Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: plasti- ja kummitööstus

Õppeasutused:

OSKA plasti- ja kummitööstuse uuring otsib vastust küsimusele, milline on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2033, ning esitab ettepanekud, kuidas tööjõu- ja oskuste vajadust täita.

Plasti- ja kummitööstuse töötajad moodustavad kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast ligikaudu 4% (4250 töötajat). Neist valdav enamik (87%, 3690) töötab plastitööstuses. Plasti- ja kummitööstus kuulub OSKA käsitluses laiemasse keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalide tööstuse valdkonda (edaspidi laiendatud keemiatööstus), olles tööjõumahukuselt suurimate seas ning hõivates ligi 35% põhikutsealade töötajatest ehk umbes 3370 inimest (neist ligi 2940 plastitööstuses ja üle 430 kummitööstuses).

Eesti plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade töötajatest 78% on oskustöölised, kelle töö eeldab tugevaid tehnilisi ja plastmaterjalide tundmise oskusi. Seetõttu on kutseharidus valdkonna jaoks võtmetähtsusega. Umbes 15% moodustavad tippspetsialistid ja juhid, kelle tööks sobiv eeldus on kõrgharidus tootmise, materjaliteaduse või keemiatehnoloogia alal. Arvestades, et 65% toodangust eksporditakse peamiselt Euroopasse, on konkurentsieelise alus kvaliteetsed teadmised ja oskused.

Valdkonna töötajatest ligi 40% on kutse- ja üle 25% kõrgharidusega. Enam kui 1/3-l on vaid üldharidus ning vajalikud oskused on kujunenud eelkõige ettevõttesisese väljaõppe ja tööprotsessis õppimise kaudu, mis on valdkonnas oluline oskuste omandamise viis. Enamik töötajaid (77%) on parimas tööeas (alla 55-aastased), samas kui 18% jõuab pensioniikka juba järgmisel kümnendil, mis suurendab vajadust järelkasvu järele.

Plasti- ja kummitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust kujundavad lähiaastatel eeskätt kolm suurt arengusuunda: tootmise kiirenev digitaliseerimine ja automatiseerimine, tugevnev surve keskkonnaeesmärkide täitmisele ning vajadus kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise ja pakkumise järele. Tööstuses juurutatakse üha enam tänapäevaseid digitaalseid tootmisjuhtimissüsteeme, sh sensoripõhiseid lahendusi ja tehisintellektil põhinevat kvaliteedikontrolli, mis nõuab töötajatelt üldisi digioskusi ja valdkonnaspetsiifilist tehnoloogilist kompetentsi. Samal ajal suureneb vajadus oskuste järele, mis võimaldavad tootmise keskkonnajalajälge vähendada, ringmajandust toetavaid materjale kasutusele võtta ja tooteid disainida elutsükli vaates.

Ettevõtete konkurentsivõime sõltub järjest enam suutlikkusest arendada materjalide taaskasutust toetavaid ning ümbertöödeldavaid, biopõhiseid ja tehnoloogiliselt keerukamaid plastilahendusi, mida hindavad nii rahvusvahelised partnerid kui ka lõpptarbijad. Euroopa Liidu (EL) regulatiivsed muudatused, sh pakendite kestlikkust puudutavad nõuded ja rangemad taaskasutuse sihtmäärad, suurendavad survet kasvatada materjalitehnoloogia kompetentsi, investeerida tootmisprotsesside arendusse ja rakendada toodete elutsükli keskkonnamõju hindamist (nt LCA ja EPD abil). Samuti koguvad tähtsust toote päritolu ja koostise läbipaistvust tagavad lahendused, näiteks digitaalsed tootepassid, mis muutuvad järk-järgult standardiks nii välis- kui ka koduturul.

Kasvab nõudlus väiksemamahuliste ja tehnoloogiliselt spetsiifilisemate nišitoodete järele, mis eeldab kiiret reageerimist tellimuste muutumisele ning suurendab vajadust tehniliselt võimekate töötajate ja tootearenduskogemusega inseneride järele. Keskkonnasõbralike bioplastide arendamiseks loovad täiendavat potentsiaali koostöövõimalused Eesti puidukeemia valdkonnaga, näiteks ligniini- ja tselluloosipõhiste lahenduste kasutamiseks plastitootmises.

Plasti- ja kummitööstuse lähiaastate suurim proovikivi ei ole niivõrd täiendava tööjõu leidmine, vaid plastmaterjalide ja nende töötlemise spetsiifiliste teadmistega töötajate nappus. Eestis õpetatakse materjaliteadust ja -tehnoloogiat Tartu Ülikoolis (TÜ) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) kõigil kõrghariduse astmetel, kuid plastitehnoloogia kui kitsama eriala õppimisvõimalused on piiratud. Ainus spetsialiseeritud õppekava on TalTechi ingliskeelne puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia õppekava magistriõppes, mille lõpetajatest spetsialiseerub plastile vaid väike osa. Valdkonna tööandjad Eesti Plastitööstuse Liidu (EPTL) eestvedamisel näevad vajadust koostada ettevõtete ja TalTechi koostöös sihipärane turundus- ja teavituskava, mis tutvustaks noortele plastitehnoloogia õppe- ja karjäärivõimalusi ning aitaks suurendada motivatsiooni eriala omandada.

Kutsehariduse tasandil on plastitöötluse seadistaja kutseõppe pakkumine viimastel aastatel katkenud. Ettevõtted peavad oluliseks, et Hiiumaa Ametikooli (Hiiumaa AK) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) koostöös korraldatud töökohapõhine kutseõpe jätkuks ja uuendataks õppekava, et tagada valdkonnale vajalike oskustega järelkasv. Samuti on tähtis tihedam koostöö koolide ja ettevõtete vahel ning tööandjate aktiivsem panus õppe sisu ja praktikavõimaluste arendamisse.

Plasti- ja kummitööstuses süveneb puudus kutseharidusega töötajatest, kellel on laiapõhjalised tehnilised oskused, eelkõige mehhatroonika, automaatika ja elektroonika vallas. Seetõttu on vaja suurendada vastuvõttu nendele tehnilistele erialadele kutseõppes, et leevendada tootmisseadmete seadistamise, hoolduse ja automaatikasüsteemide käitamise tööjõupuudust.

Plasti- ja kummitööstuses kasvab vajadus töötajate järele, kellel on põhjalikud teadmised keemia-, materjali- ja rohetehnoloogiatest, ringmajanduse põhimõtetest ning kestliku ja ohutu disaini rakendamisest. Seetõttu tuleb nii tasemeõppes kui ka paindlike täienduskoolituslahenduste ja mikrokvalifikatsioonide kaudu süsteemselt arendada oskusi, kuidas kasutada biopõhiseid ja taaskasutatavaid materjale, koostada elutsükli hindamist, koostada ja kasutada standardipõhiseid keskkonnadeklaratsioone ning toetada teisi kestlikkuse ja ringmajanduse alaseid tegevusi.

Valdkonna tööandjad näevad, et tööjõu järelkasvu probleemid algavad juba üldhariduses. Noorte nõrgad reaalainete teadmised, vähene huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu ning kutsehariduse madal maine piiravad edasiõppimise ja karjäärivalikuid. Tööstuse kuvand seostub sageli füüsiliselt raske ja rutiinse tööga, mis ei peegelda sektori tegelikku tehnoloogilist arengut. Plasti- ja kummitööstusettevõtted saavad koos EPTL-iga teha tihedamalt koostööd üldhariduskoolide ja õpetajate erialaühendustega – näiteks Eesti Keemiaõpetajate Liidu, Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonna ja Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendusega –, et tutvustada noortele süsteemselt tänapäevaseid karjäärivõimalusi, töötingimusi ja valdkonna ühiskondlikku panust.

Üldhariduses on oluline arendada MATIK-õpet ^{1 1}, rakendada rohkem praktilisi ja probleemipõhiseid õppemeetodeid ning suurendada teadlikkust kutsehariduse võimalustest. Samuti tuleb hinnata kitsa ja laia matemaatika õppe eristamise mõju noorte edasistele karjäärivalikutele.

Uuringuaruandes esitatakse OSKA plasti- ja kummitööstuse rakendusuuringu tulemused. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, ning välja selgitada, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii taseme- kui ka täiendusõppes on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse koolitus- ja tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.²² Seega on plasti- ja kummitööstuse uuringu eesmärk selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu- ja oskuste vajadus, ning esitada ettepanekud ³³, kuidas vastata paremini tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Põhikutsealad⁴⁴ määratleti siinses uuringus koostöös valdkonna esindajatega valdkonna eksperdikogus (VEK), võttes aluseks ja uuendades 2017. aastal kasutatud põhikutsealade nimetusi. Uurimisel on kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid. Infoallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh töötamise register ja Eesti Hariduse Infosüsteem), varem tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad jms (vt lisa 1 Metoodika). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ja formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud VEK-iga (vt lisa 3). Valdkonna ettevõtluse kirjeldamiseks on kasutatud Statistikaameti andmeid.

OSKA plasti- ja kummitööstuse uuring on üks neljast uuringust, mis annavad kokku ülevaate keemia-, farmaatsia-, kummi- ja plasti- ning ehitusmaterjalitööstuse valdkondadest (vt joonis 1). Eelmine, 2017. aastal avaldatud tervikuuring oli alavaldkonniti jagatud kahte plokki. Neist esimene käsitles keemia-, põlevkiviõli- ja ehitusmaterjalitööstuse ning teine kummi- ja plastitööstuse tööjõuprognoosi ja oskuste vajadust. Seekord on rohkem keskendutud alavaldkondade võimaluste, proovikivide ja põhikutsealade tööjõuvajaduse spetsiifikasse ning vähem üldistustele. Seetõttu on valdkond jagatud neljaks alauuringuks: esimene, farmaatsiatööstust käsitlev osa, avaldati 2024. aastal, plasti- ja kummitööstuse ning ehitusmaterjalitööstuse uuringud avaldatakse 2025. aasta teises pooles ning keemia- ja põlevkiviõlitööstuse uuring 2026. aastal.

Alavaldkonnad on määratletud Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK ⁵⁵) alusel ning hõlmavad järgmisi jaotisi:

• C19 koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (10% laiendatud keemiatööstuse töötajatest);
• C20 kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (19%);
• C21 põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (4%);
• C22 kummi- ja plasttoodete tootmine (34%);
• C23 muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (ehitusmaterjalid) tootmine (34%).

Plasti- ja kummitööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring tugineb OSKA 2024. aastal uuendatud metoodikale (vt lisa 1). Tööhõive käsitlemise alus on töötamise registri (TÖR) andmed, mida seostati Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetega.

OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on kummi- ja plastitööstuse toimimiseks määrava tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased. Valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks või mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes.

Tabelis 1 on esitatud plasti- ja kummitööstuse (C22) tegevusalade jaotus alamliigiti EMTAK-i⁶⁶ järgi.

Tabelis 2 on esitatud plasti- ja kummitööstuse (C22) põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga (AK)⁷⁷ ja TÖR-i andmetel põhinev hõivatute arv. Ametialade järgi on moodustatud põhikutsealad. Nende määratlemisel võeti aluseks 2017. aastal kasutatud põhikutsealade nimetused ning lisati uute põhikutsealadena „keskkonnaspetsialistid“ ja „keemiainsenerid“. Põhikutsealade nimetuste valikul lähtuti laiendatud keemiatööstuse ülese kasutatavuse põhimõttest.

Juhid plasti- ja kummitööstuses

Plasti- ja kummitööstuse juht vastutab ettevõtte strateegilise juhtimise, tootmisprotsesside planeerimise ja optimeerimise, kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise ning tootearenduse korraldamise eest. Samuti on tema ülesanne juhtida meeskonda ja arendada nii personali kui ka koostööd klientide ja tarnijatega. Eelistatult on juhil magistrikraad tehnika, tootmise või materjaliteaduse valdkonnas ja mitmeaastane juhtimiskogemus tööstusettevõttes. Plasti- ja kummitööstuse juht peab olema kursis valdkonna arengusuundadega ning suutma kohandada ettevõtte tegevust turu ja tehnoloogia muutuste alusel.

Keemiainsenerid⁸⁸

Keemiainsener võib töötada näiteks keemiku, arendus- või kvaliteedikeemiku, keemiatehnoloogi, protsessiinseneri või tootmis- või kvaliteedijuhina. Plasti- ja kummitööstuses keskendub keemiainsener eelkõige tootearendusele ja kvaliteedi tagamisele. Tema ülesanne on arendada uusi või olemasolevaid tooteid koostöös tootmise ja tehnoloogia spetsialistidega ning optimeerida toodete koostist ja töötlemisomadusi. Keemiainsener tagab, et tooted ja tootmisprotsessid vastavad kvaliteedi-, ohutus- ja keskkonnastandarditele ning kehtivatele regulatiivsetele nõuetele. Samuti analüüsib insener toodete kvaliteeti, koostab tehnilisi dokumente ja toetab kvaliteedialaste probleemide lahendamist tootmisprotsessis. Keemiainsenerina töötamiseks on enamasti vajalik magistrikraad keemias või materjaliteaduses ja -tehnoloogias. Kasuks tuleb töökogemus tootmisettevõttes, uurimis- ja arenduslaboris või kvaliteedikontrolli osakonnas.

Tootearendusinsenerid⁹⁹

Tootearendusinsener võib töötada näiteks tootearendus- või arendusjuhi, tootearenduse tehnoloogi, materjalitehnoloogi, tootedisaineri või -konstruktori, tootmisplaneerija või kvaliteedijuhina. Ta disainib ja konstrueerib toote nii funktsionaalselt kui ka kujunduslikult, loob koos tööstusinseneridega toote prototüübi ja katsetab koos kvaliteedi kontrollijate ja katsetajatega selle vastavust erinevatele nõudmistele. Tootearendusinsenerina töötamiseks peab tavaliselt olema magistrikraad materjaliteaduses ja -tehnoloogias, keemias või ka tehnikaaladel (mehaanika, mehhatroonika, elektroonika, automaatika, tööstustehnika).

Tööstusinsenerid¹⁰¹⁰

Tööstusinsener töötab sageli tootmis-, mehaanika-, automaatika- või protsessiinseneri ehk tootmistehnoloogina. Ta kavandab ja arendab tootmissüsteeme, -protsesse, -seadmeid, -masinaid, -aparatuuri ja -tehnoloogiaid. Tööstusinsener analüüsib, optimeerib ja automatiseerib tootmist ning jälgib tehniliste lahenduste ajakohasust, kooskõla erinevate standarditega, tehnoloogilisi toimimispiiranguid, süsteemi turvalisuse nõudeid ja selle tagamise meetodeid. Ta teeb tihedat koostööd tootearenduse, seadistajate ja kvaliteedispetsialistidega, et tagada toodete valmistamine tõhusalt, kuluefektiivselt ja kvaliteedinõuetele vastavalt. Tööstusinseneriks sobib tehnikaalade, näiteks mehaanika, mehhatroonika, elektroonika, automaatika või tööstustehnika magistriõppe lõpetanu.

Keskkonnaspetsialistid

Plasti- ja kummitööstuse keskkonnaspetsialist vastutab ettevõtte keskkonnamõjude seire ja vähendamise eest, tagades vastavuse regulatsioonidele ja standarditele. Tema töö hõlmab jäätmekäitlust, kemikaalide ohutut käitlemist, heitmete ja ressursikasutuse kontrolli ning keskkonnaalaste aruannete koostamist. Ta töötab tihedas koostöös tootmise ja kvaliteedivaldkonnaga, lõimides keskkonnahoidlikud lahendused tootmisprotsessidesse ning tõstes töötajate teadlikkust. Sageli kuuluvad keskkonnaspetsialisti vastutusalasse ka tööohutuse ja kemikaaliriskide hindamine ning sellega seotud ennetusmeetmete arendamine. Töö eeldab tavaliselt kõrg- või rakenduskõrgharidust keskkonnajuhtimise või -tehnoloogia või keemia või tööstustehnoloogia valdkonnas ning kursisolekut keskkonnaõiguse ja -standarditega. Kasuks tulevad teadmised plasti- ja kummitööstuse tootmisprotsessidest ning kemikaalide ohutust reguleerivatest süsteemidest (nt REACH¹¹¹¹, SDS¹²¹²).

Meistrid ja töödejuhatajad

Meister või töödejuhataja on tootmisprotsessi vahetu juht. Ta koordineerib ja juhendab mehaanikute, seadistajate, operaatorite ja teiste tööstustöötajate tööd, koostab igapäevased tööplaanid ning tagab tööohutuse nõuete järgimise. Samuti korraldab ta vajalike materjalide ja töövahendite tellimise ning keskkonnakaitsealaste tegevuste planeerimise. Meister kontrollib, et tootmine vastaks kvaliteedinõuetele, tootmisjuhenditele ja tähtaegadele, ta juhendab uusi töötajaid ning teeb ettepanekuid töökorralduse tõhustamiseks, tuginedes igapäevasele tööanalüüsile. Meistrid, töödejuhatajad või vahetuse vanemad kasvavad sageli välja ettevõtte enda tootmistöötajate seast.

Kvaliteedikontrollijad ja katsetajad

Kvaliteedikontrollijate ja katsetajate töö eesmärk on tagada komplekteeritavate sõlmede, komponentide, detailide ja lõpptoodete vastavus kvaliteedinõuetele, tehes vajaduse korral asjakohaseid katsetusi. Tootmisprotsessi juures tegutsevate kvaliteedikontrollijate ja katsetajate levinumad ametinimetused on plastitöötluse tehnik, kvaliteedikontrollispetsialist, toodete katsetaja ja laborant. Kvaliteedikontrollija tööks vajalik väljaõpe toimub enamasti töökohal, kuid kasuks tuleb tehniline kutseharidus ning teadmised materjalidest, tootmisprotsessidest ja mõõtmismeetoditest.

Tööstusseadmete ja masinate mehaanikud

Tööstusseadmete ja -masinate mehaanik paigaldab, seadistab, hooldab, haldab ja remondib tootmisseadmeid ja masinaid. Ta vastutab mehaaniliste, elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste süsteemide korrashoiu ning tootmisliinide, -masinate ja -robotite tõrgeteta töö eest. Samuti planeerib ja selgitab ta välja vajalike varuosade vajaduse. Mehaaniku ametinimetus võib ettevõtteti erineda – olenevalt töö iseloomust nimetatakse teda ka lukksepaks, tehnikuks, mehhatroonikuks, elektroonikuks, elektrikuks või automaatikuks. Tööstusseadmete ja -masinate mehaanikuna töötamiseks on vajalik mehhatroonika, automaatika, elektroonika, mehaanika vms tehniline kutseharidus.

Tööstusseadmete ja masinate seadistajad

Tööstusseadmete ja masinate seadistaja vastutab tootmisseadmete, -liinide ja vormimismasinate (nt survevalu-, ekstrusiooni- või puhumismasinate) tehnilise ettevalmistuse ja seadistamise eest tootmisplaani ja materjalinõuete järgi. Ta kontrollib enne tootmist seadmed üle, seadistab parameetrid, käivitab tööprotsessi, jälgib tootmistsükli jooksul tööd ja vajaduse korral korrigeerib seda, et tagada kvaliteedinõuetele vastav tulemus. Ametikohal töötamine eeldab tehnilist kutseharidust, eelistatult plastitöötluse seadistaja erialal, kasuks tuleb varasem töökogemus tööstuslike seadmetega.

Tootmisseadmete ja masinate operaatorid

Tootmisseadmete ja masinate operaator jälgib, et toodete valmistamiseks, viimistlemiseks ja pakendamiseks kasutatavad seadmed teeksid kogu tootmisprotsessi ajal ettenähtud tööd. Ta vastutab tehnoloogilise protsessi järjepidevuse ja toodangu kvaliteedi eest, kontrollides kõrvalekallete esinemist ja toodangu nõuetele vastavust. Tootmisseadmete operaatorile on eeliseks tehniline kutseharidus. Tootmistehnoloogiate spetsiifilisuse tõttu koolitatakse operaatoreid valdavalt ettevõtetes kohapeal.

Järgnevates alapeatükkides käsitletakse plasti- ja kummitööstust mõjutavaid üleilmseid tähtsamaid trende ning valdkonnaspetsiifilisi arengusuundi, mis kujundavad järjest enam Eesti ettevõtete tegevusfookust ja strateegilisi otsuseid. Samuti antakse lühiülevaade valdkonna arengudokumentidest ning olulisematest õigusaktidest ja regulatsioonidest, mis suunavad tööstusharu edasist arengut (vt ka lisa 5).

Kogu keemiatööstust, sh plasti- ja kummitööstust, mõjutavad mitmed üleilmsetest suundumustest ja keerulisest majanduskeskkonnast tulenevad katsumused: tootmiskulude kasv, varustuskindluse tagamine muutuvas globaalses keskkonnas, tellimuste elutsüklite lühenemine ning tarneahelate ümberkujundamine, sh vajadus tugevdada Euroopa-siseseid tarnelahendusi. Lisaks jätkuvale inflatsioonisurvele, energiahindade kõikumisele ja geopoliitilisele ebakindlusele mõjutavad plasti- ja kummitööstust eriti tugevasti kasvavad keskkonnanõuded, digitehnoloogia ja tootmistehnoloogiate kiire areng ning teravnev konkurents oskustööjõu pärast. Kõik need tegurid kujundavad ettevõtete investeerimisotsuseid, tootmisvõimekust ja rahvusvahelist konkurentsipositsiooni. (McKinsey, 2024; Plastics Engineering, 2024; Tööstusuudised, 12.05.2025)

Plasti- ja kummitööstuses on lähiaastatel tehnoloogilisi uuendusi ja arenguhüppeid, mida suunavad automatiseerimine, digitaliseerimine ja tehisintellekti (AI) laiem rakendamine. Leibnizi Euroopa Majandusuuringute Keskuse (ZEW) andmetel moodustavad Euroopa plastitööstuse innovatsioonikulutused 2,2 miljardit eurot ehk vaid 1,65% kogu töötleva tööstuse innovatsioonikulutustest. Samas rakendab 63% sektori ettevõtetest toote- või protsessiinnovatsioone, mis on kõrgem näitaja kui töötleva tööstuse keskmine (57%) (Messe Düsseldorf, 2025).

Targad tootmise juhtimissüsteemid¹³¹³, nagu ERP¹⁴¹⁴- ja MES¹⁵¹⁵-lahendused, võimaldavad tootmisprotsesse reaalajas planeerida ja juhtida, pakkudes täpset ülevaadet ressursside kasutusest, masinate koormusest, kvaliteedinäitajatest ning tootmisvoogude seisukorrast. Neid süsteeme rakendatakse eri plastitöötlustehnoloogiate puhul, näiteks survevalus, ekstrusioonis ja termo- ja rotatsioonvormimises, üha laiemalt – vastavalt iga protsessi eripäradele ja juhtimisvajadustele. Näiteks võimaldavad sensoripõhised lahendused jälgida reaalajas kriitilisi parameetreid, nagu temperatuuri, voolukiirust ja vormiõõnsuste rõhku, mille andmed suunatakse pilverakendustesse, toetades ennustavat hooldust ja aidates ennetada tootmisseisakuid. Plastitööstuses rakendatakse üha enam ka robotiseerimist, seda eriti valdkondades, mis on seni olnud tööjõumahukad ja vähe automatiseeritud – näiteks koostetöö, pakendamine ja kvaliteedikontroll. See aitab suurendada tootmise täpsust, stabiilsust ja töökindlust ning leevendada tööjõupuudusest tulenevat survet.

