Skip to content
Kaasrahastanud Euroopa Liit
Kaasrahastanud Euroopa Liit
  • Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: logistika

    ESF-i projekt „Kutsesüsteemi reform“
    Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

    Avaldatud: 5.03.2024

    Uuringu prognoosi periood: 2022–2032

    Uuringu koostajad: Silja Lassur ja Andres Viia, SA Kutsekoda

    Materjalid

    Lühikokkuvõte

    Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA1 logistika valdkonna rakendusuuringu tulemused. Uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud2 , kuidas paremini vastata tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringud, dokumendid ja arengukavad jms. Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkondliku eksperdikoguga.

    Põhikutsealad

    Logistikasektoriks loetakse tavapäraselt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK3 ) jao H „Veondus ja laondus“ tegevusala H52 „Laondus ja veondust abistavad tegevusalad“. OSKA logistika uuringusse on hõlmatud aga nii logistikasektoris hõivatud kui ka kõigi teiste majandussektorite logistikaga seotud ametialade ehk nn põhikutsealade esindajad.4 Põhikutsealadena käsitletakse uuringus järgmisi: logistikajuht, veokorraldaja-logistik, laojuht, laotöötaja, ostu- ja hankespetsialist, tollideklarant, postitöötaja, kraanajuht/dokker, tõstukioperaator, transporditööline, lao lihttööline (kaubakäitleja). Kokku töötas valdkonna põhikutsealadel 2022. aastal (põhitöökohal) üle 23 500 inimese.

    Tööjõuvajadus

    Logistika valdkond on väga tugevalt mõjutatud muutustest teistes valdkondades (tööstus, kaubandus, turism) ning tarbijakäitumises (e-kaubandus). Megatrendid nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, vananev rahvastik ja väärtusmaailm avaldavad logistika sektori ettevõtetele otsesemat või kaudsemat mõju. Sellegipoolest püsib OSKA prognoosi kohaselt hõivatute arv logistika valdkonna põhikutsealadel tervikuna kümne aasta pärast ligikaudu sama, suunaga väikesele kasvule. Väikest hõivatute arvu kasvu prognoosivad logistika valdkonna eksperdid vaid laotöötajatele. Kümne aasta perspektiivis kahaneb postitöötajate arv. Väheneb postitöötajate – nii kirjakandjate kui ka posti sorteerijate – vajadus (sest selle töö võtavad suuresti üle robotid). Väikest kahanemist nähakse ka tollideklarantide seas, kelle vajadust vähendab digilahenduste ja eri tollisüsteemide liidestuste kasv. Enamiku logistika valdkonna põhikutsealade hõive jääb kümne aasta perspektiivis samale tasemele, seega tööjõuvajadust dikteerib eelkõige töötajate asendusvajadus.

    Oskuste vajadus

    Üldise trendina saab esile tuua, et töötajate oskuste pakett peab muutuma laiemaks – monofunktsionaalseid töökohti on tulevikus järjest vähem. Eelkõige oodatakse töötajatelt erialastele oskustele lisaks digipädevusi, rohe- ning juhtimisoskusi. Digitaliseerimise ja automatiseerimisega kasvab programmidest arusaamise ja kasutamise oskuse vajadus. Lisaks tuleb suurendada digiprügi ning küberturvalisuse teadlikkust. Digitaalsete süsteemide arengu ja logistika rahvusvahelisuse kasvuga muutub ka inglise keele oskus baasoskuseks, milleta on valdkonnas keeruline hakkama saada. Logistika valdkonna töötajad peavad samuti arendama roheoskusi, mis aitavad vähendada keskkonnakoormust ja suurendada ressursitõhusust. Oluline on ressursside säästlik kasutamine: optimeerida transpordi- ja laovarude planeerimist, kasutada kütusesäästlikke sõidukeid ja alternatiivseid kütuseid, vähendada pakendamise ja ümberpakendamise vajadust, taaskasutada ja ringlusse võtta materjale jne. Kuna logistika on suhteliselt stressirohke valdkond, sest pidevalt tegeletakse probleemide lahendamisega, toodi esile ka vaimse tervise hoidmise oskus.

    Hariduspakkumine

    Kõrghariduse tasemel on võimalik logistikateadmisi omandada Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoris. Logistika valdkonna kutseõpet pakuvad üle Eesti kaheksa õppeasutust: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž ja Valgamaa Kutseõppekeskus.

    Logistiku ja veokorraldaja erialad on kutseõppe tasemel väga populaarsed. Vastuvõetute arv ja ka õppe lõpetanute arv on aasta-aastalt kasvanud. Seda arvesse võttes saab prognoosida koguni kuni 290 uut kutseharidusega logistikut või veokorraldajat aastas. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida, et veokorraldaja-logistiku õpe sisaldab suurel määral laotööks vajalikku teooriat ja praktikat, lõpetajad saavad ka sisetranspordi liikurmasina juhiloa. Kuivõrd veokorraldajate vajadus on vähene, on oodata, et paljud õppe lõpetanud rakenduvad hiljem ladudes, mitte veokorraldajatena. Ka suuremad laologistikaga tegelevad tööandjad pakuvad oma töötajatele võimalust ennast täiendada töökohapõhise õppena just veokorraldaja-logistiku erialal (koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega).

    Samas on laotöötaja õpe jaotunud suhteliselt ühtlaselt üle Eesti, välja arvatud Põhja-Eesti, kus laotöötajate õpe üldse puudub, kuigi just Harjumaal asub suurem osa laologistikaga tegelevaid ettevõtteid. Haridusasutuste esindajate sõnul on varasematel aastatel püütud avada laotöötaja õpet Tallinnas, aga huvi oli vähene ning õpilased valivad selle asemel veokorraldaja-logistiku eriala. Eriala nimetus on laotöötaja, mis võib olla üheks huvipuuduse mõjutajaks – pealinna piirkonna noori ei kutsu erialad, mille nimetuses on sõna töötaja.

    Nõudluse ja pakkumise võrdlus

    Asendus- ja kasvuvajaduse alusel on logistika põhikutsealadele igal aastal vaja kokku u 500 uut töötajat. Kuigi logistikajuhte koolitatakse mõnevõrra enam, kui on nõudlus, ei ole vaja koolituspakkumist muuta, sest (rakendus)kõrghariduse lõpetajad aitavad katta osa ostu- ja hankespetsialisti eriala tööjõuvajadust (umbes pool neist on ka praegu kõrgharidusega). Magistriõppe puhul tuleb silmas pidada, et suur osa magistrantidest juba töötavad logistikaga seotud töökohtadel ning selle võrra on potentsiaalne pakkumine väiksem. Eelmise OSKA uuringu järel Tallinna Majanduskoolis avatud ostu- ja hankespetsialistide kutseõppe koolituspakkumise puhul tuleb arvestada, et ka kaubanduse valdkond vajab selle eriala lõpetajaid ning kuna kaubanduses töötab lisaks u 40% selle ameti esindajaid, on pakkumine logistika valdkonda selle võrra väiksem.

    Nõudluse ja pakkumise ebakõla on suurim veokorraldaja-logistiku ja laotöötaja kutsealadel. Kutsehariduses koolitatakse aasta-aastalt järjest enam logistikuid-veokorraldajaid, kes sageli leiavad rakendust hoopis ladudes, sest laotöötajaid napib. Kuivõrd nende kahe kutseala koolituspakkumise puhul on tegemist suuresti põhikoolijärgse kutsekeskhariduse õppega, tuleb jälgida ka pakkumise piirkondlikku paiknemist võrreldes töökohtadega. Veokorraldajad Harjumaal võiks kõik asendada uute õppest tulevate inimestega, samal ajal kui laotöötajatest on puudus ja neist töökohtadest üle kahe kolmandiku asub Põhja-Eestis, aga mitte ühtegi õppurit sellest piirkonnast ei tule. Siinkohal tuleb silmas pidada, et õppekohad ei tähenda, et lõpetaja peaks jääma samasse piirkonda tööle, aga koolituse ja töökohtade piirkondlik erisus süvendab probleemi. Jättes viimase kõrvale, siis ka juhul kui eeldada, et veokorraldajad täidaksid kogu laotöötajate puuduva tööjõuvajaduse, koolitatakse praeguse koolituspakkumise dünaamika jätkumisel pea 900 inimest rohkem, kui tööturg vajaks.

    Logistika valdkonna põhikutsealade hõive prognoos aastaks 2032 ning hinnang tööjõuvajaduse ja pakkumise tasakaalule.

    Kitsaskohad ja ettepanekud

    Selleks, et täita logistika valdkonna oskuste ja tööjõuvajadus aastani 2032, määratleti neli peamist kitsaskohta ning sõnastati ettepanekud nende lahendamiseks.

    Esimene kitsaskoht on nõudluse ja pakkumise ebakõla veokorraldaja-logistiku ja laotöötaja kutsealadel. Veokorraldaja-logistiku õppe vastuvõtt on aasta-aastalt suurenenud ning valdkonda rakenduvad neist umbes pool, sh laotöötajatena. Samas on nüüdisaegseid laotöötajaid rohkem vaja, kuid noored ei soovi õppima asuda töölise ametit. Selle kitsaskoha lahendamiseks pakuti ettepanekuid:

    • vähendada kahe kolmandiku võrra veokorraldaja-logistiku kutsekeskhariduse õpet ja suurendada selle arvel laotöötaja kutsekeskhariduse õpet Harjumaal;
    • muuta laotöötaja õppekava nimetust;
    • põhikooli baasil õppima astujatele pakkuda sisseastumiseks logistika eriala, milles hiljem tuleb valida spetsialiseerumine kas veokorraldaja või laokorraldaja erialal.

    Teine kitsaskoht puudutab õppekavade täiustamist, et valdkonna töötajate teadmised ja oskused, eelkõige digi- ja roheoskused, saaksid ajakohased. Kolmas kitsaskoht on praktikakorraldus ning tehti ettepanekud selle parendamisele. Neljanda kitsaskohana toodi esile, et viienda taseme kutseõppes läbitud erialaõpet ei arvestata kõrgkooli õpinguid alustades ja see pärsib eriala edasiõppimist kõrgkoolides.

    Kokkuvõttes võib öelda, et logistika valdkonna tööhõive vajadus püsib lähikümnendil suhteliselt stabiilne ning põhikutsealad on õppevõimalustega kaetud üldiselt hästi. Õppekavasid ja õppekorraldust tuleb tööturu vajaduste ja trendide järgi arendada ja täiustada ning kutsekeskhariduse tasemel suunata õppurid ülepakkumisega erialadelt alapakkumisega erialadele või töötada välja uus logistika õppekava, kus tuleb spetsialiseerumine valida hiljem.

    Sissejuhatus

    Selles uuringuaruandes esitatakse OSKA logistika valdkonna rakendusuuringu tulemused. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse valdkonnauuringute põhieesmärk on prognoosida, kuidas muutub lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõuvajadus ja vajatavad oskused ning selgitada välja, kas praegune valdkonna koolituspakkumine nii tasemeõppe kui ka täiendusõppe vallas on valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusega kooskõlas. Uuringu tulemusena pakutakse nii koolitus- kui ka tööturu osalistele võimalikke lahendusi, et muutuvatele vajadustele paremini vastata.5 Logistikauuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas muutuvad lähema kümne aasta jooksul valdkonna põhikutsealade hõive, tööjõu ja oskuste vajadus ning esitada ettepanekud,6 kuidas paremini vastata tööjõuturu muutuvatele vajadustele. Eesmärgi saavutamiseks on kasutatud nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Andmeallikad on intervjuud valdkonna ekspertidega, valdkonna statistika (sh TÖR ja EHIS), varem Eestis ja mujal maailmas tehtud uuringud, valdkonna strateegilised dokumendid ja arengukavad jms (vt metoodikat lisast 1). Valdkonna tööjõuprognoos, lahendamist vajavad kitsaskohad ning formuleeritud ettepanekud on läbi arutatud ja kooskõlastatud valdkondliku eksperdikoguga (vt lisa 3).

    Tegemist on teise OSKA logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuga. Uurimiseesmärk on siinses uuringus jäänud samaks, kuid muutunud on kasutatav metoodika, sealhulgas andmeallikad. Eelmine uuring valmis 2017. aastal ja siis prognoositi hõive mõõdukat vähenemist (u 3%) sellistes logistika valdkondades, mis on mõjutatud eeskätt eeldatavatest muutustest suurema töötajate arvuga oskus- ja administratiivtöötajate kutsealadel (lao- ja postitöötajad, transporti korraldavad ametnikud). Samas prognoositi kasvavat nõudlust logistika valdkonna juhtide ja tippspetsialistide järele. Logistika valdkonna probleemidena nimetati a) kutsehariduse tasemel ülepakkumist logistikute kutsealal, puudust tunti keskhariduse baasil väljaõppe saanud ostuspetsialistidest ja laotöötajatest ning laojuhtidest; b) vajadust rohkemate uuendusmeelsete ja arendusvõimekusega tarneahela, hanke- ja logistikajuhtide järele; c) puudust dokkeri ettevalmistusega töötajatest sadamaaladel (Kaelep & Leemet, 2017). Eelmises uuringus nimetatud mõne probleemkoha puhul on näha edasiminekut, näiteks on avatud hanke- ja ostujuhtide õpe tasemetel 5 ja 6. Hõiveprognoosi kohta saame samuti kinnitada, et valdkonna põhikutsealade hõive on mõnevõrra kahanenud (vt ka lisa 5). Siinses uuringus aga vaadatakse lähemalt probleemkohta, mis püsib siiani – veokorraldajate-logistikute ülepakkumine kutsehariduse tasemel, kas ja mis probleemi see endast täpsemalt kujutab.

    Kutsekoda tänab suure panuse eest uuringu juhtrühma ja eksperdikogu liikmeid, intervjueerituid, retsensente jt panustajaid, kes on uuringuaruande valmimisele kaasa aidanud.

    Lühendid

    AK
    ametite klassifikaator
    BA
    bakalaureuseõpe
    EHIS
    Eesti hariduse infosüsteem
    EKR
    Eesti kvalifikatsiooniraamistik
    EL
    Euroopa Liit
    EMTAK
    Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
    ETU
    Eesti tööjõu-uuring
    HAKA
    Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur
    HTM
    Haridus- ja Teadusministeerium
    KUT
    kutseharidus
    MA
    magistriõpe
    MKM
    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
    OSKA
    tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem
    RAK
    rakenduskõrgharidus
    REL 2011
    rahva- ja eluruumide loendus 2011
    TÖR
    Maksu- ja Tolliameti töötamise register
    VEK
    OSKA valdkonna eksperdikogu

    1. Valdkond ja põhikutsealad

    1.1. Põhikutsealade ja valdkonna määratlus

    Logistikasektoriks loetakse tavapäraselt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK7 ) jao H „Veondus ja laondus“ tegevusala H52 „Laondus ja veondust abistavad tegevusalad“, kuhu kuuluvad laondus, õhu-, maismaa- ja meretransporti teenindav ja abistav tegevus ning post (vt lisa 4). OSKA logistika uuringusse on hõlmatud nii logistikasektoris hõivatud kui ka kõigi teiste majandussektorite logistikaga seotud ametialade ehk nn põhikutsealade esindajad.8

    OSKA uuringutes on tööjõu- ja oskuste vajaduse keskne analüüsiühik põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Logistika põhikutsealade hulka ei ole hõlmatud ametialasid, mille põhikompetentse ei loetud piisaval määral valdkonnaga seotuks, mille esindajaid on väga vähe või mida analüüsitakse teistes OSKA valdkonnauuringutes.9

    Tabelis 1 on toodud valdkonna põhikutsealade seos ametite klassifikaatoriga ja see on oluline, kuna hõivatute arvu aluseks olevas TÖRi andmebaasis kasutatakse just ametite klassifikatsiooni. Ametialade järgi aga on moodustatud põhikutsealad. Võrreldes eelmise uuringuga on erinevuseks see, et põhikutsealadel hõivatute arvu sai detailsemalt kindlaks teha, kuna lisaks ametialade klassifikaatori neljandale tasemele oli kasutada ka klassifikaatori viies tase. Nii sai võimalikuks nt postitöötajatest kullerite eristamine, viimaseid käsitletakse OSKA transpordi uuringus. Sarnaselt eelmise uuringuga osutus proovikiviks klassifikaatori alusel määratletud ametite ja valdkonnale omaste ametite kokku sobitamine, arvestades nii hõivet kui ka põhikutseala moodustamise põhimõtteid. Klassifikaatoris puuduvad täpsed koodid logistikajuhtidele ja hanke- ja ostujuhtidele, seetõttu on siinses uuringus kõrgharidusega transpordivaldkonna kontoritöötajaid (4323) käsitletud osana logistikajuhtide põhikutsealast. Lisaks võib osa hanke- ja ostujuhte olla kodeeritud ostu- ja hankespetsialistideks, sest selle koodi (3323) all on märkimisväärne osa kõrgharidusega töötajaid. Segadust tekitab ka laotöötajate ja lao lihttööliste kodeerimine – ettevõtted kodeerivad oma laos töötavaid inimesi erinevalt, mistõttu võib eeldada, et osa lao lihttöölisi võivad kajastuda ka laotöötaja koodi all ja vastupidi. Sellegipoolest otsustati siinses uuringus käsitleda kahte põhikutseala eraldi, sest prognoosis eeldatakse erinevat vajadust lihttööliste ja oskustöötajate järele. Kokku töötas valdkonna põhikutsealadel 2022. aastal (põhitöökohal) üle 23 500 inimese.

