Tulevikuvaade trükitööstuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele

Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA¹¹ trükitööstuse valdkonna rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud²², kuidas paremini vastata tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on valdkonna statistika, varem Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringud, dokumendid ja arengukavad. Tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkondliku eksperdikoguga.

Põhikutsealad
Trükitööstus liigitub Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK ³³) töötleva tööstuse jakku C18 „Trükindus ja salvestiste paljundus“. OSKA trükitööstuse uuringusse on aga hõlmatud nii trükitööstuses kui ka kõigi teiste majandussektorite trükindusega seotud ametialade ehk põhikutsealade⁴⁴ esindajad. Põhikutsealadena käsitletakse uuringus järgmisi: tootmisjuht-meister, trükiettevalmistaja, trükkal, järeltöötlusseadmete operaator. Kokku töötas valdkonna põhikutsealadel 2025. aastal (põhitöökohal) ligi 1700 inimest.

Prognoos
Järgmise kümne aasta vaates on trükitööstuse hõive trend kahanev. Seda põhjustab eelkõige digitrüki osakaalu kasv, automatiseerimine ja tehisintellekti levik. Trükiettevalmistajate ja järeltöötlusseadmete operaatorite arv väheneb prognoosi kohaselt 15%, trükkalite arv 10% ning tootmisjuhtide arv jääb stabiilseks. Kuigi üldine hõivatute arv väheneb u 200 inimese võrra, tekib asendusvajadus seoses töötajate pensionile minekuga – asendada on vaja u 370 inimest. Kokku vajab trükitööstus kümne aasta perspektiivis u 160 uut töötajat.

Oskuste vajadus
Tehnoloogiline areng koos automatiseerimise ja TI rakendamisega nihutab fookuse mehaaniliselt seadistamiselt digitaalse protsessi juhtimisele ja andmepõhisele süsteemihaldusele. Võtmeoskustena muutuvad oluliseks digitaalsete tootmissüsteemide valdamine, materjalide tundmine (sh ringlussevõetavus) ning kestlikkusnäitajate dokumenteerimine (nt CO₂ arvestus ja tarneahela jälgitavus). ELi regulatsioonid (PPWR, EUDR, ESPR) ⁵⁵ nõuavad töötajatelt uusi teadmisi pakendidisaini kestlikkusest ja digitaalsete tootepasside nõuete järgimisest. Eriti väikestes ja keskmistes ettevõtetes sulanduvad trükiettevalmistaja ja digitrükkali rollid üheks, kus üks inimene peab valdama ja juhtima kogu tootmisahelat failist valmis trükiseni.

Hariduspakkumine
Peamine erialaõppe pakkuja on Tallinna Tehnoloogiakolledž (endine Tallinna Polütehnikum), kus 2025. aastal avati uus visuaalmeedia tehnoloogia õppekava (kutsekeskharidus). Sel õppekaval saab spetsialiseeruda printmeediale, mis katab trüki-, trüki ettevalmistuse ja järeltöötluse tehnikaid. Seniseid lõpetajate-katkestajate proportsioone arvestades võib trükitehnoloogia lõpetajaid järgmisel kümnel aastal lisanduda tööturule üle 100 inimese. Järeltöötluse seadmete operaatori tasemeõpet ei toimu ning väljaõpe on ettevõttesisene. Ka täiendus- ja ümberõpe toimub enamasti ettevõtetes kohapeal, eriti uue tehnoloogia hankimisel või spetsiifiliste sertifikaatide omandamiseks.

Nõudluse ja pakkumise võrdlus
Prognoositav kogu tööjõuvajadus ja haridussüsteemist tulevate lõpetajate arv on pealtnäha tasakaalus, kuid esineb sisulisi ebakõlasid. Tallinna Tehnoloogiakolledžist lisandub tööturule u 10 lõpetajat aastas, kes suunduvad trükiettevalmistuse ja trükkali ametipositsioonidele. Samas tunnetatakse suuremat vajadust ofsettrükkalite järele, kelle koolitusvõimekus on hetkel koolil tagasihoidlik. Voolavus tekitab probleeme järeltöötlusseadmete operaatorite ametialal, kus madalam palgatase ja töö iseloom soodustavad liikumist teistesse sektoritesse.

Kitsaskohad ja ettepanekud
Uuring tõstab esile valdkonna erialase väljaõppe kaks suuremat kitsaskohta. Ühelt poolt on probleemiks trükitööstuse ametite vähene tuntus ja õppe regionaalne kättesaamatus. Seetõttu on oluline suurendada valdkonna tutvustamist (kampaania „Tule & trüki“) ka väljaspool Tallinna ning leida koostöökohti teiste piirkondade haridusasutustega ühiselamukohtade jagamiseks praktika ajal. Teiselt poolt tekitab suure probleemi asjaolu, et ofsettrükkalid on vanemaealised ja nende järelkasv on nõrk. Koolil aga puuduvad ressursid ofsetmasinate soetamiseks, mistõttu on praktiline õpe raskendatud. Ettepanek on luua koostöömudel Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu vahendusel ettevõtete ja Tallinna Tehnoloogiakolledži vahel, et kasutada ettevõtete tehnoloogiabaasi ofsettrükkalite praktiliseks väljaõppeks.

Kokkuvõttes võib öelda, et trükitööstuse tööhõive vajadus lähikümnendil veidi väheneb, kuid uut tööjõudu on siiski vaja pensionile minejate asendamiseks. Põhikutsealad on õppevõimalustega üldiselt hästi kaetud. Õppekorraldust tuleb tööturu vajaduste järgi arendada ja täiustada just ofsettrükkali ettevalmistuse osas ning suurendada võimalusi tulla õppima väljastpoolt Tallinna.

Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA trükitööstuse rakendusuuringu tulemused. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning selgitada välja, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.⁶⁶

Trükitööstuse uuringu eesmärk oli selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud, kuidas paremini vastata tööturu muutuvatele vajadustele.

Eesmärgi saavutamiseks on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem Eestis ja mujal tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad (vt metoodikat lisast 1). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkondliku eksperdikoguga (vt liikmeid lisast 2.)

Tegemist on teise OSKA trükitööstuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuga. Uurimiseesmärk on siinses uuringus jäänud samaks, kuid muutunud on kasutatav metoodika, sealhulgas andmeallikad. Eelmine uuring valmis 2019. aastal ja trükitööstust analüüsiti loomemajanduse uuringu raames. Toona prognoositi hõive stabiilsena püsimist kõigil neljal põhikutsealal. Trükitööstuse probleemidena nimetati a) valdkonna vähest tuntust; b) regionaalset tööjõupuudust tulenevalt õppe koondumisest Tallinnasse; c) täienduskoolituste vähest kättesaadavust (Krusell & Pihl, 2019). Nimetatud puudustest on endiselt üleval see, et potentsiaalsed õppurid ei tea valdkonnast ega õppe võimalustest, eriti väljaspool Tallinna. Varasem hõiveprognoos osutus optimistlikuks, tegelik hõive on valdkonnas kahanenud. Sellele andis suure tõuke muu hulgas COVID-19 kriis, mis avaldas olulist mõju trükitööstuse arengule⁷⁷. Siinses uuringus vaadatakse lähemalt, kuidas järgmise kümne aasta trendid mõjutavad trükitööstuse põhikutsealade tööjõu- ja oskuste vajadust.

Kutsekoda tänab uuringu eksperdikogu liikmeid, retsensente ja kõiki teisi uuringuaruande valmimisele kaasaaitajaid!

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK⁸⁸) järgi on enamik trükitööstuse ettevõtteid registreeritud tegevusala C18 „Trükindus ja salvestiste paljundus“ alla, aga vähesel määral ka teistesse tööstusharudesse. Näiteks ei kajastu tegevusala C18 all pakenditootjaid, kelle tootmisprotsessides on trükk tähtsal kohal, vaid need ettevõtted kuuluvad materjalipõhistesse sektoritesse (nt metallitööstus, plastitööstus). Siinses uuringus on hõlmatud nii trükitööstuses hõivatud kui ka teiste majandussektorite trükindusega seotud ametialade ehk põhikutsealade esindajad.

OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Trükitööstuse põhikutsealade hulka ei ole hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes ⁹⁹.

