Välistööjõu vajadus aastani 2035

Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlik areng sõltub ühe olulise aspektina tööjõu kättesaadavusest ja kvaliteedist. Eesti rahvastik vananeb ja loomulik iive on olnud pikka aega negatiivne, mis tähendab, et tööturule jõudvate noorte arv on väiksem kui tööturult lahkujate arv. Riik saab leevendada tööjõupuudust mitmesuguste meetmetega, sealhulgas hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamine, madalama tööhõivega sihtrühmade tööturule senisest ulatuslikum kaasamine, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Ettevõtjad saavad protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning töökorraldust optimeerida. Kirjeldatud tegevustest hoolimata jääb tööjõudu puudu ning seetõttu on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses vajalik, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete pakkumine.

Eestis on tehtud mitmesuguseid rände temaatikat puudutavaid analüüse, uuringuid ja ülevaateid, millest osale viidatakse ka siinses raportis. Niisugust ülevaadet, kus on analüüsitud Eesti tööturul tegutsevat välistööjõudu ning PPA elamislubade registri ja lühiajalise töötamise registreerimise info on seotud Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetega, varem tehtud ei ole. Siinne uuring annab tervikpildi, millistel tegevus- ja ametialadel Eestis töötab enim välistööjõudu ning kui suur on järgmisel kümnendil välistööjõu vajadus ehk millised on need tegevusalad, mille tööjõuvajadust ei suuda täita tööturule tulev põlvkond ja olemasoleva koolituspakkumise jätkumine. Seega on uuringu peaeesmärk välja selgitada, millistel tegevusaladel ja ametirühmades ning kui palju vajame järgmisel kümnendil tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu.

Siinses uuringus loeme välistööjõuks isikuid, kes ei ole Eesti kodanikud. Selleks on nii Euroopa Liidu (EL) kodanikud kui ka inimesed, kes tulevad Eestisse väljastpoolt ELi.¹¹ Uuringus saame tugineda statistikale, mis käsitleb ELi kodanikke (koos Šveitsi, Liechtensteini, Norra, Islandi kodanikega), viisa või elamislubade alusel Eestis viibivaid kolmandate riikide kodanikke (edaspidi KRK; sh Jaapan, USA, Suurbritannia) ning nii rahvusvahelise kui ka ajutise kaitse alusel Eestis viibivaid inimesi. Nende inimeste tööturul osalemine kajastub TÖRis. Välistööjõu vajaduse prognoosi tehes eristame alalise elamisõigusega²² ning pikaajalise elamisloaga inimesed³³ tähtajaliselt siin viibivatest välismaalastest ning loeme nad Eesti püsiva tööjõu hulka. See tähendab, et neid käsitletakse tööturul koos Eesti kodanikega ja nende pealt arvestatakse ka pensioneerumisest tulenevat asendusvajadust. Tähtajaliselt Eestis viibivat välistööjõudu käsitleme kui pidevalt tööturul vahetuvat ehk ajutist välistööjõudu⁴⁴. Ajutise tööjõu all käsitletakse nii ajutise viibimisalusega (sh viisa alusel) kui ka tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõigusega Eestis viibivad ja töötavaid välismaalasi. Uuring keskendub just ajutise välistööjõu kirjeldamisele ja tuleviku tööjõuvajaduse hindamisele.

2023.aastal töötas Eestis kokku 66 400 ajutist välistöötajat, mis moodustas 8,8% aastasest koguhõivest. Suure osa välistöötajatest moodustasid tähtajalise elamisloaga KRKd (77% ehk 51 000 inimest). Tähtajalise elamisloaga inimeste kohta saab esile tuua järgmist.

• 37% tähtajalistest elamislubadest oli seotud Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse staatusega. Veel kümnendikul tähtajalise elamisloaga isikutest oli täiendav kaitse (Ukraina jt konfliktipiirkondade kodanikele). Seega pea poole hõives olnud ajutisest välistööjõust moodustavad sõjapõgenikud.
• Töötamise eesmärgiga sisserände piirarvu ehk kvoodi alusel oli tööturul hõivatud tähtajalise elamisloaga inimestest 12% ehk üle 6000 inimese.
• Tippspetsialisti erandiga ja idusektoris töötajad on rändekvoodi nõuetest vabastatud, nende osakaal on vastavalt 4% ja 2% tähtajalise elamisloaga isikutest.
• 14% tähtajalise elamisloaga hõivatutest oli saanud elamisloa pererände alusel.

Lisaks neile moodustasid kogu ajutisest välistööjõust 14% ajutise viibimisalusega (viisaga) lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased ning 9% olid ELi kodanikud.

Hõives osalenud ajutise välistööjõu koosseis kodakondsuse järgi on püsinud viimase viie aasta vaates üsna muutumatuna – lõviosa välistööjõust moodustavad 2023. aastal Ukraina kodanikud (55% ajutisest välistööjõust), kes ka enne sõda moodustasid pea poole välistööjõust Eestis. Sõda ja riiklikud sanktsioonid ei ole veel tõrjunud esiviisikust Valgevene ja Venemaa kodanikke (üheks põhjuseks on asjaolu, et tähtajaline elamisluba kehtib 5 a). Kuid piirangute tõttu on siiski näha, et järjest enam tullakse Moldovast ja Usbekistanist, Gruusiast ning kaugemaltki, näiteks Indiast, Pakistanist ja Filipiinidelt. Idu- ja kasvuettevõtetes on pilt kirjum. Samuti on see mitmekesisem tippspetsialistide seas ehk mida kõrgema oskustasemega töötaja, seda laiem on päritoluriikide spekter ja suurem ka ELi kodanike osakaal.

Enim on ajutist välistööjõudu hõivatud töötlevas tööstuses (13 700 töötajat), ehituses (7500), infos ja sides (5900) ja kinnisvara-, haldus- ja abitegevuse alal (10 100). Viimati nimetatutest on pool hõivatud renditööjõudu vahendavates ettevõtetes, kelle töötajad rakenduvad samuti eelkõige tööstuses. Suurima ajutise välistööjõu osakaaluga ametialad peegeldavad kirjeldatud valdkondade mustrit. Neljandik metalltoodete valmistajatest on välistöötajad. Viiendiku moodustavad välistöötajad hoone tehnosüsteemide lukkseppade, tarkvaraspetsialistide, toidu- ja joogitootjate, tootmise lihttööliste ja ehitajate ametialagruppides.

Kui tähtajalise elamisloaga tullakse Eestisse tööle peamiselt tippspetsialisti ja oskustöötajana, siis lühiajaliselt töötakse peamiselt oskustöötaja ja lihttöölisena. Pererände alusel saabunutest on hõivatud tööturul alla poole (42%)⁵⁵, kuid viiendik neist töötab tippspetsilisti ametikohal. Rahvusvahelise kaitse saajatest üle poole on hõives (57%)⁶⁶. 40% ajutise elamisõigusega ELi kodanikke asub tööle tippspetsialistina. Lihtöölistena on enim rakendunud rahvusvahelise kaitse alusel saabunud isikud (sh ajutise kaitsega sõjapõgenikud), mistõttu võib eeldada, et ukrainlaste hõivestruktuur muutub tõenäoliselt tulevikus, kui omandatakse riigikeel, mis võimaldab liikuda parematele ametikohtadele.

Idusektoris töötas 2023. aastal 3900 välistöötajat, kes moodustasid kolmandiku sektori tööjõust. Idusektori töötajate päritolumuster kodakondsuse järgi on väga mitmekesine – kokku on esindatud 117 riiki. Suurima esindatusega on ELi riigid (kokku 566), Venemaa, Valgevene, aga ka Ukraina, Nigeeria, India, Pakistan ja Brasiilia. Eelkõige on välistöötajatega täidetud tarkvaraarendajate (1270), klienditoe spetsialistide (940) ja finantsanalüütikute (260) ametikohad.

Ajutise välistööjõu palk varieerub valdkonniti ja ametialagrupiti. Ka välistöötajate puhul on kõrgemad palgad IKT- ja finantssektoris. Kvalifitseeritud tippspetsialistid saavad tihti paremat palka kui kohalikud samal ametikohal. Üldiselt oli 2023. aasta keskmine brutopalk välismaalastel sarnane Eesti töötajate keskmise brutopalgaga⁷⁷, esimestel oli see 1604 ja teistel 1656 eurot.

Esitatud välistööjõu kirjeldust silmas pidades ning OSKA andmemudelile tuginevat Eesti tööjõuvajaduse prognoosi analüüsides koostasime välistöötajate vajaduse hinnangu aastani 2035. OSKA üldprognoosi järgi vajab perioodil 2024–2035 Eesti tööturg juurde 30 000 uut hõivatut, see tähendab 2500 hõivatut aastas. Võrreldes prognoositud vajatavate uute töötajate arvu tasemeõppe lõpetajate arvuga, jääb Eesti tööturul igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti. Suurim puudus on IKT-, hariduse, tervishoiu ja töötleva tööstuse valdkonnas. IKT- ja töötleva tööstuse valdkonnas on võimalik puudujääki vähendada välistöötajatega. Oskustöötajatest jääb puudu 700 inimest aastas, eriti töötlevas tööstuses ja veonduses-laonduses. Kui tööjõuvajaduse lahendamiseks ei leita teisi lahendusi, siis on vaja ajutist välistööjõudu veonduse ja laonduse sektoris suurendada ca 500 inimese võrra aastas, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas ja töötlevas tööstuses kummaski üle 200 inimese võrra aastas. Lihttööliste vajadust on keeruline prognoosida, kuna enamik väljaõppest toimub töökohal. Välistööjõudu kasutatakse peamiselt töödel, mida püsielanikud ei eelista (nt koristus) ja hooajatöödel (nt põllumajandus). Välistöötajate osakaal lihttööliste seas on praegu suur seoses Ukraina sõjapõgenikest hõivatutega, kelle osakaal kümne aasta jooksul väheneb. Samuti peaks prognoosi kohaselt vähenema lihttööliste hõive, seega ei ole tõenäoliselt vaja praeguses mahus välistööjõudu lihttöölistena sisse tuua.

Välistööjõudu on raske kaasata tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja hariduse valdkonnas, kus nähakse ette olulist tööjõupuuduse kasvu. Välismaalaste värbamine nendesse valdkondadesse on keeruline, kuna neil peab olema Eestis tunnustatud kvalifikatsioon ja nad peavad oskama riigikeelt. Nende valdkondade tööjõuvajaduse rahuldamine välistööjõuga nõuab eraldi riiklikku programmi või meetmeid.

Joonisel 0 märgitud Ukraina sõjapõgenike osakaal näitab välistöötajate võimalikku suurt puudujääki juhul, kui sõja lõppedes meie tööturul hõivatud põgenikud kõik tagasi kodumaale liiguvad. Nende kiire asendamine samas mahus võib osutuda päris keeruliseks, sest see tähendab töötamiseks antavate elamislubade rakendamist senisest tunduvalt suuremas mahus, mida aga piirab sisserände kvoot.

Töörände poliitika Eestis põhineb sisserände kvoodil (0,1% elanikkonnast) ja selle erisustel. Lisaks kasutatakse tööturu kaitseks palgakriteeriumit ja tööturutesti. Kvoodi eranditena on loodud kvalifitseeritud spetsialistide ja talentide meelitamiseks spetsiaalsed meetmed, nagu startup-viisa ja kasvuettevõtte viisaprogramm, erand IKT-sektori töötajatele ja tippspetsialistide regulatsioon. Viimastel aastatel on mõnevõrra lihtsustatud ka oskustööjõu sisserännet, võimaldades pikendada LTRi⁸⁸ alusel töötamist kaheaastase elamisloaga. Eesti rändepoliitika on killustatud ja keeruline, ajapikku on kehtestatud hulk erisusi, mistõttu tööandjatel ja töörändajal on seda raske järgida.

Tuleviku tööturu vajadustele paremini vastava töörände reguleerimise korraldamiseks on vaja luua töörändepoliitika ühtsed eesmärgid ja üldised põhimõtted, sealhulgas seosed teiste rändeliikidega. Töörändepoliitika võiks sätestada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid ja põhimõtted (nt etapiviisilise rändeteekonna kujundamine), mis vähendaks erisusi, kuid peaks jätma süsteemi piisavalt paindlikuks, et vajaduse korral teha kiireid korrektiive (nt suure hulga rahvusvahelise kaitse saabujate korral). Poliitika kujundamisel võiks kaaluda järgmisi aspekte.

• Eelistada ja valida tööjõupuudusega valdkondi, tuginedes statistilistele näitajatele (sh ekspordivõime, lisandväärtus, tööjõupuudus) või riiklikele prioriteetidele.
• Kaaluda palgakriteeriumite astmeid (tippspetsialist, oskustöötaja, lihttöötaja) siduda ka valdkondadega (IKT-sektori palgad erinevad märgatavalt tööstuse, tervishoiu ja põllumajanduse palkadest). Näiteks rakendada valdkonna keskmist Eesti keskmise palga asemel.
• Rakendada riikidevaheliste koostöölepetega kontrollitud tööjõurände meedet, mis oleks kasulik nii vastuvõtvale kui ka saatjariigile. Seda saaks korraldada kolmandate riikide sihtvaliku ja kahepoolsete lepete sõlmimise kaudu.
• Halduskoormuse vähendamiseks viia sisse nn usaldusväärse ettevõtja meede. Korra hindamise läbi teinud ettevõttele muutub välistööjõu värbamine lihtsamaks ja kiiremaks (võimaldab fast-track-süsteemi juurutamist).
• Suurendada õpirännet ning senisest suuremat õpingutejärgset tööturule kaasamist, keskendudes tööjõupuudusega valdkondadele.
• Pöörata rohkem tähelepanu pererändele ja pereliikmete rakendamisele tööturul.
• Arvesse tuleb võtta lõimumise võimekust (sh sotsiaalkultuurilised mõjud, siseturvalisus), mida siinses uuringus ei analüüsitud.

1. (Tööga) hõivatu e töötaja – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).

2. Ajutine välistööjõud – tööturul osalevad mitte Eesti kodanikud, kes viibivad Eestis tähtajalise elamisõiguse, tähtajalise elamisloa või ajutise viibimisloa (viisa) alusel.

3. Ajutine viibimise alus – viitab seaduslikule põhjusele, mille alusel välismaalane võib Eestis ajutiselt viibida. Ajutise viibimise alused on näiteks: C-viisa (lühiajaline viisa) või D-viisa (pikaajaline viisa); Schengeni konventsiooni liikmesriigi antud viisa; valitsuse kehtestatud viisavaba sisenemine riiki.

4. AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.

5. Alaline elamisõigus – ELi kodanik võib pärast viite järjestikust aastat Eestis elamist taotleda alalise elamisõiguse registreerimist.

6. Amet – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda.

7. Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

8. C-viisa – lühiajaline viisa, mida tuntakse ka kui Schengeni viisat. Võimaldab viibida Schengeni alal kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul.

9. D-viisa – pikaajaline viisa, mis võimaldab viibida Eestis pikema aja jooksul (kuni 12 kuud), näiteks õppimise, töötamise või pereliikmete juurde elama asumise eesmärgil.

10. Elamisluba – liikmesriigi ametiasutuste väljastatav luba selle kohta, et kolmanda riigi kodanik tohib selle liikmesriigi territooriumil seaduslikult viibida.

11. Hooajatöötaja – töötajad, keda võetakse tegema suuremamahulisi töid olenevalt aastaajast: näiteks suvetöötajad turismivaldkonnas ja maasikakorjajad põllumajanduses. Loetelu, millised tööd loetakse hooajast sõltuvaks tegevusalaks, kehtestatakse igal aastal eraldi seadusandja määrusega.

12. Iduettevõte – ettevõtte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel. Need ettevõtted on tavaliselt algusjärgus ning keskenduvad innovatsioonile ja uutele ideedele, sageli tehnoloogia valdkonnas.

13. Kasvuettevõte – tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: a) on tegutsenud vähemalt kümme aastat; b) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat; c) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot; d) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti.

14. Kolmanda riigi kodanik (KRK) – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik (v.a Island, Liechtenstein, Norra, Šveits).

15. Kvalifikatsioon – ametliku hindamise tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).

16. Lähetatud töötaja – isik, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui riik, kus ta tavaliselt töötab.

17. Lihttööline – hõlmab AK ametiala pearühma lihttöölised.

18. Lühiajalise töötamise registreering (LTR) – ettevõte peab registreerima välistöötaja töötamise perioodi PPAs selleks, et välismaalane, kes on saabunud riiki viisa alusel, võiks siin lühiajaliselt töötada.

19. OSKA andmemudel – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

20. Oskustöötaja – hõlmab järgmisi AK ametiala pearühmi: tehnikud ja keskastme spetsialistid, kontoritöötajad ja klienditeenindajad, teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised, oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad.

21. Pikaajalise elaniku elamisluba (ka pikaajaline elamisluba) – kolmanda riigi kodanikule antav luba, mis võimaldab tal Eestis tähtajatult elada ja töötada. Selle elamisloa saamiseks peab taotleja vastama mitmele tingimusele, sealhulgas: a) ta peab olema Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat järjestikku; b) tal peab olema piisav sissetulek, et ennast ja oma perekonda Eestis ülal pidada; c) ta peab tõendama vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust; d) tal peab olema Eestis registreeritud elukoht.

22. Põhikutseala – valdkonna toimimiseks määrava tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Näiteks keemiainseneride põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu keemik, keemiainsener, biotehnoloog, mikrobioloog, kvaliteedijuht, biolabori kvaliteedispetsialist.

23. Püsiv välistööjõud – tööturul aktiivsed mitte Eesti kodanikud, kes viibivad Eestis pikaajalise elamisõiguse või pikaajalise elamisloa alusel (sh määratlemata kodakondsusega isikud).

24. Rahvusvahelise kaitse saaja – kolmanda riigi kodanik, kellele on antud rahvusvaheline kaitse Eestis. See võib hõlmata kolme kategooriat: a. Pagulane – isik, kes vastab 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on antud pagulase staatus. See tähendab, et isik kardab põhjendatult tagakiusamist oma kodumaal rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. b. Täiendava kaitse saaja – isik, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kellel on alust arvata, et tema tagasisaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, nagu surmanuhtlus, piinamine või ebainimlik kohtlemine. c. Ajutise kaitse saaja – isik, kellele on antud ajutine kaitse, tavaliselt massilise sisserände olukorras, kus tavaline varjupaigamenetlus ei ole võimalik. Ajutine kaitse on antud Ukraina sõjapõgenikele. Rahvusvahelise kaitse saajatel on Eestis samad õigused ja kohustused nagu alalistel elanikel, sealhulgas juurdepääs tööturule, haridusele, sotsiaalhoolekandele ja tervishoiule.

25. Ränne – viitab inimeste liikumisele ühest kohast teise. Siinses uuringus mõistetakse rännet piiriülesena (välisränne). See võib olla ajutine või püsiv ning vabatahtlik või sunniviisiline (nt sõjapõgenikud).

26. Renditööjõud – töötajad, keda nende tööandja rendib tasu eest kasutajaettevõtjale. Töötajate rentimine ei ole piiratud kodaniku staatusega, st rentida võib nii Eesti kodanikku kui ka välismaalast.

27. Sisserände piirarv ehk kvoot – kolmanda riigi kodanikest töörändajatele kehtestatud piirarv, mis on igal aastal 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv ei kohaldu kõigile töörände osalistele (nt IKT-sektori töötajatele, tippspetsialistidele kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka) ega ka pererändajale, õpirändajale ja rahvusvahelise kaitse taotlejale.

28. Sisseränne – viitab inimeste liikumisele teise riiki (Eestisse) elama asumise eesmärgil. Sisserände põhjus võib olla näiteks töö, õppimine, perekonna taasühinemine või rahvusvaheline kaitse.

29. Tähtajaline elamisluba – kolmanda riigi kodanikul on õigus Eestis elada ja töötada kindla aja jooksul. Loa kehtivusaeg sõltub taotluse eesmärgist ja võib olla kuni viis aastat, mida saab pikendada kuni kümne aastani.

30. Tähtajaline elamisõigus – antakse ELi (samuti Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini) kodanikule, kes soovib jääda Eestisse pikemaks kui kolm kuud ja on registreerinud oma elukoha Eestis. Tähtajaline elamisõigus kehtib kuni viieks aastaks. Elukoha olemasolul pikeneb elamisõigus automaatselt viie aasta kaupa.

31. Tegevusvaldkond – majandustegevuse valdkond Eesti majandustegevusalade klassifikaatori (EMTAK) määratluse järgi (= majandussektor).

32. Tippspetsialist – hõlmab AK ametiala pearühmi juhid ja tippspetsialistid.

33. Tööjõuvajaduse prognoos – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla tulevikus vaja uusi töötajaid majandusvaldkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.

34. Välistööjõud – isikud, kes ei ole Eesti kodanikud. Selleks on nii ELi kodanikud kui ka inimesed, kes tulevad Eestisse väljastpoolt ELi ehk kolmanda riigi kodanikud.

35. Välistöötaja ehk võõrtöötaja – isik, kes kavatsetakse tööle võtta, töötab või on tegelenud tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole.

Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlik areng sõltub väga palju tööjõu kättesaadavusest ja kvaliteedist. Eesti rahvastik vananeb ja loomulik iive on olnud pikka aega negatiivne, mis tähendab, et tööturule tulevate noorte arv on väiksem kui tööturult lahkujate arv. Kuigi hõivatute koguarv on üldjoontes viimased 25 aastat olnud kasvutrendis, on selle taga pidevalt kasvanud tööhõive määr, st töötavate inimeste osakaalu kasv rahvastikus. Selle põhjused on muu hulgas pensioniea tõus, töö ja pereelu ühildamise paremad võimalused, töövõimereform, mistõttu on suurenenud tööhõive kõigis vanuserühmades, kuid enim vanemaealiste seas. Sisemine kasvuressurss on siiski piiratud,⁹⁹ Eesti on tööhõivelt juba Euroopa tippriikide seas.¹⁰¹⁰ Selle tulemusena on tööjõupuudus muutunud tõsiseks probleemiks, eriti teatud valdkondades nagu tervishoid, töötlev tööstus ja IT (Rosenblad et al., 2022). Riik saab tööjõupuudust vähendada selliste meetmetega nagu hariduspoliitika muudatused, töötuse osakaalu vähendamine, mittetraditsiooniliste gruppide tööturule senisest ulatuslikum kaasamine, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsioonitaseme tõstmine. Sisemiste ressursside parem rakendamine on piiratud, seega on välistööjõu kaasamine teatud ulatuses hädavajalik, et säilitada majanduse konkurentsivõime ning tagada vajalike teenuste ja toodete pakkumine. Alates 2015. aastast ongi Eesti sisseränne väljarännet mõnevõrra ületanud.

Välistööjõu suurema kaasamisega kaasnevad ka kõhklused ja ohud. Kui välismaalaste osakaal rahvastikus muutub liiga suureks, tunnetavad eestlased väikerahvana, et nende keele ja kultuuri säilimine on ohus. Edasi kerkib küsimus, millised on ikkagi need majanduslikud hüved, mida välistööjõu kaasamine annab. Kuidas tagada, et välistööjõud integreeruks sujuvalt Eesti ühiskonda, vältides sotsiaalset eraldatust ja diskrimineerimist? Tuleb ju ka arvestada, et välistööjõu kaasamine ei kahjustaks kohalike töötajate huve ega töötingimusi.

Rände kohta on tehtud hulk analüüse, uuringuid ja ülevaateid, millest osale viidatakse ka siinses raportis. Rändestatistika ülevaateid ja rändepoliitika aastaraportit annab igal aastal välja Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkt¹¹¹¹. Neist aruannetest saab ülevaate, kui palju ja kust tuleb Eestisse elamislubadega inimesi, sh töötamise eesmärgil. Samuti antakse ülevaade sellest, millist rändepoliitikat Euroopa riigid rakendavad.¹²¹² Kultuuriministeeriumi tellimusel on tehtud kaheksa „Eesti ühiskonna lõimumise monitooringut“ (EIM) (Kultuuriministeerium, 2024). Viimasest uuringust saab ülevaate ka uussisserändajate kohanemisest (saabunud Eestisse 2013.–2022. aastal), sh nende rahulolust ja võimalustest kohalikul tööturul. Aastatel 2018–2021 viidi Tartu Ülikooli eestvedamisel ellu suur rändeteemaline projekt RITA-Ränne.¹³¹³ Projektis analüüsiti põhjalikult nii rändega seotud tulusid ja kulusid sihtriigile kui ka kirjeldati erinevaid rände reguleerimise mehhanisme. Viimastel aastatel on Eesti sisserännet mõjutanud sõja tõttu Ukrainast siia saabunud suur sõjapõgenike hulk. Nende kohanemist tööturul on kirjeldanud Eesti Statistikaamet, Tööturuamet ning analüüse on teinud arenguseire keskus, Praxis ja teised. Rändetemaatikale oli pühendatud ka 2016/2017. aasta inimarengu aruanne.

Seega on palju mitmesuguseid analüüse, kuid niisugust ülevaadet, kus on analüüsitud Eesti tööturul tegutsevat välistööjõudu ning PPA elamislubade registri ja lühiajalise töötamise registreerimise info on seotud TÖRi andmetega, varem tehtud ei ole. Siinne uuring annab tervikpildi, millistel tegevus- ja ametialadel Eestis enim välistööjõudu töötab ning kui suur on järgmisel kümnendil välistööjõu vajadus ehk millised on need tegevusalad, mille tööjõuvajadust ei suuda täita tööturule tulev põlvkond ja olemasoleva koolituspakkumise jätkumine. Sellest tulenevalt on uuringu peaeesmärk välja selgitada, millistel tegevusaladel ja ametirühmades ning kui palju vajame järgmisel kümnendil tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. Uuringu tulemused annavad ülevaate tööturul toimuvast ja tulevikuvajadusest ning aitavad kaasa rändepoliitika, eelkõige töörände poliitika kujundamisele ja teadmistepõhisele juhtimisele.

Välistööjõust rääkides on oluline määratleda, keda selleks siinses uuringus loeme. ÜRO konventsiooni¹⁴¹⁴ järgi viitab mõiste võõrtöötaja isikule, kes kavatsetakse tööle võtta, töötab või on tegelenud tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole. Seega loeme välistööjõuks isikuid, kes ei ole Eesti kodanikud. Selleks on nii ELi kodanikud kui ka inimesed, kes tulevad Eestisse väljastpoolt ELi. Siinses uuringus saame tugineda statistikale, mis käsitleb ELi (ja Šveitsi, Liechtensteini, Norra, Islandi) kodanikke, viisa või elamislubade alusel Eestis viibivaid kolmandate riikide (sh Jaapan, USA, Suurbritannia) kodanikke ning nii rahvusvahelise kui ka ajutise kaitse alusel Eestis viibivaid inimesi. Nende inimeste tööturul osalemine kajastub TÖRis. Välistööjõu vajaduse prognoosi tehes eristame alalise elamisõigusega¹⁵¹⁵ ning pikaajalise elamisloaga inimesed¹⁶¹⁶ tähtajaliselt siin viibivatest välismaalastest ning loeme nad Eesti püsiva tööjõu hulka. See tähendab, et neid käsitletakse tööturul nagu Eesti kodanikke ja nende järgi arvestatakse ka pensioneerumisest tulenevat asendusvajadust. Tähtajaliselt Eestis viibivat välistööjõudu käsitleme kui pidevalt tööturul vahetuvat ehk ajutist välistööjõudu.¹⁷¹⁷ Ajutise tööjõu all käsitletakse siinses uuringus nii ajutise viibimisalusega (sh viisa alusel) kui ka tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõigusega Eestis viibivad ja töötavaid välismaalaseid. Uuring keskendub just ajutise välistööjõu kirjeldamisele ja tuleviku tööjõuvajaduse hindamisele.

Aruanne koosneb neljast peatükist. Esimene peatükk kirjeldab eri uuringute põhjal välistööjõu mõju majandusele ja tööturule. Teine peatükk annab ülevaate Eestis ja teistes riikides kasutatavatest töörände reguleerimise meetmetest. Kolmandas peatükis antakse ülevaade 2023. aastal tööhõives osalenud ajutisest välistööjõust: millist tööd nad teevad ja kust nad pärit on. Lisaks on toodud ülevaade Eesti tööturul tegutsevatest ukrainlastest, sealhulgas ajutise kaitse saanutest. Eraldi alapeatükk kirjeldab Eesti idusektori tööjõudu. Neljandas peatükis keskendutakse OSKA üldprognoosile: seal kirjeldatakse, millistel tegevusaladel¹⁸¹⁸ on tööjõuvajadus järgmisel kümnendil suurim, ning antakse hinnang, millise osa tööjõuvajadusest võiks täita või peaks täitma välistööjõuga. Peatükis on kirjeldatud ka ajutise kaitsega ukrainlaste potentsiaal välistööjõu vajaduse täitmisel 2035. aastal. Raporti lõpetab peatükk uuringu järeldustest ja soovitustest. Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma liikmeid ja eksperte, intervjueerituid, retsensente ning uuringu seminaridel osalejaid, kes on aruande valmimisele kaasa aidanud.