    Tabel 1. OSKA logistika valdkonna põhikutsealad ja seosed AK ametirühmadega ning 2022. a hõivatud

    Allikas: TÖR (põhitöökoht), autorite arvutused

    10, 11,12, 13, 14, 15, 16, 17, 18

    1.2. Põhikutsealade kirjeldused

    Selles peatükis kirjeldatakse lühidalt raportis käsitletavaid põhikutsealasid. Ühte põhikutsealasse on koondatud ametialad, mis eeldavad üldjuhul samal haridustasemel ja sarnastel erialadel väljaõpet ning kus ka töö sisu ja tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused on sarnased.

    Logistikajuht

    Logistikajuhtide hulka kuuluvad tarneahela, hanke-, ostu- ja logistikajuhid. Väiksemates ettevõtetes täidavad logistikajuhid harilikult korraga mitut rolli, suuremates ettevõtetes on valdkonnajuhid rohkem spetsialiseerunud. Valdkonnajuhtide peamised tööülesanded on strateegiate väljatöötamine, analüüs, planeerimine, süsteemide ja protsesside arendamine, koordineerimine, kliendi- ja partnervõrgu haldamine ja arendamine ning meeskonnatöö juhtimine. Tarnelepinguid sõlmides puutuvad juhid kindlasti kokku nii finants- kui ka juriidiliste küsimustega. Töös on oluline hea suuline ja kirjalik väljendusoskus, pingetaluvus, organiseerimisvõime, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime, koostöö- ja analüüsioskus. Osal ametikohtadel eeldab töö suhtlemist mitmesugustes kultuuri- ja keeleruumides. Neil on vastutav roll ettevõtte majandustegevust reguleerivate õigusaktide ja normide järgimisel.

    Tarneahelajuht (ka logistikajuht) vastutab tarneahela strateegilise planeerimise ja tegevuskava koostamise eest. See hõlmab nõudluse prognoosimist, varude haldamist, tootmise planeerimist, tarnijate ja klientidega suhtlemist ning üldist tegevuste koordineerimist kogu tarneahelas. Ta peab tarneahelat pidevalt analüüsima ja optimeerima, et tagada tõhusus, kuluefektiivsus ja klientide rahulolu. See hõlmab protsesside ja ressursside hindamist, tarneahela jõudluse jälgimist, tõhususe parandamist ning kvaliteedikontrolli. Tarneahela- ja logistikajuhina töötamise eelduseks on varasem töökogemus logistika valdkonnas tipp- või keskastme spetsialistina ja soovitatavalt logistika valdkonna magistrikraad. Valdkonnas töötab juhte, kes on lõpetanud majanduse või ärijuhtimise kõrghariduse õppekava nii bakalaureuse kui ka rakenduskõrghariduse tasemel. Oluline oleks juba õpingute käigus omandada rahvusvaheline õpi- või praktikakogemus, sõltumata baasharidusest on tähtis pidev enesetäiendamine ja osalemine täiendusõppes (regulatsioonidega kursis olemiseks ja juhtimiseks vajalike kompetentside omandamiseks).

    Ostu- ja hankejuht vastutab ostu- ja/või hankeprotsesside juhtimise eest ettevõttes. See hõlmab hankestrateegiate väljatöötamist, hankeplaanide koostamist, hanketingimuste määramist, pakkumiste hindamist ja läbirääkimisi potentsiaalsete tarnijatega. Ostu- ja hankejuht kontrollib, et tarnijad vastavad ettevõtte nõuetele kvaliteedi, hinna, tarneaegade ja muude aspektide poolest. Ta peab pidevalt hindama ja analüüsima tarnijate tulemuslikkust ning nende võimekust ettevõtte vajaduste rahuldamisel. Samuti vastutab ta hankeprotsesside dokumenteerimise eest, et kõik vastaksid õiguslikele nõuetele. Ostu- ja hankejuhi ülesanne on tagada, et ettevõte saaks vajaliku kauba ja teenused õigel ajal ja konkurentsivõimelise hinnaga.

    Laojuht

    Laojuhina töötamine eeldab erialast kutseharidust (soovitatavalt viies tase) ja esmatasandi juhile vajalike juhtimiskompetentside omandamist. Keerulisemat laoteenust pakkuvate ladude juhtideks oodatakse pigem rakendusliku kõrgharidusega või keskeriharidusega inimesi logistika, majanduse või juhtimise õppekavadelt.

    Veokorraldaja-logistik

    Logistikute töö on seotud kauba, inimeste ja info liikumise korraldamisega. Suur osa tööülesannetest on seotud planeerimise, kontrollimise, koostöö, uute lahenduste leidmise ning logistiliste kulude ja tegevuse efektiivsuse jälgimisega. Suures osas ettevõtetes hõlmab logistikute töö ka rahvusvahelist suhtlust. Logistikute ametinimetusi ja rolle:

    Veokorraldaja-logistik (ametinimetusena logistik või veokorraldaja) organiseerib kauba- või reisijate vedu. Tema ülesannete hulka kuulub tellimuste vastuvõtmine ja vedude tellimine, klientide teenindamine, dokumentide vormistamine. See on tihti meeskonnatöö ja eeldab palju suhtlemist koostööpartnerite, asutuste ja kolleegidega. Sõltuvalt vastutusvaldkonnast võib ülesannete hulka kuuluda ka väiksema meeskonna juhtimine ja juhendamine.

    Laevaagent töötab sadamasse tulnud laeva esindajana, korraldab dokumendihaldust (sh sadamamaksud), laeva varustamist, laadimis- ja lossimistöid, vajaduse korral remonti jm. Ta informeerib laevaomanikke laevade liikumisest ja lastimis-lossimistööde käigust ja täidab laevaomanike ülesandeid, mis on seotud laevade või nende laevaperede sadamas asumisega. Samuti tutvustab kaptenitele kohustuslikke määrusi ja sadamareegleid. Laevaagendiks saamiseks piisab enamasti majanduse-, logistika- või merehariduse diplomist. Tavaliselt on vaja spetsialiseerumist ja kvalifikatsioone, mis võimaldavad tegeleda laeva toimingute korraldamise, lasti haldamise ja laevaohutuse tagamisega.

    Stividor vastutab laadimis- ja lossimistööde ning kauba käitlemise eest sadamates. Tema ülesanded võivad hõlmata laevade ja laadimisvarustuse koordineerimist, kauba paigutamist ja ladustamist sadamas, kauba vastuvõtmist ja väljastamist, lasti turvalisuse tagamist ning dokumentatsiooni täitmist. Stividori töö nõuab sageli ka füüsilist vastupidavust, meeskonnatöö oskusi ning head ruumitaju, täpsust ja koordinatsiooni. Stividori ülesanded hõlmavad tihti täpsete juhiste järgimist ja lasti laevadesse või konteineritesse korrektselt paigutamist. Stividoriks võib saada praktilise väljaõppe või täienduskoolitustega, mida pakuvad sadamad ja kaubaveoettevõtted. Sellised koolitused hõlmavad sageli praktilist kogemust laadimis- ja lossimistegevuste ning lasti käitlemise alal, ohutusprotseduuride ja eeskirjade tundmist.

    Logistik-veokorraldaja, laevaagendi ja stividori puhul on soovitav kutseharidus logistika alal. Samuti võib logistikuks-veokorraldajaks saada keskhariduse või muu eriala kutsehariduse baasil; töökohapõhine väljaõpe kestab siis 6–12 kuud. Logistikud töötavad peale transpordi- ja logistikaettevõtete ka teistes majandusvaldkondades (kaubanduses, tööstuses jm), samuti on tööd võimalik leida avalikus sektoris (ministeerium, KOV, Transpordiamet, Tehnilise Järelevalve Amet). Väiksemates veondusega tegelevates ettevõtetes võib sobivate isikuomaduste korral veokorraldajana karjääri teha ka oskustöötajana alustades (nt autojuht).

    Ostu- ja hankespetsialist

    Ostu- ja hankespetsialisti töö on tarnijate valik ja läbirääkimised ning kauba, materjalide ja teenuste ostmine, tuginedes hankejuhi sõlmitud raamlepingutele (suuremates ettevõtetes) ja ettevõtte vajadusele. Näiteks tootmisettevõttes võib ostu- ja hankespetsialisti ülesanne olla tootmisplaani kohaselt ostuvajaduse väljaselgitamine, tootmiseks vajalike materjalide olemasolu ja õigeaegse tarne tagamine ehk materjalivarude jälgimine ja juhtimine. Töös on tähtis roll ettevõtte majandus- ja laotarkvaral, dokumentide haldusel, suhtlemisel ja probleemide operatiivsel lahendamisel. Majanduskool alustas hanke- ja ostuspetsialistide õpet 2018/2019. õppeaastal.

    Tollideklarant

    Tolliagent (ka tollispetsialist, tollideklarant) on füüsiline isik, kes on sooritanud tolliagendi eksami ja kellele toll on andnud asjakohase tunnistuse. See eeldab täiendusõppe läbimist. Tolliagent tegeleb kauba piiriülese deklareerimisega, sealhulgas kauba jälgimise ja vormistamisega tolliladudes. Töö on suurel määral seotud dokumentidega – eelkõige kauba liikumiseks vajalike tolli- ja saatedokumentide vormistamise ja aruandlusega. Oluline on suhtlus: vaja on nõustada ja esindada kliente ning suhelda Maksu- ja Tolliametiga.

    Laotöötaja

    Laotöötaja (ka lao administraatori) ülesanded on kauba liikumise korraldamine laos, sealhulgas kauba vastuvõtt, komplekteerimine ja väljastamine. Suur osa tööst on tellimuste ja kauba dokumentatsioon digitaalsetes (lao)infosüsteemides ning suhtlemine, samuti lao korrashoid ja inventuurid. Töö võib tähendada ka kauba liigutamist tõstukitega. Viimane vajab eraldi juhiluba, mis on enamasti võimalik omandada kutseõpingute käigus või täienduskoolitusena. Laotöötaja ametikoolitust pakub mitu kutsekooli (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž, Järvamaa Kutsehariduskeskus) ja eriala nimetus on laotöötaja, tase 4. Sageli rakenduvad laotöötajatena kutseõppes logistik-veokorraldaja eriala lõpetanud.

    Lao lihttööline

    Lao lihttöölise (ka kaubakäitleja/komplekteerija) töö üldjuhul ei eelda tasemeharidust, väljaõpe toimub kohapeal ning tööülesanded sõltuvad lao spetsiifikast. Lao lihttöötaja töö sisaldab kauba paigutamist laoriiulitele ja korjet sealt, samuti kaubale lisandväärtuse andmist: sildistamist, kvaliteedikontrolli, komplekteerimist, pakkimist, seadistamist jms. Laos töötades on väga olulisel kohal turvalisus ja ohutusnõuete järgimine.

    Postitöötaja

    Postitöötajad võivad töötada kirjakandjana, klienditeenindajana postkontoris või postitöötlejana sorteerimis- ja kandekeskuses. Sõltuvalt töökohast võib olla oluline roll klienditeenindusel, sorteerimismasinaga töötamisel või füüsilisel tööl (raskuste tõstmine, pakkide-kirjade sorteerimine vm). Postitöötajate väljaõpe toimub tavaliselt töökohal, eelkõige õpitakse tundma tööprotsesse ning kasutama digitaalseid infosüsteeme. Vajalik võib olla varasem töökogemus klienditeeninduses ja hea suhtlusoskus, pingetaluvus, meeskonnatöö oskus.

    Tõsteseadmete operaator

    Tõsteseadmete operaatorid (kraanajuhid, dokkerid, kaubatõstukijuhid) töötavad masinate ja tõstukitega: portaalkraanade, kraanade, konteinerlaadurite, tõstukite ja vedukitega. Nende ülesandeks on konteinerite, kauba ning materjalide laadimine, lossimine ja ümberlaadimine transpordivahenditel (nt laevad sadamates, raudteevagunid, autod); samuti kauba ladustamine, vajaduse korral transportimine või lao korrashoidmine. Töö võib sisaldada ka käsitsi tööd kauba komplekteerimisel ning tööd tehnikaga (tõsteseadmete korrasoleku kontroll, kraanade paigaldamine jms). Sõltuvalt ettevõttest võib töö eeldada valdkonnaspetsiifilisi teadmisi, mis lähtuvad kauba ja materjalide eripärast (erimõõdulised veosed ja kaup, ohtlik kaup, kauba paigutamine laevas jne).

    Tõsteseadmete operaatorina (kraanajuhid, dokkerid, kaubatõstukijuhid) töötamise eelduseks on täiendusõppe või ettevõtte pakutava töökohapõhise koolituse läbimine. Sisetranspordi liikurmasina juhiluba saab omandada ka kutsehariduse logistika ja laonduse õppekavadel. Sõltuvalt tõsteseadme liigist ja ettevõtte tegevusvaldkonnast võib olla vajalik, et töötaja oleks hea füüsilise vastupidavusega (nt dokkerid), suudaks töötada kõrgustes, mere kohal vm.

    Transporditööline

    Transporditöölise ülesanne on logistikakeskustes (sadamad, lennujaamad, terminalid, laod jne) kauba peale- ja mahalaadimine (sh erimõõduline kaup, mida ei ole võimalik aluste ja tõstukitega ümber tõsta), kaubavedu lao, sadama vms territooriumil. Õpe ja juhendamine toimub kohapeal.

    1.3. Kehtivad kutsestandardid ja kutsealasid reguleerivad määrused

    Logistika valdkonna kutsestandardid on alus õppekavade koostamisele. Ettevõtted kasutavad kutsestandardeid ka ametijuhendite koostamiseks ja töökorralduse organiseerimiseks. Kutset värbamisel otseselt ei nõuta. Küll aga motiveerivad suuremad ettevõtted töötajaid osalema töökohapõhisel õppel, et töötajad omandaks vajalikud teadmised ja oskused ehk sisuliselt kutsetaseme.

    Kehtivad kutsestandardid katavad kogu hierarhia kolmandast seitsmenda tasemeni (vt tabelit 2). Kõige enam on kutseid omandatud laotöötaja, laojuhi ning veokorraldaja-logistiku ja logistiku erialal. Need on kõik kutsekoolides õpetatavad erialad, mis lõppevad kutseeksamitega. Kutsestandardeid saab täpsemalt vaadata Kutsekoja veebilehelt.19

    Tabel 2. Kutsestandardid logistika valdkonnas

    Allikas: Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG; kutseregister

    20, 21, 22

    Ühtegi seadusega reguleeritud kutset valdkonnas ei ole, kuid logistika valdkonna õppe korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid.

    • Haridus- ja teadusministri määrus „Logistika erialade riiklik õppekava“ (RT I, 19.08.2020, 1) määrab kindlaks transporditeenuste õppekavarühma kuuluvate erialade – laotöötaja ning veokorraldaja-logistiku – kutsekeskhariduse õppekavade eesmärgid, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid, õppemahu ning muud vajalikud kriteeriumid.
    • Majandus- ja taristuministri määrus „Nõuded tasulise veoseveo ja sõitjateveo veokorraldusjuhi teadmistele ja oskustele ning koolitusele“ (RT I, 29.05.2018, 21).
    • Rahandusministri määrus „Tolliagendi eksami läbiviimise ja tunnistuse väljastamise kord“ (RT I, 22.06.2017, 18).
    • Autoveoseadus(RT I, 11.01.2018, 1, jõustunud 01.06.2018) sätestab veokorraldaja ja autojuhi koolituse korraldamise alused.