Trükitööstus koosneb kolmest põhiprotsessist: trükiettevalmistus, trükk ning järeltöötlus, mis kõik vajavad kõrgtehnoloogilisi seadmeid ning erioskustega operaatoreid (Rostfeldt, 20). Seetõttu järgivad ka trükitööstuse põhikutsealad neid kolme põhiprotsessi. Trükitööstuse põhikutsealad on toodud joonisel 1. Kokku töötas valdkonna põhikutsealadel 2025. aastal (põhitöökohal) pisut alla 1700 inimese.

Võrreldes eelmise uuringuga on erinevuseks see, et põhikutsealadel hõivatute arvu sai detailsemalt kindlaks teha, kuna lisaks ametite klassifikaatori¹⁰¹⁰ neljandale tasemele oli kasutada ka klassifikaatori viies tase. Nii lisati trükkalitele ametite klassifikaatori kood „arvutiga juhitavate kiirtrükiseadmete operaator“. Lisas 3 on toodud valdkonna põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga ja see on oluline, kuna hõivatute arvu aluseks olevas TÖRi andmebaasis kasutatakse just ametite klassifikatsiooni. Ametialade järgi aga on moodustatud põhikutsealad.

Alapeatükk annab ülevaate trükitööstuse põhikutsealadele iseloomulikest tööülesannetest ning võimalikest õpi- ja karjääriteedest.

Tootmisjuht-meister
Tootmisjuhtide-meistrite hulka kuuluvad ametitena näiteks tootmisjuht, vahetusmeister ja trükitehnoloog. Ta tegeleb kvaliteetse ja efektiivse tootmise planeerimise, korraldamise ja juhtimisega. Tema osaks on planeerida ressursse, nii et oleks optimeeritud tööjõu kasutamine, kuluefektiivsus, materjalivarud jne. Tootmisjuhid korraldavad tootmise igapäevast operatiivtasandit, lahendavad jooksvaid probleeme, vahetuste korraldust ja tagavad kogu tootmisprotsessi kvaliteedi. Seega on sel põhikutsealal vajalikud ka kvaliteedijuhtimise kompetentsid. Ühtlasi tuleb arendada töötajate ja tootmise efektiivsusnäitajaid. Sageli vastutavad tootmisjuhid ka töökeskkonna ja -ohutuse eest.

Trükitehnoloogil on kõige terviklikum ülevaade kogu trükkimise protsessist ning temalt eeldatakse rohkem inseneriteadmisi. Tema ülesanneteks on uute toodete, tootmis- ja tööprotsesside juurutamine ning ettevõtte tehnoloogia juhtimine. Trükitehnoloogid töötavad pigem suuremates pakenditrükiettevõtetes.

Trükitööstuse tootmisjuhte otseselt ette ei valmistata. Tootmisjuhi pädevus on ettevõtetes väga erinev ja seetõttu võib tootmisjuhiks saada nii kesk-, kutse-, kui ka (rakendusliku) kõrghariduse omandanu ning eelnev töökogemus võib olla nii spetsialisti kui ka juhi tasandil. Levinud on tootmisjuhi väljakasvamine madalamatelt positsioonidelt ettevõtte sees. Headeks lähteametiteks on näiteks trükkal või trükiettevalmistaja. Üldist tootmisjuhtimist on võimalik õppida näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Trükiettevalmistaja
Trükiettevalmistaja tööülesanded on trükiste kujundamine, küljendamine, trükikotta saabunud kujundusmaterjali trükiks ettevalmistamine ja trükivormide valmistamine. Peamiselt tegeleb ta trükikotta saabunud elektroonilise algmaterjali (kujundusfailide) kontrolli, poognamontaaži ning trükifilmide või -plaatide valmistamisega. Väiksemates trükikodades võib lisanduda kujundus- ja küljendustööd. Trükiettevalmistaja kasutab oma töös graafilises disainis kasutatavaid arvutiprogramme ja seadmeid ning peab oskama nende käsitsemiseks vajalikul määral inglise keelt. Küljendustööde ja tekstitöötluse puhul on vaja ka head eesti keele oskust. Trükiettevalmistaja tunneb trükitehnoloogiat, trükiste kujundus- ja küljenduspõhimõtteid, skaneerimist, teksti- ja fototöötlust, värvilahutust ja -haldust, poognamontaaži, trükivormide valmistamist ja trükiste järeltöötlust.¹¹¹¹

Trükiettevalmistust saab õppida Tallinna Tehnoloogiakolledžis visuaalmeedia õppekaval, kus teisel õppeaastal saab valida printmeedia spetsialiseerumise (trükitehnoloogia õpe). Trükiettevalmistuse ametikohale võidakse värvata ka erineva graafilise disaini väljaõppega spetsialiste, kelle trükispetsiifiline väljaõpe toimub ettevõttes kohapeal. Trükiettevalmistajatelt oodatakse tehnilist taipu, arvutiprogrammide tundmist ning kujundusoskusi, mistõttu tuleb kasuks ka kujundaja kutseharidus. Trükiettevalmistaja on heaks lähtepositsiooniks valdkondlikul karjääriteel, kust saab edasi liikuda näiteks tootejuhi või trükitehnoloogi ametikohale. Samuti on trükiettevalmistuse eriala lõpetajatel võimalik töötada trükitööstuses müügijuhi või -spetsialistina.

Trükkal
Trükkalite hulka kuuluvad ofsettrükkal, fleksotrükkal, digitaalse trükiseadme operaator ja siiditrükkal. Trükkali tööülesanne on trükimasina või -seadme abil trükkimine. Ta jälgib ja kontrollib pidevalt kogu tööprotsessi. Ta tegeleb masina häälestamise ning trükitava materjali (nt paber) ettevalmistamisega. Tavaliselt kuulub trükkali kohustuste hulka ka trükimasina hooldus: puhastamine, õlitamine, reguleerimine, kulumaterjalide vahetamine ja sellega seotud arvestuse pidamine. Trükkali ülesanne on tagada stabiilne ja tõrgeteta tootmine kvaliteedinõuete järgi.

Ofsettrükkal töötab traditsioonilise ofsettrükitehnoloogiaga, mis on keerukas ning võimaldab kvaliteetset suure tiraažiga trükki. Ofsettrükis ei puutu trükitav materjal (nt paber) otseselt trükiplaadiga kokku, vaid vaheetapina kasutatakse trükikummi, mis kannab kujutise plaadilt materjalile ja vähendab trükiplaadi kulumist. Tegemist on laialdaselt kasutatava trükitehnoloogiaga, mida kasutatakse peamiselt ajalehtede, ajakirjade ja muude pabertrükiste tootmisel.

Fleksotrükkal töötab kõrgtrüki edasiarendusel põhineva fleksotrükitehnoloogiaga, kus kasutatakse elastseid fotopolümeerist trükivorme. Trükkimine toimub vedela, kiiresti kuivava tindiga ning värvi ülekannet juhib aniloksrull, mis tagab ühtlase ja kontrollitud trükikvaliteedi. Fleksotrükkal trükib eri materjalidele, sealhulgas mitteimavatele ja painduvatele pindadele (nt polüetüleen, foolium), mistõttu kasutatakse seda tehnoloogiat peamiselt pakendi- ja etiketitrükis.

Siiditrükkal kasutab meetodit, kus värv kantakse trükitavale materjalile läbi raamile pingutatud peene võrgu (siidi). See on üks laialdasemaid reklaamtoodete trüki võimalusi.

Digitrükkal töötab digitaalsete trükiseadmetega, kus trükkimine toimub otse digitaalsest failist ilma trükivormita. Tema roll hõlmab lisaks seadme opereerimisele ka töövoo juhtimist, andmete kontrolli, värvihaldust ning kvaliteedi tagamist kogu trükiprotsessis.

Trükkali elukutse eeldab keeruka seadmepargi käsitsemis- ja hooldusoskust. Trükkalid spetsialiseeruvad vastavalt kasutatavale tehnoloogiale või masinatüübile. Kindlasti on vajalik hea värvitaju. Õige tehnoloogia ja töövõtete valimine eeldab majanduslikku mõtlemist. Trükkal teeb koostööd ülejäänud meeskonnaliikmetega ning kõrgema taseme trükkal tegeleb ka meeskonna juhtimisega.¹²¹²

Võimaliku karjääriperspektiivina nähakse trükkali puhul näiteks trükikoja trükitehnoloogi või tootmisjuhi ametipositsioone, ent eeldusel, et trükkal valdab eri tehnoloogialahendusi ning tal on tootmisjuhtimise kompetents.