Rände mõjust majandusele ja tööturule on tehtud väga palju uuringuid ja analüüse. Mõju sõltub paljudest teguritest, sealhulgas rände eesmärgist ja kestusest ning rändepoliitikast sihtriigis. Peatükis otsitakse vastuseid küsimustele, miks on vaja välistööjõudu, ning millist mõju avaldab sisseränne riigi majandusele ja tööturule.

Välistööjõu vajadust Euroopas ja ka Eestis mõjutab megatrend vananev rahvastik. Kõrge sissetulekuga riikide¹⁹¹⁹ ja paljude keskmise sissetulekuga riikide elanikkond vananeb kiiresti, samal ajal kui madala sissetulekuga riikide elanikkond veel mõnda aega kasvab. See suundumus tekitab kogu maailmas suurt tööjõu pakkumise ja nõudluse mittevastavust. (Maailmapank, 2024) Paljudes Euroopa riikides on sisseränne muutunud peamiseks ja ainsaks rahvastikukadu pidurdavaks teguriks. Rände lakkamisel pöörduks rahvaarv mõne kümnendi pärast kasvult kahanemisele isegi Põhjamaades, nüüdis-Euroopa kõige kestlikuma rahvastikutaastega piirkonnas. (Puur, 2017) Maailmapank leiab, et järgmisel kümnendil on Euroopa riikidesse sisserände põhjus tõenäoliselt suuresti sihtriikide vajadus ning riigid konkureerivad kvalifitseeritud töötajate väheneva hulga pärast (Maailmapank, 2024).

Teine megatrend, mille mõju on tööjõupuudusega kohati raske otseselt siduda, aga mida tööturu osalised näevad väga selgelt, on väärtuste muutumine. Heaoluriikide, sealhulgas Eesti inimesed ei soovi sageli töötada vahetustega, päevi kodust eemal ega rasketes välitingimustes. Töökohale esitatavad ootused on muutunud. Inimesed väärtustavad järjest enam paindlikku tööaega, võimalust kaugtööd teha jms. Lisaks omandab üha suurem osa noori kõrgharidust ning kõrgem haridustase suunab otsima ametikohti, mis vastavad kvalifikatsioonile ja mis ei viita madalale sotsiaalsele staatusele ega madala kvalifikatsioonitasemega tööle. Seetõttu on noorte ja uute töötajate meelitamine raskemate töötingimustega valdkondesse järjest keerulisem. Nii on näiteks paljudes arenenud riikides kasvanud nõudlus madala kvalifikatsioonitasemega välistööjõu järele töökohtadel, mida iseloomustavad rasked, ohtlikud ja halvad²⁰²⁰ töötingimused (Eamets & Pataccini, 2017).

Kolmas oluline aspekt on haridussüsteem, õigemini selle kohatine mittevastavus tööturuvajadustele. Tööjõupuuduse kõrval on kõigis ELi riikides kasvanud ka oskuste puudujääk. Välistööjõudu on vaja, sest riigi haridussüsteem ei suuda praeguses mahus ja tempos koolitada piisavalt spetsialiste, kes vastaksid tööturu vajadustele. Paljudes valdkondades, nagu IKT, tervishoid ja töötlev tööstus, on spetsialistide puudus, mida tasemeõppe lõpetajate arv ei kata. Lisaks on teatud ametialade, näiteks inseneride ja tarkvaraarendajate koolitamine ajamahukas, mistõttu ei ole võimalik puudujääki üksnes kohaliku haridussüsteemi kaudu kiiresti leevendada. Välistööjõu kaasamine võimaldab operatiivselt täita kriitilisi töökohti.

Muutunud on ka rändetrendid. Tänapäeval saabub ligi pool uutest sisserändajatest Euroopasse tööviisaga ja ülejäänud pereliikmete, üliõpilaste või rahvusvahelise kaitse taotlejatena (sh osa viimastest on dokumentideta) ja muudel alustel.²¹²¹ Kui sisserännet väljastpoolt ELi püütakse piirata, soodustatakse liikuvust ELi sees. Viimane kasvas järsult pärast 1985. aasta Schengeni lepingut ja ELi laienemist. (Maailmapank, 2024) Viimase kümnendi jooksul on hakanud muutuma ka pagulasliikumise olemus maailmas tervikuna, kuigi raske on hinnata, kas see on osa pikemaajalisest trendist. Eelkõige on muutunud päritoluriigid: kui kuni 2014. aastani olid need valdavalt madala sissetulekuga riigid (nt Somaalia, Afganistan), siis üha suurem on keskmise sissetulekuga riikide (nt Süüria, Venezuela, Ukraina) osakaal. See nihe muudab mõningaid põgenike voogude põhiomadusi. Keskmise sissetulekuga riikidest pärit pagulaste oskuste tase on tavaliselt kõrgem kui madala sissetulekuga riikidest lahkujatel ning nende oskused sobivad sihtriikide vajadustega paremini. Suure sissetulekuga Euroopa riikides elab umbes 43 miljonit migranti, sealhulgas 8 miljonit pagulast ehk rahvusvahelise kaitse saajat. Suurem osa neist pärineb teistest Euroopa riikidest (56%), aga ka Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast (13%), Ladina-Ameerikast (9%) ja Aafrikast (8%). (Maailmapank, 2024) ELis mõjutas rändetrende oluliselt sõda Ukrainas: põgenikud, kes on muu hulgas täiendav tööjõud; muutunud julgeolekukontekst, mis on avaldanud mõju rändepoliitika kujundamisele; teatud riikides rakendatavad sanktsioonid, mis tõid kaasa muutusi (töö)rände päritoluriikides. Tekkinud on keerulised liikumismustrid, mis hägustavad pagulaste ja töömigrantide vahet, kelle motivatsioon, väljavaated ja vajadus kaitse järele erinevad (Maailmapank, 2024). Eelneva kinnituseks on Ukraina sõjapõgenikest rahvusvahelise kaitse saajad, kelle hariduse ja oskuste tase on üldiselt kõrgem, kui eeldavad tööturul kiiret sisenemist võimaldavad töökohad (lihttööd). Samas, kõrgema oskustasemega töökohad eeldavad tihti kohaliku keele valdamist, mida äsja saabunud põgenikul ei ole.

Selline olukord näitab, et rändepoliitika kujundamisel on mängus kaks jõudu: majandushuvid ja poliitilised kaalutlused.

Teoreetiliselt tähendab sisseränne lisanduvat tööjõu pakkumist. Tööjõupuudusega riigis võib sisseränne hoogustada majanduskasvu, kui sisserändajatel on vajalik kvalifikatsioon. Teisalt, kui kohalikku majandust iseloomustab suhteliselt suur tööjõureserv, toob sisseränne kaasa vaid suurema konkurentsi nappide töökohtade pärast, mis võib kahjustada võrreldava kvalifikatsiooniga kohalike töötajate tööturuperspektiivi, ning majanduskasv ei ole siis tõenäoline tulemus. Kirjanduses on vähe empiirilisi tõendeid sisserände (positiivse või negatiivse) mõju kohta majanduskasvule. (Dekker, 2017) Pigem leiab Dekker (2017), et pigem viib majanduskasv sisserände kasvule, kui sisseränne suurendab majanduskasvu.

Samas on uuringuid (vt allpool), mis näitavad, et välistööjõu hea kättesaadavus aitab ettevõtetel kasvada. Uuringutes on ka selgunud, et majanduslikult dünaamilisemad (suurema SKT kasvuga) piirkonnad absorbeerivad välistööjõudu paremini, mistõttu on ka mõju kohalikule tööjõule vähene (Edo & Özgüzel, 2023).

Rände mõju riikide rahandusele hinnatakse pigem positiivseks. OECD riikides on sisserändajate netotulu – mõõdetuna migrantidelt kogutud maksutulus ja sotsiaalkindlustusmaksetes, millest on maha arvatud nende saadavad sotsiaaltoetused – sageli isegi suurem kui kodanike oma (Damas de Matos, 2021). Dustmann ja Frattini (2014) leidsid, et aastatel 1995–2011 tõid Euroopa immigrandid Ühendkuningriiki oskusi ja teadmisi, mis Briti haridussüsteemi kaudu oleks maksnud peaaegu 17 miljardit USA dollarit. Töötades panustavad parimas vanuses immigrandid kolm korda rohkem, kui riik neile kulutab.

Sarnasele tulemusele jõudis ka RITA-Rände projekt (2018–2020),²²²² kus analüüsiti sisserändajate tulu ja kulu Eesti ühiskonnale. Analüüs näitas, et Eesti riigieelarvesse toob tööränne rohkem tulu kui kulu. Tulu on seda suurem, mida kõrgema haridusega on töörändaja. Panus riigieelarvesse tekib nii tööjõumaksudest (sotsiaal-, töötuskindlustus- ja tulumaks) kui ka tarbimisega seotud maksulaekumistest (sh käibemaks, aktsiisid ja tollimaksud). Suurimad sisserändajatega seotud kulud on vanaduspension ja tervishoiuteenused. Otsesed lõimumiskulud on kokkuvõttes väikesed ning hõlmavad kohanemisprogramme, keeleõpet (õpilasvahetused, keelelaagrid, eesti keele majade tegevus jne), välisüliõpilastele suunatud värbamisüritused tööandjatega jms. Sisserändajatega kaasnevad ka kulud tööturumeetmetele (töötushüvitised, töötutoetused jt tööturuteenused). Töörändega kaasnev pererändega seotud mõju riigi tuludele ja kuludele on keerulisem, sest arvesse tuleb võtta ka lastega seotud tulusid ja kulusid. Kokkuvõttes märgitakse aruandes, et ehkki sisseränne toob riigile majanduslikku tulu, võivad sellega kaasneda sotsiaalsed ja kultuurilised pinged, kui rändepoliitika korraldus ei ole piisavalt tõhus. (https://ranne.ut.ee/)

Nii nagu rände eesmärk (tööränne, õpiränne, sõjapõgenik jm), avaldab ränne erinevat mõju ka sõltuvalt selle kestusest. Ajutise ja alalise rände mõju – sellest saadav kasu, sellega kaasnevad probleemid ja neid lahendavad poliitikameetmed – erinevad märkimisväärselt. (Maailmapank, 2024) OECD riikides lahkub kuni 50% sisserändajatest sihtkohast viie kuni kümne aasta jooksul pärast saabumist, et naasta päritoluriiki või liikuda edasi kolmandasse riiki. (Maailmapank, 2024) Lõimumisuuringu (2024) andmetel soovib Eestisse jääda või liikuda regulaarselt Eesti ja päritoluriigi vahel kaks kolmandikku (68%) kõigist viimase kümne aasta jooksul saabunutest.²³²³ Samas, Eestisse õppima saabunutest lahkub viie aasta jooksul pärast lõpetamist kaks kolmandikku. Kõige enam jäävad Eesti tööturule IKT- ning tehnika ja tootmise erialade lõpetajad (Statistikaamet, 2024). Sisserändajad, kes plaanivad tagasipöördumist, käituvad teisiti kui need, kes kavatsevad püsivalt sihtriiki jääda. Viimastel on suuremad stiimulid investeerida sihtkoha inim- ja sotsiaalsesse kapitali, sealhulgas keeleõppesse. Seevastu need, kes kavatsevad tagasi pöörduda, on valmis tegema selliseid pingutusi vähem, isegi kui see tähendab, et nad töötavad madalama palga eest. Tagasipöördumisega arvestavatel töörändajatel on pigem eesmärk raha säästmine ja kodustele rahaülekannete saatmine. (Maailmapank, 2024) Sarnast käitumist näeme ka ukrainlastest ajutise kaitse saajate seas – kes tahab koju, selle keeleõppe omandamise soov on väiksem (Espenberg et al., 2022).

Paljud madalama kvalifikatsioonitasemega töötajad rändavad üksi, ajutiselt ja saadavad regulaarselt suure osa sissetulekust kodumaale, et toetada maha jäänud peresid. Seevastu on kõrgema kvalifikatsioonitasemega migrandid tõenäolisemalt pärit jõukamatest peredest, rändavad koos pereliikmetega ja asuvad elama sihtriiki pigem püsivalt. Kuigi nad võivad suuremaid summasid päritoluriiki ka saata, teevad nad seda tavaliselt harvemini. (Maailmapank, 2024) Eesti olukord on sarnane, st tippspetsialistid rändavad koos peredega ning oskus- ja lihttöölised pigem üksi. PPA andmetel toob tööle asumise aastal²⁴²⁴ pereliikmed kaasa ligi viiendik välistöötajatest. Samas tippspetsialistide hulgas on osakaal üle 40% ning kvoodi all olevate ametialade esindajate seas 10–20%.²⁵²⁵ Tuleb arvestada, et peresid tuuakse kaasa ka edasistel aastatel. Erinevalt kõrgepalgalisest ei too lihttöötaja peret kohe kaasa, sest elamistingimused ei võimalda seda. Neil võtab paremate elutingimusteni jõudmine palju enam aega ning pere võib järele tulla ka aastate pärast.²⁶²⁶

Välistööjõu mõju tööturule on akadeemilises kirjanduses vaadeldud enamasti mõjuna tööhõivele, tööpuudusele ja sissetulekule/töötasule. Sisserände mõju analüüsimisel tööhõivele, tööpuudusele ning palkadele on oluline võrrelda kohalike ja välistöötajate suhtelist inimkapitali taset ning seejärel seda, mil määral sisserändajad kohalikku tööjõudu täiendavad või asendavad. Kasutades lihtsat neoklassikalise majandusteooria nõudluse ja pakkumise tasakaalu käsitlust, näitavad Eamets ja Pataccini, et nõudlusepoolne sisseränne (enamasti valgekraed) mõjutab kohalikku tööturgu positiivselt ning pakkumisepoolne (enamasti sinikraed) negatiivselt, sealhulgas palku ja tööpuudust. Tegelik elu on siiski alati keerulisem ja mitmekesisem. (Eamets & Pataccini, 2017) Nagu kirjeldavad Privara jt (2023), on uuringud jõudnud rände efektide suhtes tööpuudusele sihtriigis erinevatele järeldustele: kui Ozekicioglu (2019) leidis, et rändel on tööpuuduse suurenemisele statistiliselt oluline efekt, siis Ruist (2013) järeldas, et näiteks rahvusvahelise kaitse taotlejate ränne ei ole Rootsi tööpuudusele olulist mõju avaldanud.

Privara jt uuring vaatles vabatahtlike rändajate (töö-, õpi-, pere-, ettevõtlusränne) ja rahvusvahelise kaitse taotlejate mõju tööpuudusele ning keskmisele aastapalgale 2003.–2019. aastal 21-s ELi riigis (sh Eestis). Uuringu tulemused näitavad, et rahvusvahelise kaitse taotlejad ei mõjuta tööpuudust märkimisväärselt, kuid on statistiliselt olulise ja kergelt negatiivse mõjuga keskmisele aastapalgale osas ELi riikides. Teisalt on vabatahtliku sisserände kasvul üldiselt positiivne mõju, sest tööpuudus ei kasva, aga palgatase pigem kasvab. Autorid järeldavad, et sellised tulemused sõltuvad rahvusvahelise kaitse taotlejate ja töörändajate oskuste tasemest. Üldiselt on rahvusvahelise kaitse taotlejad vähem haritud või madala kvalifikatsioonitasemega, mistõttu nad võtavad vastu töökohti madalama palgaga kui püsielanikud ja seeläbi aitavad kaasa palkade vähenemisele neil ametialadel.

Kummatigi saavad kõrge kvalifikatsiooniga välistöötajad tänu rahvusvahelisele konkurentsile tõenäoliselt kõrgemat palka. See kinnitab Eametsa ja Pataccini (2017) järeldust, et vabatahtlikud töörändajad on nõutud ja seeläbi täiendavad kohalikku tööturgu, kuid rahvusvahelise kaitse taotlejad on pigem lisatööjõud ja sestap kohalikul turul konkurendiks. Selles on uuringu tulemused kooskõlas Dustmanni jt (2008) uuringuga, kes leidsid, et sisserände mõju tööturule sõltub oluliselt haridustasemest ja kohalike elanike oskustest võrreldes sisserändajatega. Samas on Ukraina sõjapõgenikest rahvusvahelise kaitse taotlejad hoolimata oma suhteliselt kõrgest haridustasemest Eesti tööturul pigem lisatööjõud, sest keelt oskamata ei konkureeri nad esialgu kõrgemat kvalifikatsioonitaset eeldavatele ametikohtadele. Seetõttu on ka tööpuudus nende seas veidi kõrgem kui Eestis keskmiselt.

Rändest tuleneb palgaootusega seotud mure: odavam välistööjõud pidurdab palgakasvu ka püsielanikel. Sanchez jt (2024) hindasid rände mõju palgajaotusele Saksamaal ELi idalaienemise järel, st töötajate vaba liikumise mõju ELis pärast üleminekuperioodi lõppu 2011. aastal. Uuringu tulemused näitasid, et vastupidiselt levinud arvamusele ei vähenda suurenenud ränne palku kõigis palgakategooriates. Kõrgema sissetulekuga töötajate palgad tõusid, mis viitab kõrge kvalifikatsioonitasemega püsielanike ja sisserändajate täiendavusele. Lisaks said püsielanikud rändest kasu kogu palgajaotuse ulatuses, sealhulgas madalama sissetulekuga töötajad. See viitab Saksamaa tööturu paindlikkusele integreerida sisserändajaid ilma püsielanike palka oluliselt mõjutamata. Siiski tuvastas uuring ka sisserände negatiivse mõju varasematele sisserändajatele, eriti madalaima palgakvintiili töötajatele. Nende palgad vähenesid uute madala kvalifikatsioonitasemega sisserändajate tõttu. See viitab asendusefektile, kus uustulnukad avaldavad survet sarnase, madalama oskustasemega töötajate palkadele.

Eestis ahendab sisserändajate võimalusi tööturule siseneda see, et nad ei oska riigikeelt. Sama kehtib ka paljudes teistes riikides. Näiteks Norra puhul on tööl hakkama saamiseks enamasti vaja osata norra keelt. 2004.–2013. aastal suurenes Norras immigrantide osakaal erasektori hõives 7%-lt 17%-le. Esines selge seos: mida rangemad olid keelenõuded ametikohal, seda väiksem osa sisserändajatest sellele ametikohale liikus; ja vastupidi. Ametikohtadel, kus sisserändajate osakaalu kasv oli kõige märkimisväärsem ja vajadus keeleoskuse järele kõige väiksem, kasvasid palgad kümne aasta vältel peaaegu viiendiku võrra aeglasemalt kui ametikohtadel, kuhu sisserändajaid liikus kõige vähem. Püsielanike heaolu sisseränne kümne aasta kokkuvõttes ei kahjustanud, sest suur osa neist, keda palgakasvu aeglustumine puudutas, hakkasid liikuma teistesse valdkondadesse, kus palk oli kõrgem. (Bratsberg, 2019) Sellist tulemust, et kohaliku oskusspetsiifilise tööjõu palgad taastuvad positiivsest pakkumisšokist hiljemalt viis aastat pärast sisserändajate sissevoolu, näitavad ka Edo ja Özgüzeli ²⁷²⁷ andmeanalüüsi tulemused. Lisaks leidsid nad, et sisserändest tulenev 1% töötajate arvu kasv vähendab püsielanike tööhõivet 0,8 protsendipunkti, kuid piirkondlik tööhõive taastub viis aastat pärast välistööjõu sissevoolu. Samas, mõju kõrgharidusega püsielanike tööhõive määrale lühiajaliselt puudub, kuid pikemas perspektiivis on mõju positiivne, samal ajal kui madalama haridustasemega püsielanike puhul oli mõju tööhõivele lühiajaliselt negatiivne ja pikemas perspektiivis puudus.

Edo ja Özgüel (2023) tuvastasid samuti, et tööturu institutsioonid (ametiühingud, kollektiivlepingud, alampalgad jt) mõjutavad oluliselt tööhõivet nii lühiajalises kui ka pikemas perspektiivis. See tähendab, et sisserände mõju on lühiajaliselt palju nõrgem tugevama tööturukaitsega riikides, pikemas perspektiivis on mõju peaaegu olematu. Seevastu põhjustab sisseränne piirkonna püsielanike tööhõive vähenemist nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis piirkondades, kus tööturu institutsioonid on nõrgad. Tööturu institutsioonide kaitsvat mõju kodumaisele tööhõivele kinnitavad ka Edo ja Rapoporti (2019) tulemused – kõrge miinimumpalga nõue kaitseb püsielanikke tööturul konkurentsi eest, mida põhjustab võrreldavate oskustega sisserändajate vool.

Lisaks palgaküsimusele arutletakse tihti ka selle üle, et liht- ja oskustöötajate hõlbus kättesaadavus vähendab ettevõtete vajadust töötajaid koolitada ja protsesse uuendada, sealhulgas automatiseerida ja digitaliseerida. Šveitsi piirilähedaste ettevõtete seas, kes palkavad suures ulatuses piiriülest tööjõudu, korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, kas välistöötajate kättesaadavus vähendab töökohal toimuva väljaõppe ulatust, mida (Šveitsi) ettevõtted kohalikele töötajatele pakuvad. Sellises olukorras, kus välistööjõu pakkumine on peaaegu piiramatu, võiks eeldada, et ettevõtted toetuvad vähem kohalikele töötajatele ja vähendavad töökohal toimuvat väljaõpet (nt praktikakoolitus). Analüüs aga ei näidanud sellist negatiivset mõju, vaid pigem mõju puudumist nii kohalike värbamisele kui ka väljaõppele. Autorid leidsid, et selle üllatava tulemuse taga olevatest mehhanismidest olulisim on mastaabiefekt: ettevõtted lihtsalt kasvasid suuremaks, eriti tootmis- ja kaubandusvaldkonnas, mistõttu palkasid rohkem iga taseme töötajaid. Teisisõnu, välistööjõu lihtne kättesaadavus aitas ettevõtetel kasvada. (Glitz & Rapoport, 2024)

Uuringute põhjal võib öelda, et rändepoliitika kujundamisel peaks arvestama järgmiste aspektidega.

• Demograafilised trendid, väärtuste muutumine, aga ka haridussüsteemi mittevastavus tööturu vajadustele tingib suureneva välistööjõu vajaduse.
• Rände mõju riigi majandusele ja sotsiaalsüsteemile sõltuvad nii rände eesmärgist (tööränne, õpiränne, sõjapõgenikud jne) kui ka kestusest. Tööränne toob riigile rohkem tulu, samas pererände mõju on keerulisem.
• Eristada tuleb vabatahtlikku sisserännet (töö-, pere-, õpiränne) ja rahvusvahelise kaitse taotlejate rännet (nt sõjapõgenikud). Esimeste riiki sisenemise lubamist saab riik paremini reguleerida. Samas on mõlemal rändetüübil mõju tööturule olemas, kuigi erinev. Vabatahtlikku rännet juhib enamasti nõudlus, kuigi õpiränne ja ka pereränne võivad põhjustada suuremat pakkumist tööturul. Sõjapõgenike ränne põhjustab tööturul pakkumise suurenemist ja eelkõige lihtsamatel, riigikeele oskust mittenõudvatel ametialadel.
• Üldjuhul on nõudlusel põhinev ränne riigi majandusele ja tööturule positiivne, kuid lisaks tuleb arvestada sotsiaal-kultuuriliste mõjuritega, mida siinses uuringus ei käsitletud.
• Sisserände mõju tööturule, rände kestus ja kaasnev pereränne sõltub välistöötaja kvalifikatsioonist, mistõttu võiksid töörändele seatavad kriteeriumid erineda olenevalt välistöötaja oskuste tasemest.
• Negatiivne mõju asukohariigi palkadele sõltub sellest, kui palju konkureerib välistööjõud kohaliku tööjõuga, ehk sama oskustasemega inimeste suurem pakkumine võib vähendada palkasid või aeglustada palgatõusu. Seetõttu on eesmärgipärane soodustada välistööjõu sisserännet valdkondades, kus on tööjõupuudus.
• Intensiivne sisseränne võib põhjustada püsielanike hõive mõningast langust, kuid eelduslikult see mõju tasandub umbes viie aastaga.
• Parem ligipääs kvalifitseeritud tööjõule peaks kasvatama ettevõtete võimekust.
• Ametiühingutel ja teistel tööturu institutsioonidel on oluline roll püsielanike huvide kaitsel. Eestis on selliste organisatsioonide mõju suhteliselt vähene, mistõttu ongi riigi roll püsielanike huvide kaitsel suurem.

Viimastel aastatel kiiresti kasvava oskuste ja tööjõu puudujäägi taustal ning pärast Covid-19 pandeemiast tulenevate liikumispiirangute lõppemist suurendasid ELi liikmesriigid oma jõupingutusi töörände lihtsustamiseks. Tööränne on suuresti liikmesriikide pärusmaa, mistõttu on peaaegu võimatu esitada lühidalt ja ülevaatlikult kõiki viimaste aastate algatusi. Näiteks on need õigusaktide vastuvõtmine töörände hõlbustamiseks, suuremad rändekvoodid KRKdele, tööjõupuudusega ametialade nimekirjade pikendamine, eriload konkreetsete ametikohtade täitmiseks (tervishoius), tööotsingu viisade kehtestamine, elamisloa kiirmenetlus spetsialistidele, kvalifikatsiooni tunnustamise tõhustamine ja lihtsustamine, rahvusvahelise kaitse taotlejatele (piiratud) juurdepääsu avamine tööturule menetluse ajal, rände- ja liikuvuslepingu lepingute sõlmimine Euroopa-väliste partnerriikidega ja uued institutsionaalsed raamistikud, et soodustada välistöötajate tööhõivet ja toetada aktiivselt nende värbamist päritoluriikides. (ICMPD, 2024)

Kvalifitseeritud töötajate meelitamine kriitiliste ametialade tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks on ELis ja liikmesriikides prioriteet. 2023. aastal esitas Euroopa Komisjon oskuste ja talentide liikuvuse paketti (Skills and Talents Mobility Package) uusi algatusi, sealhulgas ELi talentide reserv (EU Talent Pool), et kokku viia ELi tööandjad tööotsijatega kolmandatest riikidest ja leevendada tööjõupuudust ELi liikmesriikides. Selleks, et lihtsustada töötajate vastuvõtmist kolmandatest riikidest eelkõige kõrget kvalifikatsioonitaset eeldavatele ja tööjõupuuduses ametitele, teatasid 16 Euroopa rändevõrgustiku (EMN) liikmesriiki²⁸²⁸, et muutsid 2023. aastal elamisloa taotlemise nõudeid leebemaks, laiendasid sisserännet lubavate tööjõupuuduses ametite nimistuid ja lihtsustasid menetlusi. Viisteist EMNi liikmes- ja vaatlejariiki²⁹²⁹ võtsid kasutusele meetmed, mis hõlbustavad üliõpilaste ja teadlaste riiki sisenemist ja seal viibimist. Samas neli riiki³⁰³⁰karmistasid õpirände nõudeid. (EMN, 2024)

Kolmandatest riikidest pärit töörände reguleerimisel on riikide vajadused ja teguviisid väga erinevad ning need muutuvad viimastel aastatel pidevalt. Kõige enam kasutatavad töörände reguleerimise meetmed on tööturutest, palgakriteerium, kvoodisüsteem ja tööjõupuudusega ametialade nimistud. Tihti on neid meetmeid ka omavahel kombineeritud. Millised meetmed ühele või teisele riigile sobivad, sõltub kontekstist. Meetmete rakendamisel tuleb analüüsida erinevaid rände aspekte, sh rände sotsiaal-kultuurilist mõju siseturvalisusele ja ühiskonna sidususele, mida siinses uuringus ei käsitleta. Meetmete sobilikkust mõjutab muu hulgas töörände kestus, tööturukaitse vajadus, aga ka tegevusalati erinev kvalifitseeritud tööjõu vajadus.

Töörändel eristatakse kolme kategooriat: alaline ehk pikaajaline, ajutine ehk tähtajaline ja lühiajaline hooajatööränne (üldjuhul 3–9 kuud). Vaatleme kõiki kolme kategooriat eri riikide näitel.

