Tulevikuvaade tööjõuvajadusele: kinnisvarateenused

Siinne uuringuaruanne keskendub kinnisvarateenuste valdkonna (edaspidi KV) kutsealade tööjõuvajaduse prognoosile kümne aasta jooksul (2023–2033), hinnates ühtlasi selle vastavust eeldatava tasemeõppest lähtuva koolituspakkumisega ning otsides viise kitsaskohti tasakaalustada.

Kinnisvarateenuste nõudlust mõjutavad lisanduv pindade maht, karmistuvad keskkonnanõuded, keerukamaks muutuvad tehnosüsteemid nii uutes kui ka renoveeritavates hoonetes ning jätkuv trend osta professionaalset kinnisvarateenust. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kinnisvara kestlikule ja kulutõhusale kasutamisele. Hooldust vajavad nii vanemad kui ka tänapäevased keerukate tehnosüsteemidega hooned. See nõuab kinnisvarateenuste pakkumisel teistsugust lähenemist ning seab töötajatele senisest suuremad ootused oskusi ja teadmisi täiendada.

Digitaliseerimine ja automatiseerimine tõhustavad kinnisvara haldus- ja hooldusprotsesse, vähendades füüsilise töö vajadust ja optimeerides ressursikasutust. Keskkonnasäästlikkus muutub üha olulisemaks, mistõttu tuleb rakendada energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Samuti mõjutavad valdkonda regulatiivsed arengud, sh nõuded töötajate kvalifikatsioonile.

Kinnisvarateenuste uuringu põhikutsealadel ¹ töötas 2023. aastal kokku üle 35 000 inimese ², kellest veerandi moodustasid juhid ja spetsialistid.

OSKA prognoosi kohaselt töökohtade arv KV põhikutsealadel järgmisel kümnendil tervikuna ei muutu, kuid rohkem vajatakse tehnosüsteemide hooldamisega tegelevaid töötajaid ning kinnisvarahaldureid. Põhikutsealadele vajatakse igal aastal kokku üle 1500 uue töötaja, kellest veerand võiks omandada erialase ettevalmistuse tasemeõppes. Kõiki töötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes, sest mitmetele ametikohtadele saab siseneda muu eriala taustaga, täiendades oma erialaseid oskusi koolitustel või töökohal. Mõnel põhikutsealal on suur tööjõuvoolavus, st seal töötatakse lühikest aega või seal töötab palju vanemaealisi, kes on valdkonda tulnud teistelt erialadelt. Pensionile jääjate asendamise ja töötajate sagedase liikumise tõttu on vaja rohkem koolitusi.

Valdkonnas on palju erialase hariduseta töötajaid ning mitmel põhikutsealal on tasemeõppe lõpetajate arv väiksem kui uue tööjõu vajadus. Ebapiisav tasemeõppe lõpetajate arv suurendab nii uute kui ka olemasolevate töötajate täiendkoolitamise vajadust. Tasemeõppe puudujääki aitavad leevendada lähedaste erialade lõpetajad, näiteks ehitusest, ärindusest või õigusest. Samas on tööülesanded muutunud valdkonnas keerukamaks ning tööandjad ootavad töötajatelt üha enam erialast väljaõpet, mistõttu muude erialade lõpetajaid ei eelistata. Kui varem tegutses osa töötajaid erialase hariduseta, siis nüüd aktsepteeritakse seda järjest vähem.

Valdkonna tööhõive lähikümnendil ei kasva, kuid vajalike oskuste muutumise tõttu on pidev koolitusvajadus. Teatud põhikutsealadel, näiteks korrashoiu- ja haldusjuhtide, haldurite, maaklerite, heakorra tööjuhtide ja tehnosüsteemide hooldajate seas, on töötajate väljaõpe ja oskustaseme tõstmine väga oluline, et tagada töö kvaliteet, efektiivsus ja säästlikkus. Samuti on mitme põhikutseala tegevus seadusega reguleeritud – näiteks kinnisvarahindajad, haldurid ja korstnapühkijad tohivad tegutseda ainult kutsetunnistuse alusel. Nemad vajavad erialast väljaõpet ja nad peavad end kutse säilitamiseks pidevalt täiendama. Seetõttu tuleb pakkuda paindlikke ja mitmekesiseid õppimisvõimalusi, et töötajad saaksid oma oskusi ajakohasena hoida.

• Maakorraldaja erialase tasemeõppe lõpetajaid on vähem, kui vajatakse tasemeõppe lõpetajaid. Kutse taastõendamiseks vajaminevaid koolitusi on piiratult, mis raskendab kutsetaseme säilitamist.

• Kinnisvara hindajate hõive jääb samaks, kuid proportsionaalselt rohkem vajatakse kõrgema taseme kinnisvara hindajaid, sest umbes pooled Eesti tööturul tegutsevatest hindajatest on nooremhindajad, kellel puudub õigus teatud ülesandeid täita. Koos lähedastelt erialadelt (nt ehitus, majandus, õigus) lõpetanutega on tasemeõppe lõpetajaid piisavalt.

• Kinnisvaramaaklerite erialane väljaõpe on vajalik, et tagada teenuse kvaliteet, sh vältimaks osapooltele võimalikke juriidilisi probleeme. Oluline on tagada maaklerite väljaõppe järjepidevus ning võimalus tasemeõppeks, kus praktika nõuded arvestavad kutseala eripärasid.

• Korrashoiu- ja haldusjuhtide koolituspakkumine on tööturu vajadusest väiksem. Vajatakse rohkem kinnisvaraalase kõrgharidusega lõpetajaid.

• Tööturul napib erialase ettevalmistuse ja kutsetunnistusega kinnisvarahaldureid ning suurel osal korteriühistu juhtidest ei ole vajalikku ettevalmistust. Kinnisvarahalduriks õppijaid on rohkem vaja valdkondlikust kutse- ja kõrgharidusõppest.

• Tööturul napib erialase ettevalmistuse ja kutsetunnistusega heakorra tööjuhte, sh puhastustööde juhte, ning tasemeõppe lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks ei piisa. Tööjuhtide koolitamine ja oskustaseme tõstmine on võtmeküsimus, et tagada korrashoiuteenuse kvaliteet ja efektiivsus.

• Tehnoloogia areng toob kaasa erialase ettevalmistusega tehnosüsteemide tehnikute ja hooldajate suurema vajaduse, keda on ettevõtetel väga keeruline leida. Konkurents teiste valdkondadega süvendab tööjõupuudust veelgi. Senisest rohkem on vaja nii kindlale tehnosüsteemile spetsialiseerunud tehnikuid kui ka laiapõhjaliste oskustega tehnosüsteemide hooldajate tasemeõppe lõpetajaid.

• Kõiki kinnisvarahooldajaid ei pea ette valmistama tasemeõppes, sest suure osa vajaminevatest oskustest saab õppida töökohal või koolitustel. Samas püsib pidev vajadus täiendkoolituste järele, sest põhikutsealal on palju madala haridustasemega töötajaid, suur tööjõuvoolavus ja asendusvajadus.

• Kõiki puhastusteenindajaid ei ole vaja koolitada tasemeõppes, sest suure osa oskustest saab omandada töökohal või täiendkoolitustel. Tasemeõppe koolituspakkumine on hinnanguliselt piisav, kuid täiendkoolituste vajadus suur, sest põhikutsealal on palju madala haridustasemega töötajaid, suur tööjõuvoolavus ja asendusvajadus. Puhastusteenindaja-juhendaja (EKR 4) õppe lõpetajaid on rohkem vaja. Lisaks kompenseerib see puhastustööde juhi kutseõppe vähest lõpetajate arvu.

• Korstnapühkija erialaseks väljaõppeks sobivad hästi täienduskoolitused, mida on seni pakutud piisavalt. Täiendkoolitusi on vaja kindlasti ka edaspidi pakkuda, sest tegemist on reguleeritud kutsealaga.

• Kahjuritõrjujate koolitamine tasemeõppes puudub. Täienduskoolituse võimalused on aga praegu piisavad. Täiendkoolitusi peab kindlasti edaspidigi pakkuma, sest tegemist on reguleeritud kutsealaga.

OSKA valdkonnauuringute eesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kuni kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive ning tööjõu- ja oskuste vajadus, ning analüüsida, kas praegune koolituspakkumine on valdkonna tööjõuvajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.

Siin uuringuaruandes esitatakse OSKA kinnisvarateenuste valdkonna rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive ja tööjõu vajadus, vaadata, kas praegune koolituspakkumine nii tasemeõppest kui ka täiendkoolitustest on tööjõuvajaduse katmiseks piisav, ning esitada soovitused, kuidas tööjõuturu muutuvatele vajadustele paremini vastata. See on teine OSKA kinnisvarateenuste uuring. Esimene uuring tehti 2019. aastal (Lepik ja Uiboupin, 2019) (vt ka lisa 4).

Uuringus on eesmärgi saavutamiseks kasutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikateks on valdkonna statistika, OSKA alusandmestik, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad, intervjuud valdkonna ekspertidega jm. Uuringu metoodika detailsem kirjeldus on toodud lisas 1.

Rakendusuuringus toetas uurimismeeskonda valdkonna eksperdikogu (VEK), kelle ülesanne oli uurimismeeskonna analüütilist tulemust valideerida. Valdkonna tööjõuprognoos, koolituspakkumine, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud soovitused arutati läbi ja kooskõlastati valdkonna ekspertidega (vt lisa 3).

Kutsekoda tänab suure panuse eest valdkonna eksperdikogu liikmeid, intervjueerituid jt valdkonna esindajaid, kes uuringu valmimisele kaasa aitasid.

KV uuring käsitleb ehitiste haldamist ja korrashoidu (hooldust ja heakorda) ning muid kinnisvaraga seotud tegevusi (kinnisvara vahendamist, hindamist, maakorraldustoiminguid) ³. Ehitise kavandamise, projekteerimise ja ehitamise etappi käsitletakse OSKA ehituse uuringus (Lepik ja Uiboupin, 2024).

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) ⁴ järgi hõlmatakse siinsesse uuringusse tegevusalad L „Kinnisvaraalane tegevus“ ja N81 „Hoonete ja maastike hooldus“. Kinnisvara kasutavad nii ettevõtted ja avaliku sektori asutused, et oma põhitegevust ellu viia, kui ka eraisikud. Omanik või ehitise kasutaja võib palgata kinnisvara korrashoiuga tegelema asjaomase ettevõtte või korraldada kinnisvara korrashoidu ise (nn isehaldamise mudel). Isehaldamise mudeli kasutamise korral on organisatsiooni palgatud korrashoiutöötajad, mistõttu töötavad uuringus käsitletavate ametialade töötajad teistelgi tegevusaladel.

Siinse uuringu fookus on eelkõige ehitisega kinnisvaral, kuigi mõni käsitletav kutseala puutub kokku ka ehitisteta kinnisvaraga (nt maaklerid, hindajad, maakorraldajad). Tegevusala mõttes töötavad maakorraldajad enamasti avalikus sektoris ning katastrimõõdistusi ja maakorraldusteenuseid pakuvad põhi- või kõrvaltegevusena muu hulgas ettevõtted. Osadel organisatsioonidel on põhitegevuse olemuse tõttu enda tarbeks maakorraldusega tegelevad töötajad. Uuringu fookuses ei ole kinnisvara arendustegevus, vaid (olemasoleva) kinnisvaraga seotud tegevused.

Statistikaameti andmetel tegeles 2023. aastal kinnisvaraalase tegevusega (EMTAK L68) 14 968 ettevõtet ning hoonete ja maastike hooldusega (EMTAK N81) 2580 ettevõtet. Ettevõtete arvu kasv on olnud tegevusalade keskmisest kiirem ⁵. Kinnisvaraalases tegevuses on ettevõtete arv kasvanud viimase kuue aasta jooksul koguni 130%, seejuures on suurem ettevõtete arvu kasv olnud tegevusalal L682 „Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus“ (151%). Ka hoonete ja maastike hoolduses, eriti hoonehalduse abitegevustes, on ettevõtete arvu kasv olnud märkimisväärne (vastavalt 107% ja 173%).

Kinnisvaraalases tegevuses on 99% ettevõtetest alla 10 töötajaga mikroettevõtted, hoonete ja maastike hoolduses vastavalt 95%. Suuri, üle 250 töötajaga ettevõtteid oli 2023. aastal puhastustegevuse tegevusalal seitse (N812) ning seal töötasid umbes pooled töötajad. Valdkonnas on levinud ka ärimudel, mis põhineb osaliste koostööl, nii et ettevõtte enda palgal on vaid mõned töötajad. Näiteks kinnisvaramaakleritel on tavaliselt loodud oma ettevõte (OÜ, FIE) ning kinnisvarabürooga on sõlmitud maakleriteenuse osutamise leping. Välisturgudele on suunatud väga väike osa KV teenustest. 2023. aastal moodustas eksport kinnisvaraalase tegevuse müügitulust 1,4% ning hoonete ja maastike hoolduse müügitulust 6,1%. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal keskmine brutokuupalk hoonete ja maastike hoolduse ettevõtetes Eesti keskmisest 37% võrra madalam ning kinnisvaraalases tegevuses 30% võrra madalam.

Statistikaameti andmetel töötas KV ettevõtetes 4,5% kõigist Eesti töötajatest ning töötajate arv on viie aasta jooksul kinnisvaraalases tegevuses kasvanud 9%, samas hoonete ja maastike halduses 5% (vt joonis 1).

Mitmed KV põhikutsealad (nt puhastusteenindajad, kinnisvarahooldajad) pakuvad võimalust siseneda tööturule ilma pikema väljaõppeta. Põhikutseala võib olla inimesele üleminekuperiood teise töökoha leidmiseni või pensioniea lähenedes tööturult lahkumiseni (vt lisa 6). Seetõttu töötab valdkonnas palju inimesi, kellel on ainult üldharidus või kes on õppinud muu valdkonna eriala.

Lihtsamate tööde tegijate seas on tavapäraselt rohkem ajutist ja osaajaga töötamist (Cedefop, 2023). Ka Eestis töötab puhastustegevuses palju osaajaga töötajaid. Nii töötas hoonete ja maastike hoolduses 2023. aastal osaajaga 41% inimestest (vt joonis 2). Kinnisvaraalases tegevuses oli osaajaga töötajaid 16%. Eesti ettevõtetes keskmiselt oli osaajaga töötajaid 8%. Seega tasub lisaks töötajate arvu muutusele vaadata täistööajale taandatud töötundide arvu muutust – viimase viie aasta jooksul (2018–2023) on see suurenenud nendel tegevusaladel 8–9% võrra ning võrreldes 2017. aastaga 15–16%.

Kinnisvara ostu- ja müügitehingute arvu muutus peegeldab kinnisvaraturu olukorda. Eesti kinnisvaraturul toimus Maa- ja Ruumiameti andmetel 2024. aastal kokku 51 292 võõrandamistehingut (sh ost-müük, kinkimine, vahetus, muud tehingud). (Maa- ja Ruumiamet, 2025) Tehingutest valdava osa (80%) moodustasid ost ja müük. 2024. aastal jäi tehingute arv sarnasele tasemele, mis 2023. aastal. See arv on viimasel kahel aastal olnud tavapärasest mõnevõrra väiksem, mis tuleneb üldisest ebakindlusest majanduses.

OSKA uuringutes on keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega sarnaseid valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Ühte põhikutsealasse koondatakse ametialad, mis eeldavad väljaõpet üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel ning kus ka töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased ⁶. Põhikutsealadesse on hõlmatud kõik töötajad, sh need, kellel ei ole kutsetunnistust. Tabelis 1 on esitatud OSKA KV uuringu põhikutsealad ja hõivatute arv põhitöökohal 2023. aastal Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetel.

Kinnisvarateenuste põhikutsealade hulka ei hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentsid ei ole piisaval määral valdkonnaga seotud või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes. Näiteks elektripaigaldise korrapärane hooldamine on elektrikute ülesanne, keda käsitletakse OSKA energeetika uuringus (Sõmer ja Rosenblad, 2017) SA Kutsekoda. Torulukkseppi jt ehituse oskustöötajaid käsitletakse OSKA ehituse uuringus (Lepik ja Uiboupin, 2024) ning aednikke OSKA põllumajandusuuringus (Pihl ja Krusell, 2023). KV põhikutsealad ei sisalda ka toa- ja kajutiteenindajaid, keda käsitletakse OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonna uuringus (Lepik ja Uiboupin, 2018) – TÖR-i andmetel oli neid 2023. aastal põhitööl ligi 1700.

Kinnisvaraga seotud tööülesanded võivad olla teiste tegevusalade ettevõtetele lisategevus, mistõttu töötavad kinnisvara korrashoiuga seotud töötajad erinevates sektorites. Sellised töötajad kuuluvad siinse uuringu põhikutsealasse juhul, kui ametiala on hõlmatud uuringusse üle majanduse (nt puhastusteenindajad, majahoidjad). Tehnosüsteemide tehnikute puhul jääb suurem osa töötajatest muudele tegevusaladele. Näiteks pakuvad tehnosüsteemide hooldamist ka ehitusettevõtted ning automaatikalahendusi, tehnosüsteeme ja -seadmeid müüvad ja paigaldavad ettevõtted. Andmetest ei ole võimalik eristada, kui palju on kinnisvara tehnosüsteemide hooldusega tegelevaid töötajaid, kuid hinnanguliselt võib neid olla 1000–1500 ning kinnisvara tegevusaladel töötab neist väiksem osa. KV arengutrende ja vajadusi arvestades on tehnosüsteemide tehnikud valdkonna jaoks oluline töötajaskond, mistõttu on nad hõlmatud siinsesse uuringusse.

Korrashoiu- ja haldusjuhtide ning muude kinnisvarateenuste juhtide põhikutseala hõlmab tervikuna KV tegevusaladel hõivatud juhtimisfunktsiooni täitvaid töötajaid ning lisaks on kaasatud teistel tegevusaladel töötavad KV korrashoiu- ja haldusjuhid. Sageli tegelevad KV korrashoiuga teistegi valdkondade kutsealade töötajad – näiteks üheotstarbelises hoones võib neid tööülesandeid täita büroojuht ning väikeettevõttes võib töötajal olla väga erinevad, sh korrashoiuga seotud tööülesanded. Seetõttu on statistilistest andmetest keeruline eristada, kui palju on tegelikult KV korrashoiuga seotud töötajaid. Põhikutseala sees tehakse vahet korrashoiu- ja haldusjuhtidel, püüdes konkreetsemalt eristada neid töötajaid, kellel on tööülesannete täitmiseks suurem kokkupuude KV korrashoiu või haldamisega ja kes vajavad selle tõttu erialast tasemeharidust.

