Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus

Uuringu keskmes on uurimis- ja arendustegevus ning sellega hõlmatud töötajate tööjõu- ja oskuste vajadus ettevõtluses. Uurimis- ja arendustegevusega on tegu juhul, kui see vastab viiele põhitingimusele: uudsus, loomingulisus, tulemuse ettemääramatus, süstemaatilisus, korratavus.

Uurimis- ja arendustöötaja all peetakse silmas ettevõtete tippspetsialiste, kes tegelevad vähemalt 10% tööajast loova süstemaatilise tööga, mille eesmärk on uute teadmiste saamine ja rakendamine valdavalt läbi rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse. Reeglina ei ole Eesti ettevõtetes uurimis- ja arendustegevuseks spetsiaalseid teadustöötajaid, vaid sellega tegelevad oma põhitöö kõrvalt eri ametialade kõrgharidusega spetsialistid.

Teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava seab muuhulgas eesmärgiks teadmusmahuka ettevõtluse tekke ja kasvu ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi.

Liikumine teadmistepõhise majanduse suunas ja teadmusmahuka ettevõtluse soodustamine eeldab tõenduspõhist infot UA töötajate vajaduse kohta ettevõtetes.

84% Eesti ettevõtete UA töötajatest koondub kümnele tegevusalale: info ja side, energeetika, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning töötleva tööstuse tegevusaladest keemia, farmaatsia, elektroonika, elektriseadmed, mootorsõidukid, muud transpordivahendid, masinad ja seadmed. Eesti ettevõtetes on viimasel kümnendil uurimis-arendustöötajate arv küll kasvanud umbes poole võrra, ent ulatub siiski vaid 60%-ni Euroopa Liidu keskmisest näitajast.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas muutub UA töötajate tööjõuvajadus tulevikus ja millise oskuste profiiliga UA töötajaid vajab ettevõtlussektor aastani 2035. Uuringust saadav teave on vajalik selleks, et kujundada sekkumised, mille tulemusel jõuaks ettevõtlussektorisse tulevikus rohkem sobivate oskustega UA töötajaid.

Uuringus otsiti vastuseid kolmele uurimisküsimusele:

• millised on valdkonnad, kus teadmusmahukuse kasvatamine Eestis tooks kaasa potentsiaalselt kõige suurema arenguhüppe kõrgema lisandväärtuse suunas?
• milliste oskuste profiiliga UA töötajaid on nendesse valdkondadesse ettevõtetel vaja?
• kui palju on Eestis erinevates valdkondades UA töötajaid ning kuidas muutub nende vajadus tulevikus?

Uuringust selgub, et teadmusmahukuse suurendamisel saame lisandväärtuse kasvatamise kaudu tootlikkust tõsta peamiselt neil tegevusaladel, kus meil läheb võrdlemisi hästi, aga innovatsiooniliidritel (Belgia, Holland, Rootsi, Soome, Taani ja Šveits) kordades paremini.

Kasvupotentsiaaliga nišše leidub sellistes valdkondades nagu näiteks elektroonikatööstus, transpordivahendite tootmine, keemia- ja farmaatsiatööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Need on valdkonnad, kus nii Euroopa innovatsiooniliidritel kui Eestil on tootlikkus kõrgem kui muudel tegevusaladel ning hõivatud keskmisest enam uurimis-arendustöötajaid. Ent teised riigid on meist oma näitajatega kaugel ees.

Kõrge kasvupotentsiaaliga alad on Eesti vaates ka need, kus teised riigid veel olulist stardikiirendust saavutanud ei ole, näiteks spetsiifilistes jäätmete väärindamise tehnoloogiates. Siin võiks Eestis loodud uuenduslikel lahendustel olla potentsiaali laiemale kandepinnale ka globaalselt.

OSKA hinnangul on vaja juurde doktoritasemel ettevalmistusega spetsialiste aladele, kus teadmusmahukuse kasvatamine annaks kõige suurema tõuke lisandväärtuse kasvule, arvestades nii ELi innovatsiooniliidrite kogemust kui digi- ja rohepöörde ning riigi strateegilise eesmärgiseade kompleksset mõju.

Eesti ettevõtted üldjuhul ei ole valmis palkama eraldi uurimis-arendustöötajaid, selleks puudub võimekus. OSKA hinnangul aitaks ettevõtete teadmusmahukust kasvatada olemasolevate kõrgharidusega töötajate uurimis-arendustegevuseks vajalike oskuste taseme tõstmine.

Eraldi tähelepanu on tarvis pöörata ettevõtte juhtide uurimis- ja arendustööalaste teadmiste tõstmisele, kuna valdavalt just nemad vastutavad organisatsioonis innovatsioonijuhtimise eest. Juhtidel on vaja oskust kasutada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid, et muuta arendustegevus ettevõttes süsteemseks ja tulemuslikuks protsessiks. Tarbijale konkurentidest eristuva, kõrgemat väärtust pakkuvate uute toodete ja teenuste loomiseks tuleb osata väärtuspakkumist analüüsida, kliendikogemust mõista ja sellega arvestada tootearendusprotsessis.

Eesti teadmusmahukad ettevõtted takerduvad sageli n-ö arendustegevuse „lõksu“ − fookus on arendusel, kuid müügi ja turundamiseni sageli ei jõuta. OSKA hinnangul tuleb välja töötada võimalused, et toetada ettevõtteid eksperimentaalarendustegevusest kuni valmistooteni jõudmiseni ja kommertsialiseerimiseni.

Loe täpsemalt uuringu terviktekstist.