Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö

Eri eluvaldkondade tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosimiseks korraldatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA) egiidi all rakendusuuringuid alates 2016. aastast. Uuringute põhieesmärk on valdkonniti analüüsida, kuidas muutuvad lähemate aastate jooksul põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused. Uuringute tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA metoodika kohaselt seiratakse uuringus püstitatud eesmärkide saavutamist, kogudes tagasisidet ettepanekute rakendamise kohta. Samuti vaadatakse koos ekspertidega üle tööjõu- ja oskuste vajaduse põhisuunad juhul, kui aja jooksul ilmneb olulisi tegureid ja mõjutajaid, mida uuringu kestel ei olnud võimalik ette näha.

2021. aastal valmis OSKA sotsiaaltöö valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring (Krusell ja Pihl,2021), kus esitati valdkonna töötajate ettevalmistamist puudutavad järeldused ning ettepanekud ja soovitused, kuidas järjest kasvavale tööjõunõudlusele paremini vastata. Ettepanekud esitati selleks, et muuta taseme- ja täiendusõppe sisu, mahtu, õppe kvaliteeti ning oskuste omandamist mõjutavaid tegureid.

2025. aasta kevadel koguti tagasisidet OSKA sotsiaaltöö valdkonna uuringu ettepanekute elluviijatelt. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada, millised tegurid ettepanekute elluviimist soodustavad või takistavad. OSKA meeskond vaatas kitsaskohtade leevendamiseks tehtud ettepanekud ja koondatud tagasiside üle ning koostas selle alusel siinse ülevaate.

OSKA sotsiaaltöö uuringu seires hinnati uuesti põhikutsealadel hõivatute arvu ja nende jaotust tegevusalati, lähtudes TÖR-i 2024. aasta andmetest. Joonisel 1 on esitatud uuringus käsitletud põhikutsealade nimekiri koos nende vastavusega ISCO klassifikaatori jaotustele.

Joonis 1. Valdkonna põhikutsealad, seos ISCO–ga ja hõivatute arv

Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) järgi töötab enamik põhikutsealadel hõivatud inimesi endiselt järgmistel sotsiaalhoolekande tegevusaladel: Q871 hooldusraviasutuste tegevus, Q872 vaimse puudega ja psüühiliste erivajadustega isikute ja ainesõltlaste hoolekandeasutuste tegevus, Q873 vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste tegevus, Q879 muude hoolekandeasutuste tegevus, Q881 vanurite ja puuetega inimeste sotsiaal- hoolekanne majutuseta, Q889 muu sotsiaalhoolekanne majutuseta. Avaliku halduse puhul on EMTAK-i tegevusaladeks O829, 841, 842, 843 ning tervishoiu puhul Q861, 862, 869. Enamik siinses uuringus hõivatuid asub seega tegevusaladel, mida on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Valdkonna põhikutsealadel hõivatud tegevusalati

Allikas: TÖR (2024)

OSKA sotsiaaltöö tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu põhjal tehtud ettepanekute elluviimise seireküsitlus tehti 2025. aasta märtsis. Palusime organisatsioonidel kirjeldada küsitluses samme, mida on tehtud või plaanitakse ettepanekute elluviimiseks teha, samuti muid tegevusi, mis aitavad leevendada uuringus välja toodud arenguvajadusi.

Valitud arenguvajaduste puhul palusime hinnata, kas ja kuivõrd on olukord tänu ellu viidud tegevustele paranenud. Alljärgnevalt on esitatud uuringus toodud arenguvajadused, nende leevendamiseks tehtud ettepanekud ning seireküsitlusele vastanud eestvedajate tagasiside ettepanekute elluviimise kohta.

OSKA tiim on ettepanekute ja tagasiside kontekstis lisanud hiljutise statistika ja skaala, et hinnata ettepanekute elluviimist. Seal, kus vajalik, on OSKA pakutud muudatusettepanekud seotud vastutajatega, et aidata kaasa arenguvajaduste leevendamisele.

Hindamisskaala, mille alusel on hinnatud ettepanekute elluviimist, on järgmine:

1. Täielikult ellu viidud – ettepaneku kõik osad on ellu viidud ja rakendatud.
2. Lõpetamisel, astutakse viimaseid samme – enamik ettepanekust on ellu viidud ja viimane etapp on töös.
3. Töös, olulised edusammud tehtud – tegevused käivad ja edasiminek on märgatav, kuid ettepaneku kõik osad ei ole veel lõpetatud.
4. Alustatud, esimesed sammud tehtud – tegevustega on alustatud, kuid need on varajases staadiumis.
5. Planeerimisjärgus – elluviimise tegevusplaan on koostamisel, kuid praktilisi samme ei ole veel astutud.
6. Ei ole plaanis teha – ettepaneku elluviimist ei peeta vajalikuks või see ei ole võimalik.

Haridus- ja Teadusministeerium: õppekavarühm „Sotsiaaltöö ja nõustamine“

Kutseõppes on 60 EKAP (tase 3) ja 120 EKAP (tase 4) mahuga õppekavad. Hooldustöötaja õpet pakutakse laialdaselt üle Eesti, valdavalt töökohapõhise õppe vormis, ning õppekohtade mahtu on suurendatud.