    2. Valdkonna arengut, tööjõu- ja oskuste vajadust mõjutavad trendid ning arengukavad

    Logistika valdkond on väga tugevalt mõjutatud muutustest teistes valdkondades (tööstus, kaubandus, turism) ning tarbijakäitumises (e-kaubandus). Suured megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, vananev rahvastik ja väärtusmaailm (vt trendikaarte23 ), avaldavad otsesemat või kaudsemat mõju logistika sektori ettevõtetele. Logistika valdkonna ülemaailmseid trende kirjeldab hästi DHL korporatsiooni koostatud „DHL Logistics Trend Radar“ (vt joonist 1). See raport seab oluliste trendidena järgmiseks viieks aastaks esikohale suurandmed, IoT, automatiseerimise ja robootika ning muutused töö iseloomus ja pakendite kasutuses. Kümne aastaga lisanduvad isesõitvad sõidukid, targad konteinerid ning järgmise põlvkonna turvasüsteemid. Kõiki neid trende märkisid ka Eesti logistika valdkonna eksperdid. Allpool on esitatud põhilisemad trendid, poliitikad ja arengukavad ning nende mõjud, mis on valdkonna ekspertide meelest järgmise kümne aasta perspektiivis olulised.

    Joonis 1. DHL Logistics Trend Radar 6.0

    2.1. Tehnoloogiline areng: automatiseerimine ja digitaliseerimine

    Tehnoloogia arengul võib logistika valdkonnas eristada mitut olulist trendi, mis on küll omavahel tihedalt seotud, kuid siiski toovad kaasa mõnevõrra erinevaid mõjusid. Need trendid võime jagada tinglikult neljaks:

    • Isejuhtivad ja kaugjuhitavad sõidukid
    • Tehisintellekt
    • Automatiseerimine, robotiseerimine
    • Digitaliseerimine

    Isejuhtivate ja kaugjuhitavate sõidukite tulek liiklusesse on võtnud loodetust kauem aega. Ühelt poolt on seda pidurdanud andurite ebapiisav toimetulek ilmastikuoludega (vihm, lumi, lörts, langevad lehed jne), teiselt poolt tuleb muuta ja täiendada õigusakte ja liiklusohutuse regulatsioone. Siiski on juba praegu Eesti tänavatel nii isesõitvad pakirobotid kui ka kaugjuhitavad pakiautod ning neid tuleb lähema kümne aasta jooksul järjest juurde. Samuti võib eeldada isejuhtivate ja kaugjuhitavate vedukite, masinate, tõstukite juurdetulekut piiratud territooriumitel, näiteks laod, terminalid, sadamad. Kasutuselevõtu kiirust mõjutab palju ka selliste sõidukite hind. Isetoimetavate laotõstukite tasuvusaega hinnatakse praegu 15–18 aasta peale, mis ei ole ettevõtete seisukohast veel ratsionaalne investeering.

    Isejuhtivate sõidukite arenguga käib kaasas tehisintellekt, mis tulevikus järjest enam masina juhtimise üle võtab. Samuti on tehisintellekti abil võimalik logistikas paremini optimeerida protsesside juhtimist ja otsustamist (nt pakiveoringe, tarneahelaid). AI teeb logistikutele võimalikuks suurte andmemassiivide parema ärakasutamise. See tähendab suurandmete (andmemassiivide) avamise ja kaitsmise paremat korraldamist nii riigi tasandil kui ka ettevõtete vahel, mille esimesed sammud on Euroopa tasandil tehtud eFTi määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektroonilise kaubaveoteabe kohta).

    Logistika valdkonna tööjõuvajadusele avaldab see muutus kindlasti mõju: (laotöötajatel, veokorraldajatel) väheneb teatud andmesisestustööde maht ning võimalik, et pikemas vaates jääb vähemaks ka pakiveoautojuhtide ametikohti. Teisalt nõuab see logistikutelt, veokorraldajatelt oskusi arvestada vedude korraldamisel nn iseliikuritega; oskust kasutada töös suurandmeid ja tehisintellekti.

    Automatiseerimine logistika valdkonnas seostub eelkõige ladude robotiseerimisega. Robotladusid on Eesti ettevõtetes juba praegu ning lähema kümne aasta jooksul tuleb neid kindlasti juurde. Esmajärjekorras robotiseeritakse tööstusettevõtete materjali- ja/või valmistoodangulaod ning standardsed kaubalaod, kus on kindlate parameetritega kaup. Keerulisem on roboteid kasutada laoteenust pakkuvatel ettevõtetel, sest iga kliendi kaup on erinev ja senised robotlao süsteemid veel pidevat ümberseadistamist-kohandamist ei võimalda.

    Logistika valdkonna tööturule tähendab see, et lao kontoritöötajaid, kes peavad automaatladu seadistama, haldama ja jälgima, on vaja rohkem ning lao lihttöölisi on vaja vähem, kuid nad peavad oskama robotitega koos töötada.

    Digitaliseerimine on põhiline muutusi kaasa toov trend. Eesti ettevõtted on juba palju oma protsesse digitaliseerinud ning see on vähendanud teatud andmesisestusega seotud töökohti. Kiiret edasist digitaliseerimist pärsib digipädevate inimeste vähesus, kes tunneks nii IT süsteemiarendust kui logistika toiminguid.

    Suuremate laoteenuse pakkujate toimingud on suhteliselt paberivabad, mis tähendab, et kui kaup tulebki veel paberi pealt sisestada, siis laos on ainult skannerite- ja tarkvarapõhine tegevus. Logistikas on kasutusel mitmesugused e-platvormid (nt Cargoson, Drive4Schenker, MyDello), mis võimaldavad klientidel logistikateenuseid hõlpsasti broneerida ja hallata, jälgida oma saadetise asukohta ning sõltumatutel transpordiettevõtetel transporditeenuseid pakkuda. Tulevikus võib ka pakiveoteenus minna osaliselt platvormipõhiseks – platvormi vahendusel saavad soovijad tasustatud pakiveoteenuse osutamise eest (nt Tallinnast Hiiumaale sõites saab tasu eest pakid kaasa võtta).

    Logistikaäri on rahvusvaheline ja selleks, et digitaliseerimisest võimalikult palju kasu lõigata, peaks digitaalselt käima ka riikidevaheline andmevahetus. eFTi määruse rakendamine Euroopa tasandil looks digitaliseerimisega teatud korra ja läbipaistvuse. Protsessi mõttes võimaldab see lugeda koodi või jälgida vedusid enne, kui need kohale jõuavad, st kõik tegevused on võimalik ette ära teha ning kauba saabudes tuleb vaid kontrollida ja kinnitada, et kõik on õige. See kiirendaks oluliselt logistilisi protsesse.

    Logistika valdkonna tööturule tähendab digitaliseerimine valgekraede ametikohtade vähenemist, sest protsesside digitaliseerimisega kasvab efektiivsus ning sama töö tegemiseks on vaja vähem inimesi.24 Automatiseerimise ja digitaliseerimisega kaasneb aga ka küber- ja hübriidkuritegevus, mis kujutab endast ohtu väärtus- ja tarneahelatele, kus nõrgim lüli on tihtipeale inimfaktor. See tähendab, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata küberruumis turvalisele tegutsemisele nii tööjõu ettevalmistamisel kui täiendusõppe kohandamisel.

    2.2. Kliimaneutraalsus ja säästev areng

    Kliimaneutraalsus ja säästlik areng on trend, mida kannustavad tagant rahvusvahelised kokkulepped eesotsas Euroopa Liidu roheleppe eesmärkidega. Teema on üha aktuaalsem nii tootjatele kui ka tarbijatele ja seeläbi logistikalahendustele. Transpordisektor, mis on logistikaga lahutamatult seotud, moodustas 2021. aastal 22,6% kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. CO2 vähendamine on eesmärk, mis peaks tooma logistika pakkumisse energiasäästlikumad sõidukid (sh elektrisõidukid). Esmajärjekorras jõuavad need nn viimase miili kohaletoimetamise valdkonda. Energiasäästu eesmärgil tehakse juba praegu palju investeeringuid nii posti kui ka ladude valdkonnas, näiteks on kasutusel andurjuhitavad LED-valgustid, luuakse päikeseparke. Pakiautomaatide võrgu arendamisel püütakse samuti kasutada taastuvenergia lahendusi, pakkuda elektriautodele (kaubikutele) laadimisvõimalust ning tõenäoliselt saavad eri pakiveoettevõtted tulevikus ka pakiautomaatide võrku ristkasutada.

    Energia ja kütuse kõrval on rohepraktika aspekte tarvis arvestada kogu tarneahela ulatuses. See tähendab kauba suunamist maanteedelt rohkem raudteele ja merele, samuti oodatakse, et kümne aasta jooksul jõuavad Eesti maanteedele pikemad ja raskemad autorongid, mis vähendaksid CO2 saastet ka maanteedel.25

    Rohelise logistika osa on ka pakendiarendus ja -ringlus. Esimeste näidetena on taas- ja korduskasutatavad pakendid juba ringluses näiteks Omnivas ja mitmes e-poes. Suure panuse rohelisemasse logistikasse annab ka eelmises alapeatükis kirjeldatud digitaliseerimine, mis tähendab paberivabu ja efektiivsemaid tööprotsesse. Logistika valdkonna tööturule toob roheline logistika kaasa vajaduse asjaomase oskusteabega töötajate järele.

    2.3. Globaliseerumine

    Pandeemia, Venemaa sissetung Ukrainasse ning aastaid kestnud pingete suurenemise tõttu USA ja Hiina vahel on oletatud, et maailm on deglobaliseerumas. Uus McKinsey Global Institute’i analüüs leiab, et tegelikkus on nüansirikkam. Maailm on endiselt tihedalt omavahel seotud ja ka tarneahelad on osutunud viimastele turbulentsidele märkimisväärselt vastupidavateks. Lisaks pole ükski piirkond isemajandav (Bush, 2022). Seega globaliseerumine jätkub ning logistika on endiselt väga rahvusvaheline tegevusvaldkond. Kõige tugevamat mõju globaliseerumise megatrendi all avaldab Eesti logistika valdkonnale praegu Venemaa-Ukraina sõda. Sõda on oluliselt mõjutanud nii kaubagruppide (sh transiidi) kui ka kaubakoridoride muutumist. On selge, et vähemalt viis järgmist aastat on Venemaale, Venemaalt ja Venemaa kaudu nii kauba kui ka inimeste liigutamine peaaegu olematu. Enamik ettevõtjaid on leidnud uued tarneahelad, mis on tihti pikemad ja seetõttu ka kallimad. See tähendab kliendile pikemat tarneaega ja kallimat transporti. Seetõttu otsivad ka tootjad tarnijaid lähemalt, et tarneaega vähendada ja seeläbi paremat tarnekindlust tagada.

    Lisaks võib see sõda mõjutada valdkonda tehtavaid investeeringuid, eriti välisinvesteeringuid, sest geopoliitiliselt keerulisse piirkonda investeerimine võib tunduda liiga riskantne.

    Olulise tegurina jätkab nii kohalik kui ka rahvusvaheline e-kaubandus tõusutrendi. 2022. aastal oli e-kaubanduse käive Eestis 3,54 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab 34% kasvu võrreldes 2021. aastaga. Keskmiselt tehakse 62% e-oste Eesti e-poodidest ning 38% välismaa e-poodidest. Ettevõtjad hindavad, et kuigi Hiinast tulevad suured kaubamahud, on suuremas kasvutrendis pigem Euroopa mahud. Ekspertide hinnangul kasvab e-kaubandus järgmisel kümnendil keskmiselt 10–15% aastas, see tähendab kauba maanteeveo (viimase miili) mahu suurenemist.

    Logistika valdkonna tööjõule tähendab see eelkõige vajadust tarneahela professionaalide järele, kes suudavad orienteeruda keerulistes rahvusvahelistes eeskirjades-nõuetes, hallata kõikvõimalikke riske (nt pandeemia, üleujutused, küberrünnakud), kellel on hea ettevalmistus kriisijuhtimiseks (looduskatastroofid, sõda) ning oskus juhtida eri riikide ja kirju kultuuritaustaga meeskondi. E-kaubandus kasvatab (lähiaastatel) ka pakiveokullerite vajadust.

    2.4. Vananev rahvastik, hajaasustus ja valglinnastumine

    Vananev rahvastik, hajaasustus ja valglinnastumine panevad logistikasektorit mitmel viisil proovile. Et tagada majanduse areng ja teenuste hea kättesaadavus, tuleb leida tasakaalustatud lahendused, mis rahuldavad nii majanduslikke kui ka sotsiaalseid vajadusi (sh ühistransport, postiteenused).

    Demograafiliste muutuste tõttu tuleb tööturule järjest vähem inimesi. Rahvastiku vananedes kahaneb tööealiste inimeste hulk ning see võib tekitada tööjõupuudust ka logistikasektoris.

    Logistikas toob lisaks tööjõu kättesaadavusele rahvastiku vananemine koos hajaasustuse ja valglinnastumisega kaasa korralduslikke katsumusi. Kuna inimesed paiknevad teatud piirkondades hõredalt, tuleb tagada, et inimesed saaksid teenuseid tõhusalt ja kiiresti. See nõuab ka hajaasustuses paremini korraldatud, efektiivset ja ökonoomset transpordi- ja logistikasüsteemi. Nende logistikasüsteemide väljatöötamisel tuleb arvestada, et ühiskonnas jääb alati olema teatud hulk elanikkonnast (vanemad inimesed, väikelapsed, teatud puudega inimesed), kes ei suuda ise hakkama saada või ei ole digipädevad. See tähendab, et logistilised lahendused peavad arvestama ka nende inimeste võimekust teenuseid tarbida ning vajadust saada teise inimese abi.

    2.5. Väärtuste, tarbimise ja töökultuuri teisenemine

    Väärtusmuutustest avaldab logistikasektorile enim mõju töökohale esitatavad teisenenud nõuded, sealhulgas kaugtöö, mida Eesti Statistikaameti andmetel tegi esimesel pandeemia-aastal (2020. a) koguni 31% töötajatest. 2021. aasta alguseks oli kaugtöö tegijate osakaal langenud 21%-le (Sisask, 2023). Sellegipoolest on paindlikud töövormid järjest olulisemad ka valdkondades, kus on vahetustega töökohad (nt laod). Inimeste oskuslik juhtimine ja töötajate hoidmine on tööandjale üha suurem proovikivi. Koroonaaja kogemus näitas, et veelgi nõutumaks muutusid IKT-teadmised, riskijuhtimise ja -analüüsi, suhtlemis- ja juhtimisoskused. Tähtsustusid igaühe enesejuhtimise oskused, sealhulgas oskus oma tööd ise planeerida ja organiseerida ja võtta vastutust. Töötajad said teadlikumaks, et töökeskkond mõjutab suuresti nende vaimset tervist (Sisask, 2023).

    Nõudlikumaks on muutunud ka teenuste tarbijad. Inimesed soovivad oma pakke saada kiiresti ja mugavalt ning vajaduse korral neid lihtsalt tagastada (tagastuslogistika on kasvav trend). Ettevõtted peavad silmas nii kiirust kui ka kvaliteeti koos ökoloogilise jalajälje vähendamisega, see on praegu konkurentsis püsimise eeltingimus.

    Logistika valdkonna tööturule tähendab see paindlike töövormide rakendamist ning digi-, juhtimis- ja suhtlusoskuste arendamist kõigil tasanditel.

    2.6. Euroopa Liidu dokumendid, määrused, regulatsioonid

    Logistikasektori tegutsemisloogikat lähitulevikus muutvaks õigusaktiks võib lugeda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juulil 2020 vastu võetud eFTi määrust elektroonilise kaubaveoteabe kohta. See määrus sätestab, et kõik EL riigid peavad elektroonilise kaubaveoteabe vahendamise valmisoleku looma 2025. aasta 21. augustiks. E-veoselehe rakendamisega saavutataks transpordi- ja logistikasektoris kasu nii efektiivsuses kui ka keskkonnahoius. MKMi andmetel võimaldaks paberdokumentidest loobumine Euroopa Liidus aastas säästa 8 miljardit paberilehte ning tänu sellele säiliks 900 000 puud ja väheneks CO2 heitkogus. E-veoseleht suurendaks läbipaistvust ja tõhusust, sest võimaldab saadetisi kogu tarneahela vältel reaalajas jälgida. Saadetise üleandmisel on e-veoseleht kohe kättesaadav kõigile tarneahela pooltele ja see võimaldab kiiremat arveldusprotsessi. Viimane tähendaks administratiivtööle kuluva aja kokkuhoidu kuni 60% (paberdokumentide käitlemise, e-kirjade saatmise, helistamise, andmete mitmekordse sisestamise jms arvel). Peale selle tooks kasu see avalikule sektorile, sest selline süsteem annaks võimaluse kontrollida digitaalseid dokumente veokit peatamata ehk kiirendaks kontrolliprotsessi ning aitaks luua paremat statistikat.

