Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia SEIREARUANNE 2024

Eri eluvaldkondade tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimiseks korraldatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA) egiidi all rakendusuuringuid alates 2016. aastast. Uuringute põhieesmärk on valdkonniti analüüsida, kuidas muutuvad lähemate aastate jooksul põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused. Uuringute tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA metoodika kohaselt seiratakse uuringus püstitatud eesmärkide saavutamist, kogudes tagasisidet ettepanekute rakendamise kohta. Samuti vaadatakse koos ekspertidega üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

2021.aastal valmis OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring (Mets ja Viia, 2021), kus esitati valdkonna töötajate ettevalmistamist puudutavad järeldused ning ettepanekud ja soovitused, kuidas vastata paremini järjest kasvavale tööjõunõudlusele. Ettepanekud esitati selleks, et muuta taseme-, täiendus- ja ümberõppe sisu, mahtu, õppe kvaliteeti ning oskuste omandamist mõjutavaid tegureid. Samuti viidati uuringus välistööjõu ¹ kaasamise vajadusele IKT valdkonnas. IKT valdkond OSKA kontekstis hõlmab nii IKT-sektori kui ka teiste majandussektorite, sh avaliku sektori IKT põhikutsealadel hõivatuid.

Pärast uuringuaruande valmimist on igal aastal koos ekspertidega vaadatud üle valdkonnaga seotud tööjõu- ja oskuste vajaduse areng. 2024. aasta kevadel koguti OSKA IKT valdkonna uuringu (2021) (Mets ja Viia, 2021) ettepanekute rakendamise küsitlusega tagasisidet (vt lisa 2) nende elluviimist soodustavate ja takistavate asjaolude kohta ettepanekute elluviijatelt. OSKA meeskond vaatas kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekud ja koondatud tagasiside üle ning valis täiendava seire aruteluks teemad, mis vajavad arengust lähtudes suuremat tähelepanu või ühiseid kokkuleppeid edasiste tegevuste kohta.

Arutelu valdkonna ekspertidega ² toimus silmast-silma kohtumisena 2024. aasta sügisel. Arutelus osalesid valdkondliku eksperdikogu (VEK) liikmed, sh valdkonnaga seotud ettevõtete, erialaliitude (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Eesti Masinatööstuse Liit ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Haridus- ja Noorteameti (HARNO), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning kõrg- ja kutsekoolide esindajad. Seirearutelul analüüsiti, kas 2021. aasta uuringus tehtud ettepanekud on muutunud olukorras asjakohased, millised vajavad rohkem tähelepanu ning millised on ellu viidud või töös. Seminaril hinnati tegevuste piisavust, st kas need viivad soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalike muutusteni, ning arutati, millised on võimalikud lahendused kõrvaldada takistused. Kohtumisel käsitleti tööjõu- ja oskuste vajadust, mis aitavad nii töötajatel kui ka tööandjatel muutuval tööturul paremini toime tulla. Samuti arutati täiendusõppe olulisust, mis võimaldaks omandada erialaseid teadmisi ja oskusi.

Siinsesse aruandesse on koondatud statistilised andmed OSKA IKT valdkonna hõivatute kohta, valdkonna haridusandmed, info 2021. aasta uuringus tehtud ettepanekutest ja nende rakendumisest, tagasiside küsitluse tulemustest, koondmõtted arutelust ning soovitused edasiste tegevuste kohta.

Seireuuringus on eesmärgi saavutamiseks kombineeritud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikatena on kasutatud valdkonda puudutavaid statistilisi andmeid Statistikaametilt, Maksu- ja Tolliametilt (MTA), HTM-ilt, Eesti Töötukassalt ja Euroopa Liidu statistikaametilt (EUROSTAT), tagasisidet OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekute elluviijatelt ning intervjuusid ja arutelusid valdkonnaekspertidega.

Kutsekoda tänab panuse eest ITL-i esindajaid, VEK-i liikmeid, statistika vahendajaid ja teisi valdkonna esindajaid, kes on aidanud uuringu valmimisele kaasa.

OSKA uuringus on IKT valdkonna alla koondunud nii IKT-sektoris hõivatud kui ka teiste majandussektorite, sh avaliku sektori IKT ametialade esindajad (vt joonis 1).

OSKA uuringus mõistetakse IKT-sektori all IKT-teenuste sektorit, millest on välja jäetud info- ja sidetehnika hulgimüük ³, mida tavapäraselt on statistikas kajastatud IKT-teenuste osana. Samuti on IKT uuringu skoobist väljas IKT tööstuslik tootmine ehk elektroonikatööstus. OSKA IKT uuring käsitleb IKT-sektorina Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK⁴) järgmisi alavaldkondi:

• J582 Tarkvara kirjastamine;
• J611 Fikseeritud sidevõrgu teenused;
• J612 Traadita elektroonilise side teenused;
• J619 Elektroonilise side muud teenused;
• J620 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
• J631 Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused; veebiportaalide tegevus;
• S951 Arvutite ja sideseadmete parandus.

Vaadates IKT-spetsialistide töökohti 2023. aastal, töötab IKT-sektoris endiselt 61% Eesti IKT-spetsialistidest ning 39% on hõivatud teistes majandussektorites. See on tähelepanuväärne erisus paljude teiste Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide mustrist. OECD riikides on tavapärane, et enamik IKT-spetsialiste töötab väljapool IKT-sektorit. Eestis aga leiab enamik IKT-spetsialiste rakendust just IKT-sektoris. Seda võib pidada loogiliseks, sest peamiselt on Eestis väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) ning tööandjate hinnangul jäävad neis ettevõtetes arendused tavaliselt sisseostetavaks teenuseks, sest arendusvajadus ei ole pidev ja spetsialisti palkamine oma meeskonda (eriti VKE jaoks) on ebamõistlikult kulukas. (Mets ja Viia, 2021 ).

Sarnaselt 2021. aasta uuringuga on siinses aruandes käsitletud muutusi IKT-spetsialistide hõives eri IKT tegevusprotsesside (edaspidi ka tegevusalad) kaupa: protsesside juhtimine, kavandamine, arendamine, käitamine ja võimaldamine (vt joonis 2).

Pärast 2021. aasta uuringu valmimist on kasvanud ebastabiilsus ja inflatsioon, mis on viinud ettevõtete kulude kärpimiseni. Globaalsed majanduskriisid on vähendanud ettevõtete huvi ja rahastamisvõimalusi uutesse tehnoloogiatesse investeerida. Riskikapitalistid on muutunud ettevaatlikumaks, vähendades investeeringuid uutesse ja riskantsematesse idufirmadesse. Suurenenud konkurents on raskendanud idufirmade ellujäämist ja kasvu. Jõuline palgakulude kasv on sundinud ka idufirmasid kulusid kärpima, sh spetsialiste koondama. Samuti on viimased aastad mõjutanud IKT-spetsialistide oskuste vajadust. Uued tehnoloogiad ja platvormid, ulatuslikum andmete kasutamine ning suurenenud küberjulgeoleku nõuded on muutnud spetsialistide oskuste profiili, nõudes nii ulatuslikumaid kui ka spetsiifilisemaid teadmisi.

Alljärgnevalt on OSKA IKT valdkonna 2021. aasta uuringus tehtud järelduste kaupa välja toodud statistilised andmed, kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekud, küsitluse tulemusena saadud tagasiside, koondmõtted seirearutelust ning soovitused edasiste tegevuste kohta.

Seirearutelul osalenud ekspertide hinnangul on endiselt vaja hüppeliselt suurendada tehnoloogia rakendamist eri elu- ja majandusvaldkondades, et hoida ja tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet. Kasutusvaldkondade laiendamisel ning tehnoloogiate rakendamisel ja arendamisel on oluline praegusest märksa suurema hulga nüüdisaegsete tehnoloogialahenduste loomise ja integreerimise oskusega IKT-spetsialistide olemasolu, seda nii IKT-sektoris kui ka teistes elu- ja majandusvaldkondades.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) püstitatud eesmärk: tagada IKT-spetsialistide arvu vastavus Eesti arenguvajadustele nii teistes majandussektorites kui ka IKT-sektoris. Aastaks 2027 töötab IKT põhikutsealadel kogu majanduses vähemalt 47 600 spetsialisti.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekud:

• Kutse- ja kõrgkoolid vähendavad õpingute katkestamist. Nad rakendavad tegevusi, et selgitada vastuvõtul välja sobiva motivatsiooni ja eeldustega õppijad.
• HTM ja Eesti Töötukassa koostöös partneritega (MKM, täienduskoolitusasutused, erialaliit) leiavad lahendused toetusmeetmete väljatöötamiseks teistel erialadel töötavate inimeste ümberõppeks IKT-spetsialistideks (nt sarnaselt programmidega „Vali IT“, kood/Jõhvi).
• MKM (nt programm „Work in Estonia“) toetab IKT valdkonnas välistööjõu kättesaadavust, kavandades selleks tegevusi välisspetsialistide Eestisse meelitamiseks ja nende kohanemise toetamiseks.
• Siseministeeriumil koostöös HTM-iga tuleks toetada välisüliõpilaste vastuvõtu kasvatamist IKT erialadel.

IKT valdkonna ⁵ 2021. aasta uuringus kasutati töötamise registri (TÖR) aastapõhiseid hõiveandmeid, st hõivatuks loeti kõik, kes olid aasta jooksul teatud perioodi töötanud. Praeguseks on OSKA metoodikat edasi arendatud ja adekvaatsema hõivatute arvu saab, võttes aluseks kvartalite keskmised hõiveandmed. Need võimaldavad siluda tööturu lühemaajalisi kõikumisi ja välistada andmetes juhuslikud töösuhted.