Tehisintellekti rakendused avaldavad kõige suuremat mõju tootmise planeerimisele ja kvaliteedikontrollile. Näiteks kasutatakse visuaalipõhiseid AI-lahendusi, mis kasutavad masinnägemist ja süvaõpet, et tuvastada automaatselt defekte survevalus ja ekstrusioonis – see võimaldab hoida toodangu kvaliteeti ka suurte mahtude korral. Lisaks võimaldab AI avardada materjaliinnovatsiooni võimalusi: täiustatud algoritmid aitavad tuvastada uusi polümeerkombinatsioone, millest arendatud materjalid parandavad toodete jõudlust ja vastupidavust eri tööstusharudes. Uute polümeeride abil saab suurendada näiteks materjalide kuuma-, keemilist ja mehaanilist vastupidavust ning parandada UV-kindlust ja töötlusvõimet. Koosmõjus loovad need tehnoloogilised lahendused tugeva aluse andmepõhisele, paindlikule ja kestlikule tootmisele, toetades üleminekut targematele ja vähem ressursimahukatele tootmismudelitele. (K-Mag, 2024)

Plasti- ja kummitööstust mõjutavad üha jõulisemalt EL-i keskkonnaalased õigusaktid ja ringmajanduse eesmärgid (vt ptk 2.2), mis suunavad ettevõtteid kestlikumate materjalide ja tootmisprotsesside suunas. Regulatsioonidest tulenevad nõuded hõlmavad nii materjalide koostist, toodete elutsüklit kui ka tootmisprotsesside keskkonnajalajälge. Selge suund on võetud plastijäätmete tekke vähendamisele ja taaskasutuse suurendamisele kogu plastmaterjalide väärtusahelas. Samal ajal mõjutavad turgu järjest enam kliendi- ja tarbijaootused, mis asetavad ettevõtete fookusesse ka keskkonnaküsimused. Need suundumused nõuavad tööstuselt süsteemset kohanemist, uute tehnoloogiate rakendamist ning oma tegevustega seotud väärtusahelate ümbermõtestamist.

Ettevõtete keskkonnaalaseid tegevusi kujundavad eelkõige neli põhimõjurit:

• vajadus suurendada ringlussevõetud ja ümbertöödeldava plasti kasutust;

• vajadus arendada uusi materjale, sh biopõhiseid ja biolagunevaid alternatiive;

• vajadus vähendada kogu tootmise keskkonnajalajälge, sh CO₂-heidet ja energiakasutust;

• vajadus koguda, analüüsida ja avaldada teavet kestlikkustegevuste kohta, sh kestlikkusaruande koostamiseks ning läbipaistvuse tagamiseks klientide ja sidusrühmade jaoks.

EL-i ringmajanduse suunised seavad ettevõtted olukorda, kus ümber tuleb kujundada nii oma tootmist kui ka materjalikasutust. Tootjad peavad arvestama kohustuslike taaskasutatud plasti sisalduse miinimumnõuetega pakendites ning valmistuma korduskasutuse sihttasemete täitmiseks alates 2030. aastast. Samuti piiratakse teatud ühekordsete plasttoodete turule lubamist, mis suunab tööstust arendama ja kasutusele võtma alternatiivseid, jätkusuutlikumaid materjale. Lisaks mõjutavad ohtlike ainete kasutamise piirangud tooraine- ja lisaainevalikuid, muutes materjaliarenduse ja tarnestrateegiad keerukamaks ja nõudlikumaks. Ettevõtete jaoks tähendab see vajadust investeerida uute materjalide katsetustesse, kujundada ümber tootearenduse protsesse ning tagada regulatiivne vastavus kogu tarnitavas tooteportfellis. Sellised muutused eeldavad ühtlasi materjalitehnoloogiaalase kompetentsi kasvu, et toetada protsesside ja tehnoloogiate ümberkujundamist.

Materjalide ümbertöötlemise võimekuse kasvatamine on plasti- ja kummitööstuse kestliku arengu üks oluline eeldus. Seni on levinum ringluse viis olnud mehaaniline ümbertöötlemine¹⁶¹⁶, mis hõlmab plastijäätmete sorteerimist, pesemist ja uueks materjaliks sulatamist, kuid selle piirang on vajadus puhta ja ühtlase koostisega sisendmaterjali järele. Seevastu keemiline ümbertöötlemine¹⁷¹⁷ võimaldab lagundada plastid nende algosadeks ehk monomeerideks või muudeks keemilisteks ühenditeks, mida saab kasutada uue plastimaterjali tootmiseks – ka juhul, kui sisend on saastunud või mitmekomponentne. Eestis on mehaaniline ümbertöötlemine peamine plastiringluse viis. Keemilist ümbertöötlemist siin veel praktiliselt ei tehta, kuid valdkond on tehnoloogilises huvi- ja ettevalmistusfaasis. Näiteks TalTechi ja tööstuspartnerite¹⁸¹⁸,¹⁹¹⁹ toel uuritakse plastide pürolüüsi võimalusi (Krumme, 2021). Samuti loovad tehnoloogilised uuendused eeldused, et rakendada uusi ärimudeleid: näiteks suletud ahela süsteeme (nt tootjapoolset pakendite tagasivõttu), toormeringlust (tootmisjääkide või ümbertöödeldud materjali korduvat kasutust) ja teenuspõhiseid lahendusi (nt korduskasutatavate plasttoodete renti). Peagi lõppeva Euroopa Horisondi programmi rahvusvahelise projekti PRIMUS (Kall & Roosmaa, 2025) tulemused toovad esile, et plastitööstuse ringmajanduse edukus, sh kvaliteetse teisese toorme (nt ümbertöödeldud plasti) kättesaadavus, sõltub suuresti kogu tarneahela koostöövõimest. Selleks, et Euroopa tööstust toetada, on vaja koordineeritud regulatiivset raamistikku, majanduslikke stiimuleid, arenenud taristut ja ettevõtete vahelist koostööd. Kuid muutus peab toimuma kogu ökosüsteemis – seadustest tarbijani. Tarbijad ja koostööpartnerid eeldavad järjest sagedamini, et plastitooted oleksid kavandatud elutsükli vaates ning vastaksid nii funktsionaalsuse kui ka vastutustundlikkuse nõuetele; samas mõjutab valikuid endiselt märkimisväärselt hinnatundlikkus.

Lisaks sünteetiliste plastide ümbertöötlemisele kasvab huvi biopõhiste ja biolagunevate plastide vastu²⁰²⁰, mida nähakse täiendava lahendusena eelkõige pakenditööstuses. Nende materjalide laiem kasutuselevõtt sõltub funktsionaalsete omaduste arendamisest ning standardiseerimisest ja selgetest komposteeritavuse kriteeriumidest. Kuigi nende materjalide tehnilised omadused ei ole veel kõikides rakendustes piisavad, arenevad materjalid kiiresti (nt PLA²¹²¹, PHA²²²², PBAT²³²³). (Niaounakis, 2024) Materjalitehnoloogia areng ning teadus- ja arendustegevuse võimekus on selles valdkonnas võtmetähtsusega. EL on biopõhiste plastide arendamist toetanud ulatuslikult nii Horizon 2020 kui ka Euroopa Horisondi teadus- ja innovatsiooniprogrammide kaudu.²⁴²⁴ Koostööpõhiste projektide toel on keskendutud biopõhiste plastide arendamisele nii materjalide, toodete kui ka ärimudelite tasandil.

Energiakasutus, CO₂-jalajälje vähendamine, ESG-raporteerimine

Plastitööstuse keskkonnajalajälje vähendamisel on tähtis roll ka tootmise energiatõhususel ja CO₂-heite vähendamisel. Selleks investeerivad ettevõtted üha enam taastuvenergiasse, energiasäästlikesse seadmetesse ning keskkonnajuhtimissüsteemidesse (nt ISO 14001), mis aitavad kujundada kliimaeesmärkidega kooskõlas olevaid tegevusstandardeid. Üha enam oodatakse, et tööstusettevõtted avaldaksid läbipaistvat ja võrreldavat teavet oma keskkonnamõjude kohta, lähtudes ESG-põhimõtetest. Selle suuna määrab muu hulgas EL-i ettevõtete kestlikkuse aruandluse direktiiv (CSRD) (Euroopa Komisjon, 2023).

Geopoliitilised arengud, eriti Venemaa sissetung Ukrainasse, mõjutab kogu Eesti tööstussektorit, sh plasti- ja kummitööstust. Sõjategevus ja sellega kaasnevad sanktsioonid on suurendanud ebakindlust, mõjutades negatiivselt kohalike ettevõtete investeerimisotsuseid ja välisinvesteeringuid piirkonda. EY 2024. aasta Euroopa investeerimiskeskkonna atraktiivsuse uuring toob esile, et võrreldes 2022. aastaga langes välisinvesteeringute projektide arv Euroopas 2023. aastal 4%. Eriti märkimisväärne oli langus Balti riikides ja Soomes, kus projektide arv vähenes umbes 1/3 võrra.

Globaalsed tarneahelad on muutunud ebastabiilsemaks, sundides ettevõtteid otsima kohalikke või piirkondlikke tarnijaid. See suundumus võib soodustada tootmise tagasitoomist Euroopasse, pakkudes võimalusi ka Eesti plasti- ja kummitööstusele. EL on viimastel aastatel rakendanud mitmeid poliitikaid ja algatusi, mis toetavad tootmise tagasitoomist Euroopasse ja kohaliku tööstuse tugevdamist. Need meetmed on suunatud tarneahelate vastupidavuse suurendamisele, strateegilise autonoomia saavutamisele ning tööstuse rohepöörde toetamisele – nende hulgas näiteks Euroopa Tööstusstrateegia (Euroopa Komisjon, 2020a) ning hiljutine Puhta Tööstuse Kokkuleppe algatus (Euroopa Komisjon, 2024).

Ka USA ja EL-i vaheliste võimalike tariifide kehtestamine on tekitanud tööstussektorites, sh plasti- ja kummitööstuses, ebakindlust. USA moodustas 2023. aastal EL-i polümeeride ekspordist 11,7% ja impordist 22,2%. Kuigi kavandatud tariifid ei ole veel kehtestatud, on nende võimalikkus juba põhjustanud tarneahelate häireid ja suurendanud tootmiskulusid, mis on omakorda vähendanud ettevõtete konkurentsivõimet (Thomas, 2025). Citadele panga 2025. aasta mais avaldatud tariifitundlike sektorite indeks, kuhu kuulub ka plasti- ja kummitööstus, näitab siiski, et Eesti ettevõtjate kindlustunne on hakanud ettevaatlikult taastuma. Kuigi geopoliitilised riskid ja erinevate regulatsioonide kasv tekitavad proovikivisid, on ettevõtted valmis investeerima uutesse tehnoloogiatesse, tõhususse ja rahvusvahelistele turgudele laienemisse, et jääda keerulistel aegadel konkurentsivõimeliseks. (Tööstusuudised, 10.03.25)

Eesti elanikkonnas kasvab vanemaealiste osakaal, samal ajal väheneb tööealise elanikkonna seas nooremate ja keskealiste inimeste osakaal (Rosenblad et al., 2022). Muutused tööjõu struktuuris toovad tööandjatele kaasa vajaduse kujundada paindlikke töökorralduslahendusi, mis toetavad töötajate pikaajalist panust, sõltumata vanusest. Oluline on tagada, et kõigil töötajatel oleks ligipääs oskuste arendamisele ja vajalikule toetusele, näiteks tehnoloogiliste uuendustega kohanemisel või tööelus püsimisel. Tööandjad peavad investeerima nii noorte väljaõppesse kui ka vanemaealiste töövõime säilitamisse, arvestades eri vanuses ja kultuuritaustaga töötajate vajadusi.

Tööandjad väljendavad muret, et noored ei leia teed tööstussektorisse ega pea seda atraktiivseks karjäärivalikuks. Vaatamata sellele, et tööstus pakub tänapäeval mitmekesiseid ja tehnoloogiapõhiseid töövõimalusi, ei jõua see kuvand sageli noorteni. Sektor kannatab vananenud maine all, mis ei peegelda reaalseid töötingimusi ega arenguvõimalusi. Selle tagajärjel on järelkasv ebaühtlane ning mitmed ettevõtted seisavad silmitsi raskustega täita spetsialisti- ja tootmistöökohti. Püsiv tööjõupuudus pärsib innovatsiooni ja tootmisvõimsuse kasvu.

Tööandjad on täheldanud, et nooremad töötajad seavad sageli kõrgeid ootusi töötingimustele – olgu selleks töötasu, töökoormus või töö- ja puhkeaja paindlikkus. Kuigi need ootused peegeldavad muutunud hoiakuid ja elustiiliväärtusi, võib tööandjate hinnangul olla keeruline kõiki neid ootusi alati täies ulatuses täita, eriti tööstusvaldkondades, kus töö iseloom seab paindlikkusele teatud piirid. Tööstuses on töö sageli vahetustega ning seotud kindla tootmiskoha ja töögraafikuga, mistõttu ei ole kaugtöö tegemine võimalik.

Plasti- ja kummitööstuse tegevust suunavad järjest enam EL-i keskkonna- ja ringmajanduspoliitikad, mis seavad prioriteediks materjalide säästliku kasutamise, jäätmetekke vähendamise ning ringlussevõtu laiendamise. Neist kõige kesksem on Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 (Euroopa Komisjon, 2019), ning sellega tihedalt seotud ringmajanduse tegevuskava (Euroopa Komisjon, 2020b), mis toob plastitööstusele kaasa tootedisaini, materjalide valiku ja taaskasutusega seotud nõuded.

Tööstuslikke protsesse mõjutavad otseselt näiteks REACH-määrus (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2006), mis piirab ohtlike kemikaalide kasutust plastide koostises, ning ühekordse plasti direktiiv (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2019), mis kehtestab piirangud keskkonda saastavate plasttoodete kasutamisele. Pakendite ja pakendijäätmete uus määrus (Euroopa Komisjon, 2025) toob lähiaastatel kaasa kohustuse kasutada kindlates pakenditüüpides minimaalset ringlussevõetud plastiku osakaalu. Eestis suunavad sektorit riigi jäätmekava 2022–2028²⁵²⁵25 ja ringmajanduse tegevuskava 2024²⁶²⁶, mis seavad eesmärgiks materjalide väärtuse maksimaalse säilitamise ja tootjavastutuse süsteemide tugevdamise.

Põhjalikum ülevaade tähtsamatest dokumentidest, direktiividest ja strateegiatest on esitatud lisas 5.

Eesti plasti- ja kummitööstuse ettevõtted²⁷²⁷ valmistavad tooteid ja komponente eelkõige toiduaine-, ehitus-, auto- ja elektroonikatööstusele, kus üha tähtsamaks muutuvad keskkonnasäästlikud materjalid ja lahendused – alates pakenditest kuni tehniliste plastide ja komponentideni. Tootmise fookus liigub järjest enam kõrgväärtuslike ja ringmajandust toetavate lahenduste suunas, sh biopõhiste ja ümbertöödeldavate materjalide kasutamisele. Valdkond on tugevalt ekspordile orienteeritud – ligi 2/3 müügitulust tuleb välisturgudelt. Ettevõtted toodavad välisriikide klientidele allhanke- või lõppkomponente, mis lähevad tarneahelatesse mujale Euroopasse või globaalselt. Tihe lõimumine Euroopa tööstuslike tarneahelatega eeldab nii tehnilist usaldusväärsust – st toodete ja protsesside töökindluse, kvaliteedi ja standardite järgmise tagamist – kui ka tehnoloogilist paindlikkust kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas. Selleks tuleb ettevõtetel investeerida tootmise automatiseerimisse, et tagada ühtlane kvaliteet ja paindlik reageerimine tellimustele. Mitmed Eesti plasti- ja kummitööstuse ettevõtted kuuluvad rahvusvahelistesse kontsernidesse. Välisinvesteeringud aitavad tuua Eestisse uusi tootmisviise, tipptasemel kvaliteedinõudeid ja keskkonnasõbralikumaid tööpõhimõtteid.

Valdkonna ekspertide hinnangul seisnevad Eesti plasti- ja kummitööstuse peamised arenguvõimalused tootmise spetsialiseerumises ja paindlikkuse suurendamises. Muutuvatele turuvajadustele reageerimiseks on järjest olulisem toota keerukamaid ja unikaalsemaid tooteid väiksemates partiides ning tagada võimekus vahetada kiiresti tootmistsükleid. Samal ajal kasvab tootmise teadmusmahukus ja rõhk kestlikkusele: kliendid eelistavad üha enam tooteid, mille keskkonnamõju on sõltumatult tõendatud ja sertifitseeritud. Seetõttu muutub konkurentsieeliseks suutlikkus ühendada tehniline usaldusväärsus, kõrged kvaliteedistandardid ja paindlik tootmine.

Tähtsaks arengusuunaks kujuneb disaini ja innovatsiooni senisest tihedam lõimimine tootmisprotsessidega. Plastide ja komposiitide omadusi tuleb kombineerida viisil, mis võimaldavad vähendada keskkonnajalajälge ja tõsta toodete kasutusväärtust kogu elutsükli jooksul. Suure potentsiaaliga on uute bio- ja taaskasutuspõhiste materjalide väljatöötamine, näiteks ligniini- või tselluloosipõhiste komponentide väärindamine bioplastide tootmiseks, koostöös Eesti ülikoolide, kompetentsikeskuste²⁸²⁸ ja puidukeemia ettevõtetega.

Arengut toetavad järgmised tegurid:

• uued materjalid ja tehnoloogiad – nende kasutuselevõtt koos aktiivse tootearendusega võimaldab pakkuda kohandatud, lisandväärtust loovaid lahendusi;

• ringmajandust toetavad tooted ja ärimudelid – need annavad ettevõtetele konkurentsieelise, aidates täita kasvavat nõudlust keskkonnasäästlike materjalide ja toodete järele;

• kvaliteet ja vastutustundlikkus – Eesti ettevõtete tugevusena tuuakse esile ka tehnilist usaldusväärsust, kvaliteeti ja vastutustundlikkust, mida rahvusvahelised partnerid kõrgelt hindavad;

• paindlik reageerimisvõime – Eesti tööstuse konkurentsivõimet suurendavad üsna paindlikku töösuhete korraldust võimaldavad õigusaktid ning väikesemahuline tootmisstruktuur, mis võimaldavad kiireid ümberkorraldusi muutuvates majandusoludes ning annavad ettevõtetele lisatuge rahvusvahelises konkurentsis. Samuti toetab konkurentsieelist tehnoloogiline paindlikkus – võimekus kasutada ja arendada tootmistehnoloogiaid ning neid turu- ja kliendivajaduste põhjal kiiresti kohandada.

Koosmõjus loovad need tegurid mitmeid eeldusi ja võimalusi plasti- ja kummitööstuse edasiseks arenguks – nii tehnoloogilisel tasandil kui ka rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks.

Peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust plasti- ja kummitööstuse põhikutsealadel aastani 2033. Uuringu käigus on koostatud nii hõive- kui ka tööjõuvajaduse prognoos. Hõiveprognoos on tööjõuvajaduse prognoosi üks osa ning selle käigus hinnatakse põhikutsealadel hõivatute arvu muutumist vaadeldaval perioodil. Tööjõuvajaduse prognoos näitab, kui palju on selle aja jooksul valdkonna põhikutsealadele tööjõudu vaja.

Statistikaameti andmetel töötas 2023. aastal plastitööstuse 121 ettevõttes kokku 3690 töötajat ning kummitööstuse 20 ettevõttes ligi 560 töötajat, mis moodustab vastavalt 0,5% ja 3,4% töötleva tööstuse töötajaskonnast. 3/4 plasti- ja kummitööstuse töötajatest on hõivatud põhikutsealadel, st tootmis- ja arendustööga. Ettevõtluse sisu poolest jaguneb kummitööstus kummirehvide ja sisekummide tootmiseks, kummirehvide protekteerimiseks ja taastamiseks²⁹²⁹ ning muude kummitoodete tootmiseks³⁰³⁰. Plasttoodete tootmise puhul töödeldakse uute või ringlussevõetud plastvaikude vahe- või lõpptooteid (nt vormimine, press- või puhumisvormimine, survevalu, valamine)³¹³¹. Kummitoodete tootmisega seotud ettevõtetest on 74% mikroettevõtted³²³². Plastitööstuses on selliseid ettevõtteid 64%. Võrdlusena töötlevas tööstuses oli analoogne näitaja 2019. aastal 78% ja 2023. aastal koguni 82%. Laiema keemiatööstuse vaates on mikroettevõtteid enim keemiatööstuses (EMTAK-i kood C20) – 80%, ja ehitusmaterjalide tootmises (C23) – 78%. Kõigist valdkonna töötajatest töötab mikroettevõtetes kõigest 11%. Seega on valdkonnas palju nn ühemehefirmasid, mis tähendab, et juhi positsiooni (põhikutseala „juhid“) tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga.

Kogu keemiatööstuse müügitulu (2022. aastal 2,7 mld eurot, 2023. aastal 2,3 mld eurot) moodustas varasematel aastatel keskmiselt 14% kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust, kuid langes 2023. aastal 13%-le. Plasti- ja kummitööstuse müügitulu on läbi aastate moodustanud laiendatud keemiatööstusest 1/4 (2023. aastal ligi 600 mln eurot) ja ekspordist isegi rohkem – 28% (2023. aastal 386 mln eurot) (vt joonis 2). Laiendatud keemiatööstuse ekspordi osatähtsus on 13–14% töötleva tööstuse ekspordist. Laiendatud keemiatööstuse alavaldkondadest juhib ekspordi osatähtsusega müügitulust farmaatsiatööstus (98%), millele järgnevad keemiatööstus (78%) ja plasti- ja kummitööstus (65%). 96% plasti- ja kummitööstuse ekspordist on EL-i sisene. Lisaks toodetele eksportis plasti- ja kummitööstus 2024. aastal 9,1 miljoni euro väärtuses teenuseid.

Eesti majanduskasv sõltub otseselt ekspordist ning eksport omakorda suures osas sellest, kui konkurentsivõimeline on Eesti tööstussektor. Nutikas, tänapäevane ja globaalse konkurentsivõimega tööstus sõltub omakorda meie haridussüsteemi võimekusest koolitada rakenduslike oskuste ja heade juhiomadustega noori talente (ERR, 2024).

Selles alapeatükis antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel³³³³ hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil on hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis küllaltki oluline. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui suure osa vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus uue tööjõuga asendada. Töötajate hariduslik taust võimaldab muu hulgas hinnata töö- ja haridusmaailma sideme tugevust.

Plasti- ja kummitööstust saab ja peab käsitlema nii osana keemiatööstusest kui ka kogu töötlevast tööstusest, sest paljuski vajavad nimetatud valdkonnad tüübilt sarnase või lähedase haridusega tööjõudu. Ühest küljest tekitab see ettevõtete ja valdkondade vahel konkurentsi teatud haridusliku taustaga töötajate pärast ning teisalt võimaldab töötajatel leida endale paindlikumalt rakendust turbulentses majanduskeskkonnas, kus edukas valdkond võib ootamatult taanduda (nt energiamahukas ettevõte konkurentsivõimet pärssiva kõrge energiahinna tõttu) või vastupidi, esile tõusta (nt biogaasi tootmine). Samas leidub erialasid, mille lõpetajatele on tihe konkurents üle majanduse, näiteks tootmisjuhid, või õppekavu, kus on väga vähe lõpetajaid või ei ole õpe järjepidev, näiteks plastitöötluse seadistajad. Selleks, et leida kvalifitseeritud töötajaid, püsides teiste valdkondadega konkurentsis, on esmalt vajalik valdkonna tuntus, misjärel tööandja maine, palk, töökoha asukoht, töötingimused ning pakutav motivatsioonipakett ehk lisahüved ja soodustused, mille hulka kuulub kaugtöövõimalus (mida saab tööstuses rakendada siiski ainult valitud töökohtadel).