Mitmes koolis on õpetajate ressursid piiratud ning juba maksimaalselt kasutusel. Probleemi leevendamiseks on arutatud koostöövõimalusi, et avada ühiseid õppekavu (nt kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös), katmaks koolitusvajadust üle Eesti. Tartu Rakenduslik Kolledž taotles 2024. aastal uut õppekavarühma, et alustada hooldustöötaja tasemeõppe (tase 3) pakkumist alates 2025. aastast. Eraldi arutatakse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega õppevõimaluste loomist selle piirkonna vajaduse katteks.
01.09.2025 jõustuv uuendatud kutseõppeasutuse seadus võimaldab mitte kohaldada õppeteenustasu nendel erialadel, kus OSKA andmetel on märkimisväärne koolituspakkumise puudujääk. See loob võimaluse pakkuda tasuta õpet suure tööjõuvajadusega aladel.

Täienduskoolitus: 2024. aastal tegi SoM koostöös HTM-iga rahastusotsused sotsiaalvaldkonna kolme õppekavarühma riiklikuks täienduskoolituseks aastateks 2025–2026 (I PA, ESF2021+). Ajavahemikul 01.01.2025 kuni 30.06.2026 on õppekavarühmas „Sotsiaaltöö ja nõustamine“ riikliku täienduskoolituse tellimusena plaanitud 95 koolitust ligikaudu 1750 osalejale. Täpsema info leiab Haridusportaalist..

Valdkonnas toimuvateks olulisteks muudatusteks on tõuke andnud Sotsiaalministeeriumi hooldereform.

Haridus- ja Teadusministeerium: muudatuste mõju õppe pakkumisele avaldub ajalise nihkega. Kahe aasta jooksul ei ole suuremaid muutusi näha. Täpsema hinnangu saavad anda tööandjate esindajad.

Sotsiaalministeerium: 2023. aastal rakendunud hooldereformi tulemusel on hooldustöötajate palk tõusnud keskmiselt 16% ning töötajate arv kasvanud 18% (seisuga 31.12.2024).

Kutsekoda: OSKA hariduse valdkonnas ei ole veel uut uuringut tehtud.

Lisaks on õppes rühmatööd, mis aitavad tulevastel spetsialistidel arendada kriitilist mõtlemist ja praktilisi oskusi, et toime tulla keerukates olukordades. Arutlusel on ka interdistsiplinaarsete seminaride lõimimine õppetöösse.

Tartu Ülikoolis enam sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid ette ei valmistata. Bakalaureuseõppekaval „Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu“ on alates 2024/25. õppeaastast sotsiaaltöö ja -poliitika peaeriala asemel uus peaeriala „Heaolu edendamine“. See eriala ei koolita sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid, sest sotsiaaltöö õpetamine ei kuulu Tartu Ülikooli vastutusvaldkonda. Siiski, valdkonna õigusalaseid teadmisi käsitletakse erinevates õppeainetes ning antakse esmane sissejuhatus olulistesse õigusaktidesse ja regulatsioonidesse. Koostöövõrgustikus, kus õigusõppe sisu ja mahtu määratletakse ja analüüsitakse, ei ole osaletud.

Tallinna Ülikool: kuna tegemist on uue õppekavaga, ei saa muudatuste mõju praegu veel hinnata.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon planeerib 2025. aastaks välja töötada neli-viis sotsiaalvaldkonna kompetentsimudelit (hooldustöö tasemed 3 ja 4, tegevusjuhendaja tase 4, tugiisik, KOV-i sotsiaaltöötaja, valdkonna juht), mis toetavad 2026. aasta õppekavade muudatusi ja koolitussüsteemi kujundamist. Edaspidi on plaanis arendada täiendavaid mudeleid vastavalt vajadusele, näiteks juhtide kompetentsimudeli baasil arenguprogrammide loomiseks.

Tegemist on Eesti-Šveitsi koostööprogrammi osaga ning ESTA on selles SoM-i planeeritav partner. Kuigi tegevused on alles algusjärgus, on plaan selge ja töö ees.

Lisaks:
• 2024. aastal valmis sotsiaaltöötaja kutse taotlemist tutvustav video, mis aitab protsessi taotlejatele selgemaks muuta.
• 2024. aastal alustati lapsehoidja kutsestandardi seiret – seni ei ole sisuarutlusi tehtud, kuid uue alushariduse seaduse valguses on sisuline seire hädavajalik.
• 2024. aasta lõpus toimus ESTA korraldatud kutsete hindamisalane seminar, kus keskenduti kutse andmise sisukatele teemadele.
• Telliti kutse andmisega seotud dokumentide uuendamine juristilt – korrigeeriti nii kutse andmise töö- ja menetluskorda (2017) kui ka dokumentide arhiveerimise korda (2015), et need vastaksid kehtivatele õigusaktidele ja oleksid ajakohased.

Haridus- ja Teadusministeerium kutsus 2023. aasta sügisel kokku hooldustöö ja sellega seotud erialade kutsekoolide juhtõpetajad ning tööandjate esindajad, et arutada ühise baasõppekava loomist. Vajalikud ettepanekud esitati Kutsekojale, kes edastas need kutsestandardi töörühmale. Selle tulemusel otsustati uuendada hooldustöötaja kutsestandardeid (tasemed 3 ja 4), tegevusjuhendaja kutsestandardit pikendati aastaks.