IKT uuringu kontekstis tähendab kvartaalsete hõiveandmete kasutamine, et baasaasta (2020) hõive, mis on prognoosi alguspunkt, muutub oluliselt väiksemaks. 2021. aasta uuringus oli kasutusel töötamise registri aastahõive 2020. aastal – 30 900 inimest, samas nelja kvartali keskmine töötajate arv samal aastal on 26 900 (vt joonis 1 ja 3). Kui võtta aluseks 2020. aasta töötamise registri kvartaalsed andmed ja rakendada vastav näitaja 1,5-kordse kasvuga kirjeldatud OSKA prognoosimudelisse ⁶, muutub seitsme aasta hõiveprognoos märkimisväärselt. Kvartaalsete andmete põhjal saame 2027. aastal IKT-spetsialistide hõive prognoosiks 47 600 asemel 40 200 inimest.

OSKA 2021. aasta uuringu (Mets ja Viia, 2021) prognoosi põhjal varieeruvad kasvuvajadused tegevusalade ja majandussektorite lõikes (vt joonis 4). Protsesside juhtimise tegevusala põhikutsealadele prognoositi IKT-sektoris keskmist, mitte-IKT-sektorites aga tagasihoidlikumat kasvu. Kavandamise ja arendamise tegevusaladele prognoositi 2021. aastal suurimat kasvuvajadust tarkvaraarendajate järele. Uuringu koostamise ajal oli ka neist märkimisväärne vakants tööturul, eriti IKT-sektoris. Käitamise tegevusalal tingis kasvuprognoosi peamiselt uute seadmete ja süsteemide kasutuselevõtu pidev suurenemine, mis omakorda tähendab, et enam on vaja spetsialiste, kes suudavad tagada süsteemide tõrgeteta toimimise ja hoolduse. Võimaldamise tegevusala spetsialistidele hinnati keskmist kasvu kõigis majandussektorites, sest ettevõtted otsivad üha enam tehnoloogilisi lahendusi, et oma tegevusi tõhusamaks muuta.

Võttes prognoosi aluseks töötamise registri kvartaalsed andmed ja kõrvutades neid 2020.–2024 ⁷. aasta tegelike hõiveandmetega, selgub, et prognoos tervikuna on osutunud küllaltki täpseks, ka lisandunud tööjõu kasvunurk on olnud prognoosikohane (vt joonis 5). Prognoosiga võrreldes on mõningane erinevus iga-aastasel hõivesse lisandunud IKT-spetsialistide arvus.

Ekspertide hinnangul on praktikas üha rohkem hõives neid spetsialiste, kellel lisaks oma valdkonna oskustele on samaväärselt head erialased IKT-oskused. Selliste ametialade esindajad võivad TÖR-i andmetes kajastuda nii IKT- kui ka mõne teise valdkonna spetsialistidena.

Mõningast kasvu peatumist võib oodata lähiajal, sest paljude sektorite ettevõtetes on pika majanduslanguse tõttu rõhk kulude optimeerimisel ja uute tehnoloogiate (nt tehisintellekti) rakendamisel, et tõsta efektiivsust. Märgiti, et klientide ebakindluse tõttu on erasektor ettevaatlik ning näha on suurt konkurentsi avaliku sektori tellimustele ⁸. Sarnast mustrit oli näha ka COVID-19 pandeemia ajal, kui kliendid muutusid uute tellimuste puhul ettevaatlikumaks, varem sõlmitud kokkulepped viidi ellu, kuid uusi ei lisandunud. Optimeeriti tööprotsesse – kriitiliselt vaadati üle nii eri töökohtade vajalikkust kui ka tegevuskulusid (Rosenblad et al 2021). Eksperdid tõdesid, et IKT-ettevõtete olukord sõltub otseselt klientsektori käekäigust.

Muutusi IKT-spetsialistide hõives on näha Eesti Töötukassa registreeritud töötute andmetes. 2024. aasta oktoobrikuu seisuga oli arvelolevate IKT-spetsialistide arv kasvanud 900-ni, neist üle 40% töötas varem info ja side tegevusalal, rohkem kui 500 töötul oli eelnev IT-töökoht mujal kui IKT-sektoris. Töötute andmetes peegeldub üldine majanduslangus; valdkondades, nagu tööstus, veondus-laondus ja kaubandus, on olnud rasked ajad. Aset on leidnud nii suured koondamised kui ka kärped ja ressursside optimeerimine, sageli on üks esimestest kokkuhoiukohtadest IKT-ga seotud uute teenuste ja lahenduste arendustegevused. Töötukassa andmetest nähtub, et üle poolte töösuhete lõppemise põhjus on koondamine või lepingu lõppemine, kuid omajagu on ka töötajast tingitud põhjusi, sh katseaja ebarahuldavad tulemused. Vaid kolmandik arvelolevatest IKT-spetsialistidest on läbinud erialase tasemeõppe. Seega võib järeldada, et mitte kõigi Töötukassas arvelolevate IKT-spetsialistide oskused vastavad tööandjate ootustele.

Arutelul osalenud tööandjad nentisid, et noorem tarkvaraarendajate puhul on näha mõningast töökohtade optimeerimist, kuid senior-tarkvaraarendajaid on endiselt keeruline värvata.

Kokkuvõtteks: isegi kui tegevus- ja põhikutsealati esineb prognoosiga võrreldes teatud erisusi, ei ole põhjust keskpikka prognoosi muuta.

Järgnevalt on lähemalt analüüsitud, millised muutused IKT-spetsialistide hõives on toimunud. Need on esitatud IKT tegevusalade kaupa: protsesside juhtimine, kavandamine, arendamine, käitamine ja võimaldamine.

Protsesside juhtimisega seotud põhikutsealadel prognoositi, et hõive kasvab u 70 inimese võrra aastas. 2023 ⁹. aasta andmetel on sellistel töökohtadel hõivatute arv kasvanud isegi veidi prognoositust enam (+80 inimest). Arutelul osalenud tööandjate hinnangul on valdkonnakogemusega juhte siiski väga keeruline leida. Seetõttu liiguvad IT-protsesside juhtimisega seotud tegevusalal töötavad juhid sageli ühest ettevõttest teise üleostmise teel.

Kavandamise ja arendamise tegevusalade hõive on kasvanud OSKA prognoosi kohaselt peaaegu 1400 spetsialisti võrra aastas (vt joonis 7).

2023.aasta seis näitab, et tervikuna on kasv olnud prognoosituga võrreldes isegi pisut kiirem (+400). Samas ametialati on erisused olulised (vt joonis 8).

Arvuliselt on perioodil 2020–2023 kõige enam kasvanud tarkvaraarendajate hõive, prognoositust isegi 660 võrra rohkem. Samas, arvestades tarkvaraarendusega seotud spetsialistide osakaalu kõigist IKT-spetsialistidest, ei ole see muutus siiski märkimisväärne. Siinkohal tasub tähelepanu juhtida asjaolule, et OSKA uuring (Mets ja Viia, 2021) koostati enne, kui tehisintellekti (AI) rakendused hakkasid väga kiiresti arenema. Ekspertide hinnangul ei ole AI mõju tarkvaraarendusele praegugi veel oluliselt tunda, kuid prognooside kohaselt võivad paari aasta jooksul turule tulla tööriistad, mis lihtsustavad arendajate tööd teatud ulatuses. AI-l põhinevad lahendused on suutelised automatiseerima ülesandeid, mistõttu võib oodata arendustöö tõhususe kasvu. Eriti saavad tööviljakust suurendada kogenud senior-arendajad. AI abiga on neil võimalik keskenduda keerulisematele probleemidele ja jätta lihtsamad või korduvad ülesanded masinatele. Eksperdid nendivad, et vähemkogenud arendajate puhul on aga suur oht, et nende AI abiga loodud lahendused võivad olla madala kvaliteediga. Tehisintellekti seni veel vähest mõju arendustegevusele kinnitab asjaolu, et suured korporatsioonid, nagu Amazon ja Google, ei ole teatanud koondamistest, mis tuleneksid AI võimaluste rakendamisest. Võib eeldada, et just sellised tehnoloogiahiiud on esimesed, kes katsetavad AI ulatuslikumat lõimimist arendamisprotsessidesse. Järgnevatel aastatel võivad AI edasiarendused viia tööturul oluliste muutusteni, eriti programmeerijate-nooremarendajate nõudluse puhul.

Kuigi IKT-s on arendustöötajate arvu kasv olnud teiste ametialadega võrreldes märkimisväärselt suurem, võib senine kasv seoses investeeringute vähenemisega iduettevõtlusesse mõnevõrra aeglustuda. Infoalases tegevuses (veebimajutus, portaalid, andmetöötlus) ümbritseb prognoosi suur määramatus – ühelt poolt globaalsetest turuliidritest lähtuv konsolideerumissurve, teisalt võimalikud protektsionistlikud meetmed ja andmetöötlusega seonduv potentsiaalne arendusvajadus eri elualadel (Leemet ja Mets, 2022).

Märkima peab siiski mõnevõrra vähenenud nõudlust arendustegevuse järele, mis sõltub palju majanduse olukorrast tervikuna. Tööandjad märgivad, et tarkvaraarendajaid on lihtsam leida kui paar aastat tagasi uuringu koostamise ajal, kuid seda siiski junior-tarkvaraarendajate puhul. Senior-tarkvaraarendajaid on endiselt keeruline värvata.

Tööandjate sõnul vahetavad kogenud arendajad praegu töökohta eelkõige seetõttu, et soovivad midagi muud teha, mitte põhjusel, et küsida märkimisväärselt suuremat töötasu. Selline olukord tööjõuturul avardab ka väiksemate ettevõtete, kellel puudub võimekus spetsialiste üle osta, võimalusi tiime ja ettevõtet kasvatada. Suurettevõtted saavad palgata ka junior-arendajaid, keda ise n-ö töö käigus „kasvatada“, väiksematel organisatsioonidel see suutlikkus puudub.