Valdkonna töötajaskonnast üle 1/3 moodustavad naised ja ligi 2/3 mehed

Nagu tööstuses valdavalt, on tööstusseadmete ja masinate mehaanikutena rakendunud ainult mehed. Ka juhid ja tööstusinsenerid on valdavalt mehed. Tippspetsialistidest on naisi rohkem ainult väikesearvulises (15 töötajaga) keemiainseneride kategoorias. Meestega võrdselt on naised leidnud valdkonnas rakendust kvaliteedikontrollijate ja tootmisoperaatoritena. (Vt joonis 3)

Hõivatute haridusjaotus kirjeldab, millise haridusega töötajad praegu ametikohti täidavad. Samas ei pruugi see peegeldada tööandjate ootusi töötajate teadmistele ja oskustele, sest eriti kutsehariduse tasemel kvalifitseeritud tööjõust ei piisa ning tegelikult toimub väljaõpe töökohal. Võrreldes keemiatööstusega töötab plasti- ja kummitööstuse valdkonnas märgatavalt rohkem üldharidusega inimesi ja seda eelkõige kõrgharidusega töötajate väiksema osakaalu tõttu, sest kutseharidusega töötajaid on mõlemas võrdselt – ligi 40%. Suuremate ettevõtete vaates on plastitööstus küllaltki innovaatiline, olles juurutanud tootmisse nii bioplasti kui ka rakendanud plasti taaskasutust ning tehes edasiste arenduste suunal koostööd kõrgkoolidega. Samas võib töötajaskonna üldine hariduslik profiil kiiremaid ja sisulisemaid arenguid valdkonnas mõnevõrra takistada. Võrreldes näiteks keemiatööstuse, aga ka masina- ja metallitööstusega³⁴³⁴, on plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade töötajate keskmine haridustase madalam – üle 1/3 töötajatest on üldharidusega, sh 14% põhiharidusega (vt joonis 4). Seega oodatakse kutsehariduse reformilt, et see pakuks lisaks nn klassikalisel õppekaval põhinevale õpivormile laia valikut oskustepõhiseid mikrokvalifikatsioone³⁵³⁵ juba töötavatele inimestele.

Osade kõrgharidust eeldavate põhikutsealade töötajate madalat haridustaset võib selgitada valdkonnas levinud mikroettevõtlusega (65%-s plasti- ja kummitööstuse ettevõttes töötab keskmiselt kuni kolm töötajat). Juhul kui ollakse spetsialiseerunud lihtsamale tootegrupile või ollakse alltöövõtja mõnele suuremale ettevõttele, võib ka üldharidusega töötaja olla TÖR-is kirjeldatud tippjuhi või tööstusinsenerina. Samas töötab mikroettevõtetes siiski ainult 9% valdkonna töötajatest ning üle 80% inimestest töötab vähemalt 20 töötajaga ettevõtetes.

EHIS-e andmetel on 23% (720) plasti- ja kummitööstuse töötajatest lõpetanud kõrg- või kutsekooli aastatel 2006–2022. Valdkonna juhtide ja tippspetsialistide kõrgharidus pärineb valdavalt tehnikaalade (elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, keskkonna- ja materjalitehnoloogia, tootmistehnika) õppesuunalt. Ligi 30 valdkonna töötajat on lõpetanud TalTechi, neist omakorda iga kolmas tootearenduse ja tootmistehnika (BA, MA) või tootearenduse ja robootika (BA) õppekava. Järgnesid TTK lõpetanud (12), kellest enamik oli lõpetanud masinaehituse (RAK) õppekava. Tehnikaaladele järgnevad ärinduse ja halduse ning tootmise ja töötlemise õppesuunad. Ka tootmisoperaatoritena töötavad inimesed on enim omandanud kutsehariduse tehnikaalade õppesuunal, kuid sellele järgnevad valdkonnakauged õppesuunad, nagu arhitektuur ja ehitus ning isikuteenindus. Plastitöötluse seadistaja kutseõppe lõpetanuid töötas TÖR-i andmetel valdkonnas 23. Kõige rohkem (üle 30) töötas valdkonnas mehhatrooniku, veidi vähem automaatiku õppekava lõpetanuid. Kutseõppeasutustest on valdkonnas enim tööl Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (KHK), Tallinna Tööstushariduskeskuse (THK) ja Tartu Rakenduslik Kolledži (VOCO) lõpetanuid. Viimased neli aastat on toonud valdkonda märgatava arvu uusi kõrg- ja kutsekoolide lõpetanuid.

Plasti- ja kummitööstuses hõivatutest 2% (74 töötajat) on töö ja õpingud ühildanud. Ligi pooled töö kõrvalt õppijatest omandavad erineva astme kõrgharidust, neist omakorda 45% rakenduslikku kõrgharidust, mida hindavad ettevõtjad enim. Enim õpitakse tehnilist haridust pakkuvatel õppekavadel (tööstustehnika ja juhtimine, tööstusökoloogia, arukad süsteemid ja rakendusinfotehnoloogia), aga ka tootmise ja inimeste juhtimist (tootmine ja tootmiskorraldus, digimuutused ettevõttes, haldus ja ärikorraldus). Ka kutseõppes haridust omandavate töötajate esmane valik on tehnikaalalt – see on mehhatrooniku õppekava, mida omandab kaheksa inimest.

Plasti- ja kummitööstuse põhikutsealadel töötavatest tippspetsialistidest 75% on alla 55-aastased ja nende asendusvajadus on tagasihoidlik. Tippspetsialistide üldist nooruslikku kuvandit varjutab juhtide vanusjaotus, kus 30% on üle 55-aastased, mis tähendab, et neist umbes 70 võiks lähikümnendil otsustada pensionile jääda. Oskustöötajate tasemel küündib asendusvajadus ligi 30%-ni tööstusseadmete mehaanikutel. Suurima töötajate arvuga kategoorias – tootmisseadmete operaatorite hulgas – jääb asendusvajadus 22% piirile, kuid sellelgi positsioonil töötab üle 400 inimese, kes on 55-aastased ja vanemad. Need kolm töötajate kategooriat mõjutavad valdkonna keskmist enim, tõstes asendusvajaduse üle 70 töötajani aastas. (Vt joonis 5)

Plasti- ja kummitööstuse ametialad on võrreldes kogu keemiatööstusega veidi madalamalt tasustatud, kuid palju sõltub ametipositsioonist. Näiteks on kvaliteedikontrollijate, laborantide/katsetajate ja oskustööliste keskmine palk plasti- ja kummivaldkonnas kõrgem kui keemiatööstuses. Samas on keemiatööstuses kõrgeima ja madalaima positsiooniga töötajate ehk juhtide ja tootmisoperaatorite palgad kõrgemad kui plastitööstuses. (Vt joonis 6)

Võrdluses Eesti keskmise palgaga³⁶³⁶ kipub valdkond alla jääma, kuid kindlasti on mõjutaja regionaalne aspekt. Nimelt on ainult 1/3 plasti- ja kummitööstuse töötajatest hõivatud Põhja-Eestis (Harjumaal), kus keskmine palk on enamasti kõrgem kui Eesti teistes piirkondades. (Vt joonis 7)

TÖR-i andmestik võimaldab muu hulgas hinnata valdkonna tööjõu liikumist³⁷³⁷. Analüüsitud on nii valdkonna põhikutsealadele sisenemist kui ka sealt väljumist aastatel 2019–2023. Plastitööstusest lahkus sel perioodil 36% töötajatest, kummitööstusest 34%. Töötajate suuremat liikumist saab seostada madalama kvalifikatsiooniga, sh üldharidusega töötajate suure osakaaluga, aga ka renditööjõu jõudmisega valdkonda. Nii kummi- kui ka plastitööstuses on välistööjõudu kuni 6% piires. Laiendatud keemiatööstuse valdkonnas oli voolavus suurim ehitusmaterjalide tootmises ja töötajaskond püsivaim põlevkivikeemiatööstuses. Tööjõu liikuvust mõjutab tugevalt majanduse tsüklilisus, mistõttu ei pruugi valdkonnast lahkumise initsiatiiv tulla töötajalt.

Lisaks majanduskonjunktuurile mõjutab hõivatute arvu muutust eelkirjeldatud trendide ja suundumuste kombinatsioon (vt ptk 2). Nagu prognoose üldiselt, tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul ning äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis, käimasolev Vene-Ukraina sõda ning Ameerika Ühendriikide kaubanduspoliitika. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega.

OSKA plasti- ja kummitööstuse valdkonna tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel:

• Eesti rahvastik vananeb³⁸³⁸;

• tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt. Osaletakse rohkem ümber- ja täiendusõppes, mis võimaldab tööturul kiiremini ümber orienteeruda;

• kasvab nõudlus, sh rahvusvaheline, vaba tööjõu järele. Osa Ukraina sõjapõgenikke seob oma tuleviku Eestiga. Ukrainas on tugev keemiatööstus, mis annab põgenikele võimaluse Eestis erialaselt, muu hulgas plasti- ja kummisektoris rakenduda³⁹³⁹. Lisaks senisele välistööjõule lisandub Eestisse üha rohkem kolmandate riikide töötajaid;

• digitaliseerumine ja automatiseerumine jätkuvad tõenäoliselt kiirenevas tempos;

• jätkub rahvusvahelistumine. COVID-19-st ja Vene-Ukraina sõjast tingitud tarneahelate muutused püsivad;

• rahvusvahelisest konkurentsiolukorrast tingituna liigutakse kõrgema tootlikkuse ning suurema lisandväärtusega ja väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse suunas;

• majanduskasvu puhul lähtutakse siinkohal nn konservatiivsest stsenaariumist. Eeldatakse, et pärast madalseisu suudavad Eestis tegutsevad ettevõtted muutunud tingimustega kohaneda ning leiavad võimalusi konkurentsis püsida. Majandusanalüüsid prognoosivad Eesti majanduskasvu taastumist alates 2025. aastast⁴⁰⁴⁰, kuid võimalik, et see taastub siiski alles mõne aasta pärast. Veebipõhise müügi osakaal on endiselt kasvutrendis.

OSKA prognoosi kohaselt kahaneb hõivatute arv plasti- ja kummitööstuse põhikutsealadel tervikuna kümne aasta jooksul ligi 240 töötaja võrra (ehk –7%), kuid asendusvajaduse tõttu vajab valdkond siiski juurde umbes 510 töötajat, et asendada võimalikke pensionile minejaid (vt tabel 3). Töötajate arv peab vähenema eelkõige tõhusama tootmise arvelt, sest tootmismahud on viimasel kümnendil valdavalt kasvanud⁴¹⁴¹ (v.a 2023. aastal, kui kogu majandus oli madalseisus) ning ekspertide arendusplaanid kinnitavad potentsiaali tootmise kasvuks.

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- (või kahanemis)vajadusest ning vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on lisaks pensionile siirduvate töötajate asendamisele vaja juurde täiendavat tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole aga kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ehk uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli (vt lisa 1 Metoodika ptk 1 Andmemudel) asendusvajadust puudutavaid arvutusi. Selleks lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute pensionile jäämise tegelikust vanusest.

OSKA prognoosi kohaselt on plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade tööjõuvajadus kümne aasta jooksul umbes 510 uut töötajat. Neist enamik peavad asendama tööturult tulevikus lahkujaid. Tööjõuvajaduse kasv mõnel põhikutsealal (nt insenerid, spetsialistid, seadistajad) jääb arvuliselt oluliselt väiksemaks kui tootmisoperaatorite arvu 15% vähenemine. Seega tuleb kogu valdkonna asendusvajadusest kompenseerida ainult 2/3. Näiteks ei vaja uuesti täitmist pensioneeruvate kutseharidusega kvaliteedikontrollijate ametikohad, kuid kõrgharidusega tööturult lahkujate kohad küll. Uue tööjõu vajadus on suurim oskustöötajate tasemel, kuhu oodatakse koos asendusvajadusega 335 uut töötajat. Eelkõige vajab asendamist 140 tootmisseadmete operaatorit ja üle 100 mehaaniku (võrreldes 2023. aastaga on muutus –10%). Tippspetsialistide kasvuvajadus on võrreldes 2023. aastaga 11% – enim vajavad asendamist juhid (u 85 inimest), kuid seda võib mõjutada nn ühemehefirmade vähenemine. Lisaks vajatakse uusi tööstusinsenere (u 35 töötajat) nii asendus- kui kasvuvajadusena. Keskastmespetsialistide puhul loodetakse, et automatiseerimine ja robotiseerimine kahandavad vajadust kvaliteedikontrollijate ja katsetajate järele.

Tasemeharidusega tööjõu vajadust vähendavad välistööjõu ja erialase hariduseta töötajate rakendamine. Valdkonna oskustöötajate põhikutsealadel – seadistajad ja tootmisseadmete operaatorid – on rakendatud valdavalt Ukrainast pärit välistööjõudu. Kokku moodustasid 2023. aastal välispäritolu töötajaid 5–6% kõigist plasti- ja kummitööstuse töötajatest – kummitööstuses oli nende osakaal kõigist töötajatest veidi suurem ja plastitööstuses väiksem.

Plasti- ja kummitööstuse põhikutsealadel hõivatute hariduslik taust on väga mitmekülgne. Palju on tehnikaalade õppesuuna lõpetanuid, tippspetsialistide puhul järgneb ärinduse ja halduse õppesuund ning oskustöötajate puhul tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse ning transporditeenuste õppesuund. Õppekavarühma tasemel on enim töötajaid lõpetanud elektroonika ja automaatika õppekavarühma. Samas töötavad näiteks operaatoritena paljud inimesed, kes on lõpetanud isikuteeninduse õppesuuna, mis valdkonnaga otseselt ei haaku, ning kelle puhul on ettevõtted korraldanud väljaõppe pigem töökohal. Suurim on erialase hariduseta (ainult üldharidusega) töötajate osatähtsus seadistajate ja tootmisseadmete operaatorite hulgas, vastavalt 43% ja 40%. Kuna kehtiv plastitöötluse seadistaja kutseõpe ei ole olnud järjepidev (aastatel 2022–2024 ei võetud vastu ühtki õppurit), saab väita, et sihitatud hariduspakkumine kutsehariduses on peaaegu olematu ning ettevõtjad peavad jätkama seadistajate ja operaatorite koolitamist töökohal. Lisaks eelnimetatutele on üldharidus ka rohkem kui 1/4-l kvaliteedikontrollijatest ning meistritest/töödejuhatajatest. Ettevõtjate hinnangul ongi tegemist ametitega, kuhu kasvatakse töö ja kogemuste omandamise käigus, mistõttu ei nähta selles lahendamist vajavat probleemi. Lisaks puudub kutseõpe, mis valmistaks ette vastavaid keskastme spetsialiste.

Välistööjõu jätkuva kaasamise ja piiratud mahus erialase hariduseta tööjõu edasise rakendamise tulemusel kahaneb uue tasemeharidusega tööjõu vajadus kümne aasta perspektiivis 510-lt 485-le. Aastane uue tööjõu vajadus on hinnanguliselt 40–50 uut töötajat, kellest üle 36% on kõrg- ja 64% kutseharidusega.

Tippspetsialistidest on väikest hõive kasvu prognoositud eelkõige tööstus- ja tootearendusinseneridele, keda oli 2024. aastal valdkonnas kokku 180. Igal aastal võiks tööle asuda umbes viis uut tippspetsialisti, et katta nii kasvu- kui ka asendusvajadus. Asendusvajadus puudutab rohkem tööstusinsenere, sest neist (u 40 töötajat) on 55-aastased või vanemad 23%. Tootearendusinseneride hulgas on ülekaalus noored ja keskealised. Samas tekitab küsimusi üldharidusega töötajate suhtarv 23%, mis võib samas viidata töö ja õpingute ühildamisele. Roheprintsiipide olulisuse kasvu tõttu suureneb vajadus ka seni vähe esindatud keskkonnaspetsialistide järele – kasv on kuni 20%.

Automatiseerimise ja robotiseerimise tulemusel meistrite ja töödejuhatajate tööpõld ekspertide hinnangul ei vähene. Küll aga juhtub see kvaliteedikontrollijate ja katsetajate puhul – seal prognoositakse kuni 10% töötajate arvu vähenemist. Samas peaksid kvaliteedikontrollijate asendusvajaduse tulevikus katma kõrg- või ka kutseharidusega spetsialistid, kes vahetaksid välja praegused üldharidusega töötajad, keda on umbes 1/3. Ootused meistrite/töödejuhatajate eelnevale erialasele ettevalmistusele sama kõrged ei ole — järelkasvu on oodata pigem ettevõtte seest, kasutades ära kõrgema potentsiaaliga ja õpihimulisemate operaatorite arenguvõimalusi.

Asendusvajadus on oluline märksõna tootmisseadmete ja masinate mehaanikute puhul, keda töötab valdkonnas ligi 300 ning kellest umbes 30% on juba jõudnud või kes kümne aasta jooksul jõuavad pensioniikka. Kriitiliseks muudab probleemi seegi, et valdkond näeb vajadust täiendavate mehaanikute järele – kasvuprognoos on kuni 10%, mis tähendab, et kahe komponendi summana vajatakse kümne aasta jooksul umbes 100 uut mehaanikut. Tootmisseadmete mehaanikute järelkasv tuleb automaatikute/elektroonikute/mehaanikute/elektrikute kutseõppest, kust jõuab igal aastal tööturule ligi 500 sobiva ettevalmistusega inimest, kellest vähemalt kümmet ootab oma valdkonda aastas tööle plasti- ja kummitööstus.

Peatükis 2 käsitletud tulevikutrendid avaldavad märkimisväärset mõju plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade töötajate teadmiste ja oskuste vajadusele järgneva kümnendi jooksul. Valdkonna arengut kujundavad eelkõige tehnoloogia kiire areng – sh tehisintellekti ja digitaliseerimise laiem rakendamine –, kestlikkuse ja keskkonnanõuete karmistumine ning uute materjalide, eriti biopõhiste ja ümbertöödeldud plastide kasutuselevõtt. See eeldab töötajatelt järjest põhjalikumaid teadmisi polümeeride omadustest ja töötlusprotsessidest, ringmajanduse põhimõtete rakendamisest tootmises, oskust kasutada nutikaid tootmis-, andmeanalüüsi- ja kvaliteedikontrollisüsteeme ning kohanemist kiiresti areneva regulatiivse keskkonna ja materjalitehnoloogiliste uuendustega.

Lisaks mõjutavad tööjõu- ja oskuste vajadust globaalsete tarneahelate ümberkujundamine, suundumus tugevdada Euroopa-sisest tootmist ning rahvastiku vananemine ja tööga seotud ootuste muutumine. Rahvusvahelistes tarneahelates osalevates ettevõtetes muutub järjest olulisemaks järgida rahvusvahelisi kvaliteedi-, ohutus- ja tootmisstandardeid, mis on eeldus usaldusväärsele koostööle partneritega – seda eriti täpselt ajastatud (just-in-time) tootmise ja eksporditurgude puhul. Samal ajal toob suurem spetsialiseerumine ja üha sagedamini projektipõhine või kliendispetsiifiline tootmine kaasa vajaduse, et töötajad suudaksid kiiresti kohaneda uute ülesannetega ning omandada järjepidevalt uusi teadmisi ja oskusi.

See tähendab, et tööandjad seisavad üha enam silmitsi vajadusega toetada töötajate oskuste arengut. Töötajate ootused töötingimustele ja paindlikkusele on kasvanud – soovitakse paremat töö- ja eraelu tasakaalu, ohutumat ja tänapäevasemat töökeskkonda ning suuremat kaasatust töökorraldusse. Kõigi nende muutuste taustal muutub aina vajalikumaks suurendada tööstusvaldkonna atraktiivsust noorte jaoks ning hoida kogenud töötajaid. Mõlemad on lähiaastatel kriitilised tegurid, mis määravad ettevõtete võimekuse jääda konkurentsivõimeliseks.

Eesti kummitööstus on tugevalt ekspordile orienteeritud ja spetsialiseerunud tehniliste kummitoodete tootmisele, sh tihenditele, o-rõngastele ja membraanidele, mis leiavad rakendust peamiselt autotööstuses. Sektori tootmine on suures osas hõlmatud rahvusvahelistesse tarneahelatesse ning ettevõtted tegutsevad kõrgete kvaliteedi- ja tootmisstandardite alusel. Ettevõtetelt eeldatakse tarnekindlust, täpsust, kvaliteeti ja paindlikkust. Sellest tulenevalt vajab sektor töötajaid, kes oskavad järgida rahvusvahelisi kvaliteedi- ja tootmisstandardeid, kasutada mõõteseadmeid ja digitaalseid kvaliteedikontrollisüsteeme, tõlgendada tehnilist dokumentatsiooni ning kiiresti ümber seadistada tootmist klientide spetsiifiliste nõudmiste ja väikeseeria tellimuste alusel. Regionaalselt on tähtsaim keskus Saaremaa, kus asub mitu valdkonna suurimat tööandjat. Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse võimaldab tugevdada rahvusvahelist koostööd ning kasutada kontsernide tehnoloogilist ja arenduspotentsiaali, mis omakorda eeldab valmisolekut töötada rahvusvaheliste süsteemide ja meeskondadega.

Digitaalse ja automatiseeritud tootmisega seotud tehnoloogilised teadmised kuuluvad tööstuses üha laialdasemalt nõutud kompetentside hulka. Kui varem kuulusid sellised valdkonnad nagu PLC-juhtimine⁴²⁴², MES⁴³⁴³-/ERP⁴⁴⁴⁴-platvormide kasutamine või optiline kvaliteedikontroll eelkõige tehnikute ja hooldusspetsialistide pädevusse, siis nüüd on need teadmised vajalikud ka tootmisoperaatoritele ja vahetusevanematele. Tootmistöötajad kasutavad igapäevaselt arvutit ja IT-süsteeme, et jälgida masinate tööd ja tuvastada vigu. Kasvama peab valmisolek töötada AI-põhiste süsteemidega, mis toetavad nii planeerimist kui ka kvaliteedikontrolli. Näiteks võivad toodete või komponentide jooniste põhjal genereeritud automaatsete tootmisparameetrite või ka disainisoovitused tulevikus tootmisprotsesse oluliselt tõhustada.

Eksperdid tõstsid esile vajadust parema arusaama järele tööstuslikest protsessidest ja masinate tööpõhimõtetest. Seadmete tarnijad pakuvad küll esmast käitlemise koolitust, kuid masinate seadistamine, hooldus ja probleemide tuvastamine nõuab väga häid mehhatroonika-, automaatika- ja elektroonikateadmisi. Tootmissuundumuste muutumine – sh suurte seeriatellimuste vähenemine ning väiksema mahuga, keerukamate toodete esiletõus – nõuab ettevõtetelt kiiremat ja paindlikumat tootmisprotsesside ümberseadistamist, mis omakorda eeldab töötajatelt tugevaid seadistamis-, probleemilahendus- ja protsessimõistmise oskusi. Uute tehnoloogiate lisandumisel vajavad täiendusõpet ka juba töötavad tehnikud ja hooldusspetsialistid. Tootmisprotsessides tuleb arvestada üha suurema hulga seadistus- ja juhtimisparameetritega (nt temperatuuri, rõhu, materjalivoo, töökiiruse ja kvaliteedikontrolli seadetega), mistõttu vajatakse „targemaid seadistajaid“. Samuti tuntakse puudust headest vormiremondi mehhaanikutest. Üldine, plastitöötluse seadistajate töökohapõhine kutseõpe, mida on korraldatud Hiiumaa AK ja TTK koostöös, on ettevõtete hinnangul väga väärtuslik ka kummitööstuse operaatorite ja tehnikute teadmiste ja oskuste täiendamiseks.

Kvaliteedikontroll ja -juhtimine muutuvad üha andmepõhisemaks ja AI-l põhinevaks. Kaamera- ja sensorivõrgud ning automaatne mõõtmine võimaldavad kõrvalekaldeid tuvastada reaalajas. See kasvatab oskusvajadust nii tootmisoperaatorite kui ka kvaliteedijuhtide ja protsessiinseneride seas. Operaatoritelt eeldatakse oskust kasutada digitaalseid kvaliteedikontrolli tööriistu, tõlgendada mõõteandmeid ja teha koostööd AI-tööriistadega. Suundumus on, et operaatorgi täidaks juba suure osa kvaliteedikontrollist (vigade tuvastus / MSA-analüüs⁴⁵⁴⁵). Protsessiinsenerid peavad suutma analüüsida tootmisandmeid, optimeerida mõõteprotokolle ning suhelda tehnilistes küsimustes rahvusvaheliste klientidega. Tootmise tugev ekspordisuunitlus kasvatab vajadust põhjalike teadmiste järele rahvusvahelistest kvaliteedi-, tootmis- ja ohutusstandarditest. Näiteks autotööstuses kehtivad IATF 16949 kvaliteedistandardid⁴⁶⁴⁶, mis seavad eesmärgiks null defekti ja nõuavad pidevat parendust kogu tarneahelas. Koostöö labori ja tootearenduse vahel muutub igapäevavajaduseks.