Lisaks koostatakse kutsehariduse reformi raames koolides laiapõhjalisi kutsekeskhariduse õppekavu, sh kaalutakse sotsiaalvaldkonna jaoks luua eraldi õppekava. Eesmärk on tagada haridustasemete vahel sujuv edasiõppimisvõimalus. Protsessi on kaasatud ka SoM, Eesti Õdede Liit ja Lastekaitse Liit. Lapsehoidja õppekava arendust on käsitletud koos teiste sotsiaalvaldkonna erialade juhtõpetajatega, sest õpetajad tegutsevad mitmel erialal, kus on kattuvaid kompetentse. Koolide esindajad ja partnerid on näinud vajadust lapsehoidja õppekava uuendada ja valmis õppekavu ümber korraldama. Praegu oodatakse lapsehoidja kutsestandardi uuendamist, sest kehtiv standard, mida pikendati 2021. aastal, kehtib kuni 2026. aasta aprillini.

Tervise Arengu Instituut on kuni 2022. aastani ellu viinud asendushoolduse ja lastekaitse valdkonna täienduskoolitusi, mis hõlmasid ka psüühiliste erivajadustega seotud teemasid. 2022. aastast vastutab täienduskoolituste korraldamise eest SKA, lähtudes SoM-i algatatud reformist. TAI korraldab praegu eraldiseisvat mahukat välisrahastatud koolitusprogrammi dementsuse teemal, mille sihtrühm on sotsiaalvaldkonna töötajad. Programmis on 11 moodulit ja see on suunatud sisekoolitajatele, et hoida ja levitada teadmisi süsteemis laiemalt.

Sotsiaalkindlustusameti koolitustegevuste kokkuvõte: Kuigi SKA ei koolita otseselt tegevusjuhendajaid, hooldustöötajaid, lapsehoidjaid ega tugiisikuid, toetatakse lapsi ja peresid järgmiste tegevustega:

• Toetatakse vaimset tervist: loodud on lasteabi.ee vaimse tervise alaleht ning lastega töötavatele spetsialistidele korraldatakse tööriistade kasutamise töötubasid.

• Korraldatakse asendushoolduse valdkonna koolitusi: pakutakse täienduskoolitusi asendus-, pere- ja turvakodude töötajatele ning hooldus- ja lapsendajaperedele, keskendudes trauma- ja erivajadustega laste mõistmisele ning praktilistele oskustele.

• Pakutakse vanemluse tuge: perelepitajatele pakutakse koolitusi psüühiliste erivajadustega vanematega töötamiseks. Töös on ka uue vanemlusprogrammi „Invest In Play“ käivitamine, mis toetab käitumishäiretega laste vanemaid.

• Arendatakse lastekaitsetöötajate pädevusi: 2025. aastaks on kavandatud koolitused ning välja töötatakse e-kursus ja juhendmaterjalid, et toetada lapse abivajaduse hindamist.

Sotsiaalministeeriumis on Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames 2025. aastal plaanis hakata välja töötama sotsiaalvaldkonna juhtide kompetentsimudeleid. SoM-i esindajad osalevad sotsiaaltöötaja tasemete 6 ja 7 kutsestandardi uuendamise protsessis. SoM rahastab sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamist strateegilise partnerluse kaudu (2022–2024 ja 2025–2026). Partnerluse üks tegevus on ellu viia sotsiaalvaldkonnas alustavate juhtide ja töötajate arenguprogrammi ja mentorlust.

Näiteks tuntakse suurt huvi digiarenduste rakendamise vastu. See kõik näitab, et on saadud võimekamaks, osatakse näha vajadusi ning astutakse samme, et arendusi ellu viia.

Sotsiaalministeerium: Šveitsi-Eesti koostööprogrammis on planeeritud 2025. aastal teha õigusaktide analüüs, võttes kvaliteetsete teenuste tagamisel fookusesse kvalifikatsiooninõuded. Vajalikke osapooli kaasates plaanitakse moodustada töögrupp, et teha 2026. aastaks ettepanekud õigusaktide muutmiseks.

Kutsekoolid:
• Praktikaettevõtte sobivuse hindamiseks tehakse (tavaliselt veebikohtumisena) vestlus praktikakoha esindajaga, et selgitada välja vastavus praktikaülesannetele. Praktikaülesannete alus on vastava eriala õppekava. Vestluse tulemusena koostatakse praktikakoha hindamisleht, mille allkirjastab ettevõtte allkirjaõiguslik esindaja. Hindamist tehakse vähemalt iga viie aasta järel. Praktika tegemiseks sõlmitakse kolmepoolne leping õppija, kooli ja praktikakohabaasi vahel. Töökohapõhise õppe puhul korraldab kool kolm veebikohtumist:

1. praktika alguses – praktikajuhendajatega, et selgitada nende rolli, vastutust ja praktika eesmärke;
2. praktika kestel – praktikantide ja juhendajatega, et hinnata praktika edenemist, arutada praktikapäeviku täitmist ning vastata tekkinud küsimustele;
3. praktika lõpus – praktikantide ja juhendajatega, et anda vastastikust tagasisidet ja hinnata praktika üldist õnnestumist.

• Hooldustöötajatele planeeritakse töökohapõhist õpet. Kasutanud on ka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) süsteemi, et arvestada valdkonnas töötamise kogemust ja leevendada praktikakoormust.

• Tehakse tihedat koostööd praktikabaasidega, on koolitatud praktikajuhendajaid ja ollakse valmis seda uuesti tegema. Kohtutakse praktikakohtade esindajatega, et selgitada välja nende ootused ja vajadused. Õppijaid valmistatakse hoolikalt ette ning praktikaid analüüsitakse, et toetada õppurite arengut. Tegevusjuhendaja valdkonnas leitakse praktikakohad lihtsalt ning tublidel õppuritel on head võimalused tööle jääda.