Järeltöötlusseadmete operaator – trükiste järeltöötleja
Järeltöötlusseadmete operaatori (trükiste järeltöötleja) töös esineb veel käsitsi tehtavaid tööoperatsioone, kuid protsessid on järjest enam automatiseeritud. Trükiste järeltöötlus hõlmab selliseid toiminguid nagu trükitud poognate lõikamine, voltimine, komplekteerimine, lakkimine, stantsimine ja köitmine. Järeltöötlusseadmete operaator tunneb järeltöötlustehnoloogia lahendusi ja -materjale ning suudab neid optimaalsel viisil kasutada. Ta valdab tööprotseduure eri liinidel ja seadmetel (nt köitemasinad) ning oskab seadistada masinaid tööks erisuguste materjalidega. Suure tähtsusega on põhjalik materjalitundmine ja oskus näha trükist kui tervikut.¹³¹³ Mõnes ettevõttes hõlmab trükiste järeltöötleja töö ka toodete pakendamist ja saatmiseks ettevalmistamist, kuid need tegevused on seotud pigem logistika ja klienditeenindusega. Pakenditööstuses kasutatakse samuti järeltöötlusena käsitletavaid protsesse (nt stantsimine ja vormimine), kuid need on rohkem automatiseeritud ja erinevad tehnoloogiliselt klassikalisest trükitoodete järeltöötlusest.

Järeltöötlusseadmete operaatori puhul on eelkõige levinud ettevõttesisene koolitamine.

Trüki- ja pakenditööstus on Eestis peamiselt tellija- ja nõudluspõhine tööstussektor, mis tähendab, et konkurentsis püsivad ettevõtted, kelle töö vastab lõpptarbija jaoks olulistele kvaliteedi- ja keskkonnastandarditele. Eesti trükitööstuse üldist suunda digi- ja rohepöörde valguses iseloomustab ettevõtete järjepidev tehnoloogilise baasi uuendamine ning uue tehnoloogia kasutuselevõtt. Neid suundi veavad tehnoloogia tarnijad, st valdkonna teadust ja arendust suunavad trükitehnoloogia lahendusi välja töötavad suurriigid: Saksamaa, Itaalia, USA, Jaapan, Hiina. (Rostfeldt, 2022)

Trükitööstuse arengut on viimastel aastatel mõjutanud hulk struktuurseid muutusi, millest kaalukamad on trükimahu vähenemine traditsioonilistes segmentides (perioodika) ning kasv pakendi- ja etiketitrükis. Kui ajalehtede, ajakirjade ja reklaamtrükiste maht on vähenenud, siis pakendite ja etikettide trükk on kasvanud.

Statistiline ülevaade trükitööstuse ettevõtetest, sealhulgas nende majanduslikust seisust ja selle võimalikust mõjust tööhõivele tulevikus, on sisendiks tööjõuvajaduse prognoosile (vt ptk 3), kuna tööjõuvajadus on tuletatud nõudluse-pakkumise mahu ja tööjõu kasutamise tõhususe kombinatsioonist. Koondülevaade trükitööstuse rollist Eesti majanduses annab joonis 2.

2024. aastal loodi 0,4% Eesti majanduses töötavate inimestega 0,3% Eesti ettevõtete müügitulust ja 0,4% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest. Kõigi Eesti ettevõtete tööjõukuludest moodustas trükitööstuse osakaal 0,5%. Neljandik trükitööstuse ettevõtete käibest kulus tööjõukuludele. See on rohkem kui töötlevas tööstuses keskmiselt (18%). Võrreldes paljude teiste sektoritega on trükitööstuse ettevõtete panus eksporti suurem. Kui Eesti ettevõtluses tervikuna on ekspordi osakaal käibest keskmiselt kolmandik, siis trükitööstuse ettevõtete puhul on see näitaja 40%. Töötleva tööstuse keskmine näitaja on 62%. Uuringu koostajad juhivad tähelepanu, et osa trükinduse valdkonnaga seotud suurettevõtteid ei ole majanduse tegevusalade klassifikaatoris registreeritud trükitööstuse, vaid näiteks metalli- või plastitööstuse alla. Eesti pakenditööstuse kahest suurimast tegijast – Metaprint AS ja Estiko-Plastar AS – esimene on registreeritud kergmetalltaara tootmise ja teine muude plasttoodete tootmise alla. Lisaks on trükki kui põhiprotsessi rakendavaid pakenditootjaid registreeritud lainepaberi ja -papi ning paber- ja papptaara tootmise alla (nt DS Smith Packaging Estonia AS, Multipakend Tootmine OÜ).

Võrreldes aastaga 2017¹⁴¹⁴ on ettevõtete arv püsinud samal tasemel, muude näitajate suhtarvud on langenud
(vt joonist 3). Absoluutarvudes on müügitulu, lisandväärtus ja eksport jäänud umbes samale tasemele, samal ajal on tööjõukulud veidi kasvanud.

Vaadates pikemaid muutusi, on trükitööstuse ettevõtete arv viimasel kümnendil püsinud umbes samal tasemel, aga töötajate arv sektoris on viimase viie aasta jooksul märgatavalt vähenenud (vt joonist 4).

Eesti trükitööstuses tegutsevad enamasti mikro- või väikeettevõtted. Alla 10 töötajaga ettevõtteid on 88% (kokku 351) ning 10 kuni 49 töötajaga 10% (37 ettevõtet). 50 kuni 99 töötajaga ettevõtteid on 5 ning 100 kuni 250 töötajaga ettevõtteid samuti 5. Trükitööstuse (C18) alla mitteliigituvatel Metaprindil ning Estiko-Plastaril on Inforegistri¹⁵¹⁵ andmeil 2025. aastal keskmiselt vastavalt 257 ja 209 töötajat.

Eesti trüki- ja pakenditööstus määratleb end tehnoloogiapõhise ja ekspordile suunatuna (nn „Print in Estonia“ lähenemine). See tähendab, et Euroopa regulatiivsed nõuded ja tellijate standardid kanduvad Eestisse kiirelt. Trükitööstus on juba teinud suuri edusamme rohepöörde vallas – 95% tootmisjäätmetest taaskasutatakse, tööstuses kasutatavaid kahjulikke aineid on kemikaalide tootjad vähendanud juba viimased kümme aastat (Rostfeldt, 2022). Kasvupotentsiaal on pakendites, etikettides ja nutikates lahendustes. Eesti ettevõtete tugevus on oskus kombineerida digitrükk, automatiseeritud töövood ja kiire tarne (väikeseeriad, personaliseerimine) ning liikuda lisandväärtusega pakendi- ja märgistuslahendustesse. (ETPL)¹⁶¹⁶ Eesti trükitootjate arengupotentsiaal ja tulevik sõltub paljuski ettevõtete ellujäämisvõimest kriisides. Muutused, mida toob endaga kaasa pidev majanduskeskkonna muutumine (sh uued ärimudelid), võivad tuua kaasa ka uusi arendustegevusi. Lähiaastatel võib ette näha ettevõtete suuremat panust ringmajanduse arendamisse, sealhulgas keskkonnahoidliku alternatiivi leidmine kilele ja plastile. (Rostfeldt, 2022)

Siinses peatükis antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil on hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis tähtis, sest näiteks töötajate vanuseline struktuur võimaldab hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus asendada uue tööjõuga. Tööjõuturul ei vaja uusi töötajaid üksnes trükitööstuse valdkond ja seega on konkurentsis teiste valdkondadega oluline pakutav motivatsioonipakett, seejuures palk. Töötajate hariduslik taust võimaldab muu hulgas hinnata, kui tugev on töö- ja haridusmaailma side. Samuti huvitab valdkonna tööandjaid tööjõu voolavus – kust tullakse põhikutsealadele tööle ja millistele ametitele lahkutakse.

Sugu
Trükitööstuse põhikutsealadel kokku on hõivatud veidi enam mehi – 57%. Enamasti on just trükkalid mehed, pelgalt iga viies naine on trükkal. Tööandjate sõnul tulevikus muutub trükkali amet siiski järjest enam ka naiste ametiks. Seda seostatakse eelkõige digitrüki ja automatiseerimise levikuga, mis vähendavad füüsilise töö osakaalu ning suurendavad protsessi- ja IT-põhiste oskuste tähtsust. Praegu on tasemeõppes mehi-naisi juba enam vähem võrdselt (vt lähemalt ptk 3.3. Tootmisjuhtide- meistrite ja trükiettevalmistajate seas on veidi enam mehi, järeltöötlusega seotud ametitel naisi (vt joonist 6).

