Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tuuleenergeetika

OSKA tuuleenergeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu põhieesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad aastani 2040 valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused. Sealjuures koostati sektori hõive- ja tööjõuprognoosi kohta kolm stsenaariumit, mis saavad olla alus ka taseme- ja täiendusõppe koolitusvajadusele lähitulevikuks. Lühikokkuvõttes on välja toodud uuringu kõige olulisemad tulemused.

Siinses uuringus on keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutsealade detailne analüüs ja prognoos nende tööjõuvajadusele on esitatud ainult tuuleenergeetikaga otseselt seotud tegevuste puhul, nagu hooldus, opereerimise ja toimimise tagamine ning arendamine ja järelevalve. Toetavaid tegevusi ja valdkonna sidusvaldkondi ning nendele adresseeritud prognoosi käsitletakse uuringus üldisemal kujul. Sektori põhikutsealadel töötas 2024. aasta alguses kokku 165 inimest, kuid neile lisanduvad ettevõtete teised töötajad tugivaldkondades, nagu raamatupidajad, IT-spetsialistid või ettevõtte põhitegevust toetav muu personal.

Tuuleenergeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikus trendidest enim tehnoloogia areng ja innovatsioon, kliimaneutraalsus, sh rahvusvahelised kliima kokkulepped ja keskkond, muutused rahvastikus ja väärtusmaailmas, riigisisesed mõjud ning arengud majanduses. Samal ajal on võrreldes väga paljude teiste majandussektoritega tuuleenergeetika valdkond rohkem mõjutatud Eesti-sisestest poliitilistest otsustest. Eriti tähtsat rolli mängib see meretuuleparkide puhul, mille rajamiseks Vabariigi Valitsuse võtmetähtsusega otsust toetusmehhanismi kohta ei ole siinse uuringu koostamise ajal veel olemas.

Kui mõne teise valdkonna puhul peljatakse, et tehnoloogia kipub töökohti ära võtma, siis taastuvenergeetika sektoris ei ole seda ohtu näha. Pigem võib prognoosida, et sarnaselt teiste riikidega, kus tuuleenergeetikal on märksa pikem ajalugu, on valdkonnas tänu tehnoloogiale ja innovatsioonile oodata hõive ja eriti just kõrge kvalifikatsiooniga ja lisaväärtust loovate ametite märkimisväärset kasvu. Nagu kogu majandust, mõjutavad sellegi sektori edasist arengut demograafilised muutused ja teisenev väärtusmaailm. Vähenev noorte järelkasv võib kaasa tuua tööjõunappuse kasvu ka selles sektoris. Samuti ei ole vähem oluline eestlaste üldine meelsus taastuvenergeetika ja tuuleparkide rajamise suhtes, mistõttu on vajalik kogukondi igal viisil arendusprotsessi kaasata.

Eeltoodud trendid ja tegurid ning nende mõju olid tööjõu- ja oskuste prognoosi koostamise alus. Erinevalt tavapärasest OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust on koostatud kolm prognoosistsenaariumi. Uuringu tulemusena tehtud tööjõu- ja koolitusvajaduse ettepanekud põhinevad tuuleenergeetika arengustsenaariumil 1.

• Sõltumata prognoosistsenaariumist ootab valdkonna hõivet ees kiire kasv ning stsenaariumite vahelised erinevused seisnevad peamiselt kasvu kiiruses. Siinse uuringu stsenaariumi 1 järgi on 2040. aasta lõpuks valdkonna põhikutsealadel hõivatud ligi 500 töötajat, kellest kolmandiku moodustavad elektrituuliku tehnikud. Võrreldes töötajate praeguse arvuga on kasv ligi 200%.

• Enamik valdkonna põhikutsealade töötajaid on tulnud, aga ka läinud valdkondadesse, kus ametite/tegevusala iseloom ja vajaminev haridusalane ettevalmistus on sarnane tuuleenergeetika sektoriga.

• Kuigi valdkonnas tööjõu voolavusega praegu olulisi probleeme ei ole, tuleb siiski lahkunud töötajaid asendada.

• Tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajadus on hõive kasvu ja olemasolevate töötajate asendusvajadust silmas pidades igal aastal kokku ligi 30 ja prognoosiperioodi jooksul ligi 400 põhikutsealadel töötajat. Tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse järgi, kus on muu hulgas arvestatud voolavust, on tööjõuvajadus märksa suurem ehk igal aastal on vajadus ligi 50 ja prognoosiperioodi (2025–2040) jooksul üle 800 töötaja järele. Sõltumata vaatest on kõige suurem tööjõuvajadus tuulikute hooldusega tegelevate töötajate, eriti aga elektrituuliku tehnikute järele. Tööjõuvajadus kasvab samas märkimisväärselt kõigil valdkonna põhikutsealadel. Tööandjate sõnul on tööjõuvajadus eeskätt kohalike elektrituulikute tehnikute ja labade hooldustehnikute järele, kes oleksid võimelised väljakutsetele kiirelt reageerima. Praegu teevad hooldustöid suures osas välispartnerid, kelle teenuse hinnad on kohalikele ettevõtetele kallid.

• Aastane koolitusvajadus kõigil põhikutsealadel on kokku 40 koolilõpetajat, kellest 20 moodustavad elektrituuliku tehnikud, 10 labade hooldustehnikud ja 10 tuuleenergeetikale spetsialiseerunud insenerid. Prognoosiperioodi (2025–2040) jooksul on koolitusvajadus 600 koolilõpetajat, kellest 300 oleksid elektrituuliku tehnikud, 150 labade hooldustehnikud ja 150 tuuleenergeetikale spetsialiseerunud insenerid. Koolitusvajadus lähtub eelkõige hõive muutusest ja asendusvajadusest, kuid arvestab ka osaliselt voolavust ning seda, et kõik koolilõpetajad ei rakendu valdkonna põhikutsealadele. Seetõttu on koolitusvajadus suurem, kui hõive kasvu ja asendusvajaduse põhjal järeldada võiks.

• Tuuleenergeetika põhikutsealadel on keskmine palk Eesti keskmisest märgatavalt kõrgem, sh kutseharidust eeldavatel ametikohtadel, mis võiks omakorda meelitada valdkonda uusi töötajaid.

• Sektori tööandjad on elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute koolitamisega töökohal või täienduskoolituste kaudu seni hakkama saanud. Samas on jätkuva ja kasvava tööjõunappuse olukorras tähtis, et kvalifitseeritud tööjõud lisanduks sektorisse tasemeõppest.

• Tulevikku vaatavalt ning juba olemasolevaid või arendamisjärgus olevaid kutsehariduse õppekavu silmas pidades tuleks kindlasti erilist tähelepanu pöörata praktilisele õppele. See on vajalik, vastamaks tööandjate ootusele, et kooli lõpetajad asuksid võimalikult kiiresti ja edukalt tööle, mis leevendab kasvavat tööjõunappust.

• Tuuleenergeetikale spetsialiseerunud inseneride tööjõuvajaduse kasvutrendile vaatamata ei ole vaja eraldiseisvat tasemeõppe õppekava avada. Mõistlik on täiendada olemasolevaid elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavasid tuuleenergeetikat käsitlevate lisaainete või -mooduliga, et aidata kaasa sektori kõrgharidust eeldavate ametikohtade tööjõuvajaduse täitmisele.

• Valdkondliku tasemeõppe suur murekoht on kutseõpetajate ja õppejõudude ning vajaliku materiaal-tehnilise baasi puudus. Lähiaastatel peab jätkama kutse- ja kõrgkoolide ning sektori tööandjate seni edukat koostööd õppekeskkonna arendamisel ning kutseõpetajate ja õppejõudude leidmisel.

• Teadlikkus õpi- ja karjäärivõimalustest tuuleenergeetika sektoris vajab endiselt tõstmist nii noorte kui ka täiskasvanud õppurite seas. Oluline on jätkata ja võimaluse korral suurendada erinevate tuuleenergeetika valdkonda tutvustavate teavitustegevuste mahtu, et jõuda senisest veelgi enam noorteni ja laiema üldsuseni eesmärgiga kasvatada teadlikkust valdkonnast ja selle õppevõimalustest.

• Siinses uuringus käsitletud tuuleenergeetika toetavate tegevuste puhul saab tööjõu- ja/või oskuste vajadus järgnevatel aastatel enim mõjutatud planeerimise, ehituse, keskkonnamõjude hindamise, IT ja side ning õiguse valdkondades. Seetõttu peab järgmistes OSKA valdkondlikes uuringutes arvestama eraldi nende sektorite tööjõu- ja oskuste vajadust tuuleenergeetika aspektist vaadelduna.

Uuringu eesmärk oli analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad aastani 2040 valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning välja töötada kolm võimalikku prognoosistsenaariumit, mis on alus ka taseme- ja täiendusõppe koolitustellimusele lähitulevikuks. Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on valdkonna statistika, sh Maksu-ja Tolliametitöötamise register (TÖR), Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmed, varem tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad, intervjuud valdkonna ekspertidega jm. Uuringu metoodika detailsem kirjeldus on toodud lisas 1. Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkonna juhtrühmaga (vt lisa 2).

Töö- ja haridusvaldkonna ekspertide kaasabil sõnastati ettepanekud ja soovitused, kuidas tööjõuvajadust ja koolituspakkumist paremini siduda. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, ei ole tegemist rakenduskava, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada kitsaskohtade leevendamiseks oma tegevusplaane.

Tuuleenergeetika valdkonda ei ole varem OSKA raames eraldi analüüsitud. Uuring annab ülevaate tuuleenergeetika põhikutsealadest, tööhõivet ja oskusi mõjutavatest trendidest ning nende põhjal koostatud tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosist kolme stsenaariumi lõikes. Samuti käsitletakse valdkonna töötajate voolavust, hõivatute hariduslikku profiili ja takistusi tööjõu ettevalmistamises tööturu vajaduste põhjal. Viimases peatükis esitatakse uuringu peamised järeldused ning analüüsist tulenevad olulisemad kitsaskohad koos ettepanekutega, et saavutada parem vastavus tuleviku tööjõuvajadusega. Peatükkides võib esineda kordusi, et selgitada tööjõu- ja oskuste vajaduse muutuste põhjuseid.

Kutsekoda tänab suure panuse eest valdkonna juhtrühma liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt valdkonna esindajaid, kes on uuringuaruande valmimisele kaasa aidanud.

Tuuleenergeetikat puudutavate tegevuste terviklik väärtusahel on kujutatud alloleval joonisel 1. Eristatud on tuuleenergeetikaga otseselt seotud nn sisutegevused ning seda toetavad sidustegevused.

Põhikutsealade detailne analüüs ja prognoos nende tööjõuvajadusele on esitatud ainult tuuleenergeetikaga otseselt seotud sisutegevuste puhul, nagu hooldus, opereerimise ja toimimise tagamine ning arendamine ja järelevalve. Selline lahendus tuleneb tõsiasjast, et toetavate sidustegevustega seotud ametite puhul moodustavad tuuleenergeetikaga seotud tegevused vaid osa nende hõivest. Detailsema prognoosi tegemine eeldaks kõigi nende valdkondade ja põhikutsealade tervikanalüüsi, mille käigus selguks seegi, millise osatähtsusega on seal tuuleenergeetika. Seega puudutab siinses peatükis käsitletav valdkonna määratlus ja kirjeldus ainult sisutegevuste hulka kuuluvaid põhikutsealasid.- sõnas põhikutseala. Toetavaid tegevusi ja valdkonna sidusvaldkondi ning nendele adresseeritud prognoosi käsitletakse uuringus üldisemalt 3. peatükis.

OSKA tuuleenergeetika valdkond määratleti ettevõtete põhjal, selgitades ekspertide abiga välja ettevõtted, kelle põhitegevus on seotud tuuleenergeetikaga. Kuigi enamik valdkonna ettevõtteid kuulub Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) järgi tegevusalasse „D35 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine“, kuid tuuleenergeetikaga seotud ettevõtteid leidub ka ehituse, töötleva tööstuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse, kinnisvaraalase tegevuse ning põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusaladel, valiti selline lähenemine.

OSKA uuringutes, sh siinses tuuleenergeetika valdkonna uuringus, on keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased.

Uuringus keskendutakse eelkõige põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajadusele ning selle muutumisele järgneva 15 aasta prognoosiperioodil. Seal, kus võimalik, antakse tööjõu- ja oskuste vajadusele tuuleenergeetika kontekstis hinnang ka tuuleenergeetika valdkonda toetavate tegevuste ja ametite puhul (nt keskkonnaspetsialistid, planeerijad, IT-spetsialistid).

Tuuleenergeetika valdkonnas on kokku viis põhikutseala. Nende seotus ametialade klassifikaatori 5. taseme ametitega on kirjeldatud tabelis 1. Arvestada tuleb, et kuna TÖR-i andmetes ei olnud võimalik eristada elektrituuliku tehnikuid ja labade hooldustehnikuid, on nende puhul esitatud hõivatute koguarv. Tuginedes aga valdkonna tööandjate hinnangule, oli 2024.aasta alguses elektrituuliku tehnikuid 35 ja labade hooldustehnikuid 20.

Põhikutsealadel töötas kokku 165 inimest, kuid neile lisanduvad ettevõtete teised töötajad tugivaldkondades – näiteks raamatupidajad, IT-spetsialistid või ettevõtte põhitegevust toetav muu personal. Kokku töötas Maksu- ja Tolliameti andmete järgi 2024. aasta I kvartalis tuuleenergeetika ettevõtetes Eestis 230 inimest.

Eesti tuuleenergeetika n-ö käegakatsutavaks alguseks võib lugeda aastat 2002, kui Virtsu tuulepargis alustas tööd kolm esimest tuulikut. Kuni aastani 2012 lisandus tuulikuid ja tuuleparke üsna hoogsalt, kuid seejärel kasv rauges. Viimasel paaril aastal on aga nii tuuleparkide planeerimine kui ka tuulikute lisandumine uue hoo sisse saanud. Kasvule on peamiselt kaasa aidanud riigi seatud taastuvenergeetikale ülemineku eesmärgid, mida on muu hulgas kirjeldatud energiamajanduse korralduse seaduses (Riigi Teataja, 2025).^{1 1}

2023.aastal toodeti Eesti tuuleparkides 684 GWh elektrit, mida oli samas mahus, kui eelneval viiel aastal. Eelneva viie-kuue aastaga sarnasesse suurusjärku jäi ka tuuleelektrijaamade kasutatud võimsus (vt joonis 2). 2024. aasta lõpu seisuga oli paigaldatud tuulikute võimsus ületanud juba 500 MW ning toodangu prognoos oli ligi 900 GWh.^{2 2}

Samas on 2024. aastal rajatud mitmeid uusi tuuleparke – üks suurematest on näiteks Sopi-Tootsi tuulepark, mille võimsus on 255 MW. Samuti on järgnevateks aastateks planeeringufaasis mitmeid maismaatuuleparke ja kavandamisel on meretuulepargid. Maksu- ja Tolliameti 2024. aasta I kvartali andmete alusel on Eestis registreeritud 45 ettevõtet, kes tegutsevad täielikult või osaliselt tuuleenergeetika sektoris, ning enamik neist on väikeettevõtted. Arvestades müügikäivet ja töötajate arvu, on valdkonnas suuremad ettevõtted Enefit Green AS, 4Wind Service OÜ, Evecon OÜ, Sunly OÜ ja OÜ Utilitas Wind. Lisaks neile võib esile tuua Soomes registreeritud, kuid olulisel määral Eestis tuulikute hooldusteenust pakkuva ettevõtte 3D Wind Service Oy.

Selles alapeatükis kirjeldatakse lühidalt aruandes käsitletavaid põhikutsealasid tegevuste lõikes. Ühte põhikutsealasse on koondatud ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased. Seal, kus tarvilik ja asjakohane, on välja toodud enamlevinud ametinimetused ja näidisametid.

Elektrituuliku labade hooldustehnik on oskustöötaja, kes teeb peamiselt tuuliku labade visuaalset kontrolli, et tuvastada võimalikke kahjustusi, ning puhastab, remondib ja hooldab neid. Ta peab olema valmis lähetusteks ja füüsiliseks tööks ning töötama kõrgustes ja erinevates ilmastikuoludes. Ohutusnõuetest lähtudes tuleb seda tööd teha kaheliikmelises meeskonnas. Töö hõlmab nii graafikujärgseid ennetavaid hooldustöid kui ka ootamatute rikete lahendamist.

Labade hooldustehnikuna töötamiseks peab läbima vastava kutseharidusõppe. Siinse uuringu koostamise ajal töötatakse seda alles välja, kuid õpe peaks avatama 2025. aastal Kuressaare Ametikoolis. Valdkonda on võimalik siseneda ka varasema tehnikaalase kutse- või kõrghariduse baasil, muu hulgas näiteks elektrotehnika, mehhatroonika, sisetööde elektriku, jaotusvõrguelektriku ja masinaehituse erialalt, kuid läbides erialase täienduskoolituse. Labade hooldustehniku planeeritaval õppekaval (vt lisa 8) omandatavaid oskusi, nagu komposiitmaterjalide töötlemist, saab kasutada teisteski sektorites, näiteks paadiehituses ja lennunduses. Seega võib eeldada, et tööstusharud, mis tegelevad komposiitmaterjalidest osade koostamise ja nende materjalide töötlusega, võiksid samuti labade hooldustehniku õppekava lõpetajate vastu huvi tunda.

Elektrituuliku tehnik hooldab ja remondib tuuleparkides elektrit tootvaid elektrituulikuid. Tema peamised tööülesanded on diagnoosida elektrilisi rikkeid ning hooldada, paigaldada, remontida ja vahetada elektrituulikute seadmeid. Elektrituuliku tehnik peab olema valmis lähetusteks ja füüsiliseks tööks ning töötama kõrgustes ja erinevates ilmastikuoludes. Töö hõlmab nii graafikujärgseid ennetavaid hooldustöid kui ka ootamatute rikete lahendamist.

Elektrituuliku tehnikuna töötamiseks peab läbima vastava kutseharidusõppe, mida saab omandada Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Valdkonda on võimalik siseneda ka varasema tehnikaalase kutse- või kõrghariduse baasil, muu hulgas näiteks mehhatroonika, elektrotehnika, autoelektroonika ja jaotusvõrguelektriku erialalt, kuid läbides erialase täienduskoolituse. Õppekava³³ on laiapõhjaline ning seal omandatud teadmised ja oskused hõlmavad muu seas elektri-, elektroonika, automaatika ja hüdraulika valdkondi. Nii annab õppekava hea baashariduse, et liikuda soovi korral edasi teistesse tehnikavaldkondadesse.

Sagedasemad ametinimetused: tootmis- ja hooldusjuht, käidukorraldaja, tehnikute ja labade hooldustehnikute meeskonnajuht

Tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuht korraldab tuulepargi igapäevategevust ja koordineerib meeskonnatööd, sh jälgib tootmisprotsesse. Ta tagab tuuleenergia tootmisüksustes käidu- ja tootmistegevuse ning objektide hoolduse, remondi ja ülevaatuste tegemise. Samuti on tema ülesanne tagada elektrituulikute ja taristu vastavus keskkonna, tööohutuse ja muudele seadustele. Juht võtab osa uute tootmisobjektide ehitusprotsessist, kontrollib nende tehnilisi põhimõtteid ja osaleb vastuvõtukatsetustes.

Tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuhil peab olema tehnikaalane kutse- või kõrgharidus. Selles ametis on tavapärane tõusta karjääriredelil kas ettevõtte või valdkonna sees – alustada madalamatelt ametikohtadelt tehnilise kutsehariduse pinnalt, näiteks elektrituuliku tehniku kohalt, ning saada juhikompetentside lisandumise järel juhiks.