• Praktikakohtade valikul tuginetakse olemasolevale praktikabaasile ja tagasisidele. Enne praktika algust teeb ettevõte enesehindamise sobivuslehe alusel. Kool hindab seda ning kinnitab praktikakoha sobivuse vajaduse korral kooli nõukogus.

• Sotsiaalvaldkonna erialasid õpetatakse ainult töökohapõhises õppevormis, mis toimub tihedas koostöös tööandjatega ning on väga praktilise suunitlusega. Nii kooli kui ka ettevõtte praktikajuhendajaid tasustatakse. Praktikajuhendajaid koolitatakse ise, et tagada õppetöö kõrge kvaliteet.

Kõrgkoolid:
• Sotsiaaltöö õppekava muudatuste tulemusel sisaldab õppekava nüüd kolme praktikat, millest igaühe maht on 9 EAP-d. See on suur koormus ning töötavad üliõpilased suuremahulisemat praktikat enamasti läbida ei saa, sest tööandjad ei võimalda nii pikki eemalviibimisi ja õppepuhkusest ei piisa. Praktikaprotsessi on lisatud koolipoolsete juhendajate vaheseminarid (veebis), mille eesmärk on pakkuda õppijatele suuremat tuge ja aidata praktikate jooksul tekkivaid probleeme varakult lahendada.

• Enne esimest praktikat saavad üliõpilased kogemuse kodukülastustel käimisest VR- keskkonnas (aines „Hoolekande korraldus“), mis aitab vähendada stressi päris praktikaks valmistumisel ning annab praktilised teadmised kodukülastuste protsessist. VR- arendusega jätkatakse, et pakkuda õppijatele mitmekesiseid kogemusi.

• Praktikajuhendajatele on aastaid korraldatud koolitusi ja koostööseminare, mille eesmärk on tunnustada juhendajate panust, tutvustada praktikaprotsessi muudatusi ning arutada ja lahendada tekkinud kitsaskohti.

• Hiljuti on kaardistatud praktikakorralduse kitsaskohti ja võimalusi, et arendada süsteemi õppijakesksemaks. Olulisimate arenguvajadustena on esile kerkinud vajadus, et praktika oleks paindlikum ja sisukam ning et õppurite ja praktikajuhendajate vahel oleks tugevam koostöö.

• Tähtsustatakse juhendajate toetamise ja koolitamise võimalusi. Samuti soovitakse tugevdada sidet õppurite ja juhendajate vahel, et luua paremaid õppimiskogemusi ning tasakaalustada praktikamahtude ja juhendamisressursside suhet. On arutatud ka võimalusi muuta praktikate struktuur selgemaks – näiteks määratleda vaheetapid ja laiendada võimalusi töötada erinevate sihtrühmadega. Praktikakohtade leidmisel nähakse võtmerolli tööandjate ja koolide koostööl, et tagada kvaliteetne juhendamine ja realistlikud praktikavõimalused.

Pikka aega ollakse tegeletud praktikajuhendajate järjepideva koolitamisega, et toetada juhendamise kvaliteeti. Samuti on viimased kolm aastat korraldatud kõrgkoolis karjääripäevi, kus tööandjad saavad oma tegevusi ja võimalusi tutvustada. Lisaks toimuvad avatud uste päevad koos praktiliste töötubadega, et tulevased õppijad saaksid parema ülevaate erialadest ja õpikeskkonnast. Avatud uste päevi korraldavad ka mitmed tööandjad, et tutvustada oma töökeskkonda. Täiskasvanud õppijatele pakutakse kasvavas mahus töökohapõhist õpet, sh kõrghariduse tasemel.

• Alates 2024/2025. õppeaastast ei paku Tartu Ülikool bakalaureuseõppekaval „Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu“ enam sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika peaeriala. Selle asemel on kavas uus peaeriala „Heaolu edendamine“. Kuna uue suuna üliõpilased õpivad alles esimest aastat, toimub nende praktika edaspidi õpingute jooksul. Praegu tegeletakse aktiivselt praktikakokkulepete sõlmimisega. Õpingute alguses osalevad kõik tudengid õppekäikudel erinevates asutustes, et saada esmane ettekujutus töövaldkonnast.

Haridus- ja Teadusministeerium:

1. Ministeerium täpsustab, et taustainfos ei ole väga korrektne väita, et erakoolitajatel on koolitusloa saamiseks vaja esitada vaid avaldus ning et pakutavale koolituskvaliteedile puuduvad sisulised nõuded. TäKS-i kohaselt ei nõuta täienduskoolituste puhul koolitusluba, vaid koolitusasutus peab esitama majandustegevusteate. Koolitusluba on kohustuslik vaid ehituse, transpordi ja merenduse, mitte sotsiaalvaldkonnas. Alates 01.04.2025 jõustus TäKS-i muudatus, millega avanes kõigil täienduskoolitusasutustel võimalus pakkuda mikrokvalifikatsiooniõpet. See võib aidata koolituste kvaliteeti parandada, sest mikrokvalifikatsiooniõpet saavad pakkuda vaid need koolitusasutused, kellel on tegevusluba ja kes on läbinud vastavas õppekavarühmas kvaliteedihindamise. Võrreldes tavapäraste täienduskoolitustega on mikrokvalifikatsiooniõpe mahukam (5–30 EAP) ning suunatud tööturul vajalike oskuste arendamisele. Kui süsteem korralikult käivitub ja mikrokvalifikatsioonid muutuvad tööturul tunnustatuks, võib see märkimisväärselt tõsta koolituste kvaliteeti ja töötajate oskustaset.