Eelnevat kinnitab juba viidatud Töötukassa kiirstatistika, millest nähtub, et registreeritud töötute IKT-spetsialistide arv on varasemate perioodidega võrreldes oluliselt suurem¹⁰. Töötuna arvelolevatest IT-alase töökogemusega spetsialistidest on umbes pooled tarkvaraarendusega seotud ametialadelt, kuid arvestatava osakaaluga (u 20%) on ka IT juhtimisega seotud ametid. Töötutest IKT-spetsialistidest on umbes 10% erialase kutseharidusega ja 27% erialase kõrgharidusega. Kõige enam on nende hulgas õppekavarühma „Arvutikasutus“ lõpetanuid (üle 60%)¹¹, sellele järgnevad „Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs“ (18%) ja „Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus“ (11%) õppekavagrupi vilistlased.

IKT-süsteemide arendajate hõive on prognoositust tagasihoidlikumalt kasvanud (110 võrra vähem). Ühe võimaliku põhjusena on eksperdid märkinud, et eelnevate aastate kasv sisaldas ka arvestataval hulgal Venemaalt tulnud IKT-süsteemide arendajaid (alates 2022. aasta veebruarist Venemaalt välistööjõudu Eestisse tulla ei saa). Lisaks pidid osad lahkuma, kelle Eestis töötamiseks vajalikku luba ei pikendatud. Samuti mõjutas hõive prognoositust väiksemat kasvu IKT-spetsialistide n-ö palgaralli ning mitmete ettevõtete eelistus värvata töötajaid riikidest, nagu Poola või Bulgaaria, kus on IKT-spetsialistide töötasud madalamad.

Testijate hõive on veidi alla prognoositu (40 eeldatust vähem). Tööandjate sõnul on testijate leidmine lihtne – see on n-ö entry-level sektorisse. Ka Töötukassa kiirstatistika näitab, et peaaegu 10% kõigist töötutest IKT-spetsialistidest on tarkvara testijad, mis kinnitab mõnevõrra väikesemat hõivatute arvu prognoosiga võrreldes.

Küberturbespetsialistide hõive on kasvanud prognoositu kohaselt. Ettevõtjad rõhutavad, et küberturbe valdkonna eri positsioonidele vajatakse eelkõige kogenud erialase oskuste pagasiga spetsialiste, küberturvalisuse tagamine on ettevõtete jaoks väga ärikriitiline. Seirearutelul märkisid kutseõppeasutuste esindajad, et küberturvalisuse õppekava lõpetanud nooremspetsialistidel on keeruline leida kitsalt erialast tööd. Põhjuseks võib olla lõpetanute kõrgendatud ootused asuda kohe täitma kõrgema taseme küberturbe oskusi eeldavaid tööülesandeid. IKT-ettevõtted on senior-taseme küberturbespetsialiste värvanud ka väljaspoolt Eestit. Tajutud nõudlus heade spetsialistide järele ületab turu tööpakkumiste hulga; ka töövärbamisplatvormidel leidub vaid üksikuid töökuulutusi. Üks põhjus, miks küberturbespetsialistide ja -juhtide vajadus välja ei paista, võib olla Eesti ettevõtete väiksus – sageli on küberturvalisuse tagamine ettevõttes näiteks IT-juhi või ka IKT-spetsialisti üks tööülesannetest. See võib olla samuti põhjus, miks TÖR-i andmetes on küberturbespetsialistide hõive väiksem kui selle rolli täitjate tegelik arv (CyberHubs, 2024).

Andmeanalüütikuid on prognoositust veidi vähem (50 inimest). Samas hindasid seirearutelul osalejad, et paljud muudes ametites hõivatud teevad oma töös andmeanalüüse, kuid nad ei ole TÖR-is kirjeldatud kui andmeanalüütikud ega ka IKT-spetsialistid. Eksperdid hindasid selle kutseala esindajate hõive vajadust märksa suuremaks, kui see on OSKA 2021. aasta uuringus. Samuti rõhutati andmeanalüüsioskuse vajaduse kasvu üle kõigi majandusvaldkondade.

UI/UX disainerite hõive on muutunud prognoositu kohaselt, 2023. aastal on eeldatust vähem vaid 30 spetsialisti.

Võrreldes teiste tegevusaladega on käitamisega seotud ametitel hõive tervikuna kasvanud prognoositust vähem – peaaegu 600 võrra (vt joonis 9).

Süsteemihaldureid on 120, aga andmebaasihaldureid vaid 30 prognoositust vähem. Ekspertide hinnangul on hakatud süsteemihaldusteenust järjest enam sisse ostma ja ettevõtted ise neid spetsialiste oma palgal sageli ei hoia. Samas märkisid süsteemihalduse teenuse pakkujad, et süsteemihaldureid (infra-/võrgu-/andmesidekeskuste spetsialistid) on väga keeruline leida, ehk nende puhul saab kasvu takistava tegurina tuua n-ö saadavuse vähesuse. Tehnikute vajadust (u 300 prognoositust vähem) on vähendanud kaughalduse ulatuslikum levik. Üha rohkem teenuseid on pilves, mis tähendab, et tehnikud lähevad kohapeale rikkeid lahendama vaid riistvaraprobleemide puhul. Seega on pilveteenuste areng ja paigalduse automatiseerimine nõudlust selgelt vähendanud. Kasutajatoe spetsialistide tööd vähendab aga AI kasutuselevõtt (juturobotid). Samuti on mitmete lahenduste kasutusmugavus ja -lihtsus ajas oluliselt paranenud ning kasutajate oskused arenenud.

Võimaldamise tegevusalaga seotud ametikohti on lisandunud peaaegu 300 võrra prognoositust enam (vt joonis 11).

IKT-projektijuhtide/-tooteomanike ametikohtadel on hõivatuid 240 võrra prognoositust rohkem, mis on osakaaluna kõige suurem erisus. Ekspertide hinnangul on see Eesti majanduse jaoks tervikuna hea sõnum, sest loob teistesse valdkondadesse n-ö targa tellija oskustega eksperdid. Samas nenditi VEK-i arutelul, et avalik sektor koondab praegu vastavaid ametikohti, mis võib vähendada avaliku sektori suutlikkust olla uute lahenduste planeerimisel tark tellija.

IKT-lahenduste kliendihaldurite hõive on prognoosiga kooskõlas (+40 hõivatut).

Kokkuvõtteks: kvartaalsete hõiveandmete alusel prognoositav IKT-spetsialistide arv on 2027. aastal 40 200. See tähendab töötajate arvu 1,5-kordset suurenemist võrreldes baasaastaga (2020).

Võttes prognoosi aluseks töötamise registri kvartaalsed andmed ja kõrvutades neid 2021–2024¹². aasta tegelike hõiveandmetega, selgub, et prognoos tervikuna on osutunud küllaltki täpseks – ka lisandunud tööjõu kasvunurk on olnud prognoosikohane. Igal aastal on lisandunud veidi alla 2000 IKT-spetsialisti¹³. Eksperdid hindasid 2021. aasta IKT uuringus koostatud hõiveprognoosi realistlikuks, märkides erinevate tegurite tasakaalustavat mõju keskpika prognoosi lõpptulemusele.

OSKA IKT 2021. aasta uuringu ettepanekute asjakohasuse hindamisel on hea taustainfo valdkondliku tasemeõppe statistika ¹⁴. Selles alapunktis analüüsitakse viimaste aastate tasemeõppe vastuvõttu ja lõpetamisi. Lisaks on vaadatud õppe lõpetajate ja katkestajate rakendumist erialasel tööl.

Valdkonna haridusstatistika ülevaade keskendub informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis tasemeõppes õppijatele.

Õppijad (vt joonis 13). 2023/2024. õppeaastal õppis informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis kõikidel tasemetel kokku 7545 õppijat, kolm aastat varem oli neid 7460. Õppijate arv tervikuna on viimasel kolmel aastal jäänud peaaegu samale tasemele (+1%). Enim on sel perioodil informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis kasvanud kutseõppe õpilaste arv (u 250 õppijat; +10%). Väikest õppijate arvu kasvu võis põhjustada ka sellesse ajaperioodi jäänud IT Akadeemia programmi toetusel kolmes pilootkoolis käivitunud 4-aastased IKT-spetsialistide õppekavad. Üliõpilaste arv rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes on jäänud sel perioodil samale tasemele. Vastupidi 2021. aasta uuringu järeldusele, et magistriõppes tuleks üliõpilaste arvu suurendada, on õppijate arv uuringutevahelisel perioodil kahanenud 174 võrra (1510-lt 1336-ni). Välisüliõpilaste puhul on suurim muutus toimunud magistriõppes, kus mitte-eesti taustaga üliõpilaste arv on kahanenud rohkem kui 70 võrra (367-lt 295-ni). Õppijate arv informaatika ja IT doktoriõppes on tervikuna kasvanud 14% võrra: 214-lt 243-ni. Endiselt on üle poole doktorantidest välismaalased. Selleks, et eestikeelne IKT kõrgharidus ja teadus saaksid tulevikus jätkuda, on Eesti taustaga üliõpilaste arvu doktoriõppes vaja märgatavalt suurendada.

Vastuvõetud õppijad (vt joonis 14). 2023/2024. õppeaastal võeti kõikide haridustasemete IKT õppekavadele vastu 2628 õppijat, neist 1204 kutse- ja 1424 kõrgharidusõppesse. Seejuures võeti kutseõppesse IKT õppekavade alusel vastu umbes 40 õpilast vähem kui kolm aastat varem. Kõrgharidusõppes vähenes sel perioodil vastuvõetute arv suisa 276 üliõpilase võrra: 1700-lt 1424-ni. Kui varasematel aastatel (enne 2021. aastat) sai positiivsena märkida magistriõppesse vastuvõetute arvu kasvutrendi, mis ühtis OSKA IKT varasemate uuringute sõnumiga (kasvab vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide järele), siis viimasel kolmel õppeaastal on EHISe andmetel vastuvõtt magistriõppesse veerandi võrra vähenenud (618-lt 455-ni).