    Logistikasektorit mõjutab kindlasti ka Euroopa rohelepe, muu hulgas pakett „Eesmärk 55”, milles on esitatud konkreetsed ettepanekud transpordi valdkonna õigusaktide läbivaatamiseks ning uute seadusandlike algatuste käikuandmiseks,26 et saavutada kliimaeesmärgid.27 5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Euroopa Liit, 2022), mille kohaselt peavad ettevõtted hakkama arvutama oma süsiniku jalajälge ja tegema kasvuhoonegaaside inventuuri. See nõuab ettevõtetelt oma protsesside, inimeste ja kompetentside ülevaatamist ja vajaduse korral reorganiseerimist.

    2.7. Riiklikud arengudokumendid

    Logistika valdkonda enim puudutav riiklik arengudokument28 on „Eesti transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ (MKM, 2021). Riigi seatud eesmärkidest puudutavad logistika valdkonda eelkõige järgmised arengukavas märgitud tegevused.

    • Vähendada transpordisektoris süsiniku jalajälge 2035. aastaks võrreldes 2019. aastaga 669 kt ehk 28% võrra.
    • Suurendada säästlikumate, taastuvenergial sõitvate sõidukite osakaalu nii, et kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaan ning surugaas oleksid Eestis peamised alternatiivkütuse tüübid.
    • Ehitada kolmes põhisuunas (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) välja nutikad ja ohutud maanteed, et vähendada linnade aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklusohutust. Töötada põhimaanteedel (ka Via Baltical) 5G-valmiduse loomise nimel.
    • Eelisarendada kaubaveos võimaluse korral mere- ja raudteevedu ning kujundada multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu.
    • Suurendada raudteekaubaveo osakaalu võrreldes maanteetranspordiga 40%-ni (tonnkilomeetrites).
    • Arendada välja Rail Baltic. Sellega avaneb Eesti jaoks täiesti uus ärisuund transpordikoridori mõistes ehk põhja-lõunasuunaline raudtee kaubaveokoridor.
    • Teha multimodaalne kaubaveoteave digitaalselt kättesaadavaks ja asjaomastele ametkondadele aktsepteeritavaks. Lähtudes andmete ühekordse küsimise põhimõttest (once only) ning tagades koostöötalitusvõime teiste EL riikide süsteemidega, võimaldada kaubaveoteabe piiriülene andmevahetus.
    • Andmetaristu arendamisel töötada välja põhimõtted ning seda toetav õigusruum andmete jagamiseks ja kasutamiseks.

    Logistikasektorile tähendab see, et vajadus multimodaalsete logistikalahenduste järele tulevikus suureneb. Samuti on lähikümnendil rõhk jätkusuutlike ja kestlike lahenduste leidmisel ja rakendamisel kõigis logistika aspektides (hooned, seadmed, töökorraldus jne).

    3. Põhikutsealade hõiveprognoos ning tööjõu- ja oskuste vajadus

    Peatükis käsitletakse uue tööjõu vajadust logistika põhikutsealadel aastani 2032. Uuringu käigus on koostatud nii hõive- kui ka tööjõuprognoos. Hõiveprognoos on tööjõuprognoosi üks osa ning selle käigus hinnatakse põhikutsealadel hõivatute arvu muutumist prognoosiperioodil. Tööjõuvajaduse prognoosi põhjal saab öelda, kui palju prognoosiperioodi jooksul või igal aastal on valdkonna põhikutsealadele tulevikus tööjõudu vaja.

    3.1. Hõivatute profiil põhikutsealadel

    Esmalt antakse lühiülevaade valdkonna põhikutsealadel hõivatute hariduslikust, soolisest ja vanuselisest jaotusest ning palgatasemest. Praeguste hõivatute profiil on hõive- ja tööjõuvajaduse prognoosi kontekstis küllaltki oluline. Näiteks võimaldab vanuseline struktuur hinnata, kui palju vanuse tõttu ametist lahkuvaid töötajaid oleks vaja lähitulevikus asendada uue tööjõuga. Tööjõuturul ei vaja uusi töötajaid ainult logistika valdkond ja seega on konkurentsis teiste valdkondadega oluline pakutav motivatsioonipakett, sealhulgas palk. Töötajate hariduslik taust võimaldab muu hulgas hinnata, kui tugev on töö- ja haridusmaailma side. Välistööjõu arvestatav kaasamine viitab jällegi sellele, kas Eestist kohapealt on õnnestunud vajalikku tööjõudu leida, arvestades nii saadavust üldse kui ka vastavalt pakutavatele palga- ja töötingimustele. Samuti huvitab valdkonna tööandjaid tööjõu voolavus – kust tullakse põhikutsealadele tööle ja millistele ametitele lahkutakse.

    Joonis 2. Logistika põhikutsealadel hõivatute osakaal soo järgi (%) 2022. aastal

    Allikas: TÖR (põhitöökoht)

    Valdkonna põhikutsealade seas on mõned selgelt meeste ametid – transporditöölised on ja tõsteseadmetega töötavad enamasti mehed (vt joonist 2). Lao lihttööliste, ostu- ja hankespetsialistide ning laotöötajate puhul on meeste-naiste esindatus tasakaalus. Logistikute ja laojuhtide seas on mõnevõrra enam mehi. Postitöötajate hulgas domineerivad naised – mehi on vaid veerand.

    Joonis 3. Logistika põhikutsealadel hõivatute haridustase (%) 2022. aastal

    Allikas: TÖR (põhitöökoht), EHIS

    Hõivatute haridusjaotus viitab tavapäraselt sellele, millist haridust ja milliseid oskusi tööturule sisenejalt eeldatakse (vt joonist 3). Logistika põhikutsealadest nõuab tasemeharidust siiski vaid logistikajuhi amet, mille puhul eeldatakse vähemalt bakalaureusekraadi. Suurem osa logistikajuhina hõivatutest ongi kõrgharidusega, seejuures on igal kolmandal magistrikraad. Veidi üle poole tollideklarantidest ja ka ostu- ja hankespetsialistidest on kõrgharitud, kuigi see töö tingimata ei eelda nii kõrget haridustaset. Ka teiste logistikaga seotud lihttöö tegijate seas on teatud osa neid, kelle haridustase on eeldatavast oluliselt kõrgem. Tavaliselt on selle põhjuseks eakamad kõrgharitud töötajad, kes on leidnud tööturult väljumise eel mõne lihtsama töö.

    Joonis 4. Logistika põhikutsealadel hõivatud vanuserühma järgi (%) 2022. aastal

    Allikas: TÖR (põhitöökoht)

    Logistika kutsealadest on kõige eakamad kraanajuhid ja postitöötajad, 41% neist on vanemad kui 55 eluaastat, mis tähendab, et nende kutsealade puhul muutub vanusest tulenev asendusvajadus aktuaalseks. Kõige nooremad on lao lihttöölised, mis on paljudele noortele tööturule sisenemise amet (vt joonist 4).

    Joonis 5. Logistika põhikutsealadel hõivate keskmine brutopalk (EUR) 2022. aastal

    Allikas: TÖR (põhitöökoht)

    Palk on sarnane ostu- ja hankespetsialistidel ning lao- ja logistikajuhtidel. Logistikajuhtide palgataset selgitab asjaolu, et logistikajuhtidena käsitletakse siinses uuringus ka kõrgharitud logistikuid (vt ptk 1.1). Transpordi- ja lao lihttööliste ning eriti postitöötajate palk jääb töötamise registri keskmisest brutopalgast madalamale (vt joonist 5).

    Valdkonna tööjõu liikumist võimaldab hinnata TÖRi andmestik ning antud juhul on analüüsitud nii valdkonna põhikutsealadelt sisse- kui ka väljaliikumist aastatel 2021 ja 2022 ehk kust on tööle tuldud ja kuhu on töötajad ametikohalt lahkunud. Väljavoolavus tähendab, et nad asusid tööle kas teise valdkonda, liikusid välismaale või lõpetasid üldse töötamise. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida, et järgnev tabel 3 ei kajasta voolavust ühe põhikutseala piires, st seda, kui inimene asus tööle täpselt samale positsioonile mõnes teises ettevõttes. Seega võib tööandjate tunnetatud voolavus olla veelgi suurem.

    Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike lihttööliste juures. Osakaaluna hõivatutesse oli suurim voolavus nendesamade ametite puhul, mille palk oli keskmisest märksa madalam. Tööandjate sõnul paneb pisimgi muutus töötingimustes lihttöö tegijaid liikuma piirkonna mõnesse teise ettevõttesse, kas täpselt sama või mõnda muud lihttööd tegema. Transporditöölised ja lao lihttöölised lähevad sageli müüjateks, koristajateks või mõne teise valdkonna lihttööle, samadelt ametitelt ka tullakse. Erialast haridust eeldavatel positsioonidel ei ole voolavus nii suur ja seetõttu ei suurenda tööjõu voolavus märkimisväärselt uue tööjõu vajadust pikemaajalises tervikvaates.

    Tabel 3. Voolavus põhikutsealadel

    Allikas: TÖR (põhitöökoht)

    3.2. Hinnang põhikutsealade tööjõuvajaduse muutusele

    Transpordi- ja logistikasektori käekäik sõltub paljuski majanduse üldisest tervisest, sealhulgas sellest, kuidas läheb töötleval tööstusel ning mis toimub kaubanduses. Majanduskasvu ajal nõudlus transpordi- ja logistikateenuste järele suureneb, kasvatades ka veondus- ja laondusteenuste töötajate arvu; langusperioodidel kehtib vastupidine seos (vt joonist 6).

    Joonis 6. Töötajate arv veonduses ja laonduses tervikuna ning SKP muutus võrreldes eelmise aastaga aastatel 2001–2023

    Allikas: Statistikaamet, EM041 ja RAA0042

    Hõivatute arvu muutust mõjutab lisaks majanduskonjunktuurile eespool kirjeldatud trendide ja suundumuste kombinatsioon. Nagu prognoose üldiselt, nii tuleb ka siinset tõlgendada kui oodatavate tööturu muutuste suunanäitajat. OSKA uuringud vaatavad pikemaajalisi muutusi tööturul. Äärmuslikke kriisiolukordi ei ole võimalik ette näha. Samuti on keeruline prognoosida kriiside mõju ulatust ja kestust. Üleilmsete suundumuste tugevat mõju kõikidele majandussektoritele on näidanud nii COVID-19 pandeemiast põhjustatud ülemaailmne kriis kui ka käimasolev Venemaa-Ukraina sõda. Sellise ulatusliku ebakindluse korral tuleb siinse tööjõuvajaduse prognoosi puhul arvestada tavapärasest suurema määramatusega.

    OSKA logistika valdkonna tööhõiveprognoos rajaneb järgmistel üldistel eeldustel.

    • Eesti rahvastik vananeb. Selle tagajärjel
      • väheneb tööealise elanikkonna osakaal, kuid hilisemas eas jäädakse tööturule pikemalt;
      • kasvab konkurents vaba tööjõu järele, sealhulgas rahvusvaheline.
    • Välistööjõu meelitamisel Eestisse jäävad pigem senised piirangud kehtima.
    • Kasvab ümber- ja täiendusõppes osalemine, mis võimaldab kiiremat ümberorienteerumist tööturul.
    • Digitaliseerumine ja automatiseerumine jätkub tõenäoliselt kiirenevas tempos.
    • Rahvusvahelistumine jätkub. COVID-19-st ja Venemaa-Ukraina sõjast tingitud tarneahelate muutused püsivad, sealhulgas majandussuhtlus Venemaaga on järgmisel kümnendil tagasihoidlikul tasemel.
    • Majanduskasvu puhul lähtume konservatiivsest stsenaariumist. Eeldame, et pärast madalseisu suudavad Eestis tegutsevad ettevõtted muutunud tingimustega kohaneda ja leiavad võimaluse konkurentsis püsida. Majandusanalüüsides prognoositakse Eesti majanduskasvu taastumist juba alates 2024. aastast, kuid võimalik, et see toimub alles mõne aasta pärast. E-kaubanduse kasv jätkub.29

    OSKA prognoosi kohaselt püsib hõivatute arv logistika valdkonna põhikutsealadel tervikuna kümne aasta pärast ligikaudu sama (vt tabelit 4), suunaga väikesele kasvule. Kuna suurema hõivatute arvuga põhikutsealal prognoositakse vaid hõive väikest kasvu, ei mõjuta see oluliselt valdkonna tervikhõivet.

    Tabel 4. OSKA logistika põhikutsealade tööhõive prognoositud muutus aastatel 2022–2032

    väike kasv (kuni 10% kümne aasta jooksul)
    püsib stabiilsena (± 5% kümne aasta jooksul)
    väike kahanemine (kuni –10% kümne aasta jooksul)
    keskmine kahanemine (kuni –20% kümne aasta jooksul)
    Allikas: OSKA, TÖR (põhitöökoht)

    30

    Valdkonna vajadus uue tööjõu järele sõltub peamiselt kahest tegurist: põhikutsealadel hõivatute arvu kasvust või kahanemisest tingitud kasvu- või kahanemisvajadusest ja vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendusvajadusest. Kui põhikutsealal hõive kasvab, on pensionile siirduvate töötajate asendamiseks vaja juurde uut tööjõudu. Kui põhikutsealal hõive kahaneb, ei ole aga kõiki pensionile siirdujaid vaja uute töötajatega asendada ja uue tööjõu vajadus on selle võrra väiksem. Asendusvajaduse hindamisel kasutati OSKA andmemudeli asendusvajadust puudutavaid arvutusi. Selleks lähtuti põhikutsealade töötajate vanusestruktuurist ja hõivatute tegelikust pensionile jäämise vanusest.

    Enamiku logistika valdkonna põhikutsealade hõive jääb kümne aasta perspektiivis samale tasemele, seega tööjõuvajadust dikteerib eelkõige töötajate asendusvajadus.

    Väikest hõivatute arvu kasvu prognoosivad logistika valdkonna eksperdid vaid laotöötajatele. Laotöötajad on suurima hõivatute arvuga põhikutseala, seega tuleb arvestada ka küllalt märkimisväärse asendusvajadusega. Ekspertide hinnangul kasvab logistikaettevõtetes vajadus tehnoloogiapädevusega laotöötajate järele. Automatiseerimise kõrval suureneb ladudes osutatavate lisateenuste maht, mis nõuab organiseerimist ja töö olemus muutub mitmekesisemaks. Seetõttu pakuvad logistika valdkonna suurettevõtted töötajatele võimalust töökohapõhise õppena oma teadmisi täiendada. Koostööd tehakse peamiselt Valgamaa Kutseõppekeskusega ja pakutavaks erialaks pole mitte laotöötaja eriala, vaid veokorraldaja-logistiku õpe, mis annab laiema pildi logistikakorraldusest.

    Kümne aasta perspektiivis kahaneb postitöötajate arv. Väheneb nii kirjakandjate vajadus – perioodika tellimise vähenemise trend toob kaasa kojukande sageduse vähendamise31 – kui ka posti sorteerijate vajadus, sest selle töö võtavad suuresti üle robotid. Tõenäoliselt väheneb tulevikus veelgi ka postkontorite ja postipunktide arv, kuivõrd viimastel aastatel on inimeste käitumisharjumused väga selgelt muutunud ning üha enam kasutatakse postkontorite asemel pakiautomaate. Küll aga muutub alles jäävate postkontorite teenindajate töö iseloom, sest pakutavate (riigi-)teenuste hulk järjest laieneb (nt elektrilepingute vormistamine, finantstoimingud).

    Väikest kahanemist nähakse ka tollideklarantide puhul. Ühelt poolt viib selleni digilahenduste ja eri tollisüsteemide liidestuste kasv. Teiselt poolt võib kaubavahetus Venemaaga jääda veel aastateks kiratsema. Teatud määral võib trendi pöörata kaubavahetuse suurenemine teiste mitte-EL riikidega (nt Hiina, USA).