Lisaks tehnilistele oskustele on järjest tähtsamad materjalitehnoloogia tundmine ja keskkonnateadlikkus. Uute materjalide ja komposiitide kasutuselevõtt eeldab sügavamat arusaama kummikeemiast. Kasvavat vajadust keemiainseneeria baasteadmiste järele nähakse eriti arenduses ja materjalide segamistehnoloogiates⁴⁷⁴⁷. Soodsa majanduskliima korral näevad ettevõtted ka materjalitehnoloogia arendusvõimalusi – näiteks metall-kumm komposiitide arendamises –, mis suurendab vajadust keemia-, materjaliteaduse- ja tehnilise taustaga spetsialistide järele.

Valdkondlikud roheoskused muutuvad kummitööstuses järjest olulisemaks – alates keskkonnasäästlikumate materjalide arendamisest kuni tootmisjääkide vähendamise ja ressursitõhusamate protsesside juurutamiseni. Valdkonna ettevõtted toovad välja, et toodete keskkonnasõbralikkus on klientidele väga atraktiivne. Ettevõtted vajavad töötajaid, kes oskavad hinnata materjalide keskkonnamõju, juhtida jäätmevoogusid ning osaleda elutsüklianalüüsi (LCA) koostamises. Kummitööstuses on ökoloogiline jalajälg tähtis teema, kuid võrreldes plastitööstusega on võimalused materjalide taaskasutuseks ja ringluseks piiratumad – eelkõige seetõttu, et vulkaniseeritud kumm ei ole termoplastiline ning seda ei saa sulatada ega uuesti vormida erinevalt enamikest plastidest. Kuigi biopõhiseid või ringlusesse suunatavaid ökomaterjale – näiteks taastuvtoorainest täiteaineid (riisikestad, tärklis, ligniin, tselluloos) või osaliselt biopõhist kummi – teatud määral kasutatakse, on nende rakendamine veel piiratud ja arengujärgus. Enamik tootmisjääke ja kasutuselt kõrvaldatud tooteid suunatakse endiselt energiakasutusse või utiliseerimisele. Siiski kasvab surve kasutada vähema keskkonnamõjuga materjale ja tootmismeetodeid.

Kummitööstuse töötajatel peavad olema väga head teadmised tööohutusest, sh peavad nad tundma ergonoomika põhimõtteid. Õigemad töövõtted ja töötamise viisid toetavad töötajate pikemat ja tervemat tööiga ning aitavad ennetada vaimse tervise probleeme. Töötajad peavad mõistma tööjuhiste ja sisekorraeeskirjade järgimise vajalikkust, et tagada ohutus, tõhusus ja koostöö ettevõttes.

Rahvusvahelisse tootmis- ja koostöökeskkonda lõimunud kummitööstus seab töötajatele üha kõrgemad suhtlus- ja koostööoskuste nõuded. Rahvusvahelistes tarneahelates toimiv kummitööstus eeldab inseneridelt ja kvaliteedijuhtidelt, aga sageli ka juba kvaliteedikontrollijatelt ja seadistajatelt võimet suhelda tellijate ja partneritega, eriti saksa ja inglise keeles. Peab mõistma võõrkeelseid juhiseid, oskama koostada tehnilist dokumentatsiooni, esitada mõõteprotokolle ning osaleda arendusdiskussioonides. Samuti muutuvad üha olulisemaks koostöö- ja probleemilahendusoskused, täpsus, paindlikkus ja õppimisvõime.

Kokkuvõttes liigub kummitööstus keerukama ja teadmispõhisema tootmise suunas, kus töötajate roll on mitmekesisem ja tehniliselt nõudlikum. Oskuste arendamise keskmesse tõusevad tehnoloogiline kirjaoskus, materjalide ja protsesside mõistmine ning opereerimine rahvusvahelises ärikeskkonnas. Tööandjad rõhutavad vajadust praktilise väljaõppe, pideva täiendõppe ja paindlike oskuste arendamise järele kogu töötajaskonna ulatuses.

Eesti plastitööstus on samuti suures osas ekspordile suunatud ning keskendub tehniliste plastdetailide, pakendite ja komponentide tootmisele, mille suurimad kasutusvaldkonnad on toidu-, elektroonika- ja masinatööstus ning ehitussektor. Suur osa Eesti plastitööstuse ettevõtetest, eriti suuremad tootjad, tegutsevad rahvusvaheliste tellijate allhankijatena ning on lõimitud rahvusvahelistesse tarneahelatesse, kus edukus sõltub eeskätt kõrge kvaliteedi, täpsuse, tarnekindluse ja paindlikkuse tagamisest. See eeldab töötajatelt võimet muutuvate tellimustega kiiresti kohaneda, oskust sujuvalt ja täpselt ümber seadistada tootmisliine ning kasutada digitaalseid tootmis- ja kvaliteedikontrollisüsteeme.

Valdkonna suurima hõivega ettevõtted tegutsevad peamiselt Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ligi pool kogu sektori tööjõust. Piirkonna tootmist iseloomustab suur automatiseerituse tase, lühikesed tootmistellimuste tsüklid ning kõrged kvaliteedinõuded, mis loovad tugeva nõudluse mehhatroonikataustaga seadistajate ning kvaliteedikontrolli ja andmetöötlusoskustega spetsialistide järele. Lisaks on tähtsad plastitööstuse keskused kujunenud Tartumaale, Hiiumaale, Saaremaale ja Ida-Virumaale, kus kohalik tootmisprofiil kujundab samuti piirkonnaspetsiifilisi oskusvajadusi.

Harju- ja Tartumaal toetavad plastitööstuse arengut head võimalused teaduspõhiseks tootearenduseks ja koostööks ülikoolidega. Hiiumaal, kus tootmise fookus on biolagunevatel plasttoodetel, nagu komposteeritavad kilekotid, on vajalikuks kujunenud tootmisprotsesside haldamise ja arendamise oskused – sh teadmised materjalikäitlusest, biopolümeeride töötlemise tehnoloogiatest ning kvaliteedinõuete ja -kontrolli lahenduste kasutamisest. Veepuhastusfiltrite tootmine Ida-Virumaal toob esile keskkonna- ja materjalitehnoloogia oskuste vajaduse.

Plastitööstuse ekspertide hinnangul on valdkonna võtmeoskused tunda plastmaterjalide omadusi ning vallata erinevaid plastitöötlemistehnoloogiaid ja -seadmeid. Ehkki plastitehnoloogia süvateadmistega tippspetsialistide, nagu inseneride ja tehnoloogide, vajadus ei ole arvuliselt suur, on nende olemasolu ettevõtte jaoks ärikriitiline. Oskusvajadust kasvatab üha tugevam suund kliendispetsiifiliste, unikaalsete ja tehniliselt keerukate toodete arendamisele, kus lisaks tootearendusele muutub oluliseks pakkuda tehnilist kliendituge – sh tootedisaini, funktsionaalsuse analüüsi ja arenduskoostööd. Plastitööstuse insenerid täidavad ettevõttes sageli erinevaid rolle, alates protsesside optimeerimisest kuni uute toodete arendamiseni. Toodete ja tootmistehnoloogiate väljatöötamise etapis on neil keskne roll tehniliste lahenduste kavandamisel ja rakendamisel, mis eeldab tugevaid oskusi programmeerimises, modelleerimises ja protsesside automatiseerimises. Järjest enam eeldatakse, et tuntakse hästi spetsiifilisi töövahendeid, näiteks Moldflow’d, Moldex3D’d või teisi valdkonnaspetsiifilisi modelleerimistarkvarasid. Samuti peab olema hea 3D-mõõtmise, jooniste lugemise ja geomeetriliste tolerantside mõistmise oskus. Lisaks tehnilisele arendustööle osalevad insenerid sageli organisatsioonisisese teadmiste jagamise ja koolitamise protsessis, toetades näiteks kvaliteedijuhtide, projektijuhtide ja seadistajate arengut.

Tööstuse digitaliseerumise ja nutikate tootmissüsteemide levikuga kasvab tööandjate huvi ka tehisintellektil põhinevate töövahendite tundmise ja rakendamise kogemusega spetsialistide vastu.

Samal ajal tootmise tehnoloogilise arenguga kasvab oluliselt seadistajate oskuste arendamise tähtsus. Tootmine liigub keerukamate toodete, suurema tehnilise täpsuse ning paindlike, partiipõhiste tootmislahenduste suunas, kus tuleb sageli hallata mitut robotit või seadmerühma ühel ajal. Seadistaja töö ei piirdu vaid tööprotsessi käivitamisega – see eeldab süsteemset arusaamist kogu tootmistsüklist. Ideaalis on seadistajal taust mehhatroonikas, automaatikas või CNC⁴⁸⁴⁸-masinate käitamises ning ta mõistab nii masina seadistamist, töötlusparameetrite valikut kui ka näiteks jahutusprotsessi optimeerimist. Sagedased ümberseadistused nõuavad oskust valida sobivad töötlusparameetrid, reguleerida iseseisvalt surveid ja temperatuure ning tagada protsessi stabiilsus. Robotite ja tootmissüsteemide häälestamine eeldab automaatika ja mehhatroonika teadmisi, mis võimaldavad seadmeid iseseisvalt käitada ja teha sisulist koostööd tehnilist tuge pakkuvate partneritega (nt vigade või defektide tuvastamisel, dokumenteerimisel). Seetõttu muutub seadistaja roll järjest tehnilisemaks ning eeldab üha laiapõhjalisemat tehnilist pädevust.

Materjalide tundmine kui valdkonnaspetsiifiline kompetents on plastitööstuses konkurentsieelise loomisel üha vajalikum. Polümeeride omaduste, töötlusprotsesside ja segamistehnoloogiate mõistmine võimaldab ettevõtetel kiiremini reageerida uutele kliendinõuetele ja muutuvatele materjalitrendidele. Bioplastide, taaskasutatud plasti graanulite ja spetsiaalsete täiteainetega materjalide laialdasem kasutus nõuab süvitsi teadmisi plastmaterjalide struktuurist ja töötlusparameetritest ning nende mõjust lõpptoote omadustele. Samal ajal otsitakse endiselt alternatiive olemasolevatele bioplastidele, et suurendada materjalide funktsionaalsust ja vähendada keskkonnamõju.

Tööandjad rõhutavad, et hea materjalitundmine – alates plastide töötlusomaduste mõistmisest kuni nende mõju hindamiseni toote kvaliteedile – on vajalik mitmetel plastitööstuse põhikutsealadel, mis hõlmavad erinevaid töövaldkondi ja -funktsioone, nagu tootearendus, kvaliteedikontroll, tarnijasuhtlus ja kliendinõustamine. Kuigi ettevõtted saavad materjalivaliku ja -arenduse juures tuge ka tarnijatelt, peetakse materjalide tundmist ettevõtte sees siiski võtmekompetentsiks. See võimaldab teha läbimõeldud otsuseid ja tagada, et kasutatav materjal ja valitud töötlusprotsess vastavad nii tootenõuetele kui ka kliendi ootustele.

Plastitööstuses muutub kvaliteedijuhtimine järjest enam andmepõhiseks ning see lõimitakse tootmisprotsessidega, et jälgida ja juhtida kvaliteeti juba reaalajas tootmisliinil. Üha enam kasutatavad optilised, sh kaamerapõhised ja masinnägemisel põhinevad mõõtesüsteemid ning AI-toega järeldusmudelid aitavad kohe tuvastada kõrvalekaldeid ja teha seadistusettepanekuid. Tööandjate hinnangul kasvab vajadus oskuste järele, mis hõlmavad valdkonnaspetsiifilise tarkvara kasutamist, SPC⁴⁹⁴⁹- ja MSA⁵⁰⁵⁰-analüüside tegemist ning mõõteandmete tõlgendamist reaalajas.

Andmepõhise kvaliteedijuhtimise kõrval tõuseb plastitööstuses esile tooteohutuse tagamine kui järjest vajalikum oskuste valdkond. Eriti kõrgreguleeritud sektorites, nagu toidu-, meditsiini- või elektroonikatööstus, tähendab see, et lisaks mõõteandmete analüüsile tuleb hinnata toodete ohutust kogu elutsükli vältel. See eeldab teadmisi kasutatavate materjalide omadustest ja potentsiaalsetest riskidest, aga ka oskust rakendada erinevaid riskianalüüsi meetodeid ja järgida asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Kui väiksemgi muudatus plastdetailide disainis või tootmisprotsessis võib mõjutada lõpptarbija turvalisust, muutub võime süsteemselt hinnata ohutuskriteeriume ja dokumenteerida vastavust oluliseks osaks kvaliteedi- ja arendusspetsialistide oskusprofiilis.

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemad kujunevad plastitööstuses järjest tähtsamaks oskusvaldkonnaks, mille tundmist oodatakse nii arendus-, kvaliteedi- kui ka tootmistöötajatelt. EL-i rohepoliitikad, nagu ringmajanduse tegevuskava ja plastistrateegia, suunavad ettevõtteid vähendama keskkonnamõju ning suurendama ressursside tõhusust kogu väärtusahelas. Selleks vajatakse töötajaid, kes oskavad hinnata toodete ja tootmisprotsesside CO₂-jalajälge, teha elutsükli analüüse ning rakendada ringmajanduse põhimõtteid, sh kavandada tooteid materjaliringlust silmas pidades, hinnata jäätmevoogude taaskasutuspotentsiaali ja planeerida teisese toorme kasutust.

Samuti peab oskama kasutada asjakohaseid hindamismetoodikaid ja tarkvaralahendusi, tõlgendada materjaliandmeid ning leida keskkonnasõbralikke tootmislahendusi. Need teadmised muutuvad sama tähtsaks kui tehniline kompetents. Üha enam on vaja tunda plastitööstusele kohalduvaid keskkonnaregulatsioone ja standardeid, mis on vältimatult vajalikud vastavuse tõendamisel ja arendustöös. Kuna rahvusvahelised kliendid ootavad järjest suuremat läbipaistvust ja keskkonnaalast vastutust, muutub suutlikkus tõendada kestlikkuse nõuetele vastavust ettevõtte jaoks oluliseks konkurentsieeliseks.

Plastitööstuse töötajatele on väga vajalikud head teadmised tööohutusest, sh peavad nad tundma ergonoomika põhimõtteid. Õigemad töövõtted ja töötamise viisid toetavad töötajate pikemat ja tervemat tööiga ning aitavad ennetada vaimse tervise probleeme. Töötajad peavad mõistma tööjuhiste ja sisekorraeeskirjade järgimise vajalikkust, et tagada ohutus, tõhusus ja koostöö ettevõttes.

Plastitööstuses on üldoskused üha vajalikumad nii arenduse, tootmise kui ka kvaliteedi tagamise protsessides. Kuna suure osa erialaspetsiifilistest teadmistest omandavad töötajad töökohal, muutub määravaks õppimisoskus – valmisolek omandada kiiresti uusi töövõtteid, tehnoloogiaid ja standardeid. Samuti vajatakse tugevat analüüsi- ja probleemilahendusoskust, eriti inseneride, tehnoloogide ja seadistajate puhul, kes peavad toime tulema keerukate tootmisülesannetega. Üldoskustest tõuseb esile koostööoskus, mis on kriitiline arendustiimide, inseneride, labori ja tootmise tehniliste spetsialistide (operaatorid, seadistajad) vahelises infovahetuses. Rahvusvahelises B2B-müügis⁵¹⁵¹on vältimatu inglise ja saksa keele oskus, mis võimaldab suhelda klientidega, koostada tehnilist dokumentatsiooni ja osaleda arendusaruteludes. Digitaalse tootmise keskkonnas muutuvad järjest tähtsamaks digitehnoloogia kasutamise oskus ja digitaalne kirjaoskus. Lisaks oodatakse töötajatelt tugevat enesejuhtimise oskust ja vastutustunnet – tööde planeerimise, juhiste järgimise ja ootamatustele reageerimise oskus on plastitööstuse sujuva ja kvaliteetse tootmise eeldus.

Peatükis antakse ülevaade valdkonna põhikutsealadega seotud taseme- ja täiendusõppest ning koolituspakkumisest. Tasemeõppe lõpetajate piisavuse hindamiseks tööjõuvajaduse alusel analüüsiti tasemeõppe koolituspakkumist prognoosiperioodil. Analüüs puudutab õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutsealadele, ehk nn valdkonnaga otseselt seotud õppekavu (vt lisa 6). Õppekavade loetelu koostati EHIS-e ja TÖR-i andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ning tööandjate ja õppeasutuste esindajate sisendi põhjal. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHIS-e andmete põhjal 2024/2025. õppeaasta seisuga.

Plasti- ja kummitööstuse praeguse tööjõu haridustase on võrreldes sidusvaldkondadega tagasihoidlikum – kõrgharituid on plastitööstuse alavaldkonnas 27% ja kummitööstuse alavaldkonnas kõigest 19%. Võrdluseks oli näiteks farmaatsiatööstuses kõrgharidusega töötajate osatähtsus üle 60% ja keemiatööstuses 40%. Umbes 40%-l plasti- ja kummivaldkonna töötajatest on kutseharidus, kuid see ei tähenda alati erialaga seonduvat haridust – näiteks on ligi 70 operaatorina töötavat inimest lõpetanud isikuteeninduse õppesuuna. Kuna EHIS sisaldab andmeid alates 2006. aastast, saab hariduse sisu hinnata vähem kui 20 aasta pikkuse perioodi kohta. Seega puudub haridusinfo suure osa töötajate kohta, kes omandasid üldhariduse enne 2000. aastat või kes sündisid 1980. aastal või enne seda. Kõige adekvaatsem pilt on saadud kutseharidusega töötajate kohta, sest umbes 45% töötajate puhul on nende lõpetatud õppekava teada. Aastatel 2006–2023 lõpetanute andmete analüüsimisel selgus, et plasti- ja kummitööstuse põhikutsealade töötajad on enim lõpetanud tehnikaalade õppesuuna (kokku üle 270, neist 200-l on kutse- ja üle 70-l kõrgharidus). Õppesuuna sees on enim elektroonika ja automaatika ning mehaanika ja metallitöö õppekavarühma lõpetanuid. Teisel kohal on õppesuundadest arhitektuur ja ehitus, mille on lõpetanud üle 90 töötaja, neist enamik kutsehariduses. Kolmandal kohal on ärindus ja haldus – see on ka ainuke suure lõpetajate arvuga õppesuund, kus ligi 60% lõpetajatest on omandanud kõrghariduse. Neljandal kohal on üllatavalt isikuteenindus (lõpetanuid u 75), kus valdav osa töötajatest on samuti omandanud kutsehariduse, kuid hinnanguliselt ei ole tegemist erialase rakendumisega. Veidi vähem on tootmise ja töötlemise õppesuuna lõpetajaid, keda on valdkonnas veidi üle 70 – neist 60% samuti kutseõppekavadelt. Järgnevad transporditeenuste suuna lõpetanud – 55 töötajat.

Valdkonda sobivat erineva tasemega kõrgharidust pakuvad nii TÜ kui ka TalTech. TÜ-s saab õppida bakalaureuseõppes füüsika, keemia ja materjaliteaduse erialal, kus lõpetab keskmiselt 34 üliõpilast aastas, ja magistriõppes materjaliteaduse ja tehnoloogia erialal, mis on pigem populaarne välisüliõpilaste hulgas, kuid kus 2023/2024. õppeaastal lõpetas kuus Eesti üliõpilast. TalTechi õppekavade valikusse kuuluvad materjalitehnoloogia bakalaureuseõpe, mille lõpetas viimase kolme aasta keskmisena 13 üliõpilast, ja puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia magistriõpe, mille lõpetas 11 Eesti üliõpilast. Sarnaselt TÜ magistriõppekavaga on TalTechi magistriõppes ülekaalus välisüliõpilased, kes ettevõtjate hinnangul ei soostu tööpakkumistega väljaspool Tallinna. Samuti piirab välisüliõpilaste Eestisse tööle jäämist rahvusvahelise õppekava ülesehitus, mis jagab õppe konsortsiumisse kuuluvate ülikoolide vahel ning viimaseks õpiperioodiks valitakse pigem Aalto Ülikool Soomes⁵²⁵², AgroParis⁵³⁵³, Reimsi⁵⁴⁵⁴või Liege Ülikool Belgias⁵⁵⁵⁵. Eesti üliõpilaste huvi jätkata pärast materjalitehnoloogia bakalaureuseõpet magistriõppes on tagasihoidlik – seda teevad pigem üksikud. Samas tullakse õppima ka teist korda, olles varem omandanud mõne teise eriala.

Puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia õppekavas on kolm vastavatele materjalidele keskenduvat spetsialiseerumist. Kuna materjalitehnoloogia vaatest on neil järjest suurem ühisosa, näeb ülikool vajadust valdkonda senisest integreeritumalt käsitleda. Arvestades, et puidust on saamas plasti üks toore, on plasti- ja puidutehnoloogia õppes kavas suurendada spetsialiseerumiste ühisosa. Lisaks on roheoskuste programmi⁵⁶⁵⁶ raames paralleelselt arendamisel nii horisontaalsete roheoskuste õpetamine kui ka kogu valdkonna õppekavade analüüs, et hinnata valdkondlike roheoskuste kajastumist ja võimalusi neid süsteemsemalt lõimida.

Bakalaureuse- ja magistriõppele pakuvad eelnimetatud kõrgkoolid ka materjaliteaduse doktoriõpet – TalTech-is on keemia- ja materjalitehnoloogia õppekava (keskmiselt neli lõpetajat aastas, enamik välisüliõpilased) ja TÜ-s materjaliteaduse õppekava (üks-kaks lõpetajat aastas).

Plasti- ja kummitööstus baseeruvad tehnoloogial, mistõttu on olulisel kohal tootmise juhtimise ja tootmistehnikaga seotud õppekavad (vt tabel 4). Sobivat haridust pakuvad TalTech, TTK, Eesti Maaülikool (EMÜ) ja TÜ. Viimastel aastatel on valdkonda enim tööle asunud tööstustehnika ja juhtimise (MA, TalTech), tehnika ja tehnoloogia (BA, EMÜ), tootearenduse ja tootmistehnika (BA, TalTech) ning masinaehituse (RAK, TKTK) õppekavade lõpetanud.

Plasti- ja kummitööstuses töötamiseks on igati asjakohane ka keemiaalane haridus, mida saab omandada TÜ-s, Tallinna Ülikoolis (TLÜ) ja TalTechis. Õppimisvõimalused on avatud kõigil kõrghariduse astmetel. EHIS-e andmestik perioodi 2006–2022 kohta kinnitab, et umbes üks õppekavarühma „Keemiatehnoloogia ja protsessid“ lõpetaja jõuab igal teisel aastal (või üle aasta) valdkonda tööle. 2024/2025⁵⁷⁵⁷. õppeaasta loetelu haridustasemeti on esitatud lisas 6.

Peatükis antakse ülevaade, millised on kõrghariduse omandamise võimalused rakenduskõrgharidusõppest doktoriõppeni nii Tallinna kui ka Tartu kõrgkoolides (vt tabel 5).