Vastupidi OSKA 2021. aasta uuringus (Mets ja Viia, 2021) tehtud ettepanekule toetada välisüliõpilaste vastuvõtu kasvatamist IKT erialadel, on õppima asunud välisüliõpilaste arv pigem vähenenud. 2023/2024. õppeaastal võeti välisüliõpilasi õppima veerandi võrra vähem kui kolm aastat varem. Välisüliõpilaste vastuvõtu puhul saab täheldada, et teatud mõju on COVID-19 kriisil, aga ka Venemaa agressioonil Ukraina suunal. Kui 2019/2020. õppeaastal võeti kõrgkoolidesse vastu 278 välisüliõpilast, siis 2023/2024. õppeaastal 159.

HTM-i ja HARNO tagasiside põhjal on neile muutustele juba reageeritud. IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia toel on plaanis kasvatada IKT õppesuundades õppivate kutse- ja kõrghariduse õppurite osakaalu kõigist kutse- ja kõrghariduse õppuritest vähemalt 14%-ni 2029. aastaks (2022. aastal oli osakaal 12%) ning suurendada vastuvõttu magistriõppes 700-ni. Ühtlasi on seatud eesmärk kasvatada 2029. aastaks naiste osakaalu, näiteks IKT valdkonna esimese astme õppekavadel 35%-ni (2022. aastal oli naisüliõpilaste osakaal 25%).

Võrreldes teiste riikidega asub Eestis IKT erialadele kõrghariduses õppima oluliselt suurem osakaal kõigist sisseastujatest. EUROSTAT-i haridusstatistika andmetel moodustasid 2022. aastal IKT erialadel õppima asujad kogu Eesti kõrghariduse sisseastujatest nii esimesel kui ka teisel astmel 11%, samas Euroopa Liidu (EL) riikide keskmine näitaja oli sellest poole võrra väiksem – kõrghariduse esimesel astmel 5% ja teisel astmel 4%. IKT erialadele paistavad kõrghariduse esimesel astmel õppima asujate Eesti näitajast kõrgema osakaaluga silma Põhja-Makedoonia (15%), Ungari (12%) ja Serbia (11%). Suure IT erialadel õppijate osakaaluga on ka Soome, Läti ning Bosnia ja Hertsegoviina (kõigil vastavalt 10%). Enamikul EL-i riikidel jääb see näitaja Eesti omast märgatavalt allapoole.

Lõpetajad ja katkestajad (vt joonis 15). 2022/2023. õppeaastal lõpetas IKT õppekavade alusel kõikide õppeastmete peale kokku 1289 õppijat, neist 793 kõrgharidusõppe (üle 60%). Kuivõrd kõrgharidusõppesse vastuvõtt on viimastel aastatel järjest kahanenud, võib lähiaastatel oodata ka lõpetajate arvu mõningast vähenemist.

Nagu varem mainitud, on IKT valdkonnas endiselt probleemiks õpingute katkestajate suur arv. 2022/2023. õppeaastal lõpetas IKT õppekavade alusel kõikides õppeastmetes kokku 1289 õppijat, kellest 496 kutse- ja 793 kõrgharidusõppes. Samal õppeaastal katkestas IKT õppekavadel õpingud kokku 1171 õppijat, kellest 483 kutseõppes ja 688 kõrgharidusõppes. Perioodil 2019/2020–2022/2023 oli keskmine katkestamise määr ¹⁵ IKT erialadel kutsehariduses 21% (2022/2023 – 18%) ja kõrghariduses 16% (2022/2023 – 14%).

Kui kolm aastat tagasi oli IKT õppevaldkonnas lõpetajaid ja katkestajaid enam-vähem sama palju, siis praegu on lõpetajaid veidi enam kui katkestajaid, mis on võrreldes kolme aasta tagusega positiivne muutus.

Kokkuvõtteks: õppima asujate arv IKT erialadele võiks olla sarnane 2020/2021. aasta vastuvõtuga. Eksperdid rõhutasid vajadust suunata endiselt tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsides erialase tasemeõppe katkestanute rakendumist (vt lähemalt järgmist punkti) valdkonnaga seotud ametialadel, selgub, et kõrghariduse esimese astme IKT õppekavagrupi katkestanutest (BA ja RAK) rakendub erialaselt vaid kolmandik, kutseõppes ainult 8%.

2021.aasta IKT valdkonna uuringus (Mets ja Viia, 2021) prognoositi võimalikud valdkonda sisenemise teed, aluseks varasemate perioodide TÖR-i ja EHIS-e seostatud andmed. Selle prognoosi (IKT uuring 2021) põhjal veidi alla poole töötavatest IKT-spetsialistidest moodustavad IKT erialade lõpetanud või katkestanud, umbes viiendik lisandub mitte-IKT tasemeõppe erialade lõpetanutest, sama suureks eeldati välistööjõu ja ümberõppijate panust.

OSKA alusandmestiku põhjal on perioodil 2021–2023 toimunud suurim muutus tööjõu katmise allikates välistööjõu puhul – IKT ametialadele on lisandunud rohkem võõrtööjõudu, kui 2021. aasta uuringus prognoositi.

Info ja side valdkonnas tervikuna töötas 2023. aastal kokku 5900 välistöötajat, 2020. aastal 3400. St sel perioodil on lisandunud 2500 välishõivatut. Samas tuleb arvestada, et kõik need välishõivatud ei ole IKT-spetsialistid. Info ja side sektoris oli 2023. aastal välishõivatutest kõige enam tarkvaraarenduse spetsialiste ja juhte (2700). Sellele järgnesid IKT süsteemihalduse spetsialistid ja juhid (550 välishõivatut) ja 460 välishõivatuga administratiivtöö lihtametnikud (enamasti liigitatakse sinna alla kasutajatoe spetsialistid). 510 juhul puudus töökoha märge (tõenäoliselt oli samuti tegemist IKT-spetsialistidega), erinevate valdkondade juhte oli 180 ja disainereid 110.

Vaadates eraldi tarkvaraarenduse ja IKT süsteemihalduse spetsialistide ja juhtide ametialagrupi hõive muutust tervikuna üle majanduse, siis 2023. aastal oli välishõivatuid kokku 4560 ning 2020. aastal 2720. St lisandunud on 1840 välishõivatut.

„Work in Estonia“ on programm, mis aitab leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust IKT ja täppisteaduste valdkonnas, meelitades Eestisse välisspetsialiste. Tagasisideküsitlus näitab, et ettevõtetele on koostatud juhised ning välisvärbamise hõlbustamiseks pakutakse konsultatsioone. Tänu nendele meetmetele on Eesti rahvusvahelises talentide konkurentsivõime võrdluses tõusnud.

Järgnevalt on vaadatud perioodil 2020–2023 kutse- ja kõrgharidusõppe IKT erialade lõpetajate ja katkestajate rakendumist erialasel ja mitte-erialasel tööl. Erialane töö on defineeritud OSKA haridusvõtme¹⁶ järgi ning viitab seosele omandatud hariduse ning ametikohal vajalike teadmiste ja oskuste vahel. Seejuures tuleb arvestada, et haridusvõti näitab omandatud hariduse ja töökoha vahel teoreetilist seost.

Vaadeldavas andmestikus oleva lõpetamise info alusel rakendus 2023. aastal erialasel tööl IKT õppekavade lõpetanutest 51%, mis on võrreldes 2020. aastaga paari protsendipunkti võrra kasvanud.

Parema erialase rakendumisega olid 2023. aastal kõrgharidusõppe lõpetanud (60%), kuid võrreldes 2020. aastaga on erialane rakendumine teinud väikese tagasikäigu ning vähenenud kuue protsendipunkti võrra. Detailsem vaade võimaldab vaadata valdkondliku õppe lõpetanute ametikohti ¹⁷ 2023. aastal üle majanduse. Valdkondliku kõrgharidusõppe lõpetanute levinuimad ametid on tarkvaraarenduse spetsialistid ja juhid (47% lõpetanutest), IKT süsteemihalduse spetsialistid ja juhid (10%), juhtimisnõustajad ja analüütikud ning õpetajad ja õppejõud (mõlemal u 3%).

Positiivset muutust näitab kutseõppe lõpetanute erialane rakendumine, mis on viimase kolme aastaga kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra (27%-lt 35%-ni). Valdkondliku kutseharidusõppe lõpetanud töötavad enim IKT süsteemihalduse spetsialisti või juhina (20% lõpetanutest), masinate ja seadmete tehnikuna, mehhatroonikuna (5%) või müüjana (5%).

TÖR-is puudub kanne 15% lõpetajate kohta, st need lõpetajad ei olnud 2023. aastal tööalaselt hõivatud või olid Eestist lahkunud.

Vaadeldavas andmestikus oleva info alusel rakendus 2023. aastal IKT-ga seotud ametialadel IKT õppekavade katkestanutest 21%, 2020. aastal oli see vastavalt 22%. St selles osas ei ole muutusi toimunud.

Parema erialase rakendumisega olid kõrgharidusõppe katkestanud (31%). Kutseõppe katkestanutest rakendus erialaselt vaid 9%. Võrreldes neid andmeid perioodiga 2013–2020, näeme, et erialasele tööle asunute osakaalud (vastavalt 33% ja 8%) ei ole õppe katkestanute hulgas muutunud. Valdkondliku õppe katkestanute ametite pilt on väga kirju, levinuimad mitte-IT ametid on müüjad (5%) ning toitlustuse teenindajad ja lihttöötajad (4%).

Katkestanute puhul puudub TÖR-i kanne 25%-l (nad ei olnud 2023. aastal tööalaselt hõivatud või on Eestist lahkunud), mis on eelmise perioodiga võrreldes kolme protsendi võrra kasvanud.