    3.3. Muutused oskuste vajaduses

    Üldise trendina saab välja tuua, et töötajate oskuste pakett peab muutuma laiemaks, see tähendab, et monofunktsionaalseid töökohti on vähe. Laos töötades peab inimene oskama nii kaupa vastu võtta, komplekteerida, väljastada, teha laoarvestust ning suutma juhtida tõstukeid. Ka kõrgema kutsetasemega ametialadel oodatakse järjest enam võimet oskusi kombineerida. Eelkõige oodatakse erialastele oskustele lisaks digipädevusi, rohe- ja juhtimisoskusi.

    Digipädevused on endiselt arendamist vajavad oskused ka logistika valdkonnas. Digitaliseerimise ja automatiseerimisega kasvab programmidest arusaamise ja kasutamise oskuse vajadus. Kahjuks tuleb nii kutsekoolides kui ka kõrghariduse tasemel tihti tegeleda endiselt baasteadmiste arendamisega, enne kui saab minna valdkonnaspetsiifiliste programmide juurde.

    Programmide kasutusoskuse kõrval tuleb suurendada teadlikkust digiprügist ning küberturvalisusest. Mida enam rakendatakse süsteeme, mis andmestuvad ja põhinevad tehisintellektil, seda olulisemaks muutuvad andmemassiivide ja andmete liikumise turvalisuse küsimused, mistõttu peavad valdkonna töötajad tundma võimalikke turvariske, et andmelekkeid ja kuritarvitamist vältida.

    Eraldi tuleb rääkida digisuhtlusest – nii klientide ja partneritega kui ka kolleegide vahel. Digisuhtluskultuuris on praegu veel suured põlvkondadevahelised erisused, samuti on käärid erineva keele- ja kultuuritaustaga töötajate digisuhtluse harjumustes ja oskustes.

    Automatiseerimisega tuleb juurde mitmesuguseid robotseadmeid (käsirobotid, robotkäpad, -tõstukid jms), mis eeldavad inimestelt oskusi nende robotitega ümber käia ja koos töötada. Peale roboti käsitsemise ja ohutuse tuleb silmas pidada ka sotsiaalseid aspekte: kuidas inimesed robotitesse suhtuvad ning kuidas korraldada tööd nii, et tööviljakus kasvaks, mitte ei kahaneks (You & Robert, 2022).

    Digitaalsete süsteemide lisandumise ja logistika jätkuva rahvusvahelistumisega muutub ka inglise keele oskus baasoskuseks, milleta on valdkonnas keeruline hakkama saada.

    Logistika valdkonna töötajad peavad arendama roheoskusi, mis aitavad vähendada keskkonnakoormust ja suurendada ressursitõhusust. Peamine on ressursside säästlik kasutamine: optimeerida transpordi- ja laovarude planeerimist, kasutada kütusesäästlikke sõidukeid ja alternatiivkütuseid, vähendada pakendamise ja ümberpakendamise vajadust, taaskasutada ja ringlusse võtta materjale jne. Lisaks tuleb osata arvestada oma tegevuse keskkonnamõju, sealhulgas mõõta ja jälgida süsiniku jalajälge, veekasutust, jäätmeteket, õhusaastet, leida viise nende vähendamiseks või kompenseerimiseks. Olla teadlik ja vastutustundlik keskkonnaseaduste, -standardite ja eetikakoodeksite suhtes, otsida ja rakendada keskkonnahoidlikke innovatsioone ja lahendusi. (Plaza-Ubeda, 2021) (DHL, 2023)

    Posti- ja kullerteenuste puhul nähakse kasvavat vajadust teenindus- ja suhtlusoskuste järele, sest need tööd, kus kliendisuhtlust vaja ei ole, automatiseeritakse, ning nende ametikohtade hulk, kus seda vajatakse, on väikeses kasvus. Nende sekka kuuluvad pakikullerid-teenindajad ja postkontori letiteenindajad. Mõlemal juhul on tegemist ametitega, mille väljaõpe toimub kohapeal, seega peavad ettevõtted rohkem tähelepanu pöörama suhtlusoskuste ja klienditeeninduse õpetamisele.

    Keskastme ja tippjuhtide tasandil on eriti olulised kommunikatsiooni ja meeskonnatöö oskused. Juhtiv logistikaspetsialist peaks oskama töötajatele ülesandeid õigesti delegeerida, meeskonda motiveerida, et tagada efektiivsus ja soovitud tulemus. Lisaks on vaja meeskonnatöö oskust logistikapartneritega, et keerukad saadetised edukalt sihtmärgini jõuaks.

    Logistika on suhteliselt stressirohke valdkond, sest pidevalt tegeletakse probleemide lahendamisega. Seetõttu rõhutasid väga paljud intervjueeritavad ka vaimse tervise hoidmise oskusi. Ka rahvusvahelised uuringud on osutanud, et enesejuhtimise oskused ning pidev õppimine, vastupidavus, pingetaluvus ja paindlikkus, on tähtsustunud (WEF, 2020). Need on üldoskused, millele tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata.

    3.4. Valdkonna koolituspakkumine

    Selles peatükis on valdkonna erialase õppena käsitletud tasemeõppe õppekavu, millel on ekspertide hinnangul otsene seos logistika valdkonna põhikutsealadega, seejuures ühel õppekaval võib olla seos ka mitme põhikutsealaga. Tasemeõppe ülevaade on koostatud EHISe andmete põhjal 2022/2023. õppeaasta seisuga.

    3.4.1. Õppimisvõimalused

    Kõrghariduse tasemel saab logistikateadmisi omandada Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoris. Logistika valdkonna kutseõpet pakuvad kaheksa õppeasutust: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž ja Valgamaa Kutseõppekeskus.

    Tabel 5. Logistika alavaldkonna põhikutsealadega seotud tasemeõppe õppekavad õppeasutuse ja -astme järgi 2022/2023. õppeaastal

    Allikas: HTM, õppeasutuste veebilehed, intervjuud õppeasutuste esindajatega

    32, 33, 34, 35

    3.4.2. Õppurite statistika tasemeõppes

    Peatükis antakse ülevaade valdkonna koolituspakkumisest kõrghariduses ja kutseõppes. Analüüsitakse vastuvõttu, õpingute katkestamist, lõpetajaid ning võimalust mööda ka erialast rakendumist36 . Statistiline ja analüütiline ülevaade on koostatud EHISe andmete põhjal ning analüüsitud on õppeaastaid 2017/2018 kuni 2022/2023. Kuue viimase aasta näitajate analüüs võimaldab suundumusi paremini esile tuua. Peale haridusstatistika on peatüki koostamisel sisendina arvestatud tööandjate ning kõrgkoolide ja kutsekoolide esindajatega tehtud intervjuusid. Rakendumise analüüsil on kasutatud ka TÖRi andmestikku.

    KÕRGHARIDUS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS on kõrghariduse esimesel astmel võimalik logistikat õppida kas rakenduskõrgharidusõppes Eesti Mereakadeemia mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekaval või majandusteaduskonna ärinduse õppekaval, kus saab valida spetsialiseerumise „Logistika ja tarneahel“. Magistri tasemel on inseneriteaduskonnas eraldi logistika eriala ning võimalus on ka doktoriõppeks.

    Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas ärinduse erialal on kokku viis spetsialiseerumist ja üks neist on logistika ja tarneahel.37 Ülikooli esindaja sõnul on tüüpiliselt igas aastakäigus 10–13 üliõpilast, kes valivad selle spetsialiseerumise.38 Seejuures enamasti peaeriala juba valinud üliõpilased õpinguid ei katkesta. Ärinduse õppekaval on väljalangemus päevakorral pigem esimesel õppeaastal, peaeriala valitakse alles teise õppeaasta jooksul.39

    Mereveonduse ja sadamatöö korraldamise eriala valmistab ette merenduse valdkonna logistika ja tarneahela korraldamisega seotud ametikohtade spetsialiste.40 Erialale vastuvõetute arv on viimasel kolmel aastal olnud langustrendis (vt joonist 7), seda arvesse võttes saab lähiaastatel prognoosida lõpetajate arvuks kuni 19 lõpetajat aastas. Murekoht on katkestajate suur osakaal, aga rõõmustab, et TÖRi andmete põhjal rakenduvad paljud lõpetajad valitud erialal.41

    Joonis 7. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv Tallinna Tehnikaülikooli mereveonduse ja sadamatöö korraldamise õppekaval 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    Tallinna Tehnikaülikooli magistriõppe logistika erialal on võimalik valida kahe õppesuuna vahel: logistika ja tarneahela juhtimine või liikuvuskorraldus.42 Erialale oodatakse õppima eeskätt valdkonnas juba töötavaid spetsialiste, kellel on kõrgharidus. Kolme viimase aasta vastuvõetutest üle 40% on vanuses 30 ja enam eluaastat. Viimasel kahel õppeaastal on vastuvõtt olnud võrreldes varasemate aastatega väiksem (vt joonist 8), järelikult võib lähiaastate lõpetajate arvuks prognoosida kuni 15 lõpetajat aastas. Samas uut tööjõudu lisandub nende hulgast vähe, sest praegusest 83 õppijast umbes pool juba töötab, enamasti logistikaga seotud ametitel ning mõni üksik ka liikuvuskorraldusega seotud positsioonidel. 2023/2024. õppeaastal oli magistriõppesse soovijaid 42.

    Joonis 8. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv Tallinna Tehnikaülikooli MA logistika õppekaval 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLIS saab rakenduskõrgharidust omandada ostu- ja hankekorralduse ning transpordi ja logistika erialal.

    Ostu- ja hankekorralduse eriala tutvustuses sisseastujatele märgitakse, et see annab tööturule sisenemiseks konkurentsivõime nii transpordi- ja logistikasektori kui ka muude valdkondade ostu- ja hankeprotsesside korraldaja või juhina.43 Õpe kestab 3,5 aastat ning esimesi lõpetajaid võib oodata peale uuringu valmimist ehk 2023/2024. õppeaastal. Aasta-aastalt on vastuvõtt veidi kasvanud ning positiivsena hakkab silma ka väike õppe katkestanute arv (vt tabelit 6). Kui see trend jätkub, võib järgmistel aastatel oodata 20–25 eriala lõpetajat aastas. Eriala on õppurite seas väga populaarne, 2023/2024. õppeaastal oli konkurss kuus soovijat kohale.

    Tabel 6. Õpilaste, vastuvõetute ja katkestajate arv Tallinna Tehnikakõrgkooli ostu- ja hankekorralduse õppekaval 2020/2021–2022/2023

    Allikas: EHIS

    Transpordi ja logistika eriala annab nii logistikatoimingute kui ka logistika kui terviku juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.44 Õpe kestab 3,5 aastat. Vastuvõetute arv on püsinud aastate jooksul stabiilne (vt joonist 9). Arvestades sisseastujate arvu ja õppe katkestanuid, võib prognoosida järgmistel aastatel u 44 lõpetajat aastas. TÖRi andmete põhjal rakenduvad paljud lõpetajad erialal.45 Ka see eriala on õppurite seas väga populaarne, 2023/2024. õppeaastal oli konkurss pea seitse soovijat kohale.

    Joonis 9. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi ja logistika õppekaval 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    46

    EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR pakub logistikaõpet rakenduskõrghariduse tasemel ärijuhtimise eriala ühe spetsialiseerumisvõimalusena. Õppe kestus on kolm aastat ja see toimub kaugõppena.47 Lõpetajate arv on aastate jooksul väga kõikuv (vt joonist 10), selle põhjal võib prognoosida keskmiselt kuni kümme lõpetajat aastas. Katkestajate kohta info puudub, kuna see on ärijuhtimise eriala osa.

    Joonis 10. Vastuvõetute ja lõpetanute arv Mainori ärijuhtimise õppekaval logistika spetsialiseerimisel 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: Mainor

    Logistika erialale vastuvõetud üliõpilased saavad taotleda peale kõrgharidusdiplomi ka ülemaailmselt tunnustatud rahvusvahelise ekspedeerija FIATA48 diplomit. Koolituse põhieesmärk on anda teadmisi oskuslikuks tegutsemiseks ja edukaks toimetulekuks rahvusvahelises ekspedeerimises. FIATA Diploma standardite järgi koostatud koolitusi korraldavad Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

    KUTSEHARIDUS

    Kutsehariduse tasemel on võimalik õppida järgmisi erialasid:

    • logistik ja veokorraldaja-logistik
    • laojuht
    • ostu- ja hankespetsialist
    • laotöötaja

    Logistikuks või veokorraldajaks-logistikuks on võimalik kutsehariduse tasemel õppida järgmistes õppeasutustes: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž ja Valgamaa Kutseõppekeskus49 .

    Joonis 11. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv logistika ja veokorraldaja-logistiku õppekavadel kutsehariduse tasemel 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    Logistiku ja veokorraldaja eriala on kutseõppe tasemel väga populaarsed. Vastuvõetute ja õppe lõpetanute arv on aasta-aastalt tõusvas joones kasvanud50 (vt joonist 11). Seda arvesse võttes saab prognoosida koguni kuni 290 uut kutseharidusega logistikut või veokorraldajat aastas. Põhikoolijärgsete õppurite vastuvõtt moodustab keskmiselt 39% kogu vastuvõtust ja lõpetajate osakaal on 37%. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida, et veokorraldaja-logistiku õpe sisaldab ekspertide sõnul suurel määral laotööks vajalikku teooriat ja praktikat, lõpetajad saavad ka sisetranspordi liikurmasina juhiloa. Seetõttu on oodatav tulem, et paljud õppe lõpetanud teevad erialapraktika ladudes ja ka rakenduvad hiljem ladudes, mitte veokorraldajatena. Ka suuremad laologistikaga tegelevad tööandjad pakuvad oma lao- jt töötajatele võimalust ennast täiendada töökohapõhise õppena51 just veokorraldaja-logistiku erialal (koostöös Valgamaa Kutseõppekeskusega).

    Laojuhte koolitavad vaid Tartu Rakenduslik Kolledž ja Järvamaa Kutsehariduskeskus. Mõlemal juhul on tegemist 5. taseme õppega, mis kestab kuus kuud. Tartu Rakenduslik Kolledž ei saanud 2022/2023. õppeaastal õpperühma täis ning seetõttu seda ei avatud, tulevikus on plaan siiski jätkata. Kahel eelneval aastal lõpetas Tartus laojuhi eriala kummalgi aastal 14 õpilast. Järvamaal on keskmine lõpetajate arv olnud kümmekond, 2023. aastal võeti vastu 18 õpilast.

    Ostu- ja hankespetsialiste koolitab Tallinna Majanduskool alates 2018/2019. õppeaastast. Tegemist on 5. taseme kutseõppe jätkuõppega. Õpe toimub sessioonõppena ja kestab ühe aasta. Arvestades viimase kahe aasta väiksemat vastuvõttu (vt joonist 12), saab prognoosida järgmisteks aastateks kuni 18 lõpetajat aastas.

    Joonis 12. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv ostu- ja hankespetsialisti õppekaval Tallinna Majanduskoolis 2018/2019. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    Laotöötajaks on võimalik õppida neljas kutseõppeasutuses: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Rakenduslik Kolledž. Seega õpe on jaotunud suhteliselt ühtlaselt üle Eesti. Välja arvatud Põhja-Eesti, kus laotöötajate õpe puudub, samas asub just Harjumaal palju laologistikaga tegelevaid ettevõtteid. Haridusasutuste esindajate sõnul on varasematel aastatel püütud avada laotöötaja õpet Tallinnas, aga huvi oli vähene. Pigem valivad õpilased selle asemel veokorraldaja-logistiku eriala. Eriala nimetus on laotöötaja ja kooli esindajate sõnul võib see olla üheks huvipuuduse mõjutajaks – pealinna piirkonna noori ei kutsu töölise eriala. Seetõttu oleks üks võimalus õppekava ümber korraldada nõnda, et sisse astutakse üldisesse logistika õppesse ning hiljem spetsialiseerutakse kas veo- või laokorraldajaks. Ettevõtete esindajad nendivad, et põhikooli baasil veokorraldaja-logistiku õppe lõpetanutele ei ole töö veokorraldajana veel jõukohane nende nooruse, vähese elu- ja töökogemuse ning enesekehtestamise oskuse tõttu. Veokorraldaja töö nõuab igapäevast iseseisvat probleemide lahendamist ja head stressitaluvust, mis ei sobi kõigile noortele esimese töökohana. Osa koole, näiteks Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, on kasutanud õppurite valikul kutsesobivusteste, mis aitavad paremini selekteerida õpilasi, kellele selline töö võiks sobida.