Sagedasemad ametinimetused: tuuliku tehnoloog, käidukorraldaja, elektriinsener, automaatikainsener, mehhaanikainsener

Tuuleenergeetika insener on tuulenergeetika sektori tehnikaspetsialist, kelle töö peamine eesmärk on tagada tuulikute töökindel, tõhus ja keskkonnasõbralik opereerimine ja toimimine. Ta projekteerib tuulikutega seotud süsteeme, näiteks labasid või generaatoreid, tegeleb tuulevoogude ja energiakandjate analüüsiga, et hinnata tuulepargi tõhusust ja tootmisvõimet, analüüsib sobivaid asukohti, kuhu tuuleparke rajada, ning koostab ja rakendab kvaliteedi- ja ohutusstandardid, et kindlustada süsteemide töökindlus ja ohutus. Insener uurib ja hoiab end kursis uute ja innovaatiliste tehnoloogiatega, et tagada veelgi tõhusam tuuleenergia tootmine. Ta toetab projektimeeskonda uute projektide arendamisel, pakkudes sealhulgas tehnilisi lahendusi. Tuuleenergeetika insener on läbinud tavaliselt erialase magistriõppe näiteks elektroenergeetika, elektrotehnika ja mehhatroonika, energiatehnoloogia ja soojusenergeetika või roheliste energiatehnoloogiate õppekaval.

Sagedasemad ametinimetused: juht energeetikas, arendusjuht, projektijuht, projekteerimise projektijuht

Tuuleenergia projekti- ja arendusjuht tegeleb peamiselt uute tuuleenergia projektide kavandamise, elluviimise ja haldamisega. Ta planeerib, viib ellu ja teeb järelevalvet, et tagada uute arendusprojektide õigeaegne valmimine. Koostöös oma meeskonnaga leiab ja hindab ta sobivaid asukohti, korraldab planeeringuid ja keskkonnamõjude hindamist, teeb finantsplaneerimist, hindab riske ning juhib projektimeeskonda kuni tuulepargi valmimiseni. Tuuleenergia projekti- ja arendusjuhi oluline roll protsessi vältel on suhelda ja teha koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste sidusrühmadega, et tagada projektile toetus ja heakskiit. Tuuleenergia projekti- ja arendusjuht on eelistatult energeetika, ehitus- või keskkonnaalase kõrgharidusega.

Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ja vastaval kutsealal tegutsemiseks vajalikku kompetentsust. Kompetentsus on töö edukaks tegemiseks tarvilike oskuste, teadmiste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kutsete andmist elektrivaldkonnas koordineerib energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu.⁴⁴

Kuna tegemist on Eestis üsna uue sektoriga, siis palju kutsestandardeid, mis on otseselt seotud tuuleenergeetika valdkonnaga, praegu olemas ei ole. Kutsehariduse tasemel on kinnitatud vaid 5.taseme elektrituuliku tehniku kutsestandard ⁵⁵. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses avati 2024.aasta sügisel 4. taseme elektrituuliku tehniku õppekava, kuid seda kutsestandardit siinse uuringu koostamise ajal veel ei ole.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29.12.2023 määruse nr 72 (Riigi Teataja, 2024)⁶⁶, mis muudab seadme ohutuse seaduse määrusi nr 74, 86 ja 88, alusel on elektrivaldkond täielikult reguleeritud valdkond, mis välistab alates 01.01.2031 töötamise elektripaigaldistel ilma kutsetunnistusteta. Seni võib üleminekuperioodil tegutseda pädevustunnistuste alusel.

Selleks, et tuvastada tuuleenergeetika valdkonnas tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavaid trende ja mõjureid, analüüsiti uuringu käigus nii üldisi tulevikutööd käsitlevaid väljaandeid kui ka kitsamaid, spetsiifiliselt tuuleenergeetika valdkonnale keskenduvaid analüüse, visioone ja arengudokumente. Fookuses olid järgmised uurimisküsimused.

• Millised on olulisemad trendid, mis lähitulevikus tuuleenergeetika valdkonda mõjutavad?
• Milline on nende trendide mõju valdkonna põhikutsealade hõivele ja oskuste vajadusele?

Maailma Majandusfoorumi (2023) aruanne ⁷⁷ toob välja, et suurimat mõju uute töökohtade loomele avaldavad globaalsetest trendidest erinevad keskkonna-, tehnoloogia- ja majandussuundumused. Teiste seas nähakse suurimat uute töökohtade loomet seoses ettevõtete roheüleminekuga. Nõudlus rohetöökohtade järele kasvab sektorite ja majandusharude lõikes.

Valdkonna tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavate trendide tuvastamisel lähtuti trendide loetelust, mis on esitatud OSKA raames koostatud kogumikus (2021).⁸⁸ See valmis valdkonnaüleste arvamusliidrite kaasabil. Ekspertidelt saadud teabele tuginedes seostati kogumikus nimetatud suunad tuuleenergeetika valdkonna trendidega.

Järgnevalt tutvustatakse peamisi üleilmseid mõjureid ja hinnanguid nende võimaliku mõju kohta tuuleenergeetika sektorile Eestis kuue teema vaates:

• tehnoloogia areng ja innovatsioon;
• kliimaneutraalsus ja keskkond;
• muutused rahvastikus ja väärtusmaailmas;
• riigisisesed mõjud;
• arengud majanduses;
• tuuleenergeetika areng maailmas.

Tuuakse illustreerivaid näiteid, kuid ei kirjeldata trendide üksikasjalikku mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele põhikutsealade kaupa. Trendide mõju konkreetsetele põhikutsealadele ja nendega seotud oskuste vajadusele käsitletakse põhjalikumalt 3. peatükis.

Tehnoloogia areng ja innovatsioon on ühed kesksemad tulevikutööd mõjutavad tegurid igas valdkonnas. Erinevalt paljudest teistest sektoritest, kus tehnoloogia kipub töökohti ära võtma, ujub taastuvenergeetika, sh tuuleenergeetika, vastuvoolu. Sealjuures nähakse just tuuleenergeetikat ühena neist valdkondadest, kus aastaks 2040 tööjõuvajadus märgatavalt kasvab ning kus tänu innovatsioonile ja kliimamuutuste väljakutsetele uusi ameteid juurde tekib. Näiteks on elektrituuliku tehnik amet, mille järele nõudlus järgneva 15 aasta jooksul hüppeliselt kasvab ning mida on seetõttu nähtud ka turvalise karjäärivalikuna ⁹⁹.

Sarnase tulemuseni jõudis Maailma Majandusfoorumi aruanne (2023) ¹⁰¹⁰, kus toodi välja, et kiireima kasvuga ametid tööturul on sageli need, mis on seotud tehnoloogia arenguga. Taastuvenergeetika valdkond laiemalt on praegu üsna väikese hõivega, kuid selle töötajate arvu nähakse kasvavat kiirelt. Näidisametina toob aruanne teiste seas kiirelt kasvavana välja taastuvenergeetika insenerid.

Tehnoloogiliste arengute tähtsus tuleb valdkonnas eriti ilmekalt välja meretuuleparkide puhul, kus suur innovaatiline potentsiaal peitub eelkõige merre ehitatavas vundamendis. Üle maailma on näha suundumust, kus tehnoloogia arengu kaasabil tullakse üha enam toime merepõhja geoloogiast ja planeeritava tuulepargi asukohast johtuvate probleemidega. Meretuuleparke ehitatakse kaldast üha kaugemale (McCoy et al, 2024)¹¹¹¹. Nn ujuvates või ujuvvundamendiga tuulikutes nähakse muutuse toojat, sest need võimaldavad veelgi tõhusamalt ära kasutada ehitusvõimalusi kaugemal ja sügavamal avamerel, kus on tuult rohkem, mis võimaldab seeläbi toota energiat rohkem ja tõhusamalt (IRENA, 2019)¹²¹².

Tõhusamale ja odavamale energiatootmisele aitab omalt poolt kaasa innovatsioon elektrituulikute tehnoloogias, mille tulemusel on tuulikud üha suuremad ja võimsamad (IRENA, 2019) ¹³¹³. Ekspertide hinnangul ei ole vähem oluline arendada ka salvestusvõimekusi, sest see parandab omakorda tuulest toodetud elektri konkurentsivõimet.

Siinse uuringu ekspertide sõnul võib eelmainitu kaasa tuua tööjõu-ja oskuste vajaduse kasvu ühe tuuliku kohta tuulepargis. Vajalik on välja tuua, et kuna ühtegi meretuuleparki Eestis veel ei ole, puudub praegu sisuline teadmis- ja oskuspagas meretuuleparkide ehitamise, opereerimise ja hoolduse kohta.

OSKA trendikaardid (2021)¹⁴¹⁴ toovad keskkonda puudutavate peamiste märksõnadena välja kliimaneutraalsuse, rohepöörde ja ringmajanduse. Samuti on energeetika üks selline valdkond, mille tööjõuvajadus selle megatrendi mõjul ja kasvava nõudluse kaudu enim mõjutatud saab. Roheenergeetika arendamine toetab töökohtade loomist, muutes sellised töökohad tulevikus üheks majanduse vajalikuks alustalaks (ESPAS, 2019) ¹⁵¹⁵.

Euroopa Liidu (EL) pikaajaline eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides majandusvaldkondades (Euroopa Komisjon, 2011).¹⁶¹⁶ Oluline ülemaailmne kliimakokkulepe on muu hulgas Pariisi lepe ¹⁷¹⁷ , mille peamine eesmärk on ühine võitlus kliimamuutuste vastu. Nende kliimakokkulepete täitmise kandva lülina nähakse ühtlasi tuuleenergeetikat ja eriti meretuuleparke, mille suunas riigid üha enam liiguvad, et enda kliimaeesmärkideni jõuda (McCoy et al, 2024)¹⁸¹⁸. IRENA (2019) raporti ¹⁹¹⁹ põhjal võib väita, et tuuleenergeetika koostöös päikeseenergiaga rajab teed ülemaailmse energiasektori ümberkujundamisele. Nähakse, et aastaks 2050 on maismaa- ja meretuulepargid peamised energia tootmise allikad.

Eesti riik on seadnud eesmärgiks toota 2030. aastal Eestis sama palju taastuvelektrit, kui siin aastas kohapeal tarbitakse. Seejuures näeb Kliimaministeerium suurima kasvupotentsiaaliga eelkõige tuuleenergiat, mille toodang peaks selle eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 neljakordistuma ²⁰²⁰. Ka energiajulgeoleku aspektist on nende eesmärkide täitmine siinses uuringus osalenud ekspertide sõnul üsna vältimatu.

Keskkonnaaspektist vaadelduna on nende eesmärkideni jõudmisel võimalik probleem uute tuuleparkide asukohtade nappus, eriti maismaal²¹²¹. 24.10.2024 võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse²²²², millega annab arendajatele võimaluse planeerida tuuleparke ka riigimaadele.

Mere puhul näeb osa ekspertidest võimaliku murekohana tõika, et see on uurimata ala ning arenduste käigus võib selguda takistusi, mis võivad väljavalitud aladele tuulepargi rajamist pärssida. Võimaluse meretuuleparkide rajamiseks annab Eesti mereala planeering²³²³, milles on kindlaks määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad. Seal on välja toodud, et planeeringuga määratud sobivad alad realiseeruvad eeldatavasti u 70% ulatuses, mis tähendab et erinevatest piirangutest, näiteks tehnoloogilistest või täpsustavatest keskkonnamõjude hindamise uuringutest, tulenevalt ei ole võimalik kogu ala tuulikutega katta.

Erinevalt paljudest teistest, n-ö vanadest ja sissejuurdunud sektoritest, ei ole demograafilistel muutustel ja rahvastiku vananemisel tuuleenergeetikas nii suur roll. Küll aga ei ole siingi vähem tähtis, et noorema ja keskealise rahvastiku osakaal ühiskonnas väheneb ning vanemate inimeste osatähtsus suureneb. Kuni 19-aastaste, üsna pea tööturule suunduvate noorte arv langeb. Haridusmaailma ja tööturu vaates tähendab see esmalt väiksemat arvu sisseastujaid, seejärel töötajaid ning seega tööjõunappuse kasvu. Sisse-, sh tagasirände märkimisväärne kasv võib tööjõu vähenemist siiski leevendada. OSKA trendiuuring (2021)²⁴²⁴ toob seevastu välja, et aktiivne vananemine hea tervise juures võimaldab inimestel kauem töötada, omandada uusi teadmisi ja oskusi ning veelgi tähtsamaks muutub elukestev õpe. Erilist toetust vajab samas vanemaealiste töötajate oskuste arendamine.

On leitud (Tilk et al, 2021) ²⁵²⁵, et töö tähtsus inimeste jaoks on Eestis viimastel kümnenditel vähenenud ning väheneb edaspidi ilmselt veelgi enam. Ühtlasi ei ole enam nii oluline töötasu ja tõenäoliselt suureneb lähitulevikus osaajaga töötamine. LinkedIni 2023. aasta uuringu ²⁶²⁶ kohaselt on parem töö ja eraelu tasakaal tõusnud töökoha valiku kriteeriumina palga järel lausa teisele kohale. Juba lähiminevikus on töötajad soovinud paindlikku töökorraldust ja mitmekesisemaid töövorme ning praegu tahetakse seda üha rohkem (EPSCO, 2017) ²⁷²⁷.

Kui kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel on töötundide ja -koha paindlikkus sektoris võimalik, siis vähem saavad seda võimalust kasutada tuulikulabade hooldajad ja elektrituuliku tehnikud, kelle ametid eeldavad kutseharidust. Ekspertide sõnul võib nende ametite töö iseloom ja - keskkond olla paljude jaoks ebamugav ja demotiveeriv. Töötajad peavad olema valmis töötama vahetustega, viibima kodust eemal, taluma rutiini, teisalt jälle ootamatuid väljakutseid ja füüsiliselt keerukat tööd kõrgustes. Kõik eelnimetatud faktorid võivad soodustada sektori tööjõu voolavust.

Tuuleenergia sektori tööjõuvajaduse vaates ei ole samuti vähem oluline eestlaste üldine meelsus taastuvenergeetika ja tuuleparkide suhtes. Arenguseire Keskus ²⁸²⁸ (2022) on välja toonud üleeuroopalise tendentsi, et kuigi avalik toetus tuuleenergia kasutuselevõtuks võib üldiselt olla suur, jäädes vahemikku 60–90%, siis enda elukoha vahetusse lähedusse tuulepargi püstitamiseks jääb toetusest puudu, olles vahemikus 30–60%. 2021. aastal Kantar Emori tehtud meelsusuuring ²⁹²⁹ toob enda tulemustes välja sarnase suundumuse. 2023. aastal tehtud uuringud ³⁰³⁰, ³¹³¹ näitasid selles suunas aga juba positiivsemat trendi – enamik eestlastest on tuuleenergia kasutuselevõtus toetavamad. Seejuures on positiivsemalt meelestatud keskmisest kõrgema sissetulekuga ja 15–34-aastased inimesed. See tulemus on kooskõlas ülemaailmse trendiga, kus nähakse, et just Z-põlvkond³²³² on enim valmis panustama võitlusesse kliimamuutustega ning nii kliimamuutused kui ka keskkonnahoid koos säästva arenguga on teemad, millest noored enim hoolivad (McKinsey & Company, 2024) ³³³³.

Siinse uuringu koostamise ajal arenduses olevate planeeritavate alade lähedal elavate Eesti inimeste suhtumine meretuuleparkide rajamisse kipub olema pelglik – muret tuntakse kalanduse ja negatiivse mõju pärast kohalikule turismile ³⁴³⁴.

Rohkem kui mõni teine valdkond on tuuleenergeetika sektor mõjutatud Eesti-sisestest poliitilistest otsustest. Majanduslangus ja riigi rahanduse kehv seis võivad vähendada riiklikke investeeringuid sektorisse, mis omakorda pärsib arendajate indu võtta vajaminevaid rahalisi riske ning seda eriti meretuuleparkide puhul, mille rajamiseks vajalikke õigusakte või Vabariigi Valitsuse sellekohast otsust siinse uuringu koostamise ajal veel ei ole. Vaidlused meretuuleparkide rajamiseks mõeldud toetusmehhanismi üle 2024. aasta sügisel veel kestsid³⁵³⁵.

09.12.2024 seisuga sai Eesti EL-ilt riigiabiloa, et teha meretuuleparkide vähempakkumine. Sealjuures on toetuse maht maksimaalselt 2 TWh aastas.³⁶³⁶

Hea võrdlev näide on siinkohal Euroopa tuuleenergeetika valdkonna edulugu Taani Kuningriigis, kus on analüüsitud (Rambøll and Danish Energy Agency, 2023)³⁷³⁷ meretuuleparkide positiivset mõju uute töökohtade loomele. Ühe olulise faktorina selles protsessis on nimetatud soodsat poliitilist ja seadusandlikku keskkonda, mis lõi omal ajal ettevõtetele turvalise investeerimiskeskkonna, meelitas ligi uusi investeeringuid ja aitas seeläbi kaasa sektori kasvule.

Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusringile elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muudatusettepanekute eelnõu, et luua tingimused meretuuleenergia arendamiseks ning sätestada meretuuleenergia hinnagarantii reeglid. Seadusemuudatus on plaanitud jõustuma 2025. aasta esimeses pooles³⁸³⁸.

Nagu juba varem kirjeldatud, on ülemaailmsed ja riiklikud eesmärgid seoses taastuvenergeetika kasutuselevõtuga suured ning kuna (mere)tuuleparkide arendamine on pikk ja aeganõudev protsess, tuleb nende eesmärkide täitmiseks tegutseda juba praegu. Siinse uuringu ekspertide sõnul nähakse tuuleparkide arendamisel suure takistusena riikliku järjepidevuse ning kohati ametkondliku kompetentsi vajakajäämisi. Segased signaalid meretuuleparkide toetusmeetmete kohta ja nende planeeritud vähendamine kliimaseaduse eelnõu kohaselt tekitavad arendajates nõutust ja ebakindlust.³⁹³⁹ Riigikontrollgi ⁴⁰⁴⁰ (2024) on enda aruandes välja toonud, et mitmed suured rahvusvahelised energiaettevõtted on meretuuleparkide arendamisest Eestis juba loobunud. Sama aruanne peab liialt optimistlikuks ka 2030. aastaks seatud taastuvenergia eesmärkide saavutamist ainult maismaa tuuleparkide rajamise abil. Seotud murekohana näevad uuringu eksperdid, et mõnelgi juhul võib merel puududa vajaminev taristu näiteks sadamate kujul ning võrguühendused, mille väljaehitamine on aeganõudev ja kallis.

Tuuleenergeetika sektori järgnevate aastate tööjõuvajadust suunavad veel mitmed riiklikud arengustrateegiad ja õigusaktid. Neist osad on välja toodud järgnevalt.

• Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2024–2027⁴¹⁴¹ laiem eesmärk on puhas ja konkurentsivõimelise hinnaga energia. Jätkatakse maismaatuuleelektri vähempakkumistega, korraldatakse meretuuleelektri ja juhitavate võimsuste vähempakkumised.

• Strateegia „Eesti 2035“ ⁴²⁴² ja rohereform ⁴³⁴³ seavad eesmärgiks olla 2050. aastaks konkurentsivõimeline ning teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Roheülemineku kontekstis on konkurentsivõimelise energialiigina välja toodud taastuvenergia. Seatud sihtide poole jõulisemalt liikumiseks kiirendatakse loa- ja planeeringute menetlust ning tugevdatakse võrke, et sellega saaks liituda rohkem väikeseid taastuvelektri tootmisseadmeid. 2025. ja 2026. aastasse on kavandatud täiendava tuuleenergia turuletoomise toetusmeede, mille raames oodatakse turule vähemalt 8 TWh ulatuses uut taastuvelektrit.

