade kaupa grupiarutelud ettevõtete esindajatega ning elektroonikatööstuse, masina- ja metallitööstuse ja mootorsõidukite hoolduse grupiarutelud. Neil käsitleti järgmisi teemasid.

• Põhikutsealade määratlemine, üleilmsete tulevikutrendide mõju hindamine valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse taustal.
• Põhikutsealade hõiveprognoos ja oskuste vajadus.
• Põhikutsealade tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise võrdlus. Siia arutelusse olid kaasatud ka koolide esindajad.
• Kitsaskohtade määratlemine, ettepanekute sõnastamine. Siia arutelusse olid kaasatud ka koolide esindajad.

Lisaks toimusid grupiarutelud kutse- ja kõrgkoolide esindajatega alavaldkondade kaupa. Eraldi kohtuti Tallinna Polütehnikumi masinaehituse ja autotehnika erialade esindajatega, TalTechi mehhatroonika, tootearenduse, tootmistehnika ja robootika, elektroonika, tööstustehnika erialade esindajatega; Tallinna Tehnikakõrgkooli tööstustehnika ja autotehnika erialade esindajatega ning Eesti Lennuakadeemia esindajaga.

17.01.2023 toimus valdkonna eksperdikogu koosolek, kus osalesid kõikide alavaldkondade nii ettevõtete kui ka koolide esindajad ning teised osapooled (HTM, MKM).

Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui ka individuaalintervjuud) tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal. Kokku intervjueeriti 62 eksperti (vt lisa 4). Intervjueeritavate valikul peeti silmas, et esindatud oleks parim teadmine ja kogemus tööjõu- ja oskuste vajaduse ning koolituspakkumise kohta. Eksperdiintervjuude kava on esitatud lisas 5. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel. Intervjuud ja arutelud salvestati ja transkribeeriti ning neid analüüsiti, kasutades programmi QDA Miner Lite.

Uuringus kasutati järgmist etapiviisilist lähenemist ja otsiti vastuseid järgmistele küsimustele.

1. Koondati ja analüüsiti valdkonna andmed ametialade kohta, et moodustada põhikutsealad.

• Millised on peamised põhikutsealad (ametialade grupid)?
• Kui palju inimesi põhikutsealal töötab?
• Milline on põhikutsealadel töötavate inimeste profiil?

2. Koguti ja analüüsiti infot valdkonna üldiste arengutrendide ja strateegilistes dokumentides kavandatud muutuste kohta.

• Milliseid muutusi on valdkonnas oodata ja milline on muutuste mõju?
• Milliseid arengusuundi on oodata strateegiliste arengukavade realiseerumisel?
• Millised ootused kaasnevad nende muutustega tööjõuvajadusele ja tulevastele tööoskustele?

3. Koostati valdkonna põhikutsealade tööhõive- ja tööjõuvajaduse prognoos aastani 2031.

• Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele?
• Milline on valdkonna põhikutsealade hõive ja tööjõuvajaduse prognoos põhikutsealati aastani 2031?
• Milline on tööjõuvajadus tasemeõppe lõpetajate järele põhikutsealati?

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning kasvu-/kahanemisvajadust. Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Kasvu-/kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala on kasvav, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ning vastupidi). Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest. Kutsealade tööhõive muutuste ning sellest tuleneva kasvu-/kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ning statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.

Tööjõuvajaduse hindamisel on arvestatud ka seda, et osal põhikutsealadest võiks tööjõuvajadust katta ka täiendusõppega. Näiteks inseneridelt eeldatakse kõrgharidust, osale tootmistöötajatest piisab aga väljaõppest töökohal ja koolitustel.

4. Koguti ja analüüsiti eksperdihinnanguid töötajate oskuste vajaduse kohta kuni kümne aasta vaates.

• Millised oskused on põhikutsealadel tegutsemiseks lähema kümne aasta jooksul kasvava tähtsusega? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
• Millised on oskused, mis on praegu olulised, kuid mille tähtsus tulevikus kahaneb?

5. Hinnati valdkonna prognoositud tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise vastavust.

• Millistel tasemeõppekavadel koolitatakse valdkonna põhikutsealade töötajaid?
• Milline on prognoositud koolituspakkumine põhikutsealadele, sh kui palju koolilõpetajaid lisandub prognoosi kohaselt lähedastelt erialadelt?
• Milline on prognoositud koolituspakkumise võrdlus tööjõuvajadusega?
• Millised on hinnangud koolituspakkumise piisavusele tööjõuvajaduse katmiseks?
• Millised on täiendavad võimalused prognoosiperioodil kasvava tööjõuvajaduse katmiseks?

Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe analüüs. Uuritavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu koostati Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ja haridusasutuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal. Koolituspakkumine on arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega, eeldades, et katkestamise määr ei muutu. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, seepärast on arvestatud lõpetajate rakendumist põhikutsealadel senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põhjal^{117 117}. Et vältida edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust kutse- ja kõrghariduses, on arvestatud võimalikku liikumist õppeastmete vahel^{118 118}. Lisaks on lõpetajate arvu korrigeeritud tööjõus osalemise määraga^{119 119}, sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives, ning arvestatud on teistelt lähedastelt erialadelt lisanduvate inimestega.