Haridus
Hõivatute haridusjaotus viitab tavapäraselt sellele, millist haridust ja milliseid oskusi tööle asujalt eeldatakse. Trükitööstuse põhikutsealadel on hõives küllalt suur hulk põhi- ja üldkeskharidusega inimesi, varieerudes põhikutsealati 33–40% vahel. Tootmisjuhtide puhul saab täheldada, et nende seas on arvestatav kõrgharitute osakaal (46%). Trükiettevalmistajate hariduslik ettevalmistus jaguneb enam-vähem võrdselt kolmeks: kolmandik on ettevalmistuseta, kolmandik kutse- ning kolmandik kõrgharidusega. Trükkalite seas on enim (44%) kutseharidusega hõivatuid. Iga viies trükkal ja järeltöötlusseadmete operaator on kõrgharitud.

Vanus
Trükitööstuse hõivatute vanusjaotused erinevad põhikutsealati. Teistest vanemad on tootmisjuhid-meistrid, kõige nooremad aga trükkalid. Trükiettevalmistajate ja järeltöötlejate võimalik asendusvajadus kümne aasta jooksul on umbes Eesti keskmine (25%). Kokku läheb põhikutsealadelt kümne aasta perspektiivis pensionile u 370 hõivatut.

Tööandjate hinnangul tuleb trükkalite puhul eraldi vaadelda ofsettrükkalite ja digitrükkalite vanusstruktuuri. Nende hinnangul on vanemaealised enamasti just ofsettrükkalid ning nende asendusvajadust hinnatakse pigem suureks. Hinnanguliselt võib ofsettrükkalite osakaal kõigist trükkalitest moodustada umbes neljandiku. Statistilised andmed ei võimalda veel sellist erisust esitada.

Palk
Statistikaameti andmetel on töötasu Eesti keskmisest kõrgem trükkalitel ning madalam trükiettevalmistajatel ja järeltöötlusseadmete operaatoritel. TÖRi andmeil on kõige paremini tasustatud põhikutseala tootmisjuhid-meistrid, aga Statistikaametist nende töötasude kohta võrreldavaid andmeid ei saa, kuivõrd põhikutseala sisaldab mitut ametite klassifikaatori koodi. TÖRi andmestiku põhjal saab väita, et kõrgemat töötasu võrreldes Eesti keskmisega teenivad trükitööstuses tootmisjuhid-meistrid. ¹⁷¹⁷

Voolavus
Tööandjate vaatepunktist ei tähenda tööjõuvajadus üksnes pensionile siirduvate töötajate asendusvajadust. Arvestama peab näiteks ka ettevõtte kasvuplaanide või teise tööandja juurde tööle asunute asendamisega. Tööjõu liikumist põhikutsealadele ja sealt välja võimaldab hinnata TÖRi andmestik. Uuringus on analüüsitud valdkonna põhikutsealadele sisse- ja sealt väljaliikumist aastatel 2024–2025. Analüüs aitab hinnata tööjõuvajadust tööandja vaatepunktist nii praegu kui ka prognoosiperioodil hoolimata sellest, et tulevikus võivad praegu iseloomulikud tööjõu liikumise mustrid muutuda ning vaid kahe aasta omavahelisest võrdlusest võib mõnel juhul jääda voolavuse kõigi eripärade kirjeldamisel väheseks. Siinkohal ei kajastata voolavust ühe põhikutseala piires, st kui inimene asus tööle täpselt samale positsioonile mõnes teises ettevõttes. Seega võib tööandjate tunnetatud voolavus olla suurem. Sektorisisene liikumine on probleem konkreetsele ettevõttele, kuid kogu sektori hõivet see ei mõjuta.

Kokku tuli põhikutsealadele tööle 2024. ja 2025. aasta võrdluses 337 ja lahkus 465 inimest. Tööjõu voolavus on aktuaalne ennekõike järeltöötlusseadmete operaatorite puhul: 228 inimest tuli tööle ja 296 lahkus töölt. Nende palk oli võrreldes teiste põhikutsealadega märksa madalam. Sageli paneb pisimgi muutus töötingimustes lihtsama töö tegijaid liikuma piirkonna mõnesse teise ettevõttesse, kas sarnast või mõnda muud lihttööd tegema. Järeltöötlejateks tulid peamiselt inimesed, kelle eelmine töökoht oli tootmise ja kaubanduse lihttöötaja, müüja, puittoodete ja konstruktsioonide valmistaja ning toitlustuse teenindaja ja lihttöötaja. Ning sellelt põhikutsealalt lahkuti ka enamasti sarnastele lihttöö ametitele, millelt tuldi. Samas liikusid vanemad järeltöötlusega tegelenud töötajad tõenäoliselt tööturult välja. Kokku sajal inimesel, kes 2024. aastal olid hõives järeltöötlejana, 2025. aastal TÖRi kanne puudus. Trükkalite puhul 2024. ja 2025. aasta võrdluses oli tööle tulijate arv 78 ja lahkujate arv 97 inimest, neist 37 läks tõenäoliselt pensionile.

Globaalsed sektoriülesed trendid ehk digi- ja rohepööre on suurimad tööstusharu mõjutajad viimase paarikümne aasta jooksul. Muutunud tarbimine ning kasvav surve jätkusuutlikkusele on sundinud trükitööstuse ettevõtteid tegelema nii tehnoloogiliste kui ka muude uuendustega. Turu muutused on Eesti ettevõtteid suunanud suuremale paindlikkusele. (Rostfeldt, 2022) Järgmised alapeatükid kirjeldavad tehnoloogia ja kestliku arenguga seotud trende, mis mõjutavad valdkonna tööjõuvajadust ning kujundavad nõutavaid oskusi järgmisel kümnel aastal. Samuti kirjeldatakse väärtusahelate ja tarbijakäitumise muutustest tulenevat mõju trükitööstuse arengule.

Tehnoloogilise arenguna nähakse, et digitrüki osakaal põhilise tootmistehnoloogiana kasvab, eriti tööstuslikus tootmises. Prognoosides suureneb digitrüki osakaal nii pakenditrükis kui ka traditsioonilisemas kommertstrüki (reklaamleht, ajakiri, kirjastamine jms) segmendis. (Smithers, 2020) Maailma majandusfoorumi eksperdid prognoosivad, et viie aasta jooksul ehk kuni 2030. aastani kaob ligikaudu 2 miljonit trükitööstuse ja seotud valdkondade töökohta ehk umbes 20% tööjõust. Dokumendis märgitakse, et languse peamised ajendid on digitaalse ligipääsu laienemine, tehisintellekt (TI) ja infotöötlustehnoloogiad ning robotid ja autonoomsed süsteemid. (WEF, 2025) Teisalt nihutavad TI ja automatiseerimine kvalifitseeritud tööjõu profiili: rohkem on vaja töövooautomaatika, digitaalse tootmisjuhtimise, värvihalduse, kvaliteedisüsteemide ja regulatiivse vastavuse kompetentsi.

Tehnoloogia roll trükitööstuses on muutumas passiivsest tööriistast aktiivseks tootmisprotsessi juhiks. Automatiseeritud töövood ja TI suurendavad tootlikkust, vähendades vajadust rutiinse käsitöö järele ja tõstes fookusesse süsteemse protsessijuhtimise. Tehnoloogiline nihe väljendub kõige selgemalt traditsioonilise ja digitaalse tehnika võrdluses.

Samas liiguvad automatiseerimine ning TI kasutus järjest kiiremini traditsioonilise trükkimise protsessidesse. Näiteks koostöös AIRE ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega töötas trükikoda Aktaprint välja tehisarul põhineva trükitarkvara roboti prototüübi, mis võimaldab tööjõukulude vähenemist müügis ja tootmise juhtimises kuni 45% ning tootmis- ja tarneaja lühenemist vähemalt ühe päeva võrra. Lisanduvad materjalikulu vähenemine, paremini kasutatud tootmisressursid ja väiksem sõltuvus inimfaktorist. (Nemvalts, 2025)

Hinnanguliselt võimaldab TI kulude kokkuhoidu, efektiivsuse suurenemist, vähendada vigu ja parandada täpsust. Põhilised TI rakendusalad trükitööstuses on järgmised (Masod ja Zakaria, 2024).