Mitme põhikutseala puhul on eksperdihinnangute järgi tegelik töötajate arv suurem. Lähtudes uuringu eesmärgist hinnata koolituspakkumise piisavust tööjõuvajaduse katmiseks, on nende põhikutsealade puhul tööjõuvajaduse arvutustes lähtealuseks võetud ekspertide antud hinnanguline hõivatute arv. Erinevused TÖR-is põhitöökohal ja eksperdihinnangul töötajate arvus tulevad kutsealade spetsiifikast: osaliselt sagedasest töötamisest kõrvaltööna (nt korstnapühkijad), töötajate märkimisest TÖR-is ametite klassifikaatori (AK) ametialadele, mis ei võimalda neid andmetest selgelt eristada (nt kahjuritõrjujad, maakorraldajad, hindajad), ning töötamisest ettevõtjatena, kes ei kajastu TÖR-i andmetes (nt maaklerid ⁸).

Kinnisvarahaldurite põhikutseala sisaldab ka korteriühistu juhte. Eestis oli korteriühistuid 21.01.25 seisuga 25 102 (Äriregister). TÖR-is kajastuvad ainult need korteriühistu juhtimisega tegelevad isikud, kes saavad selle eest töötasu, ning põhikutsealasse on hõlmatud ainult need, kellele see oli põhitöö – 2023. aastal oli neid umbes 630. Korteriühistute juhtimisega tegeleb märgatavalt rohkem inimesi, sest paljudele on see tasustamata töö või kõrvaltegevus. Korstnapühkijaid ja kahjuritõrjujaid on küll arvuliselt vähe, kuid kuna tegemist on reguleeritud kutsealadega, millele on esitatud kvalifikatsiooninõuded (vt ptk 2.3), siis hõlmati nad analüüsi.

Põhikutsealade jaotus on eelmise OSKA KV uuringuga suurel määral sarnane, kuid põhikutsealade sisus ja nimetustes on mõningaid erinevusi. Võrreldes varasema KV uuringuga on siin uuringus oluline muudatus see, et hõivatute arvu alusandmeteks on TÖR ⁹, kus on lisaks AK 4. tasemele kasutada ka klassifikaatori detailsem 5. tase, mis võimaldab põhikutsealasid vajaduse korral täpsemalt määratleda.

Valdkonna põhikutsealadel töötas 2023. aastal üle 35 000 töötaja. Peatükis 1.2 on toodud põhikutsealade kirjeldused, lisas 5 on põhikutsealade seos AK-ga ja hõlmatus tegevusaladelt ning lisa 6 sisaldab põhikutsealasid kirjeldavaid tausttunnuseid.

Valdkonna põhikutsealade kirjeldused tuginevad eelmisele OSKA KV uuringule (Lepik ja Uiboupin, 2019), mida on täiendatud eksperditeadmistega ja kutsestandarditest (Kutsekoda) saadud sisendiga.

Maakorraldajad ja maamõõtjad (nt maanõunik, katastrispetsialist, maakorralduse järelevalve spetsialist (kontrollispetsialist), maakorralduse projektijuht) töötavad nii avalikus sektoris (nt kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes) kui ka ettevõtetes. Peamised tööülesanded on teha maakorraldustoiminguid ja katastrimõõdistustöid, sh koguda ja hallata maa kohta käivat teavet, nõustada maakorraldusküsimustes ning osaleda planeeringute väljatöötamises. Ettevõtluses keskendutakse rohkem maamõõdistustöödele. Kõrgema taseme maakorraldaja (EKR 7) juhib lisaks maakorralduslikke töid ning lahendab vajaduse korral piirivaidlusi ja koostab eksperdiarvamusi. Tema töö hõlmab ka osalemist valdkonna seadusloomes ja maakorralduslike uuringute tegemist. Avalikus sektoris töötavate maakorraldajate tööülesannete hulka võib kuuluda muudki – näiteks võivad nad hallata riigi- või munitsipaalomandis olevat hoonestamata kinnisvara või korraldada riigihankeid.

Maakorraldajatel, sh maamõõtjatel, on üldjuhul erialane kõrgharidus ja praktiline töökogemus maakorralduse valdkonnas ning nad on läbinud täienduskoolitused. Kasuks tuleb praktiline töökogemus geodeesia valdkonnas.

Kinnisvara hindajate (nt vara hindaja, kutseline hindaja, maahindaja, hindamisekspert, hindaja- konsultant) peamised tööülesanded on leida varade väärtus ning koostada turuanalüüs ja hindamisaruanded. Kinnisvara hindaja kutseala on reguleeritud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (Riigi Teataja, 2024) alusel (vt ptk 2.3). EKR-i 6. taseme kinnisvara hindaja koostab ja allkirjastab peamiselt eluotstarbelise vara hindamise aruandeid ning juhendab nooremhindajaid. Oma kutsetaset ületavate varaliikide hindamise aruanded esitab ta läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks kõrgema taseme varahindajale. Vara hindaja (7. taseme kutsega isik) koostab ja allkirjastab kõikide varaliikide hindamisaruandeid. Kinnisvara nooremhindajal (5. taseme kutsega isikul) ei ole pädevust iseseisvalt hindamist läbi viia ja hindamisaruandeid kinnitada, vaid ta töötab 6. või 7. taseme hindaja juhendamisel ja vastutusel.

Kinnisvara nooremhindajana saab tööle asuda, kui on olemas keskharidus ja läbitud erialane täienduskoolitus. Kõrgema taseme hindajatel peab olema kõrgharidus ja praktiline töökogemus kinnisvara hindaja kutsealal ning nad peavad olema läbinud kutsealase täiendusõppe. Eelistatud on kinnisvaraalane kõrgharidus (kinnisvara korrashoid, kinnisvara ja maakorraldus), kuid sobivad ka majandus-, ehitus- ja õigusalane kõrgharidus, kui lisaks läbida erialaseid koolitusi.

Kinnisvaramaakleri tööülesanded on vahendada kinnisvara ostu-, müügi-, üüri- ja renditehinguid, koguda ja analüüsida selleks vajalikku turuteavet, pidada läbirääkimisi ja anda kinnisvara valdkonnaga seotud nõu, objekti turundada ning vormistada tehinguid ja lepinguid (v.a müügilepinguid). Kinnisvara vanemmaakler (6. taseme kutsega isik) tegeleb ka esmaste kinnisvarainvesteeringute ja nende juhtimise alase nõustamisega.

Maaklerid on tavaliselt spetsialiseerunud kas elamu- või ärikinnisvara vahendamisele. Eesti äärealadel, kus tehinguid on vähem, peab maakler olema mitmekülgsem ja vahendama erinevat liiki kinnisvara. Kinnisvaramaaklerid tegutsevad enamasti ettevõtjana ning kinnisvarabürood ostavad maakleritelt teenust sisse. Sageli on maakleritöö kõrvaltegevus või tegelevad maaklerid kõrvaltööna kinnisvara hindamisega (lihtsamate tüüpobjektide puhul). Eelistatakse kutsetunnistusega või erialase tasemeõppe läbinud maaklereid.

Kinnisvarateenuste juhtide hulka kuuluvad kinnisvara korrashoiu eest vastutavad struktuuriüksuste juhid, näiteks majandusjuhid, haldusosakonna juhatajad, üldosakonna juhid, kinnisvara- /katastriosakonna juhid ja müügiosakonna juhid. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võivad juhid täita erinevaid rolle. Väikeettevõtetes vastutab juht üldjuhtimise eest, täites samal ajal ka haldus- ja korrashoiujuhi ülesandeid. Juhtide peamised tööülesanded on seotud süsteemide ja protsesside arendamise ja koordineerimise, eelarvestamise, juriidiliste küsimuste, turundustegevuse, strateegiate väljatöötamise, analüüsi, planeerimise, personali värbamise ja meeskonna juhtimisega. Ekspertide hinnangul eeldab juhtimisfunktsiooni täitmine sobivate isikuomaduste ja valdkondlike teadmiste kombinatsiooni. Analüüsis keskendutakse korrashoiu- ja haldusjuhtidele.

Kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtide põhikutsealas on ametinimetuste näited järgmised: haldusjuht, haldusgrupi juht, haldusnõunik, hooldusjuht, hoolduskonsultant, teenindusjuht, äriüksusejuht.

Kinnisvara haldusjuht vastutab kinnisvara strateegilise haldamise, väärtuse säilitamise ja suurendamise eest. Tema ülesanded hõlmavad strateegiate, eelarvete ja investeerimisplaanide koostamist, finantsvoogude jälgimist, hooldus- ja renoveerimisprojektide juhtimist ning lepingute ettevalmistamist ja läbirääkimisi. Samuti tagab ta vastavuse õigusaktidele, koordineerib järelevalvet, hangete korraldamist ja objekti kasutusohutust.

Kinnisvara korrashoiujuht vastutab hoone tehnilise seisukorra ja operatiivse halduse eest, koordineerides ja juhtides hooldus- ja heakorratöid. Ta tagab tehnosüsteemide (kütte-, ventilatsiooni-, jahutus-, turva-, automaatika-, elektrisüsteemide) hoolduse, planeerib ennetavaid hooldustöid ning korraldab väiksemaid remonttöid. Lisaks juhib ta hooldusmeeskonda ning tagab teenuste efektiivsuse ja sujuva töövoo.

Tööandjad eelistavad kõrghariduse ja erialase väljaõppega haldus- ja korrashoiujuhte. Valdkonda on lihtsam siseneda rakenduskõrgharidusega kinnisvara korrashoiu eriala lõpetajatel. Haldus- ja korrashoiujuhiks kasvatakse ka valdkonna seest, st kõrgharidus ei ole tingimata nõutud, kuid väga oluline on sel juhul pikaajaline valdkonnas töötamise kogemus.

Kinnisvarahaldurite põhikutsealas on ametinimetused järgmised: kinnisvarahaldur, majahaldur, haldusspetsialist, elamukinnisvara-/ärikinnisvarahaldur, tehniline konsultant, korteriühistu juht jne. Kinnisvarahaldur keskendub konkreetse kinnisvaraobjekti või mitme objekti igapäevasele haldamisele. Kinnisvarahaldurite peamised tööülesanded on kavandada ja korraldada kinnisvaraobjekti majandamiseks vajalikke tegevusi ja teha nende üle järelevalvet ning koostada tööde eelarve ja vajaduse korral remondiplaan. Kinnisvarahaldurid vastutavad kinnisvaraobjekti säilimise eest ja haldavad kinnisvaraobjekti puudutavat dokumentatsiooni, sh lepinguid. Haldur osaleb ehitus- ja remondiprojektide planeerimises. Korteriühistu juhi tööülesanded on juhtida ühistut ning korraldada ja kavandada korterelamu säästlik ja plaanipärane majandamine.

Kinnisvarahalduritel on üldjuhul erialane kutse- või kõrgharidus või keskharidus, nad on läbinud täienduskoolitused ning neil on töökogemus. Eelistatakse erialase väljaõppega töötajaid. Kui korteriühistut juhib ja esindab juriidiline isik, peab majahalduril olema kinnisvarahalduri või korteriühistu juhi kutse kutseseaduse tähenduses (Riigi Teataja, 2024).

Põhikutsealasse on hõlmatud puhastustööde juhid ning kinnisvara tehnohoolduse ja heakorraga tegelevad hooldusmeistrid. Ametinimetustena kasutatakse veel näiteks heakorrameistrid, heakorrajuhid, tehnohoolduse meistrid, tööjuhid, töödejuhatajad, objektijuhid ja objektivanemad. Tööjuhid on multifunktsionaalsed töötajad, kes vastutavad tööprotsessi tõrgeteta toimimise, kvaliteetsete töötulemuste ja töö korraldamise eest. Nad juhendavad töötajaid, täidavad vajaduse korral ise korrashoiu tööülesandeid, samuti haldavad vajalikke materjale ja tööriistu, suhtlevad klientide ja koostööpartneritega ning koostavad tööde kohta aruandeid.

Puhastustööde juht töötab peamiselt siseruumides, kuid sõltuvalt objektist ka välialadel. Tema tööülesanded on planeerida, korraldada ja juhtida puhastustöid, sh eripuhastustöid, hinnata töö kvaliteeti, arendada teenust, juhendada puhastusteenindajaid ning suhelda klientidega. Lisaks kavandab ta asjakohaseid muudatusi ja korraldab nende elluviimist, koostab eelarved, valib sobivad tehnoloogiad ning vajaduse korral osaleb ka ise koristustöödes.

Heakorrameister vastutab hoonete ja välialade puhtuse ja korrashoiu eest, korraldades ja juhendades koristustöid ning haljastuse hooldust ja jäätmekäitlust. Ta tagab heakorra kavade, eelarvete ja juhiste alusel ning juhendab heakorratöölisi. Heakorrameister töötab nii sise- kui ka välitingimustes.

Tehnohoolduse meistri peamised tööülesanded on korraldada ehitise krundil asuvate rajatiste ja hoone tehnosüsteemide hooldust ning juhendada hooldustöölisi. Ta jälgib ja hooldab kütte-, ventilatsiooni- ja elektrisüsteeme ning muid tehnilisi seadmeid ning vastutab nende igapäevase tõrgeteta toimimise eest. Tehnohoolduse meister lokaliseerib ja likvideerib rikked või vajaduse korral tellib parandus- ja remonttööd.

Puhastustööde juhtidel on vähemalt keskharidus ja kutsealane töökogemus. Tööjuhi ametikohale saab liikuda puhastusteenindaja ametikohalt, kuid lisaks koristamisoskustele on vaja juhtimisoskusi ja majanduslikku mõtlemist. Kinnisvara heakorra- ja tehnohoolduse meistritel on tavaliselt keskharidus või kutseharidus, nad on läbinud täienduskoolituse ning neil on kogemus kinnisvara korrashoius. Tehnohoolduse meistriks on võimalik saada töökogemuse ja koolituste kaudu, alustades näiteks kinnisvarahooldajana. Kinnisvara tehnohoolduse meistrid peavad olema kursis ehitise konstruktsioonide, eriosade ja tehnosüsteemidega, mistõttu on vaja osaleda täienduskoolitustel. Heakorrateenuste tellimise hangetes nõutakse sageli kutsetunnistust.

Tehnosüsteemide tehnikud on spetsialiseerunud hoone konkreetse tehnosüsteemi hooldamisele ja rikete kõrvaldamisele – näiteks kas küttesüsteemide ja soojussõlmede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, elektripaigaldiste, turvasüsteemide või eriseadmete tehnohooldusele. Tehnosüsteemide tehnikud võivad töötada keerukamate seadmetega ja vajavad selleks spetsiifilisi tehnilisi oskusi. Enamasti on neil omandatud kas ehituse veevärgi ja hoone tehnosüsteemide tehniku, külmamehaaniku, elektriku, turvatehniku, mehhatroonika, elektroonika või automaatiku eriala. Ametinimetuste näited on veel tehnohooldaja, hooldustehnik ja elektrikäidutehnik.

Kinnisvarahooldaja hooldab ehitise krunti, konstruktsioone, tehnosüsteeme ja siseruume. Kinnisvarahooldaja suhtleb kinnisvara omanike ja kasutajatega, võttes vastu nende pöördumisi ja aidates leida kiireid lahendusi igapäevase elukeskkonna parandamiseks. Ta spetsialiseerub kas heakorratöödele (nt krundi ja hoone puhastus, haljastus, koristus) või tehnosüsteemide hooldusele (nt küte, vesi, ventilatsioon, elekter, turvasüsteemid). Ametinimetuste näited on veel halduse abitööline, tänavakoristaja, majahoidja, kojamees, väliterritooriumi hooldaja, üldremondimees, hooldustehnik.

Kinnisvarahooldaja töö võib hõlmata igapäevast koristus- ja puhastustööd, jäätmekäitlust ja prügialade korrashoidu, muru niitmist, lehtede riisumist ja lumelükkamist. Samuti lahendab ta väiksemaid probleeme, parandades näiteks ukse- või aknakahjustusi. Tehnosüsteemide hooldamine hõlmab eri süsteemide lihtsamaid seadistusi, nagu küttesüsteemide ja soojussõlmede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide, elektripaigaldiste, turvasüsteemide ja eriseadmete hooldust. Elektritööde puhul piirdub kinnisvarahooldaja pädevus tavaisikule lubatud elektritöödega.

Kinnisvarahooldajatel on vähemalt põhiharidus ning kutseoskused on omandatud erialase täienduskoolituse ja praktilise töö käigus või kutsekoolis.

Puhastusteenindaja (EKR-i 2. ja 3. tase) ja puhastusteenindaja-juhendaja (EKR-i 4. tase) tööülesanded on puhastada, korrastada ja hooldada töö- ja elukeskkondi ning tagada tervislik ja turvaline keskkond. Töötatakse peamiselt siseruumides, kuid sõltuvalt objektist ka välialal. Puhastusteenindaja tunneb määrdumise ja saastumise põhjuseid ja pinnakattematerjale ning kasutab puhastustööde käigus puhastusaineid, töövahendeid, seadmeid ja masinaid ökonoomselt ning tervist ja keskkonda säästvalt. Töö eeldab valmisolekut töötada väljaspool tööaega. Puhastusteenindaja-juhendaja juhendab ka puhastusteenindajaid ja kontrollib nende tavatööd. Puhastusteenindaja abiline töötab juhendamisel tuttavas keskkonnas ja täidab rutiinseid tööülesandeid. Puhastusteeninduse kutsealal on võimalik spetsialiseeruda eripuhastustöötajaks ja toateenindajaks (toateenindajate põhikutseala käsitletakse OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonna uuringus). Eripuhastustööde puhul on tegemist pindade ühekordse põhjaliku puhastamise ja kaitseainetega töötlemisega. Eripuhastustöötaja tööülesannete hulka ei kuulu hoolduskoristus.