Kokkuvõtteks, analüüsides IKT tasemeõppe lõpetanute rakendumist IKT ametialadel, selgub, et sellest kasvava vajaduse katmiseks nii IKT-sektoris kui ka väljaspool seda ainuüksi ei piisa. Kõrghariduse IKT õppekavagrupi lõpetanutest rakendub IKT ametialadele kaks kolmandikku (60%), kutseõppes on see näitaja väikesem, vastavalt 35%. Õpingud katkestanute IKT ametialadel rakendumine varasema perioodiga võrreldes muutunud ei ole, jäädes endiselt 20% piiridesse.

Ekspertide hinnangul on IKT-spetsialistide arvu kasvatamise eesmärgi saavutamiseks vaja lisaks tasemeõppele kaasata rohkem IKT-spetsialistidest välistööjõudu ning jätkata riiklikult toetatava ümber- ja täiendusõppega.

Seirearutelul rõhutasid eksperdid automatiseerimist ja digitaliseerimist kui keskseid ettevõtete tootlikkust mõjutavaid tegureid. Selleks on tähtis suurendada IKT-spetsialistide oskusi teemadel, mis on vajalikud digiinnovatsiooniks, tehisintellekti ja andmetöötluse rakendamiseks ning kõrgel tasemel info- ja küberturvalisuse tagamiseks.

Suure potentsiaaliga märgiti andmetele tuginevate uute ärivõimaluste loomist, mis loob eelduse teadmistepõhiseks otsustamiseks, uute toodete ja teenuste arendamiseks, tootlikkuse suurendamiseks, ressursside säästlikumaks kasutamiseks, aga ka paremaks koostööks. Andmepõhine lähenemine innovatsioonile kasvatab vajadust näha andmete kasutamises peituvaid võimalusi ning neid analüüsida ja sünteesida.

Eriti rõhutati, et IKT-spetsialistidel on vaja teadmisi ja oskust mõista eri majandussektorite toimimisloogikat ning suutlikkust pakkuda sellest lähtudes sobivaid (innovaatilisi) tehnoloogilisi lahendusi. Uudsete lahenduste väljatöötamise eeldus on toote-, teenuse- ja äriprotsesside tervikvaate mõistmine. See hõlmab nii leidlikkust, loovust kui ka teadmiste kasutamist probleemi või vajaduse määratlemisel, vajaliku teabe kogumisel ja analüüsimisel, uudse ideelahenduse disainimisel, lahenduskava planeerimisel, lahenduse loomisel ja tulemuse vastavuse hindamisel.

Arutelul märkisid mitte-IT valdkondade esindajad, et IKT-spetsialistide tuleviku võtmeoskused on seotud interdistsiplinaarsusega, eelkõige IT-oskuste ja valdkondlike teadmiste lõimimisega. Selleks on vaja nii põhjalikke erialaseid teadmisi, et probleemi lahendamisele erialaspetsiifiliselt läheneda, kui ka interdistsiplinaarseid teadmisi.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) püstitatud eesmärk: tagada spetsiifiliste valdkondlike teadmiste ja oskustega IKT-spetsialistide olemasolu, kes suudavad luua eri majandusvaldkondades efektiivseid tehnoloogilisi lahendusi.

• OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekud:
• HTM koostöös MKM-iga leiavad motiveerivad õppimisvõimalused (nt täiendusõpe, sh mikrokraadid), et viia IKT-spetsialistide teadmised ja oskused eksperditasemele andmeanalüüsis, küberturvalisuses ja teenusedisainis.
• Kutse- ja kõrgkoolid töötavad välja ja pakuvad täiendusõpet töötavatele IKT-spetsialistidele, et toetada eri valdkondades digipöörde elluviimist, näiteks üheaastased magistriõppe õppekavad või mikrokraadid.
• Kutse- ja kõrgkoolid koostöös tööandjate esindajatega töötavad välja lahendused IKT õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks, näiteks praktilised õppekavade ülesed ühisprojektid.

• Kõrgkoolid on loonud mitmeid mikrokraadi õppekavasid, mis on sageli osa tasemeõppe õppekavast. Eraldi õppegruppides mikrokraadi õppe korraldamiseks napib koolidel õppejõude. Õppijate huvi on seni olnud tagasihoidlik, sest osalemine töö kõrvalt päevaõppes on keeruline ja tööandjate toetus tööajal õppimise vastu vähene.
• IKT õppekavade muutmine kõrgkoolis akadeemiliste suundade üleseks (interdistsiplinaarsemaks) on keeruline ning eeldab muudatuste tegemist õppeasutuse tasandil.
• Kutseõppes õppijatele on loodud võimalused osaleda interdistsiplinaarsetes projektides.
• Kutseõppes on IKT erialade õppekavasid muudetud, lisandunud on uued moodulid, nagu küberturvalisus ja rakendusserverid. Lisaks on loodud uusi valikmooduleid, nagu 3D-modelleerimine ja tootedisain, AI tööriistade tulemuslik kasutamine, disain ja prototüüpimine ning arvutimängu arenduse põhialused.
• ITL koos tööandjatega on kaardistanud ja kirjeldanud andmeanalüütiku ning andmeinseneri kompetentsiprofiili. Neid saab aluseks võtta, kui planeerida töötaja/tööotsija karjääri, kirjeldada tööandja ametikohta ning luua hariduspakkuja õppekavasid. Kompetentsiprofiilid​ aitavad tuua selgust andmeanalüütiku ja andmeinseneri rolli ning vajalike teadmiste ja oskuste kohta. Profiilide põhjal saab koostada erinevatele õppimisvõimalustele (nii taseme-, täiendus- kui ka ümberõppele) ja sihtrühmadele sobivaid õppekavasid.
• Perioodil 2024–2027 kaardistatakse küberturbealased teadmised ja oskused ning koolitusvõimalused. Tegemist on European Network of Cybersecurity Skills Hubs CyberHubs projektiga, mille eesmärk on tugevdada küberturbe oskuste ökosüsteemi Euroopas (sh Eestis), luua Euroopa küberjulgeoleku (oskuste) võrgustik ning toetada küberturbealaste oskuste arendamist. Võrgustikus on partnerid ITL ja Tallinna Tehnikaülikool.
• Perioodil 2022–2026 töötatakse välja tehisintellektiga seotud tulevikuoskustele keskenduvad õppeprogrammid ja lahendused kvalifikatsiooni tõendamiseks. Tegemist on Erasmus+ programmi raames toimuva rahvusvahelise koostööprojektiga ARISA²¹. Projekt keskendub nii praegustele kui ka tuleviku AI-ga seotud töörollidele. Konsortsiumi partner Eestis on BCS Koolitus.
• MKM-i eestvedamisel on koostamisel andmehalduri kompetentsiprofiil.
• Loomisel on ettevõtete koostööprogramm, mille raames moodustatakse IT-ettevõtete võrgustik, keda saab kaasata õppekavade arendusse jt õppega seotud tegevustesse.
• HTM koostöös HARNO-ga pakub taaste ja vastupidavusrahastu (RRF) meetme „Digioskused ettevõtete digipöörde toetamiseks“ raames spetsialistidele suunatud andmeanalüütika ja küberturvalisuse koolitusvõimalusi (vastavalt 200 ja 200 osalejale).
• Töötukassa toetab IKT-alaste teadmiste ja oskuste arendamist teemadel, nagu IT juhtimine, IT kvaliteedijuhtimine, küberturve, teenusedisain (UI/UX), andmeanalüüs ning tarkvara- ja IKT-süsteemide arendus.

• Kutse- ja kõrgkoolidel töötada koostöös tööandjate esindajatega välja lahendusi, et tagada uute tehnoloogiate jõudmine valdkonna õppesse õppekavade järjepideva arendamise protsessis.
• Ülikoolidel sõlmida oma organisatsioonis kokkulepped, et suurendada interdistsiplinaarsust eri valdkondade õppekavades (nt õppekavade ülesed ühised arendusprojektid IT-oskuste lõimimiseks; suurandmete analüüsi ja masinõppe võimaluste rakendamine valdkonnaga seotud innovaatiliste teenuste ja toodete arendamiseks).
• MKM-il koostöös HTM-iga töötada välja võimalused, kuidas tõsta juhtide teadlikkust töötajate koolitamise positiivsest mõjust ettevõttele. Töötajate koolitamise eeldus on juhtide digivõimekus ning nende valmisolek uusi digilahendusi ja tehnoloogiaid arendada ja rakendada. See tähendab ka oskust näha vajadust oma töötajaid koolitada. Selle eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa sihipärasem kommunikatsioon. Juhtidele tuleb selgitada, et ajakohaste oskustega töötajad (n-ö uue DNA-ga ettevõtted) loovad eelduse tõsta organisatsiooni kasumlikkust.
• ITL-i eestvedamisel koguda ettevõtete esindajatelt teavet, et otsustada, milliste andmeanalüütiku või muude andmete ja/või tehisintellekti taseme- või täiend-/ümberõppe õppekavade järele on tööturul nõudlus.
• Kutsekojal koostöös ITL-iga tagada kooskõla Oskuste Kompassis kirjeldatud andmeanalüütiku ja -inseneri ametikirjelduste (https://oskused.ee/) ning tööandjate loodud kompetentsiprofiilide vahel.

Organisatsiooni valmisolek uusi digitehnoloogial põhinevaid lahendusi arendada ja rakendada sõltub suurel määral juhtide digivõimekusest. Neist sõltub, kuidas on arendustegevused ettevõttes korraldatud, kuidas toetatakse uuenduste loomist ja milline on ettevõtte innovatsioonikultuur. Juhtidel on vaja oskust rakendada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid ja põhimõtteid, et muuta arendustegevus ettevõttes süsteemseks ja tulemuslikuks. Organisatsioonilisel innovatsioonil ja juhtimiskvaliteedi arendamisel on keskne roll, et uusi tehnoloogiaid edukalt rakendada ning saavutada nende laiem levik ja tugev laialdane mõju.