• Tootmise planeerimine ja juhtimine: TI-d kasutatakse tootmisprotsesside optimeerimiseks, sealhulgas ajakava koostamiseks, ressursside jaotamiseks ning efektiivsuse suurendamiseks. Kasutatakse optimeerimisalgoritme, masinõpet ja robottehnoloogiat.
• Kvaliteedijuhtimine: TI aitab tuvastada defekte, optimeerida trükikvaliteeti ja automatiseerida protsesse, näiteks piltide kärpimist ja mustrite loomist. Masin- ja süvaõpe ning arvutinägemine on peamised tehnoloogialahendused.
• Hoolduse juhtimine: TI-d rakendatakse masina tõrgete ennustamiseks ja hoolduse optimeerimiseks, et vähendada seisakuid ja parandada efektiivsust.
• Tarneahela juhtimine: TI-d kasutatakse logistika optimeerimiseks, varude haldamiseks ja tootmisvajaduste prognoosimiseks.

TI kasutamine liigub järjest enam eeltöötlusest (failikontroll) tootmise juhtimisse (kvaliteedikontroll, ennetav hooldus, materjalikulu optimeerimine) ja klienditeenindusse (veebikanalid, automaatsed hinnastused/staatused). (Drupa, 2024) Samas tuleb arvestada, et uus tehnoloogia ei rakendu probleemideta. TI rakendamise raskused (Masod ja Zakaria, 2024) võivad olla:

• tehnoloogilised – TI rakendamine nõuab kvaliteetset andmestikku, keerukate algoritmide optimeerimist ja olemasolevate süsteemidega integreerimist;
• organisatsioonilised – TI rakendamine eeldab erioskusi, töötajate muutustele vastupanu ületamist ja suuri investeerimiskulusid;
• seotud keskkonnanõuetega – laialdast kasutuselevõttu võivad takistada reguleerivad piirangud, tehnoloogilised muutused ja TI energianõudlikkus.

Euroopa Liidu keskkonnaregulatsioonid mõjutavad trükitööstuse ettevõtteid tugevalt ning muudavad trükikoja rolli tarneahelas – lihtsast teenusepakkujast dokumenteeritud ja läbipaistva väärtusahela lahutamatuks osaks. Surve tuleb tarbijatelt ja tellijatelt, kes tahavad, et materjalid oleksid ringlusse võetavad, väheneks kemikaalide jalajälg, energiakulu ja tekkivate jäätmete hulk ning tagatud oleks tarneahela läbipaistvus. Säästlikkus pole enam pelgalt turundusargument, vaid sellest saab konkurentsinõue ning tõenduspõhine keskkonnajuhtimine (LCA ja CO₂ arvestus)¹⁸¹⁸ muutub vältimatuks kvalifikatsiooninõudeks ja potentsiaalseks halduskoormuse allikaks, mis võib piirata vähem võimekate ettevõtete konkurentsivõimet.

Euroopa Liidu regulatsioonid, mis mõjutavad trükitööstuse ettevõtteid järgmise kümnendi jooksul:

• PPWR (hakkab kohalduma 12.08.2026) on pakendiregulatsioon, mis käsitleb disaini, materjale ja trükilahendusi; fookus on kogu pakendi elutsüklil (minimeerimine, ringlussevõetavus, korduskasutus, märgistused). See nihutab pakenditrüki tellimustes materjali- ja märgistusnõudeid ning kiirendab sisseehitatud nõuetele vastavuse (compliance-by-design)¹⁹¹⁹ tööviisi.
• ESPR (ökodisaini määrus) seab raamistiku toodete kestlikkusnõuetele ja toob kasutusse digitaalse tootepassi kontseptsiooni; see kasvatab nõudlust standardinfo, masinloetava märgistuse ja süsteemiliidestuste järele (eriti pakendiga kokkupuutuvates sektorites).
• EUDR (raadamisvabade toodete regulatsioon) rakendumine on seatud 30.12.2026 (suured ja keskmised ettevõtted) ning 30.06.2027 (mikro- ja väikesed ettevõtted); paberi- ja puitkiu tarneahelas tähendab see täiendavat jälgitavust ja dokumenteerimist, mida trükikojad peavad suutma kliendi jaoks tõendada.

Lisaks võib esile tõsta 2023. aastal jõustunud Euroopa jätkusuutlikkuse aruandluse direktiivi (CSRD), mis laiendas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) mõõdikute aruandluskohustust märksa suuremale ringile ettevõtetele (European Commission, 2023). ESG aruandluskohustus on praegu ainult ühel Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu liikmesettevõttel. Sõltumata regulatsiooni kehtestamisest või mittekehtestamisest on kestlikkus olnud trükikodade jaoks tähtsal kohal juba viimased kümme aastat. Enamasti on see väljendunud klientide nõudmises tarneahelasertifikaatide (FSC, PEFC)²⁰²⁰, Põhjamaade ökomärgise Luigemärk ja mitme teise sertifikaatide järele. Seega on ESG kestlikkuse dimensioonid ja nende mõju organisatsioonide juhtimisele ja arendamisele üha olulisemad. (Ratnik-Soosaar, et al. 2025) Trükitööstuses on olemas ka oma CO 2 arvutus ClimateCalc²¹²¹ – Põhjamaades laialdaselt kasutatav sertifikaat tõendab, et ettevõtte kohta on koostatud tõene süsinikuarvestuse raport ning ettevõtte kasutab tööriista süsiniku jalajälje arvutamiseks nii kogu ettevõtte kui ka iga konkreetse trükise kohta. Kasutusel on ka Eestis välja töötatud rohesertifikaat GreenLine Print ja GreenLine Package²²²², mis kujutab endast platvormi trükiste/pakendite süsinikujalajälje hindamiseks ja märgistamiseks.

Trükitud toodete tarbimise vähenemine on laialt tunnetatud. Digikanalid söövad välja standardseid trükivorme, nagu ajalehed, ajakirjad, raamatud, mistõttu trükimahu raskuspunkt liigub pakendisse ja etiketti. Prognoosides moodustab pakend 2030. aastaks ligi kaks kolmandikku globaalsest trükiturust. Samas suureneb digitrüki roll ka dokumentide ja kirjastamise segmendis. Ettevõtted kompenseerivad standardseid trükimahte nišistumise, terviklahenduste pakkumise ja väärtusahela laiendamisega (nt print + logistika + andmehaldus). (Smithers, 2020)

Digitrükk loob suuremat paindlikkust, mis on vajalik tarbija-tellija muutunud vajadustele vastamiseks. E-kaubanduse, kampaaniaturunduse ja tootevariantide paljususe tõttu kasvab nõudlus paindliku tootmise järele (väiksemad partiid, mitmevariantsed lahendused), mistõttu väikeseeriad, personaliseerimine ja print-on-demand muutuvad järjest enam normiks. See võimendab omakorda digitaalse trüki kasvu. (Labels&Labeling, 2025)

Seetõttu mängib konkurentsieeliste säilitamisel ja loomisel aina enam rolli väärtusahelasisene koostöö ning kliendisuhte hoidmine. Kliendile loodavat väärtust tuleb otsida toodete ning teenuste kombineeritud pakkumisest, mis lahendab klientide probleeme senisest terviklikumalt. Trükiste tellijad ei tee otsuseid enam tootmistehnoloogia põhiselt, vaid lähtuvalt sellest, kes suudab kliendi individuaalseid vajadusi kõige paremini katta. (Rosfeldt, 2022)

Lisaks kasvab väärtusahelates (sh rahvusvahelistes) nõudlus turvalisusele ja jälgitavusele. Eriti pakendite ja etikettide trüki segmendis kasvab nõudlus võltsingutõkete, masinloetava märgistuse ja andmeintegratsiooni järele (serialiseerimine, QR/NFC²³²³ jne). See toob trükikodadele juurde IT- ja kvaliteedijuhtimise kompetentsi vajadust.²⁴²⁴

Siinses peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust trükitööstuse põhikutsealadel aastani 2035. Uuringu käigus on koostatud nii hõive- kui ka tööjõuvajaduse prognoos. Hõiveprognoos on tööjõuvajaduse prognoosi üks osa ning selle käigus hinnatakse põhikutsealadel hõivatute arvu muutumist prognoosiperioodil. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju prognoosiperioodi jooksul või igal aastal on valdkonna põhikutsealadele tulevikus tööjõudu vaja.

Hõivatute arvu muutust mõjutavad üldise majanduskonjunktuuri kõrval eespool kirjeldatud arengutrendid (vt ptk 2. Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka Venemaa-Ukraina sõda ning Lähis- Ida konflikt. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega.

OSKA valdkonna tööhõiveprognoosid rajanevad järgmistel üldeeldustel.