Puhastusteenindaja tööd tehakse üldjuhul ajutiselt ning selles ametis kaua ei püsita. Sageli tehakse puhastusteenindaja tööd kõrvaltööna. Valdkonda on lihtne siseneda teistelt erialadelt ümberõppe kaudu. Puhastusteenindajaks saab õppida mitmes kutseõppeasutuses, täienduskoolitustel ja töökohal.

Eripuhastustöötajaks saab õppida kutseõppeasutuses või juhendamisel töökohal. Eripuhastustöötajaks suundutakse sageli puhastusteenindaja töölt ehk liigutakse valdkonna sees spetsiifilisele tööle.

Korstnapühkija tööülesanded on kontrollida küttesüsteemide ja nendega seotud ventilatsioonilõõride tuleohutust, neid puhastada ja ummistusi likvideerida, tutvustada elanikkonnale kütteseadmete hooldamise nõudeid ja küttesüsteemide ohutut kasutamist ning teavitada Päästeametit avastatud puudustest. Kõrgema taseme korstnapühkijad (EKR-i 4. ja 5. tase) analüüsivad küttesüsteemi sobivust, tuleohutust ja kasutustava ning koostavad selle põhjal hinnangu, pakkudes välja optimaalsed lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Korstnapühkija dokumenteerib tehtud tööd ja teabe küttesüsteemi seisukorra kohta ning teavitab küttesüsteemi valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast. Korstnapühkija töötab nii sise- kui ka välitingimustes, kõrgustes ja erinevates ilmaoludes. Korstnapühkija peab olema hea füüsilise vormi ja koordinatsiooniga. Korstnapühkija-meistri ülesanne on juhendada korstnapühkijaid korstnapühkimistöödel ja korraldada nende tööd objektidel. Ta koostab küttesüsteemide eksperdihinnanguid, koolitab korstnapühkijaid, juhendab nende õppepraktikat ning osaleb korstnapühkimise valdkonna arendustegevuses ja koolituskavade väljatöötamisel.

Korstnapühkija on vähemalt põhiharidusega ning peab olema läbinud korstnapühkija koolituse ja praktika. 4. taseme korstnapühkijal peab olema ka töökogemus. Korstnapühkija-meister on keskharidusega ja pikaajalise praktilise töökogemusega spetsialist. Korstnapühkimise teenust osutaval isikul peab tuleohutusseaduse (Riigi Teataja, 2025) järgi olema korstnapühkija kutsetunnistus. Korstnapühkijaks saab õppida täienduskoolitustel ja töökohal kogenud korstnapühkija juhendamisel.

Kahjuritõrjuja (sh desinfektor, ehitiste konserveerija) peamine tööülesanne on ohjeldada kahjulike ja soovimatute organismide elutegevust, et tagada ohutum elukeskkond. Töö on seotud biotsiidide ja/või füüsikaliste ja mehaaniliste meetodite abil kahjulike organismide tuvastamise, hävitamise ja tõrjega. Ta teavitab ka elanikkonda kahjuritega seotud ohtudest ning teeb ettepanekuid, kuidas olukorda parandada ja ennetada. Kahjuritõrjuja töö on reguleeritud biotsiidiseadusega (Riigi Teataja, 2023), mille kohaselt võib teenust osutada vastutava spetsialistina isik, kellel on kahjulike organismide tõrjuja, EKR-i 5. taseme kutsetunnistus.

Kahjuritõrjuja on tavaliselt keskharidusega. Ta peab olema läbinud kutsealase täienduskoolituse ja tal olema kutsealane töökogemus. Erialast väljaõpet tasemeõppes ei pakuta. Kahjuritõrjujaks saab õppida täienduskoolitustel ja töökohal. Kahjuritõrjujad töötavad sageli kõrvaltööna või ettevõtjana. Kahjuritõrje töid tellitakse üldjuhul teenusena, kuid mõnes suuremas ettevõttes võib olenevalt vajadustest olla ka kahjuritõrjuja ametikoht.

Valdkonna tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad tehnoloogia areng, keskkonnasäästlikkus, valdkonda reguleerivad õigusaktid ning muutused rahvastikus ja väärtushinnangutes. Üleilmsed muutused, kliimakokkulepped ja hüppeline tehnoloogia areng nõuavad teistmoodi lähenemist kinnisvara kasutamisele ja säilitamisele. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata hoone jätkusuutlikkuse tagamisele ja korrashoiuteenuste kvaliteedile. Valdkonna üks märkimisväärsemaid arenguid on seotud nii omanike kui ka teenusepakkujate sooviga hoida kinnisvara korras võimalikult optimaalselt ja keskkonnasäästlikult. Kuna kvaliteetse korrashoiuteenuse olulisust objektidel teadvustatakse üha enam, vajatakse valdkonda rohkem erialase ettevalmistusega spetsialiste.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimisel on sisendina kasutatud varasemaid KV-ga seotud uuringuid ning valdkonna arengut mõjutavaid riiklikke arengudokumente (vt ptk 2.3). Materjalide valikul lähtuti valdkonnaga seotusest ja tulevikumuutuste seostamisest tööjõu vajadusega. Uuringumeeskonna koondatud trende täpsustati ja täiendati ekspertide kaasabil.

Infotehnoloogiliste lahenduste pidev areng ja laialdasem kasutamine ning digitaliseerimine aitavad kinnisvara haldus- ja hooldusprotsesse paremini planeerida, jälgida ja hallata. Traditsioonilised haldusmeetodid asenduvad digitaalsete süsteemide ja kaugjuhtimisega (energiatarbimise jälgimine, õhukvaliteedi monitooring, hooldusvajaduse tuvastamine), mis võimaldab haldamist optimeerida, teha ennetavat hooldust ja tagada süsteemide tõrgeteta toimimine. Kasutatavad haldustarkvarad vähendavad inimtööjõu vajadust, optimeerides ressursse, ja lihtsustavad tööde dokumenteerimist, võimaldades näiteks kiire ligipääsu tehtud tööde ajaloole. Haldusprogrammide ja digitaalsete tööriistade kasutuselevõtt on üks märkimisväärsemaid arenguid valdkonnas, mis peaks suurendama haldusjuhtide töö tõhusust ja täpsust.

Kinnisvara korrashoius kasutatakse selleks, et hooldustöid paremini planeerida ja optimeerida ning teha juhtimisotsuseid, üha rohkem andmeid. Andmete liikumine ja jagamine hooldusettevõtetelt hoone omanikele annab hea aluse prognoosida tulevikuinvesteeringute vajadust (Kinnisvarauudised, 2025). Andmeanalüütika abil saab tuvastada alakasutatud ruume ja optimeerida korrashoiukulutusi. Näiteks aitavad hübriidtöö kasutamisel kogutavad ruumikasutusandmed hinnata ruumide tegelikku täituvust või ruumitüüpide eelistatavust ning kohandada lepinguid üürnike vajaduste kohaselt (World Economic Forum, 2021).

Järjest enam on kinnisvara haldamisel ja hooldamisel hakatud mõtlema ka BIM ¹⁰ mudeli kasutamisele. BIM kui digitaalne andmebaas ja haldusmudel, mis sisaldab teavet hoone erinevate komponentide kohta, võimaldab hoone haldajatel hoomata ja optimaalsemaks muuta hoone haldamise ja korrashoiuga seonduvat. Täpsed andmed toetavad otsuste tegemist kogu hoone elutsükli vältel, et tõhustada hooldust ja renoveerimist ning pikendada seeläbi hoone eluiga. BIM toetab meeskondade koostööd ja sujuvat suhtlust hoone haldamisel, aidates kaasa kinnisvarahalduse ettevõtete suundumusele pakkuda terviklikke teenuseid, kus haldus ja korrashoid on tihedalt seotud ning integreeritud ühte haldusprogrammi süsteemi (Kinnisvarauudised, 2025). Ekspertide hinnangul peaks haldusettevõte olema kaasatud juba hoone projekteerimise etapis, et valida sobiv haldusprogramm ja pöörata tähelepanu hoone hooldusprotsessidele elutsükli vältel.

Tehisintellekti võimalused aitavad samuti kinnisvara korrashoius andmeid analüüsida, prognoosida reaalajas hooldusgraafikuid, optimeerida hooldust ja energiatarbimist ning planeerida investeeringute vajadusi (Kinnisvarauudised, 2023). Tehisintellekt võimaldab dokumentide automaatset töötlemist ja tööprotsesside kirjeldamist, mis kiirendab igapäevategevusi (Kinnisvarauudised, 2024). See võib tulevikus aidata süsinikujalajälge vähendada, analüüsides andmeid ja leides keskkonnasõbralikumaid lahendusi. ¹¹

Puhastusettevõtted on hakanud kasutama hooneautomaatikat ja videoanalüütikat, mis võimaldavad ruumide kasutust täpsemalt jälgida ja määrata puhastamise vajadust tegeliku vajaduse alusel, mis aitab optimeerida tööjõudu (Kinnisvarauudised, 2025). Tänu sensoritele ja andmeanalüüsile saab optimeerida puhastusprotsesse, määrata täpsemalt, kus ja millal puhastustöid tegelikult vaja on, jälgides jäätmekäitlust, õhukvaliteeti, tarvikute kasutust ja hoone vajadusi, et muuta puhastusteenuste korraldamine tõhusamaks (FacilityManagement.com).

Digitaliseerimine ja tehnoloogilised muutused toovad uusi väljakutseid ka lihttöölistele, sest nende töö hõlmab sageli korduvaid ja rutiinseid ülesandeid, mida saab automatiseerida. Üha enam on levinud robotid ja automaatsed puhastusseadmed, nagu põrandapesumasinad ja aknapesurobotid. Need tehnoloogiad võimaldavad puhastada suuri alasid tõhusamalt kui käsitsi töötades ning sobivad ka keskkondadesse, kus on vaja steriilsust, näiteks haiglates (Murray, 2020). Automaatsete seadmete kasutamine eeldab aga uusi oskusi (Cedefop, 2024). Takistuseks võivad seejuures osutuda töötajate puudulikud digioskused ja puuduv motivatsioon oma teadmisi täiendada.

Siiski, Eesti äripindadel robottolmuimejaid veel laialdaselt ei kasutata. Ärihoonete ruumiplaneeringutes ei ole automaatse hooldusega üldjuhul arvestatud ning takistuseks võivad olla näiteks uksepakud või robotite kasutamiseks puuduvad laadimisvõimalused ja ebapiisav sisevõrk. Niidukrobotite kasutamisel on selliseid takistusi vähem. Robotid vajavad seadistamist, testimist ja hooldust, mis eeldab ka vastava väljaõppega spetsialiste; tulevikus võib tekkida täiesti uue profiiliga ametiala (Kinnisvarauudised, 2023).

Digitaliseerimine aitab turumuutustele kiiremini reageerida ning luua uusi ärimudeleid ja teenuseid, mis pakuvad klientidele suuremat väärtust. Edukad haldusettevõtted aitavad oma klientidel jõuda vajaduspõhiste lahendusteni ja see omakorda võimaldab hooldusettevõtetel ressursse mõistlikult kasutada (ibid.) , et tagada tehnosüsteemide tõhus. Mida targemad on hooned ja seal kasutatav tehnoloogia, seda rohkem vajatakse uusi oskusi ja täiendkoolitusi. Ootused hooldus- ja haldusettevõtete tehnohooldusmeeskondade inseneridele tõusevad (ibid.), et tagada tehnosüsteemide tõhus töö.

Üleilmsed kliimakokkulepped, energiatõhususe miinimumnõuded ja keskkonnasäästlikkus on muutunud olulisteks märksõnadeks, mis kujundavad uut rohelist mõtteviisi ka kinnisvarateenuste valdkonnas. Eesmärk on elukeskkonda terviklikult parandada ja luua kinnisvara elukaare vältel väiksem ökoloogiline jalajälg.

Kestlikkuse teemad on kinnisvarasektoris kümne aastaga normiks muutunud ja rohesertifikaadid on tavapärased. Hooneid ehitatakse pikaks ajaks ning neid tuleb jätkusuutlikult majandada. ESG ¹² (Environmental, Social, and Governance) rohesertifikaat suunab kinnisvara omanikke jätkusuutlikkuse tagamisele ja vara pikaajalise kasutatavuse säilitamisele süsteemselt lähenema. ESG aruandlusega seotud nõuded suurendavad andmete kogumise ja struktureerimise vajadust. Kinnisvara korrashoiu ettevõtted peavad suurendama oma võimekust koguda ja analüüsida keskkonnaalaseid andmeid. Ühe takistusena nähakse seejuures andmehaldust, sh andmete kättesaadavust, kvaliteeti ja ühildumist. ESG aruandlus peaks looma reaalselt väärtust, kaardistades hetkeolukorra ja riskid ning seades mõõdikud, kuidas saavutada jätkusuutlikkus ja kasumlikkus.

Kinnisvara halduses ja hoolduses keskendutakse lähitulevikus keskkonnasäästlike ja läbimõeldud lahenduste loomisele nii uute kui ka olemasolevate hoonete puhul. Kasvab vajadus teenusedisaini ja energiatõhususe järele. Reaalsete vajaduste väljaselgitamisel ja parendustel on väga oluline hoone omanike ja teenusepakkujate vaheline koostöö (Kinnisvarauudised, 2023). Tuleb arvestada hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ning sisekliima- ja renoveerimisnõuetega, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ehitise planeerimise ja projekteerimise etapis tuleb arvestada kestlikkusega (energiatõhusus, materjalide taaskasutus, hoolduskulude optimeerimine, ökoloogilise jalajälg), mistõttu on tähtis kaasata haldusettevõtte esindaja juba hoone kavandamise etapis.

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb vähendada süsinikujalajälge. Selle arvutamine on Eestis alles arenev valdkond. Loodava kliimakindla majanduse seaduse (Kliimaministeerium) eelnõu järgi hakatakse süsinikujalajälje arvutusi nõudma 2025. aastast. Süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamise (Kalamees et al., 2021) uuringu raames töötati välja esialgne süsinikujalajälje arvutusmetoodika ning peagi avaldatakse hoonete süsinikujalajälje riiklik kalkulaator.

Vabariigi Valitsuse rohepoliitika eesmärkidest ja Euroopa Liidu roheleppest (Euroopa Liit, 2019) tulenevalt ootab ees hoonete renoveerimislaine, et parandada energiatõhusust, sisekliimat ja kestlikkust. Rohepöörde tegevusplaani 2023–2025 (Vabariigi Valitsus, 2023) kohaselt on keskkonnasäästlikumaks muutmisel olulised energiatarbimise vähendamine, renoveerimine ja ringmajanduse edendamine. Hoonete puhul keskendutakse peamiselt elamufondi energiatõhusaks renoveerimise tempo kiirendamisele ja elukaarepõhise lähenemise juurutamisele, milles on oma osa täita haldus- ja korrashoiu ettevõtetel.

Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2020), (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2023) järgi on eesmärk enne 2000. aastat Eestis ehitatud hooned 2050. aastaks renoveerida, et parandada hoonete energiatõhusust, sisekliimat ja kestlikkust. Renoveerimise suurim väljakutse on kortermajad, eriti nõukogudeaegsed elamupiirkonnad (Metspalu et al., 2023). Seni on renoveerimist eest vedanud korteriühistu juhid, kellel selleks vastavat ettevalmistust sageli ei ole. Hoonete rekonstrueerimise strateegias pööratakse tähelepanu vajadusele panustada ka tööjõu võimekusse ja tehnilise oskusteabe arendamisse, et tagada rekonstrueerimise kvaliteet, hoonete energiatõhusus ja kestlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2023).

Järjest tähtsamaks muutub maaressursi tõhus ja säästlik kasutamine. Suureneb vajadus maahaldus- ja planeerimislahenduste järele, mis aitavad kohaneda äärmuslike kliimatingimustega ja suurendada maakasutuse jätkusuutlikkust.

Rohe-eesmärkide saavutamine nõuab terviklikku lähenemist kogu ruumilise keskkonna kujundamisele. Elanike teadlikkus ja nõudmised elukeskkonna kvaliteedi suhtes samuti kasvavad.

Keskkonnasäästlikkusest tulenevate arengute tõttu muutub oskuste vajadus ning kasvab nõudlus spetsialistide järele, kes oskavad rakendada energiatõhusaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi kinnisvara halduses ja hoolduses. Tähtsamaks saavad teadmised ja oskused süsinikujalajälje hindamisest, ringmajandusest, tänapäevaste tehnosüsteemide toimimisest ning ESG aruandlusest, et hooned oleksid kestlikud ja renoveerimine kvaliteetne.

Kinnisvarateenuste valdkonna töötajate oskuste ja teadmiste arendamist suunavad nõuded töötajate kvalifikatsioonile, Euroopa Liidu regulatsioonid ja riigisisesed nõuded. Alljärgnevalt kirjeldatud regulatsioonid ja nõuded mõjutavad kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavust ja hõivet ning ka oskuste ja teadmiste vajadust.

Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021 (Rahandusministeerium) on ajakohastatud versioon riigi kinnisvarategevuse 2007. aasta strateegiast, mille elluviimisel keskendutakse peamiselt kolmele eesmärgile: kohandada amortiseerunud kinnisvara vastavaks kehtivatele nõuetele (energiatõhusus, turvalisus jne) ja kasutajate vajadustele (funktsionaalsus jm), teha tasakaalustatud investeerimis- ja korrashoiuotsused, et optimeerida hoone elueakulusid, ning järgida valdkondlikke strateegiaid, milles on sätestatud avaliku ruumi ja elukeskkonna väärtustamine, muinsuskaitsealuste ja miljööväärtuslike objektide säilitamine, regionaalpoliitika toetamine jne.

„Eesti 2035“ (Vabariigi Valitsus, 2021) strateegiast lähtudes on sihiks turvaline ja kvaliteetne elukeskkond, mida mõjutab riigi kinnisvaraalane tegevus – seetõttu on vajalik järgida otsustes läbivalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid (Planeerimine.ee).