Õppekavad võib tippspetsialistide põhikutsealade põhjal jaotada nelja kategooriasse: tootmiskorraldus ja -tehnika (põhikutseala tööstusinsenerid), tootearendus (tootearendusinsenerid), keemia- ja materjalitehnoloogia (keemiainsenerid) ning juhtimine ja keskkonnatehnoloogia⁵⁸⁵⁸ (juhid ja keskkonnaspetsialistid). Järgnevalt on antud ülevaade õppekavadest, mida eri kõrghariduse astmetel õpetatakse, ja nende lõpetajatest (vt joonised 8–11). Enim (30) on selliseid õppekavu TalTechis, mis on ootuspärane, sest kõrgkooli üks põhieesmärke on tööstusele sobivate tippspetsialiste ettevalmistamine. Plasti- ja kummitööstuse vaates on enim lõpetajaid rakendunud järgmistelt õppekavadelt⁵⁹⁵⁹ – „Tootearendus ja tootmistehnika“ (MA), „Tööstustehnika ja juhtimine“ (MA), „Masinaehitus“ (RAK) ja „Tootearendus ja robootika“ (BA). Poole vähem (15) asjakohaseid või valdkonnaga haakuvaid õppekavu pakub TÜ. Tähelepanuta ei saa jätta EMÜ õppekavu „Tehnika ja tehnoloogia“ (BA), „Tehnotroonika“ (RAK) ja „Tootmistehnika“ (MA), kust on kõikjalt valdkonda tööle tuldud. Eesti Kunstiakadeemia (EKA) pakutavatest õppekavadest võiksid sobida bakalaureuseõppekavad „Disain ja innovatsioon“ ja „Tööstus- ja digitootedisain“ ning magistriõppekava „Ringdisain“. Varem on valdkonda tööle jõudnud EKA õppekava „Disain ja rakenduskunst“ (MA) lõpetanud.

Plasti- ja kummitööstuses töötamiseks sobiva rakenduskõrghariduse omandas õppeaastate 2021/2022 kuni 2023/2024 keskmisena 148, bakalaureuseõppe 309, magistriõppe 368, integreeritud õppe 9 ja doktoriõppe 42 tulevast tippspetsialisti. Kokku lõpetas aastas üle 870 üliõpilase. Kuna õppeaastatel 2022/2023 kuni 2023/2024 kõrgkooli sisseastujate arv valitud õppekavadel kasvas, siis pikemas perspektiivis võib tulevikutööjõu puhul olla optimistlik. Eeldades, et huvi on pikemaajalisem või jätkub ning kõrgkoolid on asunud tõhusamalt üliõpilaste õpimotivatsiooniga tegelema (sh korraldatakse õppima asumisel vestlus, et hinnata üliõpilaskandidaadi huvi valdkonna vastu ja soovi konkreetne eriala omandada), kasvab tulevikus loodetavasti ka lõpetajate arv.

Kõrgkooli lõpetajate rakendumist Eesti tööturul mõjutab mõningal määral välisüliõpilaste osatähtsus. Valdkonda sobivate materjaliteaduse ja -tehnoloogia õppekavade üliõpilaste hulgas on välisüliõpilaste osatähtsus pisut suurem magistriõppes (53% kolme aasta keskmisest vastuvõetud üliõpilaste arvust) ja võrdne doktoriõppes (50%). Varem on materjalitehnoloogia õppekaval olnud rohkem välisüliõpilasi. Bakalaureuseõppes välisüliõpilasi ei ole. 2/3 plasti- ja kummitööstuse kõrgharidusega tippspetsialistidest on omandanud vähemalt magistrikraadi. See tendents peaks kindlasti jätkuma, sest bakalaureuseaste kujundab küll arusaama tehnoloogilistest võimalustest, kuid alles magistriõpingud tagavad süvateadmised valdkonnast. Seetõttu on oluline suurendada noorte huvi, et nad jätkaksid kõrgkooliõpinguid magistrantuuris ning võimaluse korral soodustada seda töötamise kõrvalt, kui noor on otsustanud pärast bakalaureuseõpet tööturu kasuks. Siinkohal tuleb teha erand rakenduslikule kõrgharidusele, mis annab palju paremad praktilised oskused kui bakalaureuseõpe ja millele edasine kõrgharidustee on boonus, kuid mitte ilmtingimata tähtis.

Plasti- ja kummitööstuse, aga ka laiendatud keemiatööstuse tulevikuvaadet toetab sisseastumise infosüsteemi 2022. aasta andmete analüüs, mis näitas, et huvi tehnika- ja loodusteaduste valdkonna vastu püsib – enim oli sisseastujaid küll ärinduse õppekavadel (1402), kuid neile järgnesid tehnika valdkonna õppekavadele sisseastujad (1374). Analüüsist selgus, et edasiõppimisel on küllaltki määrav gümnaasiumi õppesuund: LTT⁶⁰⁶⁰ suunal õppinutest kandideerisid pooled LTT õppekavadele, humanitaarsuuna lõpetanud eelistasid humanitaaria ja ärinduse õppekavu, sotsiaalsuuna lõpetanutest tundis mõne tehnikavaldkonna õppekava vastu huvi ainult 14%) . LTT valdkonnas õppima asunutest oli 92% teinud laia matemaatika riigieksami, mistõttu saab kinnitada, et nendele erialadele pääsemiseks on mõistlik õppida gümnaasiumis laia matemaatikat. Kõigist kõrgkooli kandideerijatest (sõltumata õppevaldkonna valikust) olid teinud laia matemaatika riigieksami 70% eesti keeles õppinutest (samas 60% vene keeles põhikoolis õppinutest).

Viimastel aastatel on kõrgharidusõppe õppekavade baasil hoogustunud ka väiksema mahu ja lühema kestusega mikrokraadide pakkumine. Sellised õppelahendused aitavad täita tööturu vajadust sihipärase täiendusõppe järele ning pakuvad õppijatele uusi võimalusi oma erialaseid oskusi suurendada. Näiteks pakub TalTech mitmeid uusi mikrokraade, mis keskenduvad materjalide ringlusele, kestlikkusele ja tootmise uuendamisele, sh on mikrokraadid „Ringmajandus ja materjalitehnoloogia“ ⁶¹⁶¹ ning „Materjalide taaskasutamine ja ökodisain“⁶²⁶². Need õppekavad võimaldavad õppijatel omandada erialaseid oskusi lühema ajaga ja paindlikult töö kõrvalt, pakkudes nii töötajatele individuaalselt kui ka tööandjatele täiendavaid võimalusi töötajate kompetentse arendada ja oskusi mitmekesistada. Samas on oluline, et ka tööandjad/esindusorganisatsioonid ise annaksid kõrgkoolidele oma mikrokraadi/täiendõppe vajadustest sisendit, et pakutav kataks töömaailma vajadused.

Kutseõppe tasemel on olnud võimalik õppida plastitöötluse seadistajaks ja laborandiks⁶³⁶³. Plastitöötluse seadistaja õpe toimub Hiiumaa AK-s (vt joonis 12) ja laborandi õpe Ida-Virumaa KHK-s.

Plastitöötluse seadistaja õppekava on 4. taseme kutseõppe esmaõpe, mille eeldus on põhiharidus. Tegemist on töökohapõhise sessioonõppega (õpipoisiõppega), kus saab õppida paralleelselt töötamisega. Õpe kestab üheksa kuud, mille käigus läbib õpilane 1/3 õppest koolis ja 2/3 ettevõttes. Õpet alustati õppekaval 2017. aastal ning esimesel kolmel aastal õppegrupid komplekteeriti. Seejärel tekkis aastane paus ning paraku ei ole ka viimasel kolmel aastal vastuvõttu toimunud. Seoses võimalusega taotleda õppe rahastamist ESF-i projektist PRÕM+ õnnestus õppekava õppeaastal 2025/2026 taas avada. Kutseregistri andmetel on aastatel 2018–2022 väljastatud kokku 32 plastitöötluse seadistaja (tase 4) kutsetunnistust. Ekspertide hinnangul ei jätku õppureid igaks õppeaastaks, kuid üle aasta peaks ühe õppegrupi jagu huvilisi olema. Lisaks nähakse vajadust õppekava sisulise ja vormilise ajakohastamise järele nii õppetöö iseloomu kui ka valdkonna arengusuundi arvestades. Ekspertide arvamuse põhjal võiks näiteks senisest enam kasutada veebiõpet, mis vähendaks õppurite aja- ja rahakulu ning suurendaks tööandjate valmisolekut töötajaid õppima suunata. Viimastel aastatel on veebiõppe võimalused oluliselt laienenud, pakkudes õppekorralduses paindlikke lahendusi. Plastitöötluse seadistaja kutsestandard kehtib kuni 2027. aastani, mil on kavandatud seda korraliselt uuendada.

Laborandi eriala haakub kaudsemalt ka plasti- ja kummitööstuse kvaliteedikontrollijate ja testijate põhikutsealaga. Seda saab õppima asuda Ida-Virumaa KHK-s põhikooli järel; 3-aastase statsionaarse õppe käigus omandatakse ka keskharidus. Õppe asukoha tõttu on eriala orienteeritud pigem põlevkivikeemia valdkonnas rakendumisele. Õpe oli aastaid piirkonnale iseloomulikult venekeelne ja on seda osaliselt siiani, mis võib kujuneda takistuseks vene keele mittevaldajatele. Kuna plasti- ja kummitootmise ettevõtted asuvad peamiselt teistes Eesti piirkondades, sh Tartus, Rõngus, Saaremaal, Hiiumaal ja Tallinnas, ei sobitu kooli asukoht võimalike tulevaste tööandjate paiknemisega. Laborandi õppekava lõpetajatest on laiendatud keemiatööstuse vaates suur puudus, sest lõpetajaid vajavad lisaks keemiaettevõtetele puidukeemia ja veekäitlusettevõtted ning erinevad laborid⁶⁴⁶⁴. Lõpetajate nappust põhjustab muu hulgas katkestajate üsna suur osatähtsus, eriti laborandiõppes, kus lõpueksamini ei jõua pooled alustajad. Võimalik, et mõjur on ebapiisavalt läbimõeldud erialavalik, soov õppida kodulähedases piirkonnas (sh samas keeleruumis) või ootus omandada keskharidus lihtsamalt.

Laborandi eriala lõpetanutest puudub 19%-l TÖR-i kirje, 10% on rakendunud puhastatud naftatoodete tootmises (EMTAK 192), 9% elektrienergia tootmises (EMTAK 351) ning 7% nii põhikemikaalide tootmises (EMTAK 201) kui ka hotellinduses (EMTAK 551). Laborantide puhul ei seostu 1/4 tegevusvaldkond lõpetatud erialaga. Lõpetajate ja erialase rakendumise andmete võrdluses leidis kinnitust, et laborantide õpe Ida-Virumaa KHK-s ei taga piisavat järelkasvu laborante vajavatele tegevusaladele.

Plasti- ja kummitööstuse tööjõuvajaduse analüüs näitab, et kuigi laborantide arvuline vajadus ei ole suur, on kvalifitseeritud töötajate olemasolu siiski oluline. See toetab ka OSKA 2024. aasta farmaatsiatööstuse uuringus välja toodud ettepanekut laborandi eriala õppevõimaluste laiendamise kohta.

Valdkond vajab tagasihoidlikul arvul keemiaprotsesside operaatoreid, kuid neid koolitatakse vähesel määral Ida-Virumaa KHK-s piirkonna (põlevkivi)keemiatööstuse tarbeks.

Veekäitlusoperaatoreid koolitatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuses (KHK) eelkõige veekäitlusega tegelevate ettevõtete, kuid ka suure veetarbimisega tööstusettevõtete jaoks. Õpe kestab kaks aastat ja on töökohapõhine. Õppima asumise eeldus on omandatud keskharidus. Veekäitlusoperaatoriks õppijad on eriti motiveeritud, sest neist lõpetab ligi 80%. Plasti- ja kummitööstuses võiksid veekäitlusoperaatorid rakenduda keemiaprotsesside operaatoritena.

Kuna plasti- ja kummitööstus, nagu suur osa tööstusest, on üles ehitatud tehnoloogilistele tootmisprotsessidele, vajab valdkond mõõdukal arvul mehhatroonikuid, automaatikuid, mehaanikuid ja elektrikuid. Koolituspakkumine nimetatud erialade lõpetajatest (vt tabel 6) on valdkonna jaoks enam-vähem piisav, kuigi vanemaealiste asendusvajadus on suur (ligi kümme inimest aastas). Samas vajatakse tehnilise haridusega töötajaid ka seadistajateks ja operaatoriteks. Mehaanikuid, elektroonikuid, automaatikuid ja elektrikuid koolitatakse 12 kutseõppeasutustes üle Eesti⁶⁵⁶⁵,⁶⁶⁶⁶. Aastas lõpetab vastavatel õppekavadel keskmiselt ligi 500 kutseõppurit, mis peab katma nii tööstuse kui laiemalt ka kogu majanduse (nt ehituse, kinnisvarahoolduse) vajaduse. Seega võib lõpetajate märkimisväärne arv osutuda spetsialistide vajaduse vaates siiski ebapiisavaks. Plasti- ja kummivaldkonnas on just tööstusseadmete mehaanikute (st mehaanikute, automaatikute, mehhatroonikute, elektrike) võimalikust pensioneerumisest tingitud asendusvajadus üks suurimaid. Ühest küljest on küll valdkonda enim rakendunud elektroonika ja automaatika õppekavarühma kutseõppe lõpetanuid, kuid asendusvajaduse katmiseks peaks rakendumismäär olema märksa kõrgem.

Valdkonda sobib erinev hariduslik taust – peamiselt erinevad tehnilist kutse- ja kõrgharidust pakkuvad, aga ka materjalitehnoloogia ja keemia õppekavad. Sobivaid õppekavu on palju (vt lisa 6), kuid valdkonda rakendutakse vähe. Põhjus võib olla, et otseselt valdkonnaga on seotud ainult üks kõrg- ja üks kutseõppe õppekava – vastavalt TalTechi ingliskeelne puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia (MA) ja Hiiumaa AK plastitöötluse seadistaja (KUT) õppekava. Samuti võib argumendina välja tuua, et enamik suuremaid plasti- ja kummitööstuse ettevõtteid ei asu suuremates linnades. Ettevõtjate hinnangul saab ettevõtte asukoht arvestatavaks takistuseks, eriti välisüliõpilaste palkamisel. Hea võimalus äratada tulevaste töötajate huvi ettevõtte vastu on pakkuda praktikakohta.

Lisaks plasti-/kummitööstuse spetsiifikale vajab valdkond küllalt palju tehnilise kõrgharidusega tippspetsialiste. Paraku näitavad viimased aastad, et valdkonnaga liitub märksa vähem sobiva kõrgharidusega töötajaid, kui oleks vajalik. Samas on rõõm tõdeda, et juba rakendunud tippspetsialistide hulgast on esindatud nii tootmistehnika, robootika kui ka tehnoloogia.

Kutsehariduses ei ole viimasel kolmel aastal plastitöötluse seadistaja õppekava lõpetanuid olnud. Kuna õppekaval varem õppinute puhul on tegemist töökohapõhise õppega, st õppurid töötasid valdkonna ettevõtetes, kinnitab TÖR-i andmestik, et 70% toonastest õppureist töötas seal ka 2024. aastal. Õppekava jätkusuutlikkuse ja töötajate pädevuse tõstmise huvides peavad ettevõtted leidma võimalusi oma töötajaid koolitada, sest endiselt on 40% (üle 700) tootmisseadmete ja masinate operaatoritest üldharidusega.

Kutsehariduse teine ja mahult suuremgi katsumus on valmistada ette piisavalt tööstusseadmete ja masinate mehaanikuid, kelle ametikohtadele sobivad mehhatroonika, automaatika, elektroonika, robotitehnika ja elektriku õppekavade lõpetanud. Viimastel aastatel on tehnikaalase kutsehariduse⁶⁷⁶⁷ lõpetajate arv üldiselt kasvanud, kuid paraku kinnitab seda ainult osa varem loetletud õppekavadest. Õppeaastate 2022/2023 ja 2023/2024 võrdluses on 7% kasvanud automaatiku õppekava lõpetajate arv (75-lt 80-le), kuid kahanenud näiteks sisetööde elektriku (251-le 206-le) ja mehhatrooniku (154-lt 136-le) eriala lõpetajate arv. Samas on näiteks elektroonika ja automaatika õppekavarühma lõpetanute huvi valdkonna ettevõtetesse tööle asuda kasvanud (perioodil 2017–2019 lõpetanuid töötas valdkonnas 13 ning 2020–2022 lõpetanuid 25). Kahjuks ei saa sama väita mehaanika ja metallitöö, materjalide töötlemise ning ehituse ja tsiviilrajatiste õppekavarühmade kohta, kus valdkonda tööle tulnud koolilõpetajate arv on kahanenud. Tööstusseadmete ja masinate mehaanikute koolituspakkumise piisavust mõjutab enim valdkonnas töötavate vanemaealiste rohkus (8% on juba pensioniealised ja 20%-l on õigus minna pensionile kümne aasta jooksul), kes võivad küll kauemaks tööturule jääda, kuid pigem siiski vähesteks aastateks.

Veel ühe valdkonna jaoks olulise põhikutseala – kvaliteedikontrollijad/katsetajad/laborandid – jaoks kutseõppe koolituspakkumine peaaegu puudub. Ida-Virumaa KHK laborandiõppe lõpetab aastas kümmekond inimest, kellest enamik rakendub piirkonna põlevkivikeemia ettevõtetes.

Meistrid-töödejuhatajad kasvavad sageli valdkonna ärksamatest tootmisoperaatoritest. Kutseharidussüsteem saaks sealgi pakkuda arengust ja karjäärist rohkem huvitatutele olemasolevates õppekavades keskastme juhi ametikohale vajalikku teadmist näiteks valikmooduli või sõltumatu mikrokvalifikatsioonina.

Tootmisseadmete ja masinate operaatorite puhul praegune praktika tõenäoliselt jätkub, st väljaõpe töökohal, mida ei pea käsitlema lahendamatu koolituspakkumise puudusena. Sellele töötajate kategooriale sobibki pigem lühike, kursuse/mikrokvalifikatsiooni tasemel koolitus. Tulevasele töötajale tuleb kasuks igasugune tehniline kutseharidus, sest valdkonna ettevõttes tuleb masinaid ja seadmeid seadistada, kasutada ja jälgida.

Plasti- ja kummitööstuse murekoht on oskustöötajad, kellest 43%-l on üldharidus ja üle 40%-l kutseharidus, mille sisu ei ole sageli valdkonna ega ametiga seotud. Seega tuleb praeguse seisuga sellegi töötajate kategooria puhul arvestada väljaõppega töökohal. Pikemas perspektiivis võiksid kutsekoolid pakkuda juba töötavatele, kuid ilma erialase hariduseta tootmisseadmete ja masinate operaatoritele ja oskustöölistele (aga ka teistele põhikutsealade töötajatele) oskustepõhiseid mikrokvalifikatsioone, mis loodaks kindlasti koostöös tööandjate ja nende esindusorganisatsiooni(de)ga, et ettevõtete vajadustega oleks igakülgselt arvestatud. Mikrokvalifikatsioon või täienduskoolitus peaks sisaldama ka teatud mahus spetsiifilist keeleõpet, sest paljud juhendid ja töömaterjalid on inglis- (või saksa)keelsed.

Eesti rakenduskõrgkoolid olid 2025/2026. õppeaastaks valmistudes suurendanud õppekohtade arvu, avanud uusi õppesuundi ja uuendanud seniseid õppekavu tööturu ootuste kohaselt, sest 2024/2025. õppeaastal kandideeriti rekordiliselt ning koolide ootused rakenduskõrgharidusest huvitatud noorte püsivusele olid kõrged. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits on öelnud järgmist: „Tänane tööturg ootab oskustega spetsialiste ning rakenduskõrgharidus pakub võimalust omandada tööelus rakendatavaid teadmisi ja teha tihedat koostööd tööandjatega. Soovitan noortel kasutada seda võimalust ja kandideerida erialadele, mille lõpetajate järele on tulevikus suur vajadus“ (Postimees, 29.05.2025). Siinkohal tasub rõhutada vajadust suurema koostöö järele kutsekoolide õppekavade ja rakenduskõrgkooli(de) õppekavade loomise vahel, et kujundada huvitatutele sujuvam õpiteekond kutseõppest (rakenduslikku) kõrgharidusse – seda nii ainult õpingutele pühendunutele kui ka töö kõrvalt sessioonõppena. Sealgi tuleb õppekavade arendusse kindlasti kaasata ettevõtted või nende esindusorganisatsioonid, et õppekavad ühilduksid tööturu ootustega.

Uueks õppeaastaks valmistudes uuendas TTK põhjalikult paari õppekava, millest mõned kuuluvad otseselt või kaudselt plasti- ja kummitööstuse fookusesse. Nendeks on „Tootmise juhtimine ja digitaliseerimine“, mis käsitleb tööstuse üldisi korralduslikke ja tehnoloogilisi teemasid, ning „Kestlik tekstiilitehnoloogia“, milles avaldub laiemalt rakendatav materjalitehnoloogiline aspekt. Õppekavade uuendamise eesmärk on toetada tööstus- ja ringmajanduse sektorite arengut. Õppekavades pööratakse senisest suuremat tähelepanu digitaalsetele tööriistadele, kestlikkuse põhimõtetele ja koostööle tööandjatega.

Nii töö- kui ka haridusmaailm liiguvad ametipõhiselt lähenemiselt oskuspõhisele, mistõttu tuleb üha enam rääkida tulevikus vajaminevatest oskustest, mitte kitsalt ametitest. Eriti väärtuslikud on interdistsiplinaarsed ehk eri valdkondi ühendavad oskused, mis aitavad kohaneda kiiresti muutuvate tööturuvajadustega. Tööturul hinnatakse töötajaid, kellel on lisaks headele erialastele oskustele teadmised tehnoloogilistest võimalustest ning kes on valmis oma oskusi pidevalt täiendama. (Postimees, 02.06.2025).

Töötajate koolitamisel tasuks senisest enam kaaluda võimalusi, mida loob ettevõtete omavaheline koostöö parimate praktikate jagamisel, et tutvustada juba toimivaid ettevõttesiseseid koolituspakette ja mentorlussüsteeme. Hästi toimivad ja valdkonna vajadustele vastavad lahendused võiksid olla eeskujuks ka kutseõppe õppekavade täiendamisel – sealhulgas võiksid nende loojad või koolitajad panustada, olles koolis külalislektorid. Näiteks on Promens Rõngu AS loonud operaatoritele mentorsüsteemi, mille on paari aastaga läbinud 1/5 töötajatest.

Selles peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja pakkumist, vaadeldes, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu valdkond 2033. aastani vajab ning kui palju võimalikke uusi töötajaid lisandub tasemeõppest. Võimaliku uue tööjõu arvu hindamisel lähtutakse viimaste aastate tasemeõppe statistikast. Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus peetud eksperdiarutelusid, valdkonna arengusuundumusi ja majandusnäitajaid, arengukavu ja uuringuid. Pensionile siirdujate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisa 1)⁶⁸⁶⁸.

Peatükis analüüsitakse tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel. Asendus- ja kasvuvajaduse alusel on plasti- ja kummitööstuse põhikutsealadele kümne aasta jooksul vaja kokku üle 500 uue töötaja, kellest 485 peaksid olema või võiksid olla erialase või lähedase haridusega. Peatükis 4 analüüsiti tasemeõppe mahtu valdkonna põhikutsealadega seotud tasemeõppe õppekavadel ning prognoositi selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööjõus osalemise määra.⁶⁹⁶⁹ Nõudluse-pakkumise tasakaalu hinnang on toodud tabelis 8.

Plasti- ja kummitööstuse juhtide ning keemia- ja tootearendusinseneride puhul tuleb esile tuua, et valdkonda jõuab tööle liiga vähe plastitehnoloogia ja materjaliteaduse õppekavade lõpetanuid. Valdkonnas töötamiseks otseselt (plast, materjaliteadus) või kaudselt (erinevad keemiatehnoloogia õppekavad) sobivate kõigi kõrgharidusastmete õppekavade lõpetajaid on valdkonna tööjõuvajaduse seisukohalt piisavalt, kuid rakendumine on väga tagasihoidlik. Mõjutajaks võib pidada paari viimase aasta majandussurutist, mis ei ole soosinud ettevõtete kasvu ja arengut ning investeeringuid uuemasse tehnoloogiasse, mis võiks inspireerida noori valdkonda tööle tulema. Samas teevad ekspertide väitel innovaatilisemad ettevõtted pidevat koostööd kõrgkoolidega, mis peaks suurendama ettevõtete nähtavust ja huvi kõrgkooli lõpetajate hulgas. Erinevaid Euroopa kõrgkoole kaasava puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia rahvusvahelise õppekava lõpetajad oma teadmisi enamasti Eesti tööstuses ei rakenda. Põhjustena tõid ettevõtjad välja, et nende ettevõtted ei asu tõmbekeskustes, st Tallinnas või Tartus, ja õppejõudude sõnul ei soosi Eestis rakendumist õppekava ülesehitus, kus viimase semestri õppekohaks valitakse pigem Soome Oulu Ülikool. Samuti ei ole plast võimalikust kolmikust kõige soositum materjal.