• Eesti rahvastik vananeb.
• Kuigi tööealise elanikkonna osakaal väheneb, püsivad inimesed tööturul järjest kauem. Ümber- ja täiendusõppes osalemine kasvab, mis toetab kiiremat ümberorienteerumist muutuval tööturul.
• Digitaliseerimine ja automatiseerimine jätkub tõenäoliselt kiirenevas tempos.
• Eri kriisidest tingitud tarneahelate muutused püsivad.
• Rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna liigutakse suurema tootlikkuse ja lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse poole.
• Majanduskasvu puhul lähtume nn konservatiivsest stsenaariumist. Eeldame, et pärast madalseisu suudavad Eestis tegutsevad ettevõtted kohaneda muutunud tingimustega ja leiavad võimalusi konkurentsis püsida. Majandusanalüüsid prognoosivad Eesti majanduskasvu aeglast taastumist.

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- või kahanemisvajadusest ja vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on pensionile minevate töötajate asendamiseks vaja juurde uut tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole aga kõiki pensionile minejaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajaduse arvestamise metoodikat²⁵²⁵. Lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.

Trükitööstuse valdkonna põhikutsealade hõive kümne aasta perspektiivis väheneb, seega tööjõuvajadust dikteerib eelkõige töötajate asendusvajadus (vt joonist 10). Peamised trendid, mis mõjutavad trükitööstuse põhikutsealade hõivatute arvu vähenemist, on digitrüki osakaalu kasv ning automatiseerimise ja TI kiire levik. Need vähendavad inimtöö vajadust ning soodustavad trükiettevalmistaja ja trükkali rolli sulandumist. Osa uusi digitrüki seadmeid on kompaktsemad ja lihtsamini hallatavad ühe inimese poolt kogu tootmisprotsessi ulatuses – trükiettevalmistusest järeltöötluseni. Trükiettevalmistajate hõive väheneb prognoosiperioodil u 15% ning trükkalite arv veidi vähem (u 10%). Ekspertide sõnul sulanduvad trükiettevalmistaja ja digitrükkali ametid eriti väiksemates ettevõtetes tulevikus järjest enam. Järeltöötlusseadmete operaatorite hõive väheneb samuti 15%, sest uuemad seadmed suudavad rohkem tööd automaatselt ära teha. Tootmisjuhtide- meistrite hõive jääb kümne aasta perspektiivis umbes samale tasemele, eeldusel, et suuremate trükiettevõtete arv vaadeldaval perioodil oluliselt ei muutu.

OSKA prognoosi kohaselt väheneb hõivatute arv trükitööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul enam kui 200 töötaja võrra, teisalt vajatakse 370 uut töötajat võimalike pensionile minejate asendamiseks. Seega kokku on trükitööstuse põhikutsealade tööjõuvajadus 10 aasta perspektiivis u 160 uut töötajat.

Kiire digitaliseerimine, automatiseerimine, TI areng ja kestlikkuse nõuded muudavad tuntavalt ka töötajatelt nõutavaid oskusi. Eesti trükitööstuse VKE-de peamiseks väljakutseks on rollide kokkusulamine. Tihti peab üks inimene lisaks põhitööle täitma ka juriidilisi hoolsuskohustusi, mis kaasnevad kestlikkusaruandluse, sertifikaatide ning muude vastavusnõuete järgimisega. Eri ametikohtadel nõutavad oskused sõltuvad seega suuresti ettevõtte suurusest ja sisemisest tööjaotusest. Teise poole oskuste vajaduse muutusest toob kaasa digitaliseerimine ja automatiseerimine. See tähendab, et oskuste vajadus nihkub mehaanikast ja operaatoritööst digitaalse protsessi juhtimisse. Mehaaniline seadistusoskus asendub andmepõhise süsteemijuhtimisega. Järgmise 10 aasta võtmeoskused Eesti trükikojas on digitaalne eeltöövärvihaldus, andmepõhine kvaliteedikontroll, tootmis-IT ja integratsioon (MIS/ERP²⁶²⁶, veebitellimus), materjaliteadlikkus (kihid, liimid, pinnad) ning regulatiivne dokumenteerimine tarneahelas.²⁷²⁷

Tähtsustuvad oskused tootmisjuht-meistritel

• Tootmisplaneerimine ja MIS-haldamine – oskused hallata andmevooge ja optimeerida order- to-cash-tootmisahelat.
• Kvaliteedi- ja vastavusjälgimine – oskused PPWR (pakendiregulatsioon) ja EUDR (raadamisvabade toodete regulatsioon) nõuete täitmiseks ja dokumenteerimiseks.
• Pakenditehnoloogia areng – oskus kombineerida materjaliteadust, tootmisvõimekust ringlussevõetavuse nõudeid.

Kasvavad rollid trükkalitel

• Andmepõhine protsessijuhtimine – roll teiseneb masina käivitajast protsessiüleseks kvaliteedijuhtijaks, kes vastutab andmete korrektse liikumise eest trükiprotsessis.
• IT-põhine hooldusprofiil – fookus nihkub mehaanikalt sensortehnoloogiale ja tarkvaradiagnostikale.

Teisenevad rollid trükiettevalmistuses

• Automaatne trükiettevalmistus – failide manuaalne kontroll asendub automaatse töövooga ehk manuaalsest värvihaldusest ja kvaliteedikontrollist liigutakse digitaalse protsessi juhtijaks-jälgijaks.

Sellegipoolest ei kaota TI ja automatiseerimine vajadust kvalifitseeritud tööjõu järele, vaid nihutab selle profiili: rohkem on vaja töövooautomaatika, tootmis-IT, värvihalduse, kvaliteedisüsteemide ja regulatiivse vastavuse kompetentsi.

Trükitööstuse ametinimetused võivad jääda samaks, kuid nende sisu transformeerub märkimisväärselt.

Alapeatükis antakse ülevaade valdkonna põhikutsealadega seotud taseme- ja täiendusõppest ning koolituspakkumisest. Analüüs puudutab õppekavu, mille lõpetajad võiksid peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutsealadele, ehk valdkonnaga otseselt seotud õppekavu. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHISe andmete põhjal 2025/2026. õppeaasta seisuga.

Trükinduse tasemeõpet pakub Tallinna Tehnoloogiakolledž, kus on avatud uus visuaalmeedia tehnoloogia õppekava. Sellel õppekaval saab omandada kutsekeskhariduse päevaõppes nelja aastaga. Teise õppeaasta alguses saab õpilane valida printmeedia, visuaalmeedia või foto- ja videograafia suuna vahel. Printmeedia õppesuunal saab edaspidi valida järgmiste spetsialiseerumiste vahel: trükitehnikad ja trükimasinate hooldus, trükiettevalmistus eri trükitehnoloogiatel, järeltöötlus eri trükitehnoloogiatel. 2025. aasta sügisel võeti vast avatud visuaalmeedia tehnoloogia õppekavale 53 õpilast.

Varem oli Tallinna Polütehnikumis avatud kaks trükitehnoloogia õppekava: neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (õppe kestus 2 aastat) ja kutsekeskharidusõpe (õppe kestus 3 aastat). Kokku õpib kahel õppekaval uuringu koostamise ajal veel 60 õppurit, kellest enamik (50) omandab kutsekeskharidust (vt joonist 11).

Trükitehnoloogia kutsekeskharidusõpet asendab uus visuaalmeedia õppekava. Plaan on 2027. aasta sügisest luua ka uus lühem kutseõppevõimalus.

Trükitööstuse õppijad on noored, enamik omandab kutsekeskharidust. Varasemate trükitööstuse õppekavade 60 õppijast vaid 2 on vanemad kui 25 eluaastat (vt joonist 12). Uuel visuaalmeedia keskharidust pakkuval õppekaval on 49 õppijat alla 19-aastased ning 5 vanuses 20–24 eluaastat.

Õppurite sooline jaotus on kogu vaadeldud perioodil püsinud väga stabiilne – pisut üle poole moodustavad naised (vt joonist 13). Enamik õppureid on pärit Harjumaalt, näiteks praegu trükitehnoloogiat õppivatest 60 õppurist 56 on pärit Harjumaalt ning Tartumaalt on pärit vaid 1. Samas on Tartu maakond on Põhja-Eesti järel suuruselt teine trükitööstuse tööandjate piirkond.

Viimasel viiel aastal on kahele varasemale trükitööstuse õppekavale vastu võetud kokku 235 õpilast. Lõpetajate arv jääb vaatlusalusel perioodil natuke alla 100 (97 lõpetajat) ning katkestajate hulk on lõpetajate arvuga võrdne (95 katkestajat).