„Ehituse pikas vaates 2035“ (Kliimaministeerium, 2021) on seatud eesmärkideks tõsta tootlikkust ja kvaliteeti innovatiivsete lahendustega. Ehitusotsused tuleb teha pikaajaliselt ja andmetele tuginedes, et tagada tasakaal ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel ehitise kogu eluringi jooksul. Haldusprotsessid peavad muutuma kiiremaks, kvaliteetsemaks ja läbipaistvamaks, kasutades nutikaid ja teedrajavaid lahendusi.

Maa-ameti arengukavas (Maa- ja Ruumiamet) on olulisteks katsumusteks seatud riigi maakorralduse läbiviimise võimekuse tõstmine, maatoimingute lihtsustamine ja riigi maatehingute koondamine Maa- ja Ruumiametisse. Arengukava kohaselt toodab ja haldab Maa-amet kui riigi ruumiandmete keskus olulisi andmeid ning pakub kvaliteetseid ja uuenduslikke teenuseid. Amet on seadnud eesmärgiks arendada kompetentsust ühiskonna vajaduste alusel, tuginedes maakorraldajate ja maamõõtjate asjatundlikkusele.

Riigi jäätmekava 2022–2028 (Kliimaministeerium) peamine eesmärk on korrastada ja korraldada jäätmehooldust süsteemselt, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks ning seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale.

E-ehituse visioonidokumendi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) järgi peab e-ehituse platvormis kuvama ka ehitusobjekti hooldusinfot, sh tehnosüsteemide andmeid, ning infot kontrollide, hoolduste ning renoveerimis-/rekonstrueerimisprojektide kohta. See tagab tõhusama tööprotsessi ja infovoo, toetades ehitise elukaarepõhist planeerimist ning kestlikkust.

Kinnisvara korrashoiu komitee on liitunud digitaalehituse klastriga (Digitaalehituse klaster, 2024), mis on tähtis samm üldise eesmärgi poole digitaliseerida terve ehitatud keskkonna elukaar, kus kinnisvara korrashoid moodustab suure osa nii ajaliselt kui ka ressursside poolest. Komitee ülesanne on välja töötada näiteks standardeid kinnisvarakeskkonna juhtimise, varade hindamise ja kinnisvara korrashoiu hangete jaoks. Edukas digitaliseerimine algab teadlikust tellijast, kes küsib õigeid küsimusi juba arenduse alguses ja saab ehitajalt kogu vajaliku info hilisemaks haldamiseks.

Määruse „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (Riigi Teataja, 2020) kohaselt tuleb ehitise hooldusjuhendis esitada muu hulgas ehitise ja selle osade tehnosüsteemide, seadmete ülevaatuse, hoolduse ja heakorra juhendid ning juhised, kuidas optimeerida energiakulu ning jälgida vee- ja energiatarbimist.

Kinnisvarateenuste valdkonnas on kvalifikatsiooninõuded kehtestatud mitmetel ametikohtadel töötamiseks, sh kinnisvara hindajatele, maakorraldajatele, majahalduritele, korstnapühkijatele ja kahjuritõrjujatele. Kinnisvarateenuste valdkond on kutsestandarditega hästi kaetud (Kutsekoda). Kutsetunnistust on kohustuslik omada mitme põhikutseala puhul. Alljärgnevalt on välja toodud õigusaktid, mille alusel on kvalifikatsiooninõuded kehtestatud.

• Ehitusseadustikus (Riigi Teataja, 2015) on kindlaks määratud ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded. Kinnisvaraobjekti omanik peab tagama temale kuuluva vara korrasoleku, vajaduse korral kaasama spetsialisti, kelle osutatud teenus tagab kinnisvara korrashoiu ja vastavuse nõuetele.

• Maakatastriseaduse (Riigi Teataja, 2025) kohaselt on maakorraldustööde tegevuslitsentsi saamise eeldus maakorraldaja kutse. Maakorraldusseaduse (Riigi Teataja, 2025) kohaselt võib lihtsaid maakorraldustoiminguid teha isik, kellele on väljastatud maakorraldustööde tegevuslitsents. Ümberkruntimist võib teha 6. ja 7. taseme maakorraldaja kutsega isik.

• Kinnisvara hindaja kutseala on reguleeritud. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (Riigi Teataja, 2024) alusel kehtestatud rahandusministri 15.06.2016 määruse nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ (Riigi Teataja, 2016) alusel võib kinnisvara hinnata ning hindamisaruande kinnitada kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse, mis kehtib. Maa hindamise seaduse (Riigi Teataja, 2025) kohaselt peab maa hindajal olema kutseseaduse alusel antud ja vara hindaja 7. taseme kehtiv kutse. Eluotstarbeliste varade hindaja võib olla ka isik, kellel on kutseseaduse alusel antud ja kinnisvara hindaja 6. taseme kehtiv kutse. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (Riigi Teataja, 2025) alusel peab hüvitusväärtuse hindajal olema 7. taseme kutse. Investeerimisfondide seaduse (Riigi Teataja, 2025) järgi võib kinnisasju hinnata üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja, kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.

• Majahalduril peab olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses. Kui korteriühistut juhib ja esindab juriidiline isik, peab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Riigi Teataja, 2024) järgi olema tema määrataval majahalduril kinnisvarahalduri või korteriühistu juhi kutse kutseseaduse tähenduses, muul juhul on see soovituslik. Korteriühistu juhtidel on üldjuhul keskharidus või läbitud kutsealane täienduskoolitus.

• Kahjuritõrjuja töö on reguleeritud biotsiidiseadusega (Riigi Teataja, 2023). Selle kohaselt võib teenust osutada vastutava spetsialistina isik, kellel on kahjulike organismide tõrjuja 5. taseme kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt korraldab isik ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.

• Tuleohutusseaduse (Riigi Teataja, 2025) järgi võib ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust majandustegevusena osutada korstnapühkija, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

Nõudlus kinnisvarateenuste järele on kasvutrendis. Seda mõjutavad mitmed tegurid, sh üldine sissetulekute tõus, elanikkonna vananemine, väärtushinnangute muutus, tehnoloogia areng ning suurenenud tähelepanu keskkonnasäästlikkusele, hügieenile ja puhtusele (Pham, 2024). Rohkem pööratakse tähelepanu siseruumide õhukvaliteedile, mille üks oluline mõjutegur on toimivad tehnosüsteemid ning vajaduspõhine puhastus. Üha rohkem eelistatakse energiatõhusaid ja jätkusuutlikkuse nõuetele vastavaid hooneid, mis suurendab nõudlust uuemate ja paremini renoveeritud hoonete järele (World Economic Forum, 2021).

Nii äri- kui ka erakliendid kasutavad üha rohkem professionaalset kinnisvarateenust, sh kinnisvara haldust, välihooldust ja puhastusteenuseid. Elamukinnisvaras suurendab teenuste nõudlust sissetulekute kasv, mis võimaldab tarbida korrashoiuteenuseid mugavusteenusena. Teisalt suurendavad vajadust karmistuvad regulatsioonid (nt küttekollete puhastamisel) ning vananev elanikkond, kes võib olla vähem suuteline ise oma kinnisvara hooldama.

Suuremahuliste äripindade, nagu kontorite, tervishoiuasutuste, kaubandus- ja meelelahutuskeskuste, ehitus tõstab nõudlust kinnisvara hoolduse järele ja seda eelkõige linnalistes asulates. Samal ajal mõjutavad kinnisvara kasutusvajadusi paindlik töökorraldus ja e-kaubanduse areng. Kulude optimeerimiseks tarbetut pinda ei hoita ja näiteks kaugtöö tegemine võib vähendada füüsiliste töökohtade vajadust. E-kaubanduse kiire kasv on suurendanud nõudlust ladude ja jaotuskeskuste järele.

Teenuste kvaliteedile on ootused kõrged. Oodatakse nii personaalseid lahendusi kui ka kiiret reageerimist probleemidele. Teenusepakkujad peavad olema paindlikud, innovaatilised ja pakkuma digitaalseid lahendusi. Ärikinnisvaras kasvab nõudlus tervikteenuste järele, mis võib lisaks korrashoiule hõlmata tugiteenuseid (nt toitlustust, postiteenust). Üha enam äri- ja erakliente kasutab eripuhastustööde (nt vaipade puhastuse, süvapuhastuse, aknapesu, põrandate vahatamise) teenust.

Eesti elanikkonnas suureneb vanemaealiste osakaal ning tööjõus väheneb nooremate ja keskealiste osakaal. Vanemaealiste töötajate puhul on proovikiviks tehnoloogiliste muutustega kohanemine, samas on vanemad töötajad lojaalsed ja valmis töötama pikka aega samas asutuses. Noored on töötingimuste puhul, nagu füüsiline koormus või töötasu, nõudlikumad ning liiguvad sagedamini uutele ametikohtadele, mis võib põhjustada suuremat tööjõuvoolavust. Tööandjad peavad kohandama töötingimusi (ILO, 2019) , ning investeerima nii noorte väljaõppesse kui ka vanemaealiste töövõime säilitamisse, arvestades mitmekultuurilisi meeskondi ja eri põlvkondade vajadusi. Elukestva õppe tähtsust rõhutab nii OSKA trendiuuring (Tilk et al., 2021) kui ka Euroopa Komisjon (Euroopa Liit, 2020) , et toetada inimeste võimet töötada kauem ja omandada uusi oskusi.

Peatükis käsitletakse tööjõuvajadust KV põhikutsealadel aastani 2033. Uuringu käigus koostati nii hõivatute arvu kui ka tööjõuvajaduse ja tasemeõppest koolitusvajaduse prognoos ¹³. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab hinnanguliselt öelda, kui palju on prognoosiperioodi jooksul või igal aastal valdkonna põhikutsealadele tööjõudu vaja. Hõivatute arvu muutust mõjutab lisaks majanduskonjunktuurile eelkirjeldatud trendide ja suundumuste kombinatsioon (vt ptk 2). Trendi mõju võib tööhõivet suurendada, vähendada või ka eri suunaga mõjude korral tasakaalustada. Samuti võib trendi mõju avalduda pigem töö sisus ja oskuste vajaduses, mitte niivõrd hõivatute arvu muutuses. Nagu prognoose üldiselt, tuleb siinsetki tõlgendada kui oodatavate tööturumuutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ning nende mõju ulatust ja kestust ei ole võimalik ette näha.

KV tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel:

• Eesti rahvastik vananeb (Statistikaamet, 2024).
• Tööealise elanikkonna osakaal langeb, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt. Kasvab ümber- ja täiendusõppes osalemine, mis võimaldab tööturul kiiremini ümber orienteeruda.
• Kasvab nõudlus vaba, sh rahvusvahelise tööjõu järele. Teatud ametitel on välistööjõu kasutamine sagedane ning see ei vähene ilmselt ka tulevikus. Teatud hulk Ukraina sõjapõgenikke seob oma tuleviku Eestiga.
• Digitaliseerimine ja automatiseerimine jätkuvad tõenäoliselt kiirenevas tempos.
• Liigutakse kõrgema tootlikkuse ja suurema lisandväärtusega ning väärtusahelas kõrgemal asetseva ettevõtluse poole.
• Ebamäärasus geopoliitikas tõuseb. Kasvab protektsionism.
• Eesti majandusanalüüsid prognoosivad majanduslangusest taastumist alates 2025. aastast, kuid majanduskasv on aeglane (Eesti Pank, 2025), (Swedbank, 2025), (Uusküla , 2025), (Rahandusministeerium).

Uue tööjõu vajadusele lisaks hinnatakse peatükis, kui palju oleks valdkonda tööjõudu juurde vaja tasemeõppe lõpetajatena, sest osa tööjõu ettevalmistusest võib toimuda täienduskoolitustel. Tööjõuvajaduse arvutustes ei ole arvestatud tööjõu voolavusega, sest kuigi töötajad vahetavad töökohti ja tööandjate tunnetatud tööjõupuudus võib olla suur, on tööturul vastavate oskustega tööjõud olemas ning neid ei ole vaja tasemeõppes sellevõrra rohkem koolitada.

OSKA prognoosi kohaselt püsib hõivatute arv KV põhikutsealadel kümne aasta pärast tervikuna sama (vt tabel 2). Asendus- ja kasvuvajadusest tulenevalt vajatakse KV põhikutsealadele kokku igal aastal üle 1500 uue töötaja. Kõiki töötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes – uuest tööjõust võiks hinnanguliselt kolmveerand tulla täiendus- ja ümberõppe kaudu. Tasemeõppe lõpetajatest umbes 30% vajatakse kõrgharidusest ning ülejäänud kutseharidusest.

Järgnevalt kirjeldatakse arengusuundumuste mõju põhikutsealade hõivele.

Maakorraldajate ja maamõõtjate hõivatute arv jääb lähema kümne aasta vaates stabiilseks. Püsib vajadus tavapäraste katastritööde ja maakorraldustoimingute järele, mis on seotud kinnistute jagamise ja arendustegevusega nii era- kui ka avalikus sektoris, näiteks äralõigete tegemine maanteede laiendamiseks või suuremate maa-alade jaotamine kruntideks. Samuti kasvab vajadus maakorraldustoimingute tegemise järele, et vältida killustatud omandisuhteid, luues maakorraldusega paremad tingimused maa kui piiratud ressursi kasutamiseks.

Tänu tehnoloogia arengule ja digitaliseerimisele on maamõõtmise tööprotsessid kiiremad ja täpsemad, kuid see toob kaasa teadmiste ja oskuste täiendamise vajaduse. Suur osa tööst on seotud andmete kogumise ja analüüsiga ning korrektsed registriandmed on väga tähtsad, et teha maakorraldustoiminguid digitaalselt, kinnistule minemata. Tehnoloogilised lahendused ei kahanda tööjõuvajadust, vaid tõstavad kvaliteeti. Tavakasutajatele kättesaadavamad täpsemad ruumiandmed on suurendanud huvi maakorraldustoimingute vastu, näiteks maaomandiga seotud küsimustes, nagu piiride korrastamine või kitsenduste tuvastamine.

Kohalike omavalitsuste maakorraldajate töökoormus on kasvanud keskkonna, jäätmekäitluse ja teehoiuga seotud ülesannete tõttu. Oluliselt on kasvanud maamõõtja roll maakorraldusliku toe ning nõu pakkumisel ja maakorraldustoimingute läbiviimisel. Muudatused maaomanike kohustustes ja piirangutes ning keskkonnanõuetes ja planeerimisalastes õigusaktides suurendavad vajadust erialase ettevalmistusega spetsialistide järele. Lisaks toimub põlvkonnavahetus – maareformiaegsed spetsialistid pensioneeruvad ning nende asemele vajatakse uusi spetsialiste. Samuti mõjutab põhikutseala asjaolu, et paljude maamõõtjate kutsetunnistuste kehtivusaeg lõpeb 2025. aastal.

Kinnisvaratehinguid, mis nõuavad eksperdihinnangut (nn hindamisakti), on tulevikus tõenäoliselt sama palju kui praegu ning kinnisvara hindajate arv jääb samaks. Kutseala reguleeritusest ja õigusaktidest tulenevalt ¹⁴ on hindajate arv viimastel aastatel kasvanud. Rohkem on kasvanud 5. taseme nooremhindajate arv (uuringu ajal 2/3 kutsetunnistusega hindajatest). Proportsionaalselt vajatakse aga rohkem 6. ja 7. taseme kutsega hindajaid, sest nooremhindaja kutsega isikul ei ole pädevust iseseisvalt hindamist teha ja hindamisaruandeid kinnitada, vaid ta tohib töötada kõrgema taseme hindaja juhendamisel ja vastutusel.

Kiire andmetöötlus, ligipääs rohkematele andmetele ja parem andmekvaliteet lihtsustavad info kogumist ning võivad vähendada hinnangute koostamiseks kuluvat aega. See sõltub aga andmetele juurdepääsust, mis on seni olnud piiratud. Kinnisvara eest küsitavad hinnad (asking price) on avalikud, kuid müügihinnad on kättesaadavad ainult 7. taseme hindajatele, eluotstarbeliste varade puhul ka 6. taseme hindajatele. Digitaalseid tööriistu kasutades saab kinnisvara eemalt hinnata ja väheneb füüsiliste kohtumiste vajadus, kuid see ei mõjuta tööjõuvajadust.

Masinhindamine võib vähendada töömahtu, luues sisestatud andmete põhjal automaatse hinnangu eelvormi, kuid Eestis on tehingute arv ja andmemaht selleks liiga väikesed ning programmid automaathindamiseks kallimad kui tööjõukulud. Automatiseeritud mudelid sobivad suurte ja sarnaste varade kiireks hindamiseks, kuid keerukate varade puhul on endiselt vaja hindaja kompetentsi.

Keskkonnateadlikkus muutub hindajate töös oluliseks. ESG direktiivid ja regulatsioonid toovad täiendavaid nõudeid hindamisprotsessi ja aruandlusesse – näiteks tuleb hoone hindamisakti lisada jätkusuutlikkuse info, sest ESG-alaste nõuete täitmine mõjutab vara turuväärtust. Need nõuded mõjutavad pigem hindajate oskuste ja teadmiste täiendamise vajadust kui tööhõivet. Hindajate tööhõivet võivad aga mõjutada karmimad nõuded hindamisprotsesside läbipaistvusele ja kvaliteedile, mis suurendab vajadust kõrgelt kvalifitseeritud hindajate järele. Määrusega „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ (Riigi Teataja, 2025) kehtestatakse kinnisasja ja sellega seotud piiratud asjaõiguste ja teiste rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste erakorralise hindamise kord ning nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele.

Pangad ja finantsasutused hakkavad järjest enam ise hindamisteenuseid pakkuma, kuid keerukamate objektide puhul nõutakse kutselist hindajat. Basel III raamistik ¹⁵ kehtestab pangandussektorile rangemad kapitalinõuded ja riskihaldamise standardid, sh kinnisvaraga seotud laenude puhul. Kinnisvara hindajate tööd mõjutab see kaudselt, kuid pangad võivad nõuda täpsemaid hindamisaruandeid, et maandada laenuriske. See toob samuti kaasa kõrgemad nõuded hindamiste kvaliteedile, läbipaistvusele ja vastavusele rahvusvaheliste standarditega ning hindajate töö muutub seetõttu tehnilisemaks.