• Riikliku energia- ja kliimakava⁴⁴⁴⁴ eesmärk on anda eelkõige Eesti inimestele ja ettevõtetele võimalikult täpselt teavet sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada EL-is kokku lepitud energia- ja kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. Kava ajakohastatud versiooni⁴⁵⁴⁵ peamiste alameesmärkidena võib muu hulgas välja tuua, et taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab 2030. aastal olema vähemalt 65% ning energiajulgeoleku tagamiseks tuleks hoida sõltuvuse määr imporditud energiast võimalikult madalal. Ühe peamise energia- ja kliimameetmena on plaanis nimetatud tuuleparke arendada, sh merel. Samuti nähakse ette tootmismahtude kasvu tuuleenergeetikas nii maismaa- kui ka meretuuleparkides ning tuuakse pikemas plaanis vajalikuna välja vajadus tekitada piirkonda võrgutaristu, et meretuuleparke ühendada. Suurimat potentsiaali taastuvenergeetikas nähakse eelkõige tuuleenergeetika puhul.

• Energiamajanduse arengukava 2030 ⁴⁶⁴⁶ kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030. Muu hulgas osutatakse, et tuuleenergia võib aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Elektrienergia tootmise arendamise meetme puhul tuuakse olulisemate tegevustena teiste seas välja uute tuuleparkide rajamist.

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ⁴⁷⁴⁷ seab sihiks tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Lepitakse kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja teekonnas, kuidas selle poole liikuda. Valdkondlike poliitikasuunistena kliimamuutuste leevendamiseks tuuakse muu seas välja kodumaiste taastuvenergiaressursside laialdase kasutuselevõtu soodustamine ning nende tootmistehnoloogiate arendamine.

• Energiamajanduse korralduse seadus⁴⁸⁴⁸ reguleerib taastuvenergia edendamise põhimõtteid.

• Elektrituruseadus ⁴⁹⁴⁹ näeb muu hulgas ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Seadus sätestab taastuvelektri toetuse tingimused.

Tuuleenergeetika edasise arengu seisukohast on majanduses toimuv küllaltki märkimisväärne, sest kasvav majandus suurendab elektritarbimist nii kodumajapidamistes kui ka ettevõtlussektoris. Lisaks tähendab majanduse hea käekäik suuremat maksude laekumist riigile, mis omakorda võimaldab anda riigipoolset suuremat tuge uute tuuleparkide ehitamiseks nii maismaal kui ka merel. Oluline on välja tuua, et riigipoolset tuge rahastavad taastuvenergia tasu kaudu elektritarbijad. Riik on seadnud eesmärgiks elektrienergia taskukohase hinna, kuid taastuvenergia tasu võimalik suurendamine kasvatab paratamatult ka elektrienergia lõpphinda tarbijale. Mõneti võib taastuvenergia tasu käsitleda osana riigi kogu maksupaketist – maksukoormuse võimalik suurendamine võib maksude laekumise seisukohast viia vastupidisele tulemusele. Kuigi taastuvenergeetika toetusmehhanismide kulu kannab praegu elektritarbija, on analüüsis ja stsenaariumite juures käsitletud seda edaspidi riigipoolse võimekusena, sest toetusmehhanismid võivad muutuda ja vähempakkumiste kaudu määrab toetusi riik (Elering). ⁵⁰⁵⁰

Viimased paar aastat on olnud majandusele aeg, kus on olnud palju ettemääramatust ja raskusi paljude sektorite jaoks, tööstusest turismini. Põhjuseid on olnud erinevaid. Olulisematena neist saab esile tuua (elektri)energia hinna ja tööjõukulude kasvu ning paljuski nendest kahest tegurist tingitud kiire inflatsiooni. Samuti on peamiste sihtturgude (Soome, Rootsi, kaudselt ka Saksamaa) majandus olnud madalseisus, mis on omakorda ebasoodsalt mõjunud Eesti ekspordile.

Kiire inflatsiooniga paralleelselt on kasvanud ka palgad. Hinnatõusu tippajal vähenes küll reaalpalk, kuid 2023. aastal ja ka 2024. aasta esimeses pooles ületas keskmine palgakasv juba inflatsiooni. Näiteks 2024. aasta II kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 7,2%, jõudes 2007 euroni. Tarbijahinnaindeksi muutus samade perioodide võrdluses oli aga ligi 3%. Töötuse määr on küll kasvanud, kuid jääb märgatavalt alla eelmise kümnendi sügavale majanduskriisile, kus töötuse määr oli 15% ja enam. Tööhõive määr on püsinud samal tasemel (ligi 70%), mida tuleb majanduslanguse tingimuses pidada heaks tulemuseks.

Tööturu suhtelise tugevuse üks põhjus võib olla ettevõtete kartus, et majanduse taastudes süveneb taas tööjõupuudus ning seega näevad paljud ettevõtted raskel ajal viimase lahendusena töötajate koondamist. Püsivhindades mõõdetav SKP kahanes suuresti 2023. aastal ning 2024. aastalgi tervikuna ei olnud kasvu. (vt joonis 3).

Samas on ka kriisi ajal kasvanud nominaalne SKP ja maht püsivhindades. See aitab omalt poolt selgitada tööturu suhtelist tugevust. Tuuleenergeetika arengu seisukohast on praegu majanduses toimuv tähtis, kuid olulisem on see, milliseks kujunevad majandusarengud tulevikus. Endiselt on tuuleparkide rajamise otsuste tegemisel vajalik riigi/maksumaksja võimekus nende rajamist toetada.

Eesti värskeimatest lähituleviku majandusprognoosidest (2024 lõpu seisuga) saab välja tuua näiteks Rahandusministeeriumi ⁵¹⁵¹, Eesti Panga ⁵²⁵² ning kommertspankadest Swedbanki⁵³⁵³ ja Luminori ⁵⁴⁵⁴ prognoosid (vt tabel 2).

Kommertspankade prognoosid on mõnevõrra pessimistlikumad kui riigi institutsioonidel. Arvestades kõiki tabelis 2 toodud näitajaid, on 2026. aasta puhul kõige optimistlikum Rahandusministeeriumi ja kõige pessimistlikum Luminori prognoos. Samas ei ole ühelgi juhul prognoositud majanduslanguse jätkumist. Tööpuudus püsib mõõdukana ning sama on nii keskmise palga kui ka tarbijahinnaindeksiga.

Prognoositegijad on samas mõneti keerulises seisus, sest küllaltki palju on praegu tegureid, mille lõplik mõju ei ole selge. Nii on näiteks Rahandusministeerium koostanud riskistsenaariumi, mille puhul on lähitulevikus majanduskasv aeglasem. Prognoosimist raskendavate teguritena saab Eesti puhul näiteks välja tuua maksutõusude mõju ning edasise surve suurteks investeeringuteks vahendeid leida (nt Rail Balticuks, rohepöördeks). Mõju on ka EL-i ja globaalse tasandi teguritel, mille puhul saab ühtlasi esile tuua rohepöörde majandusliku mõju ebaselguse, Ukraina sõja, EL-i ja seega meie ekspordi peamiste sihtriikide konkurentsivõime jne.

Kuna Eesti konkurentsieelis ei ole enam odav tööjõud, on pikaajalise majanduskasvu eeldus olulisemate teguritena ettevõtete kasvav tootlikkus, lisandväärtus ja innovaatilisus. Eeltingimusi selleks on – alates haritud rahvastikust kuni hea ettevõtluskeskkonnani. Kokkuvõttes võib öelda, et hoolimata ebaselgetest mõjuritest mitmete tegurite puhul, võiksid lähituleviku prognoositud majandusarengud toetada siiski ka edasist võimekust tuuleparke rajada, kuid seda kas stsenaariumi 1 või 2 mahus (vt ptk 3). Seda hoolimata, et majandusprognoosides prognoositakse lähiaastaid, kuid siinse uuringu prognoosihorisont on 2040. aasta. Praegu ja lähiaastatel tehtud otsused mõjutavad tuuleparkide arvu tulevikus.

Tuuleenergeetika tootmisvõimsused praegu ja prognoos

Tuuleenergia on maailmas üha olulisemal kohal olev elektritootmise allikas. 2023.aastaks ületas maailmas installeeritud tuulikute koguvõimsus 1000 GW, mis tähendas 12,5% kasvu võrreldes 2022. aastaga. Tuuleenergia andis 10% maailma elektrienergiast, moodustades seega küllaltki väikese osa kõigist elektritootmisviisidest (WWEA Annual Report, 2023).⁵⁵⁵⁵ Ka IRENA (2024)⁵⁶⁵⁶ raportis tuuakse välja, et 2023. aastal paigaldas tuuleenergia sektor 115 GW võimsust, mida oli tunduvalt rohkem kui 2022. aastal ja ületades 2020. aastal püstitatud rekordi.

Riikide võrdluses on tuuleenergeetika võimsust kõige enam kasvatatud Hiinas, kus 2023. aastal lisati juurde 75,9 GW ulatuses tootmisvõimsust (65,5% kogu maailmast), võrreldes 24 GW-ga ülejäänud esikümnes olevate riikidega (USA, Brasiilia, Saksamaa, India, Holland, Rootsi, Kanada, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa) kokku. Tulevikus nähakse tuuleenergeetika võimsuste jätkuvat kasvu. On prognoositud, et globaalne installeeritud tuulevõimsus kasvab 74% 906 GW-lt 2022. aastal kuni 1581 GW-ni 2027. aastal (Global Wind Workforce Outlook, 2023).⁵⁷⁵⁷ Näiteks on Rahvusvaheline Energiaagentuur koostanud eri kasvustsenaariumid, millest optimistlikuima järgi oleks 2035. aastaks maailmas installeeritud tuuleenergeetika võimsusi ligi 4500 GW. Konservatiivsem stsenaarium näeks 2035. aastaks ette ligi 3000 GW tootmisvõimsusi (World Energy Outlook, 2024).⁵⁸⁵⁸

EWEA (2017)⁵⁹⁵⁹ keskse stsenaariumi kohaselt paigaldatakse EL-is 2030. aastal 320 GW tuuleenergia võimsust, 254 GW maismaatuult ja 66 GW avamere tuult. See oleks enam kui kaks korda suurem 2014. aastal installeeritud võimsusest (129 GW) ja kahe kolmandiku võrra suurem 2020. aastal installeeritud võimsusest (192 GW). Tuuleenergia toodaks 778 TWh elektrit, mis moodustab 24,4% EL-i elektrivajadusest. Tuuleenergiasektor annaks EL-is üle 334 000 otsese ja kaudse töökoha ning tuuleenergia rajatiste väärtus oleks 2030. aastal 474 miljardit eurot. Paigaldatud tuuleenergia võimsus kasvaks peaaegu kaks ja pool korda (ehk 148%) võrreldes 2014. aasta tasemega ja kaks kolmandikku (ehk 66%) võrreldes 2017. aasta tootmisvõimsusega. Ka TP Wind (2006) ⁶⁰⁶⁰ tõi välja kiiret oodatava kasvu jätkumist, kus 2030. aastaks prognoositakse samas suurusjärgus (22,6%) seda, kui palju katab tuuleenergeetika Euroopas elektritarbimise vajadusest. See tähendaks 300 GW installeeritud tootmisvõimsuste juures tarbimismahtu 965 TWh.

Eesti vaatest on tähtis, milliseid arenguid tulevikuks planeeritakse või meie lähiriikides eeldatakse. Energeetika, sh elektrienergeetika arengut nähakse ennekõike taastuvate energiaallikate ja tootmisviiside osatähtsuse olulises kasvus. Tuuleenergeetika puhul on Läti kliima- ja energeetikaministeerium koos sektori ekspertidega koostanud Läti energiastrateegia eelnõu, mille kohaselt võiks Läti 2035. aastaks jõuda 2000 ning 2040. aastaks 2700 MW tuuleparkide tootmisvõimsuseni (Latvian Energy Strategy, 2024)⁶¹⁶¹ Leedu riikliku energiasõltumatuse strateegia (2024)⁶²⁶² kohaselt võiks aastaks 2030 maa- ja meretuuleparkide koguvõimsus jõuda kokku 5,9 GW ja 2040. aastaks 9,3 GW-ni. Tegemist saaks olema olemasoleva tootmisvõimsuse kordades kasvatamisega, sest 2024. aastal jäi Leedus tuuleenergeetika tootmisvõimsuste maht alla 1,5 GW.

Tuuleenergeetikas näevad endiselt arengupotentsiaali Soome ja Rootsi. Näiteks on Soome energia- ja kliimastrateegias (2022)⁶³⁶³ eraldi käsitletud meretuuleparkide potentsiaali, kus 2035. aastaks oleks mitu meretuuleparki ehitatud nii territoriaalvetesse kui ka majandusvööndisse. Kuigi Rootsi on hiljuti meretuuleparkide rajamise puhul meelt muutnud, plaanitakse aastaks 2030 paigaldada 30 GW maismaatuuleenergiat, mis on osa nende plaanist saada oluliseks energiaeksportööriks (Rystad Energy, 2022).⁶⁴⁶⁴

On keeruline hinnata, mil määral eri riikides planeeritud tuuleparkide arendused nii mahtu kui ajaraami silmas pidades teostuvad. Praegugi ei kulge kõik plaanipäraselt – näiteks Orsted kui maailma suurim avamere tuuleenergia arendaja vähendas oma 2030. aasta eesmärke arendada 50 GW toomisvõimsust 35–38 GW-ni ning peatab projektide arendamise Hispaanias, Portugalis ja Norras. Rootsi Vattenfall otsustas peatada töö oma Norfolk Borease tuulepargis Ühendkuningriigi Põhjameres 2023. aastal, väites, et valitsusega varem kokku lepitud fikseeritud hinnad jätavad projekti elujõuetuks (Millard 2023).⁶⁵⁶⁵

Kui tootmisvõimsuste rajamise tempo peaks olema ka mõnevõrra aeglasem, tähendaks see endiselt olulist tööjõuvajaduse kasvu, sest seatud sihteesmärgid tootmisvõimsuste puhul eeldaksid kordades kasvu võrreldes praegusega.

Tuuleenergeetika sektori tööjõud praegu ja prognoos

Maismaa- ja avamere tuuleenergia andis 2023. aastal tööd umbes 1,5 miljonile inimesele üle maailma. 2012. aastal oli hõivatuid 750 000, nii et kümne aastaga on maailmas tuuleenergeetika sektoris töötajate arv kahekordistunud. Tööhõive oli kõrgeim Aasias (59% osakaaluga), millele järgnesid Euroopa (22%) ja Ameerika (17,6%). Tööhõive Aafrikas ja Okeaanias moodustas aga vaid 1,4% globaalsest tööhõivest. Esikümne riikides töötas kokku 1,2 miljonit inimest ehk 85% kogu maailmast. Esiletõstmist väärib Hiina, kus tuuleenergia hõlmas 745 000 töökohta ehk 51% kogu maailmast. Euroopa riikidest olid esikümne seas Saksamaa, Hispaania, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Taani (IRENA, 2024).⁶⁶⁶⁶

Tulevikuks prognoositakse tuuleenergeetika sektoris hõivatute arvu kasvu jätkumist. Sarnaselt tootmisvõimsuste kasvu prognoosiga on Rahvusvaheline Energiaagentuur koostanud eri stsenaariumid ka tuuleenergeetika sektoris hõivatute arvu kasvu kohta. Mõõdukama stsenaariumi järgi oleks maailmas 2030. aastaks tuuleenergeetika sektoris ligi 2 miljonit töökohta, optimistliku stsenaariumi järgi ligi 5 miljonit (World Energy Outlook, 2024).⁶⁷⁶⁷

Euroopagi kohta on antud erinevaid prognoosihinnanguid. Euroopa Komisjoni REPowerEU eesmärkidest lähtudes oleks 2030. aastaks tuuleenergeetika sektoris hõivatuid üle 900 000 (Euroopa Komisjon, 2024) ⁶⁸⁶⁸, mis tähendaks 2023. aastaga võrreldes kolmekordset kasvu. Samas on koostatud mõõdukamaid prognoosihinnanguid. Juhul kui riikide ette võetud arenguplaanid teostuvad, võib 2030. aastaks olla tuuleenergeetika sektoris hõivatuid ligikaudu 800 000, kuid plaanide takerdudes oluliselt vähem (EWEA, 2017).⁶⁹⁶⁹

Näitena saab tuua mitmeid Euroopa riikides tehtud tuuleenergeetika tööjõuprognoose. Šotimaa puhul on esile toodud märkimisväärset tööjõupuudust tehnilistel ametikohtadel, eriti kõrgepingeinseneride ja elektrituuliku tehnikute puhul. Kogu Šotimaal peaks elektrivõrguühenduste täistööaja ekvivalent suurenema 1100-lt 2024. aastal 4500-le 2027. aastal, mis tähendaks 400% kasvu. Täistööajale taandatud elektrituuliku tehnikute arv peab suurenema ligikaudu 465-lt 2024. aastal peaaegu 1200-ni 2030. aastal, mis tähendaks 258% kasvu. Kui neid tööjõupuudusega seotud muresid ei lahendata, mõjutavad need ambitsiooni vähemalt kolmekordistada tuuleparkide tootmisvõimsusi 2030. aastaks (Morrison et al, 2024).⁷⁰⁷⁰

OWIC-i (2023) uuring ja prognoositud tulemused näitavad, et Suurbritannia avamere tuuleenergia valdkonnas töötas 2023. aasta alguses 32 257 inimest, mis hõlmas 17 394 otsest töökohta ja lisaks 14 863 kaudset töökohta. Prognoositakse, et 2030. aastaks on Suurbritannias avamere tuuleenergia sektoris loodud kokku 104 401 töökohta, eeldades, et kõik projektid on edukad.⁷¹⁷¹ Suurbritannia puhul on toodud teistsuguseidki prognoositulemusi. Koguvõimsuse kasv 35 GW-ni aastaks 2032 tähendaks kokku 36 000 töökohta, neist käitamises ja hoolduses 6900 (Skills and Labour Requirements of the UK Offshore Wind Industry, 2018).⁷²⁷²

Leeduski on prognoositud avamere tuuleparkidega kaasnevate uute töökohtade loomist. Kui alates 2030. aastast alustavad Palanga lähedal Läänemeres tööd umbes 1,4 GW võimsusega meretuulepargid, lisanduks vähemalt 1300 uut töökohta.⁷³⁷³

Soome prognoosijad on arvestanud välja, kui palju on vaja uusi töökohti luua juhul, kui tuuleenergeetika tootmisvõimsust tõsta 6000 MW võrra. Mõju tööhõivele on hinnatud tuulepargi 20-aastase elutsükli põhjal. Kui arvutatud tööjõuvajadus jaotada ühtlaselt kogu 20-aastase vaatlusperioodi peale, saadi 5970 uut töökohta, mis hõlmab endas kõiki tuulepargi opereerimisel vajalikke töökohti (Tuulivoiman aluetalousvaikutused, 2019).⁷⁴⁷⁴ See on küllaltki sarnane siinse uuringu tulemustele, kui minna põhikutsealade tasandile. Hollandis on meretuuleparkide tööjõuvajaduse hinnangutes mindud üsna detailseks, tuues välja, et 1 GW kohta oleks hooldusega seotud otseste töökohtade vajadus ligi 70 (Knoll ja Coolen, 2020)⁷⁵⁷⁵, mis ei erine põhimõtteliselt siin uuringus antud prognoosist.