    Joonis 13. Vastuvõetute, lõpetanute ja katkestanute arv laotöötaja erialal kokku 2017/2018. kuni 2022/2023. õppeaastani

    Allikas: EHIS

    Laotöötaja erialale vastuvõetute arv on aastati kõikunud, aga lõpetajate arv püsinud suhteliselt stabiilsena (vt joonist 13). Laotöötaja eriala on eriti populaarne Ida-Virumaal, kaks kolmandikku viimase aasta sisseastujatest on sealse kutsehariduskeskuse teene. Ida-Virumaal on võimalik laotöötaja eriala omandada ka venekeelse õppena, mis piirkonna eripära arvestades teeb huviliste leidmise lihtsamaks. Arvestades viimaste aastate vastuvõttu ja katkestamisi, saab ka järgnevateks aastateks prognoosida u 65 laotöötajat aastas.

    3.4.3. Õppe kvaliteet ja arenguvajadused

    HAKA transporditeenuste õppekavarühma kvaliteedi hindamised on tehtud 2020–2021. aastal ja enamikule koolidele on antud akrediteering kuueks aastaks. 2023. aastal tuleb kvaliteedihindamine läbida Tallinna Tööstushariduskeskusel.

    Erialase õppe kvaliteedi kohta üldisemalt ettevõtjatelt negatiivset tagasisidet ei tulnud. Nii mõnedki suuremad tööandjad on hoopis leidnud koostöövõimaluse näiteks Valgamaa Kutsehariduskeskusega, et oma töötajatele töökohapõhist õpet võimaldada. Märkusi tehti ainult lõpetajate Microsoft Exceli kasutamise alaste kutseoskuste (andmeanalüüs, prognoosimine) ebapiisavuse kohta. HAKA hindamisraportid on juhtinud tähelepanu ka sellele, et kuigi erialaspetsiifilist riist- ja tarkvara on kutseõppeasutustesse soetatud, on nende omavaheline integreerimine takerdunud ning õpilastel jäävad omandamata uueaegses paberivabas laos töötamiseks nõutavad digioskused. Samuti ei ole kõigis koolides veokorraldajate digitöövahendit TMS (ingl Transport Management System). Veidi probleeme tekitavad kutsekoolides ka logistika õpikud, mis kipuvad olema keerulised mõista eriti põhikooli järel õppima asunutele. Mõisted on keerukad eelkõige venekeelsetele õppuritele, mistõttu tuleb õpetajatel päris palju tegeleda ka tõlkimisega.

    Praktikakorralduses on mõningaid probleeme nii koolidel kui ka ettevõtetel. Nimelt peaks õpilane endale praktikakoha leidma ja kool teda selles aitama. Alati see hästi ei toimi. Esiteks ei pruugi õpilase leitud praktikakoht vastata õppekavas ettenähtud tingimustele ja nõuetele, seetõttu oleks parem, kui kool leiaks partnerettevõtted, kelle juurde õpilased praktikale saata. Teiseks on suurema õpilaste arvuga koolidel keeruline leida piisaval hulgal ettevõtjaid ning nendega pikemaajalisi kokkuleppeid saavutada. Ettevõtjal on probleem praktikantide juhendamisega, sest see nõuab töötajalt päris palju aega ja ka juhendamisoskusi. Tihti täidavad praktikandid mõnd spetsiifilist töölõiku ega saa kogu tegevusest terviklikku ülevaadet ja vajalike oskuste omandamise kogemusi.

    HAKA on hinnanud positiivselt Valgamaa Kutsehariduskeskuse praktikakorraldust: „Praktikaettevõtete võrgustik on piisav. Igal õppeaastal korraldatakse transporditeenuste õppekavarühma õpilastele nädalane õppereis või õppetöö Tallinnas, koostöös Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühinguga PROLOG, mille käigus õppijad tutvuvad erinevate logistikaettevõtete töökorraldusega ja tehnoloogiatega ning töö- ja praktikavõimalustega, omandavad laiapõhjalisi teadmisi valdkonna spetsiifikast.“ Ka teistel koolidel on järjest enam koostööpartnereid, kellega praktilist õpet arendada.

    Õppekavade sisu parendamise poolelt tõstsid ettevõtjad esile, et kõrghariduse tasandil oleks vaja tugevdada finantsjuhtimise ja majandusõpet, sealhulgas matemaatika, loogika, analüüs – kõike, mis on vajalik tarneahelate ja finantside planeerimiseks ning juhtimiseks.

    Juhtimiskompetentside arendamises tuleb kõrghariduses rohkem tähelepanu pöörata uutele trendidele juhtimises (juht kui eestvedaja, juht kui võimaldaja). Samuti suhtlusoskusele ja juhtimise spetsiifikale erineva earühma inimestega, näiteks tööelu alustavad noored vs. pensionärid, keda on tööturul järjest enam. Magistritaseme õppekavades küll on selliseid valikaineid, kuid võimaluse korral lisada ka bakalaureuse taseme õppesse.

    Kõrghariduse ametikohad eeldavad rohkem juhtimist ja meeskonnatööd, kus on vaja ennast väga selgelt väljendada. Seetõttu oleks vaja pöörata rohkem tähelepanu ka esinemis- ja väljendusoskuse arendamisele (avalikud rühmatööde kaitsmised, kursuse- ja tunnitööd).

    Kutsehariduse tasemel ootavad ettevõtjad samuti veidi enam (ka põhikooli-gümnaasiumi tasemel) rahatarkuse ja igapäevamatemaatika käsitlemist (tulud-kulud-kasum, tulemuspalk vs. trahvid vigade eest).

    Kindlasti peab täiendama digitaalse kirjaoskuse õpet. Õppurite digioskuste tase on väga erinev ja seetõttu tuleb nii kutse- kui ka kõrghariduse tasandil tihti alustada baasteadmistest, eriti Exceli jt teksti- ja tabelitöötlusprogrammide puhul, enne kui saab minna valdkonnaspetsiifiliste programmide õpetamise juurde. Digipädevustest vajavad nii kutse- kui ka kõrghariduse tasandil arendamist ka digihügieen ja digitaalne suhtlusoskus, sh klientide ja kolleegidega. Lisaks on teadmised küberturvalisusest olulised igal ametikohal töötamisel.

    Tänapäeva kiiresti muutuvas ja infoküllastunud töömaailmas tuleb osata hoolitseda oma vaimse tervise eest. Koolis võiks selleks õpetada noortele eneseanalüüsi (enda tunnete ja kohustustega hakkama saamist) ja enesejuhtimise oskusi (sh pidev õppimine, vastupidavus, pingetaluvus ja paindlikkus). Sellele aitaks ka kaasa, õppejõud arendaks võimestava tagasiside andmise oskust. Tagasisidestamine (praktikaaruandele, kursusetööle jne) on õppuritele hästi tähtis, et vältida stressi ja õpimotivatsiooni langemist.

    Konkreetse õppekavana nimetati dokkeri õppe puudumist. Eelmise uuringu tulemusel loodi Ida-Virumaa KHKs dokkeri õppekava, mille lõpetas 2020/2021. õppeaastal kuus õppurit. Õppurite puudumise tõttu sellele vastuvõttu enam ei toimu. Kooli sõnul on keeruline leida ka valdkonda tundvaid õppejõude. Samas ollakse ettevõtjate huvi korral valmis töökohapõhiseks õppeks võimalusi leidma. Dokkeri õpe saaks toimuda kõige efektiivsemalt just töökohapõhise õppena, sest koolidel ei ole ametiõppeks tehnoloogilist võimekust, see on olemas ainult sadamates.

    Kõrghariduse tasemeõppe juures toodi intervjuudes esile vajadust muuta õppimisvõimalusi paindlikumaks, et oleks senisest enam võimalik arvestada õppurite varasemat logistika valdkonna kutseõppes omandatut ja ka õppuri praktilist töökogemust.

    3.4.4. Täiendus- ja ümberõppe võimalused ja vajadused

    Maailma majandusfoorumi „Future of Jobs“ aruande kohaselt vajab 50% kõigist töötajatest aastaks 2025 ümberõpet uue tehnoloogia kasutuselevõtu tõttu (WEF, 2020). Logistika valdkonna ettevõtted leidsid samuti, et digipädevuse täiendamisega tuleb pidevalt tegeleda ja enamasti tehakse seda ettevõttesiseste koolituste ja väljaõppe kaudu.

    Erialast täiendusõpet pakuvad kutsekoolid, kellega koostöös pakuvad suuremad ettevõtjad töötajatele töökohapõhist õpet, eelkõige veokorraldaja-logistiku neljanda ja logistiku viienda taseme õpet. Töökohapõhise õppe korraldamisel saab tihti takistuseks ettevõtte suurus, sest kutsekoolides on õppe avamise eelduseks rühma suurus, milles oleks u 15 õpilast. On siiski näiteid, kus ettevõtted on koopereerudes saanud kokku piisava suurusega rühma töötajaid. Väiksemates ettevõtetes oleks vajalik õpet anda vaid paarile-kolmele inimesele korraga ning seetõttu on töökohapõhist õpet rakendada keeruline.

    Suur osa tõstukijuhtide koolitustest toimub täiendusõppena, mida pakuvad kutsekoolid, autokoolid ja koolitusfirmad (Ametikoolitus OÜ, Oskuskoolitus OÜ jt). Kümnepäevase tõstukijuhi baaskoolituse läbinu oskab tõstukeid52 ohutult ja efektiivselt kasutada; tunneb tõstukite ja laadimistööde eripärasid; eristab liikurmasinate liike; eristab sõitmist liikluses ning tööterritooriumil. Võimalik on ka töökohapõhine õpe.

    Suurem täienduskoolituste vajadus on keskastme juhtidel ja eelkõige majandusteadmiste või juhtimisoskuste arendamiseks. Asjaomaseid koolitusi pakutakse piisavalt53 , kõrgkoolid pakuvad nendes valdkondades mikrokraade.

    Töötukassa pakutavat ümberõpet tasemeõppes on logistika valdkonna õppekavadel aastatel 2020–2022 kasutanud 100 inimest, kellest 26-l jäid õpingud pooleli (vt tabelit 7).54 Täienduskoolitustest on töötukassa vahendusel kõige enam läbitud tõstukijuhtimise koolitusi. Veokorralduse valdkonnas on populaarseim „Veoseveo veokorraldusjuhi ametipädevuse koolitus“, kuna seadus nõuab sellega saadavat tunnistust vastutava veokorraldusjuhina töötamiseks.

    Tabel 7. Töötukassa toetust saavate õppurite hulk logistika õppekavadel 2020–2022 ja täienduskoolitustel 2022

    Allikas: töötukassa

    Täiendusõppe võimalusi pakutakse valdkonnale piisavalt ning koolituste puuduse üle ei kurdetud. Küll aga mainiti, et täiendusõpe võib jääda (nii ettevõtte kui ka üksikisiku) rahapuuduse taha ning teatud valdkondades (nt digipädevused) võiks riik pakkuda ettevõtjatele tuge töötajate täiendusõppel.

    3.5. Tööjõunõudluse ja -pakkumise võrdlus

    Peatükis võrreldakse valdkonna tööjõu nõudlust ja pakkumist, kõrvutades seda, kui palju ja millisel tasemel uut tööjõudu valdkond 2032. aastaks vajab ning kui palju võimalikke uusi töötajaid haridussüsteemist tuleb. Võimaliku uue tööjõu arvu hindamisel lähtutakse viimaste aastate tasemeõppe statistikast (vt ptk 3.4.2). Tööjõuvajadust prognoosides võeti arvesse uuringu käigus tehtud fookusrühmaarutelusid, valdkonna arengutrende ja majandusnäitajaid, arengukavu ning uuringuid. Pensionile siirdujate asendamise vajaduse arvulised hinnangud põhinevad OSKA andmemudelil (vt lisa 1).

    Peatükis 3.2 analüüsiti tööjõuvajadust valdkonna põhikutsealadel. Asendus- ja kasvuvajaduse alusel on logistika põhikutsealadele igal aastal vaja kokku u 500 uut töötajat. Peatükis 3.4 analüüsiti tasemeõppe mahtu valdkonna põhikutsealadega seotud kutse- ja kõrghariduse tasemeõppe õppekavadel ning prognoositi selle põhjal lähiaastate koolituspakkumine. Nõudluse ja pakkumise võrdluses arvestatakse ka eri õppekavade alusel lõpetajate võimalikke karjääriteid ning tööhõive määra. Hinnang nõudluse-pakkumise tasakaalule on toodud tabeli 8 viimases veerus.

    Tabel 8. Hinnang OSKA logistika põhikutsealade nõudluse ja koolituspakkumise tasakaalule

    väike kasv (kuni 10% kümne aasta jooksul)
    püsib stabiilsena (± 5% kümne aasta jooksul)
    väike kahanemine (kuni –10% kümne aasta jooksul)
    keskmine kahanemine (kuni –20% kümne aasta jooksul)
    Allikas: TÖR, OSKA prognoosimudel (vanusest tulenev asendusvajadus), EHIS, VEK, autorite arvutused

    55, 56, 57, 58

    Kuigi logistikajuhte koolitatakse mõnevõrra enam, kui on nõudlus, ei ole muutused koolituspakkumises vajalikud, sest (rakendus)kõrghariduse lõpetajad aitavad katta lähedase ostu- ja hankespetsialisti eriala ning logistika valdkonna ettevõttejuhtide tööjõuvajadust. Osa ekspertide sõnul vajatakse ostu- ja hankejuhte (lähi)tulevikus senisest enam ka avalikus sektoris. Magistriõppe puhul tuleb silmas pidada, et u pool praegustest õppijatest juba töötavad logistikaga seotud töökohtadel ning selle võrra on potentsiaalne pakkumine väiksem. Kogu koolituspakkumise prognoos kümneks aastaks on magistriõppe puhul 150 lõpetajat, mis sisaldab vähesel määral ka teise spetsialiseerumissuunaga lõpetajaid (liikuvusinsenerid).

    Ostu- ja hankespetsialistidest umbes pool on kõrgharidusega, kuigi piisaks ka viienda taseme kutseõppest, mis eelmise OSKA uuringu järel Tallinna Majanduskoolis avati. Tõenäoliselt on osa ettevõtteid kodeerinud selle koodi alla ka ostu- ja hankejuhte. Ostu- ja hankespetsialistide kogu koolituspakkumise prognoos kümneks aastaks on 180 lõpetajat. Samas arvestades, et lisaks siinses uuringus kajastatutele töötab 1327 ostu- ja hankespetsialisti kaubanduses (nende tööjõuvajadust hinnatakse OSKA kaubanduse uuringus), on koolituspakkumist vähendatud 40% võrra, sest ka kaubanduse valdkond vajab neid töötajaid. Esiteks aitavad ostu- ja hankespetsialistide vajadust katta logistikaga seotud kõrghariduse esimese astme õppekavade lõpetajad. 2022. aastal oli üle 5% ostu- ja hankespetsialistina rakendunutest lõpetanud viimase haridusena kas Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli või Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori logistikaga seotud eriala. Teiseks aitavad tööjõupakkumisele kaasa lõpetajad teistest valdkondadest, sest tööandjad otsivad ostu- ja hankespetsialistiks ka valdkonnaspetsiifilise haridusega inimesi (nt tööstus, meditsiin). Seega ei ole muudatused koolituspakkumises vajalikud.

    Nõudluse ja pakkumise ebakõla on suurim veokorraldaja-logistiku ja laotöötaja kutsealadel. Kutsehariduses koolitatakse aasta-aastalt järjest enam logistikuid-veokorraldajaid, kes sageli leiavad rakendust hoopis ladudes, sest laotöötajatest on puudus. Kuivõrd nende kahe kutseala koolituspakkumise puhul on tegemist suuresti põhikoolijärgse kutsekeskhariduse õppega, tuleb jälgida ka pakkumise piirkondlikku paiknemist võrreldes töökohtadega. Tabelis 9 nähtub, et veokorraldajad Harjumaal on võimalik täies mahus asendada uute õppest tulevate inimestega. Samas on laotöötajatest puudus. Selle ala töökohtadest üle kahe kolmandiku asub Põhja-Eestis, aga mitte ühtegi õppurit sellest piirkonnast ei tule. Siinkohal tuleb silmas pidada, et õppekohad ei tähenda, et lõpetaja peaks asuma tööle samas piirkonnas, aga koolituse ja töökohtade piirkondlik erisus süvendab probleemi. Jättes selle kõrvale, siis ka juhul kui eeldame, et veokorraldajad täidaksid ära kogu laotöötajate puuduva tööjõuvajaduse, on tegu ikkagi ülisuure ülepakkumisega.