Tööstusinseneride tööjõuvajadus ja koolituspakkumine on märksa väiksema lahknevusega. Põhikutsealale sobivad tootmise juhtimise ja digitaliseerimise (varasema nimetusega „Tootmine ja tootmiskorraldus“), tööstus- ja tootmistehnika ning energiakasutuse õppekavade lõpetanud.

Meistrite ja töödejuhatajate vajadus on väike. Ekspertide hinnangul kasvavad sellele positsioonile arenguvõimelised ja ambitsioonikamad inimesed ettevõttes töötades. Sobivat kutseõpet ei ole, kuid kuna lisaks inimeste juhtimisele on oluline tehnoloogiliste protsesside eest vastutamine, sobivad ametisse hinnanguliselt masinaehituse, energia- või keemiatehnoloogia või tehnotroonika rakendusliku kõrghariduse õppekavade või kutsehariduses tehnikaalade õppesuuna lõpetanud.

Kvaliteedikontrollijate ja laborantidena rakenduvad mõningal määral kvaliteedispetsialisti õppekava lõpetanud, aga ka mitmete valdkonnaga mitteseotud erialade lõpetanud. Samas tunneb valdkond (sarnaselt farmaatsia- ja keemiatööstusega) puudust tänapäevase kutseharidusega laborantidest, kes teevad rutiinseid proove ja kontrolle. TÖR-i ja EHIS-e andmetel praegu sellise kvalifikatsiooniga kvaliteedikontrollijaid valdkonnas ei tööta.

Tööstusseadmete ja masinate mehaanikule sobivatel õppekavadel⁷⁰⁷⁰ saab õppida enamikus tehnilist haridust pakkuvas kutseõppeasutuses üle Eesti. Samas on põhikutseala vanemaealiste töötajate asendusvajadus koos väikese täiendava tööjõu vajadusega küllalt suur – üle kümne inimese aastas. Ettevõtjad peavad looma otsekontakti enda või lähima piirkonna kutsekooliga, et lõpetajatele oma ettevõtte töövõimalusi tutvustada.

Plastitööstuse seadistaja kutseõpe vajab initsiatiivikat eestvedamist koostöös valdkonna tööandjatega, et õpe kiiremas korras ajakohastataks. Samuti peavad ettevõtjad panustama, luues sobivatele töötajatele õppimisvõimalused.

Otseselt tootmisseadmete operaatoritele sobivat õpet kutsehariduses ei pakuta. Lähedane on sellele keemiaprotsesside operaatori õpe Ida-Virumaa KHK-s, kus aastas lõpetab alla kümne õpilase ja mille lõpetajad sobivad pigem keemiatööstusesse. Seega õpetatakse operaatoreid välja⁷¹⁷¹ igas ettevõttes kohapeal, mis on täiendav aja- ja koolituskulu ettevõtjale. Kindlasti oleks ettevõtjatele suureks abiks, kui kutseõppes pakutaks konkreetsete ametioskuste omandamiseks lühemat, kuid siiski Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme tasemeõppe õppekava.

Kokkuvõttes prognoositakse siinkohal, et valdkonda sobiva plastitehnoloogia ja materjaliteaduse kõrghariduse omandanuid lähema kümne aasta jooksul pigem napib. Valdkonda sobiva tehnilise kõrgharidusega (tootmistehnika, mehhatroonika, tehnotroonika) spetsialistide puhul on koolituspakkumine tasakaalu lähedal, kuid tootmisjuhtide vajadus jääb pakkumisest suuremaks, kui lõpetajate arv lähiaastatel ei kasva (eelkõige võiks lõpetajate arv kasvada katkestajate vähendamise arvelt).

Arvuliselt on tootmisseadmete ja masinate mehaanikute koolituspakkumine küll tasakaalus, kuid arvestades tehnilise baasharidusega tööjõu vajadust ka meistrite/töödejuhatajate ning tootmisseadmete ja masinate seadistajate ja operaatorite põhikutsealadel, on koolituspakkumine ebapiisav. Samas spetsiifilise laborandi kutsehariduse poolelt on järelkasv ebapiisav, arvestades eriti ka laiema keemiatööstuse jt sidusvaldkondade vajadust laborantide järgi. Kindlasti tuleb taastada plastitöötluse seadistaja õpe. Tootmisoperaatorite puudujääk kaetakse praegu ja ilmselt ka lähiaastatel väljaõppega töökohal. Teisalt vähendaksid kutsehariduses pakutavad oskustepõhised mikrokvalifikatsioonid ettevõtjate koormust uute töötajate koolitamisel ja annaksid üldharidusega töötajatele baasteadmised ja -oskused.

Selles peatükis on sõnastatud uuringust tulenevad järeldused valdkonna peamistest kitsaskohtadest ning ettepanekud, kuidas neid leevendada. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest, mida on vaja muuta, et täita plasti- ja kummitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2033.

Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju ja milliste oskustega töötajad praegu töötavad, ning prognoositi, kui palju ja milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb (vt ptk ptk 2 ja ptk 3). Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Lisaks kitsaskohtadele ja ettepanekutele on esitatud tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud (vt ka lisa 1).

Peatükis esitatud kitsaskohad ja nende leevendamiseks tehtud ettepanekud käsitlevad eelkõige ehitusmaterjalide tööstuse spetsiifikat. Samas on mitmed kitsaskohad ja arenguvajadused iseloomulikud kogu laiendatud keemiatööstuse valdkonnale, hõlmates keemia- ja põlevkivikeemia-, plasti- ja kummi-, ehitusmaterjalide ja farmaatsiatööstust. Sellised valdkondadeülesed kitsaskohad ja ettepanekud on tähistatud vastava märkusega, viitamaks nende kattumisele teiste alavaldkondade tööjõuvajaduse uuringutes tõstatatud probleemidega.

Kõik valdkonnaülesed kitsaskohad ja ettepanekud ei kordu igas uuringus sõna-sõnalt. Mõnes analüüsis käsitletakse neid põhjalikumalt, mõnes keskendutakse rohkem valdkonnaspetsiifilistele lahendustele. Lähtutud on eelkõige iga tööstusvaldkonna arenguvajadustest ning esile on toodud konkreetsed ja sihipärased teemad, mida vastava sektori seisukohalt prioriteetseteks peetakse. Kõik käsitletud kitsaskohad on kooskõlastanud ja valideerinud vastava valdkonna eksperdikogu.

Plasti- ja kummitööstus seisab silmitsi selge puudujäägiga inseneridest, kellel on valdkonnaspetsiifilised oskused tööstusprotsesside arenduses, tootearenduses (sh uute ja hübriidmaterjalide puhul) ning kvaliteedikontrolli süsteemide täiustamises. Eriti suur on nende kompetentside järele vajadus ettevõtetes, mis liiguvad kõrgema lisandväärtusega tootmise suunas ning panustavad rohetehnoloogiate ja uute materjalide arendusse.

Seetõttu peavad ettevõtted oluliseks, et TalTechi bakalaureuse- ja magistriõppes säiliks spetsialiseerumisvõimalus plastitehnoloogiale. Mitmed valdkonna ettevõtted on leidnud endale töötajaid TalTechi materjaliteaduse (BA) ning puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia (MA) eriala lõpetanute hulgast. Samas on spetsialiseerujate arv väga väike ning osa neist on välisüliõpilased, kes rakenduvad suurema tõenäosusega väljaspool Eestit. Rahvusvahelise ingliskeelse magistriõppekavaga loodeti õppima saada rohkem välisüliõpilasi, kuid see eesmärk ei ole soovitud määral realiseerunud. Kolmandatest riikidest pärit üliõpilasi takistab õppemaksu- ja viisanõuete koosmõju ning EL-i tudengite seas ei ole Eesti õppekavad rahvusvahelises konkurentsis piisavalt atraktiivsed. TalTech soovib vastuvõttu kasvatada, plaanides selleks õppekava uuendada, muuta seda biopõhisemaks ning suunata fookust veelgi enam rohetehnoloogiate ja biopõhiste materjalide kasutuselevõtule, et see noori rohkem kõnetaks. Plaanis on tugevdada puidu keemilise väärindamise ja biopolümeeride tehnoloogia käsitlust, täiendada olemasolevaid ainekursusi ning luua uusi mooduleid, mis keskenduvad ringmajandusele, ökodisainile, erinevate materjalide ringlussevõtu tehnoloogiatele ja horisontaalsetele roheoskustele. Protsessi toetab ka roheoskuste arendamise programm⁷²⁷², mille käigus selgitatakse välja roheoskuste õpetamise vajadused, lõimitakse need õppekavadesse ning arendatakse uusi õppekavu.

TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi õppejõud panustavad aktiivselt valdkonna hoidmisse ja arendamisse, kuid piiratud ressursid ja ülikooli strateegiliste turundusprioriteetide mitmekesisus on jätnud vähem võimalusi, et õppekava ja valdkonda järjepidevalt ja laiahaardeliselt tutvustada ning üliõpilasi sihipärasemalt värvata.

Ettevõtted on väljendanud valmisolekut valdkonda rohkem toetada, näiteks tööstuse stipendiumide või ühiselt korraldatava teadlikkuse tõstmise kaudu (nt rõhutades plastitehnoloogia seost rohepöördega ja biopolümeeride arendamise suundadega). Selleks oleks vaja koordineeritud koostööd ülikooli(de) ja ettevõtete vahel ning avalikku tuge, et valdkonna maine ja tähtsus esile tuua.

Tähelepanek 1. Teadlikkuse tõstmine vajab süsteemset, järjepidevat ja professionaalset lähenemist. EPTL toetab turundusplaani koostamist ning on valmis panustama koostöös TalTechiga, kellel on valdkonna arendamisel oluline roll. Plastitehnoloogia valdkonna erialade tutvustamine ja noorte huvi suurendamine eeldab läbimõeldud ja järjepidevat kommunikatsiooni. Teadlikkuse kasvatamisel tuleks kasutada nii ülikooli olemasolevaid kanaleid kui ka professionaalseid turunduspartnereid, et tagada sõnumi sihitud ja mõjus edastamine. EPTL saab toetada sõnumite ja terminite kujundamisel ning suunata sisulisi rõhuasetusi. Eduka teavituse eeldus on selged sõnumid, sobiv terminikasutus ja pikaajaline strateegia, mitte üksik kampaania.

Tähelepanek 2. Teavitustegevuste õnnestumiseks on vajalik ettevõtete rahaline ja sisuline panus. Valdkonna nähtavuse suurendamine eeldab lisaks ideelisele toetusele ettevõtete reaalset panustamist – nii rahaliselt kui ka sisuliselt. Professionaalse turunduspartneri kaasamine vajab rahalist tuge ning kampaania mõjusust aitab kasvatada tööandjate valmisolek panustada noortega vahetusse suhtlusse – näiteks kooli- ja ettevõtete külastustel, messidel ja muudel karjäärisündmustel.

Tähelepanek 3. Selleks, et suurendada noorte huvi õppida plastitehnoloogiat ning tagada tööturu vajadustele vastavate oskustega töötajate järelkasv, saavad plastitööstuse ettevõtted eesotsas EPTL-iga aktiivselt panustada ka Inseneriakadeemia⁷³⁷³ tegevustesse – näiteks pakkudes koostööd koolidega, tutvustades valdkonda ning osaledes noortele suunatud teavitustegevustes, mis tõstavad teadlikkust valdkonna õppimis- ja karjäärivõimalustest.

Tähelepanek 4. Tööandjad võiksid pakkuda välisüliõpilastele stipendiume tingimusel, et nad läbivad magistriõpingute vältel eesti keele kursuse, mis aitaks saavutada tööks vajaliku keeleoskustaseme. Välisüliõpilastel on olnud keerukas leida praktikavõimalusi Eesti ettevõtetes, sest töökeel on valdavalt eesti keel ning keelebarjäär raskendab praktilise kogemuse omandamist.

Tähelepanek 5 (valdkonnaülene). Insenertehnilise kompetentsiga spetsialistide puudus on laia keemiatööstuse valdkondadeülene kitsaskoht, mida on lähemalt käsitletud OSKA ehitusmaterjalide tööstuse uuringus⁷⁴⁷⁴. Kitsaskoha leevendamiseks tehakse ettepanek keskenduda tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonna kõrgharidusõppes ka õpingute katkestamise ennetamisele. Selleks on vaja süsteemselt analüüsida katkestamise põhjuseid, pöörata sisseastumisel suuremat tähelepanu motiveeritud kandidaatide väljaselgitamisele ning kujundada õppe vältel toetav õpikeskkond. Tööandjate panus praktikavõimaluste, mentorluse ja reaalsete tootmis- või arendusprojektide pakkumisel aitab tugevdada õppijate sidet erialaga ning vähendada väljalangemist.

Plastitöötluse seadistaja 4. taseme kutseõpet on varem korraldatud Hiiumaa AK ja TTK koostöös. Tegemist oli Hiiumaa AK töökohapõhise õppega, kestusega üheksa kuud, millest 1/3 toimus koolis ja 2/3 ettevõttes. Viimane vastuvõtt sellele õppekavale oli 2021/2022. õppeaastal. Õpe katkes eeskätt PRÕM⁷⁵⁷⁵-projekti rahastusperioodi lõppemise tõttu. Valdkonna tööandjatel on aga endiselt selge huvi oma töötajaid õppima suunata ning vajadus kvalifitseeritud seadistajate järele püsib. Tööstuse digitaliseerimine ja järjest kasvav nõudlus materjaliteadlikkuse ja protsessijuhtimise oskuste järele toetavad vajadust 4. taseme kutseõppe jätkumise järele, eriti töökohapõhise vormi kaudu, mis võimaldab õpingud siduda reaalse töökeskkonnaga.

Valdkonnas on kitsam vajadus ka 5. taseme täienduskoolituse järele, et arendada kesktaseme seadistajaid tippspetsialistideks. Tegemist on profiiliga, mis täidab keerukamaid tehnilisi ülesandeid, eelkõige seoses tootmisprotsesside juhtimise, seadmete programmeerimise, kvaliteedikontrolli ja tehnoloogiliste täiustuste väljatöötamisega.

Plastitöötluse seadistaja töökohapõhise kutseõppe pakkumisega alustati taas 2025/26. õppeaastast. Õppima asus 13 inimest.

Tähelepanek 1. Kaaluda võiks võimalust korraldada plastitöötluse seadistaja eriala vastuvõttu üle aasta. See kindlustaks õppegruppide täituvuse ning võimaldaks ettevõtetel paremini planeerida oma tööjõudu ja -aega.

Tähelepanek 2. Vajaduse korral viiakse plastitöötluse seadistaja (tase 4) õppekavasse ja selle rakenduskavasse sisse muudatused, et tagada õppe tõhusus ja ajakohasus. Muudatuste vajadusega arvestatakse plastitöötluse seadistaja (tase 4) kutsestandardi (kehtivus lõpeb 15.11.2027) järgmisel uuendamisel. Õpe peaks toetama nii töökohapõhise õppija kui ka tööandja ootusi ja võimalusi ning tuginema tihedale koostööle kooli kui õppe pakkujaga.

Tähelepanek 3. Rahvusvaheliste koolitusvõimaluste kaasamine ning ettevõtetevaheline koostöö koolituskulude jagamisel võiks olla sobivaim lahendus spetsiifilise ja väiksemamahulise (tase 5) koolitusvajaduse katmisel plastitöötluse valdkonnas. Koolitusvajadus ulatub hinnanguliselt 20–30 inimeseni ning on piisavalt spetsiifiline, et sellele ei saa tõhusalt vastata ei kutseharidussüsteem ega tavapärased täienduskoolitusvõimalused. EPTL on nõus vahendama koolitusvajaduse kaardistamist, kaasama nende ettevõtete töötajad, kellele koolitus väärtust looks ning suhtlema võimalike rahvusvaheliste koolituspartneritega.

Tähelepanek 4. Plastitöötluse seadistaja kutseõpe on üks näide olukorrast, kus spetsiifilise ja väikesemahulise, kuid strateegiliselt olulise õppe jätkumine sõltub ajutisest projektipõhisest rahastusest (nt PRÕM/PRÕM+), mis ei taga selle pikaajalist toimimist. Sarnast probleemi esineb teisteski majandusvaldkondades, kus kvalifitseeritud tööjõu vajadus on selge, kuid koolituse pakkumine ei ole majanduslikult iseseisvalt jätkusuutlik. Tööandjate hinnangul oleks selliste õppekavade puhul vaja kujundada koos HTM-i ja kutseõppeasutustega püsivam toetusmehhanism vm lahendus, et vältida rahastusperioodi lõppemisel õppe järjepidevuse katkemist ja mitmeaastaseid lünki spetsialistide järelkasvus.

Plasti- ja kummitööstuse tehnoloogiline areng on suurendanud vajadust kutseharidusega töötajate järele, kellel on laiapõhjalised tehnilised oskused, eriti mehhatroonika, automaatika ja elektroonika valdkonnas. Kutsehariduse lõpetajaid jõuab nendelt erialadelt sektorisse aga liiga vähe, mistõttu tekib oskustööjõu puudujääk just tootmisseadmete häälestamise, hoolduse ja automaatikasüsteemide käitamisega seotud tööülesannetes.

Lihtsamate tehniliste baasteadmiste ja -oskustega töötajate vajadus on tööstusvaldkondadeülene ega piirdu üksnes plasti- ja kummitööstusega. Paljudel tööturul aktiivsetel inimestel puudub erialane haridus või on nende oskused ajale jalgu jäänud (sageli on neil vaid üldharidus). Osa neist soovib töövaldkonda vahetada, kuid vajab selleks praktilist ja rakenduslikku ettevalmistust. Tööstusettevõtetes vajalike tehniliste baasteadmiste ja -oskuste omandamist saab lisaks tasemeõppele kutsehariduses edendada täienduskoolituste ja mikrokvalifikatsiooniõppega. Arvestades, et valdkonna ettevõtete profiil ja tegevussuunad varieeruvad, õpetatakse märkimisväärne osa vajalikest valdkonnaspetsiifilistest teadmistest ja oskustest ettevõttesisese koolituse kaudu.

Tähelepanek 1. Kuivõrd vajadus tööstuses rakendatavate tehniliste baasteadmiste ja -oskustega töötajate järele on esile kerkinud mitmetes eri valdkondades, tuleks edasistes analüüsides hinnata, millised täiendavad ja laiapõhjalisemad õppelahendused võiksid sellist vajadust kõige paremini katta. Oluline on kujundada arusaam, kas lahendused peaksid olema tasemeõppe, täienduskoolituse (sh mikrokvalifikatsiooniõppe) või mõlema kombineeritud kujul, et toetada nii noorte tööellu sisenemist kui ka juba töötavate inimeste ümber- ja täiendõpet.

Tähelepanek 2. Kutsekoolid saaksid senisest enam pakkuda juba töötavatele inimestele ka oskuspõhiseid mikrokvalifikatsioone, mis luuakse tihedas koostöös tööandjatega ning mis arvestaksid ettevõtete reaalseid tööprotsesse ja oskusvajadusi. Mikrokvalifikatsioonid võiksid muu hulgas sisaldada tööks vajalikku inglise või saksa keele õpet, sest juhendid ja tehniline dokumentatsioon on sageli võõrkeelne.

Plasti- ja kummitööstuses töötavad ka mõned keemiaprotsesside operaatorid ja laborandid, kelle roll on oluline näiteks toormete käitlemisel, retseptuuride täpsel järgimisel ja tootmiskvaliteedi tagamisel. Kutseõpet pakub nende ametite jaoks Eestis ainult Ida-Virumaa KHK, kuid sealseid lõpetajaid teistes Eesti piirkondades praktiliselt ei rakendu, mistõttu jääb tööandjatel väljaspool Ida-Virumaad sobiv tööjõud sageli leidmata. Samuti on õppekavade lõpetajatest puudus laia keemiatööstuse vaates. Lisaks leiavad laborandid rakendust põllumajandus- ja toiduainetööstuse valdkonnas, veekäitlusettevõtetes, keskkonnalaborites jm.

Tähelepanek 1. Kutseharidusreform pakub raamistiku senisest tihedamaks koostööks koolide, tööandjate ja erialaliitudega, et kujundada paindlikumaid ja töömaailma vajadustele vastavamaid õppekavu. Valikainete ja piirkondlike suunavalikute kaudu saab kutseõppesse tuua erialaspetsiifilisi või piirkondlikult tähtsaid oskusteemasid. Nende võimaluste rakendamine sõltub aga olulisel määral koolide, tööandjate ja erialaliitude ühisest initsiatiivist. Koostöös kutsekoolidega on võimalus olemasolevate õppekavade alusel õpet ka teistesse piirkondadesse laiendada. Hea näide on 2025/2026. õppeaastal alustanud Järvamaa KHK ja Ida-Virumaa KHK koostöös loodud bio- ja keemiatööstuse tehnoloogiate kutseõppeeriala, mille väljatöötamisel arvestati otseselt piirkonna tööstuse vajadusi.

Tähelepanek 2. Kutseharidusreformi kontekstis on vajalik tugevdada erialade sidusust erinevate haridustasemete vahel. Kutseõppe lõpetajate edasiõppimist rakenduskõrghariduses tuleb soodustada. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tihedamat koostööd ka õppekavade arendamisel.

Plasti- ja kummitööstuse tööjõuvajadust kujundavad lähiaastatel kolm peamist arengusuunda: tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine, keskkonnaeesmärkidest tulenevad muudatused tootmisprotsessides ja tehnoloogiates ning kõrgema lisandväärtusega toodete arendamine. Need suunad tuleks sihipäraselt lõimida nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavade arendusse.

Plasti- ja kummitööstus on järjest enam mõjutatud keskkonnaalastest regulatsioonidest ja kestlikkuse põhimõtetest, sh EL-i roheleppest (European Green Deal) ning selle raames arendatavast raamistikust „Ohutu ja kestlik disain“, mis suunab ettevõtteid arvestama toodete keskkonna- ja terviseohutust juba disainifaasis. Töötajatelt eeldatakse üha enam teadmisi materjalide elutsükli hindamisest (LCA), ressursitõhususest ja ringdisainist ning suutlikkust tõlgendada ja rakendada standardipõhiseid keskkonnadeklaratsioone (EPD, SDS). Nende oskuste sihipärane arendamine on võtmetähtsusega, et ettevõtted suudaksid täita kestlikkusega seotud nõudeid ja tugevdada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Tähelepanek. Valdkonna töötajatele vajalike teadmiste ja oskuste arendamisel on oluline roll tööandjatel, seda eelkõige töötajate arendamise ja vajalike täienduskoolituste võimaldamise kaudu. Tööandjad, erialaühing, koolid ja täienduskoolitusasutused teevad koostööd, et leida kestliku tootmise ja tooteohutuse teadmiste ja oskuste täiendamiseks sobivad õppimisvõimalused olemasolevate täienduskoolituste ja mikrokraadi- või mikrokvalifikatsiooniõppe programmide hulgast ning esitavad vajaduse korral soovitusi uute õppekavade loomiseks või olemasolevate täiendamiseks.