Tööjõu potentsiaalse pakkumisena võib käsitleda ka välistööjõudu ja töötajate sissevoolu teistest valdkondadest, kuid nende kahe komponendi andmestik vajab veel valideerimist, kuna praegune TÖR-i andmestik piirdub kahe aastaga. Voolavusest tingitud tööjõuvajaduse puhul on eeldatud, et tööjõuvajadust ei pea katma valdkonna tasemeõppe lõpetajad, sest tööturul on vastavate oskustega tööjõud olemas. Välistööjõu puhul tuleb tähele panna, et TÖR-i andmetes ei kajastu Eestis töötavad, kuid teistes EL-i riikides registreeritud renditöötajad. Põhikutsealadel, kus on suur välistööjõu osatähtsus, on vajadus tasemeõppe lõpetajate järele mõnevõrra väiksem.

6. Uuringu eri etappides kogutud järelduste põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõuvajadus ning koolitusvajadus valdkonna taseme ja täiendusõppe järele aastani 2031.

• Millised on peamised soovitused taseme- ja täiendusõppe sisu ja korralduse kohta selleks, et rahuldada prognoositav tööjõu- ja oskuste vajadus?
• Millised on soovitused nii töö- kui ka haridusmaailma osalistele selleks, et katta tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadele?

Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Ettepanekuid on vaja asjaosalistel koostöös analüüsida ning leida võimalused nende elluviimiseks. Tähelepanekuna tuuakse välja arutelude käigus üles kerkinud võimalikud lahendused kitsaskohtade leevendamiseks, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud ja mida hiljem ei seirata. Uuringus järeldustena esitatud ettepanekute rakendamise seirega alustatakse umbes aasta jooksul pärast uuringu valmimist. Seire tulemusi hinnatakse koos ekspertidega ning vajaduse korral vaadatakse eksperte kaasates üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

MME valdkond hõlmab varasemate OSKA uuringute tegevusaladest OSKA metalli- ja masinatööstuse uuringu (Kaelep ja Leemet, 2016) tegevusalasid, millele on lisatud elektroonikatööstuse osa OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringust (Mets ja Leoma, 2016) ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi osa OSKA transpordi uuringust (Kaelep ja Leemet, 2017). Varasemates uuringutes esitatud ettepanekute rakendamise seire tulemused leiab haridusportaalist edu.ee^{120 120}. Järgnevalt on toodud lühiülevaade varasemate uuringute põhijäreldustest, mis haakuvad siinse uuringu põhikutsealadega.

OSKA esimene masina- ja metallitööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring tehti 2016. aastal (Kaelep ja Leemet). Uuringus prognoositi hõivatute arvu samaks jäämist, kuid samas nähti ette struktuurseid nihkeid ametirühmade vahel – juhtide ja spetsialistide põhikutsealadele kasvu, oskustööga seonduvatel põhikutsealadel pigem kahanemist ning mitme ameti puhul töö sisu muutust. Uuringu olulisemad sõnumid:

• valdkond vajab suuremat lisandväärtust loova ettevõtluse arendamiseks rohkem insenere;
• valdkond vajab oskustöötajaid, kelle oskused ja teadmised on pärast kutseõppe lõpetamist valdkonnas tööle asumiseks sobivad;
• valdkonna tasemeõpe ei ole piisavalt atraktiivne;
• kutse- ja kõrghariduses napib erialaõpetajaid ja õppejõude.

Need põhisõnumid kehtivad ka siinses uuringus ja on endiselt lahendamist vajavad kitsakohad.

OSKA masina- ja metallitööstuse 2016. Uuringu ettepanekute seire tulemuste põhjal on töös suurem osa esitatud ettepanekutest. Seire tagasiside põhjal on rakendatud järgmisi tegevusi: erialase kutsekvalifikatsioonita oskustöötajate arvu vähendamiseks on rakendatud töökohapõhist õpet; koolid on rohkem kaasanud külalisõppejõudusid, et viia õppuriteni kõige ajakohasem oskusteave uutest tehnoloogiatest, materjalidest ja seadmetest; õppetöös rakendatakse senisest enam tänapäevaseid IKT-lahendusi ja projektipõhist õpet; kinnitatud on roboti operaatori, tase 4 ja robotitehniku, tase 5 kutsestandardid, milles on kirjeldatud masinate seadistajate kompetentsid; tööstussektori IKT-oskusteta oskustöötajatele pakuti võimalust IKT-oskuste omandamiseks toetusmeetme „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ raames; katkestamissündmuste osakaal õppijatest on kõrghariduse õppekavadel vähenenud (u 3% võrra kõikidel haridustasemetel); rakendatud on mitmeid ettepanekuid, mis puudutavad õppe populariseerimist, nt valdkonna huvihariduse pakkumisega seoses alustasid tegevust mobiilsed töötoad, millega eriala tutvustav sisu viiakse noorteni; välismaalaste seaduses asendati 1,24-kordne palgatasu nõue Eesti keskmise palgatasu nõudega, mis metalli- ja masinatööstuse valdkonna seirekoosolekul edastatud info kohaselt vastab suures osas ettepaneku sisule. Seireprotsessis tõstatusid murekohtadena teiste seas õppejõudude töötasud, välistööjõu värbamine ning tehniliste erialade vähene populaarsus noorte hulgas, mida on samuti oluliste teemadena rõhutatud ka siinses uuringus.

Elektroonikatööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust ning sellest tulenevat koolitusvajadust analüüsiti OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuringus 2016. aastal (Mets ja Leoma, 2016). Uuringus prognoositi inseneride ja tehnikute arvu kasvu. Täienduskoolituste puhul märgiti, et elektroonikavaldkonna töötajatele on oluline IPC^{121 121} sertifikaatide olemasolu, mis eeldab vastavate täienduskoolituste läbimist. HTM on aastaid IPC täiendkoolitustel osalemist toetanud, kuid 2022. aastast rahastamine peatati. 2016. uuringu kohaselt ületas elektroonika alavaldkonna tööjõuvajadus koolituspakkumist. Kasvav tööjõuvajadus oli magistritasemel inseneride järele, keda ei ole lõpetajate seas piisavalt. Uuringus tehti ettepanek suurendada elektroonikaalast õpet.

Mootorsõidukite hoolduse ja remondi alavaldkonna põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajadust ning sellest tulenevat koolitusvajadust analüüsiti OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringus 2017. aastal (Kaelep ja Leemet, 2017). Uuringus prognoositi, et alavaldkonnas tervikuna töökohtade arv ei muutu ning ainsana on mõõdukas kasvuvajadus diagnostikute kutsealal. Autotehnika eriala oli noorte hulgas populaarne ning koolilõpetajaid oli tööjõuvajadusest rohkem. Uuringus tehti ettepanek vähendada mootorsõidukite tehnikute kutsehariduse pakkumist ning suurendada liikurmasinate tehnikute õpet. Uuringu ettepanekute seireprotsessis lisati täiendavana automaalrite kutsehariduse pakkumise vähendamine ning liikurmasinatehnikute arvu suurendamise vajadust täpsustati veoauto- ja bussitehnikute puhul. Seire tagasisides on välja toodud, et õppe vähendamise ettepanekuga on vastuolus pidev tööjõupuudus sõiduautotehnikute, -diagnostikute ja autoplekkseppade seas. Sama turutõrge järeldub ka siinsest uuringust.

OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:

1. kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
2. rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.

AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni^{122 122}.

Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda 8-kohaline kood).

Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.

Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda 4-kohaline kood).

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem.

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.^{123 123}

EMTAK (ingl NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.^{124 124}

Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul).

Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.

Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üldharidus-, kutseharidus- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori hetkel kehtivat versiooni.^{125 125}

Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud ekspertteadmise baasil.

(Tööga) hõivatu ehk töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul MTA töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikema perioodi).

Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.

Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.

Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).

Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.

Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis^{126 126} või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4).

Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.

Kutseõppeasutus ehk kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.

Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).

Kõrgkool (ingl institution of higher education) – kool, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool jt).

OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastiku andmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse formeerimise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.^{127 127}

OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).

(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – sarnaseid (sh valdkondlikus osas) tööülesandeid täitvate, valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldavate ja sarnase haridusteega ametirühmade kogum (nt tehnikud ja mehhatroonikud, insenerid elektroonikatööstuses).

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori hetkel kehtivat versiooni.^{128 128}

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus vaatamata sellele, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mis on ülekantavad kõikidele töömaailma valdkondadele.

Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.

Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppesisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.

Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesandeks on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka eksperdikogu väliseid liikmeid.

Valdkonna juhtrühm (ingl steering group of OSKA sectoral study) – võtmeekspertidest moodustatud ekspertrühm, mille eesmärk on toetada uuringumeeskonda analüüsiprotsessis metoodika ja valdkondlike teadmistega. Juhtrühmas arutatakse analüüsi käigus tekkinud probleeme, olulisi aspekte, saadakse ülevaade tegevustest, jagatakse infot jne.

Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.

Erialaliidud

1. Anni Hartikainen, Eesti Meretööstuse Liit
2. Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liit
3. Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit
4. Eero Raun, Eesti Masinatööstuse Liit
5. Oliver Mets, Eesti Mehaanikainseneride Liit, Insero OÜ
6. Raul Kütt, Eesti Masinatööstuse Liit
7. Tarmo Kahem, Eesti Tehnoülevaatajate Liit
8. Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liit