Digitehnoloogial põhinevate innovaatiliste võimaluste rakendamiseks on vaja iga valdkonna igal tasandil digimuutuste eestvedamise oskusega juhte. Neil peavad olema arusaam nii äriprotsessidest ja ärivajadustest kui ka teadmine IKT kasutusvõimalustest. Valmisolek uusi digilahendusi ja tehnoloogiaid arendada ja rakendada sõltub juhtide digivõimekusest, juhtimisoskustest, strateegilisest vaatest ning inim- ja rahalistest ressurssidest. Eksperdid märkisid seirearutelul, et vajalikud arenduskohad hõlmavad muutuste juhtimise võimekuse ja tugevama ambitsiooni kasvatamist. Ka Mario Draghi Euroopa konkurentsivõime raportis (Draghi, 2024) on toodud, et alates 1990ndate keskpaigast on Euroopa konkurentsivõime takistuseks olnud madalam juhtimisalane võimekus võrreldes USA-ga, mis on piiranud IKT-lahenduste levikut ja tootlikku rakendamist Euroopas.

Eksperdid tõid arutelul kitsaskohana välja ettevõtete juhtide oskust mõelda oskuste puudumise võtmes ning nappi võimekust ja motivatsiooni uusi tehnoloogilisi lahendusi tellida ehk olla tark tellija. Samuti on probleemiks juhtidele suunatud õppevõimaluste puudus, kus juhtimis- ja majandusteemad on põimitud tehnoloogiatrendide ja IKT-teemadega.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) püstitatud eesmärk: tagada digikompetentsidega juhid, kes suudavad oma organisatsioonis digipööret ellu viia.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekud:

• Kõrgkoolid kaaluvad digimuutuste juhtimisega seotud magistriõppekavadel õppekohtade arvu suurendada (nt õppekavad „Digimuutuste juhtimine“, „Infotehnoloogia juhtimine“).
• HTM koostöös MKM-iga leiab motiveerivad lahendused digimuutuste juhtimise täiendusõppe (nt mikrokraadide) korraldamiseks (sh õppekava ja õppematerjalide väljatöötamiseks).
• Kõrgkoolid tutvustavad juhtidele võimalusi läbida õppekavades olevaid üksikuid aineid väljaspool tasemeõpet (nt mikrokraadid, mikrokvalifikatsioonid).

• Lisandunud on uusi digitehnoloogia juhtimise tasemeõppe õppekavasid ja aineid. Lisaks juba populaarsetele õppekavadele, nagu „IT mitteinformaatikutele“, „Infotehnoloogia juhtimine“ ja „Digitehnoloogia juhtimine“, on lisandunud sellised õppekavad nagu „Digipöörde kavandamine ja juurutamine“ ja „Infotehnoloogia tark tellija“. Samuti on arendatud uusi aineid, näiteks „Digitaalne maailmapilt“.
• Kõrgkoolid on loonud mitmeid mikrokraadi õppekavasid, mis on sageli osa tasemeõppe õppekavast. Eraldi õppegruppides mikrokraadi õppe korraldamiseks napib kõrgkoolidel õppejõude. Lisaks on õppijate huvi olnud tagasihoidlik, sest töö kõrvalt on päevaõppes keeruline osaleda.
• Õppijad eelistavad lühema kestusega, kuni üheaastaseid ja praktilisema väljundiga digiinnovatsiooni toetavaid magistriõppekavasid, mis on suunatud eri valdkondades tegutsevatele juhtidele ning loovad eelduse omandatud teadmiste ja oskuste rakendamiseks oma valdkonnas.
• HTM koostöös HARNO-ga pakub RRF-i meetme „Digioskused ettevõtete digipöörde toetamiseks“ raames 220-le väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juhile juhtimisvõimekuse ja digiteadlikkuse tõstmise koolitusi. Koolituse eesmärk on kasvatada juhtide võimekust oma ettevõttes digipööret ellu viia.
• MKM-i digiarengu valdkond keskendub valitsussektori digimuutuste võimendamisele, pakkudes täiendõppe võimalusi eelkõige valitsussektori spetsialistidele ja juhtidele. Õppe kavandamisel eelistatakse paindlikke (nt iseseisvalt asünkroonses õppes läbitavad e-kursused, mis on kättesaadavad paljudele osalejatele Digiriigi Akadeemia platvormil) ning sihitatud (kindlale sihtrühmale suunatud, nt tippjuhid, keskastmejuhid, kes vastutavad digipöörde kavandamise ja elluviimise eest) koolitusformaate. Eesmärk on toetada, et koolitusvõimalused oleksid konkreetse tööalase situatsiooni ilmnemisel kiiresti kättesaadavad ja toetaksid lahenduste leidmist.
• Arendamist vajab digiinnovatsiooni juhtimise oskus. Arutelul märgiti vajadust tõsta eri valdkondades tegutsevate juhtide motivatsiooni ja kindlustunnet digipöörde korraldamiseks, sh tekitada neis vajadus tehnoloogia juhtimisega seotud teadmiste ja oskuste järele. Vaja on kujundada arusaam, kuidas digitaliseerimine võiks ettevõttele kasulik olla, mida see kaasa toob ja milliseid muudatusi tuleb teha ettevõtte protsessides.
• Ekspertide sõnul peab juht saama koolitusel teadmise, et mõista, millist kasu saab ettevõte edukast digitaliseerimisest. Spetsialist peab koolituse tulemusena oskama digitaliseerimist ellu viia, st teadma, mida tuleb selleks teha. Vaja on „liimi“, mis seob tippjuhi koolituse spetsialisti koolitusega. Eesmärk on tagada, et koolituse tulemusena ei kasvaks eriarvamused tulenevalt eri koolituste korraldamise meetoditest ja eesmärkidest, vaid sünniks mõlemale osapoolele üheselt arusaadav digipöörde elluviimise terviklik lähenemine.

• MKM-il koostöös HTM-iga töötada välja võimalused ettevõtete juhtide motivatsiooni ja kindlustunde tõstmiseks, et digipööre õnnestuks. Seada näiteks sihipärasema kommunikatsiooni kaudu fookus koolituste tutvustamisel edulugudele – tuua näiteid edukast digitaliseerimisest, mille tulemusena on ettevõtte tootlikkus kasvanud. Muuta on vaja juhtimiskultuuri, et eestvedajad omandaksid oskused rakendada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid ja põhimõtteid.
• Koolitusasutustel luua ettevõtjatele motiveerivad õppimisvõimalused innovatsiooni juhtimise täiendusõppe (sarnaselt Tartu Ülikooli mikrokraadi programmiga „Innovatsiooni juhtimine“) läbimiseks. Sealhulgas käsitleda õppes selliseid teemasid nagu väärtuspakkumise analüüs ning kõrgemat lisandväärtust luuavõimaldavate toodete ja teenuste arenduse juhtimine. Soovitus on kaasata õppesse väliskogemust ja parimat praktikat innovatsiooniliidritelt.
• Erialaliidul (ITL-il) koostöös koolidega töötada välja eri sihtrühmadele suunatud digipöörde juhtimisega seotud koolituste n-ö arhitektuur, et tagada juhtidele ja spetsialistidele suunatud koolituste lähtumine „suurest“ eesmärgist.

Eesti konkurentsieelis saab olla suuremat lisandväärtust loovate magistri- ja doktorikraadiga IKT-spetsialistide osakaalu jätkuv kasvatamine. Organisatsioonid eelistavad värbamisel kõrge oskustaseme, laiaulatuslike teadmiste ja soovitatavalt ka varasema töökogemusega eksperte. Mitte-IT-sektori ettevõtted enamasti konkureerivadki kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidele – otsitakse n-ö valmis töötajat, kes suudaks ettevõtte ärivajadustest lähtudes luua innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi ehk viia organisatsioonis ellu tehnoloogilist innovatsiooni. Vastupidi IKT uuringus (2021) püstitatud ootusele, on vastuvõetute arv magistri- ja doktoriõppesse viimastel aastatel vähenenud. Kui enne 2021. aastat sai positiivsena märkida magistriõppesse vastuvõetute arvu kasvutrendi, siis viimasel kolmel õppeaastal on vastuvõtt magistriõppesse märgatavalt vähenenud (–‍26%; 618-lt 455-ni).

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) püstitatud eesmärk: tagada piisaval arvul magistri- ja doktorikraadiga IKT-spetsialistide ettevalmistus, kes suudavad organisatsioonides tehnoloogilist innovatsiooni ellu viia.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekud:

• Ülikoolid töötavad välja meetmed, et suurendada motivatsiooni jätkata õpinguid tehnoloogia valdkonna õppekavadel kõrghariduse teisel ja kolmandal astmel (sh tööstus- ja teadmussiirdedoktorantuuris).
• Ülikoolid soodustavad koostöös ettevõtetega valdkonnaga seotud õppekavadel lõpetajate arvu kasvatamist, näiteks asutavad doktoriõppes temaatilised stipendiumid, korraldavad lõputööde konkursse.

• Tööstusdoktorantuur ja -magistrantuur toimivad eeldustel, et ülikooli tegevusi sel suunal kaasrahastatakse.
• Ülikoolid soovivad, et ettevõtjad väljendaksid tugevamalt soovi doktoriõppe vajalikkuse kohta.
• Ettevõtted ei ole huvitatud toetama oma töötajate doktorantuuriõpinguid. Pigem eelistatakse teadmiste laiendamist magistritasemel, mitte doktoriõpet, kus teema käsitlus on sügavam ning õpe ajaliselt pikem ja akadeemilisem.
• Vastuvõtt magistriõppesse on märgatavalt vähenenud.
• Ettevõtjad ei väärtusta piisavalt magistri- ega ka doktorikraadi omamist.
• Heal tasemel digipöörde ja innovatsiooni realiseerimine eeldab magistrikraadi tasemel haridust, sh tänapäeval eduks vajaliku mõttelaadi ja isiksuseomaduste kujundamist.
• IT Akadeemia programmi raames seati eesmärgiks suurendada IKT doktorantuuri vastuvõttu kuni 100-ni. EHIS-e andmetel oli IKT erialadele doktorantide vastuvõtt kõrgem ITA teadusmeetme tegevuste ajal, kuid 2023/2024. õppeaastal oli see langenud u 40 õppima asujani.
• Ettevõtjate vähene teadlikkus koostöövõimalustest ülikoolidega (erinevatest toetusmeetmetest) piirab ettevõtete arendusalast võimekust. Teadmine Eestis ja mujal pakutavatest arendustegevuste rahastamisvõimalustest, sh programmide ja toetuse saamise tingimuste kohta, on vähene.
• Välja töötatakse infomaterjal, mis on suunatud ettevõtetele ja käsitleb teadmussiirdedoktorantuuri võimalusi.