    Tabel 9. Töökohtade ja koolituspakkumise piirkondlik jaotumine

    Allikas: TÖR, EHIS, autorite arvutused

    59

    Laojuhtide puhul suudavad Tartu Rakenduslik Kolledž ja Järvamaa Kutsehariduskeskus tõenäoliselt katta asendusvajadusest tuleneva tööjõuvajaduse. Postitöötajate, tõstukioperaatorite, transpordi- ja lao lihttööliste (kaubakäitlejate) väljaõpe toimub ettevõtetes kohapeal (või tõstukijuhi täienduskoolituste kaudu) ning tööjõu kättesaadavus sõltub ettevõtte pakutavatest tingimustest, sest see tööjõud on väga liikuv, vähimgi muutus töötingimustes võib panna neid valima konkurenti samas piirkonnas. Samuti on palgatase neil positsioonidel keskmisest madalam.

    4. Ettepanekud valdkonna tööturu koolitusvajaduse täitmiseks

    Siinses peatükis on sõnastatud uuringust tulenevad järeldused, esitatud valdkonna peamised kitsaskohad ja ettepanekud nende leevendamiseks. Seejuures on lähtutud uuringu põhiküsimusest: mida on vaja muuta, et täita logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadus aastani 2032.

    Valdkonna ekspertide kaasabil analüüsiti, kui palju ja milliste oskustega töötajad valdkonnas praegu töötavad, ning prognoositi, kui palju ning milliste oskustega inimesi tulevikus vaja läheb (vt ptk 3). Valdkonna tööhõivet ja oskusi puudutavate kitsaskohtade lahendamiseks tehtud ettepanekutele on lisatud sihtrühmad, kelle pädevusse konkreetsete ettepanekute elluviimine kuulub. Lisaks kitsaskohtadele ja ettepanekutele on esitatud ka tähelepanekud ja soovitused, mis arutelude käigus üles kerkisid, kuid mille kohta konkreetseid tegevusettepanekuid ei sõnastatud. Esitatud ettepanekute rakendamise seirega alustatakse umbes kaks aastat pärast uuringu avalikustamist (vt lisa 1).

    4.1. Ettepanekud

    I KITSASKOHT: veokorraldaja-logistiku õpe on suurenenud ning valdkonda rakenduvad neist umbes pool, sealhulgas laotöötajatena. Samas on uueaegseid laotöötajaid rohkem vaja, kuid noored ei soovi õppima asuda töölise ametit.

    Eesmärk: logistika põhikutsealade ettevalmistus vastab paremini tööturu nõudlusele.

    Kutseõppes on veokorraldaja-logistiku õppesse sisseastujate arv kasvutrendis, hoolimata sellest, et eelmises uuringus soovitati õpet vähendada. Eriala õpetatakse nii põhi- kui ka keskkooli baasil.

    Veokorraldajate tööjõuvajadus tulevikus tõenäoliselt eriti ei kahane, kuigi digitaliseerimise tulemusena on osas ettevõtetes juba vähenenud sellenimeliste ametikohtade arv. Samas päris ära see ametikoht siiski niipea ei kao. Eksperdid hindavad, et tööjõuvajadus jääb kümne aasta perspektiivis praegusega umbes samale tasemele. Teisalt tuleb õppest järjest rohkem veokorraldaja-logistiku eriala lõpetajaid, kellest erialaselt rakendub umbes pool (sh laotöötajana). Sageli leiavad veokorraldaja kutseõppe lõpetanud töö müüjana (u 40%).

    Eksisteerib ka nn tunnetatud tööjõupuudus. Osa tööandjate sõnul on kompetentseid veokorraldajaid endiselt keeruline leida. See töö nõuab erioskusi (optimeerimist, planeerimist) ning mis iseäranis oluline – väga head stressitaluvust, sest see töö tähendab pidevat probleemide lahendamist. Seetõttu on eksperdid maininud, et veokorraldaja amet ei sobi kuigi hästi põhikooli baasil õppuritele. Samas Tallinna Tööstushariduskeskuses võeti sel sügisel vastu sadakond noort põhikooli lõpetanud õppurit. Seda osaliselt seetõttu, et pealinna piirkonnas on keeruline saada õpilasi laotöötaja (tase 4) õppekavale, kuna noored ei taha olla töölised. Minnakse õppima veokorraldaja-logistiku (tase 4) õppekavale, aga lõpetajad leiavad rakenduse sageli ladudes. Samas näiteks Virumaa KHKs täituvad paralleelselt mõlemad õppekavad kenasti.

    Arvestades ka riikliku poliitikaga, mille kohaselt koolikohustus jätkub kuni 19aastaseks saamiseni, on kutseõppe erialad kindlasti järjest suurema tähelepanu all. Seega on tähtis, et noored satuks õppima erialasid, mis võiksid neile sobida ja millel on võimalik tööd leida.

    Valgamaa KÕKis on võimalik veokorraldaja-logistiku õpe töökohapõhisena ning seda pakutakse suuremate ladude laotöötajatele. Väga hästi on koostöö käima saadud selliste tuntud suurettevõtetega nagu Itella, Logistika+, Via3L. Kooli sõnul on see parem ja tulevikku vaatavam õppekava kui lihtsalt laotöötaja (tase 4), õppijatel võiks olla ka rohkem motivatsiooni õppida. Viimaste aastate Valgamaa KÕKi veokorraldaja-logistiku eriala lõpetanud töötavad eri ametipositsioonidel suuremates ladudes.

    Seda kitsaskohta võiks kaaluda lahendada järgmisi ettepanekuid kombineerides.

    Ettepanek 1. Vähendada Harjumaal veokorraldaja-logistiku kutsekeskhariduse õpet kahe kolmandiku võrra ja suurendada selle arvel laotöötaja õpet põhikooli baasil õppuritele.

    Ettepanek 2. Muuta laotöötaja õppekava nimetus näiteks laospetsialisti, laokorraldaja või logistikaspetsialisti õppekavaks.

    Ettepanek 3. Põhikooli baasil õppima asujatele pakkuda sisseastumiseks logistika eriala, spetsialiseerudes hiljem veo- või laokorraldaja erialale.

    Ettepanek 4. Vajaduse korral rakendada sisseastumisel kutsesobivustesti.

    Elluviijad: HTM ja logistika erialasid õpetavad kutsekoolid

    Koostööpartner(id): PROLOG, ELEA

    II KITSASKOHT: valdkonna töötajate teadmised ja oskused, eelkõige digi- ja roheoskused, ei ole piisavalt ajakohased.

    Eesmärk: logistika valdkonnas töötavad digipädevad töötajad.

    Logistika valdkond digitaliseerub järjest kiirenevas tempos, muu hulgas rohelisemaks muutumise eesmärgil (vt trende eespool), ning digitaalsed süsteemid ja töövahendid saavad põhiliseks kõigil ametikohtadel. Seetõttu on oluline täiendusõpe juba töötavatele inimestele ning tasemeõppes digi- ja roheoskuste arendamine. Viimase eelduseks on digioskuste parem õpe ka üldhariduse tasandil, et kutseõppesse ja kõrgharidusse sisenevate õppurite digioskuste tase oleks ühtlasem. Kutsekoolides ja ka kõrghariduses on endiselt vaja tegeleda IT baasteadmiste arendamisega, enne kui saab minna valdkonnaspetsiifiliste programmide juurde. Tihti on probleemiks ka matemaatika oskuste tase ja teatud juhtudel eesti keele oskus. Lisaks erialaste digioskuste õpetamise paremale lõimimisele õppesse on vaja suurendada teadmisi digiprügist, tehisintellektist ning küberturvalisusest.

    Ettepanek 1. Tasandada üldharidusest tulevat ebaühtlast oskuste taset, korraldades tasanduskursused (digioskused, matemaatika, eesti keel) neile, kel vaja.

    Elluviijad: kutsekoolid, kõrgkoolid

    Ettepanek 2. Kutse- ja kõrgkoolid arendavad erialaseid IT-õppe mooduleid logistika õppekavades (logistikaprogrammid, tehisintellekt, digiprügi, küberturvalisus jt).

    Elluviijad: kutsekoolid, kõrgkoolid

    Koostööpartner(id): ELEA, PROLOG

    Ettepanek 3. Kutse- ja kõrgkoolid arendavad erialaõppe mooduleid roheoskuste lisamisega HTMi roheoskuste programmi tulemuste järgi.

    Elluviijad: kutsekoolid, kõrgkoolid

    III KITSASKOHT: valdkonna praktikakorraldus ja seeläbi õppurite ligipääs heale praktilisele haridusele on kooliti ebaühtlane.

    Eesmärk: kõik logistika õppekava lõpetanud on saanud hea töökogemuse ettevõtetest-organisatsioonidest.

    Praktikakorralduses on probleeme nii koolide kui ka ettevõtete poolt vaadates. Üldjuhul peaks õpilane ise endale praktikakoha leidma ja kool teda selles aitama. Ühelt poolt toob see kaasa selle, et õpilase leitud praktikakoht ei pruugi vastata õppekavas ettenähtud tingimustele ja nõuetele, mistõttu oleks parem, kui kool leiaks partnerettevõtted, kelle juurde õpilased praktikale saata. Teiselt poolt on suurema õpilaste arvuga koolidel keeruline leida piisaval hulgal ettevõtjaid ning nendega pikemaajalisi kokkuleppeid saavutada. Ettevõtja poolt vaadates on probleem praktikantide juhendamises, sest see nõuab töötajalt päris palju aega ja ka juhendamisoskusi. Lisaks praktikale sooviks koolid õppetöösse rohkem kaasata praktikuid ettevõtetest või ettevõtetes ettetulevaid probleeme, mida tudengid saaks rühma- või tunnitöödena lahendada.

    Ettepanek 1. ELEA ja PROLOG algatavad logistika erialasid õpetavate koolide esindajatega iga-aastase ümarlaua, et koos planeerida praktika korraldust, võimalikke külalisloenguid ning eriala propageerimise kampaaniaid.

    Elluviijad: ELEA, PROLOG

    Koostööpartner(id): logistika valdkonna erialasid õpetavad kutse- ja kõrgkoolid

    Ettepanek 2. Õppeasutused koostöös erialaliitudega parandavad praktikakohtade ja vabade töökohtade infovahetust.

    Õppeasutused saadavad info praktikale soovijate kohta erialaliitudesse. Erialaliidud jagavad liikmetele infot koolide ja praktikasoovijate, aga ka koolitusvõimaluste kohta. Näiteks kord kvartalis saadab erialaliit infokirjaga liikmetele praktikasoovijate info.

    Elluviijad: logistika valdkonna erialasid õpetavad kutse- ja kõrgkoolid

    Koostööpartner(id): ELEA, PROLOG

    Ettepanek 3. Koolid püüavad praktikaaegu hajutada.

    Kui enamasti on praktika kevadsuvel, siis ettevõtetel ongi korraga raske kõiki soovijaid vastu võtta. Hea, kui praktikante oleks aasta ringi, see võimaldaks ka tööandjatel paremini juhendamist korraldada (suvel on puhkuste aeg ja sobivaid inimesi vähem).

    Elluviijad: kutsekoolid, kõrgkoolid

    Ettepanek 4. Õppeasutused pakuvad rohkem võimalusi ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamiseks.

    Pideva lisatööjõuvajadusega suuremad ettevõtted algatavad talendiprogramme, mille juurde kuuluvad täiskohaga mentorid. Samuti võiks olla ettevõtete huvi suurem praktikantide kaasamisel ning mentorid saaksid olla ka praktikajuhendajad.

    Elluviijad: kutsekoolid, kõrgkoolid

    Koostööpartner(id): HTM (kasutades nt PRÕM-programmi vahendeid)

    IV KITSASKOHT: kutseõppes läbitud erialaõpet ei arvestata kõrgkooli õpinguid alustades.

    Eesmärk: liikumine kõrgemale haridustasemele arvestab varem omandatud oskusi ja teadmisi.

    Kutsekooli lõpetajate motivatsiooni kõrgkoolides sama eriala edasi õppida pärsib asjaolu, et tihti ei arvestata nende varasemaid õpinguid, mistõttu tuleks uuesti aega kulutada erialaainetele, nagu „Sissejuhatus logistikasse“, kuigi neil on ette näidata kutsetunnistus tasemel 5.

    Ettepanek 1. Kõrgkoolid leiavad lahenduse, kuidas bakalaureuse taseme õppele asudes VÕTA raames arvestada kutsekoolis läbitud 5. taseme erialaõpinguid.

    Elluviijad: Tallinna Tehnikaülikool, EEK Mainor, Tallinna Tehnikakõrgkool

    4.2. Tähelepanekud õppe täiustamiseks

    Valgamaa KÕKis on ingliskeelne logistiku (tase 5) õppekava, mille on avastanud kolmandate riikide õppurid kui tasuta õppimisvõimaluse Euroopa Liidus. Tegemist on väga positiivse näitega, kus logistika eriala saab õppida viiendal tasemel ja inglise keeles, mis on ühelt poolt oluline õppuritele läbilöömiseks rahvusvahelisel tasandil ning teiselt poolt vajalik ettevõtetele, sest logistika on tihti rahvusvaheline tegevus ning eeldab head keeleoskust. Kindlasti on rõõmustav, et õpe toob väikelinna rahvusvahelisi õppureid. Samas on kutsehariduses vahendeid puudu, et pakkuda kõigile eestimaalastelegi sobivat õpet. Seetõttu on ettepanek Valgamaa KÕKile muuta õpe kolmandate riikide kodanikele tasuliseks. See annaks võimaluse ka koolile õppetegevuse arendamiseks vahendeid juurde saada (sarnaselt kõrgkoolidega, kus ingliskeelsed õppekavad on tasulised).

    Ekspertide hinnangul tuleks kutsehariduse tasemel (ja põhikooli-gümnaasiumi tasemel) senisest enam põimida õppesse rahatarkuse teemat ning püüda matemaatikat õpetada eluliste ülesannete varal (tulud-kulud-kasum, tulemuspalk vs. trahvid vigade eest jms).

    Logistika valdkonna erialadel peaks kõikidel haridustasemetel suurendama Microsoft Exceli rakendusoskuste õpetamist. Tööülesannete tõhusamaks täitmiseks peaks alates viiendast kutsetasemest õpetama ka suurandmete analüüsi ja andmeavastuse tööriistade (Qlik, Tableau, Microsoft Power BI jt) ning tehisintellekti kasutamise rakendusoskuseid.

    Kõrghariduse tasandil võiks rohkem tähelepanu pöörata finantside planeerimise ja juhtimisoskuste arendamisele.60 Juhtimiskompetentside arendamisel kõrghariduses võiks rohkem tähelepanu pöörata uutele trendidele juhtimises (juht kui eestvedaja, juht kui võimaldaja). Samuti suhtlusoskusele ja eri earühmadesse kuuluvate inimeste juhtimisele, nt tööelu alustavad noored vs. pensionärid, keda on tööturul järjest enam. Soovitati panna rohkem rõhku ka esinemis- ja väljendusoskuste arendamisele (avalikud rühmatööde kaitsmised, kursuse- ja tunnitööd), sest neid oskusi läheb edaspidi vaja meeskondade juhtimisel ning rahvusvaheliste partneritega suhtlemisel. Suhtlusoskuse juures arendada ka digitaalset ärisuhtlust (sh kolleegidega).

    Valdkonnas laialt kasutatav ELEA eestvedamisel 2016. aastal koostatud „Ekspedeerija käsiraamat“ vajab uuendamist.

    Vaimse tervise vallas õpetada noortele kõigil haridustasemetel eneseanalüüsi ja enesejuhtimise oskusi. Õppejõudude oskusi täiendada tagasisidestamises. Hästi koostatud tagasiside (praktikaaruandele, kursusetööle jne) aitab vältida õppurite stressi ja õpimotivatsiooni langemist. Jagada nii õppuritele kui ka töötajatele rohkem Peaasi.ee materjale.

    4.3. Tähelepanekud valdkonna arendamiseks

    Logistika valdkonna arendamise seisukohalt on väga oluline järjest põhjalikum digitaliseerimine – see aitab muuta efektiivsemaks protsesse ja ühtlasi täita rohe-eesmärke, vähendades ressursikulu ja CO2 jalajälge. Seetõttu võiks riik ettevõtlussektori digitaliseerimist kiirendada tarkade riigihanketingimuste kaudu, kus oleks nõutud (sarnaselt e-arvetega) e-veoselehed jms, mis aitaks kaasa logistika valdkonna digisüsteemide kiiremale rakendamisele.