Siinse uuringu tulemusi on rahvusvaheliste prognoosidega võrreldes ühelt poolt keeruline hinnata, sest uuringutes on erinevad mõõtühikud, ajahorisondid, hõlmatud ametid jne. Samas juhul, kui detailsus ja definitsioonid on sarnased siintooduga, on jõutud sarnastele prognoositulemustele. Seega annavad rahvusvahelised võrdlustulemused OSKA prognoosile täiendavat tuge. See tähendab, et peamiselt on arvutustes kesksel kohal võimsuse muutumine/kasv ja töötajad tuuliku kohta. Lisaks on leitud, et kõige suurem on vajadus elektrituuliku tehnikute järele, mis on siingi uuringus üks keskne põhikutseala.

Selles peatükis analüüsitakse tuuleenergeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust ning põhikutsealade profiili ja voolavust. Koostatud on eri elektrienergia tootmis- ja tarbimisstsenaariumitele põhinevad hõive-, tööjõu- ja koolitusvajaduse prognoosid. Järgnevas alapeatükis keskendutakse ennekõike valdkonna põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosile. Lühihinnang valdkonna toimimist toetavate tegevuste/ametite tööjõu- ja oskuste vajadusele antakse alapeatükis 3.6.

Stsenaariumeid koostades on arvestatud erinevaid arengutrende ning valdkonna seniseid ja võimalikke arengusuundi alates riigi energiapoliitikast ja lähiaastate majandusarengust kuni tehnoloogia arenguni (vt ptk 2). Andmeallikatena on samavõrra olulised nii statistika, uuringud, arengukavad ja strateegiad kui ka ekspertidega tehtud eksperdi- ja fookusrühmaintervjuud ning juhtrühma arutelud (vt lisa 1, metoodika). Prognoosi mõjutavad tegurid võib liigitada valdkonnaülesteks ja -spetsiifilisteks. Näiteks on demograafilised muutused valdkondade ülesed, aga riigi energiapoliitika muutumist saab pidada valdkonnaspetsiifiliseks. Rõhutama peab siinkohal, et siinse uuringu kontekstis on stsenaariumite puhul lisaks tuuleenergeetika tootmisvõimsusele kajastatud muude elektritootmisviiside võimalikke tootmisvõimsusi tulevikus. Need hinnangud täpsustuvad järgmise OSKA energeetika tervikuuringu käigus. Esitatud on ka elektritarbimise prognoosid aastaks 2040, kus on lähtutud ennekõike senisest parimast teadmisest ja olemasolevatest tarbimisprognoosidest (Elering ja Kliimaministeerium). Samas, kuna need on erinevad, siis kaaludes erinevate tegurite ja trendide võimalikku mõju, on analüüsi tulemusel jäädud pigem konservatiivsemate hinnangute ehk väiksema elektritarbimise kasvu juurde.

Stsenaariumite aluseks on seega eri tüüpi trendide ja tegurite kombineeritud mõju. Kuna neid trende ja tegureid on käsitletud eelnevates peatükkides, nimetatakse selles peatükis ainult peamised märksõnad ja mõju olemus.

Järgnevalt antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute arvust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil valdkonnas on hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis küllaltki tähtis. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui palju oleks vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid vaja lähitulevikus asendada uue tööjõuga. Tööjõuturul ei vaja uusi töötajaid ainult tuuleenergeetika valdkond, mistõttu on konkurentsis teiste sektoritega oluline pakutav n-ö motivatsioonipakett, sh palk. Kuna naiste keskmine palk on meeste omast madalam, on töötajate sooline jaotus üks palgataseme mõjutajatest.

Tuuleenergeetika põhikutsealadel töötas 2024. aasta esimeses pooles põhikohaga hinnanguliselt 165 töötajat, kõrvaltööna panustajaid oli üksikuid. Valdkonna ettevõtetes töötas kokku 230 inimest. Kuigi hõivatute arvu aluseks on valdkonna ettevõtete registreeritud töötajad TÖR-is, on tuulikute hooldusega tegelevate töötajate puhul arvestatud ka tuulikute hooldustöödega seotud välisettevõtete töötajaid. Samuti võib olla üksikuid juhtumeid, kus TÖR-i registreering ei peegelda töötajate tegelikke tööülesandeid. 2024. aasta teises pooles töötas tuulikute hoolduse alal põhikohaga arvestuslikult 15 tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuhti, 20 labade hooldustehnikut ning 35 elektrituuliku tehnikut. Tuulikute opereerimise ja toimimise tagamisega oli ametis 60 tuuleenergeetika inseneri ning tuuleparkide arendamise ja järelevalvega tegeles 35 tuuleenergia projekti- ja arendusjuhti (vt joonis 4).

Võib eeldada, et 10–15 aasta pärast soovib suur osa praegu 55-aastaseid ja vanemaid töötajaid pensionile siirduda. Kõigi Eesti hõivatute seas oli sellises vanuses inimesi 2023. aastal 25% hõivatutest. Tuuleenergeetika põhikutsealade töötajate seas keskmiselt oli neid aga märksa vähem – 14%. Elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute seas oli 55-aastaseid ja vanemaid töötajaid siiski samas suurusjärgus, kui arvestada püsivalt Eestis töötavate töötajatega, samas tuuleenergia projekti- ja arendusjuhtide seas polnud neid peaaegu üldse (vt joonis 4).

Tuuleenergeetika valdkonna eripära on see, et praegu on hõivatuid vähe, aga tulevikus kordades enam. See tähendab, et kui näiteks viie aasta pärast on valdkonda hõivatuid oluliselt lisandunud, on nende seas ka lähema 5–10 aasta jooksul pensionile minejaid. Ainult praeguste töötajate asendusvajaduse arvestamine seega alahindaks valdkonna tuleviku tööjõuvajadust ning seda on prognoosiski korrigeeritud.

Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2024. aasta II kvartalis 2007 eurot. Tuuleenergeetika põhikutsealadel hõivatute keskmine palk ületas seda märkimisväärselt, olles ligi 4500 eurot. Elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute keskmine palk oli 2500 eurot, tuuleenergeetika inseneridel ligi 3700 ning tuuleenergia projekti- ja arendusjuhtidel ligi 5500 eurot. Üldist keskmist palka kergitab seega just projekti- ja arendusjuhtide palgatase, kuid tõsiasi on see, et keskmine palk on tuuleenergeetika valdkonnas tunduvalt kõrgem Eesti keskmisest, sõltumata põhikutsealast. See võiks omakorda meelitada tuuleenergeetika sektorisse tööle asuma noori ja teiste valdkondade töötajaid. Tuuleenergeetika valdkonna ettevõtted on heas konkurentsipositsioonis ka ametialast võrdlust silmas pidades. Näiteks oli 2024. aasta III kvartalis keskmine palk elektriinseneride ja ehituselektrikute ametialagrupis tervikuna vastavalt 2750 ja 1640 eurot.

Tuuleenergeetika valdkonna põhikutsealadel töötajatest on enamik mehed. Põhikutsealati olid seejuures küll erinevused ehk tuuleenergeetika projekti- ja arendusjuhtidest olid ligi viiendik naised. Samas tuuliku hooldusega seotud põhikutsealadel polnud naisi peaaegu üldse (vt joonis 6). Kindlasti on potentsiaali selles, et naiste osatähtsus võiks valdkonnas suurem olla. Samas võib seda tuulikute hoolduse puhul mõnevõrra takistada füüsilise vastupidavuse jms olulisus ning näiteks tuuleenergeetika inseneride juures see, et energeetika õppekavade lõpetajate seas on väga vähe naisi. Kui tulevikus läheks rohkem naisi energeetikat õppima, aitaks seegi tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajadust täita.

Hinnates oma ettevõtete tööjõuvajadust, arvestavad tööandjad lisaks näiteks pensionile minejatele ka tööle asumist teise ettevõttesse. Tuuleenergeetika valdkonnal on suured kasvuplaanid, mistõttu tuleb eri põhjustel lahkuvate töötajate asendamise kõrval mõelda sellele, kust saada täiendavaid töökäsi.

Tööjõu liikumist valdkonnas võimaldab hinnata TÖR-i andmestik. Uuringus on analüüsitud valdkonna põhikutsealadelt sisse- ja väljaliikumist aastatel 2019–2024. Analüüs aitab hinnata tööjõuvajadust tööandja vaates nii praegu kui ka prognoosiperioodil, vaatamata sellele, et tulevikus võivad praegu iseloomulikud tööjõu liikumise mustrid muutuda.

Sisendiks tööjõuvajaduse prognoosile analüüsiti põhikutsealadelt väljavoolavuse ulatust. Kuna väike hõivatute arv võib ühe aasta lõikes põhjustada suurel määral kõikumisi, kasutati põhikutsealadelt väljaliikumise hindamiseks viimase kolme aasta keskmist voolavust. Ei saa öelda, et valdkonnal oleks praegu tõsiseid probleeme voolavusega, kuid lahkunud töötajate asendamisega peab siiski tegelema. Tuuleenergia projekti- ja arendusjuhtide puhul kujunes kolme aasta keskmisena aastaseks voolavuseks 6%, tuuliku hooldusega seotud töötajatel 11% ning tuuleenergeetika inseneridel 14%.

Lisaks voolavusele saab anda ülevaate, millistelt ametitelt on aastatel 2019–2024 peamiselt valdkonna põhikutsealadele tööle asutud ja millistele ametikohtadele omakorda lahkutud (vt tabel 3).

Kokkuvõtlikult saab öelda, et väga vähesel määral on valdkonna põhikutsealade töötajad tulnud ja läinud valdkondadesse, kus ametite/tegevusala iseloom ja vajaminev haridusalane ettevalmistus on silmnähtavalt erinev tuuleenergeetika valdkonnast. Tööjõud on seega liikunud ametite vahel, kus nii tööülesannetes kui ka vajatavates oskustes on osaliselt või suurel määral ühisosa.

Tootmisvõimsuste ja tarbimise alusel eristuvatele tuuleenergeetika kolmele arengustsenaariumile aastaks 2040 (edaspidi stsenaariumid) koostati erinevad hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosid. Lisaks on koostatud stsenaariumi 1 alastsenaarium 1.1, milles meretuulepark puudub. Prognooside koostamise põhimõtted on toodud joonisel 7.

Kõik stsenaariumid näevad ette tuuleparkide, nende tootmisvõimsuse ja toodangu olulist kasvu, kuid erinevad üksteisest tootmisvõimsuste ja tarbimise kasvu tempo poolest. Ühtlasi on stsenaariumites toodud päikeseenergia ja juhitavate tootmisvõimsuste mahud, kuid need vajavad veel järgnevas OSKA energeetikauuringus täpsustamist.

Tuuleparkide võimsuse ja toodangu vahelise seose hindamise aluseks on olnud sellekohased olemasolevad Eesti andmed (Riigikontroll, 2024)⁷⁶⁷⁶, rahvusvaheline kogemus ja ekspertide hinnangud. Stsenaariumi 1 kohaselt katab Eesti enda elektritoodang enamiku Eesti tarbimisvajadustest. Selle stsenaariumi kohta on koostatud ka alamstsenaarium, kus meretuulepark puudub, mis tooks kaasa tunduvalt väiksema elektritoodangu tulevikus. Stsenaariumi 2 järgi kaetakse arvestuslikult Eesti elektritarbimise vajadused ning stsenaariumi 3 puhul jätkuks elektritoodangust ekspordikski (vt tabel 4).

Siinkohal tuleb rõhutada, et tegelikkuses imporditakse ja eksporditakse elektrit sõltumata stsenaariumist ja Eesti tarbimisvajaduse katmine on arvestuslik. Kõigi stsenaariumite puhul on kõige suurem mõjutaja just tuuleenergeetika areng nii maa- kui ka meretuuleparkide puhul. Meretuulepargi olemasolu on ette nähtud iga stsenaariumi puhul (v.a stsenaariumi 1 alastsenaarium 1.1), seda hoolimata ebaselgusest nende rajamises siinse uuringu koostamise ajal. Selle põhjendus on, et ilma meretuulepargita muutuks Eesti elektri tarbimisvajaduse katmine ja riigi seatud taastuvenergia alaste eesmärkide täitmine tulevikus keeruliseks.

Järgnevalt on esitatud kolm hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi ning nende eeldused.

Tööjõuvajaduse prognoosi puhul on välja toodud nii OSKA põhimudeli (asendusvajadus + hõive muutumine) kui ka tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse (asendusvajadus, hõive muutumine + voolavus) vaade. Hõive ja tööjõuvajaduse kasv on peamiselt seotud maatuuleparkides lisanduva tootmisvõimsuse ning meretuuleparkide puhul eeldatavalt rajatavate tuuleparkide (1000–1200 MW) arvuga. Detailsemalt on hõivatute arvu ja tootmisvõimsuse seosed toodud lisas 6. Paralleelselt on täiendavalt arvesse võetud ekspertide hinnanguid vajaminevate töötajate arvu puhul tuuliku(te) kohta praegu ja tulevikus. Prognoositava hõivatute arvu lähtekoht oli praegune teadmine hõivatute arvu kohta põhikutsealadel (sh välisriikidest tellitud hooldusteenus) ja tuuleparkide võimsus.

Stsenaariumi 1 peamised eeldused on toodud tabelis 5. Kokkuvõtlikult võib öelda, et selle stsenaariumi puhul takistab tuuleenergeetika valdkonna arengut kõige olulisema tegurina see, et juhul kui järgmisel 5–10 aastal ei kulge arengud majanduses soodsas suunas, ei pruugi riigil/maksumaksjal jätkuda vajalikul määral ressursse tuuleparkide rajamist toetada. Sama võib aset leida ka EL-is tervikuna, kus võimalik majanduse paigalseis pidurdab investeerimisvõimekust rohepöörde, sh energeetikaprojektidesse.

Kuigi tuuleparke ei lisandu stsenaariumi 1 järgi plaanitud mahus, on töötajate arvu kasv 2040. aastaks enam kui kahekordne ja seda eriti hooldusega seotud põhikutsealadel. Prognoosiperioodi lõpuks on valdkonna põhikutsealadel hõivatud ligi 500 töötajat. Neist enamik töötab maismaal paiknevates tuuleparkides, kuid hoolimata ebasoodsatest prognoosieeldustest on hõivatuid ka rajatud meretuulepargis.

Stsenaariumi 1 alastsenaariumi 1.1 järgi jääb meretuulepark siiski rajamata ja hõivatute arvuks põhikutsealadel kujuneks prognoosiperioodi lõpuks ligi 400 töötajat.

Põhikutsealadel töötajatest on 2040. aastal stsenaariumil 1 põhineva hõiveprognoosi järgi enim elektrituuliku tehnikuid.

Tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajadus OSKA põhimudeli järgi oleks igal aastal kokku ligi 30 ja prognoosiperioodi jooksul ligi 400 põhikutsealadel töötajat. Tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse mudeli järgi oleks tööjõuvajadus märksa suurem ehk igal aastal oleks vajadus üle 50 ja prognoosiperioodi jooksul üle 800 töötaja järele.

Stsenaariumi 1 meretuulepargita alamstsenaariumile toetuva OSKA põhimudeli tööjõuvajaduse prognoosi järgi oleks tööjõuvajadus igal aastal 20 ja prognoosiperioodi jooksul ligi 300 töötajat. Tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse mudeli järgi oleks tööjõuvajadus aastas 30 ja prognoosiperioodi jooksul üle 600 töötaja.

Sõltumata mudelist on kõige suurem vajadus tuulikute hooldusega tegelevate töötajate ja nende seas eriti elektrituulikute tehnikute järele. Arvestatav on samas ka tuuleenergeetika inseneride vajadus.

Stsenaariumi 1 puhul oli tuuleparkide kiirema lisandumise suurim takistaja pigem negatiivsemate majandusarengute, kohalike vastasseisu ning keskkonnapiirangute, aga muu hulgas riigipoolse tuuleparkide toetusvõimekuse koosmõju. Viimane on tähtsal kohal ka stsenaariumis 2, kuid siin eeldatakse, et majanduse parem käekäik loob paremad võimalused kasvava maksuraha kaudu riigieelarvesse tuuleparkide rajamise toetamiseks. Samuti soodustab majanduskasv tarbimise kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt võimalikele tuuleparkidesse tehtavatele investeerimisotsustele. Stsenaariumi 2 peamised prognoosieeldused on toodud tabelis 8.

Kuna tuuleparkide tootmisvõimsusi lisandub erinevalt stsenaariumist 1 enam, on töötajate arvu kasvgi hõiveprognoosi järgi kiirem. Kasv on enam kui kolmekordne ja seda eriti hooldusega seotud põhikutsealadel. Prognoosiperioodi lõpuks on valdkonna põhikutsealadel hõivatud ligi 600 töötajat, kellest kolmandiku moodustavad elektrituuliku tehnikud. Stsenaariumile 2 toetuva hõiveprognoosi alusel töötab enamik töötajatest maismaal paiknevates tuuleparkides. Ka stsenaariumi 2 kohaselt oleks Eestis 2040. aastal üks meretuulepark ja põhikutsealadel hõivatuid seal sama palju kui stsenaariumi 1 järgi.

Stsenaariumile 2 toetuva tööjõuvajaduse prognoosi järgi oleks tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajadus OSKA põhimudeli kohaselt igal aastal kokku ligi 40 ja prognoosiperioodi jooksul ligi 550 põhikutsealadel töötajat. Tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse mudeli alusel oleks tööjõuvajadus märksa suurem ehk igal aastal oleks vajadus ligi 70 ja prognoosiperioodi jooksul üle 1000 töötaja järele. Kõige suurem on sõltumata mudelist sarnaselt stsenaariumiga 1 vajadus tuulikute hooldusega tegelevate töötajate ja nende seas elektrituulikute tehnikute järele. Samamoodi on arvestatav vajadus tuuleenergeetika inseneride järele.

Stsenaariumi 3 puhul on kindlasti üks põhieeldus püsivalt hea majanduskasv, mis loob rohkem võimalusi nii riigile kui ka erasektorile investeeringuteks, sh tuuleenergeetikasse. Tähtis on see eeldusena muu hulgas Eesti lähiregioonis ja EL-is tervikuna. Suurema kaaluga on stsenaariumi 3 puhul ka kiirem tehnoloogia areng elektrisalvestuses, pidades silmas mahtu ja seadmete/akude hinda. See võimaldaks tuuleelektrit siseturule või ekspordiks suunata kokkuvõttes hinnaga, mis teeks näiteks meretuuleparkidesse investeerimise võimalikuks riigi või maksumaksja oluliselt väiksema toega. Kõik peamised prognoosieeldused on toodud tabelis 11

Stsenaariumi 3 puhul on tuuleparkide tootmisvõimsusi kõige enam ning see peegeldub sellele stsenaariumile toetuva hõiveprognoosiga prognoositavas töötajate arvus, mis võrreldes kahe eelneva stsenaariumiga on märksa suurem. Prognoosiperioodi lõpuks oleks põhikutsealadel hõivatud 760 töötajat. Sarnaselt teiste stsenaariumitega oleks hõivatuid kõige enam tuulikute hooldusega tegelevate töötajate seas. Ka stsenaariumile 3 toetuva hõiveprognoosi järgi töötab 2040. aastal enamik põhikutsealade töötajatest maismaal paiknevates tuuleparkides. Samas on meretuuleparkides hõivatute osatähtsus ja arv võrreldes kahe teise stsenaariumiga suurem. Seda tänu sellele, et Eesti vetes oleks 2040. aastaks vähemalt kaks meretuuleparki.