• Ettevõtjatel selgelt sõnastada ülikoolidele motiveeritud vajadus magistri- ja doktorikraadiga spetsialistide järele.
• Vastuvõtu suurendamiseks leppida ülikoolis kokku vastuvõtuarvud IKT erialade doktoriõppesse.
• Ülikoolidel töötada välja meetmed, et suurendada motivatsiooni jätkata õpinguid tehnoloogia valdkonna õppekavadel kõrghariduse teisel ja kolmandal astmel (sh tööstus- ja teadmussiirdedoktorantuuris).
• HTM-il koostöös MKM-iga tutvustada erinevaid toetusmeetmeid, mis on suunatud ülikoolide ja ettevõtjate vahelise koostöö suurendamisele. Tõsta on vaja ettevõtjate teadlikkust Eestis ja mujal pakutavatest arendustegevuste rahastamisvõimalustest, sh programmidest ja toetuse saamise tingimustest.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, sh ulatuslikum automatiseerimine ja digitaliseerimine, aitab vähendada tööjõukasutust ja tööjõust sõltuvust ning suunata töötajaid täitma suuremat lisandväärtust loovaid ülesandeid. See suurendab tehnoloogiakompetentsiga inimeste vajadust enamikel ametialadel. Igas sektoris on vaja spetsialiste, kes oskavad rakendada uusi IKT-lahendusi.

Igas majandussektoris on vaja nn π-kompetentsiga spetsialiste, kellel on lisaks sügavatele erialastele teadmistele ja oskustele teise sambana kõrgemal tasemel erialane digioskus. Juba praegu suureneb nende spetsialistide osakaal, kellel on lisaks erialateadmistele samaväärselt head IKT-oskused. Ümber vajab mõtestamist IKT-spetsialisti mõiste ja laiendama peab teiste valdkondade spetsialistide nn põhioskuste komplekti.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) püstitatud eesmärk: eri valdkondade ametialadel töötavad kõrgema taseme erialaste IKT-kompetentsidega spetsialistid.

OSKA IKT valdkonna uuringus (2021) tehtud ettepanekud:

• Kutse- ja kõrgkoolid suurendavad kõrgemal tasemel erialaste IKT-teadmiste ja -oskuste osakaalu kõigi õpetatavate erialade õppekavades.
• HTM-il ja Eesti Töötukassal jätkata kõrgemal tasemel erialaste digioskuste täiendusõppe võimaldamisega töötavatele mitte-IKT valdkonna spetsialistidele.
• HTM-il ja Eesti Töötukassal tutvustada koostöös eriala- ja ettevõtlusorganisatsioonidega täiendusõppe võimalusi ja vajaduse korral kohandada neid majandussektorite vajadustest lähtudes.
• Kutsekoja eestvedamisel täiendada arendamise protsessis olevaid kutsestandardeid erialaste IKT-kompetentsidega.

• Loodud on digioskuste moodul kõrgkooli kõigi erialade õppekavadele. Vaja on tagada seda tüüpi arendustegevuste regulaarsus ja jätkusuutlikkus ning kohustus lisada moodul/aine kõigi erialade õppekavadesse.
• Probleemiks on õppejõudude nappus, mis takistab IT ainete õpetamist mitte-IKT õppekavadel.
• Loodud on tehisintellekti hariduses rakendamise töörühm, mille eesmärk on mh töötada välja soovitused tehisintellekti võimaluste rakendamiseks ülikooli kõikidel erialadel.
• Õppekavade muutmine kõrgkoolis akadeemiliste suundade üleseks on keeruline ja eeldab muudatuste tegemist õppeasutuse tasandil.
• Töötukassa toetab rahaliselt „Tööta ja õpi“ programmi meetmete kaudu töötavaid inimesi, kes asuvad õppima IKT erialadele tasemeõppes, arendavad IKT-alaseid oskusi täienduskoolitustel või tõendavad oma oskusi ja kvalifikatsiooni.
• Alates 2021. aastast pakub Töötukassa tööandjatele koolitustoetust oma töötajate IKT-oskuste arendamiseks.
• Töötukassa Karjäärikeskus Tallinnas on IKT valdkonda tutvustanud erinevate sündmuste kaudu, mis on suunatud peamiselt noortele, kuid julgustavad teisigi sihtrühmi tulla IKT valdkonda karjääripööret tegema. Samuti on keskus suunanud tähelepanu naiste rollile valdkonnas ning toonud näidete kaudu esile ja tunnustatud nende aktiivsust sektori tööturul.
• Alates 2025. aastast peaks kõigis kutseharidusasutustes rakenduma nelja-aastane IKT õppekava, mis on välja töötatud IT Akadeemia programmi raames ning mida on piloteeritud kolmes kutsekoolis. Vaja on analüüsida, mida muuta ning kuidas arvestada ministeeriumi ettepanekuid uute nelja-aastaste õppekavade arendamisel.
• Koolid pakuvad nii tasulisi kui ka riikliku koolitustellimuse kaudu toetatud digioskuste taset tõstvaid täienduskoolitusi, näiteks tehisintellekti (AI) koolitust.
• Mitmeid õppekavasid on täiendatud erialaste IKT teemadega. Uutes õppekavades on erialaseid IKT-teadmisi arendav moodul.
• Paljudel tehnilistel erialadel on valikõpingud seotud IKT kompetentsidega.
• Kutseõppes õppijatele on loodud võimalused osaleda interdistsiplinaarsetes projektides.
• Töötukassa Karjäärikeskuse IKT populariseerimise suunalised tegevused olid 9. ja 12. klasside karjäärikonverentsid, kus tutvustati õppimisvõimalusi ja jagati soovitusi noortelt noortele.
• Karjäärikeskuse üks populaarsemaid eksponaate on virtuaalreaalsuse lahendus, mis kuvab tulevikuameteid ning põhineb inseneeria ja IKT-oskustel.
• IKT on prioriteetne valdkond riikliku koolitustellimuse koolituste tellimisel kogu perioodil. IKT õppekavarühmades toimub 2024. aastal 148 koolitust, nendest 50 (kõrgema taseme koolitused) tehakse kõrgkoolides. Kokku saab riikliku koolitustellimuse kaudu 2024. aastal võimaluse omandada IT-oskusi 3284 osalejat.
• Digioskuste RRF-i meetme raames on kavas luua kõrgkoolide ja kutsekoolide tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade ning teeninduse õppevaldkonna transporditeenuste õppekavarühma (logistika) tasemeõppe õppekavades IKT moodulid, sh mikrokvalifikatsioonid, 2024. aastal ning nimetatud õppekavade baasil ka täienduskoolituste pakkumine 2025.–2026. aastal.
• Digioskuste RRF-i meetme raames on kavas luua IKT-spetsialistide juurdekasvuks mitmed täiend- ja ümberõppe programmid.
• IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia meetmete toetusel on võimalus ajakohastada nii olemasolevaid õppekavasid kui ka vajaduse korral töötada välja uusi vastavalt tööturu ootustele, kaasates tööandjate esindajaid.
• Kutsekoda on uuendanud IKT valdkonna kutsestandardeid, mis on alus nii kutse- kui ka kõrgharidusõppe õppekavadele. Mitte-IKT valdkondade kutsestandardite uuendamisel kasutatakse digioskuste määratlemisel digipädevuste enesehindamise skaalat.

• Koolidel muuta erialaste digioskuste ainete/moodulite sisu arendamine õppekavade arendustegevuse lahutamatuks osaks. Tagada kohustus lisada koolis moodulid/ained kõigi mitte-IKT erialade õppekavadesse.
• Sõlmida koolisisesed kokkulepped õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks (nt õppekavade ülesed ühised arendusprojektid IT-oskuste lõimimiseks; suurandmete analüüsi ja masinõppe võimaluste rakendamine valdkonnaga seotud innovaatiliste teenuste ja toodete arendamiseks).

Kvartaalsete hõiveandmete alusel prognoositav IKT-spetsialistide arv 2027. aastal on 40 200, mis tähendab töötajate arvu 1,5-kordset suurenemist võrreldes baasaastaga (2020).

Võttes prognoosi aluseks TÖR-i kvartaalsed andmed ja kõrvutades neid 2021–2024. aasta ²² tegelike hõiveandmetega, selgub, et IKT-spetsialistide koguarv on kasvanud prognoosi kohaselt. Üha rohkem teistes valdkondades töötavaid spetsialiste omandab erialaseid IKT-oskusi, et tulla toime uute tehnoloogiliste nõudmistega.

Eksperdid hindasid 2021. aasta IKT uuringus (Mets ja Viia, 2021) koostatud hõiveprognoosi aastani 2027 realistlikuks, märkides erinevate tegurite tasakaalustavat mõju keskpika prognoosi lõpptulemusele.