Osa sihtriike on alalise sisserände teekonna kujundamisel keskendunud sisserändaja integratsioonivõimekusele. Integratsioonivõimekus on ka ELi pikaajalise elamisloa andmisel üks kriteeriumitest. Paljudes riikides tuleb alalise elamisloa saamiseks läbida integratsiooni test, samuti tõendada riigikeele oskust. Üks võimalus seda tuvastada on punktisüsteemi alusel nagu Kanadas ja Uus-Meremaal. Taotlejaid hinnatakse teatud kriteeriumite alusel nagu oskused, keelteoskus, sotsiaaldemograafilised tunnused ning need võimalikud sisserändajad, kes koguvad piisava arvu punkte, saavad alustada sisserände protsessi, mis tavaliselt viib naturalisatsioonini. Kanada punktisüsteem põhineb sisserändaja potentsiaalil edu saavutada, samas Uus-Meremaa eelistab enamasti juba kvalifitseeritud migrante. (Vt ka RITA-Rände aruannet punktisüsteemi rakendamisest). Punktipõhist süsteemi on rakendanud ka Austraalia. Kuni 1990. aastate keskpaigani pakkus see kvalifitseeritud migrantidele alalise sisserände võimalusi, kuid nüüdseks on seda edasi arendatud ning süsteem keskendub enam parimate tööleidmise võimalustega inimestele. (Maailmapank, 2024)

Hulk OECD riike on hakanud üha enam kasutama ajutisi (tähtajalisi) rändevorme, sealhulgas püsivalt elama asumise esimese etapina. Näiteks Austraaliasse saabusid kuni 1990. aastate keskpaigani peaaegu kõik riiki lubatud välistöötajad alaliste ümberasujatena. Tänapäeval tuleb kolmveerand migrantidest ajutise tööviisa alusel. See viisa toimib katseajana, enne kui sisserändajad saavad taotleda alalise ümberasuja staatust. Kanadas on samuti ajutise rände maht alalist ümberasumist ületanud. (Maailmapank, 2024) Ka ELi riikides on sarnane teekond, et esmalt saabutakse ajutise või tähtajalise loaga ja teatud aja resideerimise järel saab taotleda püsivat elamisluba.³¹³¹

Paljud riigid kasutavad hooajatöötajate leidmiseks hooajalisi rändeprogramme, et täita teatud valdkondade tööjõupuudust. Hooajatöötajaid eristab ajutisest rändevormist, et see ei ole mõeldud riiki elama asumise esimese etapina, vaid ongi ainult lühi- ehk hooajaline. See lähenemine on osutunud migrantidele, päritoluriikidele ja sihtriikidele mitmes mõttes vastastikku kasulikuks. Näiteks sõlmisid Hispaania ja Maroko juba 2001. aastal kahepoolse lepingu, mis lubas marokolastel töötada Hispaania põllumajanduses kuni üheksa kuud aastas. Hispaanial on sarnased programmid ka Ladina-Ameerika riikidega, nagu Honduras, Colombia ja Ecuador (vt ka allpool: koostööpartnerlus). Poola annab põllumajandus- ja turismisektori tööandjate taotlusel välja hooaja töölubasid kuni üheksaks kuuks.³²³² Sarnased hooajatöötajate programmid on kasutusel ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal ja Ameerika Ühendriikides. Hooajaline põllumajandustöötajate programm toob aastas Kanadasse 20 000 töötajat Mehhikost ja Kariibi mere piirkonna riikidest tööajaga kuuest nädalast kuni kaheksa kuuni. Tagamaks, et hooajatöötajad ei rikuks viisarežiimi, lubavad mõned riigid töötajatel järgmisel hooajal tagasi pöörduda, kui nad vastavad lähteriiki tagasipöördumise reeglitele. Nõuetele vastavuse määr on olnud kõrge nii Kanadas, Uus-Meremaal kui ka Hispaanias. (Maailmapank, 2024)

Töörände kestus on lõimumise seisukohalt oluline tegur. Sihtriikide jaoks lahendab ajutine ja hooajaline tööränne tööjõuvajadust, vähendades samal ajal keskpika perioodi sotsiaalseid mõjusid. Näiteks ei lubata hooajatöö programmi kaudu sisserändajatel tavaliselt perekonda kaasa tuua.³³³³ Seetõttu on lühiajaliste töötajate soov kohalikust kultuurist ja keelest aru saada vähene. Ka tähtajaliste töölubade pikendamisel ja uuendamisel võivad integratsiooniprobleemid isegi suureneda, sest ajutised load vähendavad motivatsiooni omandada riigikeelt ja panustada kohalikku kultuuri ning sotsiaalvõrgustikesse. (Maailmapank, 2024) Parema lõimumise huvides võiks eesti keele ja kultuuri õpe olla kergesti kättesaadav ka viisa ja lühiajalise töötamise registreeringuga inimestele, eriti kui neid nähakse edaspidi pikemaajaliste töötajatena.

Kolmandatest riikidest töörände reguleerimise meetmeid on kahesuguseid: kohalikku tööjõudu kaitsvad ja seda võimestavad (vt tabelit 1). Tihti neid kombineeritakse: tööturu kaitsemeetmeid kasutatakse rohkem lihttööliste ja oskustöötajate puhul ning võimestamise meetmeid rohkem spetsialistide värbamisel. Leidub ka ristkasutust, näiteks kiirmenetluse ehk fast-track-skeeme kombineeritakse palgakriteeriumitega või tööjõupuudusega ametialasid kvoodisüsteemiga. Allpool on kirjeldatud meetmeid, tuginedes riikide praktikatele.

Tööturutest

ELi riikides on kolmandatest riikidest töörände reguleerimisel kõige laiemalt kasutusel tööturutest (labour market test – LMT). Liikmesriigid rakendavad LMTsid erineval viisil. Üldiselt jäetakse märkimisväärne roll tööandjatele ja riiklikele tööturuasutustele. See tähendab, et tööandja, kes soovib välistöötajat palgata, peab tõestama, et kohalikult tööturult ei õnnestu tal asjaomase kvalifikatsiooniga tööjõudu leida. Ka kontrolli kestus on liikmesriikides erinev. Tööturutesti nõue ei laiene tihti töörändajale, kui ametiala on sihtriigi tööjõupuudusega ametialade nimistus või mõne muu erandi all. Näiteks Horvaatias ei pea testi kohaldama kuni 90 päeva hooajalise töötamise korral turismis, toitlustuses, põllumajanduses ja metsanduses ning ametites, mis on Horvaatia tööhõiveameti kinnitatud nimekirjas. (EMN, 2021)

Palgakriteerium

Teine tööturu kaitsemeede on palgakriteerium, mis võib kohalduda kõigile töörändajatele või teatud sektoris või ametialal. Palgakriteeriumi eesmärk on kaitsta sihtriigi tööturgu odava tööjõu sissetoomise eest. Palgakriteeriumi rakendamine tähendab, et värvatavale töötajale tuleb maksta vähemalt teatud suuruses töötasu. Näiteks Rootsis peab migratsiooniamet kinnitama, et hea sissetuleku nõue on täidetud. Hea sissetulek tähendab, et taotleja brutokuupalk peab olema vähemalt 80 protsenti Rootsi Statistikaameti avaldatud mediaanbrutopalgast. Lisaks peab brutokuupalk olema kooskõlas kollektiivlepingute, eri- või ametiala tavadega. Võib juhtuda, et palk, mis on kollektiivlepingute või eri- või ametiala tavadega kooskõlas, jääb siiski alla 80% mediaanpalgast. Sellisel juhul peab kuupalk tööloa saamiseks ulatuma ikkagi vähemalt 80 protsendini taotlemise hetkel kehtinud mediaanbrutopalgast, sõltumata sellest, kas tegemist on täis- või osalise tööajaga.³⁴³⁴

Ka Taani kasutab järjest enam palgakriteeriumi alusel töölubade andmist, sealjuures on kehtestatud kaks palgakriteeriumi. Tippspetsialistide värbamiseks kehtib alates 2008. aastast palgakriteerium, mis 2024. aastal on 64 000 eurot aastas. Oskustöötajate värbamiseks kehtib alates 2023. aastast palgakriteerium, mis 2024. aastal on 52 000 eurot aastas. Oskustöötajate puhul peab ettevõte tegema töötaja leidmiseks ka tööturutesti.

Palgakriteeriumit kasutatakse ka selleks, et kutsuda riiki teatud vanuses töötajaid. Näiteks Hollandis on soodsam palgakriteerium noortele vanuses kuni 30 eluaastat.³⁵³⁵ Saksamaal puudutab palgakriteerium aga keskealisena tööle asuvaid välismaalasi. See tähendab, et üle 45-aastasena esimest korda Saksamaale tööle asudes peab Saksamaal tehtav töö võimaldama teenida vähemalt 49 830 eurot brutoaastapalka (2024. aasta seisuga) või peab tööandja tõendama, et inimesel on piisav pensionitagatis.³⁶³⁶ Sellega püüab riik vähendada tulevast pensionikoormust.

Riikides,³⁷³⁷ kus välistööjõu palgakriteeriumeid ei ole esitatud, kehtivad neile samad reeglid, mis püsielanikele ehk miinimumpalk ja kollektiivkokkulepetes märgitud tasu. (EMN, 2018)

Punktisüsteem

Paljud riigid (sh Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, Jaapan, Iisrael, Lõuna-Korea) tuginevad rändepoliitikas sisserändajate oskuste hindamisele. Hindamiskriteeriumid määrab riik ning seda nimetatakse punktisüsteemiks. See tähendab, et välismaalaste omadustele (haridus, vanus, töökogemus, keeleoskus, töökoha või pakkumise olemasolu jms) omistatakse teatud arv punkte, mille alusel saab neid järjestada. Riik sätestab selliste tunnuste komplekti, mis eeldatavasti võimaldab inimesel kergemini ühiskonda lõimuda (nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes) ning vastata ettevõtete tööjõu vajadusele. Punktisüsteemis teatud lävendi ületajatele võimaldatakse elamis- ja töötamisluba lihtsustatud korras. (Tammaru et al., 2021) Üldiselt kasutavad riigid tööandjapõhiseid meetmeid, vähem riike kasutab punktisüsteemi. Viimastel aastatel on rohkem hakatud kasutama nende kahe hübriidlahendust just ajutiselt alalise töörände teekonna kujundamisel.³⁸³⁸ Ehk siis riiki sisenemisel kasutatakse enam tööandjapõhiseid meetmeid (töökoha olemasolu) ning seejärel alaliselt riiki jäämisel kasutatakse punktisüsteemi.

Sisserände kvoot

Paljudes riikides kasutatakse kvoodisüsteemi ehk sisserände piirmäärasid, mis võivad kohalduda kogu sisserändele, teatud sektoritele või ametialadele. See tähendab, et sisserändele on kehtestatud (üldjuhul) aastane piirmäär, millest rohkem elamis- ja töölubasid ei väljastata. Piirmäärade kehtestamise mõte on hoida sisseränne arvuliselt kontrolli all ning ka aastate lõikes stabiilne. Näiteks Kreekas on loodud kvoodisüsteem tööjõu puudujäägiga ametite tööjõuvajaduse katmiseks. Kreeka rändeseaduse kohaselt antakse igal teisel aastal välja valitsuse otsus, mis määrab välistöötajatele mõeldud vabade töökohtade ja nende ametialade piirarvu Kreeka eri piirkondades järgmiseks kaheks aastaks. Eristatakse kahte tööstaatuse kategooriat: a) hooajatöö (kuueks kuuks) ja b) vähemalt aastane töö. (EMN, 2019)

Samas Itaalias määrati töö- ja ettevõtlusrände kvoodid varem igal aastal ja avaldati seejärel peaministri määrusega (Decreto Flussi). Selleks saatsid kõik Itaalia piirkonnad statistika KRKde kohta oma territooriumil ja sellest tuleneva prognoosi järgmiseks kolmeks aastaks. (EMN, 2019) Alates 2023. aastast määratakse kvoodid kolmeks aastaks ja need on jagatud kolmeks: FIE, töötamine ja hooajatöö. Aastateks 2023–2025 kinnitatud kvoodid kasvavad järk-järgult ³⁹³⁹. Töötamise kvoodi puhul on nimetatud ka tegevusvaldkonnad⁴⁰⁴⁰: autotransport, ehitus, turismi-majutussektor, mehaanika, telekommunikatsioon, toiduainetööstus, laevaehitus, bussitransport, kalandus, juuksurid, elektrikud ja torulukksepad⁴¹⁴¹. 2024.aasta kvoodiga lubatud sisserände osakaal on 0,26% Itaalia püsielanikkonnast.⁴²⁴²

Osa riike on kvoodisüsteemist ka loobunud. Näiteks 1. jaanuaril 2021 asendati Horvaatias KRKdele töölubade väljastamise kvoodisüsteem tööturutestiga.

Tööjõupuudusega ameti- või tegevusalade nimistud

Tööturu võimestamise meetmetest on pea pooles ELi riikidest kasutusel tööjõupuudusega ameti- või tegevusalade nimistud, mis võimaldavad neile aladele tööjõudu kolmandatest riikidest lihtsamini värvata. Tihti tähendab see, et tööturutesti ei ole vaja teha. Meetmed võivad riigiti oluliselt erineda. Näiteks Soome migratsiooniamet jälgib riigistatistikaameti koostatud tööturubaromeetrit (Ammattibarometri⁴³⁴³), kuid see on töölubade andmisel ainult soovituslik. Malta on välja valinud neli valdkonda – IT ja mängutööstus, finants- ja õigusvaldkond, farmaatsia ja meditsiin ning turism –, kuhu oodatakse tippspetsialiste, kelle aastapalk peab olema vähemalt 30 000 eurot. Ühendkuningriigis on kasutusel shortage occupation codes⁴⁴⁴⁴ ja Saksamaal on nimekiri, mis võimaldab teatud ametikohtadele kandideerides saada kergemini elamisluba.

Läti tööjõupuudusega ametialade nimistu koostab majandusministeerium. Nimistus on ainult kõrge kvalifikatsioonitasemega ametialad. Tööandjatelt on tulnud ettepanekuid lisada nimistusse oskustöötajaid, näiteks veoautojuhte, aga seni ei ole seda tehtud. Nimistusse kuuluvate ametialade puhul lüheneb tööturutesti aeg⁴⁵⁴⁵ (30 tööpäeva asemel 10) ja KRKdel on lubatud taotleda tähtajalist elamisluba Lätis (muude ametialade puhul tuleb luba taotleda Läti saatkonnas välismaal). (EMN, 2019)

2018.aastal jõustus Poolas määrus, mis lihtsustas tööloa andmise korda konkreetsel ametialal tööle asumisel. Määrusega kehtestati tööjõupuuduses ametialade nimistu, milles on 289 ametit. Nendel ametialadel väljastatakse tähtajaline elamis- ja tööluba ilma tööturutestita, mis lühendab menetlust kahe- kolme nädala võrra. (EMN, 2019)

Taanis on tööjõu hankimiseks kolmandatest riikidest kasutusel kaks ametialade nimistut (vt tabelit 2). Mõlemad nimekirjad tuginevad on tööturu analüüsist ilmnenud tööjõupuudusega ametialadele. Lisaks saavad ameteid lisada regionaalsed tööhõiveametid ja teised asjaomased institutsioonid. Nimekirja uuendatakse kaks korda aastas. Ametinimetus püsib nimekirjas vähemalt kaks aastat. Suund on aga liikuda puudujäägiga ametialade nimekirjade skeemidest pigem palgakriteeriumiskeemideni, eriti kõrgepalgaliste ja kõrgharidusega töökohtade puhul. Näiteks 2023. aastal anti vaid 200 tööluba positiivse nimekirja skeemi alusel ja 10 000 luba palgakriteeriumi skeemi alusel.

Usaldusväärse tööandja skeem

Selleks, et kiirendada kolmandatest riikidest tööjõu värbamise protsessi, on riigid rakendanud nn usaldusväärse tööandja (Trusted Employer) meedet. Ettevõtja, kes soovib välistöötajaid värvata, on läbinud kontrolli ja saanud nõuetelevastavuse sertifikaadi, tänu millele saavad tema värvatavad töötajad elamisloa taotlemise protsessi läbida kiiremini. See vähendab nii ettevõtja kui ka riigi halduskoormust. 2023. aastal olid ELis samalaadset skeemi rakendanud Soome, Iirimaa, Itaalia, Holland ja Portugal.

Tööotsimise viisa

Austrias, Saksamaal, Portugalis, Rootsis ja Araabia Ühendemiraatides lubatakse töö leidmiseks riiki tulla välistöötajatel, kes vastavad tööotsimise viisa kriteeriumitele. (Maailmapank, 2024) See meede sarnaneb punktisüsteemiga, ainult tulemuseks ei ole pikaajaline elamisluba, vaid tähtajaline viisa töö otsimiseks, mille tulemuslikkuse korral saab taotleda elamisluba töötamiseks.

Startup-viisa

Järjest jõudsamalt on ELi riikides võetud kasutusele meetmeid, mis on suunatud iduettevõtjate meelitamiseks riiki, kiirendades viisa ja elamislubade protsessi. Talendimeetme puhul oli Eesti üks esimesi, kes rakendas startup-viisat. Eesti startup-viisa programm aitab kolmandatest riikidest asutajatel kasvatada oma iduettevõtet Eestis. Taotlejatel peab olema uuenduslik ja skaleeritav äriidee ning prototüüp (minimum viable product). Viisa antakse esialgu kuni aastaks ja seejärel saab taotleda elamisluba iduettevõtluseks, mis antakse kuni viieks aastaks ning mida saab pikendada. Lisaks on olemas ka scale-up- viisa programm, mis on mõeldud juba kasvufaasis ettevõtetele.⁴⁶⁴⁶ Sarnase eesmärgiga startup-viisat on Euroopas rakendanud ka Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi, Taani, Läti ja Leedu.

Muud programmid talentide meelitamiseks

Peale startup’ide on riigid algatanud ka teisi kõrge kvalifikatsioonitasemega talentide meelitamise programme. Näiteks Iirimaa lõi 2016. aastal riikliku algatuse Tech/Life eesmärgiga parandada Iirimaa kui tehnoloogiavaldkonna karjäärisihtkoha mainet ning meelitada riiki aastas kuni 3000 IKT-spetsialisti. Projekti turundust tehti platvormi X (endine Twitter) ja LinkedIni kaudu, samuti loodi eraldi veebileht techlifeinireland.com.⁴⁷⁴⁷

Kiirmenetluse ehk fast-track-skeemid

Riigid rakendavad tippspetsialistide värbamiseks kiirmenetluse ehk fast-track-skeeme. Need võimaldavad kvalifitseeritud välistööjõu lihtsat ja kiiret ligipääsu. Fast-track-süsteemis vaadatakse teatud valdkondadesse või ametikohtadele tööle tulevate välismaalaste taotlused läbi kiirendatud või lihtsustatud korras ja lühemate menetlustähtaegadega või rakendatakse muid soodustusi-erisusi (nt tuleb loa taotlemisel esitada vähem tõendeid). Näiteks Taanis põhineb skeem palgakriteeriumil ning ettevõte peab olema ka sertifitseeritud ehk läbinud usaldusväärse tööandja hindamise. Soomes on fast-track- programmi alusel spetsialistidel võimalik saada elamisluba kahe nädalaga.⁴⁸⁴⁸

Lätis hakati 2024. aastal kavandama nn rohelise koridori algatust (green corridor initiative). Maikuus vastu võetud sisserännet puudutavate muudatustega nimetati prioriteetsed majandussektorid ja loodi alus nendesse välistööjõu värbamise kiirendamiseks. Prioriteetsed sektorid on IKT, biomajandus, nutikad materjalid ja fotoonika, biomeditsiin ja farmaatsia, globaalsed äriteenused, energeetika ning lisaks ehitus, transport ja logistika juhul, kui nad pakuvad teenuseid ja infrastruktuuri vähemalt ühes eespool nimetatud valdkonnas. Nende sektorite välistöötajate taotlusi teenindatakse saatkondades eelisjärjekorras, samuti antakse elamisluba kiirendatud korras. Algatuse eesmärk on suurendada suure lisandväärtusega, ekspordile suunatud investeeringuid Lätis ning luua keskkond uuenduslike toodete, teenuste ja tehnoloogia katsetamiseks.

Töörände lihtsustamise huvides on järjest enam hakatud kasutama kolmandate riikidega partnerluslepinguid, mis hõlmavad tihti laiemat rahvusvahelist rändekoostööd, sealhulgas ebaregulaarse ja -seadusliku rände ennetamist. Siiski pööravad riigid järjest enam tähelepanu ka töörände koostööle töörände lihtsustamise (sh hooajatöötajate vahendamine), noorte õpi- ja töörände soodustamise ning töörändajate ladusama lähteriiki tagasipöördumise soodustamise kaudu.

Üks rahvusvahelise rändekoostöö näide on üleilmsed oskuste partnerlused (Global Skills Partnerships, Skills Mobility Partnership) ning muud lähte- ja sihtriikide vahelised kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud, mis põhinevad tihti tööjõu koolituse pakkumisel. Sellise partnerluslepingu puhul tagab sihtriik – kas valitsus või erasektor – potentsiaalsete migrantide koolitamise, et nad omandaksid sihtriigi tööturul vajaliku kvalifikatsiooni. Koolitus korraldatakse lähteriigis. Sellest saavad kasu kõik koolitusel osalenud õppijad, ka need, kes jäävad lähteriiki ja sealsele tööturule. Selleks, et sellised skeemid oleksid tõhusad, peavad need olema turupõhised ja toimuma erasektori olulisel osalusel. (Maailmapank, 2024) Oskuste partnerluse alla loetakse järgmised skeemid: (1) koolitus lähteriigis koos töötamise võimalusega sihtriigis; (2) stipendiumid sihtriigi kõrgharidust omandavatele rahvusvahelistele üliõpilastele; (3) praktika ja koolitus sihtriigis, (4) valdkondlikud värbamisprogrammid (nt õendus), mille raames sihtriigi institutsioonid teevad koostööd partnerasutuste või päritoluriigi värbajatega, et koolitada konkreetseid nõutud oskusi (nt keel); (5) sihtriigi standarditele vastav kutseõpe lähteriigis; (6) kutseõpe sihtriigis jt.

Et lihtsustada tööjõu liikuvust ja leevendada oskuste nappust, on Euroopa Komisjon alates 2021. aastast asunud sõlmima koostööleppeid kolmandate riikidega. Koostöölepped on sõlmitud Egiptuse, Maroko, Pakistani ja Tuneesiaga ning 2024. aasta juulist Bangladeshiga. Koostöölepete eesmärk on edendada rändekoostööd ning soodustada legaalset rännet, samuti tagada, et tööjõu liikumine oleks jätkusuutlik ja kasulik nii siht- kui ka lähteriigile.⁴⁹⁴⁹ Kõik ELi riigid, kes on huvitatud koostööst nimetatud riikidega, on saanud ümarlaua vormis teha kindlaks vastastikust huvi pakkuvad valdkonnad ja ametialad. Lisaks sellele, et koostööhuvi oskuste arendamisel ja kvalifikatsioonide tunnustamisel on suur, võib partnerlus toetada ja tugevdada ka töötestimist teatud ametialade jaoks, parendada koolituste kvaliteeti lähteriigis, edendada keelekursusi jms.⁵⁰⁵⁰

Euroopa talendipartnerluse ja koostöölepete alusel sõlmis näiteks Itaalia 2023. aastal lepped Egiptuse, Tuneesia ja Marokoga. Koostöös Egiptusega luuakse Itaalia-Egiptuse tööhõivekeskust (Italian-Egyptian Employment Centre), mille eesmärk on koolitada turismi- ja majutussektori töötajaid. Algatusega teevad tihedat koostööd Itaalia Arengukoostöö Agentuur, Egiptuse valitsus ja Itaalia saatkond Kairos. Tuneesia ja Marokoga alustati programmi „THAMM plus“, mille eesmärk on leevendada oskustöötajate puudust Itaalia mõnes piirkonnas (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna). Kolme aasta vältel peaks programmiga liikuma Itaalia mehhatroonikasse ca 500 Maroko ning ehitusse ca 2000 Tuneesia oskustöötajat. Mõlema riigi jaoks on need suure lisandväärtusega valdkonnad. Mobiilsuskava hõlmab kutse- ja keeleõpet mõlemas riigis, millele järgneb kvoodi alt vabastatud tööle rakendamine Itaalias.⁵¹⁵¹

Soome rakendab alates 2020. aastast majandus- ja tööhõiveministeeriumi eestvedamisel programmi Talent Boost, mille eesmärk on talentide riiki meelitamine ja riigis hoidmine (retaining talent). Programmi uuendati aastateks 2023–2027 ning Soome atraktiivsuse tõstmise kõrval seati eesmärgiks ka elamisloa menetluse lihtsustamine. Uuendatud programmis on värbamine suunatud nelja sihtriiki: India, Filipiinid, Brasiilia ja Vietnam. Sihtriigid valiti turuanalüüside ja välisministeeriumi uuringute põhjal, samuti analüüsiti Soome ekspordi ja riikideüleste teenuste osutamise muutusi. Programm on mõeldud kõrgharitud spetsialistide värbamiseks tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja tööstusvaldkonda, samuti hooajatöötajatele.⁵²⁵²

Austria sõlmis 2023. aastal vastastikuse mõistmise memorandumi kvalifitseeritud spetsialistide värbamiseks Filipiinidelt. Filipiinid on esimene riik, kellega Austria on sellise memorandumi sõlminud, ning see hõlmab kõiki tulevase koostöö valdkondi kvalifitseeritud tööjõu värbamise ja kutseõppekoostöö valdkonnas, sealhulgas regulatsioone ebaseadusliku rände vältimiseks. Töötajaid oodatakse enam tervishoiu, IKT-, turismi ja teeninduse valdkonda. (EMN, 2024)

Saksamaal on Triple-WIN-programm, kus tehakse mitme riigiga koostööd õdede värbamiseks ja väljaõppeks. Holland pakub stipendiume Hiina üliõpilastele. Austrial on noorte õpilasvahetuse ja praktikaprogrammid Austraalia, Iisraeli ja Araabia Ühendemiraatidega. Prantsusmaal on Uus-Meremaa, Argentiina, Maroko, Senegali, Tuneesia, Serbia jt riikidega noorte spetsialistide programm, mille abil saavad noored spetsialistid Prantsusmaale (olenevalt riigist) 12–18 kuuks tööle tulla. Bulgaaria on sõlminud lühiajalise (kuni aasta) ja hooajalise (kuni 9 kuud) töötamise lepingud Armeenia, Gruusia ja Moldovaga elamislubadeta töörändeks. (EMN, 2021)

Viimase viie aasta jooksul on Ladina-Ameerikast Hispaaniasse saabunud üle miljoni inimese, sealhulgas saabus enam kui pool neist 2022. aastal ebaseaduslikult. Et soodustada migrantide liikumist seaduslikke teid pidi, on Hispaania sõlminud kahepoolsed lepped näiteks Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, Colombia, Hondurase ja Guatemalaga. Lepete abil tehakse hooajalisi (ring)rändeprojekte (circular migration) ning on loodud eraldi kanalid kõrge kvalifikatsioonitasemega tööjõu liikumiseks. Lisaks allkirjastas Hispaania kolmepoolse leppe USA ja Kanadaga, et hõlbustada piirkondlikku koostööd Colombias, Guatemalas ja Costa Ricas ehk piirkondades, kus Hispaania on üks rände sihtriike. Sinna on loodud spetsiaalsed piirkondlikud keskused, mida haldavad rahvusvahelised organisatsioonid (nt ÜRO) ja mille eesmärk on hõlbustada rändega seotud menetlusi. (EMN, 2024)⁵³⁵³

Balti riigid rakendasid katseprojekti Digital Explorers. Projektiga anti noortele Nigeeria IKT-spetsialistidele võimalus Eesti, Läti ja Leedu IT-ettevõtetes töötada ja õppepraktikat teha. Näiteks Leedus oli 2019.–2021. aastal 13 IT-ettevõttes kaasatud 30 Nigeeria IKT-spetsialisti. Kuna projekt osutus edukaks, laiendatakse seda Digital Explorers II nime all Keenia, Armeenia ja Iraagiga. Aastatel 2023–2026 soovitakse projektiga koolitada 150 IKT-spetsialisti, pakkudes neile nii töökohti kui ka praktikavõimalusi.⁵⁴⁵⁴

See, kuidas ja milliste kriteeriumite alusel koostööriike valitakse, vajaks edasist põhjalikumat analüüsi, et kujundada Eestis seda liiki rände reguleerimise meetmeid teadlikumalt ja tõhusamalt.