Ettevõtete esindajad

9. Andres Soots, A-Ülevaatus OÜ
10. Anti Mets, Monitek Grupp OÜ
11. Ela Jässi, Milrem AS
12. Gerth Kivima, Saku Metall Allhanke Tehas AS
13. Greg Grace, Incap Electronics Estonia OÜ
14. Hannes Lilp, SRC Group AS
15. Helena Ainsoo, Magnetic MRO AS
16. Jaak Väärsi, AS Info-Auto Tartu esindus
17. Jaan Hendrik Murumets, Krakul OÜ
18. Janne Nõmmik, SRC Group AS
19. Kairi Haga, Milrem AS
20. Kalvi Pukka, AS GoCraft
21. Karel Soosaar, Saku Metall Allhanke Tehas AS
22. Karin Andressoo, Enics Eesti AS
23. Lauri Rohtoja, Stera Technologies AS
24. Lilian Kuuslap, Estanc AS
25. Maren Penu, Veho Baltics OÜ
26. Marina Mihejeva-Holdai, BLRT Grupp AS*
27. Martin Sutrop, Tech Group AS
28. Milko Milatškov, Stoneridge Electronics AS
29. Oskar Kilk, Torm Metall OÜ
30. Peter Karanen, SRC Group AS
31. Priit Haldma, Estanc AS
32. Raul Põdersalu, Hiteh Autoteenindus OÜ
33. Rein Volt, AQ Lasertool OÜ
34. Siim Nõmme, Milrem AS
35. Toomas Tammer, Venten OÜ
36. Ülo Heinsoo, E-Tehno OÜ

Muud osapooled

37. Andri Haran, MKM majandusarengu osakond

Koolide esindajad

38. Ahko Ahtijäinen, Valgamaa Kutseõppekeskus
39. Andrei Rudz, Tallinna Polütehnikum
40. Andres Eek, TalTech
41. Andres Meisterson, Kuressaare Ametikool
42. Andres Ojalill, Tallinna Polütehnikum
43. Anton Rassõlkin, TalTech
44. Arne Küüt, VOCO Tartu Rakenduslik Kolledž
45. Galina Trofimova, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
46. Hedy Tammeleht, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool
47. Henri Vennikas, Tallinna Tehnikakõrgkool
48. Indrek Saar, Võrumaa Kutsehariduskeskus
49. Irina Linde, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
50. Janek Pukka, Rakvere Ametikool
51. Karl-Eerik Unt, Eesti Lennuakadeemia
52. Kristi Tölp, Tallinna Polütehnikum
53. Kristjan Leesmäe, Viljandi Kutseõppekeskus
54. Kristo Karjust, TalTech
55. Lembit Miil, Pärnumaa Kutsehariduskeskus
56. Margus Kivi, Kuressaare Ametikool
57. Marlen Pärjala, Eesti Mereakadeemia, Taltech
58. Martin Eerme, TalTech
59. Meelis Merila, Viljandi Kutseõppekeskus
60. Raivo Kruusik, Tallinna Tööstushariduskeskus
61. Tavo Kangru, Tallinna Tehnikakõrgkool
62. Veiko Põldmaa, Tallinna Tööstushariduskeskus
63. Ülo Kannelmäe, Kehtna Kutsehariduskeskus

Intervjueeritavad: valdkonna ettevõtteid esindavad eksperdid.

Intervjuu kestus 1–1,5 tundi.

Intervjuu eesmärk:

• kirjeldada valdkonna arengutrende,
• kinnitada valdkonna põhikutsealade jaotus,
• selgitada välja vajalik haridustase põhikutsealati,
• kirjeldada võimalikud õpiteed,
• selgitada välja tööjõu- ja oskuste vajadus põhikutsealade kaupa.

Valdkonna arengusuunad

• Kuidas valdkonnal hetkel üldisemalt läheb?
• Kirjeldage valdkonna lähiaastate arengusuundi, mis võiksid mõjutada töötajate arvu ja oskuste vajadusi.
• Millised on teie arvates peamised üleilmsed trendid, mis valdkonna tulevikku mõjutama hakkavad? Millist mõju nad võiksid avaldada ettevõtete igapäevasele tööle (teie ettevõtte näitel)? Kui tõenäoseks te neid muutusi peate? Millise ajaperspektiiviga need muutused võiksid ilmneda?

Põhikutsealad

• Millised põhikutsealad on teie ettevõtetes esindatud? Milliste tööülesannetega nende esindajad igapäevaselt tegelevad?
• Millised kutsealad on teie hinnangul lähiajal kasvutrendis? Mille tõttu?
• Milliste kutsealade järele vajadus väheneb? Mille tõttu?
• Kas kasvavatel kutsealadel on töötajaid piisavalt leida? Kuidas tööjõudu värvatakse?

Oskuste vajadus

• Millised on valdkonna põhikutsealadel edukaks hakkamasaamiseks olulised oskused?
• Milliste oskuste puhul on eeldada muutusi? Milliste järele vajadus kasvab? Milliste järele kahaneb?
• Milliseid oskusi praegustel töötajatel napib?
• Kus ja kuidas neid oskusi omandada (tasemeõppes/täiendusõppes, ettevõttes kohapeal)?

Haridus

• Milline hariduslik ettevalmistus peab põhikutsealal töötamiseks olema?
• Millised valdkonna erialad ei taga piisavat ettevalmistust (töötajate arv, oskused)? Millise haridusega inimesi võiks rohkem olla?
• Võimaluse korral tooge palun välja ebakõlad praeguse ja soovitava olukorra vahel (nt õpetatakse liiga kõrgel või madalal haridustasemel).
• Millised oskused on teie arvates koolilõpetajatel heal tasemel ja millised võiksid olla paremad?
• Kas sobiva haridusega inimesi on põhikutsealadele lihtne või raske leida (täpsustada põhikutsealati)?