Stsenaariumile 3 toetuva tööjõuvajaduse prognoosi järgi oleks tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajadus OSKA põhimudeli kohaselt igal aastal kokku ligi 50 ja prognoosiperioodi jooksul ligi 750 põhikutsealadel töötajat. Tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse mudeli järgi oleks tööjõuvajadus märksa suurem ehk igal aastal oleks vajadus ligi 90 ja prognoosiperioodi jooksul üle 1300 töötaja järele. Kõige suurem on sõltumata mudelist sarnaselt teiste stsenaariumitega vajadus tuulikute hooldusega tegelevate töötajate ja nende seas elektrituulikute tehnikute järele. Ka tuuleenergeetika inseneride järele on tööjõuvajadus prognoosiperioodi jooksul arvestatav.

Töövajaduse prognoosid on aluseks koolitusvajaduse prognoosile. Teisisõnu sellele, kui palju peaks prognoosiperioodil vajalikku tööjõudu kas taseme- või täiendusõppe kaudu koolitama. Tabelis 14 on toodud tasemeõppe koolitusvajadus stsenaariumite lõikes. Kutsehariduses saab koolitusvajadust defineerida kui vajadust tuuleenergeetika spetsiifilise tasemeõppe järele. Kõrghariduse puhul tähendaks see aga koolitusvajadust peamiselt energeetika õppekavade lõpetajate järele, kus kas õppeaine või moodulina õpetatakse ka tuuleenergeetikaga seotud spetsiifikat.

Eraldi on välja toodud labade hooldustehniku, elektrituuliku tehniku ja tuuleenergeetika inseneri koolitusvajadus. Labade hooldustehniku ja elektrituuliku tehniku põhikutseala töötajad võiksid tulla kutse- ning tuuleenergeetika insenerid kõrgharidusest.

Tuuleenergeetika tootmis- ja hooldusjuhi ning tuuleenergeetika projekti- ja arendusjuhi koolitusvajadust eraldi välja toodud ei ole. Kuigi praegu on tuuleenergeetika tootmis- ja hooldusjuhina töötavatest töötajatest paljudel ka kõrgharidus, nägid eksperdid tulevikus nende tulekut kutseharidusestki. Suur osa neist võiks juhiks välja kasvada elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute seast. Kokkuvõttes on seega tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuhi koolitusvajadus liidetud elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute koolitusvajadusele. Eraldi ei ole koolitusvajadust välja toodud ka tuuleenergia projekti- ja arendusjuhtidel. Praeguste hõivatute järgi hinnates on nende haridusalane profiil mitmekesine. Siiski tuleb nende puhul esile energeetikaalane kõrgharidus ning seetõttu on pool nende koolitusvajadusest liidetud tuuleenergeetika projekti- ja arendusjuhi koolitusvajadusele.

Koolitusvajaduse arvutamisel on iga stsenaariumi korral olnud lähtealuseks OSKA tööjõuvajaduse põhimudel (vt nt tabel 10). Lisaks põhimudelile on arvestatud, et osa voolavusest (30%) võiks katta tasemeõpe ning et kõik lõpetajad ei pruugi rakenduda valdkonna põhikutsealadele.

Seega on koolitusvajaduse tulem kombinatsioon OSKA tööjõuvajaduse põhimudelist ning tööandjate tunnetatud tööjõuvajaduse mudelist. Stsenaariumi 1 järgi on põhikutsealade aastane koolitusvajadus 40 ja prognoosiperioodi jooksul 600 koolilõpetajat. Stsenaariumi 1 alamstsenaarium, kus meretuuleparki ei ole, muudab koolitusvajadust väiksemaks. Labade hooldustehnikute koolitusvajadus oleks sel juhul alla 10 ja elektrituuliku tehnikute puhul 15 koolilõpetajat. Eriti labade hooldustehnikute juures tuleks arvestada vajadusega optimaalse suurusega õppegrupi järele, mis ületab mõnevõrra arvestuslikku koolitusvajadust. Stsenaariumi 2 puhul on aastane koolitusvajadus 55 ja prognoosiperioodi jooksul 825 koolilõpetajat. Stsenaariumi 3 puhul on koolitusvajadus kõige suurem, st aastase koolitusvajadusena 90 ja prognoosiperioodi jooksul 1350 koolilõpetajat.

Sõltumata stsenaariumist on koolitusvajadus kõige suurem elektrituuliku tehnikute puhul. Koolitustellimuse mahu puhul on uuringus tehtavate ettepanekute aluseks võetud OSKA koordinatsioonikogu soovitusel siinse uuringu stsenaarium 1. Kõige olulisemaks tuleb pidada elektrituuliku tehnikute tasemeõppe jätkumist ja labade hooldustehnikute tasemeõppe käivitamist. Üks stsenaariumite eelis on see, et tuuleenergeetika arengute muutumisel saab prognoosiperioodi jooksul koolitustellimust silmas pidades kohanduda ümber teiste stsenaariumite põhjal tehtud koolitusvajaduse prognoosidele. Näiteks kui prognoosiperioodi jooksul lisandub maatuuleparke hoogsas tempos ja kerkivad meretuulepargid, on põhjust ka koolitustellimust kasvatada.

Järgnevalt käsitletakse valdkonna põhikutsealade töötajate prognoositavaid muutusi teadmiste ja oskuste vajaduses aastani 2040. Prognoos põhineb põhikutsealasid mõjutavatel suundumustel (vt ptk 2), eksperdiintervjuude analüüsil, ekspertide aruteludel ja hinnangutel ning asjakohastel uuringutel. Kuna valdkond on uus ja OSKA ei ole seda varem kirjeldanud, määratletakse nii peamised vajaminevad teadmised ja oskused kui tuuakse ka välja valdkonna põhikutsealadel töötavate inimeste kasvava olulisusega ja arendamist vajavaid oskusi, mida uuringus osalenud eksperdid esile tõstsid.

Maailma Majandusfoorumi aruanne (2023)⁷⁷⁷⁷ toob praegu ja tulevikus aina kasvava vajadusega oskuste ja hoiakutena teiste seas välja analüütilise ja loomingulise mõtlemise, tehnoloogilise kirjaoskuse, jätkuva uudishimu ja huvi õppimise vastu ning head juhiomadused. Seoses roheüleminekuga tuleb järjepidevalt tegeleda ka töötajate roheoskuste arendamisega. LinkedIn toob oma aruandes (2023)⁷⁸⁷⁸ välja, et just roheoskused ja ametid, kus neid enim vaja läheb, on majanduslikult ebakindlatele aegadele eriti vastupidavad.

Taastuvenergeetikat laiemalt nähakse sektorina, mis kasvab ja loob seetõttu järgnevatel aastatel üha enam karjäärivõimalusi.⁷⁹⁷⁹ Väga vajalike teadmiste ja oskustena nähakse sealjuures tehnilist taipu, sh kuidas näiteks elektrituulikud töötavad, ja teadlikkust uutest tehnoloogilistest võimalustest. Muu hulgas peetakse järjest olulisemaks tehnoloogilist kirjaoskust, sh erinevate tarkvaraliste programmide kasutamisoskust (nt CAD-tarkvara). Sektori töötajate puhul on lisaks väärtuslik innovaatiline ja loominguline mõtlemine, üldine keskkonnateadlik ja jätkusuutlik mõtteviis ning head suhtlus- ja läbirääkimisoskused.

Siinsegi uuringu eksperdid tõid enda hinnangutes nimetatud teadmisi ja oskusi välja kui nn tuuleenergeetika üleseid, mis on rohkem või vähem vajalikud kõigile sektori põhikutsealade töötajatele. Täiendustena nimetasid eksperdid teadmisi küberturvalisusest ning tõid peamiste hoiakute, isikuomaduste ja üldoskustena välja koostöö- ja meeskonnatööoskuse, analüütilise mõtlemise, probleemilahendusoskuse ning enese- ja ajaplaneerimisoskuse, mis on samuti omased ja tarvilikud kõigile valdkonna töötajatele.

Käsitledes lähemalt meretuuleparke ja seal vajaminevaid oskusi, siis Suurbritannia näitel võib öelda, et juba praegu ja järgnevatel aastatel tuntakse enim puudust heal tasemel elektri- ja insenertehnilistest teadmistest ja oskustest, projektijuhtimisoskustest (seda eriti suurte projektide ja mitme alltöövõtja puhul) ning kõrgtasemel digioskustest, sh suurandmeanalüüsi, SCADA⁸⁰⁸⁰, tehisaru ja robootikaga seotud oskustest. Ühendkuningriigis tehtud uuringu (Offshore Wind Industry Council, 2023)⁸¹⁸¹ põhjal saab öelda, et koguni üle 60% sektori ametitel on vaja loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia oskusi (LTT).

Sarnaste tulemusteni jõudis enda aruandes ⁸²⁸² EUREC (Euroopa Taastuvenergeetika Assotsiatsioon, 2024), kus lisaks mainitud tööturul nappuses olevatele ja kasvava vajadusega oskustele rõhutatakse vajadust avaliku kaasamise oskuse järele.

Hoolimata üsna suurest ühisosast sektori töötajate teadmiste ja oskuste vajaduse puhul, on järgnevalt esitatud ülevaade valdkonna põhikutsealade kasvava vajadusega ja arendamist nõudvatest erialastest oskustest. Kirjeldustes on tuginetud õppekavadele, intervjuudele ja juhtrühma hinnangutele.

Labade hooldustehnik

Vajalikud on teadmised elektrituuliku ehitusest ja tööpõhimõtetest, baasteadmised mehhaanikast ja hüdraulikast, elektrisüsteemidest ja komposiitmaterjalidest, sh oskus neid töödelda, määratleda vigastusi, lamineerida, viimistleda ja teha järeltöötlust. Tähtsad on teadmised materjaliteadusest, sh uutest materjalidest, ning oskus teha remondi- ja hooldustöid, sh kõrgustes. Vaja läheb teadmisi tööohutusest tuulepargis, tuulikus ja kõrgtöödel. Vajalikud on oskused kontrollida ja vahetada tuulikulabade erinevaid elektroonilisi seadmeid ja andureid ning lugeda projektide skeeme. Tulevikus peab üha enam oskama juhtida droone. Digioskustest võib eraldi välja tuua oskuse töötada erinevate IT-programmidega, näiteks labade hooldust puudutava tarkvaraga.

Hoiakute ja isikuomaduste puhul peab olema valmis töötama kõrgustes ja olema mobiilne, sh töötama merel, olema füüsiliselt võimekas ja vastupidav.

Elektrituuliku tehnik

Tähtsad on teadmised tööohutusest, sh kõrgustes töötamisest, ja elektrisüsteemidest, mehhaanikast, hüdraulikast, elektrituuliku ehitusest, selle hooldusest ja remondist ning automatiseeritud süsteemidest, näiteks SCADA-st. Samuti on vaja skeemide ja projektide lugemise oskust ning oskust kasutada erialast tarkvara, näiteks CAD-i.

Hoiakute ja isikuomaduste puhul peab sarnaselt labade hooldustehnikuga olema valmis töötama kõrgustes ja olema mobiilne, sh töötama merel, olema füüsiliselt võimekas ja vastupidav.

Tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuht

Vaja on teadmisi elektrisüsteemidest, automaatikast, tuuleenergeetikast ja laiemalt taastuvenergeetikast. Teadma peab elektrikäidu korraldamise nõudeid, standardeid ja tööohutust, oskama planeerida tuulikute opereerimist ja hooldust ning kasutada erialast tarkvara, näiteks CAD-i. Aina vajalikumaks muutub andmeanalüüsi oskus, sh oskus lugeda ja aru saada suurandmetest. Kasvava vajadusena nähakse projektijuhtimisoskust.

Hoiakute, isikuomaduste ja üldoskuste puhul nähakse kasvava vajadusena oskust juhtida meeskonda ja protsesse ning näha tervikpilti.

Tuuleenergeetika insener

Põhikutsealal töötamiseks sobib erinev insenertehniline, sh nii elektri-, mehhaanika- kui ka automaatikainseneri taust, mistõttu hõlmavad siingi kirjeldatud teadmised ja oskused mingil määral neid kõiki. Olulised on erialased teadmised ja oskused, sh taastuv- ja tuuleenergeetikast, elektrisüsteemidest, elektriautomaatikast, tootmistehnoloogiatest, seadmete remondist ja hooldusest, automaatikasüsteemide loomisest, hooldusest ja arendusest. Teadma peab tuuliku disaini, uute innovaatiliste materjalide, tootmistehnoloogiate ning valdkondlike riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusregulatsioonide ja standardite kohta.

Tuuleenergia projekti- ja arendusjuht

Kuigi energeetikaalast haridust otseselt ei nõuta, on kindlasti vajalikud baasteadmised energeetikast. Täiendavalt peab teadma strateegilisest planeerimisest, riski- ja projektijuhtimisest, tsiviil- ja vesiehitusest, planeerimis- ja keskkonnaalastest õigusaktidest, tehnoloogilistest lahendustest ja võimalustest valdkonnas ning omama nii teadmisi kui ka huvi taastuv- ja tuuleenergeetika vastu.

Hoiakute, isikuomaduste ja üldoskuste puhul peetakse olulisemaks kaasamis- ja läbirääkimisoskust, head pingetaluvust, paindlikkust, tulemustele orienteeritust ja tervikpildi nägemise oskust.

Järgnevas tabelis 15 on lühidalt välja toodud tähtsamad arendamist vajavad teadmised ja oskused valitud toetavate tegevuste lõikes, mille puhul ilmnes uuringu koostamise käigus täiendav vajadus tuuleenergeetika alaste teadmiste järele. Lisaks on toetavate tegevuste puhul lisatud tööjõuvajadus liigitatuna kahte perioodi.

Tabelis esitatud andmed põhinevad intervjuudel, juhtrühma materjalidel ja tehtud üldistustel asjakohastest rahvusvahelistest allikatest.

Tööjõuvajaduse muutuse prognoosimiseks kasutatakse alljärgnevat skaalat: ↗ – tööjõuvajadus kasvab ↗→ – tööjõuvajadus pigem kasvab → – tööjõuvajadus ei muutu või pigem väheneb

OSKA valdkonnauuringutes on tavapäraselt antud põhjalik ülevaade valdkonna koolituspakkumisest kutse- ja kõrgharidusõppes ning selle kvaliteedist. Analüüsitud on vastuvõttu, õppimist, õpingute katkestamist, lõpetajaid, erialast rakendumist, valdkonna põhikutsealadel töötavate inimeste hariduslikku jaotust ning kutse- ja kõrghariduse kvaliteeti. Lisaks on võrreldud valdkonna tasemeõppe koolituspakkumist tööjõuvajadusega. Tuuleenergeetika valdkonna puhul sellist ülevaadet teha ei saa, sest otsene tuuleenergeetikaalane tasemeõpe on seni puudunud. Kutsehariduses on sellega siiski algust tehtud. Nimelt avati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2024. aastal elektrituuliku tehniku eriala, kus õppeliigiks on 4. taseme esmaõpe ja õppe kestuseks 1,5 aastat. Samuti tehakse Kuressaare Ametikoolis ettevalmistusi, et alustada saaks tuuliku labade hooldustehniku õpet – vastuvõtt on planeeritud 2025 aastasse.

Kuigi kõrghariduses tuuleenergeetika õppekavad puuduvad, on Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavadel taastuvenergeetikat, sh tuuleenergeetikat käsitlevaid õppeaineid. Kuna nendel õppekavadel omandatakse muu hulgas tuuleenergeetikas vajalikud alusoskused, saab ka laiemat elektrienergia ja energeetikaõpet käsitleda erialase õppena. Eelnevat arvesse võttes on siinse uuringu üks eesmärk teha ettepanekuid, mis nii kõrg- kui ka kutsehariduses pakutavat õpet edendaksid. Kuigi otseselt tuuleenergeetika koolituspakkumine/lõpetajad puuduvad, saab peatükist siiski ülevaate, milline on praeguste töötajate hariduslik taust ning kui palju on lõpetajaid erialase ettevalmistuse seisukohalt kõige lähedasema ehk elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavadelt.

Valdavalt töötavad tuuleenergeetika põhikutsealadel kõrgharidusega inimesed, kellest enamikul on magistrikraad. Bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidus on viiendikul ning sama paljudel on kutseharidus (vt joonis 8).

Põhikutsealade lõikes on peaaegu kõik tuuleenergia projekti- ja arendusjuhid ning tuuleenergeetika insenerid kõrgeima lõpetatud haridustaseme poolest kõrgharidusega. Samuti on valdavalt kõrgharidusega tuuleenergia tootmis- ja hooldusjuhid. Teistest põhikutsealadest eristuvad elektrituuliku tehnikud ja labade hooldustehnikud, kellel on enamjaolt kutseharidus.

Lisaks haridustasemele saab välja tuua valdkonna töötajate erialase tausta. Siinkohal on oluline rõhutada, et erialast tausta on võimalik esitada vaid nende töötajate puhul, kes omandasid kutse- või kõrghariduse pärast 2006. aastat, mil võeti kasutusele EHIS. Haridustaseme vaates on kõrghariduse omandanute seas kõige enam elektrienergia ja energeetika, tehnikaalade, mujal liigitamata ning juhtimise ja halduse õppekavarühma lõpetanuid. Kutseharidusegi lõpetanute seas on kõige enam elektrienergia ja energeetika õppekavarühma lõpetanuid, kuid sellele järgnevad elektroonika ja automaatika ning ehitus ja tsiviilrajatiste õppekavarühma lõpetanud (vt joonis 9).

Kõigil põhikutsealadel on õppekavarühmade esikolmik sama, mis kõrgharidusega lõpetanute puhul. Täiendavalt on 5% või enam töötajatest lõpetanud kas ehituse ja tsiviilrajatiste, õiguse või mehaanika ja metallitöö õppekavarühma kuuluva õppekava (vt joonis 9). Tabelis 16 on toodud kolm enimesinevat õppekavarühma ja lisaks üks-kaks sagedasemat õppekava, mis iseloomustavad alates 2006. aastast hariduse omandanud töötajate haridustausta.

Tabelis 16 toodud enamlevinud haridustaust põhikutsealade lõikes võimaldab öelda, et tuuleenergeetika valdkonnas praegu töötavatel on kas erialane või sellele lähedane haridus. Näiteks on elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavade lõpetanutel erialane, kuid elektroonika ja automaatika õppekavarühma õppekavade lõpetanutel sellele lähedane haridus. Teisisõnu, omandatud haridus on andnud kompetentsid, mida saab täiendada valdkonnaspetsiifiliste oskustega, et täita ametikohast tulenevaid tööülesandeid. Seni on seda tehtud kooli või ettevõttepõhiste täienduskoolituste kaudu. Teistest põhikutsealadest eristub mõnevõrra küll tuuleenergia projekti- ja arendusjuht, kus enamlevinud õppekavarühmadeks olid juhtimine ja haldus ning õigus. Samas on nende õppekavarühmade õppekavadelt saadud kompetentsid tarvilikud näiteks selleks, et juhtida meeskonda või organisatsiooni.

Üle 50% valdkonna kõrgharidusega töötajatest ja alates 2006. aastast hariduse omandanutest on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli, ligi 15% Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli. Kutsehariduse omandanute seas oli koguni 12 kutsekooli lõpetajaid, jagunedes koolide vahel üsna võrdselt. Üle 10% töötajatest õpib praegugi. Kutsehariduse tasemel omandatakse teadmisi näiteks automaatiku ja sisetööde elektriku õppekaval, kõrghariduses aga näiteks elektroenergeetika ja mehhatroonika, roheliste energiatehnoloogiate ning rahvusvahelise ärijuhtimise õppekaval.

Eelnev analüüs näitas, et kõige enam töötab tuuleenergeetika valdkonna põhikutsealadel neid, kes on lõpetanud mõne elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekava. Võib eeldada, et tulevikuski on sealt õppekavarühmast pärit koolilõpetajad valdkonda oodatud. Tabelis 17 on toodud elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavade lõpetajad õppeaastate 2020/21–2022/23 keskmisena.