2. Ekspertide välja toodud koolitusvajaduse teemad (õigus-, psühholoogia- ja teenusvajaduse hindamise alased teadmised, samuti multiprobleemsete klientide ning erivajadustega lastega ja täiskasvanutega toimetuleku oskused) edastatakse ettepanekuna riikliku täienduskoolituse juhtkomisjonile, et nende teemade puhul saaks koostada riikliku täienduskoolituse tellimuse. Koolituste pakkujad on kutseõppeasutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Tellimuse ettevalmistamiseks on vajalik sotsiaalvaldkonna tööandjate sisend. HTM teeb ettepaneku, et see sisend liiguks sotsiaalvaldkonna katusorganisatsioonidelt HTM-i täiskasvanuhariduse valdkonnani kas otse või SoM-i vahendusel.

Kõrgkoolid:
• Korraldatakse täienduskoolitusi nii VÕTI kui ka ÕÜF-i raames. Koolituste temaatika lähtub töömaailma vajadustest ja erinevate meetmete fookusteemadest.

Nendes saavad osalejad praktilisi kogemusi erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel. Sotsiaalvaldkonnas on tehnoloogia kasutamise võimekus üldiselt madal ning olemasolevates õppekavades see sageli puudub või on käsitlus väga piiratud. Samuti töötab valdkonnas palju inimesi, kes on hariduse omandanud ajal, mil neid teemasid veel õppes ei käsitletud.

• Osaleda saab mikrokraadi kursustel, kus käsitletakse erinevaid lastekaitsetööga seotud teemasid. Need kursused võimaldavad õppijatel süvendada oma teadmisi ja oskusi, toetades nende professionaalset arengut. Samuti osaletakse valdkondlikes koostöövõrgustikes ning ollakse valmis panustama ümarlaudadesse, kus analüüsitakse ja ajakohastatakse täienduskoolituse vajadusi. Varasem koostöö ESTA, TAI, SKA ja SoM-iga on toetanud koolituste sisulist vastavust valdkonna ootustele.

• Pakutakse erinevaid koolitusi. Nende arendamisel ja elluviimisel on tehtud koostööd SoM- i ja SKA-ga. Kahjuks puudub aga viidatud ümarlaua korraldamise kohta teadmine. Täienduskoolituste turg on mitmekesine, kuid uuenenud täiskasvanute koolituse seadus toob kvaliteeditagamise selgemalt mikrokvalifikatsioonide konteksti. Sellised terviklikumad õppepaketid (mikrokvalifikatsioonid ja -kraadid) loovad paremad eeldused, et pakkuda kvaliteetseid koolitusvõimalusi. Koolituste laiendamiseks on oluline otsene sisend tööandjatelt või ministeeriumitelt.

Kutsekoolid:
• Täienduskoolitusi pakutakse selle alusel, millistes valdkondades on õpetajad olemas ja kellel on töö kõrvalt aega panustada. Väljastpoolt ei ole realistlik spetsialiste kaasata, sest pakutavad tasud ei ole konkurentsivõimelised. Olukorra parandamiseks vajatakse tihedamat koostööd koolide ja tööandjate vahel, näiteks koolitusvajaduste väljaselgitamisel.

• Ollakse avatud koostööks, arendustegevusteks ja parendusteks.

• Koolituste lõpus kogutakse õppijatelt, koolitajatelt ja asutustelt tagasisidet ning tehakse selle põhjal parendusi. Nähakse vajadust luua üle-eestiline sotsiaalvaldkonna asutuste kontaktvõrgustik (nt listid või grupid), mille kaudu saab teavitada olemasolevatest täienduskoolitustest. Kuigi kool on valmis koolitusi korraldama, on osalejate arv sageli väga väike või olematu.

• 2024/2025. õppeaastal töötati välja ja viidi riikliku täienduskoolituse tellimuse toetusel ellu järgmised täienduskoolitused:

1. Lapsehoidja töö erivajadusega lapsega
2. Tugiisik lastele ja peredele
3. Sisuline klienditöö dementse inimesega
4. Töö äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega inimestega
5. Eesmärgistatud tegevuste leidmine ja kohandamine psüühilise erivajadusega inimestele
6. Teadlik enesehoid ja praktilised eneseabivõtted stressi ja pingeolukordadega toimetulekuks

• Kutsekoolid on korraldanud täienduskoolituskursusi sotsiaalvaldkonnas. Kooli esindajad on osalenud erinevates uuringutes ja ümarlaudades. Ollakse rakendanud erivajaduste ja raske või sügava puude ning hariduse metoodikate õpet lapsehoidja õppekava valikainetena. Kutsekoolide kutseeksamitulemused on väga head ning õppekavad arvestavad alushariduse seaduse muudatusi ja kutseseire tulemeid.

• ESTA juhatuse liige on esinenud ETV saates „Siin me oleme“ ning kuulub ajakirja Sotsiaaltöö kolleegiumisse, panustades käsitletavate teemade valikusse.

• Kirjutatud on artikleid ja antud meedias intervjuusid valdkonna teemadel. Samuti on arutatud võimalusi jätkata taskuhäälingu loomist koostöös partneritega.

• Valdkonna mainekujundust võiksid toetada ka laiapõhjalisemad koostööpartnerid, kellel on rohkem vahendeid.

• Korraldatakse üleriigilisi konverentse, teemapäevi ja seminare (sh teoreetik-praktik formaadis), kus käsitletakse olulisi valdkonnateemasid.

• Kõrgkoolides kohtutakse tudengitega, et tutvustada ESTA tegevusi ja väärtusi.