Täiendus- ja ümberõpe

• Mil määral võiks ümberõpe olla lahenduseks uute vajalike oskustega inimeste värbamisel?
• Millisena näete soovitavat täiendusõppe korraldust põhikutsealadel?
• Kas on täienduskoolitust, mida ei pakuta (ei pakuta piisava kvaliteediga), aga võiks Eestis pakkuda?
• Kas teie ettevõttel on olemas kogemus koostööst koolidega? Milline on see olnud?

Karjääriteed

• Milline praktiline töökogemus on vajalik selleks, et omandada põhikutsealadel edukaks töötamiseks vajalikud kompetentsid (lisaks tasemeõppes omandatud baasharidusele)?
• Millise taustaga inimesed veel sobivad siia tööle? Töökogemus, huvid, eeldused?
• Millised on karjäärivõimalused põhikutsealadel?

Kutsetunnistused/sertifikaadid

• Millised need on ja miks need on vajalikud? Kas ja miks tööandja tähtsustab / millise eelise annab?
• Kutseeksamid – valdkonnaspetsiifilised (mida annab / miks oluline)?
• Kas kutsestandardid on sellisel tasemel, et on sisendiks taseme- ja täienduskoolituse kavandamiseks?

Milliseid muudatusi on vaja teha haridussüsteemis, et lõpetajate arv ja oskused vastaksid paremini tööandjate vajadustele?

Lisateemad (vajaduse korral). Kas soovite mingit teemat täiendada?

Õppeasutuste esindajatega intervjuu kava

Intervjueeritavad: õppeasutuste esindajad

Intervjuu kestus 1–1,5 tundi.

• Millised on olnud peamised muudatused valdkondlikus hariduses viimastel aastatel?
• Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid Eestis (lähima viie aasta vaates)?
• Millist rolli täidavad koolid valdkondliku täiendus- ja/või ümberõppe pakkujana?
• Millised on peamised koolide murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
• Erialade populaarsus, katkestamine
• Õppejõudude leidmine ja täienduskoolitus
• Koostöö ettevõtjatega
• Praktikakohad

Seosed õppekavade ja põhikutsealade vahel

• Kas kõigi asjakohaste valdkondlike põhiõppekavade ja valdkonnaga seonduvad õppekavade ülevaade on olemas?
• Millistele põhikutsealadele valdkondlikel põhi- ja seonduvatel õppekavadel spetsialiste ette valmistatakse?

Lisateemad (vajaduse korral). Kas soovite mingit teemat täiendada?

Tabelis 15 on uuringus põhikutsealadega otseselt seotud kutse- ja kõrghariduse õppekavad, kus viimase kuue õppeaasta (2017/2018–2022/23) jooksul oli vastuvõetuid, õpilasi, katkestajaid või lõpetajaid. Selliseid õppekavu oli õppeaastatel MME valdkonna kõrgharidusõppes kuues koolis 75 õppekaval (avatud vastuvõtuga õppekavu oli 50) ning kutsehariduses 19 koolis 280 õppekaval (avatud vastuvõtuga õppekavu oli 195).

Järgnevalt on toodud valikuliselt põhikutsealadega seonduvad kutseõppe erialad ja erialade lõpetajate põhitöökoht 2021. aastal TÖR-i järgi jaotatuna OSKA ametialagruppidesse. Vaadeldud on kõiki vastava kutseõppe eriala lõpetajaid, kelle kohta on info EHIS-s alates 2006. aastast ja töökoht TÖR-is 2021. aastal. Välja on jäetud kirjed, kus TÖR-is on ametiala täpsustamata või kirje isiku kohta puudub. Joonise pealkirja taha sulgudesse on lisatud andmetes olev lõpetamiste arv ning erialaga otsesemalt seotud ametialagrupi taha sulgudesse osakaal lõpetajatest.

Automaaler (798)

Mootorsõidukitehnik (3093)

Diagnostik (525)

Keevitaja (3096)

Footnotes

1. Koolituspakkumine moodustab osa kogu lõpetajate arvust. vt ka lisa 1. Metoodika. ↩

2. MATIK on vaste ingliskeelsele akronüümile STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics), mis on viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe – matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst. ↩

3. IPC – Association Connecting Electronics Industries. ↩

4. Vabariigi Valitsus kinnitas OSKA kontseptsiooni 2014. aastal. OSKA arendamist koordineerib SA Kutsekoda. Uuringus kasutatud OSKA põhiterminid koos seletustega on esitatud lisas 1. ↩