Eeldades, et uuel visuaalmeedia tehnoloogia õppekaval õppijatest valib vähemalt kolmandik (alla 20 õpilase) printmeedia õppesuuna ning jätkub senine trend, et trükitehnoloogia eriala lõpetajaid ja katkestajaid on umbes võrdselt, saab prognoosida järgmiseks kümnendiks kuni 10 lõpetajat aastas.

Juhul, kui 2027. aasta sügisel avatakse uus trükitehnoloogia 1–1,5-aastane kutseõppe võimalus, võib eeldada mõnevõrra suuremat lõpetajate arvu. Lisaks peab tasemeõppest tuleneva koolituspakkumise juures arvestama, et trükiettevalmistajatena rakenduvad vähesel määral ka Tartu Kunstikooli kujundaja eriala lõpetanud.

EKKA raport aastast 2021 hindas trükitehnoloogia õppe kvaliteedi Tallinna Polütehnikumis heaks. Raporti sõnul „võib väita, et õppekavade arendus ja suund arvestab tööturu vajadusi. Tööandjad on kooli praktikantide oskustega väga rahul, probleeme tavaliselt ei esine ning nii mõnelegi praktikandile on pakutud pärast praktikaperioodi lõppu töökohta, mis komisjoni hinnangul näitab, et õppekava ja õpetamine lähtub reaalsest tööturu vajadusest“. Raport kirjeldab positiivselt ka trükitehnoloogia õppes kasutuses olevate seadmete asjakohasust: kasutusel on „nii traditsioonilised trükitehnoloogia seadmed (siidi-, foolio-, tampo-, ofsettrükk) kui ka kaasaegne digitrükimasin, laiformaatprinterid (pigment- ja lateksvärvidele), tasapinnaline digitaalset juhitav tasalõikur sublimatsioontrükiks²⁸²⁸ erinevatele toodetele ning hulk enamkasutatavaid tehnoloogiaid trükiste järeltöötluseks. Kasutusel on tänapäevased värvihalduse ja trükiprotsessi automatiseerimisega seotud seadmed ja tarkvara“. (EKKA, 2021)

Praeguseks on kool loobunud aegunud ofsettrükimasinast, mis takistab suurel määral asjaomase väljaõppe korraldamist. Uue masina soetamiseks ei ole ruumilisi ega rahalisi ressursse. Seega otsib kool koostööd ettevõtetega, kes oleks valmis võimaldama õppetööd ofsettrükimasinatel.

Seoses kutsehariduse reformiga on ümber tehtud ka varasemad EKKA hinnatud õppekavad.
Aastast 2025 alustati vastuvõttu uuel 4-aastase kutsekeskhariduse õppekaval (vt ptk. 3.3.1). Aastal 2027 soovitakse avada uuesti vastuvõtt ka uuendatud 1–1,5-aastasel trükimeedia kutseõppekaval.

Täiendus- ja ümberõpet pakuvad üldiselt ettevõtted kohapeal. Koolitusi tehakse oma töötajatele ennekõike sertifikaatidele ja ELi rohepoliitika nõuetele vastavuse kontrollivõimekuse kasvatamiseks. Samuti ostetakse sisse näiteks kemikaalide käitlemisega seotud koolitusi. Ümber- ja täiendusõpet saavad töötajad ka uue tehnoloogia hankimisel ja juurutamisel, sealhulgas digitrüki ja sellega seotud tarkvara haldamise koolitused ofsettrükkalitele.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist on võimalik võtta tasulist kolmekuulist kursust „Trükiettevalmistuse baasteadmised ja trükitehnoloogia (13 AP)“, mille raames õppija omandab baasteadmised ja praktilised oskused trükiettevalmistuse ning trükitehnoloogia vallas. Koolitusel omandatakse teadmised peamistest trükiliikidest, töövahenditest ja erialasest tarkvarast, värvisüsteemidest ja värvihaldusest. Õppija õpib looma trükikõlblikke kujundusfaile vastavalt trükitehnilistele nõuetele, kasutama eriala terminoloogiat ning planeerima ja analüüsima tööprotsesse trükinduse või visuaalse kommunikatsiooni kontekstis. ²⁹²⁹

Alapeatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja pakkumist prognoosiperioodil (2026–2035), kõrvutades seda, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu valdkond kümne aasta jooksul vajab ning kui palju võimalikke uusi töötajaid haridussüsteemist tuleb. Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus tehtud fookusrühmaarutelusid, valdkonna arengutrende ja majandusnäitajaid ning uuringuid. Pensionile minejate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisast 1 OSKA metoodikat).

Alapeatükis 3.1 analüüsiti tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel. Asendus- ja kasvuvajaduse alusel on trükitööstuse põhikutsealadele järgmisel kümnendil vaja kokku u 160 uut töötajat. Alapeatükis 3.3 analüüsiti tasemeõppe mahtu valdkonna põhikutsealadega seotud kutsehariduse õppekavadel ning prognoositi selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade alusel lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööhõive määra. Hinnang nõudluse-pakkumise tasakaalule on toodud joonise 16 viimases veerus.

Umbes poole tööjõuvajaduse puhul ilmneb vajadus tasemeõppe järele. Tootmisjuhid-meistrid, trükiettevalmistajad ja trükkalid vajaksid kutseharidust trükitehnoloogia alal, järeltöötluseadmete operaatoreid koolitavad ettevõtted ise. Loomulikult ei tulda tootmisjuhiks-meistriks otse koolipingist, enamasti kasvab selle ameti kandja välja ettevõtte seest, aga sageli just trükkalitest või trükiettevalmistajatest.

Arvestades koolituspakkumist – u 100 koolilõpetajat kümne aasta jooksul – ja võttes arvesse ka tööhõive määra (tavapäraselt 10% lõpetanutest ei rakendu erinevatel põhjustel tööturule), on nõudlus ja pakkumine tasakaalus. Samas tunnevad tööandjad puudust ofsettrükkali ettevalmistusega töötajatest.

Tegelik rakendumine
Osa trükitööstuse erialade lõpetanuid püsib tööandjate sõnul oma erialal väga pikka aega. Võttes vaatluse alla kõikide Tallinna Polütehnikumi trükitööstuse erialade³⁰³⁰ lõpetanud aastatel 2006–2024 ja hinnates nende tööalast rakendumist aastal 2025, saame seda väidet kinnitada. Kokku on tulnud sel perioodil 480 trükitööstuse erialade lõpetanut ning vaadates nende tööalast staatust 2025. aastal, saame 115 puhul väita, et nad on (ikka veel) erialaselt rakendunud. Iga neljas on erialasel tööl. Siinkohal lugesime erialaseks rakendumiseks lisaks põhikutsealadele ka töötamist trükitööstuse muudel ametitel ehk töötamist EMTAK C18 tegevusalal registreeritud ettevõtetes. 15% puhul töötamise registris kanne puudus ning 61% trükitööstuse erialade lõpetanutest töötab muudes ametites.

Siin peatükis sõnastatakse valdkonna tööturu arengut enim takistavad kitsaskohad ning kirjeldatakse võimalikke ettepanekuid ja soovitusi olukorra parandamiseks.

Trükitööstus on suhteliselt väikese ja spetsiifilise tööjõuga valdkond. Põhikutsealadele töötajate leidmine ei ole alati kerge, sest õpet pakutakse ainult ühes kutsekoolis Tallinnas. Seetõttu tõigi valdkonna eksperdikogu välja erialase väljaõppe kaks suuremat kitsaskohta.

KITSASKOHT I. Trükitööstuse ametid ja erialad on vähetuntud
Ühelt poolt on põhjuseks valdkonna väiksus, mistõttu ei leia see võimalike õppurite silmis piisavalt tähelepanu. Teiselt poolt tuleneb see ka asjaolust, et õpe on koondunud Tallinna. Eriti põhikoolijärgne õppur soovib tihtipeale kooliteed jätkata kodumaakonnas. Teiste maakondade kutsekoolide õppevõimalused tihti ei jõua potentsiaalse õppurini. Samuti on takistatud õppurite jõudmine teistesse maakondadesse praktikale, sest enamasti ei ole õppuril teises maakonnas elamiskohta.