Kutsehariduses oli kolme aasta keskmisena igal aastal lõpetanuid üle 300. Oluline on arvestada, et enamik lõpetajaid on ühelt – siseelektriku – õppekavalt. Bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe lõpetajaid on aastas umbes 60 ning lisades siia magistri- või doktoriõpingute lõpetajad, küündib iga-aastane lõpetajate arv sajani. Siiski ei saa tööturul saja potentsiaalse lõpetajaga arvestada, sest suur osa bakalaureuseõppe lõpetajatest siirdub edasi magistriõppesse. Kindlasti ei ole lõpetajad potentsiaalne tööjõud ainult tuuleenergeetika valdkonnale, vaid energeetikavaldkonna ettevõtetele ja majandusele laiemalt. Teisisõnu, elektriinsenerid võivad lisaks tuuleenergeetikale töötada päikeseenergeetika valdkonnas, tööstuses jne.

Küsimust, milline on nii tööjõuvajadus kui ka koolituspakkumine energeetikavaldkonnale tervikuna, sh mis osa sellest hõlmab tuuleenergeetika valdkond, uurib lähemalt järgmine OSKA energeetikauuring.

Kuna tuuleenergeetika valdkonnas on siiani otsene tasemeõpe puudunud, ei ole erinevalt teistest OSKA uuringutest võimalik siin õppe senist kvaliteeti analüüsida ega sellega seotud kitsaskohti või õppe häid külgi välja tuua. Küll aga näevad uuringu eksperdid juba praegu võimalikke tulevasi katsumusi seoses õppekavade arenduse ja tasemeõppe korraldamisega kutsehariduses, tuues välja võimalikke soovitusi, kuidas kvalifitseeritud tööjõupuudust kõrgharidust eeldavatel ametikohtadel tuuleenergeetika sektoris lahendada.

2022.aastal valis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon valdkonna kasvava tööjõuvajaduse katmiseks välja kaks partnerit kutseõppeasutuste seast: Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Kuressaare Ametikooli. Kuna need koolid asuvad strateegiliselt olulistes kohtades ehk lähedal juba toimivatele tuuleparkidele ja planeeritavatele arendustele, saab seal paremini korraldada praktikat, siduda õppureid kohaliku kogukonnaga ning aidata kaasa, et lõpetajad pärast õpingute läbimist piirkonda tööle jääksid. Arvestades, et tuuliku riketele tuleb kiiresti reageerida, on kohaliku tööjõu olemasolu hädavajalik.⁸³⁸⁴ Partnerkoolide valikul oli ekspertide sõnul määrav seegi, et mõlemas koolis oli juba teatav algbaas õppekavade arendamiseks olemas. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses oli olemas elektrivaldkonna õpe ja seega kompetents arendada välja elektrituuliku tehniku õppekava ning Kuressaares väikelaevaehitaja õpe, milles on kattuvusi tuuliku labade hooldaja väljaõppega.

Kutsehariduses nähakse peamise murekohana erialaaineid õpetavate kutseõpetajate väga keerulist leidmist, sest selles sektoris Eestis n-ö valdkondlikku ajalugu ja sellest tulenevat erialast järjepidevust ei ole. Vastava teadmis- ja oskuspagasi puudumise tõttu on peamine lahendus koolitada õppepersonal välja sarnastes õppeasutustes Rootsis, Taanis ja Hollandis. Praktikuid, kes juba valdkonnas töötavad, on omakorda keeruline motiveerida hariduses pakutava töötasuga ning neid tuleb toetada pedagoogiliste oskuste arendamisel.

Samuti nähakse murekohana õppeks vajamineva materiaal-tehnilise baasi, nagu õpperuumide ja -töökodade ning simulaatorite puudust. Kutsehariduses on suur roll praktilisel õppel, mis on näiteks elektrituuliku tehniku õppe puhul probleem, sest praktika tegemine eeldab, et tuulik seisatakse, mis on tootjale väga kallis. See nüanss on ka üks peamine põhjus, miks erialaõpet on keeruline töökohapõhise õppena teha, sest lausa kaks kolmandikku õppest peaks olema korraldatud töökohal, st tootmisobjektil. Kuressaare Ametikool on saanud tuulikutehnikute õppe alustamiseks rahastuse Euroopa Sotsiaalfondilt, et luua tingimused elektrituuliku labade hooldajate õppe korraldamiseks ja ettevalmistustöödeks. Arvestatav osa rahastusest kulubki õppetöökoja ja ohutuskoolitusteks vajamineva treeningruumi ehitamiseks.⁸⁴⁸⁵

Positiivsena saab välja tuua Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Kuressaare Ametikooli senist head koostööd valdkonna tööandjatega, kes on pakkunud abikätt, et leida külalisõppejõude, arendada välja õppematerjale ja panustada õppe materiaal-tehnilisse baasi ⁸⁵⁸⁶. Ühtlasi väärivad valdkonna ettevõtted tunnustust stipendiumite ja praktikakohtade aktiivse pakkumise eest nii kutse- kui ka kõrghariduses. Sealjuures tõid kutseõppeasutused välja, et ettevõtted on väga huvitatud saamaks tööjõudu suuremate tootmisobjektide lähedalt, et anda tööd just kohalikule tööjõule ja aidata seeläbi kaasa kohalikule arengule – selleks on praktika hea stardipositsioon.

Tulevikku vaatavalt on kutsehariduse õppekavade arenduse seisukohalt tähtis ära märkida taastuvenergeetika kui võimaliku spetsialiseerumise lisandumine uutesse nelja-aastastesse elektrivaldkonna kutseõppekavadesse. Spetsialiseerumine hõlmaks lisaks tuuleenergeetikale teiste taastuvenergeetika liikide, nagu päikese- ja vesinikuenergeetika käsitlemist.

Vähem tähtis ei ole kutsehariduse vaates uute erialade ja valdkonna teavitustegevus. Eesmärk on jõuda võimalikult paljude huvilisteni koolinoorte ja juba täiskasvanud õppijate seas, kes võiksid olla potentsiaalselt huvitatud karjääripöördest ja eriala vahetamisest, et tagada õppekohtade täituvus motiveeritud õppuritega. Valdkonna tutvustamisega tegelevad juba praegu aktiivselt nii Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, kutse- ja kõrgkoolid kui ka sektori tööandjad.

Kuigi siinne uuring ei anna hinnangut kogu energeetikavaldkonna kõrgharidusele, saab siiski välja tuua olulisemaid teemasid, mis ekspertide arutelude käigus tekkisid ning mis võiksid olla tuuleenergeetika sektori kõrgharidust puudutavate arengute puhul asjakohased. Hoolimata sellest, et ka tuulenergeetika sektoris nähakse kasvavat vajadust vastava valdkonna inseneride järele, nõustusid uuringu eksperdid ühiselt, et see vajadus ei ole siiski nii suur, et oleks vaja välja arendada otsene tuuleenergeetikaga seotud õppekava. Inseneride põud on valdkondade ülene ja pigem nähakse positiivsena laiemat insenertehnilist haridust, mis annab laiapõhjalisemad teadmised. Küll aga nähakse vajadust täiendada Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli praeguseid elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavasid tuuleenergeetikat käsitlevate lisaainete või -mooduliga, mis annaksid võimaluse spetsialiseeruda laiema õppekava sees ja soovi korral lihtsustada võimalust asuda tööle tuuleenergeetika sektoris. Samuti toodi kõrghariduse puhul murekohana välja teemakohaste teadmistega õppejõudude puudust, mis võib kaasa tuua vajaduse kaasata kas rahvusvahelisi õppejõude või määrata stipendiume kohalikele õppejõududele enda täiendamiseks välismaal.

EUREC-i (2024) raporti ⁸⁶⁸⁷ kohaselt on täiendus- ja ümberõpe hädavajalikud, et vähendada oskuste puudujääki ning samal ajal realiseerida juba olemasoleva tööjõu oskuste potentsiaali taastuvenergeetika sektoris. Ka Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur (2024) toob enda aruandes ⁸⁷⁸⁸ välja, et mitmed oskuste nappusega seotud katsumused võivad saada takistuseks ülemaailmsele taastuvenergia kasutuselevõtule, sest roheüleminek toimub kiiremini kui koolitatakse sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid. Eeskätt tuulenergeetikat nähakse sealjuures sektorina, kus on eriti vajalik, et haridus- ja töömaailm teeksid koostööd, et aidata kaasa vajaminevate oskuste arendamisele.

On vastupidiseidki näiteid. Hiljuti Šotimaal tehtud uuringu (Morrison et al, 2024)⁸⁸⁸⁹näitel saab öelda, et üldiselt on vajaminevad oskused sektoris olemas, kuid puudu on töökätest. Lahendusena nähakse seal tööjõu sisseliikumist teistest sektoritest ning tööjõu täiendus- või ümberõpet, ilma milleta ei peeta praegu töös olevate projektide õigeaegset valmimist aastaks 2030 realistlikuks. Siinse uuringu kontekstis võib kohaliku tööjõu täidetavate oluliste ametite seast välja tuua eelkõige elektrituuliku tehniku, kelle puhul nähakse eriti suurt puudujääki ja aastaks 2030 lausa üle 250% hõive kasvu.

Uuringu ekspertide sõnul on Eestis tööandjate ning kutse- ja kõrgkoolide vaheline koostöö üsna kiiduväärt ning üldiselt ollakse üheskoos orienteeritud lahenduste leidmisele. Eriti kutseharidust puudutavate ametite, näiteks elektrituuliku tehniku puhul on täienduskoolitustel olnud seni ainus ja kandev roll, et valmistada ettevõtete jaoks vajalikku tööjõudu ette, sest vastav tasemeõpe on 2024. aasta sügiseni Eestis puudunud.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on alates 2022. aasta lõpust toimunud kolm tuuleenergeetikaga seotud koolitust, millest viimane algas 2024. aasta oktoobris. Need on kandnud nimetusi „Tuulegeneraatorite hooldajate baasettevalmistus mehhaanika ja elektri valdkonnas“ (lõpetas 16 õppurit) ja „Elektrituuliku hooldaja baasettevalmistus (lõpetas 10 õppurit). Positiivne on tõdeda, et tänu Sopi-Tootsi tuulepargi ehitusele ja töösse minekule oli neil kahel kursusel osalejatel suurepärane võimalus kohe tööle saada ning osa neist on juba aktiivselt sektoris hõivatud. Samas on tööandjad koolituskursuste korraldamisest olnud ka ise väga huvitatud ja kohapeal kursuste toimumisse panustanud, mis näitab omakorda kutsekoolide ja ettevõtjate vahelist head koostööd. 2024. aasta oktoobris käivitunud „Elektrituuliku hooldaja baasettevalmistuse“ kursusel alustas 14 osalejat.

Hoolimata sellest, et täienduskoolitused on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja ettevõtjate koostöös praeguseks käima läinud, ei ole ainult täiendus- ja ümberõpe tööandjate sõnul piisav selleks, et tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus, mida sektor lähiaastatel üha enam vajab. See on pigem toetus tasemeõppele ja on olnud hädaabinõu praegu üha suurenevas tööjõunappuse olukorras. Murekohana nähakse, et täienduskoolitus ja ümberõpe ei ole mahult piisavad, et anda ülevaadet nägemaks, kas õppur valdkonda sobib või mitte. Seetõttu on üsna suur risk, et lõpetaja siiski ei suundu pärast koolituse läbimist erialasele tööle. Samuti ei ole täienduskoolituse raames antavad erialased teadmised ja oskused võrdväärsed tasemeõppes antavatega.

Olgugi et tööandjate sõnul on tuulenergeetika valdkonna hooldust puudutavatele põhikutsealadele sektorist väljast üsna keeruline ainult täiendus- ja ümberõppe abil siseneda, nähakse võimalike sobiva erialase taustaga töötajatena, sh meretuuleparkide puhul, näiteks mehhaanikuid, autoelektrikuid, masiniste, masinaehitajaid, aga ka meremehi, kalureid, päästjaid jt.

Tuuleenergeetika sektoris töötamiseks on lisaks erialaõppele vajalikud erinevad ohutusalased koolitused, ilma milleta ei ole lubatud tuulikus töötada ega sinna siseneda. Eestis on praegu kolm eraettevõtet, kes vastavasisulisi spetsiaalseid kõrgtöö ohutuskoolitusi pakuvad: Revali Merekooli treeningkeskus, Albon Group ERACT-i (Estonian Rope Access Training Centre OÜ) koolituskeskus Tootsis ning kõrgtööde treeningkeskus Skyproff OÜ⁸⁹⁹⁰. Esimene neist tegeleb Global Wind Organization (GWO) koolitustega ning teised International Rope Access Trade Association (IRATA) treeningutega. GWO koolitused keskenduvad redelil ronimisele ja kriitiliste olukordade lahendamisele tuuliku sees. Standardi alusel tehtavad eksamid hõlmavad tavaliselt mitmeid praktilisi tegevusi, mida kandidaadid peavad demonstreerima, et tõestada oma oskusi ja pädevust elektrituulikutes töötamiseks. IRATA koolitused käsitlevad treeninguid köitel ning hõlmavad tuulikult ja selle labadelt laskumise harjutamist ja kriitiliste olukordade lahendamist. Praegu arendatavates kutseõppekavades töötatakse koostöös tööandjatega selle nimel, et lõpetajad oleksid võimalikult kiiresti valmis tuuleparkides tööle asuma, ilma et kulutada eraldi aega ja raha täiendavatele koolitustele. Tööandjad ootavad, et ohutusalased koolitused oleksid lõimitud tasemeõppesse ja vajalikud tunnistused õppuritel olemas juba enne praktikale siirdumist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi tuuleenergeetika tasemeõpe on veel algusjärgus, on valdkonna töötajate olemasolev haridusalane ettevalmistus oluline teadmine, et valdkonna haridust edasi planeerida – seda nii olemasolevate ja arendamisel õppekavade puhul kutsehariduses kui ka võimalike taastuvenergeetikat, sh tuuleenergiat käsitlevate lisaainete või -mooduli puhul kõrghariduses. Kuigi kõige enam on põhikutsealadel töötajate seas elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavade lõpetajaid, on neid arvestatavalt muudegi tehnikaalade, mehhaanika, elektroonika ja automaatika õppekavadelt. See võib õppekavade arenduse seisukohalt omakorda tähendada, et võib olla hea mõte lõimida ühte õppekavasse näiteks elektrienergia, mehhaanika ja automaatika alaseid õppeaineid.

Peatükis on sõnastatud uuringust tulenevad järeldused valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega seotud peamiste arenguvajaduste kohta ning tehtud ettepanekud nende elluviimiseks. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest: kuidas muutuvad aastani 2040 tuuleenergeetika valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused?

Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju ja milliste oskustega töötajaid valdkonnas praegu töötab, ning prognoositi, kui palju ja milliste oskustega töötajaid tulevikus vaja läheb. Ekspertide kaasabil sõnastati ettepanekud ja soovitused, kuidas paremini siduda valdkonna põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajadust ning koolituspakkumist. Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Ettepanekud on sõnastatud soovitatud tegevustena, mille põhjal saavad osalised koostada kitsaskoha leevendamiseks oma tegevusplaane. Lisaks arenguvajadustele ja ettepanekutele on esitatud tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud.

Esitatud ettepanekute rakendamise seiret tehakse kaks-kolm aastat pärast uuringu avalikustamist või vajaduse korral varem ning olukorda hinnatakse koos juhtrühma ekspertidega (vt lisa 2).

Eesti on seadnud eesmärgiks katta aastaks 2030 oma elektrienergia arvestuslik vajadus täiel määral taastuvatest energiaallikatest. Isegi kui selle eesmärgini täielikult ei jõuta, tähendab see eriti tuuleenergeetika sektorile suurt kasvu, milles nähakse üht peamist viisi seatud eesmärkideni jõuda.

Seega ootab sõltumata siinses uuringus koostatud prognoosistsenaariumist tuuleenergeetika valdkonda ees töötajate arvu kiire kasv. Sõltuvalt stsenaariumist kasvab valdkonna põhikutsealadel töötajate arv 2040. aastaks 200–400%. Stsenaariumi 1 puhul oleks töötajate arvu kasv ligi 200%, stsenaariumi 2 korral ligi 300% ning stsenaariumi 3 puhul ligi 400%. Eriti kasvab vajadus kutseharidusega töötajate ehk elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute järele.

Üks võimalus on tellida tuulikute hooldustöid üha suuremas mahus välismaalt, kuid see ei ole majanduslikel põhjustel otstarbekas, seda nii ettevõtjate kui ka riigi tasandil. Kohalik tööjõud ja selle Eestis koolitamine võimaldab kokkuvõttes jätta enam riigieelarvelisi vahendeid Eestisse, aitab luua kohalikul tasandil töökohti ning edendada energeetikavaldkonna kui strateegiliselt olulise sektori haridus- ja teaduskompetentse.

Haridus- ja Teadusministeerium suurendab tuuleenergeetika alase kutsehariduse koolitustellimust, lähtudes esialgu siinses uuringus välja toodud prognoosistsenaariumist 1. Selle järgi on igal aastal vajadus 20 elektrituuliku tehniku ja 10 labade hooldustehniku järele. Pärast uuringu valmimist tehtava seire tulemusel ja võimaliku prognoosistsenaariumi muutumisest tulenevalt korrigeeritakse vajaduse korral ka koolitustellimust.

Elluviijad: Haridus- ja Teadusministeerium, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Koostööpartnerid: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, valdkonna tööandjad, SA Kutsekoda

Johtuvalt sellest, et tuuleenergeetika valdkond on Eestis praegu alles väga kiires arenemisjärgus ning üsna väike, on keeruline teha ajaloolise kogemuse põhjal üldistusi olemasolevate töötajate teadmiste ja oskuste vajakajäämiste kohta. Õppe kvaliteeti ei ole aga võimalik hinnata, sest vastavasisulised tasemeõppekavad on seni puudunud. Pigem võib analüüsi põhjal üldistades öelda, et sektori ettevõtted on olemasolevate töötajate koolitamisega töökohal või täienduskoolituste kaudu siiani üsna hästi hakkama saanud, kuid enam ainult sellest ei piisa. Ennem on vajaminevad oskused tööturul olemas, kuid puudu jääb neid oskusi rakendavatest töökätest.

Tulevikku vaatavalt ning olemasolevaid või arendamisjärgus olevaid õppekavu adresseerides tuleks kindlasti erilist tähelepanu pöörata praktilisele õppele, millel just kutseharidust arvestades on märkimisväärne roll. Tööandjad ootavad, et kooli lõpetajad, omades väga häid praktilisi oskusi, asuvad kohe tööle, et leevendada tunnetatud tööjõupuudust maksimaalselt juba praegu, kuid veelgi enam lähiaastatel. Oluline on õppekavade arenduses kaaluda edasisi võimalusi töökohapõhise õppe korraldamiseks, kus praktilise õppe osakaal on veelgi suurem, kuid mida praegustes oludes ei ole siiski võimalik veel teha.

Inseneride puudus on valdkondade ülene ning eraldi õppekaval tuuleenergeetika insenere kõrghariduse tasemeõppes koolitama hakata ei ole vaja. Sellest hoolimata on vajalik täiendada juba olemasolevaid elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavasid tuuleenergeetikat käsitlevate lisaainete või -mooduliga, mis aitaksid sektori kõrgharidust eeldavate ametikohtade tööjõuvajadust täita. Siinkohal peab rõhutama, et OSKA energeetika, sh taastuvenergeetika terviklik tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos võtab valdkonna kõrgharidust puudutavad murekohad eraldi luubi alla ning arvestab oma järeldustes ja ettepanekutes siinse uuringu tulemusi.