5. Alavaldkondi on käsitletud kolmes OSKA uuringus. vt täpsemalt ptk 1.1. ↩

6. Vt täpsemalt lisa 2. ↩

7. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad ↩

8. Vt SA Kutsekoda veebileht. ↩

9. Ingl computer-aided design and computer-aided manufacturing. ↩

10. CAD-CAM ehk arvuti abil modelleerimine, projekteerimine ja tootmine. ↩

11. Arvjuhtimisega ehk CNC-juhtimisega (ingl Computer Numeric Control) tööpingid. ↩

12. IPC – Association Connecting Electronics Industries. ↩

13. Transpordiamet. Tehnoülevaataja atesteerimine. ↩

14. Tööstus 4.0 – tööstusseadmete paindlik juhtimine ning süsteemidevaheline suhtlus ja nende võime iseseisvalt otsuseid teha. Küberfüüsiliste süsteemide abil toimub tootmise pidev seire, olukordade ennustamine ja analüüs ning andmehaldussüsteemide abil tarkade otsuste vastuvõtmine. ↩

15. Wikipedia. Tööstus 5.0 kontseptsioon. ↩

16. Euroopa Liit. (2018). Tööstus 5.0 kui inimeste ja masinate koostöö uus alus. ↩

17. Eesti Tehnikahariduskeskus. ↩ ↩²

18. Euroopa Liit. (2021). Mis on tehisintellekt ja kuidas seda kasutatakse? Tehisintellekti all mõeldakse masina inimlaadseid võimeid, nagu mõtlemine, õppimine, planeerimine ja loovus. Tehisintellekt võimaldab tehnilistel süsteemidel oma keskkonda tajuda, tajuandmeid töödelda ja ülesandeid lahendada, et saavutada teatav eesmärk. Arvuti kogub sensorite, nt kaamera abil andmeid, töötleb neid ja reageerib neile. ↩

19. Euroopa Liit. Eriaruanne 19/2020: Euroopa tööstuse digiteerimine. Kihtlisandustootmine: tuntud ka kui 3D-printimine, arvuti juhitav protsess, mis loob kolmemõõtmelisi objekte, lisades materjale, tavaliselt kihti kihi haaval. ↩

20. International Federation of Robotics. https://ifr.org/downloads/press2018/2022_WR_extended_version.pdf ↩

21. Tehisintellekti- ja robootika keskus AIRE](https://aire-edih.eu/) eesmärk on viia Eesti teadlased ja tööstus omavahel lähemale, et toetada tööstusettevõtete innovatsiooni. ↩

22. Keskkonnainvesteeringute Keskus. 10.08.2022. KIK avab taotlusvooru tööstusettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate edendamiseks. ↩

23. Statistikaameti rahvastikuprognoos (RV086), põhistsenaarium. ↩

24. Ajutise kaitse saavad taotleda sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed (nende seas on ka teiste riikide kodanikke). Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused, nagu on Eesti elanikel: näiteks õiguse siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus. ↩

25. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool. Keevitajate sertifitseerimine. ↩

26. Riigi Teataja. Tuleohutuse seadus. Tuletöö on: 1) gaaskeevitustöö; 2) elekterkeevitustöö; 3) põlevvedelikuga metalli lõikamine; 4) ketaslõikuriga metalli lõikamine; 5) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine; 6) gaasleegi kasutamine 7) muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu. ↩

27. Association Connecting Electronics Industries. (IPC) ↩

28. Air Transport and Aeronautics Education and Research Association. ↩

29. Euroopa Liit. Regulatsioonid. ↩

30. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi või ehitamise tegevusload. ↩

31. Riigi Teataja. Liiklusseadus. ↩

32. Transpordiamet. Tehnoülevaataja atesteerimine. ↩

33. Eesti Tehnoülevaatajate Liidu 2023 aasta tegevuskava. ↩

34. Masina-, metalli ja elektroonikatööstuse inseneride seas on üldharidusega töötajatest 48% alla 35-aastased, juhtide seas masina- ja metallitööstuses 25% ning elektroonikatööstuses 25%. Töötamisega samal ajal õpivad pigem noored. ↩

35. OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. ↩

36. Viimati omandatud erialal seos põhikutseala tööga OSKA haridusvõtme järgi puudub. ↩

37. Eesti maakonnad NUTS 3 regionaalse jaotuse järgi: Põhja-Eesti: Harjumaa; Lääne-Eesti: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa; Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa; Kirde-Eesti: Ida-Virumaa; Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa. ↩

38. 2020. aasta näitajate põhjal. ↩

39. Keskmine brutokuupalk on arvutatud Statistikaameti ettevõtlusaruande EKOMAR baasil töötajate palgakulu ja aasta keskmise töötajate arvu jagatisena ühe kuu kohta. Palgakuluga töötaja kohta on arvestatud olenemata tema töökoormusest. Arvud erinevad Statistikaameti palgastatistikast, kuna viimane taandab palgad täiskoormusele. ↩

40. Erinevus tuleneb metoodika erinevusest. ↩

41. OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. ↩

42. Välistööjõud – töötab Eestis lühikese või pika tööviisaga või on tulnud Eestisse EL-i kodakondsusega ja viimase kahe aasta jooksul on toimunud rände sündmus. ↩

43. Statistikaamet, päring. ↩

44. Lisandväärtus: rahaliselt väljendatud toodang (teenused), millest on maha arvestatud vahetarbimine. ↩

45. Eurostati 2020. aasta andmed. https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/TIN00152__custom_2643125/default/table?lang=en ↩

46. Tootlikkus ehk tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel – lisandväärtus jagatud täisajale taandatud tööga hõivatud isikute arvuga. ↩