• Tehakse taskuhäälingut, kus käsitletakse valdkonna aktuaalseid teemasid.

• Valminud on sotsiaaltöö eetikakoodeks ja -käsiraamat, millele toetuvad ka eetikaalased seminarid ja professionaalne nõustamine. Eetikakomitee tegevus toetab valdkonna väärtuspõhist arengut.

• ESTA teeb koostööd mitmete partneritega, kuid ametiühingulisi ülesandeid organisatsioon ei täida. Samas on loodud ametiühing ja tehakse sisulist koostööd.

• Jätkatakse oma senist tegevust, et toetada mainekujundust ja professionaalset kuvandit, sh ajakirja Sotsiaaltöö paberväljaannete temaatilise toetamise kaudu.

Sotsiaalministeerium rahastab sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamist strateegilise partnerluse kaudu perioodidel 2022–2024 ja 2025–2026. Partnerluse tegevused hõlmavad valdkonna töötajaid esindavate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamist ning sotsiaalvaldkonna põhikutsealade arendamist. Samuti toetatakse kutsete tutvustamist ja valdkonnas töötamise positiivse maine kujundamist. Partnerluse raames korraldatakse igal aastal vähemalt üks sotsiaaltöö teaduskonverents ning põhikutsealade tunnustusüritus koos preemiate maksmisega.

Lisaks viiakse 2026. aastal Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames ellu mainekampaania, mille eesmärk on propageerida sotsiaalvaldkonnas töötamist.

Sotsiaalministeerium: Tööinspektsioon teeb 2025. aastal tugiisikuteenuse osutajate sihtkontrolli, keskendudes töötamise lepingulistele vormidele. KOV-ides pakutavate kohustuslike sotsiaalteenuste, sh tugiisikuteenuse analüüs ja arutelu ning teenuse osutamiseks vajalikud nõuded on kavas välja selgitada 2026. aastal.

OSKA tööjõuvajaduse ja oskuste sotsiaaltöö uuringus (2022) prognoositi valdkonna põhikutsealadel hõive märgatavat kasvu aastaks 2030. Seda prognoosihinnangut mõjutasid mitmed tegurid – olulisimana elanikkonna vananemine, keskmise eluea kasv ja ühiskonna ootused sotsiaalteenuste mahule ja kvaliteedile. Kasvanud on ka hõive, kuid prognoositust mõnevõrra vähem (joonis 3).

Üks põhjus võib olla koroonaepideemia põhjustatud kõrge võrdlusbaas 2020. aastal, mis puudutas eelkõige hooldustöötajaid tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Võimalik, et koroonaepideemia vaibumise järel hõive mõnevõrra langes, et hakata eelkõige hooldereformi tulemusena uuesti kasvama. SoM-i andmetel ongi võrreldes 2023. aastaga kasvanud näiteks hooldustöötajate/abihooldajate arv 2024. aastaks 18%.

Jättes arvestamata andmetest tulenevad eripärad, kasvas hõive kõigil põhikutsealadel peale sotsiaaltöö juhtide põhikutseala. See võib olla tingitud sotsiaaltöö institutsioonides töö tõhusamaks muutmisest, mille käigus on optimeeritud juhtimisstruktuure.

Enim on kasvanud asendus- ja perekodu kasvatajate arv, kõige vähem hooldustöötajate ja tegevusjuhendajate arv. Siin tuleb taas arvesse võtta 2020. aastat kui mõnevõrra erandlikku võrdlusbaasi. Oluline on aga kokkuvõttes välja tuua, et trendina on tegelikud hõivemuutused kooskõlas prognoosituga, seda nii valdkonnas tervikuna kui ka põhikutsealade lõikes.

Ka tuleviku vaates võib eeldada, et hõive jätkab kasvamist, sest peamised prognoosieeldused on jäänud samaks. Ühe näitena võib siinkohal tuua täiskasvanute hoolekandeteenuste saajate arvu tõusu viimase viie aasta jooksul 13% võrra (andmed Statistikaametilt), mis valdkonna tööjõuvajadust kasvatab.

SoM on välja toonud, et 2023. aastal rakendunud hooldereformi tulemusel on hooldustöötajate palk tõusnud keskmiselt 16%. Seda toetavad ka TAI andmed hooldustöötajate kohta tervishoiuasutustes. Märkida tuleb siiski seda, et andmed ei sisalda hooldekodudes töötavaid hooldustöötajaid.

Hooldustöötajate keskmine palk on viimase viie-kuue aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. Samuti on palk kasvanud teistel ametialadel ning samal ajal on tõusnud ka inflatsioon. Eesti keskmisele palgale jääb hooldustöötajate palk jätkuvalt alla, kuid palga konkurentsivõime on oluliselt kasvanud. Seda näitab hooldustöötajate palga suhe Eesti keskmise palgaga. Kui 2019. aastal moodustas hooldustöötajate keskmine palk Eesti keskmisest 66%, siis 2024. aastal juba 83%.

Tööjõuvajaduse katmisel on tööandjatele vajalik nii meelitada tagasi mujale sektoritesse tööle asunuid kui ka koolitada uut tööjõudu taseme- või täiendusõppe kaudu. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on valdkonna tasemeõppe lõpetajate arv jäänud samale tasemele, erinedes siiski oluliselt põhikutsealade lõikes. Kasvanud on lapsehoidja ja tegevusjuhendaja kutseõppe ning mõnevõrra ka sotsiaaltöö kõrgharidusõppe lõpetanute arv. Kahanenud on hooldustöötajate õppe lõpetanute arv. Kuivõrd uuringu ettepanekutes oli kesksel kohal just hooldustöötajate tööjõuvajadus ja sellega seotud ettepanekud, on need arengud esmapilgul murettekitavad.