Plasti- ja kummitööstus on kiiresti arenev valdkond, kus uuenduslikud materjalid, ringmajandus ja rohetehnoloogiad kujundavad järjest enam tootmisprotsesse ja toodete elutsüklit. Järgnevatel aastatel kasvab vajadus spetsialistide järele, kellel on süvendatud teadmised keemiast ja materjalitehnoloogiast ning oskus rakendada neid näiteks biopõhiste ja taaskasutatavate plastide arenduses, materjalikoostiste optimeerimisel, keskkonnamõju vähendamisel ning ringluspõhiste tootmislahenduste juurutamisel. Sellised teadmised ja oskused on kõrgema lisandväärtusega toodete loomisel ja konkurentsivõime suurendamisel rahvusvahelistel turgudel võtmetähtsusega. Uute biopõhiste ja taaskasutatavate materjalide kasutuselevõtt eeldab põhjalikke teadmisi nende koostisest, füüsikalis-keemilistest omadustest ja sobivatest töötlemistehnoloogiatest. Samuti toob digitaliseerimine ja automatiseerimine kaasa vajaduse interdistsiplinaarsete oskuste järele, kus tehniline pädevus on ühendatud keemia- ja materjalialase mõistmisega.

Tähelepanek 1. Kõrgkoolid pööravad keemia- ja materjaliteaduse erialadel uute biopõhiste ja taaskasutatavate materjalide käsitlemisel rohkem rõhku ka plasti- ja kummitöötlustehnoloogiate spetsiifiliste teadmiste ja oskuste õpetamisele.

Tähelepanek 2. Spetsiifiliste ja/või kriitilisema vajadusega oskuste arendamiseks saab välja töötada erinevaid mikrokraadiõppekavu ja täienduskoolitusi. Asjakohase ja töömaailma vajadustele vastava õppekava saab disainida kõrgkoolide ja ettevõtete koostöös. Tööandjatel on oluline roll, et oma töötajaid arendada ning investeerida nende koolitamisse uute oskusvajaduste järgi.

Tähelepanek 3. Valdkonna ettevõtetel on võimalus teha koostööd nii koolide kui ka teadus- ja arendusasutustega – osaleda katseprojektides ja innovatsiooniprogrammides, mille kaudu katsetada uusi materjale ja tehnoloogilisi lahendusi ning panustada teadmussiirde ja oskuste arendamisse.

Tööstus seostub paljude noorte jaoks endiselt füüsiliselt raske ja väheatraktiivse tööga, mis enamasti ei vasta tänapäevasele innovaatilisele ja tehnoloogiapõhisele reaalsusele. Kutseharidust peetakse sageli teisejärguliseks, võrreldes gümnaasiumi- ja kõrgharidusega, mis vähendab noorte ja nende vanemate huvi selle haridustee vastu. Üldhariduses omandatud reaalainete teadmised on sageli ebapiisavad, et toetada edasist õppimist tehnika- ja loodusteaduste valdkonnas, mis omakorda piirab noorte enesekindlust ja huvi nende alade vastu. Napib reaalainete õpetajaid, kes suudaksid inspireerida ja tekitada huvi reaalainete vastu. Plasti- ja kummitööstuse tööandjate hinnangul kitsendab matemaatika jagamine kitsaks ja laiaks noorte tulevasi karjäärivalikuid ning selline eristamine tuleks lõpetada.

Eeltooduga on seotud järgnevad tähelepanekud.

Tähelepanek 1. Plasti- ja kummitööstusettevõtted koos EPTL-iga saavad tõhustada koostööd üldhariduskoolide, reaalainete õpetajate erialaühenduste (Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendus) ja Töötukassaga, et panustada valdkonnas töötamise tulevikuperspektiivide ja võimaluste tutvustamisele, tuua näiteid valdkonna edulugudest ja ühiskonda panustamisest, tutvustada valdkonna ametialade töö- ja palgatingimusi, toetada kutsemeistrivõistlusi, pakkuda stipendiume jne.

Tähelepanek 2. Loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajate suure puuduse leevendamiseks on erinevaid tegevusettepanekuid teinud OSKA hariduse ja teaduse valdkonna uuring (vt lähemalt „Haridus ja teadus“ (2018) ning „Hariduse ja teaduse seirearuanne“ (2019)). Õpetajate ja õppejõudude nappus on aga laiem tööjõuprobleem, mida on käsitletud ka mitmetes varasemates OSKA valdkondlikes uuringutes – eelkõige tehnika-, tööstus- ja IKT-valdkonnas –, kus see on kitsaskohana esile toodud nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduse tasandil.⁸²⁸²

Tähelepanek 3. Plasti- ja kummitööstuse valdkonna tööandjad soovitavad HTM-il analüüsida laia ja kitsa matemaatika õppe eristamise mõju noorte karjääriteede valikule ning kaaluda õppe ühendamise vajadust üldhariduses.⁸³⁸³

Tähelepanek 4. Selleks, et töötlev tööstus pakuks noortele huvi, peaks arendama MATIK-õpet – matemaatika, loodus- ja reaalainete, inseneeria, tehnoloogia ning kunstide integreeritud ja praktilise kallakuga õpet. MATIK-õppe eripära seisneb teemapõhises lähenemises ja valdkondadeüleses probleemilahenduses, mis arendab õppijate süsteemset mõtlemist, loovust ja seoste loomise võimet – oskusi, mida tuleviku töömaailm järjest enam väärtustab.

MATIK-õpetuse edendamiseks on vaja toetada ka õpetajate ainedidaktilist pädevust. TalTech ja TLÜ pakuvad koostöös mikrokraadiõppekava, mis on suunatud töötavatele õpetajatele ja erialaspetsialistidele, et omandada MATIK-õpetaja lisaeriala. Tegemist on tasulise õppega.

Samuti peab jälgima noortele suunatud sõnumeid – levinud hoiak, et matemaatika on keeruline ja vaid vähestele jõukohane, võib varakult pärssida huvi reaalainete vastu ning piirata inseneeria ja tehnoloogia erialade järelkasvu.

Tähelepanek 5. Üldhariduses tuleks põhikooli kolmandas astmes (7.–9. kl) veelgi süsteemsemalt pöörata tähelepanu noorte võimalikult mitmekülgsele karjäärivalikute alasele teavitamisele. Sealhulgas on tähtis tutvustada õpitee jätkamise võimalusi kutsehariduses ning rõhutada sõnumit, et kutseharidus ei ole edasiõppimisvõimaluste seisukohalt umbtee.

Tähelepanek 6. Koolid saavad õppeprotsessis veelgi enam kasutada praktiliste oskuste omandamist ning teoreetiliste teadmiste praktikasse lõimimist soodustavate õppemeetodite ja -vahendite, interaktiivsete ülesannete, õppelaborite jms abi.

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Valdkonna eripärade tõttu võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii taseme- kui ka täiendusõppes on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas ning millised on muud võimalikud tööjõuvajaduse katmise allikad. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ja kasvu- kahanemisvajadust:

• Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.

• Kasvu- või kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala kasvab, on igal aastal vaja rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ja vastupidi). Kutsealade tööhõive muutuste ja sellest tuleneva kasvu- või kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ja statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.

Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe ja täienduskoolituse analüüs. Uuritavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu koostati EHIS-e andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ja haridusasutuste esindajatega tehtud intervjuude põhjal. Koolituspakkumine on (üldjuhul) arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Lõpetajate arvu on korrigeeritud ka tööjõus osalemise määraga⁸⁴⁸⁴, sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives, ning mõnede põhikutsealade puhul on arvestatud teistelt lähedastelt erialadelt lisanduvate inimestega.

Uuringu eri etappides kogutud järelduste põhjal sõnastati ettepanekud vajalike muutuste esilekutsumiseks, et täita valdkonna tööjõuvajadus ning koolitusvajadus valdkonna taseme- ja täiendusõppe järele aastani 2033. Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse ettepanekute elluviimine kuulub. Tähelepanekuna tuuakse välja arutelude käigus üles kerkinud võimalikud lahendused kitsaskohtade leevendamiseks, mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud ja mida hiljem ka ei seirata. Seire tulemusi hinnatakse koos ekspertidega. Vajaduse korral vaadatakse koos nendega üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

Siinse uuringu peamised andmeallikad olid eksperdiintervjuud, tööturu ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid.

Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev VEK (vt lisa 3). VEK-is valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teisalt käsitleti VEK-i arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEK-i arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.

Uuringu ajakava

• August – september 2024

  • Dokumendiuuring – varasemate uuringute, dokumentide, trendikirjelduste jms materjali kogumine ja analüüs.

• September 2024 – märts 2025

  • Poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii grupi- kui ka individuaalintervjuud) tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal (vt lisa 4). Kokku intervjueeriti 17 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas oli nii VEK-i liikmeid, teisi valdkonna eksperte kui ka valdkonna erialasid õpetavate koolide esindajaid. Intervjuud tööandjatega koondusid perioodi september kuni oktoober 2024; intervjuud koolidega toimusid perioodil veebruar kuni märts 2025. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel.

• September 2024 – märts 2025

  • Statistiline andmeanalüüs

• November 2024 – aprill 2025

  • VEK kohtus kahel korral. Esimesel kohtumisel 19.11.2024 määratleti põhikutsealade hõive ja koostati prognoos aastani 2033, hinnati tulevikutrendide mõju tööjõu- ja oskuste vajadusele, täpsustati põhikutsealade oskuste vajadust ning toimus tööjõuga seotud kitsaskohtade esmane valideerimine. Teisel kohtumisel 02.04.2025 kooskõlastati põhikutsealade lõplik hõiveprognoos, tutvuti ülevaatega valdkonnaga haakuvatest õppekavadest ja erineva taseme lõpetajatest, valideeriti tööjõunõudluse ja hariduspakkumise tasakaal ning arutleti valdkondlike kitsaskohtadega seotud ettepanekute üle.

• Mai – juuli 2025

  • Uuringuaruande koostamine.

• Juuli – august 2025

  • Uuringuaruandele andsid kirjalikku tagasisidet VEK-i liikmed ja retsensendid.

• August 2025

  • Uuringuaruandesse paranduste ja täienduste tegemine.

• August 2025

  • Uuringu kinnitamine koordinatsioonikogus.

• September – oktoober 2025

  • Uuringuaruande keeletoimetus, üleslaadimine veebikeskkonda ja avaldamine.

OSKA uuringute põhiterminid

OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:

1. kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
2. rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkonnaga);
4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.

AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni

Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda kaheksakohaline kood)

Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum

Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorit

Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda neljakohaline kood)

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik

EMTAK (ingl NACE) – Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni

Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime nagu kutse puhul)

Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused

Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (ja mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni

Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil

(Tööga) hõivatu ehk töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige kauem)

Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eeldus teatava tööosa täitmisel

Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi

Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus)

Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul

Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp (tasemed 3 ja 4)

Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis

Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ja kutsealaseid kompetentsusnõudeid

Kutseõppeasutus ehk kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus saab omandada kutseharidus

Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications)_ ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications)

Kõrgkool (ingl institution of higher education) – õppeasutus, kus saab omandada kõrghariduse (ülikool, rakenduskõrgkool)

Mikrokvalifikatsiooniõpe (ingl micro-credential studies) – 5–30 ainepunkti mahus (1 AP = 26 tundi) täienduskoolitus, mille käigus omandatakse ja tõendatakse tööturu või ühiskonna vajadustest lähtuvaid teadmisi ja oskusi. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad korraldada kõrg- ja kutsekoolid ning tegevusloa alusel ka muud täienduskoolitusasutused. Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole. Mikrokvalifikatsioone saab koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist

OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem

OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal

OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on juhtida tööturu koolitustellimuse formeerimist ja leida tasakaal kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel

OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu

Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia

Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ja nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust)

(Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks, keemiainseneride põhikutsealasse kuuluvad sellised ametialad nagu keemik, keemiainsener, biotehnoloog, mikrobioloog, kvaliteedijuht ja biolabori kvaliteedispetsialist

Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata koolituskohtade olemasolust ja koolitustegevuse näilisest vastavusest koolitusvajadusele on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus

Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mille saab üle kanda kõikidele töömaailma valdkondadele

Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma

Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ja haridustasemetel

Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppe sisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa

Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, kelle ülesanne on selgitada OSKA valdkonnas välja tööturu koolitusvajadus ja seirata selle täitmist. VEK võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka eksperdikogu väliseid liikmeid

Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase

Tööandjad ja erialaliidud

• Pilleriin Laanemets - Eesti Plastitööstuse Liit
• Kaidi Ottis - Sigma Polymer Group OÜ
• Kenno Aljas - Sigma Polymer Group OÜ
• Kaupo Kirs - Freudenberg Sealing Technologies OÜ
• Ülle Lembke - Promens Rõngu AS
• Merike Mätas - Promens Rõngu AS
• Meelis Jürgens - Estiko-Plastar AS
• Peeter Mõrd - Plastone OÜ
• Jaanus Rahuoja - Talent Plastics Tallinn AS
• Roomet Soome - Talent Plastics Tartu AS
• Kulvo Pendra - Dagöplast AS
• Andrus Gelkov - Orkos Estonia OÜ

Avaliku sektori esindajad

• Kaspar Peek - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
• Marelle Möll - Haridus- ja Teadusministeerium

Koolide esindajad

• Andres Krumme - Tallinna Tehnikaülikool
• Jaan Kers - Tallinna Tehnikaülikool
• Maarika Leis-Aste - Hiiumaa Ametikool

Tööandjad ja erialaliidud

• Kenno Aljas - Sigma Polymer Group OÜ
• Kaidi Ottis - Sigma Polymer Group OÜ
• Kaupo Kirs - Freudenberg Sealing Technologies OÜ
• Kristina Kastepõld* - Freudenberg Sealing Technologies OÜ
• Peeter Mõrd - Plastone OÜ
• Merike Mätas - Promens Rõngu AS
• Meelis Jürgens - Estiko-Plastar AS
• Kulvo Pendra - Dagöplast AS
• Andrus Gelkov - Orkos Estonia OÜ
• Jaanus Rahuoja - Talent Plastics Tallinn AS
• Kalle Kuusik - Talent Plastics Tallinn AS
• Roomet Soome - Talent Plastics Tartu AS
• Pilleriin Laanemets - Eesti Plastitööstuse Liit

Avaliku sektori esindajad

• Marelle Möll - Haridus- ja Teadusministeerium
• Tiina Laidvee - Haridus- ja Teadusministeerium

Koolide esindajad

• Andres Krumme - Tallinna Tehnikaülikool
• Jaan Kers - Tallinna Tehnikaülikool
• Taivo Jõgiaas - Tartu Ülikool
• Maarika Leis-Aste - Hiiumaa Ametikool
• Vello Vainola - Tallinna Tehnikakõrgkool
• Hele-Mall Leego - Tallinna Tehnikakõrgkool

1. Kuidas te kirjeldaksite valdkonna praegust olukorda?

   • Mis on olnud viimaste aastate olulisemad muutused valdkonnas?
   • Mis on valdkonna ettevõtete suurimad probleemid (töötajad, seadustik, tehnoloogia jne)?

2. Millised ühiskonnamuutused mõjutavad valdkonna arengut lähemal kümnel aastal enim?

   • Milliseid muutusi põhjustab valdkonnas Vene-Ukraina sõda?
   • Milline mõju on valdkonna arengule karmistuvatel keskkonnanõuetel?
   • Milliseid tehnoloogiamuutusi on valdkonnas oodata?
   • Millised on automatiseerimise ja digitaliseerimise võimalused valdkonnas? Mida on juba tehtud ja mida plaanitakse lähiajal teha?
   • Millised ühiskonnamuutused valdkonda veel oluliselt mõjutavad ja kuidas (nt rahvastiku muutused)?

3. Millised on teie hinnangul olulisemad EL-i regulatsioonid, mis hakkavad lähiaastatel kehtima ja mõjutavad valdkonna arengut? Millised need mõjud on?

4. Milliseid muutusi valdkonna arengule võivad kaasa tuua kavandatavad riiklikud ja rahvusvahelised õigusaktid?

5. Kuidas kirjeldaksite tööturu olukorda valdkonnas?

   • Milline on tööjõu kättesaadavus? Kas sobiva haridusega inimesi on võtta?
   • Millistel põhikutsealadel on tööjõuvajadus eriti kriitiline?
   • Kuivõrd õpetate kohapeal inimesi välja? Millistel ametialadel? Miks?

6. Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele lähema kümne aasta jooksul?

   • Mis muutub? Millised on kahaneva või kasvava vajadusega ametialad? Miks? Mis on peamised mõjurid?
   • Kui suur on prognoositav tööjõuvajadus valdkonna põhikutsealadel kümne aasta jooksul kokku?

7. Kas midagi muutub või peab muutuma ka oskustes? Milliste oskustega töötajaid vajatakse kümne aasta pärast?

   • Millised ootused tulevastele tööoskustele kaasnevad?
   • Millised oskused on põhikutsealal tegutsemiseks eriti olulised praegu ja 7–10 aasta perspektiivis? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
   • Mida peaks õppes muutma ja millele rõhku panema?

8. Kas olete kursis valdkonnas õpetatavate erialadega? Kuidas hindate nende pakkumist tööturul ja sobivust valdkonda?

   • Kas sobivad õppekavad on olemas? Mis on probleemid?
   • Kas ja millist koostööd olete koolidega teinud? Millist koostööd on plaanis teha?

Täiendavad teemad. Kas soovite mõnda teemat täiendada (nt mida seni ei ole käsitletud, kuid mida tuleb puudutada)?

Trendid ja arengusuundumused

• Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid?
  • Millised on õppekava arendamise tulevikuplaanid?
  • Kas on plaanis avada uusi valdkonnaõppega seotud õppekavu või spetsialiseerumisi?
• Millist rolli täidab kool täiendusõppe pakkujana?
• Millised on peamised murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
• Laiem taustsüsteem. Mis on olulisemad poliitilised otsused, mis võivad lähitulevikus mõjutada koolituspakkumist? Millised on muud ühiskondlikud suundumused ja nendega kaasnev mõju koolituspakkumisele?

Valdkonna õppekavad

• Milline on olnud viimastel aastatel valdkonna õppekavadel konkurss?
• Millised on õppekava spetsialiseerumised?
• Milline on olnud lõpetajate rakendumine eri ametialadel?

Õppijad

• Kes on tüüpiline õppija?
• Mis on peamised ametialad, kuhu tööle asutakse?
• Kas on olemas vilistlasuuringuid lõpetajate kohta?
• Mis on katkestamise põhjused?

Oskused

• Mis on õppekavades arendatavate kompetentside valikul määravad kriteeriumid?
• Kuidas seostatakse õppekavu üliõpilaste tulevaste karjäärivõimalustega?
• Millele lähitulevikus eriti tähelepanu pööratakse?

Õppejõud ja õppevahendid

• Kas õppe korraldamiseks on piisavalt õppejõude?
• Kas õppe korraldamiseks vajalikud vahendid, väljaõppe baas jms on olemas?

Koostöö tööandjatega

• Kuivõrd tehakse koostööd tööandjatega? Mis tüüpi asutused need on?
  • õppekavaarendus, õppejõududena kaasamine, praktiline õpe, erialapraktika

Plasti- ja kummitööstust kujundavad üha enam EL-i ja riikliku tasandi regulatsioonid ning strateegilised suunad, mis seavad fookusesse keskkonnahoidlikkuse, ressursitõhususe ja innovatsiooni. Siin lisas antakse lühiülevaade tähtsamatest suunistest ja arengukavadest, millel on otsene mõju valdkonna tulevikule.

EL-i keskkonna- ja kliimapoliitika keskmes on Euroopa roheline kokkulepe, mille eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 (Euroopa Komisjon, 2019 ⁸⁵⁸⁵). Selle sihi täitmisel eeldatakse tööstussektorilt olulist panust süsinikuheite vähendamisse, energiatõhususe suurendamisse ning materjalide säästvamasse kasutusse. Plasti- ja kummitööstuse puhul tähendab see vajadust kohandada tootedisaini ringmajanduse põhimõtetega, suurendada ümbertöödeldavate ja taaskasutatavate materjalide kasutust ning vähendada keskkonnajalajälge kogu tarneahelas.

Roheline kokkulepe on tihedalt seotud Euroopa ringmajanduse tegevuskavaga (Euroopa Komisjon, 2020⁸⁶⁸⁶), mis seab eesmärgiks vähendada jäätmeteket, soodustada toormete korduskasutust ning parandada toodete ringlussevõetavust. See tegevuskava on eriti vajalik plastitööstusele, sest plastijäätmed on Euroopa jäätmetekke ja ressursside raiskamise üks keskseid probleeme (Euroopa Komisjon, 2022 ⁸⁷⁸⁷).

Ökodisaini määruse eelnõu (Euroopa Komisjon, 2022⁸⁸⁸⁸) on osa ringmajanduse tegevuskava elluviimisest ning laieneb varem ainult energiatoodetele kehtinud nõuetelt ka plasttoodetele. Määrus kehtestab kestlikkuse standardid, nagu toote parandatavus, ringlussevõetavus ja materjalikoostise läbipaistvus. Näiteks nähakse valitud tootekategooriatele ette digitaalse tootepassi (DPP – Digital Product Passport) kasutuselevõtt, mis muudab tooteinfo kättesaadavaks kogu tarneahela ulatuses. See suurendab tootjavastutust ja mõjutab otseselt tootedisaini, materjalivalikuid ja tootmisprotsesse.

Ettevõtete kestlikkusearuandluse direktiiv (CSRD) (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2022⁸⁹⁸⁹) kohustab suurettevõtteid avalikustama põhjalikku teavet oma keskkonna-, sotsiaalse ja juhtimisalase (ESG) mõju kohta. Direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja võrreldavust ning suunata investeeringuid kestlikumatesse ärimudelitesse.

Plastistrateegia (Euroopa Komisjon, 2018 ⁹⁰⁹⁰) on osa ringmajanduse tegevuskavast, mis seab eesmärgiks kõikide plastpakendite taaskasutatavuse või ümbertöödeldavuse aastaks 2030 ning rõhutab vajadust vähendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimist. Strateegia suunab tööstust materjaliringluse tõhustamisele, innovatsiooni ja alternatiivsete materjalide arendamisele ning mikroplasti keskkonda sattumise vähendamisele.

Pakendite ja pakendijäätmete uus määrus (Euroopa Komisjon, 2025⁹¹⁹¹) kehtestab siduvad eesmärgid pakendite korduskasutusele ning taaskasutatud materjalide sisaldusele ja ringlussevõtule. Määrus kohustab alates 2030. aastast kasutama teatud pakenditüüpides miinimumkoguses ringlussevõetud plastikut. Samuti peavad kõik turule lastavad pakendid olema ringlussevõetavad ning võimalikult väikese massi ja mahuga, säilitades samas funktsionaalsuse. Tootjad vastutavad ka pakendite disaini ja märgistuse standardite järgimise eest. Pakendite probleemsete ainete sisaldus peab olema võimalikult väike.

Ühekordse plasti direktiiv (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2019⁹²⁹²) piirab ja keelustab mitmed ühekordselt kasutatavad plasttooted, millel on olemas keskkonnasõbralikum alternatiiv. Direktiiv kohustab liikmesriike vähendama plastpakendite kasutust ja suurendama teadlikkust tarbijate hulgas.

EL-is on vastu võetud ka biopõhiseid, biolagunevaid ja kompostitavaid plaste käsitlev poliitikaraamistik (Euroopa Komisjon, 2022⁹³⁹³). Selle eesmärk on parandada arusaamist nendest materjalidest, selgitada, millistel tingimustel ja milliste toodetena võiksid sellised plastid tuua keskkonnakasu, ning suunata tulevasi EL-i üleseid poliitikaarendusi.

REACH-määrus (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2006⁹⁴⁹⁴) reguleerib kemikaalide kasutust plastide koostises ja seab piirangud ohtlike ainete kasutamisele. Plastitootjad peavad tagama, et nende tooted vastavad REACH-i teavitamis- ja ohutusnõuetele kogu väärtusahela ulatuses.

RoHS-direktiiv (Euroopa Parlament ja Nõukogu, 2011⁹⁵⁹⁵) piirab ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, mõjutades muu hulgas plastkomponentide koostist. See on tähtis nendele plastitööstuse ettevõtetele, kes varustavad elektroonika- või autotööstust.