Eestis rakendatakse nii tööturgu kaitsvaid kui ka võimendavaid töörände reguleerimise meetmeid. Seejuures erinevad meetmed mõnevõrra olenevalt rände kestusest. Kui palgakriteerium kohaldub nii lühi- kui ka pikaajalise rände puhul, siis sisserände piirarv ning Töötukassa luba kohaldub üksnes töötamiseks antava elamisloa puhul.

Tööturu kaitsemeetmed Eestis

Eestisse sisserände reguleerimise keskseks kaitsemeetmeks loetakse sisserände kvooti.⁵⁵⁵⁵ Välismaalaste seaduse⁵⁶⁵⁶ järgi on aastane sisserände kvoot Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. 2023. aastal oli piirarvuks 1307 ja 2024. aastal 1303 inimest. Piirarv kehtib üksnes KRKdele, kes soovivad tähtajalist elamisluba Eestis töötamiseks või ettevõtluseks. Piirarv ei kehti ELi kodanikele, pereliikmetele ega rahvusvahelise kaitse taotlejatele, sealhulgas Ukraina ajutise kaitse saajatele.

Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellele

• antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde;
• antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
• antakse elamisluba õppimiseks;
• antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
• antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;
• asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega läinud elama mõnda teise riiki;
• on Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Ühendkuningriigi kodanik;
• on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda läinud elama mõnda teise riiki (ehk elamisloa pikendamine);
• on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
• antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
• on endise Euroopa Liidu sinise kaardi valdajana Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;
• antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
• antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
• antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
• antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina.

Tööturu kaitseks rakendatakse ka tööturuteste. Eestis peab tööandja silmas pidama, et elamisloa alusel välismaalase palkamiseks peab tööandja saama Töötukassa loa (v.a tippspetsialisti puhul jm erandid). Töötukassa annab loa välismaalase töölevõtmiseks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) töökohta ei ole võimalik täita kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, ELi kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega; b) töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud, tuginedes Töötukassa andmetele ning arvestades tööturu olukorda.⁵⁷⁵⁷ Töötukassa luba ei pea taotlema muu hulgas iduettevõtte töötajad, tippspetsialistid, eksperdid, nõustajad ja konsultandid, samuti välismaalased, kes on omandanud Eestis kutseõppe (neljanda või viienda taseme) või kõrghariduse. Samuti on Töötukassa loa nõudest vabastatud ajutise viibimisalusega (sh viisa alusel) lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased.

Eestis rakendatakse ka palgakriteeriumit, see tähendab, et üldjuhul tuleb maksta välismaalasele vähemalt Eesti keskmist palka ning tippspetsialisti puhul 1,5-kordset keskmist palka (enne 2022. aastat kehtis tippspetsialistile kahekordse keskmise palga nõue). Pooleteisekordne palganõue vabastab tippspetsialisti tähtajalise elamisloa taotlemise kvoodipiirangust. Palgakriteerium ei kehti ka iduettevõttesse tööle asujatele ega välismaalastele, kes on Eestis omandanud kutseõppe (neljanda või viienda taseme) või kõrghariduse. Ajutise kaitse saanud ukrainlastele kehtib brutopalganõue 80% tegevusala keskmisest ning kasvuettevõtte⁵⁸⁵⁸ töötajatele kehtib 80% Eesti keskmisest brutopalgast. ELi sinise kaardi puhul on soodsam palganõue kehtestatud tööjõupuudusega valdkondadele – kui üldjuhul tuleb ELi sinise kaardi alusel töötamisel maksta välistöötajale vähemalt 1,5-kordset keskmist palka, siis välismaalaste seaduses kehtestatud tööjõupuudusega valdkondadele kohaldub 1,24-kordne palganõue. Palganõue ei erista täis- ja osalist tööaega, st eeldatakse, et töörändaja töötab täiskohaga.

Palgakriteeriumist on vabastatud ka hooajatöötajad, kes töötavad tegevusaladel, millel on hooajast sõltuvalt teatud perioodidel suurem nõudlus tööjõu järele. Hooajaliselt on lubatud töötada tööandja registreeritud (LTR) perioodiks, kuid mitte pikemalt kui 270 päeva 365 päeva jooksul.⁵⁹⁵⁹ Hooajatöö on lubatud teatud valdkondades nagu majutus, toitlustus, põllumajandus, metsandus ja toiduainetööstus.⁶⁰⁶⁰

Tööturu võimestamise meetmed Eestis

Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, ELi õiguse ja põhivabadustega. Sarnaselt teiste ELi riikidega on ka Eesti rändepoliitikas tehtud muudatusi kvalifitseeritud tööjõu ja talentide sisserände soodustamiseks. Nagu eespool kirjeldatud, oli Eesti üks esimesi, kes rakendas 2017. aastal startup-viisa meetme. Sellele lisandus 2023. aastal kasvuettevõtetele suunatud viisaprogramm, mis on mõeldud just kasvufaasis ettevõtetesse spetsialistide palkamiseks.⁶¹⁶¹

IKT-spetsialistidele loodi 2017. aastal erisus kvoodist ja kvalifitseeritud töötajate meelitamiseks loodi tippspetsialisti regulatsioon. Soodustatud kategooriatele on loodud erisusi nii kvoodist, palgakriteeriumist kui ka Töötukassa loa nõudest.

Kolmandate riikidega rändekoostöö on Eesti jaoks suhteliselt uus tegevus. Seni on Eesti eesmärk olnud luua koostöö kolmandate riikidega selleks, et hõlbustada tagasisaatmise protsessi isikutele, kellel puudub seaduslik alus riigis viibida. Eesti on sõlminud tagasisaatmise lepingud Usbekistani ja Kasahstaniga. Projektipõhiselt on Eesti osalenud ka Digital Explorersi programmis, kuid kahepoolset rände- või liikuvuslepet kolmanda riigiga seni sõlmitud ei ole.

Eesti riik ei ole veel rakendanud seadusega võimalikuks tehtud meedet kehtestada loetelu tööjõupuudusega valdkondadest või ametikohtadest, millel töötamiseks ei ole vaja Töötukassalt luba taotleda ning kohaldub valdkonna keskmise töötasu nõue (Eesti keskmise asemel). Välismaalaste seaduse § 181 lg 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada sellise loetelu käskkirjaga kuni kaheks aastaks. Loetellu lisataks valdkonnad, kus Eesti tööjõuturul esineb suur tööjõupuudus ning ei leidu nõutava kvalifikatsiooni, töökogemuse või haridusega tööjõudu. Samas ei jääb endiselt kehtima sisserände piirarv.

Üldistavalt võib öelda, et Eestis on töörännet puudutav regulatsioon killustunud, sest tööjõupuuduse leevendamiseks ja tööandjate nõudmistele vastu tulemiseks on riik kehtestanud järjest erandeid. Välistööjõu värbamise süsteem on keeruline ja tööandjate jaoks tihti raskesti jälgitav. Kolmest peamisest tööturumehhanismist – sisserände piirarv, palgakriteerium ja Töötukassa luba välismaalase tööle võtmiseks – kehtib hulk erandeid. Osa neist soosib teatud valdkondi (IKT-, startup, kasvuettevõtted), osa seab palganõudeid (IKT, tippspetsialistid, ELi sinine kaart). Praegu aktuaalne sisserände piirarvu suurendamine moodustab vaid väikese osa Eestisse saabuvast tööjõust. Seega tuleks kaaluda, kas otstarbekas on liikuda edasi regulatsiooniga, mis sätestab järjest enam erandeid või tuleks kogu töörändepoliitika üle vaadata ja seda muuta.

Peatükis on kirjeldatud meetmeid, mida riigid töörände reguleerimiseks kasutavad, keskendudes ELi pingutustele tööjõupuuduse leevendamiseks:

• Paljud riigid on liikunud etapipõhisele rändeteekonnale, kus esmalt saabub välistööjõud lühiajalise loaga ning seejärel saavad pikemat viibimist võimaldava loa.
• Parema lõimumise huvides tuleb välistöötaja integratsiooni toetada võimalikult varakult.
• ELi riigid on lihtsustanud rändeprotsesse, suurendanud kolmandatest riikidest pärit töötajate kvoote, loonud tööjõupuudusega ametite-valdkondade nimekirju, võimaldanud fast-track-skeeme ning loonud talentide meelitamise programme, sealhulgas startup-viisa, IKT-sektori programmid ja tööotsimise viisad. Ennekõike on lihtsustatud töötajate vastuvõtmist kõrge kvalifikatsioonitaseme ja suure tööjõupuudustega ametikohtadele. Seejuures pööratakse rohkem tähelepanu kvalifikatsiooni kiirele tunnustamisele.
• Tööturu kaitseks on levinumad meetodid tööturutest, palgakriteerium ja kvoot.
• Sektoripõhised töörände meetmed ja usaldusväärse tööandja sertifikaadid aitavad ettevõtetel kiiremini välistööjõudu värvata.
• Rändekoostöö kolmandate riikidega on uus tegevussuund, mis hõlbustab seadusliku rände protsesse. Eesti rändepoliitikat iseloomustavad järgmised jooned.
• Tööturu kaitseks on rakendatud sisserände kvooti (0,1% elanikkonna suurusest), palgakriteeriumit ja tööturutesti.
• Kvalifitseeritud spetsialistide ja talentide meelitamiseks on loodud spetsiaalsed meetmed, nagu startup-viisa ja kasvuettevõtte viisaprogramm, erand IKT-sektori töötajatele ja tippspetsialistide regulatsioon. Viimastel aastatel on mõnevõrra lihtsustatud ka oskustööjõu sisserännet. Kuigi seaduses on loodud võimalus tööjõupuudusega valdkondades töörännet lihtsustada, ei ole seda seni rakendatud.
• Eesti rändepoliitika on killustatud ja keeruline, ajapikku on kehtestatud hulk erisusi, mistõttu on tööandjatel seda raske järgida.
• Kogu Eesti töörändepoliitika peaks üle vaatama, et tagada selle jätkusuutlikkus ja lihtsus.

Selles peatükis kirjeldatakse Eesti tööturul tegutsevat välistööjõudu 2023. aastal. Analüüs põhineb TÖRi ja PPA andmestikel. Eraldi on tähelepanu pööratud Ukraina sõjapõgenikele Eesti tööturul ning idusektoris rakendunud ajutisele välistööjõule. Põgusalt puudutatakse ka lähetatud töötajaid ning ebaseaduslikku välistööjõudu.

Välistööjõust rääkides on oluline määratleda, keda loeme välistööjõuks. ÜRO konventsiooni⁶²⁶² järgi viitab mõiste võõrtöötaja isikule, kes kavatsetakse tööle võtta, töötab või on tegelenud tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole. Seega loeme siinses uuringus Eesti välistööjõu hulka nii ELi kodanikud kui ka inimesed, kes tulevad Eestisse kolmandatest riikidest.

See, kuidas eri riikide kodanikud Eesti tööturule pääseb, sõltub nende kodakondsusest ja rände eesmärgist ning ka rände kestusest. Joonisel 1 on kirjeldatud nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumise teid. ELi (samuti Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini) kodanik võib Eestisse vabalt siseneda ja viibida siin kuni kolm kuud. Kui on soov jääda siia pikemaks, tuleb registreerida oma elukoht Eestis ning seeläbi tekib isikule tähtajaline elamisõigus kuni viieks aastaks. Elukoha olemasolul pikeneb elamisõigus automaatselt viie aasta kaupa. Ka võib ELi kodanik pärast viite järjestikust aastat Eestis elamist taotleda alalise elamisõiguse registreerimist.

KRKde võimalused Eestisse sisenemiseks, siin elamiseks ja töötamiseks on rohkem reguleeritud kui ELi kodanikel. KRK-l on võimalus riiki siseneda viisavabalt, viisaga või tähtajalise elamisloaga. Eestisse võivad viisavabalt siseneda 63 riigi kodanikud.⁶³⁶³ See tähendab, et inimesel on õigus Eestisse tulla ja siin viibida 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul tähendab see turismi ja sugulaste külastamise võimalust. Kui KRK-l ei ole viisavaba sisenemise õigust, saab kuni 90-päevaseks reisimiseks taotleda lühiajalist C-viisat. Seda saab taotleda Eesti välisesindustest, Eestit esindava teise ELi riigi välisesindusest või välise teenusepakkuja juurest. Pikaajaline D-viisa, mida saab samuti taotleda Eesti välisesindustest, aga ka PPAst, annab õiguse Eestis viibida kuni 12 kuud. Teatud riikides on katseliselt võimaldatud pikaajalise viisa taotlemist ka välise teenusepakkuja juures. Viisavaba viibimise alusel või viisa alusel Eestis viibiv isik võib teatud perioodil teha tööd, kui tööandja on registreerinud⁶⁴⁶⁴ ta lühiajalise töötamise PPAs. Eestis elamiseks (st pikemaks kui 12-kuuliseks viibimiseks) on võimalik taotleda nii välisesindusest kui ka PPAst, tähtajalist elamisluba kas õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, pererändeks või muul põhjusel. Tähtajalist elamisluba õppimiseks saab taotleda juhul, kui on õppekoha olemasolu kinnitus (st inimene on Eesti kutse- või kõrgkooli vastu võetud).⁶⁵⁶⁵ Õppimise eesmärgil Eestis elav inimene võib samal ajal ka töötada, tingimusel, et see ei takista tema õppimist. Tähtajalist elamisluba töötamiseks saab taotleda juhul, kui on olemas tööandja, kes inimese tööle võtab. Ettevõtluse eesmärgil ja pererände eesmärgil elamisloa taotlusel on oma tingimused⁶⁶⁶⁶ (nt esimese puhul on vajalik äriplaani esitamine ja registreeritud ettevõtte olemasolu; teisel juhul on oluline sugulusaste ja kutsuja elamine Eestis). Tähtajalist elamisluba saab pikendada teatud tingimuste täitmisel. Kui tähtajalise elamisloa puhul on üldjuhul nõutud kutsuja olemasolu (kool, tööandja, lähedane sugulane vms), siis pikaajalisele elamisloale üle minnes ei ole välismaalase elamisluba kutsujaga enam seotud. Pikaajalise elamisloaga saab välismaalasest Eesti alaline elanik. Pikaajalise elamisloa taotlemiseks peab inimene olema Eestis elanud üldjuhul vähemalt viis aastat ning sooritanud keeleeksami tasemel B1.⁶⁷⁶⁷

Kolmas grupp Eestisse sisenevaid inimesi on rahvusvahelise kaitse taotlejad (pagulased, täiendava kaitse saajad) ja ajutise kaitse saajad (Ukraina sõjapõgenikud). Pagulasi on Eestisse saabunud viimasel viiel aastal kokku ca 7100, enamik neist Ukraina, Vene, Gruusia, Afganistani ja Valgevene kodakondsusega. Ajutise kaitsega ukrainlasi oli Eestis 2023. aasta lõpu seisuga ca 42 000. (EMN, 2024) Lisaks anti õigus Eestisse siseneda ja siin viibida ning töötada ka neile ukrainlastele, kes viibisid Eestis enne sõja puhkemist ja kelle viibimise alus pidanuks muidu lõppema, ning neile, kes ajutist või rahvusvahelist kaitset taotleda ei soovinud. Eestis antakse Genfi konventsiooni alusel pagulasstaatuse saajatele kolmeaastane ning täiendava kaitse saajatele üheaastane elamisluba. Rahvusvahelise kaitse taotluse sisuline menetlus kestab maksimaalselt kuus kuud. Pagulase staatus annab õiguse töötada ning saada ka töötushüvitisi. Pagulastel on aktiivsuskohustus (osalemine kohanemisprogrammis, aktiivne tööotsimine jms) ning eesti keele õppimise kohustus. Ajutise kaitse saajatel on püsielanikega võrdsed õigused tööturul osalemiseks.

Seaduslikuks riiki sisenemise ja siin viibimise aluseks on ka välislepingust tulenev õigus Eestis viibida (sise-, välis- ja kaitseministeeriumi valitsemisalasse jäävad lepingud) ning olukorrad, kus välismaalase Eestisse elama asumine on riiklikes huvides. Et mõlemad moodustavad rände vaates marginaalse osa, siis neid kategooriaid siinkohal pikemalt ei käsitleta.

Neljas grupp välismaalasi Eesti tööturul on lähetatud töötajad. Lähetatud töötaja tööandja (ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsist) saadab teda ajutiselt teise ELi liikmesriiki tööle kas ettevõtte teenust pakkuma või renditöötajana. Lähetatud töötajad tuleb registreerida Tööinspektsiooni infosüsteemis. Seda peab tegema lähetatud töötaja tööandja enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis.⁶⁸⁶⁸ Kui lähetatav töötaja on KRK, siis peab tal olema Eestis töötamiseks kehtiv viibimisalus (elamisluba, viisa).

Ebaseaduslikult Eestis elavad ja töötavad inimesed moodustavad omaette grupi, kelle kohta on vähe infot. Mõningast ülevaadet saab Tööinspektsioon ja PPA kontrollkäikudel ettevõtetesse (vt ptk 3.6).

Välistööjõud jaotatakse selle uuringu kontekstis püsivaks ehk kohalikuks ning ajutiseks tööjõuks (vt joonist 2).

Püsivaks tööjõuks loetakse pikaajalise elamisõigusega ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanikke ja nende pereliikmeid ning KRKsid (sh määratlemata kodakondsuseta), kes elavad Eestis alaliselt pikaajalise elamisloa alusel (vt lisa 1). Ajutise tööjõu moodustavad tähtajalise elamisõigusega ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanikud ja nende pereliikmed ning KRKd, kes töötavad Eestis ajutise viibimisalusega (nt viisaga) ja on kantud lühiajalise töötamise registrisse või kellel on tähtajaline elamisluba. Lühiajaliselt töötavad Eestis ka lähetatud töötajad, kelle tööandja registreerib Tööinspektsioonis. Viimased ei ole otseselt selle uuringu objekt⁶⁹⁶⁹ ,kuid osas majandussektorites esitatakse nende kohta statistikat (vt ptk 3.5). Ka ebaseaduslikku tööjõudu käsitletakse vaid põgusalt (vt ptk 3.6) ega arvestata ajutise välistööjõuna.

Püsiv tööjõud käitub tööturul sarnaselt Eesti kodanikega (sh OSKA prognoosides lähevad nad arvesse pensioneerumisest tekkiva vajaduse arvestusse). Sellest tulenevalt keskendutakse siinses uuringus ajutisele välistööjõule (joonisel 2 tähistatud punasega), sest nende viibimine on tähtajaline ja seetõttu on nad liikuvad ja võivad vajada asendamist. Analüüsis käsitletakse välistööjõudu, kel on kehtiv Eestis tähtajalise viibimise, elamise ja töötamise alus ning kes aasta jooksul on vähemalt ühe päeva ametlikult Eestis töötanud ja kelle töötamine on kantud TÖRi. Selleks on uuringu koostajad TÖRiga liitnud lühiajalise töötamise registri ning elamis- ja töölubade registri andmed. Lisaks on andmetele liidetud ka Startup Estonia idu- ja kasvufirmade andmebaas, mis võimaldab eraldi vaadata neis ettevõtetes rakendatud ajutist välistööjõudu.

2023.aastal oli TÖRis registreeritud 143 000 välismaalast, kellest üle poole (76 700) võib lugeda meie kohaliku tööturu püsivateks osalisteks – nendeks on peamiselt nn halli passi omanikud ehk määratlemata kodakondsusega isikud (34 600) ja Vene Föderatsiooni kodakondsusega inimesed (31 000), kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Lisaks on meie tööturul püsivalt 4700 ELi kodanikku, kellest suurima grupi moodustavad Läti kodanikud (1200).

Ajutist välistööjõudu oli Eesti tööturul kokku 66 400 inimest, kellest enamiku moodustavad tähtajalise elamisloaga KRKd (neist 63% ukrainlasi, sh ajutise kaitse saajad).⁷⁰⁷⁰ Oluliselt vähem (6000) on tähtajalise elamisõigusega ELi kodanikke, kes moodustavad liikuvast tööjõust alla kümnendiku. Tähtajalise elamisõigusega hõivatutest oli kolmandik meie lähinaabrite Läti (1210) ja Soome (970) kodanikud; Prantsusmaalt on 440 ja Itaaliast 400 hõivatut. Lühiajalise töötamise registreeringu ja viisa alusel⁷¹⁷¹ oli 2023.aastal Eestis tööl 9400 inimest, enamasti Ukraina kodakondsusega isikud. (Vt joonist 3)

Ajutise välistööjõu osakaal on kasvanud viimased viis aastat (vt joonist 4). Hüppelise kasvu tõi sõda Ukrainas ja seeläbi siia saabunud sõjapõgenikud. Kuid märkimisväärne kasv oli ka Covidi perioodi järel 2021.aastal, mil välistöötajate arv kasvas võrreldes eelmise aastaga pea 12 000 võrra. Ukraina kodanike osakaal on olnud ülekaalukalt suurim ka varasematel aastatel, moodustades ligi poole kogu ajutisest välistööjõust. (Vt joonist 4.) 2019. aastal oli Eestis 35 000 välistöötajat, kellest 16 500 olid Ukraina kodakondsusega. Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale kasvas ukrainlaste arv tööturul 37 400-ni ja ajutine välistööjõud tervikuna üle 69 000 inimese. Viimasel vaatlusalusel aastal langes välistööjõu üldarv 3000 võrra, kuivõrd osa ukrainlasi on kodumaale tagasi pöördunud või teistesse riikidesse edasi liikunud ning Venemaa ja Valgevene kodanikele on kehtestatud riiki sisenemise piirangud.

Välistööjõu osakaal koguhõivest suurenes 2019. aasta 4,7%-lt 2023. aastal 8,8%-le. Ukraina sõjapõgeniketa oleks kasv olnud tõenäoliselt väiksem, kuigi juba 2021. aastaks oli välistööjõu osakaal koguhõives kasvanud 6,9%-ni. Suurim oli osakaal 2022. aastal, kui välistöötajate arv moodustas 9% koguhõivest.

Viibimise seaduslike aluste vaatamine tööjõu analüüsimisel on oluline seetõttu, et rände mõjud riigi majandusele ja tööturule erinevad sõltuvalt viibimise alusest ja rände eesmärgist (vt ptk 1.2 ja 1.3). Samuti erinevad riigi hoovad sisserände reguleerimisel, olenedes viibimise alusest ja rände eesmärgist. Näiteks on rahvusvahelise kaitse valdkond suuresti reguleeritud rahvusvaheliste konventsioonide ja ELi õigusega. ELi kodanike vaba liikumise õigus tuleneb ELi aluslepingutest. Ka pererände puhul seab ELi õigus ette kindlad raamid. Ennekõike saab riik välistööjõu sisserännet reguleerida töörände kaudu, piirates või soodustades teatud gruppide tööturul osalemist. Seejuures tuleb meetmete kujundamisel silmas pidada rände kestust (vt ptk 2.1).

Valdava osa ajutisest välistööjõust Eestis moodustavad tähtajalise elamisloaga riigis viibivad inimesed (kolm neljandikku ajutisest välistööjõust). Tähtajalise elamisloa aluseks⁷²⁷² on üle kolmandikul (37%) juhtudest ajutine kaitse, kuivõrd meie tööturule on jõudnud viimastel aastatel märkimisväärne arv sõjapõgenikest ukrainlasi. Lisaks on osal Ukraina kodanikel Eestis viibimise aluseks *täiendav kaitse, mis moodustab 10% kogu tähtajaliste elamislubade alustest. (Vt joonist 5.)

Töötamise eesmärgil antud elamisload moodustavad viiendiku (20%) tähtajalise elamisloa alustest, seejuures selline töötamine, millele rakendub sisserände piirarv, moodustab vaid 12% tähtajalise elamisloa alustest. Veidi enam on pereliikmeid (14%), kes samuti töötavad Eestis. Tippspetsialisti, samuti idu- või kasvusektoris töötamise erandiga (millele rändekvoot ei kehti) saabunud hõivatuid on vastavalt 4% ja 2%.

Kokku on kehtivaid tähtajalisi elamislube 2023. aasta lõpu seisuga pea 82 500 (vt tabelit 3), neist tööturul hõivatuid oli üle 60%. Nii pererände kui rahvusvahelise kaitse alusel viibivad riigis ka lapsed ja pensioniealised, keda harilikult hõives ei ole. Kõrg- ja kutsekoolide õppurid meie tööturul osalema ei pea, aga nad võivad seda teha.⁷³⁷³ Õppimise alus ei eelda töötamist, kuid lubab õppuril töötada ka täiskohaga, juhul kui see ei sega õpinguid. Koguni kolm neljandikku õppuritest on teatud ulatuses tööturul rakendust leidnud.

Kõige enam seostub töörände temaatikaga kaasuv pereränne, sest elamisloaga tööle asuv inimene saab kaasa võtta oma lähemad pereliikmed. ELi õiguse kohaselt saab riik pererännet piirata vaid teatud ulatuses.⁷⁴⁷⁷Kui vaatame viimase viie aasta PPA statistikat, siis Eestis tööle asumise esimesel aastal⁷⁵⁷⁸ tõi pere kaasa 15–30% välistöötajatest. Sealjuures suurim oli osakaal koroona 2021. aastal, mida võib seletada sel ajal kehtinud liikumispiirangutega (keeruline oli perekonda külastamas käia). Teise olulise nüansina saab andmetest välja lugeda, et tippspetsialistid toovad pere kaasa suurema tõenäosusega kui üldtingimustel tähtajalise elamisloa saanud (kvoodi alusel) töötajad. Kui tippspetsialistidest üle 40% võtab kohe pere kaasa, siis üldtingimustel elamisloa saanud välistööjõust 10–20%. Samas on hea tõdeda, et suur osa pereliikme alusega inimestest on samuti tööturul hõivatud (42%), kusjuures 20% neist töötab tippspetsialisti ametikohal⁷⁶⁷⁹ ,16% on lihttöölised ning ülejäänud on hõivatud oskustöötajatena.

Suurim osa Eestis töötavast ajutisest välistööjõust on pärit Ukrainast – 36 600 ehk 55% (vt joonist 6). Venemaa kodakondsusega⁷⁷⁸⁰on tööturul 5960 ja Valgevene kodakondsusega 1530 isikut (kokku 11%). EList on 5900 hõivatut (9%). Aafrika riikidest kokku on tööturul 1800 inimest (3%), enamasti Nigeeria kodakondsusega (870 hõivatut), järgneb Lõuna-Aafrika Vabariik (250) ning Egiptus (200). Aasiast on tulnud 3600 hõivatut (5%), suurim tööjõuga panustaja on India (1400), millele järgnevad Pakistan (480) ja Bangladesh (340). Põhja- ja Lõuna-Ameerikast kokku on tulnud 1600 inimest (2%), seejuures Lõuna-Ameerika riikidest on kõige enam hõivatuid pärit Brasiiliast (540), järgneb Mehhiko 140 hõivatuga; Ameerika Ühendriikide kodanikke on tööturul rakendunud 440, Kanada kodanikke 80.

Viimastel aastatel on suurenenud Moldovast pärit hõivatute arv, 2023. aastal oli Eestis hõivatud juba pea 2000 Moldova kodanikku. Sama palju on Eestis tööalaselt rakendunud nn Stan-riikidest⁷⁸⁸¹ pärit inimesi, kellest üle poole (1150) pärineb Usbekistanist. Muudest riikidest saab esile tuua veel Gruusia ja Aserbaidžaani päritolu hõivatud – vastavalt 900 ja 610 – ning ka Türgi päritolu tööjõudu on suhteliselt palju – 750 hõivatut.

TÖRi andmetel leiab ajutine välistööjõud rakendust peamiselt töötlevas tööstuses – 13 700 inimest aastal 2023 ehk umbes viiendik kogu välistööjõust⁷⁹⁸² (vt joonist 7). Samas tuleb silmas pidada, et suuruselt järgmise tegevusala – kinnisvara, haldus- ja abitegevuste (10 100 välistöötajat) – hulka liigituvad renditööjõudu vahendavad firmad, kelle vahendatav välistööjõud (5700 inimest) leiab samuti ekspertide sõnul rakendust suures osas just tööstusettevõtetes. Seega, töötlevas tööstuses hõivatud välistööjõu osa on tegelikult tegevusala jaotuse järgi näidatust suurem. Kolmas tegevusala, kus kasutatakse traditsiooniliselt palju välistööjõudu, on ehitussektor (7500 välistöötajat). Väidetavalt rakendatakse ehituses ka ebaseaduslikku välistööjõudu (vt lähemalt ptk 3.6). Info ja side valdkonnas on tööl 5900 välismaalast. Märkimisväärne on ka kaubanduses (5500), majutuses-toitlustuses (5000) ning veonduses-laonduses (4000) hõivatute arv.