47. Ennetav hooldus tehakse tulevikus rikkeid põhjustada võivate asjaolude tuvastamisel ning see aitab vähendada ettekavatsemata seisakuid ja optimeerida hooldustegevusi (nt ühildades erinevad hooldustööd). Rikete ennetamiseks jälgitakse masinate seisukorda (nt sensoritega kogutud parameetrite jälgimine, AI kasutamine). ↩

48. Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter annab hinnanguid järgmiseks 12 kuuks. Viimane hinnang anti 2022. aasta oktoobrikuu seisuga. https://www.tootukassa.ee/baromeeter ↩

49. Hõlmab laiemat tegevus- ja ametialade ringi kui siinne uuring. ↩

50. MKM-i prognoosi hõivenäitajad põhinesid 2011. aasta rahvaloenduse andmetel, mida ajakohastati tööjõu-uuringute (ETU) keskmiste näitajatega. ↩

51. Tööelu üldoskuste klassifikatsiooni järgi on lävimisoskuste alla liigitatud keeleoskus, meeskonnatöö- ja koostööoskus, eestvedamine, empaatiline käitumine, suhete loomine ja hoidmine, tagasiside vastuvõtmine, teabe esitamine, märgisüsteemide kasutamine, digitaalne kirjaoskus. ↩

52. CE-märgis on nõutav EL-is turustatavate toodete puhul ning näitab, et toode vastab EL-i ohutus-, tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele. https://europa.eu/youreurope/business/product-requirements/labels-markings/ce-marking/index_et.htm ↩

53. Kutsekoda. Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu. ↩

54. Kutsekoda. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Kutsenõukogu. ↩

55. Kutsekoda. Transpordi ja Logistika Kutsenõukogu. ↩

56. Kutsekoda. Kutsestandardid. ↩

57. Kutsekoda. Kutset andvad organid. ↩

58. Kutsekoda. Kutsetunnistuste statistika. ↩

59. Eesti Mehaanikainseneride Liit. http://www.emil.ee/ ↩

60. Taltech. https://taltech.ee/mehaanikainseneri-meistriklass ↩

61. Eesti Süsteemiinseneride Selts. https://esis.org.ee/ ↩

62. Eesti Masinatööstuse Liit. https://www.emliit.ee/ ↩

63. Eesti Raudtee. http://www.raudteekutsed.ee/kutset-andev-organisatsioon-kao/ ↩

64. Eesti Tehnikaharidusekeskus. www.tehnikahariduskeskus.ee ↩

65. Eesti Autoinseneride Liit. https://autoinsener.ee/ ↩

66. Autokutseõppe Liit. www.autokutse.ee ↩

67. Andmed: Eesti Tehnoülevaatajate Liit. ↩

68. Vastuvõetute arv põhineb aasta jooksul vastuvõetutel, mis võib mõnevõrra erineda portaali haridussilm.ee ametlikust vastuvõetute arvu statistikast, kus arvestatakse vastuvõetuid ajavahemikul 1. juulist 10. novembrini. ↩

69. Peatükis 6.1 esitatud lõpetajate arv erineb peatükis 6.2 toodust, kuna koolituspakkumise analüüsis on maha arvestatud teistele valdkondadele jääv osa, tööhõive määra koefitsient ning edasiõppimine järgnevas haridusastmes (vt lisa 1). ↩

70. Nn aktiivsed õppekavad ehk need, kus EHIS-e andmetel oli vaadeldud perioodil vähemalt üks vastuvõetu, õpilane, katkestaja või lõpetaja. ↩

71. Sulgudes on õppekavarühma kood ISCED-i alusel. ↩

72. Valdkonna kõrghariduse õppekavade lõpetajad põhitöökohal 2021. aastal TÖR-is. ↩

73. 2021/2022. õa. Haridussilm.ee ↩

74. Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel. ↩

75. Õpingute jätkamine kõrgemal haridusastmel kuni nelja aasta jooksul pärast lõpetamist. ↩

76. Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%). ↩

77. Noortena on arvestatud kutsehariduses alla 25-aastased ja kõrghariduses alla 30-aastased. ↩

78. Kuni 12. juunini 2022 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). ↩

79. MATIK on vaste ingliskeelsele akronüümile STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics), mis on viiele valdkonnale tuginev praktilise kallakuga õpe – matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst. ↩

80. 2021/2022. õa sooritas matemaatika riigieksami 8664 inimest, neist kolmandik saavutas vähemalt 50% laia matemaatika eksami punktidest (laia eksami sooritas 55% kõigist matemaatika eksami tegijatest). https://eis.ekk.edu.ee/eis/eksamistatistika ↩

81. IT Akadeemia programm on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. https://harno.ee/it-akadeemia-programm ↩

82. Haridus- ja Teadusministeeriumi sisendinfo. ↩

83. Formulastudent.ee. ↩

84. Solaride ehk päikeseauto arendamise programm. https://solaride.ee/programm ↩

85. Õpetaja lisaeriala mikrokraadi õppekava on suunatud töötavatele õpetajatele täiendamaks oma ainedidaktilist pädevust MATIK (STEM) valdkonnas ja erialaspetsialistidele ümberõppeks (MATIK õpetaja lisaeriala omandamiseks). https://taltech.ee/avatud-ope/mikrokraadid/opetaja-lisaeriala ↩