Eesti ringmajanduse tegevuskava 2024⁹⁶⁹⁶. Eesti on võtnud suuna ringmajanduse edendamisele, mille eesmärk on säilitada toodete ja materjalide väärtust võimalikult kaua ning kasutada neid uue väärtuse loomiseks, kui toode jõuab oma olelusringi lõppu. Ringmajanduse strateegia hõlmab meetmeid, mis soodustavad materjalide ringlussevõttu, jäätmetekke vähendamist ja uute ärimudelite rakendamist, näiteks suletud ahela süsteemid ja toormeringlus.

Riigi jäätmekava 2022–2028⁹⁷⁹⁷ on Eesti üks olulisemaid strateegilisi dokumente, mis mõjutab otseselt plastitööstuse tegevussuundi. Kava seab eesmärgiks suurendada olmejäätmete liigiti kogumist, tõhustada plastijäätmete ringlussevõttu ning suunata materjalid üha enam taaskasutusse, vältides nende ladestamist või põletust. Plastitööstusel on tähtis roll jäätmete sorteeritavuse võimaldamisel materjalivaliku, tootedisaini ja märgistuse kaudu. Kava rõhutab ka vajadust tõhustada tootjavastutuse süsteeme ning käsitleda biopõhiseid ja kompostitavaid plastmaterjale kooskõlas EL-i regulatsioonidega. Plastitööstuse jaoks tähendab see vajadust investeerida materjalide taaskasutatavuse suurendamisse, arendada välja uued lahendused toodete disainis ning viia tootearendus vastavusse ringmajanduse põhimõtetega.

Eestis reguleerivad jäätmete käitlemist ja pakendite ringlussevõttu jäätmeseadus (Riigi Teataja, 2024⁹⁸⁹⁸) ja pakendiseadus (Riigi Teataja, 2024⁹⁹⁹⁹). Need sätestavad tootjavastutuse põhimõtted, mille kohaselt vastutavad tootjad oma toodete ja pakendite jäätmekäitluse eest kogu nende elutsükli vältel. Samuti soodustavad seadused taaskasutatavate ja ümbertöödeldavate materjalide kasutamist ning kehtestavad nõuded jäätmete liigiti kogumiseks ja ringlussevõtuks. Jäätmeseadust praegu uuendatakse ja see oli 2025. aasta mai seisuga saadetud Riigikogusse kinnitamisele.

Footnotes

1. MATIK – matemaatika, loodus- ja reaalainete, inseneeria, tehnoloogia ja kunstide integreeritud õpe ↩

2. OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumide ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste tegemiseks Vabariigi Valitsusele. ↩

3. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, ei ole tegemist rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja nende täitmist hinnatakse koos ekspertidega. ↩

4. Ühte põhikutsealasse koondati ametialad, mis täidavad sarnast funktsiooni ja eeldavad sarnast erialast väljaõpet. Erinevalt eelmisest uuringust sai põhikutsealadel hõivatute arvu detailsemalt kindlaks teha, sest lisaks ametialade klassifikaatori 4. tasemele oli kasutada ka klassifikaatori 5. tase. Uuringu koostajad juhivad tähelepanu, et valdkonna põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks või mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse OSKA teistes valdkonnauuringutes. Näiteks raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus ja IKT-spetsialistide vajadust IKT-valdkonna uuringus. ↩

5. Väikese esindatusega põhikutseala töötajaid on käsitletud juhul, kui tegemist on prognoosiperioodil märgatavalt kasvava hõive või oskusvajadusega põhikutsealaga (nt keskkonnaspetsialistid) või on tervikliku keemiatööstuse valdkonna (keemia-, põlevkiviõli-, farmaatsia-, plasti-, kummi-, ehitusmaterjali- ja klaasitööstuse) vaates oluline ja rohkearvuline (nt keemiainsenerid, keemiaprotsesside operaatorid). ↩

6. https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad ↩

7. Vt ametite klassifikaatorit lähemalt: https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/44. ↩

8. Nimetuse „insener“ kasutus keemia-, tootearendus- ja tööstusinseneride põhikutsealade nimetustes on üldistav. See viitab laiemalt vastava valdkonna tehnoloogiliste kompetentsidega spetsialistidele, kes on omandanud erialase tasemehariduse. Nimetus ei piirdu üksnes kutseliste või diplomeeritud inseneridega, vaid hõlmab ka näiteks tehnolooge. Kvaliteedijuhtimisega seotud ametialad võivad kuuluda nii keemia-, tootearendus- kui ka tööstusinseneride põhikutsealade hulka, sest ettevõtete tegevusprofiilid erinevad ning ametialad võivad eeldada teatud kattuvaid kompetentse. ↩

9. Vt märkust 8. ↩

10. Tööstusinseneri mõistet Eesti ettevõtetes ametinimetusena ja kõrgkoolides õppekavade nimetusena tavaliselt ei kasutata. Siin aruandes kasutatakse mõistet „tööstusinsener“ nende inseneride koondnimetusena, kelle ülesanne on eelkõige tootmisprotsessi tehnoloogiliselt arendada, kuigi nad võivad olla kaasatud ka tootearendusse ja tootmisprotsessi käitamisse. Vt lisaks märkust 8. ↩

11. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18.12.2006, kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piirangute kohta (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. ↩

12. Safety Data Sheet (SDS) ehk ohutuskaart – kohustuslik dokument, mis annab teavet aine või segu ohtlikkuse, ohutu käitlemise, ladustamise, kõrvaldamise ning tervise- ja keskkonnamõjude kohta. SDS koostatakse EL-i määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) ja selle lisa 2 nõuete alusel. ↩

13. Asjade internetil (IoT) põhinevad digitaalsed tootmisjuhtimissüsteemid. ↩

14. ERP (Enterprise Resource Planning) – ettevõtte ressursiplaneerimine ↩

15. MES (Manufacturing Execution System) – tootmise juhtimissüsteem ↩

16. Plastics Europe. Mechanical recycling. https://plasticseurope.org/sustainability/circularity/recycling/mechanical-recycling/ ↩

17. Plastics Europe. Chemical recycling and mass balance explained. https://plasticseurope.org/knowledge-hub/chemical-recycling-mass-balance-explained/ ↩

18. Viru Keemia Grupp. Plastijäätmete tehnoloogia. https://www.vkg.ee/plastijaatmete-tehnoloogia/ ↩

19. Enefit Power AS. Keskkond. Koostöö teadusasutustega. https://www.enefit.com/et/ettevottest/vastutustundlik-energia/keskkond ↩

20. European Bioplastics. Market data. https://www.european-bioplastics.org/market/ ↩

21. PLA (polülaktiidhape) – biopõhine ja biolagunev plast, mis saadakse tavaliselt maisitärklisest või muudest taastuvatest taimsetest allikatest. Seda kasutatakse sageli toiduainete pakendites ja biolagunevates kilekottides. ↩

22. PHA (polühüdroksüalkaanaadid) – looduslikult mikroorganismide toodetavad biopolümeerid, mis on biopõhised ja -lagunevad. Need sobivad meditsiinilisteks rakendusteks, pakenditeks ja põllumajanduskiledeks. ↩

23. PBAT (polübutüleenadipaat-tereftalaat) – sünteetiline, kuid biolagunev plast, mida kombineeritakse tihti PLA-ga, et parandada painduvust ja mehhaanilisi omadusi. Seda kasutatakse näiteks komposteeritavates kilekottides. ↩

24. Euroopa Komisjon. Research and innovation. Bio-based plastics https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/environment/bioeconomy/bio-based-products-and-processes/bio-based-plastics_en ↩

25. Keskkonnaministeerium. Riigi jäätmekava 2022–2028. https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava ↩

26. Kliimaministeerium. Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Eesti ringmajanduse tegevused 2024. https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse-arendamise-protsess ↩

27. Vt ka Tööstusuudised. Äripäev. (24.09.2024). Eesti plastitööstus: ligi 60 miljonikäibega ettevõtet. Toomas Kelt. https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/09/24/eesti-plastitoostus-ligi-60-miljonikaibega-ettevotet ↩

28. Nt puidu väärindamise fookustippkeskus TalTechis: https://woodval.taltech.ee/et/fookustippkeskus/. ↩

29. EMTAK 2211 kirjeldus: kummirehvide ja sisekummide tootmine – sõiduautodele, mootor- ja jalgratastele, bussidele, veoautodele, lennukitele, põllu- ja metsatöömasinatele ning tööstuslikele tõste- ja teisaldusmasinatele kummist õhkrehvide tootmine; täis- või lausrehvide (padjandrehvide), sisekummide, vahetatavate kummist protektorite, veljelintide, rehvide protekteerimiseks aluslintide jms tootmine; rehvide protekteerimine ja taastamine. ↩

30. EMTAK 2219 kirjeldus: muude kummitoodete tootmine – vulkaniseerimata, vulkaniseeritud või tugevdatud looduslikust või sünteetilisest kummist toodete, sh plaadid, lehed, ribad, kangid, profiilvormid, ning torude, voolikute ja lohvide, kumminiidi ja -nööri, kummivõrude, -liitmike ja -tihendite, rullide või võllide kummikatete tootmine; kummeeritud tekstiilriide, vulkaniseeritud kummist rõivaste ja aksessuaaride (kinnaste) ning muude toodete, kummist jalatsite osade ning kõvakummist toodete tootmine. ↩

31. EMTAK 2221 kirjeldus: plastplaatide, -lehtede, -torude ja -profiilide, plasttaara, plastist ehitustoodete, sh sanitaarseadmete, plastuste, -akende, -vaheseinte, põrandakattematerjalide, plastist kokkupandavate ehitiste, tehiskivi (nt valumarmori) ning muude plasttoodete, sh laua- ja kööginõude, plastist rõivamanuste, jõuülekanderihmade ja konveierlintide, plastist kontori- ja koolitarvete, mööblifurnituuri ja sõiduki armatuuri plastosade tootmine. ↩

32. Ühe kuni üheksa hõivatuga ettevõtted. ↩

33. Kui ei ole täpsustatud, on tegemist plasti- ja kummitööstuse valdkonna põhikutseala töötajate ühendatud andmetega. ↩

34. Vt ka Lepik, I., Uiboupin, M. (2023). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/masina-metalli-elektroonikatoostus#joonis-9 ↩

35. Mikrokvalifikatsiooniõpe on 5–30 ainepunkti mahus (1 AP = 26 tundi) täienduskoolitus, mille käigus omandatakse ja tõendatakse tööturu või ühiskonna vajadustest lähtuvad teadmised ja oskused. Mikrokvalifikatsiooniõpet võivad korraldada kõrg- ja kutsekoolid ning tegevusloa alusel ka muud täienduskoolitusasutused. Kõrgkoolid võivad nimetada mikrokvalifikatsiooni mikrokraadiks, kui kõrgharidustaseme õppeained moodustavad mikrokraadi õppekava mahust vähemalt poole. Mikrokvalifikatsioone saab koguda ja kombineerida, et formaalõppes tõendada kvalifikatsiooni omandamist või kutsetunnistuse saamist. ↩

36. Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2023. aastal 1832 eurot (sh Harjumaal 2057, Tallinnas 2152, Läänemaal 1420, Hiiumaal 1398 ja Saaremaal 1395 eurot) ja 2024. aastal 1981 eurot (Harjumaal 2218, Tallinnas 2325, Läänemaal 1513, Hiiumaal 1537 ja Saaremaal 1517 eurot). https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__aastastatistika/PA107 ↩

37. Sissevoolavus tähendab, et inimene töötas eelmisel aastal mõnes muus valdkonnas, alles asus tööle või ei olnud vahepeal tööturul hõivatud. Väljavoolavus tähendab, et inimene asus tööle teise valdkonda, siirdus välismaale või lõpetas töötamise. Voolavuse andmed ei kajasta valdkonnasisest voolavust, st juhtumeid, kui inimene asus tööle sarnasele positsioonile mõnes teises ettevõttes. Seega võib tööandjate tunnetatud voolavus olla suurem. ↩

38. Vt ka Statistikaamet. (19.06.2024). 25 aasta jooksul väheneb rahvaarv kõikjal peale Harju- ja Tartumaa. https://www.stat.ee/et/uudised/25-aasta-jooksul-vaheneb-rahvaarv-koikjal-peale-harju-ja-tartumaa ↩

39. 70% plasti- ja 80% kummitööstuse välistööjõust (valdavalt operaatorid) on Ukraina päritolu. ↩

40. Vt Eesti Pank. Majandusprognoosid. Nt https://www.eestipank.ee/teemad/majandusprognoos. ↩

41. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__toostus/TO001 ↩

42. PLC (Programmable Logic Controller) on automaatika juhtsüsteemid ehk loogikakontrollerid. PLC-juhtimine tähendab tootmisseadmete automaatset juhtimist ja jälgimist selliste kontrollerite abil, näiteks masinate sisse- ja väljalülitamine, sensorite jälgimine ja töötsüklite käivitamine. ↩

43. MES (Manufacturing Execution System) ehk tootmise juhtsüsteem haldab ja jälgib tootmisprotsessi reaalajas. Tootmistöötajad kasutavad MES-i näiteks tööülesannete vaatamiseks, töövoogude jälgimiseks ja kvaliteediprobleemide registreerimiseks. ↩

44. ERP (Enterprise Resource Planning) ehk ettevõtte ressursside juhtimise süsteem ühendab ettevõtte erinevad protsessid (tootmine, laohaldus, logistika, raamatupidamine jne) ühte kesksesse infosüsteemi. ERP-d kasutatakse laiemalt materjalide, tellimuste ja ajakavade haldamiseks. ↩

45. MSA (Measurement System Analysis) on kvaliteedijuhtimise tööriist, mille abil hinnatakse, kui usaldusväärne ja täpne on mõõtesüsteem, mida tootmises või kvaliteedikontrollis kasutatakse. ↩

46. IATF 16949:2016 on rahvusvaheline kvaliteedijuhtimissüsteemi standard, mis määratleb nõuded autotööstuses tegutsevatele organisatsioonidele kogu tarneahela ulatuses. Standardi töötas välja International Automotive Task Force (IATF) koostöös ISO-ga (International Organization for Standardization). https://www.aiag.org/expertise-areas/quality/iatf-16949-2016 ↩

47. Kummisegude valmistamine (mixing) on protsess, kus erinevad kummi- ja lisaained (nt täiteained, vulkaniseerimisained, pehmendid) segatakse täpsetes proportsioonides ja tingimustes, et saavutada soovitud mehaanilised ja keemilised omadused. Seda nimetatakse ka kummisegude koostamiseks (rubber compounding). ↩

48. CNC-masinad ehk arvjuhtimisega tööpingid (Computer Numerical Control) on seadmed, mida juhitakse koostatud programmide abil digitaalselt, et teha täpseid liikumisi ja tööoperatsioone (nt lõikamine, freesimine, puurimine). ↩

49. SPC (Statistical Process Control) ehk statistiline protsessijuhtimine tähendab tootmisprotsessi pidevat jälgimist ja andmete kogumist, et tagada toodangu ühtlane kvaliteet. ↩

50. MSA (Measurement System Analysis) ehk mõõtesüsteemi analüüs keskendub sellele, kui usaldusväärsed ja täpsed on mõõtmised. See aitab kindlaks teha, kas mõõteseadmed, -meetodid ja operaatorid annavad stabiilseid ja korduvkasutatavaid tulemusi. ↩

51. Business to business (B2B) on ärisuhe, mille puhul üks äriühing müüb tooteid või teenuseid teisele äriühingule. ↩

52. https://www.aalto.fi/en ↩

53. https://www.agroparistech.fr/en ↩

54. https://www.univ-reims.fr/ ↩

55. https://www.uliege.be/cms/c_8699436/en/uliege ↩

56. HTM-i ja Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel perioodil 2023–2026 ellu viidav roheoskuste arendamise programm „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ (https://harno.ee/roheoskuste-programm). ↩

57. Mitmete õppekavade nimetusi on viimasel õppeaastal muudetud. Näiteks on EKA magistriõppekavad „Disain ja rakenduskunst“ ning „Tootedisain“ asendunud õppekavadega „Ringdisain“ ja „Taidestuudium“, TalTechi magistriõppekava „Rakendusfüüsika“ asemel on „Rakendusfüüsika ja andmeteadus“ ning „Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia“ asemel „Jätkusuutlikud keemiatehnoloogiad“. Samuti on koondatud ja/või asendatud mitmeid õppekavade nimetusi doktoriõppes (seda eriti TalTechis). ↩

58. Õppekavade valik on tehtud plasti- ja kummitööstuses hõivatute ja aastatel 2006–2022 kõrghariduse omandanute õppekavade põhjal ja seda on täiendatud analoogia alusel. ↩

59. Tehnikaalad, mehaanika, elektroonika, automaatika, energeetika. ↩

60. Loodusteadused, matemaatika ja statistika, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tehnika, tootmine ja ehitus. ↩

61. Vt ringmajandus ja materjalitehnoloogia: https://taltech.ee/kursus/47964. ↩

62. Vt materjalide taaskasutamine ja ökodisain: https://taltech.ee/kursus/48164. ↩

63. Laborantide tööjõu- ja oskuste vajadust käsitleti ka OSKA farmaatsiatööstuse uuringus. ↩

64. Nt tervishoiu, keskkonna, toiduainetööstuse, põllumajanduse jm valdkonna tööandjad, samuti testimis- ja analüüsiteenuste ettevõtted. ↩

65. Ida-Virumaa KHK-s, Järvamaa KHK-s, Pärnumaa KHK-s, Tallinna Polütehnikumis, Tallinna THK-s, VOCO-s, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses, Tallinna Ehituskoolis, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis, Tallinna Kopli Ametikoolis, Viljandi Kutseõppekeskuses ja Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis. ↩

66. 2026. aasta septembrist alustavad Tallinnas õppetööd seniste riigi kutseõppeasutuste baasil loodavad kaks rakenduslikku kolledžit – Tallinna IT-, energeetika-, tehnoloogia- ja ehitusvaldkonna rakenduslik kolledž (Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Polütehnikum) ja Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž (Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool).
    ↩

67. Lisaks kuuluvad sellesse õppesuunda biogaasijaama operaatori, laborandi, keemiaprotsesside operaatori, veekäitlusoperaatori, CNC-pingi operaatori, koostelukksepa ja roboti operaatori õppekavad. ↩

68. https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/ ↩

69. Tööjõu pakkumine on läbi korrutatud tööjõus osalemise määraga, sest ei saa eeldada, et potentsiaalselt kõik lõpetanud osaleksid tööhõives. Eri põhjustel on teatud osa lõpetanutest tööturul igal ajahetkel mitteaktiivsed. Tööjõus osalemise määr on vanusegrupis 25–49 aastat sõltuvalt valdkonnast 85–95% (tööjõu-uuringu (ETU) alusel). Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööjõus osalemise määra, s.o 90%. ↩

70. Sobivaks õppeks oleme hinnanud erineva oskustasemega automaatikud, mehhatroonikud, robotitehnikud, sisetööde elektrikud ning kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad. ↩

71. Pikkusega keskmiselt neli kuud. ↩

72. HTM-i ja Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel perioodil 2023–2026 ellu viidav roheoskuste arendamise programm „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ (https://harno.ee/roheoskuste-programm). ↩

73. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus, mille eesmärk on edendada tehnika-, tootmis- ja inseneeriavaldkonna järelkasvu ning õppe vastavust tööturu vajadustele (https://harno.ee/inseneriakadeemia). ↩

74. Tilk, R., Kruusmaa, E-K. (2025). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitusmaterjalide tööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. Avaldamisel. ↩

75. PRÕM – Euroopa Sotsiaalfondi projekt „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (https://harno.ee/kutse-ja-korghariduse-arendamine#dokumendid) ↩

76. Valdkonnaülesed kitsaskohad. ↩

77. Life Cycle Assessment (LCA) on rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika, mille abil hinnatakse toote, protsessi või teenuse keskkonnamõju kogu elutsükli vältel, alates tooraine hankest kuni kõrvaldamiseni. Metoodika alus on standardid ISO 14040 ja ISO 14044. ↩

78. Safe and Sustainable by Design (SSbD) on EL-i algatus „Ohutu ja kestlik disain“ https://research-and-innovation.ec.europa.eu/research-area/industrial-research-and-innovation/chemicals-and-advanced-materials/safe-and-sustainable-design_en. ↩

79. Keskkonnadeklaratsioonide (Environmental Product Declaration; EPD) süsteem, mis põhineb rahvusvahelistel standarditel ISO 14025 ja EN 15804. ↩

80. Safety Data Sheet (SDS) ehk ohutuskaart on kohustuslik dokument, mis annab teavet aine või segu ohtlikkuse, ohutu käitlemise, ladustamise, kõrvaldamise ning tervise- ja keskkonnamõjude kohta. SDS koostatakse EL-i määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) ja selle lisa 2 nõuete alusel. ↩

81. Valdkonnaülesed kitsaskohad. ↩

82. Õpetajate puudujääki on käsitletud muu hulgas OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse, mootorsõidukite hoolduse, ehitusvaldkonna, põllumajanduse ja toiduainetööstuse, IKT-valdkonna, farmaatsiatööstuse uuringus jm. ↩

83. Sarnane ettepanek tehti ka OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse ning mootorsõidukite hoolduse ja remondi valdkonna 2023. aasta ning OSKA 2024. aasta farmaatsiatööstuse uuringutes. ↩

84. Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%). ↩

85. Euroopa Komisjon (2019). Euroopa roheline kokkulepe. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52019DC0640 ↩

86. Euroopa Komisjon (2020). A new circular economy action plan for a cleaner and more competitive Europe. https://ec.europa.eu/environment/circular-economy/ ↩

87. Euroopa Komisjon (2022). Commission staff working document: Impact assessment report accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on packaging and packaging waste, amending Regulation (EU) 2019/1020, and repealing Directive 94/62/EC (SWD(2022) 384 final). EUR-Lex. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52022SC038 ↩

88. Euroopa Komisjon (2022). Proposal for a Regulation on Ecodesign for Sustainable Products (ESPR). https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-ecodesign-sustainable-products-regulation_en ↩

89. Euroopa Parlament ja Nõukogu (2022). Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2464 ↩

90. Euroopa Komisjon (2018). A European strategy for plastics in a circular economy. https://environment.ec.europa.eu/strategy/plastics-strategy_en ↩

91. Euroopa Komisjon (2025). Pakendite ja pakendijäätmete määrus (PPWR) (EL) 2025/40. https://environment.ec.europa.eu/publications/proposal-packaging-and-packaging-waste_en ↩

92. Euroopa Parlament ja Nõukogu (2019). Directive (EU) 2019/904 on the reduction of the impact of certain plastic products on the environment (SUPD). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32019L0904 ↩

93. Euroopa Komisjon (2022). Biobased, biodegradable and compostable plastics. https://environment.ec.europa.eu/topics/plastics/biobased-biodegradable-and-compostable-plastics_en?prefLang=et ↩

94. Euroopa Parlament ja Nõukogu (2006). Kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määrus (REACH) (EÜ) nr 1907/2006. https://echa.europa.eu/et/regulations/reach/understanding-reach ↩

95. Euroopa Parlament ja Nõukogu (2011). Restriction of Hazardous Substances in Electrical and Electronic Equipment (RoHS), 2011/65/EU. https://environment.ec.europa.eu/topics/waste-and-recycling/rohs-directive_en ↩

96. Kliimaministeerium. Eesti ringmajanduse arendamise protsess. Eesti ringmajanduse tegevused 2024. https://ringmajandus.envir.ee/et/eesti-ringmajanduse-arendamise-protsess ↩

97. Keskkonnaministeerium (2022). Riigi jäätmekava 2022–2028. https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava ↩

98. Riigi Teataja (2024). Jäätmeseadus (RT I, 31.12.2024, 7). https://www.riigiteataja.ee/akt/12894710?leiaKehtiv ↩

99. Riigi Teataja (2024). Pakendiseadus (RT I, 31.12.2024, 16). https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024016?leiaKehtiv ↩