Valdkonna kutseõppeasutused jätkavad senist koostööd sektori ettevõtetega ning tõstavad õppekavades praktilise õppe kvaliteeti. Edaspidises õppekavade arenduses kaalutakse ja analüüsitakse valdkonna tasemeõppe korraldamise võimalust töökohapõhise õppena.

Elluviijad: Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Koostööpartnerid: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, valdkonna tööandjad

Valdkonna kõrgkoolid analüüsivad võimalust täiendada praeguseid elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavasid tuuleenergeetikat käsitlevate lisaainete ja/või -mooduliga.

Elluviijad: Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool

Erialaõppe kutseõpetajate ja õppejõudude puudust võib pidada tasemeõppe üheks suurimaks murekohaks. Ühelt poolt vajavad omal alal eksperditeadmistega töömaailma esindajad pedagoogilisi oskusi ning teisalt ei motiveeri neid piisavalt haridusvaldkonnas pakutav töötasu, et seda tööd täiskohaga teha. Meretuuleparkide alane teadmis- ja oskuspagas on sealjuures puudulik nii töömaailma kui ka haridusasutuste tasemel, mistõttu on selles vallas oluline kaasata vajaminevat teadmist välismaalt.

Nagu juba varem mainitud, on eriti kutsehariduses väga suur roll praktilisel õppel. Suure murekohana saab analüüsi tulemusel välja tuua õppeks vajamineva materiaal-tehnilise baasi, näiteks õpperuumide ja -töökodade ning simulaatorite puudust. On kindlasti tarvilik, et ka valdkonna ettevõtted jätkaksid samaväärset koostööd koolidega ning panustamist õppekeskkonna arendamisse ja ajakohastamisse.

Valdkonna kutseõppeasutused ja ülikoolid tegelevad koostöös tööandjatega kutseõpetajate ja õppejõudude järelkasvu tagamisega, kasutades või kombineerides selleks erinevaid võimalusi – kaasates õppetöösse näiteks külalisõppejõudude, koolitades olemasolevaid kutseõpetajaid ja õppejõudusid (k.a välismaal) ning arendades praktikute pedagoogilisi oskusi.

Elluviijad: Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool

Koostööpartnerid: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, valdkonna tööandjad

Valdkonna kutseõppeasutused koostöös sektori tööandjatega tagavad tuuleenergeetika alase õppe materiaal-tehnilise baasi arendamise ning praktiliseks õppeks vajalike tehniliste abivahendite olemasolu, et kindlustada õppurite teadmiste ja oskuste vastavus tööturu nõudmistele.

Elluviijad: Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Koostööpartnerid: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, valdkonna tööandjad

Tuuleenergeetika on olnud senini valdkond, kus on olnud vähe hõivatuid, kuid mille tuleviku tööjõuvajadus on suur. See tähendab häid karjäärivõimalusi nii noortele kui ka täiskasvanutele, seda nii otseselt põhikutsealade kui ka sidustegevuste töötajate jaoks. Valdkonna põhikutsealade keskmine palk on oluliselt kõrgem Eesti keskmisest palgast, sh kutseharidust eeldavatel ametikohtadel, mis võiks omakorda valdkonna uutele tulijatele atraktiivseks muuta. Sektoris töötab praegu vähe naisi, kuid neilegi võiks valdkond senisest enam huvi pakkuda, sh valdkonna erialadele õppima asumiseks.

Üha enam on levinud, et karjääri jooksul vahetatakse elukutset. Tuuleenergeetika valdkond võiks olla üks selline valik karjääripöördeks sarnast hariduslikku ettevalmistust või sobivaid hoiakuid ja isikuomadusi eeldavatele töötajatele. Lähtudes muutustest väärtusmaailmas, kus üha enam hinnatakse keskkonnahoidu ja taastuvatest allikatest pärit energiat, sobib valdkond töötamiseks paljudele noortele. Teadlikkus tuuleenergeetika valdkonnast ei ole aga selle väiksuse ja nooruse tõttu kuigi suur, mistõttu on põhjendatud tutvustada sektori õpi- ja karjäärivõimalusi senisest veelgi aktiivsemalt.

Valdkonna kutseõppeasutused ja ülikoolid koostöös sektori erialaliitude ja ettevõtetega jätkavad ning võimaluse korral suurendavad erinevate tuuleenergeetika valdkonda tutvustavate teavitustegevuste mahtu, et jõuda senisest veelgi enam noorteni ja laiema üldsuseni eesmärgiga kasvatada teadlikkust valdkonnast ja selle õppevõimalustest.

Elluviijad: Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool

Koostööpartnerid: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Elektroenergeetika Selts, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit , valdkonna tööandjad

• Siinses uuringus ei ole antud detailset vaadet tuuleenergeetika valdkonda toetavate sidustegevuste tööjõu- ja oskuste vajadusest, sest sidusvaldkondades moodustab tuuleenergeetika vaid osa nende hõivest või tööülesannetest. Lõplike järelduste tegemine eeldaks nende valdkondade ja põhikutsealade tervikanalüüsi, mille käigus selguks seegi, milline osatähtsus on nendes tuuleenergeetikal. Seetõttu ei saa uuringu põhjal teha ka otseseid ettepanekuid hariduspakkumise kujundamise kohta. Küll aga joonistusid intervjuude ja analüüsi põhjal välja sektorid, mille töötajad vajavad suure tõenäosusega järgmise 15 aasta jooksul täiendavaid tuuleenergeetika alaseid täienduskoolitusi ja/või lisamooduleid tasemeõppes. Need sidusvaldkonnad on planeerimine ⁹⁰⁹¹, keskkonnamõjude hindamine, IT ja side ning õigus. Sellest lähtudes peab tulevikus OSKA vastavates uuringutes käsitlema eraldi nende sektorite tööjõu- ja oskuste vajadust tuuleenergeetika aspektist vaadelduna ning sellest johtuvalt tegema vastavasisulised ettepanekud haridus- ja töömaailma osapooltele.

• Taastuvenergeetikale, sh tuuleenergeetikale üleminek nõuab ettevõtjatelt suuri investeeringuid, kus tasuvuse kindlustamiseks vajatakse ka riigi tuge. Riigi tugi mõjutab investeerimisotsuseid nii maismaa- kui ka meretuuleparkide puhul. Investeerimisotsuste tegemiseks või tegemata jätmiseks on seega tähtis kindlus, milline on riigi vastav poliitika ja otsused. Seni on see pidevalt muutunud, mis on olnud ilmselt tingitud peamiselt keerukast majandusolukorrast ja prognoosidest, mis kiiret majanduse kasvu järgnevatel aastatel ei luba ja mis omakorda seab riigi valikute ette, kuhu piiratud mahus eelarvevahendeid suunata. Kuigi kaudselt maksab suunatavad toetused taastuvenergeetika tasu kaudu kinni elektritarbija, on see siiski üks osa ühiskonna kogu maksukoormusest, mille liiga kõrge tase pidurdab jällegi majanduse kasvu. Kokkuvõttes on vajalik, et riik kujundaks välja kindlad tuuleparkidega seotud otsused, arvestades nii lühemat kui ka pikemat ajalist perspektiivi.

• Tööstussektoril on Eesti majandusarengus oluline koht, sest annab suure osa ekspordist ja tööd ligi 100 000 töötajale. Tööstusettevõtted peavad arvestama konkurentsiga sise- ja välisturul, mis omakorda suurendab vajadust, et liikuda suurema lisandväärtuse ja uute toodete loomise suunas. Üks võimalus võiks olla tuuleenergeetika, sh tuuliku komponentide tootmine Eestis ja müük nii siin kui ka välismaal. Tuuleenergeetika kui globaalselt kasvav valdkond võiks ettevõtjatele pakkuda võimalusi allhangeteks ning suurema lisandväärtusega toodete tootmiseks ja müügiks.

• Ekspertide sõnul on tuuleenergeetika sektoris lisaks elektrienergia alastele kompetentsidele tarvilikud teadmised mehhaanikast, automaatikast ja mehhatroonikast. See puudutab nii tuulikute hooldusega tegelevaid töötajaid kui ka tuuleenergeetika insenere. Võttes arvesse, et kui kõige enam on põhikutsealadel töötajate seas elektrienergia ja energeetika õppekavarühma õppekavade lõpetajaid, on neid arvestatavalt muudegi tehnikaalade, mehhaanika, elektroonika ja automaatika õppekavadelt. Õppekavade arenduse seisukohalt tähendab see, et valdkonnale töötajaid ettevalmistavates, eelkõige kutsehariduse õppekavades võivad elektrienergiat puudutavate õppeainete kõrval olla vajalikud mehhaanika, mehhatroonika, automaatika ja elektroonika alased õppeained. See, kas ja millises mahus tuleks neid tuuleenergeetika tasemeõppe õppekavadesse lisada, on samas kutseõppeasutuste otsustada, mistõttu OSKA nende kohta otsest ettepanekut ei tee.

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika ⁹¹⁹². Lähtudes valdkondade eripäradest võivad uuringulahendused detailides erineda, sh siinse uuringu puhul.

OSKA tuuleenergeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu põhieesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutuvad aastani 2040 valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused. Valdkonna hõive- ja tööjõuprognoosid toetuvad kolmele tuuleenergia tootmisvõimsusel põhinevale stsenaariumile. Uuringu tulemusena pakutakse nii haridusmaailma kui ka tööturu osalistele võimalikke arenguteid ja lahendusi, et sektori muutuvatele vajadustele paremini vastata. Põhilised uurimisküsimused on järgmised.

• Millised on valdkonna prognoosistsenaariumid aastani 2040?
• Milline on tuuleenergia väärtusahelat ja tuuleenergia arendamise põhi- ja kõrvalstsenaariume arvestav tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos põhikutsealade lõikes aastani 2040?
• Kas ja milline on hinnang ja soovitused, millised on tasemeõppe ja täienduskoolituse võimalused ja vajadused, et lähiajal tuuleparkide rajamisel süvenevat ekspertide puudust leevendada?
• Millist õpet, arvestades õppe ressursimahukust, Eesti rahvaarvu, kõrg- ja kutseõppeasutuste ning täienduskoolitusasutuste profiile ja senist kompetentsi, on otstarbekas ja jõukohane Eestis pakkuda?
• Milliste oskuste jaoks on otstarbekam otsida koolitusvõimalusi teistest riikidest ja milliste oskustega tööjõudu on otstarbekam kaasata välisriikidest?

Uuringumeeskonda toetasid eksperdihinnangutega valdkonna haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev juhtrühm ning uuringuaruande retsensendid. Juhtrühma ülesanne oli toetada uuringumeeskonda⁹²⁹³ kogutud info tõlgendamisel, valideerimisel ja järelduste tegemisel, sh:

• hinnata, kuidas tulevikutrendid ja Eesti arengustrateegiad mõjutavad valdkonna võimalikku arengut ja tööjõuvajadust;
• hinnata, milliste oskustega töötajaid vajab valdkond lähiajal ja prognoosiperioodi lõpuks;
• hinnata valdkonna tööjõuvajadust ja sõnastada tööturu koolitustellimus;
• teha ettepanekuid tegevusteks, mis toetaksid tööturu vajadustest lähtuvat koolituskohtade kujundamist ja oskuste omandamist.

2024.aasta juunist oktoobrini toimus neli juhtrühma koosolekut, kus käsitleti järgmisi teemasid.

1. 13.06.2024: ülevaade OSKA protsessist ja metoodikast ning juhtrühma rollist, uuritavate põhikutsealade määratlemine, esialgse prognoosistsenaariumite projekti tutvustus
2. 12.09.2024: vaade valdkonna töötajate profiilile, hõiveprognoosi tutvustus, oskuste ja koolitusvajadus
3. 15.10.2024: tööjõuvajaduse prognoos stsenaariumite lõikes, arenguvajaduste määratlemine ja esmane ettepanekute sõnastamine
4. 12.12.2024: tagasiside OSKA koordinatsioonikogust, ülevaade retsensioonidest

Samuti kasutati juhtrühma arutelusid täiendava empiirilise materjali kogumiseks, mida tõlgendati ja analüüsiti sarnaselt eksperdi- ja fookusgrupiintervjuudega. Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii rühma- kui ka individuaalintervjuud) valdkonna spetsiifika, oodatavate arengute ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal tehti ajavahemikul märtsist juunini 2024. Kokku intervjueeriti 32 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas oli nii juhtrühma liikmeid kui ka valdkonna teisi eksperte. Intervjueeritute valikul peeti silmas, et esindatud oleks parim teadmine ja kogemus tööjõu- ja oskuste vajaduse ning valdkonna arenguperspektiivide kohta. Eksperdiintervjuude kava on esitatud lisas 4. Intervjuud ja juhtrühma arutelud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti.

Lisaks intervjuudele kasutati uuringus järgmisi andmeallikaid/andmeid:

• dokumendianalüüsiks vajalikke seni tehtud analüüse (OSKA valdkonnauuringud, muu kirjandus, sh Eesti ja rahvusvahelised uuringud ning muud teemakohased käsitlused);
• EHIS-e ja TÖR-i andmeid, mida on võimaluste piires täiendatud rahvastikuregistri ning Maksu- ja Tolliameti ettevõtlust puudutavate andmetega;
• muid asjakohaseid andmeid (nt andmed kutseregistrist, majandusvaldkondade statistika).

Uuringus kasutati järgmist etapiviisilist lähenemist.

1. Koondati ja analüüsiti valdkonna andmeid ametialade kohta, et moodustada põhikutsealad. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele.

• Millised on valdkonna põhikutsealad?
• Kui palju inimesi põhikutsealadel töötab?

Vastuste leidmiseks intervjueeriti valdkonna esindajaid ning analüüsiti seniseid andmeid ja uuringuid valdkonna ametialade kohta. Hõivatute statistika puhul koostati ekspertide abiga valdkonna ettevõtete nimekiri, mis ühildati registrikoodi abil Maksu- ja Tolliameti TÖR-i andmetega. Seejärel määrati ametialade klassifikaatori 5. tasemel ametid põhikutsealade juurde. Tulemust korrigeeriti eksperditeadmise abil ja valideeriti juhtrühmas.

2. Koguti ja analüüsiti teavet valdkonna üldiste arengutrendide ja strateegilistes dokumentides kavandatud muutuste kohta. Vastuseid otsiti järgmistele küsimusele.

• Milliseid muutusi on valdkonnas kavandatud?
• Milliseid tehnoloogilisi (sh digiteerimisega kaasnevaid) muutusi on valdkonnas oodata?
• Milliseid muutusi on valdkonnas oodata tehnoloogiatrendide ja strateegiliste arengukavade realiseerumisel?
• Millised ootused kaasnevad nende muutustega tööjõuvajadusele ja tulevastele tööoskustele?
• Milline on riigitasandi otsuste mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele?

3. Koostati valdkonna põhikutsealade hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosid kolmes versioonis. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele.

• Milliseid on valdkonna arengut enim mõjutavad tegurid?
• Milline on nende mõju valdkonna tööjõuvajadusele?
• Millised on põhikutsealadel töötavate inimeste profiil ja voolavusega seotud mustrid?
• Millised on valdkonna põhikutsealade hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosid põhikutsealati aastani 2040?

4. Koguti ja analüüsiti eksperdihinnanguid töötajate oskuste vajaduse kohta kuni aastani 2040. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele.

• Mis oskused on praegu ja kuni aastani 2040 eriti olulised? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
• Kus neid oskusi omandama peaks?

5. Hinnati valdkonna töötajate praegust hariduslikku profiili. Otsiti vastuseid järgmistele küsimustele.

• Milline hariduslik profiil valdkonna töötajatel on?
• Millised on peamised õppekavarühmad ja õppekavad, mille lõpetamisel on valdkonda tööle asutud?
• Milline on peamise haridusprofiili õppekavarühma õppekavade lõpetajate statistika?

6. Uuringu eri etappides kogutud materjalide põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõu- ja koolitusvajadus sektori taseme- ja täiendusõppe järele aastani 2040. Vastuseid otsiti järgmistele küsimustele.

• Millised on peamised soovitused taseme- ja täiendusõppe sisu ja korralduse kohta, et rahuldada prognoositav tööjõu- ja oskuste vajadus?
• Millised on peamised soovitused täiendus- ja ümberõppesüsteemi kohta, et rahuldada prognoositav tööjõu- ja oskuste vajadus?
• Millised on peamised soovitused haridussüsteemile, et parandada oskuste kvaliteeti?
• Millised on soovitused nii töö- kui ka haridusmaailma osalistele, et täita tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadele?

Küsimustele vastamiseks kasutati eelkõige eelnevate tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise uurimisküsimuste vastustes tehtud järeldusi ja muid analüüsi tulemusi ja andmeid. Arendamist vajavate ja tulevikuoskuste kirjeldamisel on eristatud taseme-, täiendus- ja ümberõpet.

Hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi ning stsenaariumite koostamise põhimõtted

Siinses uuringus on koostatud kolm tuuleenergeetika tootmisvõimsustel ja tarbimisel põhinevat stsenaariumit ja neile toetuvad hõive- ja tööjõuvajaduse ning koolitusvajaduse prognoosid. OSKA uuringutes on olulisel kohal valdkonna põhikutsealade hõiveprognoos. Prognoositakse, mil määral muutub hõivatute arv põhikutsealadel prognoosiperioodi jooksul. Hõiveprognoosi koostades on arvestatud erinevaid trende (vt ptk 2) ning valdkonna seniseid arengusuundi. Hõive kasv põhikutsealadel on peamiselt seotud oodatava tootmisvõimsuse kasvuga, mis stsenaariumite lõikes erineb. Sellist lähenemist hõlbustab teadmine, kui palju on praeguse tootmisvõimsuse juures hõivatuid. Täiendavalt on arvestatud hoolduseks vajaliku inimeste arvuga ühe tuuliku kohta praegu ja tulevikus.

Eksperdihinnangute järgi on prognoosiperioodi jooksul põhikutsealade tööjõuvajadus erinev ning seda on hõiveprognoosis ka arvestatud. Trendid ja riigi poliitika võivad muutuda ja liikuda erinevates suundades, avaldades omakorda mõju hõive ja tööjõuvajaduse muutusele. Stsenaariumite üksteisest erinemine on peamiselt tingitud sektorit mõjutavate trendide ja tegurite võimalikust erinevast ilmnemise iseloomust ja selle mõjust tuuleenergeetika arengule. Koolitustellimuse alus on siinsel juhul stsenaariumile 1 toetuv koolitustellimuse prognoos. Prognoosistsenaariumite aluseks olnud olulisemate arengute muutumisel prognoosiperioodi jooksul on koolitustellimuse arvestamisel põhjendatud ka hilisemad muutused selles.

Prognoositulemit mõjutavad tegurid võib liigitada valdkonnaülesteks ja -spetsiifilisteks. Hõiveprognoos kujuneb seega eri tüüpi trendide ja tegurite kombineeritud mõjus. Hõiveprognoos on üks osa tööjõuvajaduse prognoosist. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju prognoosiperioodi jooksul või igal aastal on valdkonna põhikutsealadele tulevikus tööjõudu vaja. Tööjõuvajaduse prognoos koostatakse kahes eri vaates.

Esimene vaade on OSKA tavapärane mudel, mis on alus hinnangule, kui palju oleks valdkonda vaja tööjõudu tasemeõppe lõpetajatena. Siin on hõiveprognoosile ühe komponendina lisatud seniste töötajate asendusvajadus. Selles arvestatakse demograafilist arengut ja antakse arvuline hinnang, kui palju on töötajaid juurde vaja, et asendada tööturult vanuse tõttu lahkujad. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonna töötajate vanusestruktuurist ja pensionile jäämise vanusest. Kuna valdkonnas on hõive kasv sõltumata stsenaariumist väga kiire, arvestati ka prognoosiperioodil praegusest märkimisväärselt suurema asendusvajadusega.