Kinnisvaratehinguid on tulevikus tõenäoliselt umbes sama palju kui praegu ning kinnisvaramaaklerite arv püsib lähikümnendil sama. Teenuse kvaliteedi, sh kinnisvaratehingutega seonduvate riskide maandamise ja seaduste järgimise tagamiseks peetakse senisest veelgi olulisemaks erialast ettevalmistust ning tööturul eelistatakse kutsetunnistusega või erialase koolituse läbinud maaklereid. Ekspertide hinnangul on kutsetunnistusega maaklerite töötasu ka kõrgem. Valdkonnas on samuti arutatud kutseala reguleerimise vajadust. Tehnoloogilised lahendused ja andmed lihtsustavad kinnisvaraobjektiga tutvumist nii maakleritel kui ka klientidel – näiteks aitavad analüüsida turutrende, hinnata vara väärtust, tutvuda objektiga virtuaalselt. Tehnoloogia siiski ei vähenda maaklerite tööjõu vajadust, sest püsib vajadus kliente nõustada.

Maakler peab olema kursis keskkonnasõbralike lahendustega. Ootused keskkonnasäästlikkusele, nõudlus roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, muutuvad seadused, intressimäärade kõikumised, inflatsioon ja kinnisvaraturu tsüklilisus suurendavad kinnisvaramaaklerite enesetäiendamise vajadust.

Kinnisvarateenuste ettevõtete juhtide hõive tervikuna jääb prognoosi kohaselt samaks. Detailsemalt on analüüsitud korrashoiu- ja haldusjuhtide hõive muutust.

Kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtide hõive jääb lähikümnendil samaks, kuid kasvab tähelepanu kinnisvara keskkonnasäästlikkusele, sisekliimale ja korrashoiu kvaliteedile. Kinnisvara omanikud on nõudlikumad teenuse kvaliteedi suhtes, et vara väärtust hoida ja selle kestlikkust pikendada, mis muudab pikaajaliste hooldus- ja remonditööde strateegilise planeerimise olulisemaks. Ärikinnisvaras suureneb kinnisvara halduse ja hoolduse professionaalse (sh tervikliku) teenuse sisseostmine, et keskenduda organisatsiooni põhitegevusele. Tänapäevased hooned on tehniliselt keerukamad ning kõrgemate hooldusnõuetega. See suurendab vajadust kompetentsete, sh kutsetunnistusega juhtide järele. Lisaks kasvab nõudlus inseneriteadmistega tehnikajuhtide järele.

Tehnoloogilised lahendused ja haldustarkvara, sh kaughaldus, lihtsustavad hooldusprotsesse ning dokumenteerimist, andes tehtud töödest igal ajal ülevaate. Ennetav hooldus muutub tavapärasemaks, sest andmeanalüüs aitab tuvastada võimalikke probleeme enne nende ilmnemist, tagades süsteemide töökindluse ja pikaealisuse. Karmistuvad regulatsioonid (nt energiatõhusus, sisekliima- ja renoveerimisnõuded, jäätmekäitlus, hanketingimustes spetsialistide kvalifikatsiooninõuded) eeldavad juhtidelt valdkonda puudutavate õigusaktide head tundmist.

Kinnisvarahaldurite hõives on oodata väikest kasvu, sest nõudlus haldusteenuste järele kasvab nii uute lisanduvate hoonete kui ka olemasolevate ehitiste puhul, sest rohkem hakatakse teenust sisse ostma. Kasvanud on omanike teadlikkus (sh omaniku kohustustest ja korrashoiu vajalikkusest) ning ollakse nõudlikumad kinnisvarakeskkonna, näiteks sisekliima ja energiatõhususe vastu. Üha levinum on, et haldusteenust ostavad lisaks ärikinnisvara omanikele sisse korteriühistud, sest elanikel ei pruugi olla vajaminevaid teadmisi, aega ega soovi haldusega ise tegeleda. Tulenevalt õigusaktidestki on kortermajade haldamiseks vaja rohkem kutsetunnistusega haldureid või korteriühistu juhte ¹⁶. Osalt on tegemist olemasoleva tööjõuga, kuid põlvkondade vahetumisega on näha professionaalsete teenuseosutajate suuremat osakaalu. 2024. aastal vastu võetud korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused (Riigi Teataja, 2023), mis nõuavad tehniliselt konsultandilt korteriühistu juhi või majahalduri kutset, võivad samuti suurendada kutsetunnistusega töötajate vajadust.

Haldustarkvara, sh kaughaldustarkvara, võimaldab halduskoormust vähendada ja halduskulusid paremini juhtida, sest kiirem andmetöötlus aitab näiteks prognoosida hoone tarbekulusid, kütte- või jahutusvajadust jms. Tõhusa haldustarkvara rakendamine on samas praegu levinud suuremates haldusettevõtetes.

Seaduse järgi ei pea igal hoonel kutselist kinnisvarahaldurit olema, kuid hoone suurus ja keerukus võivad seda praktikas tingida. Suuremate või keerukamate hoonete puhul peab professionaalse halduri kaasama, et tagada vara tõhus majandamine ja pikaajaline kestlikkus. Ekspertide sõnul võiks see suuremate hoonete puhul olla standardiks juba praegu. Praegu peab halduril olema kutsetunnistus juhul, kui korteriühistut juhib juriidiline isik, muul juhul on see soovituslik (vt ptk 2.3).

Kinnisvara heakorra tööjuhtide hõive jääb samaks, kuid rohkem vajatakse erialase ettevalmistusega tööjuhte. Väljaõppinud tööjuhid on võtmetähtsusega nii teenuse kvaliteedi tagamisel, töötajate koolitamisel kui ka töötajate ja korrashoiuprotsesside efektiivsel juhtimisel. Klientide teadlikkus ja ootused teenuse kvaliteedile on tõusnud.

Tööjuhid peavad olema kursis valdkonna tehnoloogiliste lahenduste arenguga (nt erinevate robotseadmete, haldustarkvaraga) ning suutma neid lõimida oma tööprotsessidesse. Tööde planeerimine, ajakava koostamine, töötajate jälgimine ja teenuste kvaliteedikontroll on üha enam seotud digitaliseerimisega, kus tööjuhid kasutavad tarkvaralahendusi, et jälgida töötajate tegevust reaalajas, hallata hooldusgraafikuid ning koguda ja analüüsida teenuse kasutajate tagasisidet. Tehnoloogiliste lahenduste kasutamine on üha levinum, kuid ekspertide sõnul ei ole paljud tööjuhid piisavalt valmis, et uute tehnoloogiatega töötada.

Suurem rõhk on keskkonnasäästlikel puhastusmeetoditel ja -ainetel ning vajaduspõhisel puhastusel. Heakorra- ja puhastustööde juhid peavad tagama, et nende meeskonnad kasutavad säästvaid ja tervisele ohutuid vahendeid ning järgivad keskkonnastandardeid (sh ESG nõudeid).

Tehnosüsteemide tehnikute tööhõive järgmisel kümnendil kasvab, sest objektide arv, mis vajab tehnosüsteemide hooldust, suureneb ja hooldusnõuded karmistuvad. Lisaks muudab töö nõudlikumaks erinevate süsteemide mitmekesisus ja koostoimimise keerukus. Samuti toovad õigusaktide muudatused, nagu tuleohutuse ja elektrivaldkonna nõuded, kaasa rangemad pädevusnõuded. Töö muutub üha spetsiifilisemaks ja keerukamaks, nõudes erialast ettevalmistust, et mõista ja rakendada tänapäevaseid tehnoloogiaid, hinnata süsteemide töökindlust ning vastutada nende toimimise eest. Kinnisvara tehnosüsteemide tehnikutelt eeldatakse teadmisi digitaalsetest juhtimissüsteemidest, energiatõhususest ja integreeritud tehnosüsteemidest. Eriteadmisi nõuab ka keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamine, näiteks päikesepaneelide ja soojuspumpade regulaarne hooldus.

Kinnisvarahooldajate hõive jääb samaks, kuid proportsionaalselt vajatakse rohkem tehnosüsteemide hooldamisega tegelevaid töötajaid. Seejuures on oluline, et neil töötajatel oleks erialane ettevalmistus, sest tänapäevased tehnosüsteemid on keerukamad. Igapäevased pisiremonditööd, välitööd jms korrashoiutööd nõuavad inimtööjõudu järgmiselgi kümnendil, sest selliste tööde automatiseerimine on üldjuhul keerulisem. Mõnevõrra vähendab välihoolduses kinnisvarahooldajate töömahtu asjaolu, et kasutatakse robotniidukeid ning see, et maastikuarhitektuuris eelistatakse rohkem lahendusi, mis nõuavad vähem hooldust (nt kõrreliste peenrad ja niidutaimed). Senisest enam väärtustatakse tööturul erialase ettevalmistusega või kutsetunnistusega kinnisvarahooldajaid.

Järgmisel kümnendil jääb puhastusteenindajate tööhõive samaks. Muutub puhastusteenindajate töö sisu. Traditsioonilise füüsilise rutiinse töö osakaal pikema aja jooksul väheneb, kuid suureneb vajadus tehnoloogia- ja digioskustega töötajate järele, mis tuleneb robottehnoloogia ja automatiseerimise kasutamisest (nt koristusvajaduse ja ruumide puhtuse jälgimine). Robotite kasutamine võib vähendada töökoormust ja muuta koristusprotsessid tõhusamaks, kuid ekspertide hinnangul ei vähenda see kümnendi jooksul puhastusteenindajate hõivet.

Korstnapühkijate arv püsib lähikümnendil sama. Vajatakse heade erialaste oskustega spetsialiste, et tagada küttesüsteemide ohutus ja efektiivsus. Järjest tähtsamaks saab enesetäiendamine, arvestades tänapäevaste kütteseadmete keerukust. Nüüdisaegsete küttesüsteemide kontrollis ja hoolduses kasutatakse tänapäevaseid tööriistu ja tehnoloogiaid. Droone kasutatakse küll vähe, kuid need võimaldavad lihtsamini pääseda raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks ventilatsioonisüsteemidesse, et nende seisukorda kontrollida.

Tuleohutusnõuded ja muud ohutusstandardid karmistuvad ning järelevalvele pööratakse rohkem tähelepanu. Korstna puhastamise teenust majandustegevusena võivad osutada vaid kutsetunnistusega korstnapühkijad (Riigi Teataja, 2025), et tagada küttesüsteemide ohutus. Kuigi eramaja omanikud võivad ise korstnaid puhastada, peab tuleohutusseaduse järgi ühe korra viie aasta jooksul küttesüsteemid üle kontrollima kutseline korstnapühkija. Seetõttu on teenuse sisseostmine kasvanud, lisaks väheneb inimeste valmisolek ise katusele ronida, sh näiteks elanikkonna vananemise tõttu.

Kahjuritõrjujate hõive jääb samaks. Ehitiste konserveerimise ja säilitamisega seotud kahjuritõrje vajadus võib tulevikus kasvada. Olmekahjurite tõrje osakaal on üsna väike ning selles segmendis olulist kasvu ei prognoosita. Tulevikus võib teenuse nõudlus pisut kasvada seoses aia- ja toataimede kahjurite tõrjumisega.

Kahjulike organismide tõrjumisel on viimastel aastatel toimunud muudatusi, mis mõjutavad nii töömahtu kui ka meetodite valikut. Automatiseeritud süsteemid, näiteks andurid ja spetsiaalne tarkvara, võimaldavad reaalajas jälgida ja analüüsida kahjuriprobleemide ulatust, aidates pakkuda täpsemaid ja kiiremaid lahendusi. Monitooring on üks kõige olulisem töömahtu mõjutav osa. Kasvanud on bioloogiliste lahenduste kasutamine traditsiooniliste tõhusamate kemikaalide asemel, sest Euroopa Liidu karmistuvad regulatsioonid piiravad kemikaalide kasutust. Kliimamuutused ja globaliseerumine on toonud kaasa uute kahjuriliikide leviku, mis nõuab nii meetodite kui ka õigusaktide järjepidevat kohandamist.

Peatükis antakse ülevaade valdkonna põhikutsealadega seotud taseme- ja täiendusõppest ning koolituspakkumisest. Tasemeõppe lõpetajate piisavuse hindamiseks vastavalt tööjõuvajadusele on vajalik teada, kui palju võiks valdkonnaga seotud lõpetanuid erialasele tööle potentsiaalselt asuda. Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamiseks prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe koolituspakkumise analüüs. Analüüs puudutab õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutsealadele, ehk nn valdkonnaga otseselt seotud õppekavu (vt lisa 7). Õppekavade loetelu koostati Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ja TÖR-i andmete, õppekavade kirjelduste, õppeasutuste veebilehtede ning tööandjate ja õppeasutuste esindajate sisendi põhjal. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHIS-e andmete põhjal 2024/25. õppeaasta seisuga.

Valdkonna erialase õppena käsitletakse õppekavu, millel on ekspertide hinnangul otsene seos valdkonna põhikutsealadega ja mis on aktiivsed ¹⁷.

Lisaks erialaste õppekavade lõpetanutele töötab valdkonnas inimesi, kes on õppinud erialaga seotud lähedasel õppekaval. KV põhikutsealad on nende õppekavade lõpetajatele üks rakendusvõimalusi, kuid mitte peamine. Selliseid õppekavu ei ole koolituspakkumisse arvestatud, sest analüüsi eesmärk oli hinnata erialase hariduspakkumise piisavust. Sõltuvalt põhikutsealast sobivad KV-s töötama näiteks ehitus- ja tehnikaalade ning ärinduse ja halduse õppekavarühmade lõpetajad. Lähedased ehituse kutsealad on näiteks tehnosüsteemide lukksepad, hooneautomaatika tehnikud ning pottsepad. Kinnisvara hindaja või maaklerina töötavatel inimestel võib lisaks kinnisvaraalasele taustale olla majandus-, õigus- või ehitusalane kõrgharidus.

Osadel ametialadel, näiteks puhastusteenindajad ja kinnisvarahooldajad, on haridustase sageli eeldatavast kõrgem (vt lisa 6) ning mitteseonduvalt erialalt. Selle üks põhjus on, et nendele ametialadele asutakse sageli tööelu lõpuperioodil, kui haridustasemele vastavat tööd ei õnnestu enam leida või kui soovitakse töötada osaajaga. Samuti täidavad vastavaid ametikohti piiratud keeleoskuse, välisriigis omandatud kvalifikatsiooni mittetunnustamise jm takistuste tõttu ka välismaalased (sh välisüliõpilased, pagulased) (Rosenblad et al., 2022). Ühtlasi võivad olla piirid oskus- ja lihttöövahel hägused.

Kõrghariduse tasemel pakutakse põhikutsealadele valdkondlikku õpet neljal õppekaval. Valdkondlik kõrgharidusõpe sobib ettevalmistuseks kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtidele, halduritele, maakorraldajatele, hindajatele ja maakleritele.

Eesti Maaülikool pakub geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse õpet BA- ja MA-tasemel. Umbes pooled lõpetajatest valivad kinnisvara- ja maakorralduse suuna, seda nii BA- kui ka MA-tasemel. Huvi kinnisvara- ja maakorralduse õppe vastu on ülikooliesindajate sõnul suur. Geodeesia, kinnisvara- ja maakorralduse magistriõppekava asemel alustab 2025/26. õppeaastast kaks uut õppekava: geodeesia ja ruumiandmete hõive ning kinnisvara- ja maakorralduse õppekava, et võimaldada süvendatult spetsialiseeruda geodeesia ning kinnisvara- ja maakorralduse suundadele.

Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvara korrashoiu RAK õppekava annab põhjaliku ettevalmistuse kinnisvara hoolduse ja halduse valdkonnas, hõlmates näiteks ehituskonstruktsioonide ja tehnosüsteemide hooldamist. Viimastel aastatel on õpe korraldatud sessioonõppena, sest suur osa üliõpilastest töötab õpingute kõrvalt.

Tallinna Tehnikaülikooli hoonete ja rajatiste magistriõppekava raames on ühena paljudest spetsialiseerumistest võimalik valida kinnisvara korrashoid. Selle suuna vastu on aga üliõpilaste huvi olnud tagasihoidlik ning KV põhikutsealal töötavad selle õppekava lõpetajatest üksikud. Peamine põhjus võib olla asjaolu, et õppekava läbimine ei anna esmakutset. Ekspertide hinnangul, lähtudes tööturu vaatest, ei ole magistrikraad kinnisvara korrashoiu juhtimise valdkonnas tingimata vajalik, vaid piisab bakalaureusekraadist ja praktilisest töökogemusest.

Valdkondliku kõrgharidusõppe vastuvõetute arv on viimastel aastatel olnud väikeses langustrendis, mistõttu on ka oodatav lõpetajate arv lähiaastatel väiksem (vt joonis 3), kui eeldada, et katkestamiste osakaal ei muutu.

Kutsehariduses on valdkonnaga seotud erialadel aastate lõikes vastuvõetute ja lõpetajate arvud kõikuvad (vt joonis 4). 2024/25. õppeaasta suuremad vastuvõetute arvud võivad tuleneda PRÕM-i (Haridus- ja Noorteamet) uue rahastusperioodi avanemisest, tänu millele on õppijatele lisandunud tasuta õppekohti. Siiski ei ole koguni kolmele erialale – maakler, korstnapühkija ja heakorrameister – vastuvõetuid olnud.

Maaklerite tasemeõpet hakati pakkuma Tallinna Majanduskoolis 2017/18. õppeaastast. Õpe oli populaarne, kuid probleemiks osutus praktikakohtade puudus, mistõttu alates 2022. aastast maaklerite kutseõppesse vastuvõttu enam ei toimunud. Selle asemele loodi Tallinna Majanduskoolis maaklerite tasuta üheaastane täiendõppeprogramm (kus praktikanõue puudub), mis osutus samuti populaarseks. Ekspertide hinnangul ei asenda täiendõpe aga tasemeõpet ega ole töötajate ettevalmistuse seisukohalt jätkusuutlik. Alates 2025/26. õppeaastast avatakse kinnisvaramaakleri uuendatud üheaastane kutseõppe õppekava.