Siiski võib tulevikku vaadates oodata hooldustöötajate tasemeõppe lõpetajate arvu kasvu, sest viimasel kahel õppeaastal on hooldustöötaja õppesse vastuvõetute arv märgatavalt suurenenud. Võrreldes kahe-kolme aasta taguse ajaga on mõnevõrra kasvanud ka sotsiaaltöö kõrgharidusse vastuvõetute arv. Kahanenud on aga lapsehoidja ja tegevusjuhendaja õppesse asunute arv. Sotsiaaltöö kõrghariduse puhul peab eraldi rõhutama, et mõnel, näiteks infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu õppekaval, on sotsiaaltöö põhikutsealad vaid üks mitmest rakendumisvõimalusest. Samuti õpetatakse Tartu Ülikoolis spetsiifiliselt sotsiaaltööd vaid Pärnu Kolledžis rakenduskõrgharidusena. Viimane vastuvõtt sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistriõppe õppekavale toimus Tartu Ülikoolis 2019/2020. õppeaastal.

Siin peatükis on välja toodud seireküsitluse tagasisidel põhinevad tähtsamad muutused ja edusammud ning käimasolevad tegevused valdkonnas. Seal, kus asjakohane, on OSKA tiim välja pakkunud muudatusettepanekud seoses vastutajatega, et aidata kaasa arenguvajaduste leevendamisele. Lisaks on peatükis välja toodud OSKA tiimi hinnang sotsiaaltöö uuringu ettepanekute elluviimisele.

Seireküsitluse tagasiside põhjal saab olulisemate muutustena esile tõsta järgnevat.

• Hooldustöötajate suuremale tööjõuvajadusele on reageeritud mitmel tasandil ning ettepanekuid on hakatud ellu viima – õppekohtade kasv, palgatõus, töötingimuste paranemine ja täienduskoolituste plaanid viitavad laiapõhjalisele edasiminekule. Samas on tööjõuvajadus niivõrd suur, et isegi olemasolevad jõupingutused ei pruugi olla piisavad, et probleemi täielikult lahendada.

• Õigusalaste teadmiste õpetamist on sisuliselt arendatud. Laste õiguste teema on õppekavas esindatud kohustuslike ainete kaudu. Kasutatakse sobivaid õppemeetodeid – loenguid, juhtumianalüüse, rühmatöid ja iseseisvat tööd –, mis toetavad praktiliste oskuste ja õigusalase mõistmise arengut.

• Kõrghariduse lõpetajate ja juba töötavate spetsialistide erialaseid oskusi arendatakse Tallinna Ülikoolis. Ülikoolis tegutseb õppekavanõukogu, kuhu on kaasatud nii tööandjad kui ka praktikapartnerid. See täidab hästi ettepanekus viidatud koostöövõrgustiku rolli. Olulised teemad on õppekavades juba olemas. Õppekavadesse on lõimitud traumateadlikkus ja kogukonnatöö. Kasutatakse asjakohaseid õppemeetodeid, sh juhtumipõhist ja koostööpõhist õpet. Samal ajal tuleb aga tõdeda, et kõik ettepanekus toodud valdkonnad ei pruugi veel olla võrdselt kaetud.

• Kutsesüsteemi ja õppekavade arendamise suunal on tehtud samme: käimas on nelja-viie kompetentsimudeli loomine, mis toetavad 2026. aasta õppekavade uuendust. On algatatud ühise baasõppekava arutelu ning hakatud uuendama hooldustöötaja kutsestandardeid. Lapsehoidja õppekava muutmine on koolide valmisolekust hoolimata seotud kutsestandardi ja uue seadusraamistiku jõustumisega.

• Sotsiaalvaldkonna täienduskoolituste teemadega on olukord veidi keerulisem, kui OSKA uuringus ette nähtud. Kuigi vastutus koolituste korraldamise eest on 2022. aastast liikunud TAI-lt SKA-le, ei paku SKA otseselt täienduskoolitusi neile sihtrühmadele (tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, lapsehoidjad, tugiisikud), kellele OSKA ettepanek suunatud oli. SKA on astunud siiski mitmeid samme, et edendada psüühiliste erivajadustega seotud teemasid – näiteks on loodud lasteabi.ee vaimse tervise tööriistad, korraldatud asendushoolduse ja perelepituse koolitusi ning arendatud vanemlusprogrammi „Invest In Play“. Need algatused toetavad laste ja peredega töötavate spetsialistide kompetentsi, kuid jäävad OSKA ettepaneku laiemast täienduskoolitusmoodulite arendamise eesmärgist mõnevõrra kaugemale. Seega võib öelda, et kuigi tegevused käivad ja teatud vajadusi kaetakse, ei kata praegused algatused tervikuna OSKA uuringus esile toodud sihtrühmade ja koolitusvajaduste spektrit. Täiendavad sihipärased sammud oleksid vajalikud, et katta kõik määratletud sihtrühmad ja suurendada täienduskoolituste süsteemset pakkumist.