Teine vaade on tööandjate tunnetatud tööjõupuudus. Siin on arvestatud komponentidena hõiveprognoosi ja tööjõu voolavust. Tuleb silmas pidada, et siinsel juhul käsitletakse voolavusena liikumist valdkonna põhikutsealadelt välja. See tähendab kas tööle asumist teistes valdkondades või passiivsust tööturul; liikumist põhikutsealade vahel voolavusena ei arvestata. Voolavuse arvutamisel põhikutsealati kasutati viimase kolme aasta keskmist põhikutsealadelt mujale asunute osatähtsust rakendatuna prognoosiperioodi keskpaiga hõivatute arvule.

Koolitusvajaduse arvestamine

Koolitusvajaduse alus on OSKA tavapärane tööjõuvajaduse hindamise mudel, kuid on arvestatud ka tööandjate tunnetatud tööjõupuuduse vaatega ehk et osa voolavusest võiks katta tasemeõpe. Samuti on arvesse võetud, et kõik lõpetajad ei rakendu valdkonna põhikutsealadele tööle. Seega on koolitustellimuse aluseks kahe vaate kombineeritud mudel.

Intervjueeritavad: valdkonda esindavad eksperdid

Intervjuu kestus: 1‒1,5 tundi

Kuidas valdkonnal praegu üldisemalt läheb? Mis on peamised tõmbetuuled?

Millised on kõige mõjukamad suundumused? Millisena näete valdkonna / tegevusala / oma asutuse tulevikku 5/10/15 aasta perspektiivis? Milliseid muutusi on valdkonnas kavandatud?

• Kuidas mõjutavad hõivet ja oskusi tehnoloogilised arengud valdkonnas? Kas tehnoloogiliste arengute puhul saab rääkida erinevatest stsenaariumitest, st kuivõrd nende arengule asetatud lootused täituvad?
• Millised tegurid lisaks elektritootmise mahule hõivet ja oskuste vajadust mõjutavad? Kas mõju võib ametialati erineda?
• Millised on peamised Eesti energia-/elektritootmise praegused ja edaspidised poliitikad/suunad? Kas need võivad muutuda ja mis võiks seda muutust mõjutada?
• Millised on Euroopa Liidu energia-/elektritootmise praegused ja edaspidised peamised poliitikad/suunad? Kas need võivad muutuda ja mis võiks seda muutust mõjutada?
• Millised on globaalsed energia-/elektritootmise praegused ja edaspidised peamised poliitikad/suunad? Kas need võivad muutuda ja mis võiks seda muutust mõjutada?
• Praegu on plaanis luua tuuleenergia arendusi mahus 2 x 4 TWh. Millised tegurid võivad plaane mõjutada ja mis tõenäosusega? Kui suured võivad muutused olla ja millised olla alternatiivsed arengud?

VÕTMEAMETID, PROGNOOS, TÖÖJÕUVAJADUS

• Millised on tuuliku elukaart arvestades olulisemad võtmeametid?
• Kas ja kuivõrd on maa- ja meretuuleparkide puhul tegu samade inimestega/töötajatega? Kas ja kuivõrd erineb nende oskuste vajadus?
• Kas ja kuivõrd on tuuleparkide, päikeseenergia ja juhitavate elektritootmise võimaluste puhul tegu samade inimestega/ametitega? Kas ja kuivõrd erineb nende oskuste vajadus?
• Kas erinevat liiki elektrienergia tootjad konkureerivad sama tööjõu osas? Millise tööjõu puhul see nii on?
• Keda on vaja just Eestis ja kelle tööpõld jääb väljapoole?
• Kas hõive- ja oskuste vajadus ametialati erineb?

Hinnake nii oma organisatsiooni kui ka üldises vaates

• Millised ametialad on teie hinnangul lähiajal kasvutrendis? Mille tõttu?
• Millised on teie valdkonna n-ö tulevikuametid? (Olulisuse kasv, võimaldavad suuremat lisandväärtust luua vms.)
• Millised ametialad eeldavad sarnast ettevalmistust?
• Milline on tööjõu voolavus, kust tullakse ja kuhu minnakse? Millise taustaga töötajad on?
• Millele peaks esmajoones keskenduma, et tööjõuvajadust täita? Millised probleemid võivad tööjõuvajaduse täitmist takistada?
• Milline peaks olema töötajate (kas saab ametialati eristada?) haridus ja kvalifikatsioon? Kas saab alati tööle inimese, kelle puhul on nõuded täidetud? Millise haridusega inimesed on eriti oodatud ja millise haridusliku tausta puhul võiks öelda, et miinimumnõuded on täidetud?

OSKUSED

• Puuduvad / arendamist vajavad oskused – milliseid oskusi praegustel töötajatel napib? Millised on oskused, mida on üha enam vaja 5, 10, 15 aasta pärast?
• Kas eristada valdkonna- ja mittevaldkonnaameteid?

Millised on teie viimase aja kogemused hiljutiste koolilõpetajatega?

Millised oskused ja teadmised neil olema peaksid?

• Millised oskused on teie arvates koolilõpetajatel heal tasemel?
• Millised oskused võiksid olla paremad?
• Kas nad on omandanud haridussüsteemis sellised oskused ja teadmised, nagu teie asutusel tarvis on?
• Kas sobiva haridusega inimesi on põhikutsealadele lihtne või raske leida?

Täiendus- ja ümberõpe

• Millised täiendkoolitused/mikrokraadid võiksid nii otseselt kui ka kaudselt tuuleenergeetika sektori tööjõuvajadust täita? Millised on praegu juba olemas?

• Küsimus oma töötajate täienduskoolituse kohta – mida ja kas üldse? Milliseid (täiendus)koolitusi peab asutus oluliseks pakkuda?

• Milliseid muudatusi on vaja teha haridussüsteemis, et lõpetajate oskused vastaksid paremini tööandjate vajadustele?

• Kas soovite mingit teemat veel omalt poolt täiendada (nt mida seni ei ole käsitlenud, kuid mis on oluline välja tuua)?

Maismaa tuuleparkide tootmisvõimsuse seos hõivatute arvuga põhikutsealati:

Meretuuleparkide tootmisvõimsuse seos hõivatute arvuga põhikutsealati (1000 MW = 1 meretuulepark) :

Tootmisvõimsuse muutuse prognoosimiseks kasutatakse alljärgnevat skaalat:

Kuressaare Ametikooli õppekava 1-2/24/8 (kinnitatud 27.02.2024) https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2025/03/209388-1.pdf

Footnotes

1. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024005?leiaKehtiv. ↩

2. https://www.elering.ee/toodang-ja-prognoos. ↩

3. Elektrituuliku tehniku õppekava. https://www.hariduskeskus.ee/images/oppekorraldus/ett_24.pdf. ↩

4. Energeetika, mäe- ja keemiatööstuse kutsenõukogu koosseis. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Noukogud/vaata/10586030. ↩

5. Elektrituuliku tehnik, tase 5. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11238496. ↩

6. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/105012024007. ↩

7. World Economic Forum. (2023). Future of Jobs Report. ↩

8. OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030. (2021). Tilk, R., Piirisild, A., Kaelep, T., Leemet, A. (Koostajad). Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/themes/oska/assets/images/OSKA-trendikaardid_Lyhiylevaade.pdf. ↩

9. https://uk.finance.yahoo.com/news/15-jobs-wont-exist-2040-150000824.html?guccounter=1. ↩

10. WEF Future of Jobs 2023. https://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2023.pdf. ↩

11. Offshore Wind Market Report 2024. https://www.nrel.gov/docs/fy24osti/90525.pdf. ↩

12. Future of Wind. IRENA. (2019). https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2019/Oct/IRENA_Future_of_wind_2019.pdf. ↩

13. Future of Wind. IRENA. (2019). https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2019/Oct/IRENA_Future_of_wind_2019.pdf. ↩

14. OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030. (2021). Tilk, R., Piirisild, A., Kaelep, T., Leemet, A. (Koostajad). Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/themes/oska/assets/images/OSKA-trendikaardid_Lyhiylevaade.pdf. ↩

15. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS). (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. https://ec.europa.eu/assets/epsc/pages/espas/index.html. ↩

16. Euroopa Komisjon. (2011). Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52011DC0112&from=EN. ↩

17. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/paris-agreement/. ↩

18. Offshore Wind Market Report 2024. https://www.nrel.gov/docs/fy24osti/90525.pdf. ↩

19. Future of Wind. IRENA. (2019). https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2019/Oct/IRENA_Future_of_wind_2019.pdf. ↩

20. Kliimaministeerium. https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia. ↩

21. https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120321786/keskkonnaagentuur-14-omavalitsuses-saaks-riigimaale-tuuleparke-rajada?fbclid=IwY2xjawF8kd9leHRuA2FlbQIxMQABHXvE6b7dJqSggDrCPaMKX_F6OMvFZv_ImSF22_i2PUccJdCgmClCERWaNA_aem_A5E5ZeIuhX2BE3-O15M_0Q. ↩

22. https://www.err.ee/1609500967/valitsus-loob-voimalused-riigimaadel-tuuleparkide-arendamiseks. ↩

23. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2023-06/mereala-planeering-seletuskiri-2022.pdf. ↩

24. OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030. (2021). Tilk, R., Piirisild, A., Kaelep, T., Leemet, A. (Koostajad). Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/themes/oska/assets/images/OSKA-trendikaardid_Lyhiylevaade.pdf. ↩

25. OSKA trendikaardid. Tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tulevikutrendid 2030. (2021). Tilk, R., Piirisild, A., Kaelep, T., Leemet, A. (Koostajad). Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/themes/oska/assets/images/OSKA-trendikaardid_Lyhiylevaade.pdf. ↩

26. https://business.linkedin.com/talent-solutions/global-talent-trends?trk=orgsocial-5-2-23&linkId=100000200644800#. ↩

27. Employment, Social Policy, Health and Consumer Affairs Council (EPSCO). (2017). Future of Work: Making It e-Easy. Conference materials. https://www.eu2017.ee/political-meetings/future-work-making-it-e-easy. ↩

28. https://arenguseire.ee/pikksilm/kuidas-lepitada-kogukondi-tuuleparkide-rajamisega/. ↩

29. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/Tuuleparkide%20meelsusuuring%20%282021%29.pdf. ↩

30. https://www.kantaremor.ee/blogi/enamik-eesti-elanikest-toetab-tuuleenergia-senisest-laiemat-kasutuselevottu/. ↩

31. https://enefitgreen.ee/uudised/Toetus-nii-mere-kui-maismaa-tuuleparkidele-pusib-korge. ↩

32. Demograafiline rühm, kelle sünniaega määratletakse üldiselt vahemikus 1990. aastate keskpaik kuni 2010. aastate algus. ↩

33. McKinsey & Company. (2024). What is Gen Z? https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/featured%20insights/mckinsey%20explainers/what%20is%20gen%20z/what-is-gen-z.pdf?shouldIndex=false. ↩

34. https://www.err.ee/1609482037/haademeeste-valla-elanike-hinnangul-oleks-meretuulepargi-moju-neile-negatiivne. ↩

35. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120329330/voib-hoopis-juhtuda-et-kokkuvottes-on-eesti-oma-elektrisusteemiga-kapuli-professor-kritiseerib-ministeeriumi-optimismi. ↩

36. https://www.err.ee/1609546345/eesti-sai-el-ilt-riigiabiloa-meretuuleparkide-vahempakkumise-labiviimiseks. ↩

37. Rambøll and Danish Energy Agency. (2023): Job creation in a new industry – learnings from Denmark’s offshore wind journey. https://balticwind.eu/job-creation-in-a-new-industry-learnings-from-denmarks-offshore-wind-journey-new-report-of-ramboll-and-danish-energy-agency/. ↩

38. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71714ad1-3929-4c3b-9766-1bec98bc0e3a#XIHDezOH. ↩

39. https://www.err.ee/1609438130/meretuuleparkide-arendajad-toetuse-vahendamine-on-vale-samm. ↩

40. Riigikontroll. (2024). Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel. https://aruanded.riigikontroll.ee/80123/. ↩

41. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2024-2027. ↩

42. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. ↩

43. https://kliimaministeerium.ee/rohereform. ↩

44. https://mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava. ↩

45. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/REKK%202030%20ajakohastamise%20kavandi%20t%C3%B6%C3%B6versioon%20aprill%202023%20avalikule%20konsultatsioonile.pdf. ↩

46. Siinse uuringu koostamise ajal töötatakse ENMAK 2035 arengukava alles välja. https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava. ↩

47. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-03/310022023003%20%281%29.pdf. ↩

48. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017003?leiaKehtiv. ↩

49. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/13277850?leiaKehtiv. ↩

50. https://www.elering.ee/taastuvenergia-vahempakkumine. ↩

51. https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/majandus-ja-rahandusprognoosid/rahandusministeeriumi-majandusprognoos. ↩

52. https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus/2024/rahapoliitika-ja-majandus-32024. ↩

53. https://www.swedbank-research.com/estonian/eestimajandus/2024/q3/index.csp. ↩

54. https://luminor.ee/majandusprognoos-2024-september?static=true. ↩

55. WWEA Annual Report 2023: Record Year for Windpower (2023). https://wwindea.org/AnnualReport2023. ↩

56. IRENA and ILO. (2024). Renewable energy and jobs: Annual review 2024, International Renewable Energy Agency, Abu Dhabi, and International Labour Organization, Geneva. https://www.irena.org/Publications. ↩

57. Global Wind Workforce Outlook 2023 – 2027 (2023). https://gwec.net/gwwo-23-27/. ↩

58. World Energy Outlook 2024 (2024). https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2024. ↩

59. Wind energy in Europe: Scenarios for 2030 (2017). https://windeurope.org/wp-content/uploads/files/about-wind/reports/Wind-energy-in-Europe-Scenarios-for-2030.pdf. ↩

60. Wind Energy: A Vision for Europe in 2030. (2006). https://etipwind.eu/files/reports/TPWind-Vision-for-Europe.pdf. ↩

61. Latvian Energy Strategy (2024). https://www.kem.gov.lv/lv/jaunums/darbs-pie-energetikas-strategijas-projekta-pilnveides-turpinas?utm_source=https%3A%2F%2Fceenergynews.com%2F. ↩

62. National Energy Independence Strategy 2050 (2024). https://enmin.lrv.lt/lt/veiklos-sritys-3/nacionaline-energetines-nepriklausomybes-strategija-2050/. ↩

63. Hiilineutraali Suomi 2035 – kansallinen ilmasto- ja energiastrategia. (2022). https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/164321/TEM_2022_53.pdf. ↩

64. Rystad Energy. Finland, Denmark and Sweden leading on the green revolution (2022). https://www.rystadenergy.com/news/finland-denmark-and-sweden-leading-on-the-green-revolution. ↩

65. Millard, R. (2023a). The struggles of the offshore wind Industry, Financial Times, 31 October. ↩

66. IRENA and ILO. (2024). Renewable energy and jobs: Annual review 2024, International Renewable Energy Agency, Abu Dhabi, and International Labour Organization, Geneva. https://www.irena.org/Publications. ↩

67. World Energy Outlook 2024 (2024). https://www.iea.org/reports/world-energy-outlook-2024. ↩

68. Euroopa Komisjon (2024). https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/eu-wind-energy_en#wind-power-facts. ↩

69. Wind energy in Europe: Scenarios for 2030 (2017). https://windeurope.org/wp-content/uploads/files/about-wind/reports/Wind-energy-in-Europe-Scenarios-for-2030.pdf. ↩

70. Mapping the current and future workforce and skills requirements in Scotland’s onshore wind Industry. (2024). https://www.climatexchange.org.uk/publications/mapping-the-current-and-future-workforce-and-skills-requirements-in-scotlands-onshore-wind-industry/. ↩

71. Offshore Wind Industry Council. (2023). Offshore Wind Skills Intelligence Report. https://www.owic.org.uk/resources/offshore-wind-skills-intelligence-report-2023/. ↩

72. Skills and Labour Requirements of the UK Offshore Wind Industry 2018 to 2032. (2018). https://aura-innovation.co.uk/wp-content/uploads/2020/04/Aura-EU-Skills-UK-Offshore-Wind-Skills-Study-Full-Report-October-2018.pdf. ↩

73. https://offshorewind.lt/en/. ↩

74. Tuulivoiman aluetalousvaikutused. Työllisyysluvut ja aluetalousvaikutuksed eri elinkaaren eri vaiheissa. (2019). https://suomenuusiutuvat.fi/media/tuulivoiman-aluetalousvaikutukset-29.4.2019.pdf. ↩

75. Knoll ja Coolen (2020) Post 2030 offshore wind employment in the Netherlands. https://topsectorenergie.nl/documents/349/Knol-Coolen.-2020.-Post-2030-offshore-wind-employment-in-the-Netherlands-Worki_T9XSsAp.pdf. ↩

76. Riigikontroll. (2024). Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel. https://aruanded.riigikontroll.ee/80123/. ↩

77. WEF Future of Jobs 2023. https://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2023.pdf. ↩

78. Global Green Skills Report 2023. https://economicgraph.linkedin.com/content/dam/me/economicgraph/en-us/global-green-skills-report/green-skills-report-2023.pdf. ↩

79. https://multitaskpersonnel.co.uk/skills-needed-for-a-career-in-renewable-energy/. ↩

80. SCADA – arvutisüsteemide ja sidevõrkude abil toimuv tehniliste protsesside jälgimine ja juhtimine. ↩

81. Offshore Wind Industry Council. (2023). Offshore Wind Skills Intelligence Report. https://www.owic.org.uk/media/gf5ddwxt/offshore-wind-skills-intelligence-report-2023.pdf. ↩

82. EUREC (2024). Skills in the Renewable Energy Sector. https://eurec.be/report-skills-in-the-renewable-energy-sector-visions-from-the-european-technology-and-innovation-platforms/. ↩

83. https://tuuleenergia.ee/eesti-tuuleenergia-assotsiatsioon-valis-toojou-koolitamise-partneriteks-kuressaare-ametikooli-ja-parnumaa-kutsehariduskeskuse/. ↩

84. https://www.ametikool.ee/et/uudised/ametikool-sai-rahastuse-tuuleenergeetika-erialade-arendamiseks. ↩

85. https://saartehaal.postimees.ee/8127236/enefit-green-andis-ule-oppetooks-kaks-tuulikulaba-kuressaare-ametikoolile. ↩

86. EUREC (2024). Skills in the Renewable Energy Sector. https://eurec.be/report-skills-in-the-renewable-energy-sector-visions-from-the-european-technology-and-innovation-platforms/. ↩

87. IRENA and ILO (2024), Renewable energy and jobs: Annual review 2024, International Renewable Energy Agency, Abu Dhabi, and International Labour Organization, Geneva.https://www.irena.org/-/media/Files/IRENA/Agency/Publication/2024/Oct/IRENA_Renewable_energy_and_jobs_2024.pdf. ↩

88. Morrison, M et al. (2024) Mapping the current and future workforce and skills requirements in Scotland’s onshore wind industry https://www.climatexchange.org.uk/wp-content/uploads/2024/05/CXC-Skills-requirements-in-Scotlands-onshore-industry-May-2024.pdf. ↩

89. Siinse uuringu koostamise ajal uuendab ettevõtte litsentsi ning treeningute pakkumine IRATA nõuete järgi on peatatud. ↩

90. OSKA ehituse valdkonna uuring, mille alla kuulub ruumiline planeerimine, valmis 2024. aasta sügisel. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ehitus. ↩

91. OSKA metoodika. https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/. ↩

92. OSKA valdkonnauuringu meeskonna määratlus. http://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/. ↩