Heakorra tööjuhtide väljaõppeks on kutseõppes kaks eriala. Puhastustööde juhi tasemeõpet ja täiendkoolitusi pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Tasemeõppes õppijate arv on senini olnud väike, sest tõenäoliselt on töö kõrvalt lihtsam õppida koolitustel. Heakorrameistri õpet pakub Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, kuid õpet ei ole toimunud, sest kandidaatide arv on olnud liiga väike (viimati oli 2018/19. õppeaastal ainult üheksa vastuvõetut). Kuna tasemeõpet ei ole õnnestunud vähese huvi tõttu avada, panustavad ettevõtted ise tööjuhtide väljaõpetamisse. Ekspertide sõnul oodatakse tööturule tasemeõppe läbinud tööjuhte ning oluline on ka täiendusõppe võimaluste pakkumine.

Kinnisvarahalduri tasemeõpet eelmise OSKA kinnisvarateenuste (2019) uuringu ajal veel ei olnud. Praegu pakuvad kinnisvarahalduri õpet Ida-Virumaa ja Järvamaa Kutsehariduskeskus ning Tallinna Rakenduslik Kolledž. EHIS-e andmetel on vastuvõtt viimastel aastatel olnud stabiilne ja eriala populaarne. Saab õppida sessioonõppes ja töökohapõhises õppes. Haldurite kutseõpe on vajalik ka korteriühistu juhtidele, pakkudes baasharidust kinnisvara halduse valdkonnas. Korteriühistu juhtimisega tegelevad isikud vajavad väljaõpet, sest nende eriala sageli kinnisvaraga ei seondu, aga korteriühistu haldamiseks on vaja üha laialdasemaid teadmisi ja targa tellija võimekust. Huvi koolituste ja tasemeõppe vastu on suur, eriti maapiirkondade ja väikese liikmeskonnaga ühistutes, sest vajaka jääb juhtimisoskustest, seaduste tundmisest jms. Korteriühistu juhtidele eraldi kutseõpet ei ole, kuid ekspertide hinnangul võiks lisaks kinnisvarahalduri ja kinnisvarahooldaja õppele olla eraldi kutseõpe tegutsevatele korteriühistu juhtidele. Kindlasti püsib vajadus ka korteriühistu juhtide täienduskoolituste järele.

Tööturul täidavad tehnosüsteemide tehnikute ülesandeid töötajad, kellel on baasharidus omandatud mõnel lähedasel, näiteks külmamehaaniku, tehnosüsteemide lukksepa, elektriku, turvatehniku, automaatiku, elektrooniku või mehhatrooniku erialal ning ollakse juurde õppinud rajatiste tehnosüsteemide hoolduse spetsiifikat. Seepärast ei vaadata tehnosüsteemide tehnikute puhul koolituspakkumises kinnisvara valdkondlikku õpet, vaid koolituspakkumise piisavuse hindamisel kasutatakse ekspertide ning teiste OSKA valdkonnauuringute järeldusi (vt ptk 5).

Kinnisvarahooldaja õppes saab valida kahe õppesuuna vahel: hoone konstruktsioonide, krundi ja rajatiste heakorratööde tegemine või hoonete ja krundi rajatiste tehnohooldussüsteemide hooldustööd. Ekspertide hinnangul võib üks põhjus, miks valdkonda ei jõua piisavalt tehnosüsteeme hooldada oskavaid töötajaid, olla, et potentsiaalsetel tehnosüsteemidest huvitatud õppuritel võib tähelepanuta jääda õppekava nimetus „kinnisvarahooldaja“. Eksperdid soovitavad õppes tähelepanu pöörata tänapäevaste ja energiatõhusate tehnosüsteemide paigaldamiseks, hooldamiseks ja optimeerimiseks vajalike oskuste omandamisele, lisada rohkem praktilist õpet ning lõimida multidistsiplinaarseid oskusi ja teadmisi erinevatest tehnosüsteemidest. Kinnisvarahooldaja kutseõpe on oluline ka korteriühistu juhtidele, pakkudes baasharidust kinnisvara halduse valdkonnas. Õppijad on üldjuhul juba töötavad korteriühistu juhid, kellel on motivatsioon õppida ning kes jäävad pärast lõpetamist valdkonda tööle.

Puhastusteenindust (hõlmatud EKR-i 2.–4. tasemel) õppijate arv oli paaril aastal mõnevõrra väiksem, kuid 2024/25. õppeaastal oli vastuvõetuid tavapärasest rohkem. Kooliesindajate sõnul võis vähenenud huvi õppe vastu olla tingitud eelmise töökohapõhise õppe (PRÕM) rahastusperioodi lõppemisest. Kuna uus PRÕM-i projekt on avatud, annab see taas võimaluse ettevõtetega koostööd teha ja õppijaid koolitada. Tänu sellele täituvad PRÕM-i õppevormi grupid kiiresti. Ekspertide hinnangul sobib töökohapõhine õpe madalama tasemega puhastusteenindajate koolituseks. Puhastusteeninduse õppekavale kavandatakse kahjuritõrje spetsialiseerumist, mis keskendub baasteadmiste omandamisele, nagu kahjurite tõrjemeetodid, kemikaalide ohutus, toimeained, kontsentratsioonid ja riskid. Spetsiifilist infot kemikaalide kasutamise kohta annavad tootjad ja maaletoojad oma koolitustel.

Korstnapühkija õppekava on Viljandi Kutseõppekeskuses avatud, kuid seal ei ole aastaid õppijaid olnud ¹⁸.

Kahjuritõrjuja väljaõpet tasemeõppes ei pakuta ning ekspertide hinnangul ei ole see ka vajalik, sest piisab väljaõppest erialastel koolitustel.

Lõpetajate piisavuse hindamiseks vastavalt tööjõuvajadusele on oluline teada, kui palju võiks valdkonnaga seotud tasemeõppe lõpetanuid erialasele tööle potentsiaalselt asuda ehk milline on valdkonna koolituspakkumine ¹⁹. Uue tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe koolituspakkumise analüüs. Analüüs puudutas õppekavu, mille lõpetajad võiksid ühe peamise tööalase väljundina asuda tööle valdkonna põhikutseala(de)le, ehk nn valdkonnaga otseselt seotud õppekavu (vt lisa 7). Analüüsis on püütud arvestada, et õppekaval võib olla seos mitme põhikutsealaga või ka teiste valdkondade kutsealadega, kuhu võib rakenduda põhiosa lõpetajatest (nt hoonete ja rajatiste õppekava).

Tabelis 3 on esitatud valdkonnaga seotud õppekavade lõpetajate prognoos ning tabelis 4 koolituspakkumine KV põhikutsealadele järgneva kümne aasta jooksul. Seejuures peab silmas pidama, et koolituspakkumine on arvutatud lähtudes viimaste aastate haridusstatistikast, st kui järgnevate aastate jooksul toimub näiteks vastuvõetute või katkestajate arvus suuri muutusi, siis muudab see ka lõpetajate arvu.

Täiendavalt lisandub valdkonda tööle lähedaste õppekavade lõpetajaid (nt ehituse, ärinduse, õigusala erialadelt), kes võivad tööjõuvajadust osaliselt katta. Nende kohta ei ole siinses analüüsis eraldi arvutusi tehtud, sest mitmetele KV põhikutsealadele saab siseneda muu eriala taustaga, täiendades oma erialaseid oskusi koolitustel või töökohal. Seejuures tuleb arvestada, et valdkonna ekspertide sõnul on tööturul ootus, et töötajatel oleks just valdkondlik väljaõpe ning muud lähedased erialad ei ole esmane eelistus.

Täiendõpe on valdkonnas pidev, sest tööprotsessid ja tehnoloogia arenevad kiiresti, mis nõuab uusi oskusi ja uute protsessidega kohanemist. Täiskasvanute täiendusõpe võimaldab täiendada erialaseid teadmisi, arendada oskusi või omandada uus elukutse. Kuigi osa töötajaid saab vajaliku väljaõppe töökohal, vajavad ka kogenud spetsialistid pidevat enesetäiendamist. Mõnel kutsealal, näiteks halduritel ja maakorraldajatel, on täiendusõpe kohustuslik, et kutset taastõendada. KV-s on täienduskoolitused olulised nii töötajate oskuste arendamiseks kui ka valdkonna töökvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Koolitusi pakuvad erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid, erialaliidud, kinnisvarafirmad ning arendajad ja ehitajad.

2024. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud koolitustest olid populaarseimad korteriühistu juhtimise, tehnosüsteemide hoolduse, sh taastuvenergia lahenduste ning puhastustööde juhtimise koolitused. Lisaks olid populaarsed kaudselt kinnisvarateenustega seotud koolitused, mis puudutasid energiasüsteemide optimeerimist, jätkusuutlikkuse ja tänapäevaste tehnoloogiate kasutamist ning keskkonnatehnoloogiaid (keskkonnamõjude hindamine, süsinikujalajälg, ringmajandus, jäätmekäitlus). Vähem osaleti hooneautomaatika koolitustel. Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevustoetusega on 2024/25. õppeaastal rahastatud kinnisvaramaaklerite täienduskoolitust, mis asendas ajutiselt maaklerite tasemeõpet.

Töötukassa vahendusel õppis 2024. aastal enim inimesi puhastusteeninduse alal (ligi 200) ning puhastustööde juhi koolitustel. Biotsiidide kasutamise koolitusel osales kaks inimest, erinevatel kinnisvaramaaklerite koolitustel kokku üle 50 inimese. Lisaks täiendas üks osaleja oma oskusi kortermajade renoveerimise koolitusel. Tehnosüsteemide hooldamist õpiti tehnosüsteemide lukksepa ja sanitaartehniliste tööde koolitustel – seda tegi alla 20 inimese. Korstnapühkimise ja tuleohutuse alaseid teadmisi omandas üle kümne inimese.

Ehitusviimistluse alastel koolitustel (plaatimine, maalritööd, siseviimistlus), mis on vajalikud muu seas korrashoiu- ja remonttöödel, osales kokku üle 60 inimese. Automaatika, turvasüsteemide tehniku ja elektriku koolitustel osales samuti arvukalt inimesi – seal omandatud teadmisi ja oskusi saab rakendada ka tehnosüsteemide hoolduses.

Alljärgnevalt on põhikutsealati välja toodud, millised oskused muutuvad uuringus osalenud ekspertide hinnangul järgneva kümne aasta jooksul olulisemaks või vajavad arendamist.

• Muudatused kinnistuomanike kohustustes, piirangutes, keskkonnanõuetes ja planeerimisalastes õigusaktides nõuavad maakorraldustoimingutega tegelevatelt spetsialistidelt uusi teadmisi ja oskusi – suutlikkust tõlgendada regulatsioone ning leida tasakaalu õiguslike piirangute, keskkonnahoiu ja majanduslike huvide vahel. Ekspertide tagasiside kohaselt ei ole maakorraldajate kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks vajaminevaid ja asjakohaseid erialaseid koolitusi piisavalt, mis tekitab probleeme kutsealase kompetentsuse säilitamisel. Koolitused on vajalikud ka tehnoloogia arengu ja digitaliseerimisega seoses.

• Hindaja peab oskama hinnata ESG-tegurite mõju kinnisvara pikaajalisele väärtusele, sh võimalikest regulatiivsetest muudatustest tulenevaid aspekte. See nõuab täiendkoolitusi, teadlikkust ESG direktiividest ning oskust lõimida keskkonnaaspektid hindamisprotsessidesse. Ekspertide hinnangul tuleb üle vaadata ja uuendada valdkonnaga seotud kõrghariduse õppekavu, sh arvestada ESG regulatsioonide, roheoskuste vajaduse ja ringmajandusega.

• Maakler peab olema kursis juriidiliste nõuete ja keskkonnasäästlike lahendustega. Neil peab olema arusaam majanduse suundumustest ja selle mõjust kinnisvaraturule, et kliente hästi nõustada. Maakleritöös on üha suurem roll nõustamisel – näiteks tuleb nõu anda tehingu põhiaspektides (nt keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja õigusaktidest tulenevate nõuete kohta) ning kliendi soovidest ja vajadustest lähtudes (nt vanemaealised, lastega pered, mikrokorterid või jagatud büroo). Kinnisvaramaaklerite enesetäiendamise vajadust suurendavad ootused keskkonnasäästlikkusele, nõudlus roheliste ja energiatõhusate kinnisvaralahenduste järele, muutuvad seadused, intressimäärade kõikumised, inflatsioon ja kinnisvaraturu tsüklilisus.

• Tehniliselt keerukamad hooned, kõrgemad hooldusnõuded, energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse standardid ning kõrgemad ootused teenuse kvaliteedi ja paindlikkuse osas eeldavad teadlikumat juhtimist. Korrashoiu valdkonna juhtidelt eeldatakse häid digioskusi, sest kasutusele on võetud haldusprogrammid ja digitaalsed tööriistad, mis eeldavad oskust kasutada tarkvarasid ja innovaatilisi lahendusi, ning andmeanalüüsioskust, et teha andmepõhiseid otsuseid tööprotsesside tõhustamiseks. Karmistuvad regulatsioonid (nt energiatõhusus, sisekliima- ja renoveerimisnõuded, keskkonnasäästlikkus, väiksem süsinikujalajälg, turvalisus, jäätmekäitlus) toovad kaasa valdkonda puudutavate õigusaktide tundmise vajaduse. Juhid peavad teadma, kuidas nende tegevus mõjutab jätkusuutliku kinnisvarakeskkonna kujundamist.

• Kinnisvarahaldurid, sh korteriühistu juhid peavad olema kursis seadusemuudatustega, sh keskkonnasäästlikkusest tulenevate nõuete, tööohutuse, kinnisvara rentimisega seotud regulatsioonide jms-ga. Halduritelt eeldatakse häid digioskusi ja haldusprogrammide kasutamise oskust. Suuremahulised renoveerimisprojektid nõuavad halduritelt, sh korteriühistu juhtidelt, oskuslikku juhtimist, sh suhtlust klientide, omanike, ehitajate ja projekteerijatega, ning juriidiliste küsimuste lahendamist. Suhtlemisoskused muutuvad järjest olulisemaks. Kohalike omavalitsuste teenistujate uuringus on varade valitsemisega tegelevate teenistujate koolitusvajadusena välja toodud veel ehitusalased teadmised (sh targa maja lahendustega seonduv) ning varade ja investeeringute hindamine (kasvab teenuste sisseostmine ja on vaja osata teenuseid hinnastada) (Õunapuu et al., 2021). Kinnisvarahalduritele tuleks ekspertide hinnangul pakkuda praktilisi täiendkoolitusi selle kohta, kuidas kasutada nutikaid lahendusi, et hooldustöid jälgida ja juhtida, reaalajas probleemidele reageerida, ning suhelda nii omanike kui ka kasutajatega. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata hoonete ventilatsioonisüsteemide toimimisele.

• Tööjuhtide oskused peavad muutuma. Rangemad hooldusnõuded, energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse standardid ning kõrgemad ootused teenuse kvaliteedile ja paindlikkusele eeldavad teadlikumat juhtimist. Tööjuhid peavad tagama, et nende meeskonnad kasutavad säästvaid ja tervisele ohutuid vahendeid ning järgivad keskkonnastandardeid, sh näiteks ESG põhimõtete rakendamisest tulenevad nõudeid. Tööjuhtidel tuleb lisaks erialastele oskustele arendada juhtimis-, suhtlemis- ja organiseerimisoskusi. Ekspertide hinnangul peaks parandama tööjuhtide analüüsioskusi, et optimeerida tööprotsesse ning efektiivselt planeerida töötajate ajakasutust ning töövahendite ja materjalide kasutust. Digioskused on ekspertide hinnangul nõrgal tasemel, eriti keskealiste ja vanemate töötajate seas.

• Tehnosüsteemide tehnikutel ja kinnisvarahooldajatel, kes tegelevad tehnosüsteemide hooldusega, on vaja tänapäevaste tehnosüsteemide (sh päikesepaneelide ja soojuspumpade) hooldamiseks oskusi ja teadmisi digitaalsetest juhtimissüsteemidest, energiatõhususest ja integreeritud tehnosüsteemidest. Seoses automatiseeritud juhtimissüsteemide laialdasema kasutamisega on vaja tunda erinevaid hooneautomaatikasüsteeme ning osata neid kasutada ja opereerida (sh anomaaliaid ja vigu tuvastada). Lisaks toovad õigusaktide muudatused, näiteks tuleohutuse ja elektrivaldkonna kohta, kaasa kõrgemad nõuded hooldajate teadmistele ja oskustele. Eksperdid soovitavad õppes tähelepanu pöörata tänapäevaste ja energiatõhusate tehnosüsteemide paigaldamiseks, hooldamiseks ja optimeerimiseks vajalike oskuste omandamisele, lisada rohkem praktilist õpet ning integreerida multidistsiplinaarsed oskused ja teadmised erinevatest tehnosüsteemidest.

• Puhastusteenindajate digioskused vajavad täiendamist. Üha enam on levinud puhastusrobotid ja -seadmed, nagu põrandapesumasinad ja aknapesurobotid. Need tehnoloogiad võimaldavad puhastada suuri alasid tõhusamalt kui käsitsi töötades ning sobivad ka keskkondadesse, kus on vaja steriilsust, näiteks haiglates (Murray, 2020). Automaatsete seadmete kasutamine eeldab aga uusi oskusi (Cedefop, 2024). Seejuures tuleb arvestada, et suur osa korrashoiutöötajatest on vanemaealised, kelle jaoks võib tehnoloogiliste uuenduste rakendamine olla keeruline, aeglaselt õpitav või vastuvõetamatu. Lisaks on vaja töötajatel täiendada teadmisi ja oskusi järgmistel teemadel: keskkonnasäästlikkus, ESG põhimõtted, jäätmete sorteerimine, desinfitseerivate puhastusainete kasutamine ning ergonoomiliste töövahendite ja meetodite kasutamine.