Ametialade pearühma järgi⁸⁰⁸³ moodustasid 2023. aastal juhid ja tippspetsialistid veidi alla viiendiku (kokku 11 500 inimest) kogu ajutisest välistööjõust (vt joonist 8). Veidi enam oli rakendust leidnud väljaõpet mitte-eeldavatel lihttöödel – 15 400 inimest (23% ajutisest välistööjõust). Nende kahe äärmuse vahele jäävad ametialade pearühmad, mis eeldavad erialast ettevalmistust. Kõige enam on oskus- ja käsitöölisi, kuhu liigituvad mh tööstuses ja ehitusel töötavad oskustöölised. Seadme- ja masinaoperaatoreid on 6600 (10%), kuhu liigituvad mh kaugsõidu veoautojuhid, keda on kokku ca 2000. Teenindus- ja müügitöötajaid on 6200 (9%), umbes kolmandik neist on kokad ning kolmandik müüjad. Vähem on põllumajanduse ja metsanduse oskustöölisi, enamasti on põllumajanduses töötavad välistöötajad kodeeritud lihttööliste alla (1580 inimest).

Vaatleme lähemalt välismaalastest juhtide ja tippspetsialistide⁸¹⁸⁴ hõivet Eesti tööturul. Jooniselt 9 on näha, et juhtide ja tippspetsialistide arv on aastatel 2019–2023 kahekordistunud. Selles kasvus ei ole olnud olulist rolli Ukraina sõjapõgenikel – 2023. aastal oli juhi või tippspetsialistina hõivatud 870 Ukraina kodanikku (ligi 7% kõigist välistippspetsialistidest), kelle Eestis viibimise aluseks oli kas ajutine või täiendav kaitse. Kõige rohkem on välismaalastest juhte ja tippspetsialiste infos ja sides – 36% (vt joonist 10). Järgneb haridusvaldkond (15%), kus enamasti on tegemist õpetajate, õppejõudude ja teadlastega (sh doktorantide töötamine nooremteadurina). Kolmandal kohal on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (10%)⁸²⁸⁵, kus kõige enam on tarkvaraarendusega seotud tippspetsialiste ja juhte, samuti erinevate valdkondade juhte ning turundus- ja kommunikatsioonispetsialiste ja -juhte. Kui juhtide ja tippspetsialiste arv on jõudsalt kasvanud, siis eri tegevusvaldkondade proportsioonid on püsinud suhteliselt muutumatuna.

Oskustöötajate⁸³⁸⁶ hõive on aastatel 2019–2023 kasvanud peaaegu kaks korda. Jooniselt 11 võib näha ka majanduslanguse märke ehk vajadus välisoskustööjõu järele on viimasel aastal vähenenud. Ukrainlastest ajutise kaitse saajad moodustasid 2023. aasta välisoskustöötajate hõivest 35%. Samas oli ukrainlastest oskustöötajate osakaal suur ka enne täiemahulise sõja puhkemist.

Eelkõige on oskustöötajad hõivatud töötlevas tööstuses (vt joonist 12). Poole vähem on neid ehituses ja sealt edasi kinnisvara-, haldus- ja abitegevustes (sh rendiettevõtted), kaubanduses, veonduses-laonduses ja majutuses-toitlustuses. Kui infos ja sides ning finantsteenustes on kokku hõivatud ligi 5000 tippspetsialisti, siis oskustöötajate arv nendes sektorites on poole väiksem – ca 2300 inimest. Viimaste hulgas on oluline osa administratiivtöö lihtametnikel ehk kasutajatuge pakkuvatel ametitel.

Kui välistöötajatest tippspetsialistide arv on aastatel 2019–2023 kasvanud kahekordseks ja oskustöötajatel peaaegu kahekordseks, siis lihttöölistest välismaalaste oma on kasvanud peaaegu kolmekordseks (vt joonist 13). Sellesse kasvu on andnud väga suure panuse Ukraina sõjapõgenikud, kes 2023. aastal moodustasid 62% kõigist välislihttöölistest. Kõige enam said välislihttöölisi juurde kinnisvara-, haldus- ja abitegevus (sh renditööjõudu vahendavad ettevõtted), töötlev tööstus, majutus ja toitlustus. Järgnesid põllumajandus ja ehitus, milles töötajate arv küll suurenes, kuid võrreldes 2019. aastaga oli seal proportsionaalselt vähem hõivatuid kui teistes sektorites. Välistööjõu sellist jagunemist lihttööliste seas seletab tõenäoliselt ajutise kaitse saajate suur osakaal ja nende koosseis, mille suuresti moodustasid naised (vt ka ptk 3.3).

Lihttööliste arvu selline kasv on kooskõlas ka varasemate uuringute ja teiste riikide kogemusega (vt ptk 1), et põgenik (oskamata riigikeelt ja omamata tunnustatud kvalifikatsiooni) pääseb tööturule lihttöö kaudu.

AJUTINE VÄLISTÖÖJÕUD AMETIALAGRUPPIDES⁸⁴⁸⁷

Kõige enam on ajutine välistööjõud rakendunud ehitajate ja koristajatena, millele järgnevad metalltoodete valmistajad (sh keevitajad) (vt tabelit 4). Välispäritolu on metalltoodete valmistajatest pea iga neljas. Veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppadest (ehituse valdkonna oskustöötajad) on välistööjõud 20%. Ka iga viies tarkvaraarendaja on välismaalane.

AJUTISE VÄLISTÖÖJÕU TEGEVUSALAD JA AMETIALAGRUPID RIIGIS VIIBIMISE ALUSE JÄRGI

Vaatame lähemalt, kuidas on tööturul rakendunud eri seadusliku alusega (rändeliigiga) Eestis töötavad välismaalased. Tabelist 5 näeb, et elamisluba töötamiseks on enim info ja side, töötleva tööstuse või ehituse valdkonnas hõivatutel. Püsivalt soovivad Eestisse elama ja tööle jääda samuti info ja side ning töötleva tööstuse spetsialistid. Lühiajalise töötamise registreeringuga töötatakse eelkõige ehituses ja tööstuses ning haldus- ja abitegevuse valdkonnas (sh rendiettevõtetes).

Samuti erinevad tegevusalad olenevalt rände eesmärgist. Pererände raames saabunud KRK töötajad rakenduvad eelkõige töötlevas tööstuses ja kaubanduses ning suhteliselt sarnases mahus haldus- ja abitegevustes, majutuses-toitlustuses ning info ja side valdkonnas. Rahvusvahelise kaitse, sh ajutise kaitse staatusega inimesed tulid tööturule eelkõige töötleva tööstuse ning haldus- ja abitegevuse (sh rendiettevõtete) kaudu. Samuti on nende panus märgatav lihttööd võimaldavates tegevusvaldkondades, nagu majutus ja toitlustus ning hulgi- ja jaekaubandus (vt ptk 3.3). ELi riikidest saabunud inimesed leiavad samuti suuremas mahus rakendust info ja side ning töötleva tööstuse tegevusvaldkonnas. Nad eristuvad selle poolest, et võrreldes teiste rändeliikidega on rohkem spetsialiste hõivatud kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas.

Kui võrrelda eri viibimisalusega inimeste jagunemist skaalal tippspetsialist – oskustöötaja – lihttööline, siis näeme, et tippspetsialistide osakaal on suurim õpirändajate seas (vt joonist 15). Järgnevad ELi kodanikud ja töötamise eesmärgil saabunud KRKd. Lihttööliste osakaal on ootuspäraselt suurim rahvusvahelise kaitse (sh ajutise kaitse) saajate ning lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötavate inimeste hulgas.

Eestis töötavad välismaalasest juhid teenisid 2023. aastal keskmiselt üle 3700-eurost brutokuutasu, tippspetsialistid pea 3200 eurot (vt joonist 16). TÖRi keskmine on juhtide ja tippspetsialistide puhul märgatavalt madalam (2550 eurot). Seda erinevust selgitab tõenäoliselt asjaolu, et tippjuhte võetaksegi välismaalt teatud valdkonda just seetõttu, et kohaliku tööjõu vastet sellele lihtsalt pole.⁸⁵⁸⁸ Sama loogika kehtib ilmselt ka tippspetsialistide puhul, aga peab arvestama, et keskmine võib tehniliselt olla kõrgem ka palgakriteeriumi tõttu. Ka välismaalastest kontoritöötajad ja klienditeenindajad teenivad keskmisest enam. Tehnikute, keskastmespetsialistide ja lihttööliste puhul erisus puudub.

Jooniselt 17 selgub, et rändekvoodi arvestusega saabunud juhid teenisid võrreldes kõikide ajutiste välishõivatutest juhtidega 500 euro võrra väiksemat brutopalka. Samamoodi teenisid kõikidest ajutistest sama kvalifikatsiooniga välistöötajatest veidi vähem (350 eurot) rändekvoodi arvestusega saabunud tippspetsialistid. Tehnikute ja keskastme spetsialistide puhul selline erisus puudub. Samas on madalamat oskustaset eeldavate ametirühmade puhul näha vastupidist seost: rändekvoodiga Eestisse tulnute brutokuupalk on oluliselt kõrgem. Teisisõnu võib öelda, et palgakriteeriumist peetakse kinni ning see ei ole odava tööjõu sisserännet võimaldanud. Samas jääb suur osa välistööjõudu (nt pererände, õpirände, rahvusvahelise kaitse alusel saabunud välismaalased, teatud soodustatud kategooriad töörände puhul) palgakriteeriumi reguleerimisalast välja.

Tegevusalati eristub kõrge palga poolest info ja side valdkond, mille põhjuseks on sealne tippspetsialistide suur osakaal. Ajutist välistööjõudu kokku on infos ja sides 5900 inimest ning neist umbes 70% (4100) on kas juhid või tippspetsialistid. Kõrgete palkade poolest järgneb finants- ja kindlustusvaldkond keskmise brutokuupalgaga 2800 eurot. Sealsest 2000 hõivatust natuke alla poole (900) on juhid või tippspetsialistid. Kõige madalamad on töötasu muus teenindavas tegevuses (963 eurot) ja majutuses-toitlustuses (999 eurot).

Osas ametialagruppides on ajutisele välistööjõule makstav töötasu Eesti keskmisest oluliselt kõrgem (vt joonist 19). Enamasti on tegu juhtide ja tippspetsialistidega, kelle eksperditeadmiste eest ollakse valmis maksma kõrgemat tasu, kuivõrd kohapeal tõenäoliselt asjaomast kompetentsi napib. Kõige suuremad palgakäärid on ametialagruppidest valdkonnajuhtide, tööstusjuhtide, teadus- ja arendusjuhtide seas. Administratiivtöö lihtametnikud on jõudnud sellesse loetellu, kuna siia liigituvad mh finants- ja IKT-sektori kõnekeskuste kasutajatoe spetsialistid.

Joonisel 20 on toodud ametialad, mille välistöötajad said kohalikest tunduvalt väiksemat. Metsanduse oskustöötajate ja sõidukite tehnikute ametialagruppides on välistööjõudu hõivatud üle 600 inimese – nende alade spetsialiste on välistööjõuna tööandjale tunduvalt soodsam palgata.

Enamiku ametialade puhul on palgavahed välistööjõu ja kohaliku vahel suhteliselt väikesed. TÖRi andmetel oli 2023. aastal kohaliku tööjõu keskmine brutopalk 1656 eurot ja ajutise välistööjõu oma 1604 eurot.

Poole meie välistööjõu nõudlusest on täitnud Ukraina kodanikud, seda juba enne täiemahulise sõja algust. 2022. aastal rakendusid meie tööturule Ukraina sõjapõgenikud ning ka osa juba Eesti tööturul hõivatuid olid sunnitud kojupöördumise plaanist loobuma. Võrreldes 2019. aastaga on Ukraina kodanikke hõives 20 000 võrra enam. Suurel osal (65%) tööturul hõivatud Ukraina kodanikest on Eestis viibimise seaduslikuks aluseks kas ajutine või täiendav kaitse. Ukraina sõjapõgenike gruppi iseloomustab naiste ülekaal (üle 70%) ja kõrgharidus (51% on kõrgharidusega). Seetõttu töötab neist 62% ametites, mis ei vasta nende haridusele. (RAKE ja Praxis, 2023)Lisaks on meie tööturul Ukraina päritolu sõjapõgenikke, kes ei ole veel tööalast rakendust leidnud. Ukrainlastest registreeritud töötute arv on püsinud 2024. aasta maist novembrini alla 3500 inimese ehk umbes 7% kõikidest töötutest.⁸⁶⁹⁰

Kõige enam on töötavate ukrainlaste seas ehitajaid ja puhastusteenindajaid (vt tabelit 6). Oluline on meie majanduses ukrainlastest keevitajate panus, viiendik (18%) metalltoodete valmistajatest on Ukraina kodakondsusega. Väga suur osa just lihttöödel hõivatud ukrainlasi on ajutise või täiendava kaitsega. IOM uuring (2024) näitas, et inimeste ametikohad muutusid pärast Eestisse kolimist märkimisväärselt. Tippspetsialistina töötanud inimeste osakaal langes 30%-lt 15%-le, varem juhina töötajate osakaal vähenes 9%-lt 2%-le, samal ajal kui lihttööliste arv tõusis 5%-lt 27%-le. See tähendab, et nende hõivestruktuur tulevikus tõenäoliselt muutub: näiteks juhul, kui omandatakse eesti keel, toob see suurema tõenäosusega kaasa liikumise kõrgema kvalifikatsioonitasemega töökohtadele. Võimalik, et osa neist pöördub tagasi ka kodumaale (vt lähemalt ptk 4.4); teisalt neile, kes siia jäävad, tulevad pereliikmed tõenäoliselt pärast sõja lõppu järele.

Idusektoris ehk idu- ja kasvuettevõtetes⁸⁷⁹¹ oli 2023. aastal kokku 13 630 töötajat,⁸⁸⁹² kellest välistöötajad moodustavad pisut alla kolmandiku – 3918 ajutist⁸⁹⁹³ välistöötajat, kellest 3271 (83%) töötas iduettevõtetes ning ülejäänud 17% kasvuettevõtetes.

Idusektori ajutise välistööjõu päritolumuster kodakondsuse järgi on väga mitmekesine – kokku on esindatud 117 riiki (vt joonist 22). Suur osa pärineb ELi riikidest (566) ja Venemaalt või Valgevenest (592). Märkimisväärne on ka Ukraina kodakondsusega töötajate arv (445). Sama palju on Aafrikast pärit välistööjõudu (440), peamiselt Nigeeria kodakondsed (245). Aasiast pärit hõivatud (kokku 676) on enamasti Indiast või Pakistanist (401). Ameerikast kokku on Eestisse tööle tulnud 532 inimest ning suurim idusektori välistööjõu päritoluriik on Brasiilia (264).

Idusektori spetsiifika tõttu on loogiline, et kolmandik (1270) idusektori ajutisest välistööjõust on tarkvaraarendajad, samas neljandiku (940) võib liigitada administratiivtöö lihtametnike ametialagruppi, mis tähendab tööd idu- ja kasvufirmade klienditoe konsultantide ja klienditeenindajatena (vt tabelit 7). Seejuures suur osa Nigeeria kodanikke (156) ning pool Brasiilia kodanikest (130) on hõivatud just klienditoe ametikohtadel. Tarkvaraarendajatest neljandik on Venemaa või Valgevene kodakondsusega. Küllalt palju (260) on ka finantsanalüütikuid (kuivõrd paljud idufirmad tegutsevad finantsalal) ja IT süsteemihalduse spetsialiste (240).

Lähetatud töötajaid TÖRis ei kajastu. Nende kohta saab ülevaate Tööinspektsiooni teatiste põhjal – millises sektoris kui palju lähetatud töötajaid töötab ja mis riigist nad tulevad. Viimane ei tähenda nende elukohariiki, vaid neid lähetanud riigi ettevõtet.

2019.–2023. aastate kohta saab öelda, et viie aastaga on lähetatud töötajate arv vähenenud ca 70% (vt joonist 23). Tõenäoliselt on vähenemise põhjuseks 2020. aastal alanud Covid-19 kriis, mille ajal seati liikumispiirangud, ning 2022. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõda, mis tõi Eestisse suurel hulgal sõjapõgenikke. Kui TÖRi andmetel on suurema välistööjõu osakaaluga valdkonnad töötlev tööstus ja ehitus, siis samad valdkonnad on esirinnas ka lähetatud töötajate võrdluses. Samas on lähetatud töötajate osakaal välistööjõu koguarvust pigem marginaalne.

Enim lähetatakse töötajaid Eestisse Lätist, Leedust ja Poolast. Esindatud on olnud ka Ühendkuningriik (2019. a 718 inimest), Saksamaa (2022. a 405 inimest), samuti Soome, Holland, Itaalia ja Rumeenia.

Töötleva tööstuse valdkonnas on kolm riiki, kust lähetatakse enim töötajaid, Leedu, Poola ja Saksamaa (vt tabelit 9). Leedust tulevad enamasti laevaehitajad, keevitajad, paigaldajad ja monteerijad. Poolast lähetatud töötajad on mehaanikud, lukksepad, keevitajad, spoonitootmise töölised jt. Saksamaalt saadetakse Eestisse enamasti insenere, tehnikuid, sh hooldustehnikuid, aga ka kvaliteedikontrolli spetsialiste ja tarkvarainsenere.

Ehitusvaldkonnas on peamised riigid, kust töötajaid lähetatakse, Läti, Leedu, Poola ja Rumeenia (vt tabelit 10). 2023. aastal lähetati 73 inimest Soomest, kes suuresti olid seotud Eesti Raudteele tehtavate ehitustöödega. Ehituse valdkonnas täidavad lähetatud eelkõige ehitaja ja elektriku ametikohti. Lätist saabub ka liftide paigalduse ja hooldusega tegelevaid tehnikuid ning Leedust NDT teenust⁹⁰⁹⁴ pakkuvaid töötajad. Poolast tulevad nii ehitajad, elektrikud, fassaaditöölised ja plaatijad kui ka insenerid ja projektijuhid. Rumeeniast lähetatakse liftide hoolduse ja paigaldusega tegelevaid töötajaid, keevitajaid, insenere ja tehnikuid.

Aastatel 2019–2023 oli lähetatud töötajate keskmine tööpäevade arv töötlevas tööstuses 33,7 ja ehituses 50,6 päeva. 2023. aasta teisel poolaastal oli ehituses keskmine lähetuse aeg juba 106 tööpäeva.

Lähetatud töötajatega seoses on üles kerkinud küsimus KRK jõudmisest Eesti tööturule. Eestis nagu ka teistes ELi riikides kehtib nõue, et lähetataval töötajal peab olema lähetuse riigis kehtiv elamis- ja tööluba. Tööandja, kes võtab tööle kolmandast riigist lähetatud töötaja, peab olema Eestis registreeritud. Tööandja peab tagama, et lähetatud töötaja vastab ametikoha nõuetele, tal on nõuetelevastav väljaõpe ning tema terviseseisund võimaldab töötada. Samuti tuleb lähetatud töötajale kohaldada Eestis kehtestatud töötasu ja ületunnitöö hüvitamist. Küll ei kohaldu lähetatud töötajale palgakriteerium, nii nagu üldjuhul KRKde töörände puhul. Tööandja või vahendusettevõttel, kes saadab kolmandast riigist lähetatud töötaja ajutiselt teise ELi riiki tööle, peab olema tööleping KRKga.

Kuigi tundub, et lähetatud töötajad on suhteliselt reguleeritud ja kontrollitavad, juhul kui ettevõtted⁹¹⁹⁵on oma registreeringud korrektselt teinud, siis on ELis üks suuremaid murekohti, et lähetatud töötaja regulatsiooni väärkasutatakse tööturu kaitsemeetmetest kõrvalehiilimiseks.

See alapeatükk on koostatud EMNi 2024. aasta väljaande „Välismaalaste ebaseaduslik töötamine Eestis ja Euroopas“ põhjal. Ebaseadusliku töötamise riskivaldkonnad Eestis on (1) ehitus, (2) töötlev tööstus, (3) hulgi- ja jaekaubandus, (4) veondus ja laondus, (5) põllumajandus, metsandus ja kalapüük. Kogu ELis on need muidu samad, kuid veonduse ja laonduse asemel on esiviisikus toitlustus-majutus. Peamised tööandjapoolsed välismaalaste ebaseadusliku töötamise juhtumid aastatel 2017–2022 olid välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumine või selle võimaldamine ning vähematel juhtudel Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamine või selle võimaldamine (kokku 1598 rikkumist). Rikkumised on eelkõige põhjustatud ettevõtete käitumisest.

Levinumad rikkumised aastatel 2017–2022:

• tööandja võtab Eestis seaduslikult viibiva välismaalase tööle, kuid ei registreeri tema töötamist PPAs ega maksa nõutavat töötasu ega seeläbi ka tööjõumakse;
• välismaalane asub tööle enne, kui tööandja tema lühiajalise töötamise registreerib;
• tööandja ei maksa nõutavat töötasu, et saada ebaõiglast konkurentsieelist.

tööandja võtab Eestis seaduslikult viibiva välismaalase tööle, kuid ei registreeri tema töötamist PPAs ega maksa nõutavat töötasu ega seeläbi ka tööjõumakse; välismaalane asub tööle enne, kui tööandja tema lühiajalise töötamise registreerib; tööandja ei maksa nõutavat töötasu, et saada ebaõiglast konkurentsieelist.

• Aastal 2018 tõsteti seadust rikkuvatele ettevõtetele ettenähtud trahvi 3200 eurolt 32 000 eurole, keelustati osalemine riigihangetes ja loodi võimalus keelata ebaseaduslikku töötamist võimaldanud ettevõtte majandustegevus. Vastu võeti ka tegevuskava ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks.
• Aastal 2020 pandi vastutus välismaalase töötamise seaduslikkuse eest sellele Eesti ettevõttele, kes välismaalase tööst tegelikult kasu saab. Seda kohustust laiendati ka renditööjõudu kasutavatele ettevõtetele. Samuti kehtestati palganõude kriteerium ning kohustus peatada välismaalase töötamine seniks, kuni tööandja on registreerinud tema töötamise õigel alusel, mis tähendab välismaalasele vähemalt Eesti keskmise palga maksmist või tõendamist, et tal on õigus kasutada mõnda ELi soodsamat skeemi, st maksta välismaalasele madalamat palka.
• Aastal 2022 sätestati, et lühiajalise töötamise võib registreerida üksnes täistööajaga töötamiseks ning töötamiseks antud elamisloa puhul tuleb välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist töötasu olenemata töölepingus kokku lepitud töökoormusest. Muudatuse eesmärk on vältida juhtumeid, kus tööandja kasutab osalist tööaega palgakriteeriumist kõrvalehoidmiseks. Samuti tõhustati seadust rikkuvate ettevõtete ja nende juhatuse liikmete vastutusele võtmist.

Ebaseadusliku tööjõu arvu on keeruline hinnata. Riigil on teada rikkumiste arv kontrollkäikude ja asutustevahelise koostöö kaudu. Hinnang tuleks anda selle järgi, kui palju rikkumisi jääb tuvastamata. Ekspertide hinnangul probleem Eestis väga suur ei ole, kuna tehtud on seadusemuudatusi ja märgatavalt on parendatud või automatiseeritud kontrolli (MIGIS ehk migratsioonijärelevalve andmekogu ja RIS ehk rändeinfosüsteemi osade kasutuselevõtt PPAs jne). Probleem oli päevakorral aastatel 2018–2019, kui hakati ka eespool nimetatud meetmeid rakendama.

Välistööjõuks loetakse nii ELi kodanikke kui ka KRKsid, kes elavad ja töötavad Eestis. Kui ELi kodanikud peavad Eestis elamiseks ja töötamiseks registreerima ainult oma elukoha, siis KRKd vajavad seaduslikku viibimisalust (viisat) ja lühiajalise töötamise registreeringut või elamisluba. Siinne uuring keskendub ajutisele välistööjõule, st inimestele, kes elavad ja töötavad siin tähtajalise elamisõiguse (ELi kodanikud) või tähtajalise elamisloa või ajutise viibimisõiguse (viisa) alusel (KRKd). 2023. aastal töötas Eestis kokku 66 400 ajutist välistöötajat, mis moodustas 8,8% koguhõivest.

2023.aastal moodustasid tähtajalise elamisloaga KRKd suure osa (77%) ajutisest välistööjõust (51 000 inimest). Tähtajalise elamisloaga inimeste kohta saab esile tuua järgmist.

• 37% tähtajalistest elamislubadest oli seotud Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse staatusega. Veel kümnendikul tähtajalise elamisloaga isikutest oli täiendav kaitse (Ukraina jt konfliktipiirkondade kodanikele). Seega pea poole hõives olnud ajutisest välistööjõust moodustavad sõjapõgenikud.
• Töötamise eesmärgiga sisserände piirarvu ehk kvoodi alusel oli tööturul hõivatud tähtajalise elamisloaga inimestest 12% ehk üle 6000 inimese.
• Tippspetsialistid ja idusektoris töötajad on rändekvoodi nõuetest vabastatud, nende osakaal vastavalt 4% ja 2% kõikidest tähtajalise elamisloaga isikutest.
• 14% tähtajalise elamisloaga hõivatutest oli saanud elamisloa pererände alusel.
• Õppimise eesmärgil Eestis elavatest KRKdest töötas kolm neljandikku.

14% ajutisest välistööjõust moodustasid ajutise viibimisalusega lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased ning 9% olid ELi kodanikud.

Hõives osalenud ajutise välistööjõu koosseis kodakondsuse järgi on püsinud viimase viie aasta jooksul üsna muutumatuna – lõviosa välistööjõust moodustavad Ukraina kodanikud (55% ajutisest välistööjõust), kes ka enne sõda moodustasid siin välistööjõust pea poole. Sõda ja riiklikud sanktsioonid ei ole veel tõrjunud esiviisikust Valgevene ja Venemaa kodanikke (üks põhjus on asjaolu, et tähtajaline elamisluba kehtiv viis aastat). Kuid piirangute tõttu on siiski näha, et järjest enam tullakse Moldovast, Usbekistanist ja Gruusiast ning kaugemaltki, näiteks Indiast, Pakistanist ja Filipiinidelt. Idu- ja kasvuettevõtetes on kodakondsuste pilt kirjum. Samuti on see mitmekesisem tippspetsialistide seas ehk mida kõrgema oskustasemega töötaja, seda laiem on päritoluriikide spekter ja ühtlasi suurem ELi kodanike osakaal.

Enim on ajutist välistööjõudu hõivatud töötlevas tööstuses (13 700 töötajat), ehituses (7500), info ja side sektoris (5900) ning kinnisvara-, haldus- ja abitegevuse alal (10 100). Viimati nimetatutest on pool hõivatud renditööjõudu vahendavates ettevõtetes, kelle töötajad rakenduvad samuti eelkõige tööstuses. Kõige enam on välistööjõudu oskustöötajate kategoorias – 35 650 –, tippspetsialiste on 11 500 ning lihttöölisi 15 400. Tippspetsialistide ja oskustöötajate arv on viie aastaga kahekordistunud. Samas on välismaalastest lihttööliste hulk viie aastaga kasvanud kolm korda. Selle põhjus on eelkõige Ukraina sõjapõgenike kiire tööturule rakendumine. Riigikeeleoskuseta ja tõendatud kvalifikatsioonita oli neil võimalik asuda vaid lihtsamatele ametikohtadele.

Suurima ajutise välistööjõu osakaaluga ametialad peegeldavad sektorite mustrit. Neljandik metalltoodete valmistajatest on välistöötajad. Viiendiku töötajatest moodustavad välismaalased hoone tehnosüsteemide lukkseppade, tarkvaraspetsialistide, toidu- ja joogitootjate, tootmise lihttööliste ja ehitajate ametialagruppides.