Vastuvõtt IKT õppekavadele on võrreldes kolme aasta taguse ajaga mõnevõrra vähenenud. 2023/2024. õppeaastal võeti kõikide haridustasemete IKT õppekavadele vastu 2628 õppijat (2020/2021. õppeaastal 2945). Vähenemine on toimunud kõrgharidusõppe vastuvõtus, kutseõppes on õppima asujate arv jäänud samale tasemele. Märkimisväärset vähenemist sel perioodil on näha vastuvõetute hulgas magistriõppes. Kui kolm aastat tagasi oli IKT õppevaldkonnas lõpetajaid ja katkestajaid enam-vähem sama palju, siis praegu on see näitaja parem – lõpetajaid on veidi enam kui katkestajaid.

Lõpetamise info alusel rakendus 2023. aastal erialasel tööl IKT õppekavade lõpetanutest 51%, mis on võrreldes 2020. aastaga paari protsendipunkti võrra suurenenud. Nagu aastal 2020, olid ka 2023. aastal parema erialase rakendumisega kõrgharidusõppe lõpetanud (60%). Positiivset muutust näitab kutseõppe lõpetanute erialane rakendumine, mis viimase kolme aastaga on kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra (27%-lt 35%-ni). Valdkondliku kõrgharidusõppe lõpetanute levinuimad ametid on tarkvaraarenduse spetsialistid ja juhid, IKT süsteemihalduse spetsialistid ja juhid, juhtimisnõustajad ja analüütikud ning õpetajad ja õppejõud. Valdkondliku kutseharidusõppe lõpetanud töötavad enim IKT süsteemihalduse spetsialisti või juhina, masinate ja seadmete tehnikuna, mehhatroonikuna või müüjana.

IKT valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse paremaks täitmiseks lepiti seirearutelu (2024) tulemusel ekspertidega kokku järgmised soovitused edasisteks tegevusteks.

• Kuna ainuüksi IKT taseme- ja täiendusõppe lõpetanutest IKT-spetsialistide vajaduse katmiseks ei piisa, on vaja varasema perioodiga võrreldes rohkem kaasata IKT-spetsialistidest välistööjõudu.
• Kutsekojal koostada OSKA IKT valdkonna uuringutes hõiveprognoos tegevusalade lõikes (protsesside juhtimine, kavandamine, arendamine, käitamine ja võimaldamine), kuivõrd töörollid, ametinimetused ja vastutusalad muutuvad ajas kiiresti.
• Kutsekojal seirata süsteemselt (nt kord aastas) vabade IKT-töökohtade ja hõivatute infot, et tugineda järelduste tegemisel empiirilistele andmetele põhinevatele trendidele.
• Kutse- ja kõrgkoolidel suunata endiselt fookus õpingute katkestamise vähendamisele.
• Kutse- ja kõrgkoolidel koostöös tööandjate esindajatega töötada välja lahendusi, et tagada uute tehnoloogiate jõudmine valdkonna õppesse õppekavade järjepideva arendamise protsessis.
• Ülikoolidel seada fookus interdistsiplinaarsuse suurendamisele eri valdkondade õppekavades (nt õppekavade ülesed ühised arendusprojektid IT-oskuste lõimimiseks; suurandmete analüüsi ja masinõppe võimaluste rakendamine valdkonnaga seotud innovaatiliste teenuste ja toodete arendamiseks).
• MKM-il koostöös HTM-iga töötada välja võimalused tõsta ettevõtete juhtide motivatsiooni ja kindlustunnet, et digipööre õnnestuks. Vaja on muuta juhtimiskultuuri, et eestvedajad omandaksid oskused rakendada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid ja põhimõtteid.
• Erialaliidul koostöös tööandjate esindajatega sõnastada ülikoolidele motiveeritud vajadus magistri- ja doktorikraadiga spetsialistide järele.
• Ülikoolis leppida kokku vastuvõtuarvud IKT erialade doktoriõppesse, mis vastavad ettevõtjate vajadustele.
• Kutse- ja kõrgkoolidel muuta erialaste digioskuste ainete/moodulite sisu arendamine õppekavade arendustegevuse lahutamatuks osaks. Tagada koolis kohustus lisada moodulid/ained kõigi mitte-IKT erialade õppekavadesse.

1. Agu Leinfeld - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Value.Space
2. Ain Ellam - Kehtna Kutsehariduskeskus
3. Andri Haran - Eesti Masinatööstuse Liit
4. Anneli Leemet - SA Kutsekoda
5. Anni Sild - BCS Koolitus AS
6. Ants Sild - BCS Koolitus AS
7. Arno Kolk - Eesti Elektroonikatööstuse Liit
8. Birgy Lorenz - Tallinna Tehnikaülikool
9. Helen Uustalu - SA Kutsekoda
10. Ivo Lasn - Playtech Estonia OÜ
11. Janno Kriiska - Telia Eesti AS
12. Jüri Jõema - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
13. Jüri Puidet - Pärnumaa Kutsehariduskeskus
14. Karl Andreas Sprenk - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
15. Kristjan Kaskman - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
16. Kuldar Aas - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
17. Liina Ruusa - SA Kutsekoda
18. Maaja-Katrin Kerem - SA Kutsekoda
19. Margus Haidak - Haridus- ja Teadusministeerium
20. Marian Vares - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
21. Marina Lepp - Tartu Ülikool
22. Mati Lukas - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
23. Merje Vaide - BCS Koolitus AS
24. Oliver Gailan - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
25. Piret Kello - SA Kutsekoda
26. Signe Ambre - Haridus- ja Noorteamet
27. Tiiu Taur - Tartu Ülikool
28. Timo Triisa - Tallinna Polütehnikum
29. Toivo Pärnpuu - Tallinna Polütehnikum

1. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

2. Välistööjõud – 2021. aasta TÖR-i kantud töötajad, kes on Statistikaameti andmetel sisserände tunnusega (registreeritud ja registreerimata ränne või hinnang residentsusindeksi alusel). See ei kajasta välispäritolu töötajaid, kes on siia lähetatud välisriigi ettevõtte kaudu, sest nende kohta Eestis andmeid ei kajastu.

3. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

4. Uuringu tegemisel toetasid uurimismeeskonda valdkondliku eksperdikogu ja Kutsekoja juurde moodustatud IKT kutsenõukogu liikmed, kelle roll arutelukoosolekul oli mitte niivõrd anda esmaseid hinnanguid kui valideerida uurimismeeskonna analüütilist tulemit.

5. Info- ja sidetehnika hulgimüügi alavaldkonna tööjõu- ja oskuste vajadust on analüüsitud OSKA kaubanduse valdkonna uuringus.

6. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad.

7. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

8. IKT valdkonna all mõistetakse nii IKT-sektoris kui ka teistes majandussektorites, sh avalikus sektori IKT ametialade esindajaid.

9. Alates 2021. aastast tuginetakse tööjõuprognoosi koostamisel uuele OSKA tööjõuvajaduse prognoosimudelile. Hinnangud ametialade töökohtade arvu prognoositud muutusele põhinevad OSKA valdkonnauuringutel, samuti pärineb valdkonnauuringutest kvalitatiivne informatsioon tööturu nõudluse ja pakkumise ebakõlade põhjustest ja leevendusvõimalustest. OSKA prognoosimudel toetub Statistikaameti registrite, MTA, Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooni- ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) haridusandmetele.

10. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

11. 2024.aasta tegelik hõive on arvutatud esialgsete nelja kvartali keskmiste näitajate põhjal.

12. Äripäeva IKT aastakonverents. (2024). https://www.ituudised.ee/uudised/2024.

13. Rosenblad, Y., Tilk, R. Kutsekoda. 2021. OSKA COVID-19 eriuuring. https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/eriuuring_ylevaade.pdf

14. Siin ja edaspidi kasutatakse ümardamist kümnendkohani.

15. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

16. Leemet, A., Mets, U. Kutsekoda. 2023. Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/ua-tootajad.

17. Uuringu koostamise ajal (2024. a oktoober) on Eesti Töötukassas registreeritud 896 IKT ametialadel varem töötanud spetsialisti.

18. Õppekavarühmas „Arvutikasutus“ on mitmeid (kutse- ja kõrghariduse) õppekavasid. Osad neist on eesmärgiga koolitada IT-spetsialiste ning mitmed magistriõppekavad loovad pigem eelduse tööks haridusvaldkonnas. 2024. aastal neil õppekavadel õppijaid ei ole või loob õppe läbimine eelduse tööks haridusvaldkonnas.

19. CyberHubs. 2024. Cybersecurity Skills Needs Analysis Summary Report. https://cyberhubs.eu/addressing-europes-cybersecurity-skills-gaps-findings-from-the-latest-cyberhubs-needs-analysis-report/.

20. 2024.aasta tegelik hõive on arvutatud esialgsete nelja kvartali keskmiste näitajate põhjal.

21. See on vähem kui 2021. aastal aastahõivega prognoositud 2400 uut lisanduvat IKT-spetsialisti.

22. EHIS-e andmed.

23. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

24. Õpingute katkestamise määr väljendab aasta jooksul väljalangenute osakaalu õppijate koguarvust.

25. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.

26. Haridusvõti on OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud eksperditeadmise baasil

27. Ametikohana on siin OSKA ametialagrupp, mis koondab sarnaste oskustega ameteid üle majanduse.

28. 18% kõrghariduse lõpetanute kohta TÖR-is ametikoha andmed või töötamise kanne puuduvad.

29. 34% kutsehariduse lõpetanute kohta TÖR-is ametikoha andmed või töötamise kanne puuduvad.

30. 7% õppe katkestanute kohta TÖR-is ametikoha andmed puuduvad.

31. Intelligence Skills Alliance.

32. Draghi, M. (2024). The future of European competitiveness. https://commission.europa.eu/document/download/97e481fd-2dc3-412d-be4c-f152a8232961_en?filename=The%20future%20of%20European%20competitiveness%20_%20A%20competitiveness%20strategy%20for%20Europe.pdf.

32. 2024.aasta tegelik hõive on arvutatud esialgsete nelja kvartali keskmiste näitajate põhjal.

34. Mets, U., Viia, A. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Uuringu terviktekst. SA Kutsekoda. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/info-kommunikatsioonitehnoloogia.