86. Õppekavagrupp on ISCED97 liigitusest lähtuv õppekavade alajaotus, mis on kehtestatud kõrgharidusstandardi lisas ja mis sisaldab nii õppesuundade kui ka õppekavarühmade tunnuseid. ↩

87. TalTech. https://taltech.ee/ ↩

88. Tallinna Tehnikakõrgkool. Tehnikainstituut. ↩

89. TalTech. https://taltech.ee/meretehnika ↩

90. TalTech. https://taltech.ee/et/mehaanika-ja-toostustehnika-instituut/magistriope ↩

91. Aalto Ülikool. Joint Nordic Master in Maritime Engineering. ↩

92. TalTech. https://taltech.ee/sisseastuja/magistrioppe-erialad/meretehnika ↩

93. Alliance of the Leading Nordic Technical Universities. http://www.nordicfivetech.org/ ↩

94. TalTech. https://taltech.ee/sisseastuja/sisseastumine-ja-magistrioppe-vastuvott ↩

95. Erasmus+ programm. https://eeagentuur.ee/ ↩

96. VOCO Tartu Rakenduslik Kolledž. ↩

97. Eesti Lennuakadeemia. https://lennuakadeemia.ee/ ↩

98. Prodiags Automotive Online Training. https://prodiags.com/ ↩

99. The Electude online e-learning solution for the automotive industry and vocational schools. https://www.electude.com/ ↩

100. Täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lõige 4 märgib, et täiendusõpe on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv ↩

101. HTM-i veebileht. https://www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus ↩

102. TalTech. https://register.taltech.ee/tois.php?koolitus=33487&fbclid=IwAR37FYBpaZuXnYqIJh7hN1-Hf07YG6f8WyNE1WmPvBxK2HRsnLKkx1rFmVc ↩

103. Kehtna Kutsehariduskeskus. Elektrotehnika kursus töötajatele, mootorsõidukite hoolduse kursus töötajatele. ↩

104. Standardi DIN EN ISO 9606-1 järgi koostöös Saksamaa Liitvabariigi Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Keevitustehnika Uurimis- ja Koolituskeskusega. https://www.mehaanikakool.ee/keevitajate-sertifitseerimine ↩

105. Tallinna Polütehnikum. IPC koolituskeskus. ↩

106. Tehnikahariduskeskus. https://tehnikahariduskeskus.ee/ ↩

107. Ettevõtted toetavad juba praegu stipendiumitega, nt https://taltech.ee/arengufond-stipendiaadid. ↩

108. Eesti Lennuakadeemia. Kutseõpe. ↩

109. Euroopa Liit. Regulatsioonid. ↩

110. EL Komisjoni määruse nr 1321/2014 lisa IV koolitusorganisatsioonile ja õppe korraldusele (lk 264) ning lisa III õppe sisule (lk 119). B-kategooria korral on see 2400 tundi ja A-kategooria korral 800 tundi (EL 1321/2014, lisa IV, liide I, lk 277). B-kategooria teooria õppe minimaalne maht on 1200 tundi vs. A-kategoorial 240 tundi. ↩

111. Prodiags Automotive Online Training. https://prodiags.com/ ↩

112. The Electude online e-learning solution for the automotive industry and vocational schools. https://www.electude.com/ ↩

113. TalTech. https://taltech.ee/avatud-ope/mikrokraadid/opetaja-lisaeriala ↩

114. Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/hti/haridusinnovatsiooni-keskuskutseaastaalustavale-opetajale/kutseopetaja-kohanemisaasta ↩

115. Siinses uuringus on kasutatud aasta keskmist hõivatute arvu põhitöökohal. Järgmistes OSKA uuringutes kasutatakse kvartalite keskmist hõivatute arvu. ↩

116. OSKA valdkonnauuringu meeskonna määratlus. http://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/ ↩

117. Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel. ↩

118. Õpingute jätkamine kõrgemal haridusastmel kuni nelja aasta jooksul pärast lõpetamist. ↩

119. Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%). ↩

120. OSKA valdkonna uuringute ettepanekute elluviimine. ↩

121. IPC – Association Connecting Electronics Industries. ↩

122. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/12 ↩

123. https://www.kutsekoda.ee/kvalifikatsiooniraamistiku-tasemekirjeldused/ ↩

124. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad ↩

125. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/9e306226-7150-4b9f-a4d9-5d5dc0ee81ac/7 ↩

126. https://www.kutsekoda.ee/kutsesusteem/ ↩

127. Koordinatsioonikogusse kuuluvad HTM-i, MKM-i, SoM-i, RM-i, SiM-i, ETKL-i, EKTK, TALO, EAK, Töötukassa ja Eesti Panga esindajad. Vastavalt ministri korraldusele on koordinatsioonikogu esimees HTM-i asekantsler. ↩

128. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/4d70e9d0-6fb2-42d4-aad1-d636fc685993/10 ↩