• Korstnapühkijate töös on üha tähtsam nõustada elanikke tuleohutuse tagamise ning kütteseadmete ohutu ja säästliku kasutamise teemal. Aina suurem roll on heal suhtlus- ja argumenteerimisoskusel. Küttesüsteemide, korstnate ja lõõride kontrollimisel peab oskama kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi. Tänapäevased küttesüsteemid muutuvad keerukamaks ning nende kontroll ja hooldus nõuavad spetsiaalseid seadmeid, näiteks kaameraid ja muid mõõteriistu. Lisaks tuleb korstnapühkijatel pöörata tähelepanu ventilatsioonisüsteemidele, mida on seni vähem kontrollitud, kuid mille korrashoid on hoonete ohutuse ja õhukvaliteedi tagamiseks oluline. Töö käigus kasutatakse digivahendeid, et olukordi dokumenteerida ja edastada andmed erinevatesse süsteemidesse. Seetõttu peab oskama kasutada arvutit iseseisva kasutaja tasemel. Digivahendite kasutamine võib olla katsumus eelkõige vanemaealistele korstnapühkijatele, kes ei pruugi olla harjunud iga päev digilahendustega töötama.

• Kahjuritõrjujate töös kasvab tehnoloogiliste lahenduste tähtsus. Rohkem kasutatakse QR- koode, digitaalseid tööakte ja aruandeid, putukaloendureid ning tõrjelampe ja termotöötlust. Kahjurite liikumist jälgitakse elektrooniliselt.

Peatükis võrreldakse KV põhikutsealade tööjõuvajadust ja koolituspakkumist, kõrvutades seda, kui palju ja millisel haridustasemel uut tööjõudu valdkond 2033. aastaks vajab ning kui palju võimalikke uusi töötajaid tuleb tasemeõppest.

KV põhikutsealade uue tööjõu vajadus prognoosiperioodil kokku on üle 15 000 töötaja. Eelduslikult ei pea kõik KV töötajad omandama erialaseid oskusi tasemeõppest, vaid piisab koolitustest (vt ptk 3) ning tasemeõppest võiks erialase hariduse omandada üle 4000 töötaja. KV põhikutsealadega seotud tasemeõppekavadelt asub prognoosi kohaselt valdkonda tööle umbes 2140 inimest kümne aasta jooksul ²⁰ (vt ptk 4.2) ehk erialase tasemeõppe lõpetajaid on vajadusest ligi poole võrra vähem. Kuna valdkonnas on tööle asumise võimalused enamasti paindlikud ehk hariduslikult ei ole sageli suuri takistusi, kui põhikutsealadele asutakse tööle muudelt lähedastelt erialadelt (nt ehitusest, ärindusest, õigusalalt), kompenseerib see teatud määral kinnisvaraalase tasemeõppe lõpetajate puudujääki. Siiski on valdkonna keerukuse kasvades tekkinud ka suurem vajadus erialase haridusega töötajate järele.

Kuna valdkonnas on tasemeõppe osa kogu tööjõuvajadusest suhteliselt väike, siis selle võrra on märkimisväärselt suurem osatähtsus täiendkoolitustel – seda nii uute kui ka olemasolevate töötajate koolitamisel. Arvestades, et kõikide turul pakutavate koolituste kohta andmed puuduvad, ei ole kahjuks võimalik kvantitatiivselt täienduskoolituste piisavust hinnata. Peatükis 4.3 on antud ülevaade täienduskoolitustest, mille kohta on andmed kättesaadavad, ning see annab osalise ülevaate pakutavate koolituste teemadest ja koolitustel osalemisest. Kui varem on olnud aktsepteeritav, et osa valdkonna töötajatest töötab ilma eelneva erialase väljaõppeta, siis üha enam on tunda erialaste oskuste puudujääki ning vajadus töötajate koolitamise järele on suur. Teatud põhikutsealadel (nt korrashoiu- ja haldusjuhid, haldurid, maaklerid, tööjuhid) on töötajate väljaõpe ja oskustaseme tõstmine väga oluline, et tagada valdkonna areng, teenuste kvaliteet ja töö efektiivsus.

Tabelis 5 on esitatud KV põhikutsealade tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise arvutuslik vahe, millele on lisatud koondhinnang koolituspakkumise tasakaalule ²¹. Hinnang tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule on uuringu järelduste tegemisel peamine, sest selles on lisaks arvutuslikule võrdlusele arvestatud ekspertide hinnangutega ja kutsealade eripäradega. Seega annab koondhinnang tõepärasema signaali tasemeõppe piisavusele. Tabelile järgnevad põhikutsealade kaupa lühikesed selgitused hinnangule.

Tööjõupuudust leevendab osaliselt välistööjõud, keda on kinnisvarahooldajate ja puhastusteenindajate seas umbes kümnendik, teistel põhikutsealadel vähem (vt lisa 6). Võib eeldada, et lähikümnendil välistööjõu kasutamist jätkatakse. Seda eriti juhul, kui koolituspakkumine on ka edaspidi vajadusest väiksem ning valdkond ei ole kohalikele töötajatele piisavalt atraktiivne.

Järgnevalt on lühidalt selgitatud valdkonna põhikutsealade tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalu.

Erialast kõrgharidusõpet oleks nii arvutuslikult kui ka ekspertide hinnangul rohkem vaja. Ees on põlvkonna vahetus, mis suurendab lähiaastatel asendusvajadust. Kitsaskohana toodi välja, et kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks vajalikke ja asjakohaseid erialaseid koolitusi ei ole piisavalt, mis tekitab probleeme kutsealase kompetentsuse säilitamisel ²². Maakorraldajatele tuleb endiselt pakkuda asjakohaseid erialaseid täiendkoolitusi. Kutse andjal soovitatakse teha koostööd õppeasutustega, et töötada välja vajaminevaid koolitusi.

Koos lähedastelt erialadelt (nt ehitus, majandus, õigus) lõpetanutega on tasemeõppe lõpetajaid piisavalt. Umbes pooled Eesti tööturul tegutsevatest hindajatest on nooremhindajad, kuid proportsionaalselt vajatakse rohkem kõrgema taseme hindajaid. Kõrgema taseme hindajate puudumisel hindavad nooremhindajad muu hulgas objekte, milleks neil kompetents ja pädevus puudub.

Nooremhindajaks on võimalik saada keskhariduse ja kahekuulise kinnisvarabüroos töötamise kogemuse järel. Kitsaskoht on, et nooremhindajad ei ole sageli motiveeritud oma kutsekvalifikatsiooni tõstma. Kutsetaseme tõstmisel nõutakse muu hulgas kõrgharidust. Kutse andmise protsess peaks ekspertide hinnangul olema üles ehitatud selliselt, et see soodustab liikumist madalamalt kutsetasemelt kõrgemale tasemele. Kutse taastõendamisel nõutavate täiendkoolituste teemade valikule ja kvaliteedile tuleks rohkem tähelepanu pöörata, et need arendaksid töötajate teadmisi ja oskusi erialaselt.

Kinnisvaramaaklerite erialane väljaõpe on oluline, et tagada teenuse kvaliteeti, sh vältimaks osapooltele võimalikke juriidilisi probleeme. Kinnisvaramaaklerite tasemeõppes õppimine on viimastel aastatel takerdunud praktikanõude tõttu ning vastuvõetuid ei ole olnud. Praegu koolitatakse Tallinna Majanduskoolis maaklereid täiendõppes (Tallinna Majanduskool), mis on populaarne. Ekspertide hinnangul on tähtis tagada maaklerite väljaõppe järjepidevus ning võimalus õppida tasemeõppes, kus praktika nõuded arvestavad eriala võimalusi ja eripära. Välja töötatakse üheaastast õppekava Tallinna Majanduskoolis ning see õpe loodetakse avada 2025/26. õppeaasta sügisest. Kui õpe avatakse, võib hinnata erialase koolituspakkumise piisavaks, arvestades, et töötajaid tuleb ka muudelt lähedastelt erialadelt.

Kinnisvarateenuste juhtide koolituspakkumist ei hinnata. Kinnisvara korrashoid ja haldamine moodustab nende tööst väiksema osa ning neil on enamasti muu erialane taust. Siiski võib osa neist töötajatest vajada KV-alaseid teadmisi, mida võib omandada koolitustel. Kinnisvarateenuste juhtide seas on ka väike osa töötajaid, kes vajavad erialast õpet tasemeõppest, nt kinnisvara- või katastriosakonna juhid.

Jätkusuutlikkusele ja uutele tehnoloogiatele suunatud valdkonna areng on suurendanud vajadust kompetentsete korrashoiu- ja haldusjuhtide järele. Tasemeõppe lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks ei piisa ning juba töötavadki spetsialistid vajavad täiendõpet, et oma teadmisi uuendada. Kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtidelt eeldatakse kas kinnisvara korrashoiualast kõrgharidust või pikaajalist erialast töökogemust kinnisvara korrashoiu valdkonnas. Seega sobivad küll tööle ka muu erialase taustaga töötajad, aga vajatakse üha enam valdkonna erialase õppega töötajaid. Koolituspakkumine erialaselt kõrghariduselt on tööturu vajadusest väiksem ning vaja oleks rohkem kinnisvaraalase kõrghariduse lõpetajaid, arvestades seejuures erinevate põhikutsealade vajadustega.

Tööturul napib erialase ettevalmistuse ja kutsetunnistusega haldureid. Kinnisvarahaldurite tasemeõppe lõpetajaid on nii kutse- kui ka kõrgharidusõppes märgatavalt vähem, kui on vaja, et katta tööjõuvajadust. Õppeks sobib nii valdkondlik kutse- kui ka kõrgharidus, aga tööle saab asuda ka muu erialase taustaga. Siiski oleks vaja rohkem kooliõpetajaid just valdkondlikust kutse- ja kõrgharidusõppest.

Eestis on üle 25 000 korteriühistu, kellest kõik professionaalset haldusteenust ei kasuta, ning enamikul korteriühistu juhtidel vajalikku ettevalmistust ei ole. Seega vajavad ka korteriühistu juhtimisega tegelejad, sh need, kes ei tee seda põhitööna, väljaõpet. Selleks, et tõsta korteriühistute haldusvõimekust, vajavad nende juhid laialdasemaid teadmisi kortermaja haldamisest ja korrashoiust. Tugevama juhtimisega korteriühistute puhul on tõenäolisem, et hooned vastavad nõuetele. See on muu hulgas oluline, arvestades riiklikku kortermajade renoveerimise eesmärgi elluviimist. Ekspertide soovitusena võiks lisaks olemasolevatele täienduskoolitustele luua töökohapõhise kutseõppe õppekava (EKR-i 4. tasemel), mis on suunatud tegutsevatele korteriühistu juhtidele, sest huvi sellise õppe vastu on suur. Õppekava aitaks paremini vastata kinnisvarasektori vajadustele, selle asemel, et õppida halduri või kinnisvarahooldaja õppes.

Tööturul napib erialase ettevalmistuse ja kutsetunnistusega tööjuhte. Tasemeõppe lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks ei piisa. Õppijaid on vähesel määral puhastustööde juhi 5. taseme õppes. Heakorrameistri 5. taseme õppekava on olemas, kuid õppijaid ei ole sellel aastaid olnud. Kutsetunnistusega tööjuhtide vajadust suurendab korrashoiuhangetes esitatud kvalifikatsiooninõue töötajatele.

Tööjuhtide koolitamine on korrashoius võtmeküsimus, sest valdkonnas töötab palju madala haridustaseme ja puuduva väljaõppega töötajaid. Teenuse kvaliteeti ja suuremat efektiivsust suudavad tagada aga heade oskustega väljaõppinud tööjuhid. Väljaõppeks sobib erialane ettevalmistus tasemeõppest, mis vastab töötavate õppijate vajadustele, või vajalike oskuste omandamine täiendkoolitustel. Seetõttu peab endiselt pakkuma nii 5. taseme puhastustööde juhi kui ka heakorrameistri tasemeõpet. Seejuures tuleks uurida, miks on huvi tasemeõppe järele madal ning kas õppevormi muutus võiks aidata töötavatel inimestel paremini tööd ja õpinguid ühildada.

Samuti on vajalik tõsta olemasolevate tööjuhtide oskustaset ning suurendada ettevõtjate teadlikkust kompetentsete tööjuhtide olulisusest.

Tehnosüsteemide tehnikutel on eelistatult omandatud kas ehituses veevärgi ja hoone tehnosüsteemide tehniku, külmamehaaniku, elektriku, turvatehniku, mehhatrooniku või automaatiku eriala. Kuigi tehnoloogilised lahendused lihtsustavad tööd, suurendab see vajadust kvalifitseeritud ja erialase ettevalmistusega tehnosüsteemide hooldajate järele, keda on ettevõtetel väga keeruline leida. Konkurents teiste valdkondadega süvendab tööjõupuudust veelgi. Siin analüüsis antakse kvalitatiivne hinnang koolituspakkumise piisavusele, tuginedes siinsele uuringule ja varasemate OSKA uuringute tulemustele, kus on neid kutsealasid põhjalikumalt käsitletud. OSKA ehituse (Lepik ja Uiboupin, 2024), energeetika (Sõmer, K., Rosenblad, Y. 2017) ja siseturvalisuse (Kaelep ja Leemet, 2020) uuringu tulemused näitavad, et erinevaid tehnosüsteeme ehitavate ja hooldavate töötajate koolituspakkumine ei ole tööjõuvajaduse katmiseks piisav. Ka KV-s on tööandjatel suuri raskusi tehnosüsteemide tehnikute värbamisel, samas kui vajadus selliste töötajate järele kasvab.

Enamik töötajatest ei pea õppima tasemeõppes, sest suure osa vajaminevatest oskustest saab õppida töökohal või koolitustelgi, ning põhikutsealale asub tööle ka arvukalt lähedaste erialade lõpetajaid. Seetõttu võib kinnisvarahooldajate erialase koolituspakkumise tasemeõppest lugeda piisavaks. Samas püsib valdkonnas suur vajadus täiendkoolituste järele. Koolituste vajadus on suur muu hulgas seetõttu, et põhikutsealal on suur tööjõu asendusvajadus (üle poole) ning paljud töötajad on madala haridustasemega.

Ootused töötajate oskustasemele on kasvanud. Tööturul vajatakse rohkem erialase väljaõppega, sh kutsetunnistusega kinnisvarahooldajaid. Suurt puudust tuntakse tehnosüsteeme hooldada oskavatest töötajatest ja mitmekülgsete oskustega üldremondimeestest. Ekspertide hinnangul tuleb tehnosüsteemide suund kinnisvarahooldaja kutseõppes selgemalt välja tuua, panna tehnosüsteemide hoolduse õpetamisele rohkem rõhku ning lõimida õppesse erinevate tänapäevaste tehnosüsteemide hooldamiseks vajalikud oskused ja teadmised.

Kinnisvarahooldajatest kümnendik on välistöötajad. Välistööjõu kasutamine ei vähenda koolitusvajadust, sest korrashoiuvaldkonda tööleasujad on sageli eelneva väljaõppeta ja neid koolitatakse töökohal või koolitustel.

Kõiki töötajaid ei pea koolitama tasemeõppes, sest suure osa vajaminevatest oskustest saab õppida töökohal või koolitustel. Prognoositav koolituspakkumine tasemeõppest on eksperdihinnangul piisav. Ülejäänud töötajad vajavad väljaõpet koolitustel ja töökohal. Kuna tegemist on suurearvulise põhikutsealaga, sellel on suur asendusvajadus (üle poole) ja tööjõuvoolavus ning paljud töötajad on madala haridustasemega, on täiendkoolituste vajadus märkimisväärne.

Tööjõu voolavus ei motiveeri ettevõtteid investeerima kõikide töötajate pikaajalisse koolitusse. Seetõttu on oluline arendada puhastusteenindajate-juhendajate kompetentsust, kes juhendavad ja jälgivad teiste puhastusteenindajate tööd. Puhastusteeninduse tasemeõppe läbinud jäävad üldjuhul valdkonda tööle ning sageli saavad neist juhendajad ja tööjuhid. Puhastusteenindaja-juhendaja õppe lõpetajaid võiks olla rohkem. Osaliselt aitaksid puhastusteenindaja-juhendajad katta puhastustööde juhi puudujääki.

Puhastusteenindajatest kümnendik on välistöötajad. Välistööjõu kasutamine ei vähenda koolitusvajadust, sest puhastuse valdkonda tööle asujad on sageli eelneva väljaõppeta ja neid koolitatakse töökohal või koolitustel.

Kutsehariduse tasemeõppes õppijaid ei ole viimastel aastatel olnud, kuid ekspertide hinnangul sobivad väljaõppeks hästi ka täiendkoolitused. Siiani on täiendkoolitusi pakutud piisavalt ning neid on vajalik edaspidigi pakkuda. Tegemist on reguleeritud kutsealaga. Ekspertide hinnangul tekitab muret täienduskoolituste vastu olev töötajate vähene huvi.

Väljaõpe tasemeõppes puudub. Koolitusvõimalused kahjuritõrje valdkonnas on praegu piisavad ning järelkasvuga probleemi ei ole – kutsealale tuleb piisavalt noori spetsialiste. See viitab kutseala stabiilsusele ja pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Väikese tööjõuvajadusega kutsealal eraldi tasemeõpet pakkuda ei ole mõistlik, kuid arvestades kutseala reguleeritust, on vaja pakkuda paindlikke täienduskoolitusi. Tegemist on reguleeritud kutsealaga.

Kokkuvõttes asub järgmise kümne aasta jooksul prognoosi kohaselt tasemeõppest valdkonda tööle ligi poole võrra vähem lõpetajaid, kui on tööjõuvajadus. Rohkem on vaja kinnisvaraalase kõrgharidusega lõpetajaid ja neid, kes on õppinud kinnisvara haldamist ja ehitiste tehnosüsteemide hooldamist tasemeõppes. Valdkonnas püsib pidev täienduskoolituste vajadus, sest kõiki töötajaid ei ole vaja tingimata õpetada tasemeõppes ja erialased oskused saab omandada ka täienduskoolitustel või töökohal. Lisaks on mitmel põhikutsealal suur tööjõuvoolavus ja palju vanemaealisi. Selleks, et KV töötajate oskused püsiksid ajakohased, peab neile pakkuma paindlikke ja erinevaid õppimisvõimalusi.

OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on analüüsida ja prognoosida, kuidas muutub lähema kuni kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused ning kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata ²³.

OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika ²⁴, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise viise. Lähtudes valdkondade eripäradest ja konkreetses uuringus püstitatud eesmärkidest võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Siin uuringus kasutati uurimisülesande lahendamiseks kvantitatiivseid ning osaliselt ka kvalitatiivseid andmeallikaid ja analüüsimeetodeid. Andmeallikad olid muu hulgas valdkondlik statistika, varasemad uuringud, strateegilised dokumendid ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid. Uuringu tegemisel toetas uurimismeeskonda valdkonna ekspertidest moodustatud eksperdikogu (VEK), et kogutud teavet ja uurimismeeskonna analüütilist tulemit tõlgendada ja valideerida.

Alusandmetena kasutati spetsiaalselt tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoosimiseks koondatud OSKA alusandmestikku, mis tugineb registriandmetele (TÖR, EHIS, rahvastikuregister, Politsei- ja Piirivalveameti elamislubade registri ja lühiajalise töötamise registreerimise info TÖR-is) ja Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetele. Hõivatute arvu aluseks on Maksu- ja Tolliameti töötamise register (TÖR). Uuritavate põhikutsealadega otseselt seotud õppekavade loetelu ja koolituspakkumise arvutamise aluseks olid EHIS-e andmed, õppekavade kirjeldused ja teave koolide kodulehtedel ning varasema OSKA kinnisvarateenuste valdkonna uuringu ²⁵ sisend.

Kvalitatiivsete allikate maht on siinses uuringus tavapärastest OSKA valdkonnauuringutest väiksema osakaaluga ning eraldi teemana oskustele ei keskendutud. Seejuures on püütud silmas pidada, et ei kannataks tulemuse kvaliteet, mistõttu on endiselt olulise kaaluga VEK-i liikmete ning üksikute intervjuude sisend. Kvalitatiivset sisendit kogus uuringumeeskond kirjaliku tagasisidena, veebis ja silmast silma tehtud poolstruktureeritud intervjuudel ning eksperdikogu aruteludel. Kokku toimus kaks eksperdikogu koosolekut ja lisaks tehti intervjuud. Valdkonna tasemehariduse kohta küsiti osadelt valdkonna erialasid õpetavatelt kutse- ja kõrgkoolidelt kirjalikku sisendit. Uuringusse kaasatud ekspertide nimekirja leiab lisast 3.

Valdkonna vajadus uue tööjõu järele hõlmab OSKA prognoosis kahte tegurit: asendusvajadust ning kasvu-/kahanemisvajadust.

• Asendusvajadus hõlmab tööjõudu, mida vajatakse vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamiseks. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi, mis lähtuvad valdkonnas töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.

• Kasvu- või kahanemisvajadus lähtub põhikutsealal hõivatute koguarvu prognoositavast suurenemisest või vähenemisest ning modifitseerib asendusvajadusest tulenevat uue tööjõu vajadust (st kui kutseala kasvab, on vaja igal aastal rohkem uut tööjõudu, kui pensionile siirdub, ning vastupidi). Kutsealade tööhõive muutuste ning sellest tuleneva kasvu- või kahanemisvajaduse prognoosimisel lähtuti valdkonna senisest ja prognoositud arengust, tööhõivet mõjutavatest trendidest ning statistikast, mida täpsustati ja täiendati eksperdiintervjuudes ja -aruteludel.

Uue võimaliku tööjõu pakkumise hindamisel prognoosiperioodil võeti aluseks tasemeõppe ja täienduskoolituse analüüs. Koolituspakkumine tasemeõppest on arvutatud lähiaastatel põhikutsealadega seotud õppekavade eeldatava lõpetajate arvu põhjal, mille aluseks võeti kolme viimase õppeaasta lõpetajate keskmine arv. Seejuures arvestati kuue viimase aasta sisseastujate arvust ja selle muutusest tuleneva lõpetajate arvu muutusega. Trendi pikendamiseks kümnele aastale korrutati lähiaastate lõpetajate prognoos kümnega. Võimalik uus tööjõud on vaid teatud osa lõpetajatest, mistõttu on arvestatud lõpetajate rakendumist põhikutsealadel senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põhjal ²⁶. Selleks, et vältida edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust, ei hõlmatud koolituspakkumise arvutustesse doktori- ja osaliselt magistriõpet. Lisaks on lõpetajate arvu korrigeeritud tööjõus osalemise määraga ²⁷, sest tööealine rahvastik ei ole kunagi täielikult tööhõives. Üha enam õpib tasemeõppes täiskasvanuid – koolituspakkumises on arvestatud kõigi lõpetajatega, mitte ainult noortega. Arvestada tuleb, et koolituspakkumise prognoos ei kattu õppekavale või erialale esitatava koolitustellimusega (st mitu õppijat aastas vastu võetakse), sest koolitustellimuse puhul peab arvestama võimalike katkestajatega ja nende osaga õppijatest, kes asuvad tõenäoliselt teistele ametialadele.

Tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise prognoosi komponentide lihtsustatud skeem on esitatud joonisel 5.

Uuringu ajakava

Oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025 analüüsiti valdkonna varasemaid dokumente (uuringud, arengukavad, õigusaktid), tehti statistiline andmeanalüüs, koguti kirjalikku tagasisidet koolidelt ja VEK- i liikmetelt, tehti poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ning koostati uuringu aruanne.

Valdkonna eksperdikogu kohtus kahel korral.

Esimesel kohtumisel 10.12.2024 määratleti põhikutsealade hõive ja koostati esialgne prognoos aastani 2033 ning hinnati tulevikutrendide mõju tööjõuvajadusele.

Teisel kohtumisel toimus töö juhtrühmades 13.03.2025 ja 20.03.2025, kus kooskõlastati põhikutsealade lõplik hõiveprognoos, tutvuti ülevaatega valdkonda sobivatest õppekavadest ja lõpetajatest, valideeriti tööjõunõudluse ja koolituspakkumise tasakaalu ning arutati ja sõnastati, kuidas valdkondlikke kitsaskohti lahendada.

Aprillis 2025 koondati eksperdikogu liikmete ja kriitiliste lugejate tagasisidet uuringu aruandele, täiendati aruannet ja tehti sellele keeletoimetus.

Ametite klassifikaator – ISCO on ametite klassifikaator, siinses töös viidatakse selle lühendiga klassifikaatori 2008. aasta versioonile 1.5b.

Amet, ametikoht (occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ametinimetused ja kutsenimetused võivad kokku langeda.

Ametiala (occupation) – sarnaste ametite kogum.

Ametirühm (group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK).

EHIS – Eesti Hariduse Infosüsteem.

EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik ²⁸.

EMTAK (NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008.aasta versiooni ²⁹.

Eriala (speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlamini piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul).

(Tööga) hõivatu ehk töötaja (employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikema perioodi).

Kompetents (competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eeldus teatava tööosa täitmisel. Kompetentsid jagunevad üldisteks ja kutsespetsiifilisteks.

Koolituspakkumine (new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise kümne aasta jooksul, arvestades lõpetajate rakendumist põhikutsealadel senise lõpetajate valdkonda rakendumise koefitsiendi põhjal ³⁰ ja tööjõus osalemise määra ningvältides edasiõppimisest tulenevat topeltarvestust.

Kutseala (profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis ³¹ või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4).

Kutsekvalifikatsioon (occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

Kutseõppeasutus ehk kutsekool (vocational educational institution) – kool, kus omandatakse kutseharidus.

Kvalifikatsioon (qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (occupational qualifications).

Kõrgkool (institution of higher education) – kool, kus omandatakse kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool jt).

OSKA (system for monitooring and anticipating labour market training needs) – tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

OSKA andmemudel (OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastiku andmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

OSKA valdkond (sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkondlik tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

Oskus (skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

Oskuste vajadus (skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest oskustest ja nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega oskustest ning tulevikuoskustest.

(Valdkonna) põhikutseala (main professions of a sector) – sarnaseid (sh valdkondlikus osas) tööülesandeid täitvate, valdkonnaspetsiifilisi oskusi eeldavate ja sarnase haridusteega ametirühmade kogum.

Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (market failure in the context of OSKA) – olukord, kus vaatamata koolituskohtade olemasolule ja koolitustegevuse näilisele vastavusele koolitusvajadusele on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

Tööjõud (labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

Tööjõuvajaduse prognoos (labour demand forecast) – tööturu võimalikke arengusuundumusi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang, kui palju võiks olla vaja täiendavaid töötajaid erinevates OSKA valdkondades, ametirühmades ja haridustasemetel.

Tööjõuvajaduse seire (monitoring of labour demand) – majanduses rakendatud tööjõu ja OSKA valdkondades esineva tööjõuvajaduse kohta andmete kogumine, analüüsimine ja avaldamine nii tervikuna kui ka ametirühmade, valdkondade ja haridustasemete kaupa, kasutades kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid.

Valdkonna eksperdikogu (VEK) (sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mis selgitab OSKA valdkonnas välja tööturu koolitusvajaduse ja teeb selle täitmise seiret. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (nt alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka eksperdikogu väliseid liikmeid.

Valdkonna juhtrühm (steering group of OSKA sectoral study) – võtmeekspertidest moodustatud eksperdirühm, kes toetab uuringumeeskonda analüüsiprotsessis metoodika ja valdkondlike teadmistega. Juhtrühmas arutatakse analüüsi käigus tekkinud probleeme, olulisi aspekte, saadakse ülevaade tegevustest, jagatakse infot jne.

Õppekavarühm (ÕKR) (detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED- F) kõige detailsem tase.

OSKA esimene kinnisvarateenuste tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring tehti 2019. aastal. Uuringus prognoositi hõivatute arvu kasvu kinnisvara korrashoiu- ja haldusjuhtide, kinnisvarahaldurite, kinnisvara korrashoiu tööjuhtide (sh hooldusmeistrite, puhastustööde juhtide) ja korstnapühkijate põhikutsealadel. Pesumajaseadmete operaatorite põhikutsealal prognoositi vähenemist ning teistel põhikutsealadel hõivatute arvu püsimist samal tasemel.

2019. aasta uuringu põhijäreldused olid järgmised:

• Valdkonnas on palju erialase hariduseta töötajaid, kelle erialaoskuste ja -teadmiste arendamiseks on täienduskoolituste järele püsiv vajadus.

• Mitmel põhikutsealal on tasemeõppe lõpetajate arv väiksem kui uue tööjõu vajadus või tasemeõpe puudub.

• Napib erialase väljaõppega kinnisvara korrashoiu tööjuhte (heakorra-, tehnohooldusmeistreid, puhastustööde juhte) ning tasemeõppe lõpetajatest tööjõuvajaduse katmiseks ei piisa. Tõhusama haldus- ja korrashoiuteenuse osutamiseks on valdkonnas senisest rohkem vaja kompetentseid, erialase väljaõppega tööjuhte, kes suudaksid toime tulla suureneva töömahuga ja rakendada olemasolevat tööjõudu optimaalsel viisil.

• Valdkonda on vaja juurde kinnisvarahooldajaks õppijaid, kes mõistavad keerukate tehnosüsteemide koostoimimist ja hooldusvajadust.

• Kutsehariduse tasemel puudus uuringu tegemise ajal kinnisvarahaldurite tasemeõpe.

• Ohutu, säästliku ja parema kinnisvarakeskkonna tagamiseks on vaja suurendada ühiskonna (sh omanike ja teenuse tellijate) üldist teadlikkust kinnisvara korrashoiu vajalikkusest.

2019. aasta kinnisvarateenuste uuringu ettepanekute elluviimise kohta koguti tagasisidet 2021. aastal. Tagasiside kohaselt oli mitme kitsaskoha puhul olnud positiivseid arenguid. Näiteks oli välja töötatud kinnisvarahalduri õppekava, kuigi erialase väljaõppega haldureid oli endiselt puudu. Mitmed kitsaskohad vajasid seire tegemise ajal jätkuvalt lahendamist – näiteks tunti endiselt puudust erialaste teadmiste ja oskustega tehnosüsteemide hooldajatest ning kinnisvara tööjuhtide tasemeõppes õppijate arv ei olnud suurenenud, mistõttu erialase väljaõppega tööjuhtide kättesaadavus tööturul ei olnud leevenenud.

Lühiülevaade KV põhikutsealadel põhitöökohaga töötajate sotsiaaldemograafilistest näitajatest põhineb TÖR-i andmetel. Arvestada tuleb, et siinses uuringus on maakorraldajate ja maamõõtjate, kinnisvara hindajate, kinnisvaramaaklerite, korstnapühkijate ja kahjuritõrjujate ³² hõivena kasutatud ekspertide hinnangulist hõivet (vt ptk 1.1). Seetõttu võivad nende põhikutsealade sotsiaaldemograafilised näitajad olla erinevad, kui on toodud joonistel 6–10.

1. OSKA põhikutseala on sarnaseid (sh valdkondlikus osas) tööülesandeid täitvate, valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldavate ja sarnase haridusteega ametirühmade kogum.

2. 2023.aasta kvartalite keskmine hõivatute arv põhitöökohal TÖR-i andmetel.

3. Uuringu eesmärk ei ole defineerida valdkondlikke termineid. Määratlused on selgitavad ega pretendeeri täielikule ühtimisele teiste käsitlustega (nt Eesti standardites ja kutsestandardites).

4. Siinses analüüsis kasutatakse tegevusalade klassifikaatori 2008. aasta versiooni

5. Ettevõtluses keskmiselt suurenes ettevõtete arv kuue aasta jooksul 72%.

6. Põhikutsealade moodustamise põhimõtetest loe lähemalt lisast 1 ja OSKA metoodikast

7. 2023.aasta kvartalite keskmine hõivatute arv põhitöökohal. Andmestikus on töötasu saajate andmed.

8. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja peetavas maaklerite registris on tunnustatud maakleritena kirjas tuhatkond maaklerit. Neile lisanduvad ühingusse mittekuuluvad maaklerid.

9. Andmeallikas on MTA töötamise register, kus iga tööandja registreerib oma töötajad. Uuringu autorid juhivad tähelepanu asjaolule, et tööandjad võivad sarnaste kutsealade määratlemisel kasutada erinevaid ametiala (AK) koode, mistõttu ei pruugi hõiveandmed olla põhikutsealati täpsed. Registrisse kantakse kõik füüsilised isikud, kes töötavad töölepingu alusel või osutavad teenust muu võlaõigusliku lepingu (nt käsundus-, töövõtu-, agendilepingu) alusel.

10. BIM ehk mudelprojekteerimine on ehituse digitaalne tööriist, mis võimaldab prototüüpida ja testida ehitisi ja ehitusprotsesse simulatsioonide abil.

11. Hoone olelusringi süsinikujalajälg on kvantitatiivne näitaja, mille abil väljendatakse hoone mõju keskkonnale hoone kogu eluringi jooksul. Hoone süsinikujalajälje arvutustulemus kantakse hoone energiamärgisele (ETA-märgisele). Alates 01.07.2025 rakendub süsinikujalajälje arvutamise nõue uuetele üle 1000 m2 suletud netopinnaga hoonetele ning alates 01.01.2030 kõigile püstitatavatele hoonetele, mis peavad vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kliimaministeerium.

12. Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise nõue kohaldub kõigile suurettevõtjatele, suurtele kontsernidele ja reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele. Andmed tuleb esitada vastavuses Euroopa Liidu kohustuslike kestlikkusaruandluse standarditega. https://kestlikkusaruandlus.ee/.

13. Tuleb arvestada, et koolituspakkumise prognoos ei kattu õppekavale või erialale esitatava koolitustellimusega (st mitu õppijat aastas vastu võetakse), sest koolitustellimuse puhul peab arvestama võimalike katkestajatega ja nende osaga õppijatest, kes asuvad tõenäoliselt teistele ametialadele.

14. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse alusel võib kinnisvara hinnata ning hindamisaruande kinnitada kutseline hindaja, kellele on kutseseaduse alusel välja antud 6. taseme kinnisvara hindaja või 7. taseme vara hindaja kutse.

15. Basel III: pankade rahvusvaheline õigusraamistik.

16. Kui korteriühistut juhib ja esindab juriidiline isik, peab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse järgi olema tema määrataval majahalduril kinnisvarahalduri või korteriühistu juhi kutse kutseseaduse tähenduses, muul juhul on see soovituslik.

17. Aktiivsed õppekavad on need, kus oli EHIS-e andmetel viimase kuue õppeaasta jooksul vähemalt üks vastuvõetu, õpilane, katkestaja või lõpetaja.

18. Viimati oli korstnapühkija tasemeõppes õppijaid 2019/20. õppeaastal.

19. Vt koolituspakkumise arvutamise metoodikat lähemalt lisas 1.

20. Koolituspakkumise arvutuses arvestati eri õppekavade lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööjõus osalemise määra.

21. Hinnangut veerus „Hinnang tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule“ täiendavad tabelile järgnevad selgitused.

22. Maakorraldaja kutse taastõendamiseks tuleb läbida 50 täienduspunkti ulatuses täiendõpet, millest vähemalt 25 punkti on erialane ja ülejäänu muu kutsealane täiendkoolitus.

23. OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajateni, koolipidajateni, valdkonna ettevõteteni, valdkonnaga seotud ministeeriumiteni, karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste tegemiseks Vabariigi Valitsusele.

24. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda Kutsekoja veebilehel.

25. Lepik, I., Uiboupin, M. (2020). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: kinnisvarateenused. SA Kutsekoda.

26. Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel.

27. Tööjõus osalemise määraks on võetud kõikide õppevaldkondade keskmine (90%).

28. Kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjeldused.

29. EMTAK-i tegevusalad.

30. Põhineb EHIS-e ja TÖR-i andmetel.

31. Kutsesüsteemi tutvustus.

32. Väheste kirjete arvu tõttu on kahjuritõrjujate andmed avaldamiseks ebakindlad.

33. Ajutise tööjõu moodustavad tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanikud ja nende pereliikmed ning kolmandate riikide kodanikud, kes töötavad Eestis ajutise viibimisalusega (nt viisaga) ja on kantud lühiajalise töötamise registrisse või kellel on tähtajaline elamisluba.

34. Neile õppekavadele lisaks võib olla erialaseid õppekavu, mis on avatud, kuid kus ei ole viimase kuue aasta jooksul olnud ühtegi õpisündmust (nt ÕK ID 201156 „Kinnisvara heakorrameister“).