Ettepanek 1.1: Tallinna Tehnoloogiakolledž ja ETPL panustavad valdkonna tutvustamisele, sealhulgas veebilehe „Tule ja trüki“ ³¹³¹ sisu arendamisele ning levitamisele eri platvormidel ja noortele suunatud messidel. Oluline on teavitustegevust suurendada ka potentsiaalsetele õppuritele väljaspool Tallinna.
Elluviijad: Tallinna Tehnoloogiakolledž, ETPL
Koostööpartner(id): valdkonna ettevõtted

Ettepanek 1.2: ETPL koondab teavet ettevõtete uue tööjõu vajadusest ning praktikakohtadest, mida vahendada kooli õppuritele.
Elluviija: ETPL
Koostööpartner(id): valdkonna ettevõtted

Ettepanek 1.3: Tallinna Tehnoloogiakolledž teeb koostööd väljaspool Tallinna asuvate haridusasutustega ühiselamukohtade leidmiseks praktika ajaks, et võimaldada noortel minna teise linna ettevõttesse praktikale.
Elluviija: Tallinna Tehnoloogiakolledž
Koostööpartner(id): HTM, kutse- ja kõrgkoolid teistes piirkondades

KITSASKOHT II. Trükitööstuse ettevõtted tunnevad puudust ofsettrükkalitest
Kuigi andmetest ei ole võimalik välja lugeda eri tüüpi trükkalite vanust, on ofsettrükkalid tööandjate hinnangul tunduvalt vanemad kui digitrükkalid ning nähakse, et selles spetsiifilises trükitehnikas järelkasvu peale ei tule. Ofsettrükkali väljaõpe ka ettevõttes kohapeal on aga suhteliselt pikk – ekspertide hinnangul minimaalselt kuus kuud. Ofsettrükimasinad on aga väga suured ning koolil ei ole ruume ega vahendeid uue masina soetamiseks. Ofsettrüki õpe koolis toimub praegu vaid teooria ja simulaatori abil.

Ettepanek 2.1: ETPL koordineerib koostööd Tallinna Tehnoloogiakolledži printmeedia õppekava juhtide ja ettevõtete vahel, et leida lahendus, kuidas kasutada huvitatud ettevõtete trükitehnoloogiabaasi ofsettrükkali õppes.
Elluviijad: ETPL, Tallinna Tehnoloogiakolledž
Koostööpartner(id): valdkonna ettevõtted (ofsettrükikojad)

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Valdkonna eripärade tõttu võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

Siinse uuringu peamised andmeallikad olid tööturu- ja haridusstatistika, varasemad uuringud, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid. Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega valdkonna haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (VEK). VEKis valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teiselt poolt käsitleti VEKi arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEKi arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.

UURINGU AJAKAVA

OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:

1. kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
2. rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.

AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.³²³²

Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda 8- kohaline kood).

Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.

Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AKs tähistab seda 4-kohaline kood).

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem.

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.³³³³

EMTAK (ingl NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.³⁴³⁴

Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul).

Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.

Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni. ³⁵³⁵

Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil.

(Tööga) hõivatu e töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul MTA töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).

Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.

Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.

Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).

Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul.

Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4).

Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.

Kutseõppeasutus e kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.

Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).

Kõrgkool (ingl institution of higher education) – kool, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool jt).

OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on tööturu koolitustellimuse formeerimise juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.

OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).

(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks raamatupidamise keskastmespetsialistide põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu eelarvestaja, finantsspetsialist, raamatupidamise spetsialist, ökonomisti abi.

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mis on ülekantavad kõikidele töömaailma valdkondadele.

Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.

Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppesisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.

Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesanne on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka liikmeid eksperdikogust väljastpoolt.

Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.

Footnotes

1. OSKA ehk Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemiga uuritakse, kuidas muutuvad tööhõive ning vajatavad oskused lähema kümne aasta jooksul ning mida oleks vaja teha, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA pakub tööturu osalistele – tööandjad, õppeasutused, töötukassa, poliitikakujundajad jt – koostööplatvormi, koondades osaliste eksperditeadmisi ning tehes ettepanekuid, kuidas tööjõu- ja oskuste vajaduse kitsaskohti lahendada. OSKA uuringute tulemused aitavad planeerida haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu. Samuti toetab OSKA tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse. ↩

2. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja hinnatakse koos ekspertidega. ↩

3. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad. ↩

4. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. ↩

5. PPWR – pakendite ja pakendijäätmete määrus; EUDR – ELi metsade raadamise määrus; ESPR – kestlike toodete ökodisaini määrus. ↩

6. OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumite ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele. ↩

7. Vt lähemalt COVID-19 mõjude eriuuring (2021): https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/archive. ↩

8. Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK) on Euroopa Liidu majandustegevusalade klassifikaatori (NACE) Eesti kohandustega versioon, vt https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad. ↩

9. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT valdkonna uuringus. ↩

10. Vt ametite klassifikaatorit lähemalt: https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/44. ↩

11. Vt lisaks: https://www.tulejatryki.ee/trykiettevalmistus/. ↩

12. Vt lisaks: https://www.tulejatryki.ee/trykkal/. ↩

13. Vt lisaks: https://www.tulejatryki.ee/trykiste-jareltootleja/. ↩

14. Eelmine uuring kasutas 2017. aasta andmeid. ↩

15. https://www.inforegister.ee/. ↩

16. https://etpl.ee/. ↩

17. Tootmisjuhtide-meistrite palk on arvutatud TÖRi andmestiku põhjal – vastavate ametikohtade palk suhtarvuna TÖRi keskmisesse palka ning sama osakaalu on rakendatud Statistikaameti keskmisele palgale. ↩

18. LCA (life cycle assessment, eesti keeles elutsükli hindamine) ja CO₂ arvestus trükitööstuses tähendavad metoodilist keskkonnamõju mõõtmist ning eriti kasvuhoonegaaside heite kvantifitseerimist trükitoote või trükiteenuse „elu jooksul“. ↩

19. Compliance-by-design tähendab trükitööstuses seda, et nõuetele vastavus (õigus-, standardi- ja kliendinõuded) ehitatakse sisse juba töö kavandamise ja protsesside disaini faasis, mitte ei kontrollita tagantjärele valmis toodangut. See tähendab, et riskid, kontrollpunktid, jälgitavus ja dokumentatsioon on osa töövoost (MIS/ERP, prepress, trükk, järeltöötlus, logistika), nii et valed materjalid, puudulik märgistus või ebapiisav tõendamine ei jõua tootmisse või kliendini. ↩

20. FSC ja PEFC on metsa- ja puidupõhiste toodete (sh paber, papp, kartong) sertifitseerimissüsteemid, mida trükitööstuses kasutatakse selleks, et tõendada materjali päritolu vastutustundlikust metsamajandamisest ja/või kontrollitud tarneahelast. ↩

21. https://www.climatecalc.eu/. ↩

22. https://www.greenlineprint.com/et. ↩

23. QR/NFC (quick response/near field communication) koos (nt trükitööstuse, pakendite või turundusmaterjalide kontekstis) tähendab, et lahendus kasutab kas qr-koodi, nfc-silti või mõlemat, et siduda füüsiline ese digitaalse infoga (nt tooteinfo, autentimine, jälgitavus). ↩

24. https://www.intergraf.eu/communications/press-releases/item/615-highlights-print-matters-2025-conference-concludes-in-zurich?utm_source=chatgpt.com. ↩

25. Vt lähemalt OSKA metoodikast: https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/. ↩

26. MIS – management information system; ERP – enterprise resource planning. ↩

27. https://www.drupa.com/en/Media_News/drupa_blog/Print_Technologies/Future_Trends_in_Print_Technologies. ↩

28. Sublimatsioontrükk on kuumülekandel põhinev digitaaltrüki meetod, kus värv imbub materjali sisse, mitte ei jää selle pinnale. ↩

29. Vt lähemalt https://digitalschool.ee/product/trukiettevalmistuse-baasteadmised-ja-trukitehnoloogia/. ↩

30. Fleksotrükkija, ofsettrükkija, trükiste ettevalmistaja-arvutikujundaja, trükiste järeltöötlusseadmete operaator, trükitehnoloogia, trükkal-laduja jt. ↩

31. „Tule & trüki“ on Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu ja endise Tallinna Polütehnikumi meediaosakonna ühine keskkond trükierialade tutvustamiseks, õppimisvõimaluste ja täienduskoolituste info jagamiseks. ↩

32. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/12. ↩

33. (EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik) https://www.kutsekoda.ee/kvalifikatsiooniraamistiku-tasemekirjeldused/. ↩

34. https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad. ↩

35. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/9e306226-7150-4b9f-a4d9-5d5dc0ee81ac/7. ↩