Kui elamisloaga tullakse Eesti tööle peamiselt tippspetsialisti ja oskustöötajana, siis lühiajaliselt töötakse peamiselt oskus- ja lihttöölisena. Töötamiseks elamisloa saanud välismaalased on peamiselt tööle asunud infos ja sides (22%), töötlevas tööstuses (26%) ning ehituses (10%). Ka lühiajaliselt tullakse tööle peamiselt ehitusse (24%) ja tööstusesse (22%). Pererände alusel saabunutest on hõivatud tööturul alla poole (42%), enim töötlevas tööstuses (21%) ning hulgi- ja jaekaubanduses (12%). Viiendik pererände alusel saabunutest töötab tippspetsilisti ametikohal. Rahvusvahelise kaitse saajatest üle poole on hõives (57%), neist pool töötab töötlevas tööstuses ning haldus- ja abitegevustes. Õpirände eesmärgil saabunud KRKdest on suur osa (76%) jõudnud ka tööturule, neist pea pool (46%) on tippspetsialistid, kolmandik (35%) on hõivatud hariduses. 40% ELi kodanikke asub tööle tippspetsialistina. Suurima osakaaluga on lihtöölisena rakendunud rahvusvahelise kaitse alusel saabunud isikud.

Poole Eesti välistööjõu nõudlusest on täitnud Ukraina kodanikud, seda juba enne Venemaa-Ukraina sõja algust. Võrreldes 2019. aastaga on Ukraina kodanikke hõives 20 000 võrra enam. Suurel osal (65%) tööturul hõivatud Ukraina kodanikest on Eestis viibimise seaduslik alus kas ajutine või täiendav kaitse. Viimastest on väga suur osa hõivatud just lihttöödel, mistõttu võib eeldata, et ukrainlaste hõivestruktuur tõenäoliselt tulevikus muutub, kui omandatakse riigikeel, mis võimaldab liikuda parematele ametikohtadele.

Idusektoris töötas 2023. aastal 3918 välistöötajat, kes moodustasid kolmandiku sealsest tööjõust. Idusektori töötajate päritolupilt on väga kirju – kokku on esindatud 117 riiki. Suurima esindatusega on ELi riigid (kokku 566), Venemaa, Valgevene, aga ka Ukraina, Nigeeria, India, Pakistan ja Brasiilia. Eelkõige on välistöötajatega täidetud tarkvaraarendajate (1270), klienditoe spetsialistide (940) ja finantsanalüütikute (260) ametikohad.

Ajutise välistööjõu palk varieerub valdkonniti ja ametialagrupiti. Kõrge kvalifikatsioonitasemega

tippspetsialistid saavad tihti kõrgemat palka kui kohalikud. Ka välistöötajate puhul on kõrgemad palgad IKT- ja finantssektoris. Üldiselt oli 2023. aasta keskmine brutopalk välismaalastel sarnane Eesti töötajate

keskmise brutopalgaga, esimestel oli see 1604 ja teistel 1656 eurot.

Selles peatükis esitatakse OSKA üldprognoosi⁹²⁹⁶ tulemid ehk vaadeldakse, milline võiks olla Eesti tööturul hõivatute arv 2035. aastal. OSKA üldprognoosis tuginetakse OSKA tööjõuvajaduse prognoosimudelile⁹³⁹⁷ , mille hinnangud ametialade töökohtade arvu muutusele põhinevad OSKA valdkonnauuringutel⁹⁴⁹⁸. Siin toodud prognoosis on OSKA valdkonnauuringutes koostatud hõiveprognoose pikendatud OSKA mudeli abil 2035. aastani. OSKA valdkonnauuringuid on koostatud alates 2015. aastast ning nüüdseks on valdkondlike tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosidega kaetud kõik Eesti majandusvaldkonnad ja nende põhikutsealad. Lisaks on kõigis valdkondades tehtud uuringutes esitatud tööjõunõudluse ja -pakkumise kitsaskohtade ja ettepanekute seire. Osas valdkondades on nüüdseks valminud ka kordusuuring.

Analüüsi koostajad juhivad tähelepanu, et kui statistiline ülevaade ajutisest välistööjõust kasutas aastahõive andmeid, et selgitada välja võimalikult täpselt kogu välistööjõud Eesti tööturul (arvesse läksid kõik hõivatud, kes olid ametlikult töötanud vähemalt ühe päeva), siis OSKA üldprognoosis kasutatakse nelja kvartali keskmisi hõiveandmeid. Seetõttu on OSKA üldprognoosis nii hõivatute koguarv kui ka välistööjõu hõivatute arv väiksemad.

OSKA üldprognoos näitab, et aastatel 2023–2035 võib tööga hõivatute arv Eestis kasvada umbes 30 000 võrra, st hõive kasv tervikuna on tagasihoidlik – alla 5% (vt joonist 24).

Prognoosi järgi lisandub hõivatuid ennekõike teenuste sektorisse. Suurimat hõivatute arvu kasvu prognoositakse info ja side,⁹⁵¹⁰⁰ tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning finants- ja kindlustustegevuse tegevusaladel (vt joonist 25). Seejuures mõjutab finantsvaldkonna kasvu suur IT-mahukus ehk kasvab vajadus IKT-spetsialistide järele. Tööstussektoris jääb koguhõive umbes samale tasemele, samas võivad muutused tööstusharuti erineda. Võimekus hoida tootmist Eestis ning suutlikkus kasvada sõltub muu hulgas rahvusvahelisest konkurentsivõimest, mida ohustavad jätkuv sisendhindade kasv ja inflatsioon. Tööga hõivatute arv väheneb prognoosi kohaselt hulgi- ja jaekaubanduses, veonduses ja laonduses ning kinnisvaras, haldus- ja abitegevuses.

Prognoosi kohaselt lisandub enim uusi hõivatuid kõrgema oskustasemega ametirühmades. Suurim kasv on prognoositud tippspetsialistidele, tehnikutele ja keskastme spetsialistidele. Enim kahaneb prognoosi kohaselt hõive kontoritöötajate, klienditeenindajate ja lihttööliste pearühmades (vt joonist 26).

Tööjõuvajaduse üldprognoosi koostamisel kasutasime OSKA andmemudelit. Järgmise kümne aasta tööjõuvajaduse prognoosis võetakse arvesse hinnangulist töökohtade arvu muutust ja pensionile jääjate asendamise vajadust ning arvestatakse Statistikaameti rahvastiku baasprognoosi. Töökohtade arvu muutuse hinnang ning prognoosi täiendav info pärineb OSKA valdkonnauuringutest.⁹⁶¹⁰¹Tööjõu pakkumise prognoosimisel võeti arvesse prognoositud tasemeõppe lõpetajate arvu. Ametialad on tasemeõppega seostatud OSKA haridusvõtme abil. Seega põhineb tööjõuvajaduse üldprognoos ühest küljest töökohtade arvu muutusel ja pensionile jääjate asendusvajadusel ning teisest küljest prognoositud tasemeõppe lõpetajatel. Mudeli miinuseks on asjaolu, et andmete puudumise tõttu ei saa arvestada täienduskoolituste ja töökohal väljaõpet saavate töötajate pakkumist, mis on suurem oskustöötajate ning lihttööliste puhul. Seetõttu oleme jaganud prognoosi eri kvalifikatsiooninõuetega ametirühmadeks: tippspetsialistid – oskustöötajad – lihttöölised.

Alapeatükkides kirjeldatakse kõigepealt üldprognoosist tulenevat üle- või puudujääki valdkonniti ning seejärel antakse hinnang välistööjõu vajadusele. Välistööjõu vajaduse kohta ei saa esitada ühte arvu, sest vajadust mõjutavaid tegureid on palju. Seetõttu liidame välistööjõu vajadusele hinnangu andmiseks üldprognoosist tulenevad puudu- või ülejäägi vajadused ajutise välistööjõu arvuga. Saadud tulemus on indikaator ajutise välistööjõu aastasest vajadusest valdkonnas.⁹⁷¹⁰² Arve tabelites 10, 11 ja 12 peab lugema koos kõrval esitatud selgitustega. Täpsustused tulevad OSKA valdkonnauuringute analüüsi tulemustest, mis on tööjõuvajaduse prognoosimisel tunduvalt täpsemad, sest põhinevad väiksemal analüüsiühikul ehk põhikutsealadel.

Juhid ja tippspetsialistid (edaspidi tippspetsialistid) eeldavad üldjuhul tasemeharidust ja seeläbi sobituvad kasutatud mudeli loogikaga kõige paremini. Mudeldus annab tulemi, et Eesti tööturul on puudu umbes 1400 tippspetsialisti aastas (vt tabelit 11). See tähendab, et seniste tasemeõppe trendide jätkumisel vajame aastas täiendavalt juurde peaaegu poolteist tuhat tippspetsialisti. Tippspetsialistiks üldjuhul ümberõppega ei saa, sest tihti on väljaõpe spetsiifiline ja pikk. Näiteks arstist inseneriks ümber ei õpi, küll aga saab tippjuht vahetada valdkondi, õppides tundma valdkonna spetsiifikat. Ka tööturult pikalt eemal olnud isikul ei ole tõenäoliselt võimalik kohe tippspetsialisti ametisse asuda.

Tegevusaladest on erialase tasemeõppe suurim arvuline puudujääk IKTs, hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning töötlevas tööstuses. Vastuse küsimusele, milliste ametialade hõivatutest on puudus ja milliste puhul on tegu ülepakkumisega, saab OSKA valdkonnauuringutest. Näiteks tervishoiu valdkonnas on suurema puudujäägiga ametialad perearstid ja õed (Mets & Leemet, 2024) Töötlevas tööstuses on puudus inseneridest (masina- ja metallitööstuse insener, elektroonikainsener jt) (Lepik & Uiboupin, 2023) Tööjõupuudust spetsiifilisemates inseneeria valdkondades, nagu keemiainseneride puudust farmaatsiatööstuses, leevendab just välistööjõud (Tilk & Kruusmaa, 2024; Lepik & Uiboupin, 2024.

Seega saab üldprognoosi põhjal hinnata (vt tabelit 10), et tippspetsialistide osas on ajutist välistööjõudu järgmisel kümnel aastal vaja kindlasti värvata IKT-valdkonnas, kuhu hoolimata suurest õppurite arvust oodatakse veelgi rohkem spetsialiste. Välistööjõu vajadus võiks selles valdkonnas kasvada üle 4000 tippspetsialisti (juba hõivatud + kasvuvajadus) aastas. See tähendab, et võrreldes praegusega on vaja IKT-valdkonnas välismaiste tippspetsialistide arvu suurendada ca 20%. Järgmine arvuliselt suurema puudujäägiga valdkond on haridus, mis hõlmab nii kõrgkoole, kutsekoole, üldhariduskoole kui ka lasteaedu. Lisatööjõuvajadus selles valdkonnas on üle 500 tippspetsialisti aastas. Seejuures peab eristama, et kõrgkoolides jääb püsima nõudlus välisõppejõudude ja rahvusvahelise haardega teadlaste järele. Puudus hariduse valdkonnas on aga pigem üldhariduskoolide ja ka kutsekoolide õpetajatest – seda puudujääki on keeruline välisspetsialistidega korvata, sest see vajaks keeleõppel ja kvalifikatsiooninõuete vastavusseviimisel erilähenemist.

(Välis-)tippspetsialistidest on puudus töötleva tööstuse ettevõtetes. Eri tööstusharude tippspetsialistide (inseneride, tootearendajate jt) vajadust on OSKA valdkonnauuringutes ka rõhutatud. Tippspetsialiste vajatakse tervishoiu valdkonnas, seal on suurim puudus arstidest (nt perearstid) ja õdedest (Leemet & Mets 2024). Arstide ja õdede tulevikuvajaduse täitmiseks välismaalasi värvates tuleks aga rakendada erimeetmeid, et täita kvalifikatsiooni- ja keelenõudeid.

Oskustöötajate puhul tuleb OSKA üldprognoosi mudelis arvestada, et peale tasemeõppe saab osasse valdkondadesse ja ametialadele tööjõudu koolitada täiendus- ja ümberõppe või väljaõppega töökohal. Vajalikke oskusi omandada ja elu jooksul senisest paindlikumalt täiendada võimaldavad ka mikrokraadid ja pikemad kursused, pakkudes tasemeõppele alternatiivi. Neid piiranguid tuleb arvestada, kui tõlgendada OSKA üldprognoosi, mille tulemusel on puudujääk 700 oskustöötajat aastas (vt joonist 28).

Veonduses, laonduses ja jaekaubanduses on väga suur osa töötajatest kohapealse väljaõppega (laotöötajad, müüjad jt), mistõttu tööjõuvajaduse põhjustab pigem suur voolavus. Auto- ja bussijuhtide puuduse taga on ühelt poolt turutõrge (töötingimused ei vasta soovijate ootustele) ja teiselt poolt pensioneerumine (vt OSKA transpordil ja logistika uuringut ). Ka toiduainetööstuses põhjustab oskustöötajate puudujääki peamiselt tööjõu voolavus.Töötleva tööstuse oskustöötajate puudujääk on aga tingitud õppijate vähesusest. (Lepik & Uiboupin, 2023) Sama kehtib puidutööstuse kohta. Huvipuudus raietöölise kutseõppe vastu on metsanduses põhjustanud välistööjõu kaasamise vajaduse (Tilk & Kruusmaa, 2022).

Oskustöötajate ülejäägiga valdkonnad on populaarsed kutseõppe erialad (autotehnik, kokk jne). Samas OSKA ehituse uuring toob esile, et ebaproportsionaalselt palju on ehituse viimistluse eriala lõpetanuid, kuid teisi erialasid on koolitatud vähem. Näiteks on puudu konstruktsiooniehitajatest ning veevärgi ja hoonetehnosüsteemide tehnikutest (Lepik & Uiboupin, 2024). Seega, ehituse valdkonna ülejääk ei tähenda üheselt, et sektoris ei oleks tööjõupuudust ega eksisteeriks vajadust lisatööjõu, sealhulgas välistöötajate järele. Sektoris on probleemiks ka tööjõu voolavus ja erialasel tööl mittetöötamine (nt minnakse tööle tööstusesse).

Seetõttu tuleb oskustöötajate puhul välistööjõu vajadusele arvulise hinnangu andmisel lähtuda välistööjõu praegusest osakaalust valdkonnas (vt tabelit 11). Välise oskustööjõu tervikvajadus on suurim töötlevas tööstuses, üle 8000 inimese. Oskustöötajate vajadus on tööstusharuti väga erinev. Töötlevale tööstusele järgneb ehitusvaldkond. Veonduses ja laonduses tunnetavad tööandjad rahvusvaheliste autojuhtide puudust, aga napib ka liinibussijuhte. Viimaste puhul vajatakse välistöötajate keeleõppe paremat korraldust.

Ka oskustöötajate puhul tuleb eraldi käsitleda tervishoiu ja hoolekande valdkonda, kus välismaiste oskustöötajate arvu võiks võrreldes praegusega suurendada. Oskustöötajatena on valdkonnas kasvav puudus hooldustöötajatest, kelle pealekasv väljaõppest ei ole piisav. Kuna tegemist on valdkondadega, kus on oluline keeleoskus ja kohalike inimestega suhtlemine, tähendab see ka eesti keele kursuste ning muu kohanemist toetava tegevuse vajadust, kus käsitletakse Eesti ühiskonna (kultuuri, inimeste jmt) olemust (mida praegu katab osaliselt kohanemisprogramm).

Lihttööliste tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestame, et enamiku lihttööde puhul tasemeõppe koolituspakkumine puudub ja väljaõpe toimub ettevõtetes kohapeal. Lihttööliste ametialasid iseloomustab töötajate suur voolavus, mistõttu tööandjad peavad sageli värbama uusi töötajaid. Joonisel 29 on toodud suurima aastase väljavoolavusega ametialagrupid. Voolavusena on arvestatud olukorda, kui 2022. aastal teatud ametialagrupis hõivatu töötas 2023. aastal mõnes teises ametialagrupis. Voolavusena ei ole arvestatud, kui inimene vahetas töökohta sama ametialagrupi sees ehk läks teise ettevõttesse samale ametikohale. Seega tegelik voolavus lihttööliste puhul on veelgi suurem, kui võib näha jooniselt.

OSKA valdkonnauuringutest ilmneb, et pisimgi palga ja töötingimuste paranemise võimalus paneb lihttöö tegijaid liikuma piirkonna mõnesse teise ettevõttesse, kas sama või mõnda muud lihttööd tegema. Näiteks transporditöölised ja lao lihttöölised lähevad puhastusteenuste või mõne teise valdkonna lihttööle. Samas on kindlasti valdkondi, kuhu välistööjõu värbamine on vajalik, nagu põllumajanduse ja metsamajanduse hooajatööd. Samuti on valdkondi, kuhu kohalik pigem ei taha minna kehvade töötingimuste tõttu (töö on raske või keerulistes tingimustes või graafiku alusel, sh öösel, jms).

Lihttöölistest välistööjõudu on vaja teatud valdkondades tööjõunõudluse rahuldamiseks ja hooajatöödel. Praegune suur välistöötajate osakaal nende hulgas on põhjustatud Ukraina sõjapõgenike suurest arvust. Edaspidi asub teatud osa neist tööle kõrgema kvalifikatsioonitasemega töökohtadel (vt ptk 4.4). Tõenäoliselt ei peaks lihttööliste vajaduse arvestamisel lähtuma praegusest suurusjärgust. Lihttööde puhul tuleb aga meeles pidada, et kui on võimalik valida, siis kohalikud neid töid teha ei taha. Paratamatult on elatustaseme tõusuga suund sinna, et lihttöötajate seas on välistööjõudu järjest rohkem. Kindlasti peaks välismaiste lihttööliste puhul ka edaspidi rakendama Töötukassa tööturutesti, mille põhjal saab selgitada välja valdkonna tegeliku vajaduse. Võimalik, et teatud juhtudel peaks nii lihttööliste kui ka oskustöötajate puhul arvestama regionaalset mõõdet. Näiteks laotöötajaid on Ida-Virumaal piisavalt, aga pealinnapiirkonnas neid napib. Tööjõud on aga Eesti erinevate perifeersete regioonide vahel pigem väheliikuv. Muu hulgas põhjustab vähest liikuvust asjaolu, et perifeeria kinnisvarale ei pruugi leiduda ostjat ja seetõttu ei saa elukohta vahetada.

Lihttööliste värbamine kolmandatest riikidest võiks toimuda ka usaldusväärse ettevõtja skeemi või renditööjõudu vahendava ettevõtte kaudu.

OSKA üldprognoosi mudel kasutab andmeallikana nelja kvartali keskmisi hõiveandmeid TÖRis. 2023. aastal oli nelja kvartali keskmine hõivatute arv 639 000, mis jaguneb tippspetsialistideks (177 000, sh välistööjõudu 9600), oskustöötajateks (347 000, sh välistööjõudu 26 200) ja lihttöölisteks (62 000, sh välistööjõudu 9700). Lisaks on TÖRis 53 000 hõivatut, kelle ametiala on märkimata (sh u 4000 välishõivatut). Seega nelja kvartali keskmisena on tööturul välistööjõudu hõivatud 50 000 inimest. Selles suurusjärgus välistööjõuvajadus jätkub ka edasistel aastatel. Seejuures tuleb arvestada, et ajutise välistöötaja Eestis viibimise kestus võib olla väga erinev, mistõttu on nende aastast asendusvajadust keeruline täpselt määratleda.

Joonisel on märgitud Ukraina sõjapõgenike osakaal seetõttu, et näidata välistöötajate võimaliku puudujäägi suurust juhul, kui sõja lõppedes meie tööturul hõivatud põgenikud kõik tagasi kodumaale lähevad. Nende kiire asendamine samas mahus võib osutuda päris keeruliseks, sest see tähendab töötamiseks antavate elamislubade rakendamist senisest tunduvalt suuremas mahus, mida aga piirab sisserände kvoot.

OSKA üldprognoos näitas, et aastatel 2023–2035 võib tööga hõivatute arv Eestis kasvada umbes 30 000 võrra ehk uut tööjõudu on vaja 2500 inimest aastas (võttes arvesse ka neid, kellel on praegu ametiala TÖRis märkimata). Tasemeharidusest on uue tööjõu pakkumise puudujääk aastas vähemalt 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat ning see tühimik tuleb suure tõenäosusega täita välistööjõuga. Osakaaluna moodustaks välistööjõud üldprognoosi järgi 2035. aastal 5% tippspetsialistidest, 8% oskustöötajatest ja 15% lihttöölistest. (Vt joonis 31.)

Tuleviku tööjõuvajadus sõltub suuresti sellest, milliseks Eesti majanduskeskkond järgmisel kümnel aastal kujuneb. Selle hindamiseks koostasime neli stsenaariumit, mille eeldused ja prognoos võimaldavad paremini kirjeldada võimalikke muutusi tuleviku välistööjõu vajaduses peamistes tellijat (MKM) huvitavates valdkondades, milleks on tööstus ja IKT. Eelmises peatükis kirjeldatud üldprognoos kajastab nende stsenaariumite telgede keskpunkti (vt joonist 31). Täpsemalt on stsenaariumeid kirjeldatud lisas 2.

OSKA valdkonnauuringutes on tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutav põhitrend tehnoloogia areng ning kasutuselevõtt, suuresti just digitehnoloogiate kasutuselevõtt, mille tulemusena peaks kasvama ka tootlikkus. Konkurentsivõime eksperdikogu raport toob esile, et Eesti ettevõtete digitaliseerituse ja ka automatiseerituse tase on suhteliselt madal ning nende tõstmine aitaks suurendada ettevõtete tootlikkust märgatavalt. Automatiseerimist rakendanud Eesti ettevõtete seas on see suurendanud tootlikkust keskmiselt 22%, aga kui sellega käisid kaasas ka organisatsioonilised uuendused, oli kasv 38%. Lisaks viitavad konkurentsivõime eksperdikogu tehtud arvutused, et tehisaru rakendamine on seda kasutavate Eesti ettevõtete tootlikkust kasvatanud enam kui 7%. Samas tuleb silmas pidada, et tehisaru rakendavaid ettevõtteid on veel väga vähe. (Kaasik et al., 2024)

Välistööjõud on praegu suuresti hõivatud töötlevas tööstuses, mistõttu on oluline prognoosida just tööstuse arendamisega seotud välistööjõu vajadust. Teisalt näitab OSKA üldprognoos, et hõivatute arv kasvab kõige enam IKT-sektoris ning käib diskussioon, mis saab siis, kui iduettevõtete sektor hakkab kasvama senisest mitu korda kiiremini.

Paigutame välistööjõu vajaduse prognoosistsenaariumid kahele teljele, millest üks kirjeldab tehnoloogia arengu ja digipöörde kiirust ning teine tööstuse mahu kasvu tänu konkurentsivõimelise lõpphinnaga energia kättesaadavusele. Tulemusena saame neli stsenaariumit (vt joonist 32), millest esimene kujutab senise olukorra jätkumist.

Stsenaarium „Vana ja uus tööstus“ näeb ette uute tööstusettevõtete rajamist vanade kõrvale, eeldades, et need on eeskätt kapitali- ja energiamahukad ega vaja masstööjõudu. Suur osa vajaminevatest töötajatest on tippspetsialistid (insenerid, aga ka tootmise korraldamise ja kvaliteedijuhtimise ülesandeid täitvad juhid ja spetsialistid), kelle leidmine Eestist on pigem keeruline. Tänu stabiilsele majanduskasvule püsivad konkurentsis ka olemasolevad tööstusettevõtted, mistõttu tööstuses püsivad traditsioonilised töökohad, sealhulgas on suur lihttööliste osakaal. Selles stsenaariumis kasvab tööstussektori tippspetsialistide ja oskustöötajate tööjõuvajadus, mis tuleb tõenäoliselt osaliselt täita välistööjõuga. Töötleva tööstuse mahu suurenemisega kasvab transpordi- ja logistikateenuste ning tööjõuvajadus. Samuti näeb stsenaarium ette tööjõuvajaduse kasvu energeetikas ja ehituses, sest tuleb ehitada uusi tehaseid.

Stsenaarium „Idutiiger“ keskendub IKT- ja idusektori arengule. Tehnoloogia- ja digipöörde surve ka teiste sektorite ettevõtetes suurendab vajadust kõrge kvalifikatsioonitasemega IKT tööjõu järele. Tehisaru rakendatakse efektiivsuse kasvu teenistusse, sest energiapuudus piirab tööstuse kasvu. Uued töökohad tekivad pigem IKT-sektoris või IKT ametialadel. Tänu rahastamise prioriteetidele võib areneda kaitsetööstus, eelkõige küberkaitse ning isejuhtivate sõidukite arendamise vallas, kus vajatakse IKT kompetentse. IKT- ja idusektor on Eesti ekspordi vedurid. Selle stsenaariumi järgi peaks tänu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele vähenema lihttöö vajadus nii Eesti tööstuses kui ka teeninduses. Tööjõuvajadus nihkub kõrgema oskuste tasemega töökohtadele. Teisalt võib juurde tulla ka lihtsamat IKT-tööd. Näiteks tehisaru rakenduste arenemiseks on järjest enam vaja inimesi, kes tegelevad mudelitele andmete ettevalmistamisega. See tähendab käsitööd piltide, tekstide ja andmestiku märgendamisel.

Stsenaarium „Megamix: tööstus-/idutiiger“ on kõige ambitsioonikam ning kirjeldab seda, mis juhtub siis, kui ennaktempos arenevad nii töötlev tööstus kui ka IKT-sektor. Tööturul toimub suur muutus, kuna kiire tehnoloogia- ja digipööre koos energiarikkusega toetab tööstuse ja tootlikkuse kasvu. Traditsiooniliste töökohtade arv väheneb, kuid uusi, tippspetsialisti töökohti tekib juurde. Vajatakse eriti IKT, AI ja tööstuse automatiseerimise tippspetsialiste. Uuenenud tööstus nõuab nii uusi tehnilisi kui ka juhtimisoskusi. Oskus- ja lihttöö vajadus väheneb automatiseerimise tõttu. Kuna areng on kiire, napib Eestis vajalike kompetentsidega inimesi ning välismaalt on vaja sisse tuua just tippspetsialiste, aga ka teatud valdkondade oskustöötajaid. See stsenaarium mõjutab tööjõuvajadust eelkõige tööstus-, energeetika-, IKT- ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Nende kasv toetab omakorda ehituse, finantssektori, transpordi ja logistika kasvu.

Stsenaariumites kirjeldatud täiendava tööjõuvajaduse võtab kokku tabel 13, kus iga stsenaariumi all esitatud lisahõive tuleb liita üldprognoosi hõivele (või lahutada sellest).

Selles alapeatükis keskendutakse Ukraina ajutise kaitse saajatele ja nende võimalikule rollile tuleviku Eesti tööturul.

Nagu ka eespool mainitud on sõjapõgenikud Ukrainast oluliselt mõjutanud Eesti tööturgu, moodustades 2023. aastal üle 40% ajutisest välistööjõust. Ajutise kaitse staatus lubas neil kohe tööturule asuda ja suur osa kasutas seda võimalust. Samas olid võimalikud töökohad tihti lihtsamad, kui lubanuks inimeste haridustase ja töökogemus (vt ptk 3.3). Seega võib arvata, et pikemaks ajaks Eestisse jäädes ning siinset keelt omandades ja ühiskonnaga kohanedes liigub osa⁹⁸¹⁰³ sõjapõgenikest kõrgemat kvalifikatsioonitaset eeldatavatele töökohtadele.

Milliseid ametikohti võiksid siia jäävad Ukraina sõjapõgenikud 2035. aastal täita? Sellele küsimusele vastamisel võtsime aluseks arenguseire keskuse (ASK) koostatud hõiveprognoosi, milles eeldatakse, et pikemalt jääb Eestisse elama 30 000 Ukrainast pärit inimest. Teiseks eeldame, et ajutise ja täiendava kaitse⁹⁹¹⁰⁴ saajate hõivestruktuur muutub aja jooksul sarnaseks siinsete teiste pikaajalise elamisloaga mittekodanike hõivestruktuuriga. Selle arvutamiseks asendasime ajutise ja täiendava kaitse staatusega ukrainlased lähteandmetes ASKi prognoosis olevate ukrainlaste vanuse ja soo jaotusega. Lisaks arvestasime Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringul põhinevaid mitte-eestlaste hõivemäärasid vanusgruppides ning TÖRi mitte-eestlaste hõivestruktuuri.

Nendel eeldustel tehtud prognoosi kohaselt võib aastal 2035 olla Eesti tööturul ca 16 500 Ukraina päritolu inimest.¹⁰⁰¹⁰⁵ See on 31% vähem kui 2023. aastal, mil ajutise kaitse saajaid oli tööturul 23 700 inimest. Kui praegu on ajutise kaitsega hõivatutest 41% lihttöölised, üle poole oskustöötajad (55%) ja tippspetsialiste on vaid 4% (vt joonist 33), siis 12 aasta jooksul kahaneb lihttööliste osakaal tõenäoliselt alla viiendiku. Samas suureneb oskustöötajate ja kolmekordistub tippspetsialistide osakaal.