• Positiivsed sammud on astutud sotsiaalvaldkonna juhtide arendamise suunas – loodud on arenguprogrammid, mentorluse võimalused ning plaanitakse luua kompetentsimudelid ja analüüsida õigusakte. Seega liigutakse professionaalse ja jätkusuutliku juhtimise suunas. Samas on kvalifikatsiooninõuete kehtestamine veel varajases etapis ning nende seadustamiseni ei ole jõutud. Selleks, et tagada valdkonnas järjepidev ja kvaliteetne juhtimine, on oluline, et senised algatused jõuaksid süsteemsete muudatusteni.

• Praktikasüsteemi arendamist on koolides võetud tõsiselt ja tehtud on sisulisi samme. Tööandjatega tehakse koostööd, õppijate vajadusi arvestatakse ning mitmed uuendused (nt VR- õpe, praktikate vaheetapid ja sihtrühmade laiendamine) on märkimisväärsed. On rõõmustav, et ühes koolis tasustatakse nii kooli kui ka ettevõtte praktikajuhendajaid, mis on pikka aega olnud tööandjate välja toodud probleemiks.

• Täiendkoolituste õiguslik raamistik ja kvaliteedisüsteem liigub positiivses suunas, kuid praktiline rakendamine ning koolituste sisuline kättesaadavus ja vastavus tööandjate vajadustele vajavad endiselt tähelepanu. Mikrokvalifikatsioonide süsteem pakub head potentsiaali, kuid selle mõju sõltub rakendamise edukusest ja laiemast kasutuselevõtust. Tagasisides viidatakse olemasolevale või kavandatavale koostööle partneritega ning pakutakse juba mitmeid koolitusi OSKA uuringus tõstatatud teemadel. Põhilised murekohad on seotud ressursipiirangute, koolitusvõimekuse ja info liikumisega. Lisaks ei ole tagasisidest näha, et kõik osapooled on teinud ühiselt koolitusvajaduste strateegilise analüüsi. Ettepaneku elluviimist takistab selge vastutaja puudumine – koolid ei saa ega suuda ümarlauda üksinda kokku kutsuda. Tagasisidest selgub küll valmisolek koostööks, kuid initsiatiiv ja juhtroll vajab selgelt määratletud osapoolt. HTM-i tagasisidest võib järeldada, et ministeerium on valmis seda teemat eest vedama.

• Võib öelda, et sotsiaaltöö väärtustamise ja populariseerimise vallas liigutakse õiges suunas. Valdkonna esindatus ja mainekujundus on selgelt arenenud, eriti ESTA eestvedamisel. Samuti on SoM-i strateegiline partnerlus andnud tugeva toe tegevuste elluviimiseks ja kindluse edasisteks plaanideks (nt 2026. aasta mainekampaania).

• Tugiisikuteenuse puhul on liigutud ettevalmistuste ja planeerimise suunas, kuid sisulised muudatused ei ole veel käivitunud. Tegemist on planeerimisjärgus olevate tegevustega, mille edukus sõltub, kuidas neid järgnevatel aastatel rakendatakse.

• Sotsiaalteenuste kvaliteedikriteeriumite määratlemise ja rakendamise protsess on olnud edukas. Reguleeritud suhtarvude ja ajakohastatud juhistega on loodud eeldused, et teenuste kvaliteeti ühtlustada ning töötajate töökoormust paremini mõista ja juhtida. Tähelepanu tuleks nüüd suunata rakendamisele ja järelevalve mehhanismide tõhustamisele.

Tuginedes joonisele 7 võib positiivsena tõdeda, et enamik OSKA uuringu ettepanekutest on kas juba elluviimise faasis või esimestes rakendusetappides.

Kuigi mitmed protsessid on alles algusjärgus, näitab see siiski valmisolekut ja et liigutakse sisuliste muudatuste suunas. Õigusaktide muudatused võtavad aega – mitmed algatused sõltuvad standardite või seaduste uuendamisest. Ettepanekute elluviimise tase ja mõju ulatus on erinev. Mõnes valdkonnas (nt koolituskohtade suurendamises) on tehtud jõulisi samme, teises (nt kutsete uuendamises) ollakse alles algfaasis.

Kõik fookusteemad on jõudnud tähelepanu alla, kuid enamik vajavad veel selgemat tegevusplaani ja ressursside suunamist. Mõne ettepaneku puhul on tegevused alles planeerimisjärgus, kuid nende osaski on esitatud selge kavatsus tegutsemiseks – arendatakse kutsesüsteemi, toetatakse täienduskoolituse kvaliteeti ning panustatakse valdkonna mainekujundusse. Samas on mitmed teemad alles algusjärgus. Psüühiliste erivajaduste koolituste pakkumine ei kata veel vajadust, lapsehoidja õppekava ootab kutsestandardi uuendamist ning juhtide kvalifikatsiooninõuded on alles planeerimisjärgus. Edasised sisulised sammud on mitme ettepaneku puhul veel ees.

Hinnangu „Lõpetamisel, astutakse viimaseid samme“ on saanud kahe ettepaneku elluviimine: hooldustöötajate töötingimuste parandamine ning sotsiaalteenuste soovituslike kvaliteedikriteeriumite väljatöötamine. Mõlemad olid sisuliselt kaaluka tähendusega ettepanekud kogu sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajaduse katmise ja hooldusvaldkonna olukorra parandamise seisukohalt.

Tunnustust väärib ka asjaolu, et mitte ühegi ettepaneku puhul ei ole märgitud, et tegevusi ei plaanita – kõigi arenguvajaduste puhul on elluviimine vähemalt planeerimise faasis. Olulisemad muutused realiseeruvad suure tõenäosusega paari aasta jooksul.

Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne.. Tallinn: SA Kutsekoda.