Tegevusaladest kaotab kõige enam tööjõudu kinnisvara ja haldustegevuse valdkond, mille alla kuuluvad ka renditööjõudu vahendavad ettevõtted. Samuti kaotavad Ukraina päritolu tööjõudu põllumajandus, majutus ja toitlustus, ehitus ning töötlev tööstus, kus suur osa Ukraina päritolu sõjapõgenikke on rakendunud praegu lihttöödel. Oskustöötajad, kes töötavad kvalifikatsioonile vastaval erialal, tõenäoliselt positsioone ei vaheta juhul, kui keeleoskus töötamist ei takista. Samas võiksid ajutise kaitsega ukrainlased, kes jäävad pikemalt Eesti tööturule ja omandavad eesti keele, leevendada tööjõuvajadust tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, samuti hariduses (vt joonist 34).

Kui vaadata ametialagruppide hõivestruktuuri (vt tabelit 14), hõivespekter laieneb. Kui 2023. aastal on üle 200 inimesega ametialagruppe 19, siis 2035. aastal on selliseid 26. Samas jagunevad hõivatud ametialagruppides ühtlasemalt. Kui 2023. aastal oli üle 1000 töötajaga seitse ametialagruppi, siis 12 aasta pärast ainult 2.

Ametialagrupiti näeme veel kord, et suur osa ukrainlastest sõjapõgenikke oli 2023. aastal hõivatud lihtsamatel oskustöö ja lihttöö ametitel. Aastaks 2035 väheneb neis ametialagruppides töötamine oluliselt. Kõige rohkem kaotavad aga põllumajanduse ja metsanduse ametialagrupid, milles ajutise kaitsega hõivatute hulk kahaneb ca 90%. Samas tulevad juurde tõenäoliselt oskus- ja tippspetsialisti ametialagrupid, nagu õpetajad, õppejõud jm haridusspetsialistid, müügijuhid ja -spetsialistid, tervishoiu tippspetsialistid, administratiivtöö spetsialistid ja lihtametnikud, tarkvaraarenduse spetsialistid, keemiatööstuse ja töömasinate operaatorid.

Selles peatükis on analüüsitud Eesti tööjõu- ja välistöötajate vajadust 2035. aastani, tuginedes OSKA andmemudelile. Peamised tähelepanekud ametirühmade kaupa on järgmised.

Tippspetsialistid

• Eesti tööturul jääb igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti. Suurim puudus on IKT-, hariduse, tervishoiu ja töötleva tööstuse valdkonnas.
• Nõudlus on suur tarkvaraarendajate, arstide, õdede ja inseneride järele.

Oskustöötajad

• Prognoositakse 700 oskustöötaja puudujääki aastas, eriti töötlevas tööstuses ja veonduse-laonduse valdkonnas. Viimases on puuduse üheks lisapõhjuseks töötajate suur voolavus.
• Välistööjõudu vajatakse enim töötlevas tööstuses (üle 8000 töötaja) ja ehituses.
• Kui tööjõuvajaduse lahendamiseks ei leita teisi lahendusi, siis on vaja ajutist välistööjõudu veonduses ja laonduses suurendada ca 500 inimese võrra aastas, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes ning töötlevas tööstuses mõlemas üle 200 inimese võrra aastas.

Lihttöölised

• Lihttööliste vajadust on keeruline prognoosida, kuna enamik väljaõppest toimub töökohal. Välistööjõudu kasutatakse peamiselt töödel, mida püsielanikud ei eelista (nt ehitus, koristus) ja hooajatöödel (nt põllumajandus).
• Välistöötajate osakaal lihttööliste seas on praegu suur seoses Ukraina sõjapõgenikest hõivatutega, kelle osakaal kümne aasta jooksul väheneb. Samuti peaks vähenema lihttööliste hõive, seega senises mahus tõenäoliselt ei ole vaja lihttöölistest välismaalasi sisse tuua.

Välistööjõu kaasamine on keerukas tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja hariduse valdkonnas, kus on ette näha olulist tööjõupuuduse kasvu. Välismaalaste värbamine nendesse valdkondadesse on keeruline, kuna vajalik on riigikeeleoskus ja Eestis tunnustatud kvalifikatsioon. Nende valdkondade tööjõuvajaduse rahuldamine välismaalastega nõuab eraldi riiklikku programmi või meetmeid.

Koostatud tulevikustsenaariumid näevad IKT- ja tööstuse valdkonnas ette üldprognoosiga võrreldes suuremat tippspetsialistide vajaduse kasvu. Seejuures võib eeldada, et täiendavad töökohad tuleb täita eeskätt välistööjõuga.

Suur osa ukrainlastest sõjapõgenikke, kes meile 2022. aastal saabusid, on veel hõivatud lihttöö ametikohtadel, kümne aasta perspektiivis nende hõive struktuur muutub. Ajutise kaitsega ukrainlased aitavad tulevikus vähendada tööjõupuudust sellistes ametialadel nagu müügijuhid ja -spetsialistid, tervishoiu tippspetsialistid, administratiivtöö spetsialistid ja lihtametnikud, tarkvaraarenduse spetsialistid, tööstuse ja töömasinate operaatorid.

Selles peatükis on toodud uuringust tulenevad olulisemad järeldused ja soovitused.

Tööturul hõivatute analüüs näitas, et 2023. aastal oli Eesti tööturul rakendunud üle 66 000 ajutise välistöötaja ehk 8,8% kogu aasta hõivatutest. Suure osa (24 000) neist moodustasid Ukraina sõjapõgenikud ning 6900 oli pererände eesmärgil Eestisse saabunuid. See tähendab, et Eesti tööturgu ei mõjuta ainult tööränne. Välismaalaste seadusega sätestatud sisserände kvoot piirab ainult KRKde töörännet ja sedagi osaliselt tänu kvoodist tehtud paljudele eranditele. Kvoot ei kehti ka Euroopa Liidu kodanikele, keda oli Eesti tööturul 6000. Eelkõige piirab kvoot oskustöötajate sisserännet, aga ka tippspetsialistide sisserännet valdkondades, kus makstavad palgad jäävad alla kehtestatud palgakriteeriumeid, mis lähtuvad Eesti keskmisest.

Vaadates tulevikku, näeme, et üldprognoosi järgi vajab Eesti tööturg perioodil 2024–2035 juurde 30 000 uut hõivatut, mis tähendab 2500 hõivatut igal aastal. Seega ka välistööjõu vajadus pigem kasvab, et kompenseerida eeskätt Eesti rahvastiku vananemist ja noorte väiksemate põlvkondade tööturule jõudmist, aga ka väärtuste muutumisest ning haridussüsteemi mittevastavusest tingitud tööjõuvajaduse puudujääki. Praeguse hariduspakkumise jätkumisel on enim vaja tippspetsialiste ja teatud valdkondade oskustöötajaid (nt tehnikud, hooldajad). OSKA üldprognoosi mudelist selgub, et tasemeõpe ei suuda täita ligi 1400 tippspetsialisti vajadust aastas, oskustöötajate juures on puudujääk poole väiksem (700 hõivatut aastas), juhul kui praegu töötavad välismaalsed katavad ka edaspidi oma osa. Seda lisavajadust tööturul saab täita muu hulgas välistööjõud. Konkreetsed puudujäägiga põhikutsealad on kirjeldatud OSKA valdkonnauuringutes, üldprognoosi kõrge üldistusaste sellist detailsust ei võimalda.

Selleks, et edaspidi välistööjõudu Eesti tööturul paremini suunata ja kasutada, vajaks töörändepoliitika tervikuna ülevaatamist, kuna selles on praegu palju erisusi ja nii tööandjatel kui ka rändajatel keeruline kõigis tingimustes orienteeruda. Lisaks kuulub Eesti rändepoliitika mitme ministeeriumi haldusalasse, mistõttu võivad ka eesmärgid ja prioriteedid põrkuda. Vaja oleks luua töörändepoliitika ühtsed eesmärgid ja põhimõtted, sealhulgas seosed teiste rändeliikidega. Töörändepoliitika võiks sätestada nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid ja põhimõtted (nt etapiviisilise rändeteekonna kujundamine), mis vähendaks erisusi, kuid peaks jätma süsteemi piisavalt paindlikuks, et vajaduse korral saaks seal teha kiireid korrektiive (nt rahvusvahelise kaitse aluste saabujate suure hulga korral). Kohaliku tööturu kaitse meetmetena võiksid kvoodist efektiivsemalt toimida tööturutestid ja palgakriteeriumid koos valdkondlike prioriteetidega. Seetõttu soovitame kvoodipõhist (kvoot ja erandid) töörändepoliitika regulatsiooni muuta.

Töörände poliitika kujundamisel võiks arvestada järgmisi aspekte.

• Kuivõrd IKT on kõige kiiremini kasvav ning suure tööjõuvajadusega valdkond ka edaspidi, on otstarbekas jätkata IKT-spetsialistide värbamise soodustamist (sh teistesse valdkondadesse). Samas soovib Eesti oluliselt arendada ka oma tööstussektorit, kus on samuti tööjõupuudus nii tippspetsialistide kui ka oskustöötajate seas. Samuti on märkimisväärne tööjõupuudus haridus- ja tervishoiu valdkonnas, kus nii tippspetsialistidest kui ka oskustöötajatest välistööjõu värbamist võiks senisega võrreldes oluliselt suurendada. Seega tekib küsimus, kas välismaalaste seaduses sätestatud tippspetsialisti regulatsioon (ennekõike 1,5-kordne palganõue) vastab tööstuse või tervishoiusektori praegustele vajadustele ja soodustab tippspetsialistide värbamist nendes valdkondades või peaks oskustöötajate värbamist suure tööjõupuudusega valdkondades uute erisuste loomisega soodustama. Seejärel aga muutuks kvoodi roll sisserände piirajana veelgi küsitavamaks.
• Euroopa riikides kasutatakse välistööjõu värbamise reguleerimiseks ulatuslikult tööjõupuudusega ametite nimistuid. Nimistud koostatakse tööturu poolte – tööturuamet (Töötukassa), tööandjad, töövõtjad – koostöös. Nimistute rakendamine eeldab tööturu pidevat seiret ja nimistu muutmist. See soodustab nimekirjades toodud ametialade esindajate värbamist, mis aga võib kaasa tuua väärkasutust ning hakata moonutama statistikat ja tööturu analüüse. Selliste nimekirjade loomist ei soovitaks.
• Pigem võiks mõelda tööjõupuudusega valdkondade eelistamisele, mille väljavalimine põhineks statistilistel näitajatel (nt ekspordivõime, lisandväärtus, tööjõupuudus) ja riiklikel prioriteetidel. Eesti ei ole seni tööjõupuudusega valdkondade loetelu kehtestanud, kuigi välismaalaste seadus lubab (vt § 181 lg 8) Vabariigi Valitsusel koostada tööjõupuudusega valdkondade nimistu kuni kaheks aastaks. Samas ei oleks need valdkonnad sisserände piirarvust vabastatud, mis võib takistada vajaliku välistööjõu värbamist.
• Eri oskustasemete palgakriteeriumid võiks olla töörände reguleerimisel samuti efektiivsed. Eestis kehtib tippspetsialistile 1,5-kordse, oskustöötajale ja lihttöölisele aga vähemalt Eesti keskmise brutopalga nõue. Tippspetsialisti ametid eeldavad üldjuhul kõrgharidust, mis saab olla üheks lisatingimuseks. Keskmisest brutopalgast vähemalt 80% peab maksma näiteks kasvuettevõttes lihtsamate ametikohtade täitjatele. Kas keskmisest palgast madalam määr võiks kehtida veel mingisugust tüüpi või mingi valdkonna töötajatele? Analüüs näitas, et nn kvoodiväliste alustega (nt rahvusvahelise kaitse saajad) välistöötajate keskmine brutotöötasu oli madalam kui kvoodi alusel tulnutel (v.a tippspetsialistid). Lisaks võiks kaaluda palgakriteeriumite (tippspetsialisti, oskustöötaja, lihttöölise) astmeid siduda valdkondadega (nt valdkonna keskmine vs. Eesti keskmine palk), sest IKT-, tööstuse, põllumajanduse, meditsiini ning hooldustöötajate palgatasemed on väga erinevad.
• Eestis võiks kaaluda riikidevaheliste koostöölepetega kontrollitud tööjõurände meetme rakendamist, mis oleks kasulik nii vastuvõtvale kui ka saatjariigile. Seda saaks korraldada sihistatud kolmandate riikide valiku ja kahepoolsete lepete sõlmimise kaudu. Ühelt poolt saaks lepetega tagada, et riiki saabuv tööjõud vastab kvalifikatsioonile, ning teiselt poolt täita kokkuleppeid ebaseadusliku rände korral tagasisaatmise kohta. See võiks tippspetsialistide ja oskustöötajate sisserände soodustamise kõrval olla hea lahendus valdkondades, kus vajatakse rohkem keskmisest madalama palgaga oskustöötajaid (nt hooldajad), lihttöölisi ja hooajatöötajaid.
• Valdkondades, kus meil on kasvav tööjõuvajadus (nt tervishoid), kuid millesse välistöötajate värbamist on seni takistanud ranged keele- ja kvalifikatsiooninõuded,¹⁰¹¹⁰⁶ võiks kaaluda näiteks õpirände suurendamist ning senisest suuremat õpingutejärgset tööturule kaasamist. See tähendab, et kvalifikatsioon saadakse ja riigikeelt õpitakse Eestis (või Eesti koolitaja korraldatuna päritoluriigis) ja see võimaldaks pääseda Eesti tööturule. Õpirännet võiks ehk kasutada rohkem ka teiste tööjõupuudusega ametialade täitmiseks. Statistika näitab, et teistest enam jäävad Eesti tööturule IKT- ja tehnikavaldkonna välistudengid. See näitab ühelt poolt, et siin on neis valdkondades kohta uutele talentidele, ning teiselt poolt, et neisse valdkondadesse on lihtsam siseneda inglise keele baasil. See omakorda tõestab, et õpirände abil tööturu vajaduste leevendamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata keeleõppele. HTM on lisanud ülikoolide halduslepingutesse asjaomased punktid.¹⁰²¹⁰⁷
• Lõimumise võimekus (sh sotsiaalkultuurilised mõjud ja siseturvalisus) on töörände regulatsiooni muutmisel väga oluline aspekt, mida siinses uuringus küll ei käsitletud, kuigi seda tuleb kindlasti teha. Hinnata tuleb nii sisserändajate võimekust lõimuda kui ka riigi võimekust lõimida, sealhulgas töörändajaga kaasa tulevaid peresid. Siinsest analüüsist saab vahest positiivsena esile tuua, et pererändega tulnud inimesed on tööturul samuti hõivatud ja viiendik neist on rakendunud kõrget kvalifikatsioonitaset eeldaval ametikohal. Suurem abi tippspetsialisti või oskustöötajaga kaasa tulevale pereliikmele tema tööturule sisenemiseks aitab samuti leevendada tööjõupuudust ning võiks kaasa aidata spetsialistide pikemale viibimisele Eesti tööturul.
• Halduskoormuse vähendamiseks pooldavad nii ettevõtjad kui ka eksperdid usaldusväärse ettevõtja meetme rakendamist. Korra hindamise läbi teinud ettevõttele muutub välistööjõu värbamine lihtsamaks ja kiiremaks (võimaldab fast-track-süsteemi juurutamist).

Pikaajalise elamisloa ja elamisõigusega välismaalasi loeme selles uuringus kohaliku tööturu alalisteks osalisteks ehk püsitööjõuks.

Pikaajalise elamisloaga KRKsid oli 2023. aastal Eestis kokku 143 827 inimest (vt tabelit 8). Nende arv on 5 aastaga vähenenud 9%. 2019. aastal oli neid 157 681. Eelkõige on vähenemine tulnud Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste arvel, mõlema grupi esindajaid on ca 7000 inimese võrra vähem kui 2019. aastal. Pikaajalise elamisloaga inimesi iseloomustab veel kõrge vanus – 50% neist on vanemad kui 60 eluaastat. Lapsi (0–19 a) on 6702 ehk 5%, mis on oluliselt väiksem kui kogu Eesti rahvastikustruktuuris, milles on lapsi 22%.¹⁰³¹⁰⁸

Peamised ametialagrupid, kus pikaajalise elamisloaga KRKd töötavad:

• korrashoiu – jm puhastustöötajad – 8551
• müüjad – 4640
• metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad – 4639
• maismaatranspordi töötajad – 4428
• ehitajad – 4411
• masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ja elektrikud – 3361
• tootmise ja kaubanduse lihttöölised – 2748 Pikaajalise elamisõigusega ELi kodanikest viibis 2023. aasta andmetel Eestis 11 054 inimest (sh lapsed). Tööhõives osales neist 4744 ehk 43%. Enamik hõivatutest on pärit naaberriikidest: Lätist 1201, Leedust 758 ja Soomest 752 inimest. Pikemalt on Eesti tööturule jäänud ka 240 sakslast, 233 itaallast ja 188 rootslast. Kõige rohkem ELi riikidest pärit pikaajalise elamisloaga inimesi on Eestis hõivatud järgmistes ametialagruppides:
• tarkvaraarenduse spetsialistid ja juhid – 244
• müügijuhid ja -spetsialistid – 238
• valdkonnajuhid – 231
• korrashoiu jm puhastuse töötajad – 183
• ehitajad - 168
• maismaatranspordi töötajad - 160

Viimases kolmes ametialagrupis on esindatud eelkõige Läti ja Leedu kodanikud.

Välistööjõuvajaduse prognoosistsenaariumid paigutasime kahele teljele, millest üks kirjeldab tehnoloogia arengu ja digipöörde kiirust ning teine tööstuse mahu kasvu tänu konkurentsivõimelise hinnaga energia kättesaadavusele. Stsenaariumite telgi iseloomustavad järgmised eeldused ja tunnused.

Selles stsenaariumis võetakse uut tehnoloogiat kasutusele ebaühtlaselt, ainult teatud sektorites ja ettevaatlikult, mistõttu automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine jäävad madalale tasemele. Tööjõu koolitamine ja ümberõpe on vähene ning investeeringud digivahenditesse on piiratud. Elektrienergia tootmisvõimsus jääb senisele tasemele, samas tarbimine veidi kasvab, mis tähendab, et energiat tuleb naabritelt juurde osta. Kõrgeid energiahindu ei ole kompenseeritud ja juhitavast energiast on vajaka. Majanduskasv on stabiilne, kuid ei nõua kiireid muutusi ning finantsvahendeid suurteks investeeringuteks napib.

Tööturul on vähe muutusi, kuna tehnoloogia areneb ja digipööre kulgeb aeglaselt. Tööjõuvajadus jääb sarnaseks praegusega, kuid uute oskustega töötajaid on vähe. Traditsioonilised töökohad püsivad, kuid tootlikkus märkimisväärselt ei kasva. Energiapuudus piirab tööstuse laienemist, mistõttu uusi töökohti ei teki palju juurde. Lihttöö vajadus jääb sarnaseks praegusega, kuna automatiseerimine ei asenda oluliselt inimtööd.

Selle stsenaariumi korral jääb tegevusalade ja tööhõive struktuur üsna samasuguseks, nagu oli 2023. aastal, mistõttu täpsemat lahtikirjutust ei vaja.

Uut tehnoloogiat võetakse kasutusele ettevaatlikult, mistõttu jäävad automatiseerimine ja tehisintellekti rakendamine tagasihoidlikuks. Tööjõu koolitamine ja ümberõpe on vähene ning investeeringud digivahenditesse piiratud. Aastaks 2035 on õnnestunud luua elektri tootmisvõimekus koos Eesti meretuuleparkidega tunduvalt suuremaks kui kogutarbimine. Selle tulemusena tekib soodsate tuuleolude ajal Eestis märkimisväärne rohelise elektrienergia ülejääk, mida tööstus saab kasutada tootmissisendina. Lisaks on kehtestatud hinnalagi, mis aitab energiakulu kontrolli all hoida. Majanduskasv on stabiilne ja finantsvahendeid on piisavalt, et toetada uusi investeeringuid, kuid teatud andmekaitse- ja karmid roheregulatsioonid võivad innovatsiooni takistada.

Kuna rajatavad tuulepargid paiknevad tõenäoliselt Eesti läänepoolsetes rannikuvetes ja Ida-Virumaal, loob see eelised tööstuse arenemiseks just neis piirkondades. Pärnu on juba praegu arvestatav tööstuslinn, Rail Balticu valmimine loob aga head eeldused tööstuse arendamiseks ka teistele Lääne-Eesti paikadele. Peale Lääne-Eesti on tööstuse arendamisel endist viisi potentsiaali Ida-Virumaal, kus elanikkond on tööstuse suhtes sallivam ning hoolimata elanikkonna kiirest kahanemisest ehk veidi lihtsam leida inimesi, kes soovivad tööstusettevõtetes töötada. Ida-Virumaa tööstuse arendamiseks on kasutatud ka õiglase ülemineku fondi vahendeid.

Tegevusvaldkondades soodustab tuuleenergia ülejääk eeskätt selliseid valdkondi, kus tootmine ei käi pidevalt. Tuuleenergia ülejäägiga sobib hästi näiteks vesinikutootmine ning sellest sünteetiliste kütuste, nagu rohemetanooli ja -ammoniaagi tootmine. Arenguvõimalusi pakuvad ka valdkonnad, mis kasutavad rohekütust või vesinikku tootmissisendina, näiteks keemia- ja rohetehnoloogiatööstus, (vertikaalne) täisautomaatne põllumajandustootmine.

Eespool kirjeldatud areng võiks Eestisse kaasa tuua uute tootmisettevõtte rajamise. Ühe tehase töötajate arv võib eelduslikult jääda suurusjärku 200–250 inimest, eeldades, et need on eeskätt kapitali- ja energiaintensiivsed ettevõtted, mis ei vaja masstööjõudu. Suur osa nendest töötajatest on pigem kõrge oskustasemega töötajad (insenerid, tootmise korraldamise ja kvaliteedi juhtimise ülesandeid täitvad juhid ja spetsialistid), kelle leidmine Eestist on pigem keeruline.

Tänu stabiilsele majanduskasvule püsivad konkurentsis ka olemasolevad tööstusettevõtted, mistõttu tööstuses püsivad endiselt traditsioonilised töökohad ja suur lihttööliste osakaal.

See stsenaarium mõjutab tööjõuvajadust eelkõige tööstuses. Tänu uute tehaste ehitusele mõjutatakse soodsalt ehitussektorit ning kasvav tootmine vajab ka rohkem transpordi- ja laoteenuseid.

Tippspetsialistide, oskustöötajate ja lihttööliste vajadus tervikuna võib muutuda järgmiselt.

Selle stsenaariumi puhul on suure tõenäosusega enamik tippspetsialiste vaja Eestisse väljastpoolt sisse tuua, samuti eelduslikult ka pool oskustöötajate lisavajadusest. Samas lihttööliste vajadus ei suurene.

Seda stsenaariumit iseloomustab innovatsiooni kiire rakendamine ja jõuline areng. Uut tehnoloogiat võetakse kasutusele kiiresti, mis viib laialdase automatiseerimise ja tehisintellekti rakendamiseni. Tööjõu täiendus- ja ümberõppeprogrammid on intensiivsed ning investeeringud digivahenditesse ja infrastruktuuri märkimisväärsed. Elektrienergia tootmisvõimsus on suurem kui tarbimine, mis võimaldab tuua Eestisse energiamahukat tootmist (samuti nt andmekeskuste loomist). Kehtestatakse hinnalagi, mis aitab energiakulu kontrolli all hoida. Majanduskasv ja konkurents turul nõuavad kiiret digitaliseerimist ja automatiseerimist ning finantsvahendeid on piisavalt, et uusi investeeringuid toetada.

EL soosib ja toetab ka nn near-shoring’ut ehk tarneahela kriitiliste lülide rajamist, mis võimendab Kirde-Eestisse ja teistesse sobivatesse kohtadesse uute tööstusettevõtete rajamist. Magnetitehas on üks esimesi näiteid. IKT-sektor – tarkvaraarendus ja tugiteenused – võimendab kohalikku tööstust. Tööstus on digitaalne ja automatiseeritud ning 90% ettevõtetest kasutab tehisintellekti ja andmeanalüütika lahendusi.¹⁰⁴¹¹⁰Väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest on 90% digitaalsed.¹⁰⁵¹¹¹Koostöö ülikoolide ja teadus-arendusasutustega on vilja kandnud ning paljud süvatehnoloogia idufirmad on tänu soodsatele tingimustele jõudnud tootmise rajamiseni Eestis. Süvatehnoloogia iduettevõtted tegutsevad sellistes valdkondades nagu farmaatsia, personaalmeditsiin, innovatiivne toidutootmine (sh liha alternatiivi tootmine) ja vesinikutehnoloogia arendamine.

Lisaks IKT- ja iduettevõtete kasvule luuakse juurde uusi tootmisettevõtteid. Osa neist võib kaitsekulutuste prioriteetsuse tõttu olla seotud kaitsetööstusklastri arendamisega, eriti kui IKT- ja iduettevõtted on valmis selles valdkonnas aktiivselt kaasa lööma.

Tööturul toimub suur muutus, kuna tehnoloogia kiire areng ja digipööre koos energiarikkusega toetab tööstuse ja tootlikkuse kasvu. Traditsiooniliste töökohtade arv väheneb ning uusi, kõrgema kvalifikatsioonitasemega töökohti tekib hoogsalt juurde. Vajatakse eeskätt kõrge kvalifikatsioonitasemega tööjõudu, eriti IKT, AI ja automatiseerimise valdkonnas. Uuenenud tööstus nõuab nii uusi tehnilisi kui ka juhtimisoskusi. Tänu automatiseerimisele väheneb samas märkimisväärselt lihttöö vajadus.

See stsenaarium mõjutab tööjõuvajadust nii tööstus- kui ka IKT-valdkonnas. Nende valdkondade kasv toetab ka teadus-arendustegevuse, ehituse, finantssektori ning veonduse kasvu. Tõenäoliselt suureneb ka nõudlus kinnisvara, haldus- ja abitegevuse valdkonnas, sealhulgas renditööjõu järele.

Tippspetsialistide, oskustöötajate ja lihttööliste vajadus tervikuna võib muutuda järgmiselt.

Selle stsenaariumi puhul on puudus nii IKT kui ka töötleva tööstuse tippspetsialistidest eriti terav. Tõenäoliselt tuleks enamik vajalike kompetentsidega inimesi väljastpoolt sisse tuua.

Seda stsenaariumit iseloomustab Eesti majanduse aeglasem kasv võrreldes ELi keskmisega ning konkurentsi suurenemine rahvusvaheliselt. Seetõttu püüavad ettevõtted aktiivselt uut tehnoloogiat kasutusele võtta. Samas jääb elektrienergia tootmisvõimsus senisele tasemele ning energiat tuleb naabritelt juurde osta. Tööstuse ja VKEde digitaliseerimine on küll praegusest kiirem, kuid teisalt süveneb lõhe ettevõtetega, kes ei suuda nii kiiresti digitaliseerida ega automatiseerida.

Surve tehnoloogia- ja digipöördele ettevõtetes suurendab vajadust kõrge kvalifikatsioonitasemega tööjõu järele, eriti IKT- ja automatiseerimise valdkonnas. See annab võimaluse kasvada Eesti IKT-sektori teenustel ja areneda iduettevõtetel. Tehisintellekti kasutatakse efektiivsuse suurendamiseks, sest energiapuudus piirab tööstuse kasvu. Uusi töökohti ei teki juurde samavõrra, kui võiks oodata kiire digipöörde puhul. Kasv on pigem IKT-sektoris või IKT ametialadel. Töötleva tööstuse harudest võib kiiret arengut oodata vaid kaitsetööstus tänu rahastuse prioriteedile. Eelkõige puudutab see küberkaitse ning isesõitvate sõidukite arendamise suunda, kus vajatakse IKT-kompetentse.

Liht- ja lihtsama oskustöö vajadus väheneb tänu automatiseerimisele ja digitaliseerimisele eeldatavasti nii tööstuses kui ka teeninduses. Tööjõuvajadus nihkub kõrgema kvalifikatsioonitasemega töökohtadele, eriti IKTd ja automatiseerimist võimaldavas valdkonnas. Samas võib lihtsamat laadi tööd IKT-valdkonnas juurde tulla. Tehisintellekti arenedes on järjest enam vaja töökohti, mis tegelevad mudelitele andmete ettevalmistamisega, st käsitööd piltide, tekstide ja andmestiku märgendamisel. Üldjuhul ei vaja see töö kutseoskusi, st tegemist on lihtsa kontoritööga. Osaliselt saab sellist tööd hankida ka platvormide kaudu ja sel juhul ei ole tingimata vaja töötajaid Eestisse tuua.

Tippspetsialistide, oskustöötajate ja lihttöötööliste vajadus tervikuna võib muutuda järgmiselt.

Ka selle stsenaariumi puhul on puudus IT-tippspetsialistidest (üle valdkondade) terav, tõenäoliselt tuleb enamik neist värvata väljastpoolt Eestit.

Stsenaariumites kirjeldatud tööjõuvajaduse muutus on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 3.

Stsenaariumid on tööriistad, mis võimaldavad mõelda tulevikule ja valmistuda eeldatavateks muutusteks. Need loovad raamistiku strateegiliste otsuste tegemiseks, võttes arvesse eri tegureid, mis võivad tulevikku mõjutada. Siin koostatud kolm võimalikku tulevikuolukorda näitavad, et töökohtade arv teatud valdkondades võib OSKA prognoosides toodust ka märgatavalt erineda. Koostatud stsenaariumid näevad tulevikus ette esmajoones tippspetsialistide vajaduse kasvu. Kuivõrd tasemeharidus tervikuna ei suuda juba praegu täita kõrgema kvalifikatsioonitasemega ametite tööjõuvajadust, võib eeldada, et stsenaariumites kirjeldatud täiendavatele töökohtadele tuleb leida eeskätt välistööjõudu.

1. Asari, E.-M., Maasing, H., Luik, E., 2015. Eestisse seaduslikult sisserännanud välismaalaste profiilide kaardistamine ning nende vastavus Eesti tööjõuturu vajadustele. Sisekaitseakadeemia migratsiooniuuringute keskus. See uuring sidus PPA elamislubade registri, Statistikaameti 2011 rahvaloenduse, MKMi tööjõuvajaduse prognoosi aastani 2022 jt andmeid.
2. Bratsberg, B., A. Moxnes, O. Raaum, K.-H. Ulltveit-Moe, 2019. Opening the floodgates: Immigration in the after-math of the eastern enlargement. Voxeu.org.
3. César Barreto Sanchez, Martin Lange, Katrin Sommerfeld, Martin Streng, 2024. Chapter 2: The Effect of Migration on the Earnings Distribution. In: Migration and Integration in European Labour Markets. WELAR project publication, https://projectwelar.eu/
4. Damas de Matos, Ana. 2021. The Fiscal Impact of Immigration in OECD Countries since the Mid-2000s. International Migration Outlook 2021, 111–62. Paris: Organisation for Economic Co-operation and Development.
5. Danish Agency for International Recruitment and Integration, 2024.
6. Dekker, R. 2017. Macroeconomic effects of labour migration. INT-AR Paper 7. Ed. J. Cremers, Law School – Tilburg University.
7. Dustmann, C., Frattini, T., & Glitz, A. 2008. The labour market impact of immigration. Oxford Review of Economic Policy, 24(3), 478–495.
8. Dustmann, Christian, & Tommaso Frattini. 2014. The Fiscal Effects of Immigration to the UK. Economic Journal 124 (580): F593–F643.
9. Eamets, R., & Pataccini, L. 2017. Economic aspects of migration and the refugee crisis in Europe: Challenges and opportunities in a dramatic scenario. Global Affairs, 3(1), 59–70.
10. Edo, A., Özgüzel, C. 2023 The impact of immigration on the emplyment dynamics of European regions. Labour Economics 85 2023. 102433. https://doi.org/10.1016/j.labeco.2023.102433
11. Edo, A., Rapoport, H., 2019. Minimum wages and the labour market effects of immigration. Labour Economics 61, 101753
12. Eesti Statistikaamet, 2024. Välisüliõpilaste majanduslik mõju, 2023.
13. EMN Eesti, 2024. Rändestatistika 2019–2023. Kättesaadav https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2023/07/randestatistika-2024-est-veeb.pdf
14. EMN, 2018. EMN Ad-Hoc Query on AHQ on salary criteria (partly an update to the IE AHQ on Minimum annual remuneration threshold)
15. EMN, 2019. AD HOC QUERY ON 2019.86 Labour maket tests in the migratory context.
16. EMN, 2021. AD HOC QUERY ON 2021.17 Ad-Hoc Query on Labour Market Test.
17. EMN, 2021. AD HOC QUERY ON 2021.44 AHQ for EMN inform on Skills mobility partnerships.
18. EMN, 2023. Ad-Hoc Query on 2023.19 recognised employers for highly qualified employment.
19. EMN, 2024. „New and innovative ways to attract foreign talent“ või https://investinlatvia.org/en/useful-information/why-invest/green-channel.
20. EMN, 2024. „New and innovative ways to attract foreign talent“ või https://www.pna.gov.ph/articles/1212523
21. EMN, 2024. Annual Report on Migration and Asylum 2023 – Inform. http://ec.europa.eu/emn
22. EMN, 2024. Välismaalaste ebaseaduslik töötamine Eestis ja Euroopas.
23. Espenberg, K., Lehes, L., Saapar, M. 2022. Ukraina sõjapõgenikud Eestis.
24. Espenberg, K., Lehes, L., Saapar, M. 2023. Teemapaber nr 7: Kohanemine Eestis. RAKE. Tartu.
25. Euroopa Komisjon, 2024. Tööjõu ja oskuste nappus EL-is: tegevuskava.
26. Glitz, A., Rapoport, H. 2024. Introduction to the Labour Economics special issue on immigration economics. Labour Economics 87 (2024) 102513. https://doi.org/10.1016/j.labeco.2024.102513
27. ICMPD: Ten migration issues to look out for in 2024. OECD, International Migration Outlook 2023, accessed 2 January 2024, https://www.oecd-ilibrary.org/sites/437cf997-en/index.html?itemId=/content/component/437cf997-en
28. International Organization for Migration (IOM), 2024. DTM Estonia. Needs and Intentions of Ukrainian Nationals. Annual Report, 2023. IOM, Tallinn, Estonia.
29. Kaasik, Ü., Männasoo, K., Vahter, P., Varblane, U. 2024. Eesti majanduse olukord ja väljavaated. Konkurentsivõime eksperdikogu raport Riigikogule. Tallinn: Riigikogu Kantselei.
30. Krusell, S., Pihl, K. 2022. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. Tallinn: SA Kutsekoda.
31. Kultuuriministeerium, 2024. Eesti ühiskonna lõimumise monitooring 2023.
32. Lassur, S., Viia, A. 2023. Tulevikuvaade logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.
33. Lassur, S., Viia, A. 2023. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport. Tallinn: SA Kutsekoda.
34. Leemet, A., Mets, U. 2024. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: perearstiabi. Tallinn: SA Kutsekoda.
35. Lepik, I., Uiboupin, M. 2023. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.
36. Lepik, I., Uiboupin, M. 2024. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Tallinn: SA Kutsekoda.
37. Maailmapank, 2024. World Development Report 2023: Migrants, Refugees and Societies.
38. Ozekicioglu, H. 2019. Relationship between migration and unemployment: Panel data analysis for selected OECD countries. Montenegrin Journal of Economics, 15(3), 101–111. https://doi.org/10.14254/1800-5845/2019.15-3.7
39. Privara, A., Masarova, T., Tupa, M. 2023. Migration and Labour Market Competitiveness: The Case of EU. Journal of Competitiveness. https://doi.org/10.7441/joc.2023.01.08
40. Puur, A. 2017. Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas. Eesti inimarengu aruanne 2016/17: Eesti rändeajastul.
41. Rake ja Praxis, 2023. Sõjapõgenike küsitlusuuring. Eesti Teadusagentuuri programm RITA.
42. Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S. 2022. OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Tallinn: SA Kutsekoda.
43. Ruist, J. 2013. The labor market impact of refugee immigration in Sweden 1999–2007. Stockholm University Linnaeus Center for Integration Studies Working Paper (1).
44. Siseministeerium, 2021. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.
45. Tammaru, T., Eamets, R., Pedaste, M., Järve, J., Tamm, M., Klaas-Lang, B., Uibu, M. 2021. Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele. Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendus-tegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“.
46. Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. 2022. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus. Tallinn: SA Kutsekoda.
47. Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. 2024. Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.
48. Urke, K. 2019. Kuidas mõjutab sisseränne tööturgu? https://www.eestipank.ee/blogi/kuidas-mojutab-sisseranne-tooturgu

Footnotes

1. ÜRO konventsiooni järgi viitab mõiste võõrtöötaja isikule, keda kavatsetakse tööle võtta, kes töötab või on tegelenud tasustatava tegevusega riigis, mille kodanik ta ei ole. ↩

2. Alalist elamisõigust saab taotleda ELi kodanik ja ELi kodaniku pereliige, kes on Eestis elanud elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat. ↩

3. Pikaajalise elamisloa taotlemiseks peab KRK olema Eestis elanud elamisloa alusel vähemalt viis aastat. Enamasti on siin grupis Eestis elavad kodakondsuseta isikud ja Venemaa kodanikud. ↩

4. Teatud aja möödudes võib osa tähtajalisest tööjõust liikuda püsiva tööjõu kategooriasse, kui nad taotlevad pikaajalist elamisluba või kodakondsust. ↩

5. Pererände hulgas on ka alaealised, kes ei saagi tööturul osaleda. ↩

6. Rahvusvahelise kaitse saajate hulgas on ka lapsed ja pensioniealised, kes ei peagi tööturul osalema. ↩

7. Keskmine kuine brutoväljamakse MTA andmete alusel. ↩

8. Lühiajalise töötamise registreering (LTR) tuleb ettevõttel registreerida PPAs enne välistöötaja tööle asumist. ↩

9. Teatav kasvuressurss saab tulla üldise rahvatervise paranemisest. ↩

10. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Employment_-_annual_statistics#Female_employment_rate_increases_over_time ↩

11. https://www.emn.ee/ ↩

12. Siseministeerium koostab igal aastal siseturvalisuse arengukava tulemusaruandeid. https://www.siseministeerium.ee/stak2030#aruanded ↩

13. RITA-Rände projekti eesmärk oli välja töötada teaduslikult põhjendatud ja innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis. https://ranne.ut.ee/ ↩

14. UNHCR rahvusvahelise välistöötajate õiguste konventsiooni artikkel 2(1). https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-convention-protection-rights-all-migrant-workers ↩

15. Alalist elamisõigust saab taotleda ELi kodanik ja ELi kodaniku pereliige, kes on Eestis elanud elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat. ↩

16. Pikaajalise elamisloa taotlemiseks peab kolmanda riigi kodanik olema Eestis elanud elamisõiguse aluse vähemalt viis aastat. Enamasti on siin grupis Eestis elavad kodakondsuseta isikud ja Venemaa kodanikud. ↩

17. Teatud aja möödudes võib osa tähtajalisest tööjõust liikuda püsiva tööjõu kategooriasse, kui nad taotlevad pikaajalist elamisluba või kodakondsust. ↩

18. Tegevusalana mõistame siinses uuringus majandusvaldkonda. ↩

19. Maailmapanga 2023. a määratluse järgi on kõrge sissetulekuga riigid need, kus rahvamajanduse kogutulu (RKT) ühe elaniku kohta on üle 13 205 USA dollari aastas. Keskmise sissetulekuga riigid jagunevad ülemise (kuni 13 205 dollarit) ja alumise (kuni 4255 dollarit) taseme vahel. Madala sissetulekuga riigid on need, kus RKT ühe elaniku kohta on alla 1086 USA dollari aastas. ↩

20. Nn 3D-tööd ehk inglise keeles triple D jobs (dirty, dangerous and difficult/demeaning). ↩

21. Kokku väljastati ELi riikides 2023. aastal 3 741 015 esmast elamisluba. Enim väljastati elamislube töötamise eesmärgil (34%). Allikas: Eurostat (migr_resfirst, 11.09.2024) EMN, 2024. ↩

22. https://ranne.ut.ee/ ↩

23. Kui kauaks keskmiselt (elamisloa alusel) sisserändajad, sh töörändajad, Eestisse jäävad, vajaks eraldi uurimist. ↩

24. Pereliikmeid võib järele kutsuda ka järgnevatel aastatel. Selle kohta analüüs puudub. ↩

25. 2021.aastal kutsuti pereliikmeid rohkem kaasa, mida võib seletada tõenäoliselt COVID-19 tõttu kehtestatud liikumispiirangutega, mis takistasid edasi-tagasi rännet koduriigi ja Eesti vahel. ↩

26. See, kui palju ja millal pered kaasa tuuakse, vajaks edasist uurimist, samuti kaasatoomise ja mittetoomise põhjused. ↩

27. Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Norra, Portugal, Hispaania, Šveits ja Suurbritannia. ↩

28. AT, BE, CY, CZ, DE, FI, FR, IE, IT, LT, LU, SI, SK, GE, MD, RS ↩

29. CY, CZ, EE, ES, FI, IT, LT, LU, MT, PL, SE, SK, NO, GE, UA. ↩

30. CY, FI, SE, NO ↩

31. Kogu Elis on ELi pikaajalise elaniku elamisloa taotlemiseks kehtestatud ühtsed reeglid (direktiiv 2003/109/EC). ↩

32. ELis on hooajatöötajate ränne eraldi reguleeritud (direktiiv 2014/36). ↩

33. ELi õigusaktidega on ajutise töörände puhul määratud liikmesriikide võimalused pererände piiramiseks. Pererännet ei või piirata rohkem kui kaks aastat ehk pärast kahte aastat tuleb võimaldada elamisloaga riigis elava välismaalase perekonnal taasühineda. ↩

34. https://www.migrationsverket.se/English/About-the-Migration-Agency/Current-topics/Increased-maintenance-requirement-for-work-permits.html ↩

35. Highly skilled migrant younger than 30 years: Required amounts income requirements | IND https://ind.nl/en/required-amounts-income-requirements ↩

36. https://www.make-it-in-germany.com/en/visa-residence/types/work-qualified-professionals ↩

37. Nt Austria, Itaalia, Slovakkia, Poola (2018) ↩

38. Vt nt Research: Rethinking Points Systems and Employer-S. | migrationpolicy.org ↩

39. 2023.aastal 680, 52 770, 82 550; 2024.aastal 700, 61 250, 89 050; 2025.aastal 730, 70 720, 93 550. ↩

40. Kaldkirjas esitatud valdkonnad või ametid on nimekirjas uued. ↩

41. https://www.italianvisa.it/flow-decree/ ↩

42. https://www.statista.com/statistics/617497/resident-population-italy-by-region/ ↩

43. https://www.ammattibarometri.fi/?kieli=en ↩

44. https://www.gov.uk/guidance/immigration-rules ↩

45. Tööturutest– aeg, mille jooksul peab töökuulutus olema aktiivne, et leida töötajat kohalikult tööturult. ↩

46. https://startupestonia.ee/et/startup-visa/ ↩

47. https://irishtechnews.ie/national-initiative-to-help-attract-up-to-3000-top-tech-professionals-per-annum-to-ireland ↩

48. Finnish Immigration Service (Fast track | https://migri.fi/en/fast-track). ↩

49. https://home-affairs.ec.europa.eu/news/talent-partnership-bangladesh-launch-new-programme-boost-labour-mobility-2024-07-08_en ↩

50. Komisjoni teatis oskuste ja talentide liikuvuse kohta 15.11.2023 COM(2023) 715. ↩

51. https://www.esteri.it/en/sala_stampa/archivionotizie/comunicati/2024/02/partecipazione-italiana-ai-partenariati-per-il-talento-della-ue-per-lattrazione-di-manodopera-qualificata-dallestero ↩

52. https://tem.fi/en/-/ministerial-working-group-approves-revised-talent-boost-programme-on-work-based-and-education-based-immigration-for-2023-2027 ↩

53. Lk 9 Hispaania EMN ränderaportist: https://home-affairs.ec.europa.eu/document/download/4b2d5921-c0a8-4755-94cb-c71c85f49abe_en?filename=emn_arm_2023_part2_spain.pdf&prefLang=es ↩

54. https://digitalexplorers.eu/projects/digital-explorers-ii/ ↩

55. Sisserände piirarv loodi 1990. aastal reaktsioonina suurele sisserändele nõukogude ajal ning leiti, et välismaalaste osakaal, mida ühiskond edukalt lõimida suudab, on 0,1% alalisest elanikkonnast. Läbi aastate on piirarvu kehtestatud erinevas ulatuses: 0,05% (1997. aastal) kuni 0,1% (alates 2008. aastast) alalisest elanikkonnast. Esimest korda täitus piirarv 2016. aastal. Vajadus välistööjõu järele aga on nii olemuselt kui ka struktuurilt 1990ndatega võrreldes oluliselt muutunud. ↩

56. https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024015 ↩

57. https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/luba-valismaalase-toolevotmiseks ↩

58. Kasvuettevõte välismaalaste seaduse tähenduses on tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: 1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat, 2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat, 3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot ja 4) tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti. ↩

59. https://www.politsei.ee/et/juhend/eestis-toeoetamise-info-vaelismaalasele ↩

60. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/1201/7013/VV_13m_lisa.pdf ↩

61. https://startupestonia.ee/et/startup-visa/ ↩

62. UNHCR rahvusvahelise välistöötajate õiguste konventsiooni artikkel 2(1). https://www.ohchr.org/en/instruments-mechanisms/instruments/international-convention-protection-rights-all-migrant-workers ↩

63. https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/viisainfo/viisavaba-reisimine-eestisse#eelpool-nimetatud-el ↩

64. Lühiajalise töötamise registreerimise taotlemiseks esitab tööandja PPA-le lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse. Tööandja kinnitab, et välismaalasega on sõlmitud tähtajaline tööleping, olemas majutus ja tervisekindlustusleping. ↩

65. Eestis saab elamisloa kogu õpingute nominaalajaks. Teistes ELi riikides ei pruugi ei pruugi see nii olla, isegi kui seda võiks ELi tasandi regulatsioonidest lähtuvalt eeldada. ↩

66. Vt lähemalt välismaalaste seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024015 ↩

67. Üldjuhul tähtajalise elamisloa saamiseks keeleoskust tõendada ei ole vaja. Tähtajaline elamisluba kehtib kuni viis aastat, seejärel on võimalik tähtajalist elamisluba pikendada või taotleda pikaajalist elamisluba. Kui Eestis on töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel elatud vähemalt viis aastat ning soovitakse tähtajalist elamisluba pikendada, siis selleks on vaja eesti keele A2-taset. Kui aga soovitakse taotleda pikaajalist elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt B1-tasemel. https://estonian.ee/eesti-keele-tasemed-puust-ja-punaseks/ ↩

68. https://www.ti.ee/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/lahetatud-tootaja-ja-renditootaja ↩

69. Lähetatud töötajate ametite kohta puuduvad süsteemsed andmed ja neid ei loeta selles uuringus ajutise välistööjõu hulka. ↩

70. Tähtajalise elamisloaga on Eesti tööturul ka 1700 määratlemata kodakondsusega isikut, kes ei ole taotlenud pikaajalise elaniku elamisluba, vaid pikendanud tähtajalist elamisluba. ↩

71. Sh viisavabalt lühiajaliselt töötavad kolmanda riigi kodanikud. ↩

72. Tähtajaline elamisluba kehtib üldjuhul kuni viis aastat ja seda on võimalik pikendada kuni kümneks aastaks. Tähtajalise elamisloa võib anda elama asumiseks abikaasa või lähedase sugulase juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka riikliku huvi korral, välislepingu alusel või püsivalt Eestisse elama asumiseks. ↩

73. Riik saab ise otsustada, kas ja millistel tingimustel lubada välisõppuritel tööturul osaleda. Samas peab silmas pidama, et nende peamine riiki saabumise eesmärk on õppimine. Tööturul osalemine, kui riik seda võimaldab, on vabatahtlik. ↩

74. Perekonna taasühinemist reguleerib direktiiv 2003/38/EL. ↩

75. Pereliikmeid võib kutsuda Eestisse elama ka hiljem, kuid selle kohta andmed puuduvad. ↩

76. Kogu ajutisest välistööjõust töötab tippspetsialisti ametikohal 17%. ↩

77. NB! Siin on arvestatud vaid ajutist tööjõudu. ↩

78. Stan-riigid on Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan, Usbekistan. ↩

79. Siin ja edaspidi on statistilises ülevaates keskendutud välistöötajate hõivele nende põhitöökohal. ↩

80. Vt lähemalt: https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/22 ↩

81. Tippspetsialist ametiala pearühma mõistes ei ole sama, mis välismaalaste seaduse tähenduses. ↩

82. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus hõlmab teadmistepõhiseid teenuseid, nagu juriidilised toimingud, arhitekti- ja inseneritegevused, teadus- ja arendustegevus, teimimine ja analüüs, reklaamindus, turu-uuringud, fotograafia, veterinaaria. ↩

83. Siin ja edaspidi mõistetakse oskustöötajaid laias mõttes, mitte üksnes oskus- ja käsitööliste ametialasid. Kokku on liidetud seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad, oskus- ja käsitöölised, põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised, teenindus- ja müügitöötajad, kontoritöötajad ja klienditeenindajad, tehnikud ja keskastme spetsialistid (vt ka joonist 8). ↩

84. Ametialagrupp on OSKA andmemudeli põhiline analüüsiühik, mis koondab sarnaste oskustega ameteid. Ametialagrupp on ISCO neljanda ja viienda taseme ametialade kogum. Aastatel 2016–2020 tehtud OSKA uuringute käigus saadud kogemuse ja teadmise ning TÖRi andmete põhjal jagas OSKA meeskond hõivatud isikud ISCO-koodide ja tööandja EMTAKi sektorite alusel 70 ametialagruppi. ↩

85. Seetõttu ei saa ka välistöötajate juhtide tasu võrrelda üks ühele Eesti keskmisega, adekvaatsema tulemi annaks võrdlus Euroopa või maailma keskmise tasuga selles sektoris ja sellisel positsioonil. ↩

86. Vt lähemalt https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja-uuringud/peamised-statistilised-naitajad/rahvusvahelise-kaitse-saajad ↩

87. Iduettevõtet eristab teistest (alustavatest) firmadest asjaolu, et idufirma toodet või teenust ei ole veel äriliselt tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ning ärimudel areneb pidevalt ja aktiivselt ning võib protsessi käigus isegi kardinaalselt muutuda. Idufirma võib tegutseda mis tahes valdkonnas, kuid enamik neist tegutseb tehnoloogia või tarkvara alal. Kasvuettevõtted on tegutsenud vähemalt kümme aastat, annavad Eestis tööd vähemalt 50 inimesele, on maksnud viimasel aastal vähemalt miljon eurot tööjõumakse ja tööjõumaksude kumulatiivne kasv viimase kolme aasta jooksul on vähemalt 20 protsenti. ↩

88. Idu- ja kasvuettevõttena on määratletud ettevõtted Startup Estonia koostatud andmebaasi järgi seisuga 30. jaanuar 2024. ↩

89. Lisaks 552 pikaajalist. ↩

90. NDT (Non-Destructive Testing) – mittepurustav katsetamine, mille käigus katsetatakse toodet seda kahjustamata. NDT hulka kuuluvad visuaalsed, ultraheli-, radiograafia- ja lekkekatsed. NDT on vastandiks purustavale katsetamisele, mis hõlmab painde-, purustamis- ja löögikatseid. NDTd kasutatakse näiteks raudtee infrastruktuuri korrasoleku kontrollimisel. ↩

91. ELi riikides on töötajat lähetavale tööandjale erinevaid nõudmisi. Vt lähemalt EMN, 2024. Ad-Hoc Query on 2024.44 Posted Workers. ↩

92. Vt OSKA eelmist üldprognoosi täismahus: https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos ↩

93. OSKA prognoosimudel rajaneb OSKA valdkonnauuringute, Statistikaameti andmestiku, mitmesuguste registrite, MTA ning PPA migratsiooni- ning EHISe haridusandmetel. Prognoosimudeli kohta loe lähemalt OSKA metoodikast: https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/. OSKA valdkonnauuringute prognoose ei ole tehtud 2035. aastani, vaid nendest saadud kasvuprognoos on mudelis pikendatud 2035. aastani. ↩

94. OSKA valdkonnauuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive ja vajatavad oskused, ning esitada ettepanekud, kuidas paremini vastata tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Iga valdkonnauuringu fookuses on ühe valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus ning sellega seotud tööjõu- ja koolituspakkumine. ↩

95. IKT-spetsialistidele on OSKA prognoosinud u 1,5-kordset kasvu ning senised prognoosid on osutunud väga täpseks. Vt lähemalt: „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Seirearuanne 2024“. ↩

96. OSKA valdkonnauuringute prognoose ei ole tehtud 2035. aastani, vaid nendest saadud kasvuprognoos on mudelis pikendatud 2035. aastani. Keeruline on hinnata, mis hakkab prognoosiperioodi lõpu poole juhtuma, kuivõrd hakkavad mängu muutma AI lahendused, geopoliitika jne. ↩

97. See indikaator ei tähenda tingimata, et tööjõuvajadus tuleb täita ainult välistööjõu abil. Riigil on ka muud hoovad (nt hariduspoliitika muudatused, muud tööhõivepoliitika meetmed), mis võivad teatud määral aidata tööjõuvajadust täita. Kui aga senine hariduspakkumine jätkub ning muid meetmeid ei rakendata, võib eeldada ajutise välistööjõu vajadust sellises mahus. ↩

98. Sõjapõgenikest juuksurid jäävad eeldatavasti ikkagi juuksuriteks, koristajad koristajateks ning medõed medõdedeks. Suur väljakutse on see, kuidas kvalifikatsioone tunnustada või täiendusõpet toetada nõnda, et Eestisse jääjad leiaksid oskustele vastava rakenduse. ↩

99. Edaspidi selles peatükis tähistab väljend ajutise kaitse saaja nii ajutise kui ka täiendava kaitse saanud inimesi. ↩

100. See ei ole ukrainlaste koguarv tööturul, vaid ainult nende ukrainlaste arv, kes on siin ajutise ja täiendava kaitse alusel ja võiksid siin olla ka aastal 2035. Neile lisanduvad ka edaspidi elamisloa või lühiajalise töötamise loa alusel Eesti tööturule tulevad Ukraina kodanikud. ↩

101. Suure puudujäägiga on juba aastaid olnud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkond. Põhjuseks paremad palgad välismaal, pensionile siirdumine jms. Nõudlust suurendab tulevikus veelgi vananev ühiskond. Sektoris on ametikohti, mille täitmine välistööjõuga on väga keeruline – (kolmandates riikides) kehtivad arstidele erinevad nõuded, nagu eesti keele oskus, arstidiplom peab olema rahvusvaheliselt tunnustatud ülikoolist, sooritada tuleb kvalifikatsiooni vastavuseksam. Näiteks 2023. aastal esitati Eestis väljastpoolt ELi kokku 22 taotlust (arstid, sh hambaarstid), kellest üks registreeriti kohe (varasem tunnustatud töökogemus Hispaanias) ja 21 suunati sooritama vastavuseksamit. ↩

102. Ülikool peab looma tingimused välisüliõpilaste ja -õppejõudude kaasamiseks Eesti ühiskonda ja pakub välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet vähemalt 6 EAP mahus. Ülikool peab seadma doktoriõppe korraldamisel, sealhulgas nooremteadurite ametikohtade loomisel, eesmärgiks eesti keeles õpetavate akadeemiliste töötajate järelkasvu tagamise, jälgides, et igas õppevaldkonnas oleks doktoriõppe lõpetanute hulgas vähemalt 50% minimaalselt B2-tasemel eesti keelt oskavaid isikuid. IT-valdkonnas on eesmärgiks vähemalt 50% minimaalselt B1-tasemel eesti keelt oskavaid doktoriõppe lõpetanuid. ↩

103. Statistikaamet, www.stat.ee ↩

104. Vt ka https://digital-decade-desi.digital-strategy.ec.europa.eu/datasets/desi/charts/desi-indicators?period=desi_2024&indicator=desi_ai_cloud_da&breakdown=ent_all_xfin&unit=pc_ent&country=EE ↩

105. Vt ka https://digital-decade-desi.digital-strategy.ec.europa.eu/datasets/desi/charts/desi-indicators?period=desi_2024&indicator=desi_sme_di3_gelo&breakdown=ent_sm_xfin&unit=pc_ent&country=EE ↩