    Selleks, et riigihankega tagada avalike vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine, peaksid avaliku sektori hankijad (RHS § 5 mõistes) pöörama suuremat tähelepanu töötajate ostu- ja hankealasele ettevalmistusele. Seadusandja võiks kaaluda avaliku sektori hankijatele ostu- ja hankejuhi, tase 6 kutsekvalifikatsiooni kohustuslikuks muutmist mingi üleminekuperioodi jooksul.

    Tööturu ootustele vastavate digioskuste valdamise kontrollimiseks tuleks teha kutseeksamites täiendusi, näiteks lisada praktilisi ülesandeid, mida tuleb lahendada digivahendeid kasutades. Digipädevuste õpetamise parendamine on esimene samm, et neid oskusi saaks hakata läbivalt kontrollima ka kutseeksamitel. Praegu on kutsestandardite lisas 1 toodud digipädevuste enesehindamise test, mida iga eksami sooritaja saab iseseisvalt teha. Kutseeksamil digipädevusi seni eraldi kontrollitud ei ole, sest kutseandja saab hakata kutseeksamil kontrollima digioskusi siis, kui need kajastuvad õppekavas. See tähendab, et kõigepealt läheb oskus kutsestandardisse, seejärel õppekavasse ja õppesse ning alles siis saab kontrollida kutseeksamil. Kutseandja arendab kutseeksameid edasi, et eksamil oleks kasutatud piisavalt digivahendeid-meetodeid, mis võimaldavad eksamineeritava digioskuste taset hinnata.

    Lisaks leidsid eksperdid, et sõltumata Ukraina sõja lõpplahendusest on Eestis järgneva kümne aasta jooksul kõrgendatud tähelepanu suunatud riigikaitsele. Logistika valdkond on eriolukordades tegutsemisel ülioluline. Seetõttu tuleks kaaluda logistika valdkonnas erialaste riigikaitseõppemoodulite lisamist kõikidel haridustasemetel, samuti töötajate täienduskoolitustena (sh õppuste vormis). See võimaldaks luua logistikareservi analoogiliselt juba ellu kutsutud küberreserviga. Kogenud logistika valdkonna ekspertidest ja spetsialistidest on kriisi- ja sõjaolukordades enim kasu neid just erialale vastavatel ametikohtadel rakendades.

    Kasutatud allikad

    B

    Bush, J. (ed.) (2022) Global flows: The ties that bind in an interconnected world. Discussion Paper. The McKinsey Global Institute.

    E

    Eesti E-kaubanduse Liit, https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika.

    Eesti Kliimaministeerium (2023) „Kokkuvõte Eesti KHG inventuuri 1990–2021 energeetikasektorist“

    EL (2022) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022L2464

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus elektroonilise kaubaveoteabe kohta, (EL) 2020/1056, 15. juuli 2020. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN

    European Commission. Spring 2023 Economic Forecast: an improved outlook amid persistent challenges

    https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN

    https://haka.ee/wp-content/uploads/ValgamaaKOK_TT_kordush_aruanne.pdf

    https://realtimeeconomy.ee/e-veoseleht

    https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition/

    https://www.dhl.com/global-en/home/insights-and-innovation/insights/logistics-trend-radar.html?cid=organic-email_Kuthma&j=613817&sfmc_sub=308726605&l=59_HTML&u=34552730&mid=7275327&jb=1010

    K

    Kaelep, T., Leemet, A. (2017) “Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Transport, logistika, mootorsõidukite remont ja hooldus” Uuringu raport. Kutsekoda SA

    M

    MKM (2021) „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“.

    P

    Plaza-Úbeda, J. A.; AbadSegura, E.; de Burgos-Jiménez, J.; Boteva-Asenova, A.; Belmonte-Ureña, L. J. Trends and New Challenges in the Green Supply Chain: The Reverse Logistics. Sustainability 2021, 13, 331. https://doi.org/10.3390/su13010331

    https://www.dhl.com/global-en/home/insights-and-innovation/insights/logistics-trend-radar.html?cid=organic-email_Kuthma&j=613817&sfmc_sub=308726605&l=59_HTML&u=34552730&mid=7275327&jb=1010

    S

    Sangseok You, Lionel P. Robert (2022) Subgroup formation in human–robot teams: A multi-study mixed-method approach with implications for theory and practice. In: Volume74, Issue3, Special Issue: Artificial Intelligence and Work, March 2023, Pages 323-338 https://doi.org/10.1002/asi.24626

    Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 2023.inimareng.ee. https://doi.org/10.58009/aere-perennius0043

    W

    World Economic Forum (2020) The Future of Jobs. https://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf

    Lisa 1. Metoodika ja uuringu läbiviimise protsess

    OSKA valdkonnauuringute jaoks on töötatud välja ühtne metoodika, milles on määratud põhialused ja kirjeldatud tulemuste saavutamise teed. Valdkonna eripärade tõttu võivad uuringulahendused detailides siiski erineda. Metoodikaga saab lähemalt tutvuda aadressil https://oska.kutsekoda.ee/oskast/oska-metoodika/.

    Siinse uuringu peamised andmeallikad olid eksperdiintervjuud, tööturu- ja haridusstatistika, varasemad uuringud ja arengukavad, üleilmsed tulevikutrendide käsitlused ning muud asjakohased dokumendid. Uuringumeeskonda toetas eksperdihinnangutega valdkonna haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkonna eksperdikogu (edaspidi ka VEK). VEKis valideeriti samm-sammult ka uuringu vahetulemusi. Protsess oli kahesuunaline: ühelt poolt vaatasid eksperdid üle ja kooskõlastasid uuringu vahetulemused, teiselt poolt käsitleti VEKi arutelude tulemusi osana kogutavast empiirilisest materjalist. VEKi arutelude käigus antud eksperdihinnangud kajastuvad uuringutulemustes.

    Uuringu ajakava

    Okt 2022 – märts 2023 dokumendiuuring – varasemate uuringute, dokumentide, trendikirjelduste jms materjali kogumine ja analüüs.

    Nov 2022 – veebr 2023 poolstruktureeritud eksperdiintervjuud (nii rühma- kui ka individuaalintervjuud) tulevikutrendide ning tööjõu- ja oskuste vajaduse teemal (vt lisa 6). Kokku intervjueeriti 15 eksperti (vt lisa 3), kelle hulgas oli nii VEKi liikmeid, teisi valdkonna eksperte kui ka valdkonna erialasid õpetavate koolide esindajaid. Intervjuude analüüsi tulemusi on kasutatud uuringu eri osade koostamisel.

    Märts – sept 2023 statistiline andmeanalüüs.

    Märts – okt 2023 valdkonna eksperdikogu kohtumised. Uuringu jooksul toimus kolm VEKi koosolekut:

    • 28.03.2023 eelmise uuringu ja seire ülevaade; põhikutsealade kinnitamine; trendide mõju hindamine tuleviku tööjõuvajadusele
    • 05.06.2023 nõudluse ja pakkumise ülevaade ja arutelu; valdkonna kitsaskohtade määratlemine
    • 06.10.2023 prognoosi kinnitamine; ettepanekud valdkonna kitsaskohtade leevendamiseks

    November 2023 uuringu raportile andsid kirjalikku tagasisidet VEKi liikmed ja retsensent.

    Detsember 2023 uuringu raportisse paranduste, täienduste tegemine, keeletoimetus.

    Jaanuar 2024 uuringu kinnitamine OSKA koordinatsioonikogus. Üleslaadimine veebikeskkonda ning avaldamine.

    Lisa 2. OSKA põhiterminid

    OSKA süsteemis kasutatavate terminite allikad:

    1. kehtivad õigusaktid (nt kutseseadus);
    2. rahvusvahelised kokkulepped (nt klassifikaatorid);
    3. oskuste rakkerühma eestvedamisel ekspertide ühistööna sõnastatud kokkulepped (sh Emakeele Seltsi keeletoimkond);
    4. OSKA nõunike kogus sõnastatud kokkulepped.

    AK (ingl ISCO) – ametite klassifikaator. Siinses töös on kasutatud 2008. aasta klassifikaatori uuringuhetkel kehtivat versiooni.61

    Amet, ametikoht (ingl occupation/job) – tööülesannete kogum, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab tasu. Ameti- ja kutsenimetused võivad kokku langeda (AK-s tähistab seda 8-kohaline kood).

    Ametiala (ingl occupation) – sarnaste ametite kogum.

    Ametialagrupp – OSKA andmemudeli ühik, mis koondab ametialad 70 grupiks, kasutades ametite klassifikaatorit ja Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit.

    Ametirühm (ingl group of occupations) – sarnaste ametialade kogum ametite klassifikaatoris (AK-s tähistab seda 4-kohaline kood).

    EHIS – Eesti hariduse infosüsteem.

    EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik.62

    EMTAK (ingl NACE) – Eesti majandustegevusalade klassifikaator. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori 2008. aasta versiooni.63

    Eriala (ingl speciality) – teaduse, tehnika, kunsti vms kitsam, suhteliselt kindlalt piiritletud ala; spetsiaalala. Eriala seostub eelkõige õppimise ja õppekavaga, vahel spetsialiseerumisalaga õppekavas. Eriala nimetusena kasutatakse tegevusala nimetust (mitte tegijanime, nagu kutse puhul).

    Erioskused (ingl field-specific skills) – konkreetse vaimse, materiaalse, sotsiaalse, tehnilise või korraldusliku ülesande lahendamiseks vajalikud oskused.

    Hariduskvalifikatsioon (ingl educational qualification) – õppeasutuse antud diplom, tunnistus või kraad, millega tõendatakse (või mis kinnitab) õppekavaga kehtestatud õpiväljundite saavutamist. Hariduskvalifikatsioonid jagunevad üld-, kutse- ja kõrghariduskvalifikatsiooniks.

    Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus (ingl ISCED-F) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest kutse- ja erialade liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.64

    Haridusvõti (ingl occupation-education correspondence key) – OSKA andmemudeli osa, mis näitab seost ja seose tugevust omandatud hariduse ja töökoha vahel. Haridusvõti põhineb omandatud hariduse ja ametialade empiirilistel seostel, mida on kohandatud ekspertteadmise baasil.

    (Tööga) hõivatu e töötaja (ingl employed person) – isik, kes töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena või viibis ajutiselt töölt eemal. OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringutes tuginetakse tööhõive määratlemisel üldjuhul MTA töötamise registri andmetele. Arvesse võetakse isiku põhitöökohta (st töökohta, kus isik töötas uuritaval aastal kõige pikemat aega).

    Kompetents (ingl competency) – tegevuses väljenduv teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis on eelduseks teatava tööosa täitmisel.

    Kompetentsistandard (ingl competency standard) – kutsestandard, mis sisaldab ühte kompetentsi.

    Kompetentsus (ingl competence) – edukaks kutsetegevuseks vajalike kompetentside kogum (asjatundlikkus).

    Koolituspakkumine (ingl new labour supply from education system) – prognoositud tasemeõppe lõpetajate arv järgmise 10 aasta jooksul.

    Kutseala (ingl profession) – samalaadset kompetentsust eeldav tegevusvaldkond kutsesüsteemis või sarnastel tegevustel põhinev eri tasemel kompetentse eeldavate kutsete kogum. (Näide 1: kutseala – toitlustus- ja majutusteenindus; kutsed – abikokk, kokk, meisterkokk. Näide 2: kutseala – müürsepatöö; kutsed – müürsepp, tase 3, müürsepp, tase 4).

    Kutsekvalifikatsioon (ingl occupational qualification) – kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel ja mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis.

    Kutsestandard (ingl occupational standard) – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning kutsealaseid kompetentsusnõudeid.

    Kutseõppeasutus e kutsekool (ingl vocational educational institution) – kool, kus on võimalik omandada kutseharidus.

    Kvalifikatsioon (ingl qualification) – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus. Kvalifikatsioonid jagunevad hariduslikeks (ingl educational qualifications) ja kutsekvalifikatsioonideks (ingl occupational qualifications).

    Kõrgkool (ingl institution of higher education) – kool, kus on võimalik omandada kõrgharidus (ülikool, rakenduskõrgkool jt).

    OSKA (ingl system for monitoring and anticipating labour market training needs) – Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteem.

    OSKA andmemudel (ingl OSKA forecast model) – OSKA tööjõuprognooside koostamiseks loodud andmestik, mis ühendab tööturu-, haridus- ja rahvastikuandmeid eri registrite ja OSKA valdkonnauuringute põhjal.

    OSKA koordinatsioonikogu (ingl OSKA Coordination Council) – OSKA juhtorgan, mille põhiülesanne on tööturu koolitustellimuse formeerimise juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel. Koordinatsioonikogu moodustab vastutav minister seaduse alusel.

    OSKA valdkond (ingl sector for labour market training needs monitoring and forecasting) – sarnaste majandustegevus- või kutsealade kogum, mille ulatuses koostatakse valdkonna tööturu koolitusvajadus ja tegutseb eksperdikogu.

    Oskus (ingl skill) – võime sihipärast tegevust planeerida ja ellu viia.

    Oskuste vajadus (ingl skills anticipation) – teave valdkonnas edukaks hakkamasaamiseks vajalikest olulistest kompetentsidest ning nende puudujääkidest töötajatel, kahaneva ja kasvava vajadusega kompetentsidest, tulevikuoskustest ning kompetentsiprofiilide kirjeldamise vajadusest (ka kutsestandardite olemasolust).

    (Valdkonna) põhikutseala (PKA) (ingl main professions of a sector) – valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm. Nt raamatupidamise keskastmespetsialistide põhikutseala, kuhu kuuluvad sellised ametialad nagu eelarvestaja, finantsspetsialist, raamatupidamise spetsialist, ökonomisti abi.

    Riiklik ühtne hariduse liigitus (RÜHL, ingl ISCED) – Eesti versioon Euroopas kehtivast ühtsest haridustasemete ja -tüüpide liigitusest. Siinses töös kasutatakse klassifikaatori kehtivat versiooni.

    Turutõrge ehk varjatud takistus tööjõu järelkasvu tagamisel (ingl market failure in the context of OSKA) – olukord, kus hoolimata sellest, et koolituskohad on olemas ja koolitustegevus vastab näiliselt koolitusvajadusele, on valdkonnas tööjõu- ja/või vajalike kompetentside puudus.

    Tööelu üldoskused (ingl transversal skills) – töömaailma erioskuste kasutamiseks vajalikud eeldusoskused, mis on ülekantavad kõikidele töömaailma valdkondadele.

    Tööjõud (ingl labour force) – tööga hõivatud ja töötud. Töötuks loetakse isik, kes ei tööta, otsib aktiivselt tööd ning on valmis töö leidmisel tööle asuma.

    Tööjõuvajaduse prognoos (ingl labour demand forecast) – võimalikke tööturu arengusuundi arvestav ja töötajate vajadust kirjeldav arvuline hinnang selle kohta, kui palju võiks olla vaja uusi töötajaid OSKA valdkondades, ametirühmades ning haridustasemetel.

    Tööturu koolitusvajadus (ingl labour market training needs and the number of commissioned study places) – tööjõuvajaduse prognoosist ja oskuste vajadusest lähtuv OSKA valdkondade põhine ettepanekute ja soovituste kogum koolituskohtade planeerimiseks ja õppesisu arendamiseks haridusliikide ja -tasemete ning õppevaldkondade kaupa.

    Valdkonna eksperdikogu (VEK) (ingl sectoral expert panel) – ekspertidest moodustatud koostöökogu, mille ülesandeks on OSKA valdkonnas tööturu koolitusvajaduse väljaselgitamine ja täitmise seire. Valdkonna eksperdikogu võib oma töö paremaks korraldamiseks (näiteks alavaldkonna koolitusvajaduse väljaselgitamiseks) moodustada töörühmi, kaasates sinna ka liikmeid eksperdikogust väljastpoolt.

    Valdkonna juhtrühm (ingl steering group of OSKA sectoral study) – võtmeekspertidest moodustatud ekspertrühm, mille eesmärk on toetada uuringumeeskonda analüüsiprotsessis metoodika ja valdkondlike teadmistega. Juhtrühmas arutatakse analüüsi käigus tekkinud probleeme, olulisi aspekte, saadakse ülevaade tegevustest, jagatakse infot jne.

    Õppekavarühm (ÕKR, ingl detailed field of education) – haridus- ja koolitusvaldkondade liigituse (ISCED-F) kõige detailsem tase.

    Lisa 3. Intervjueeritud eksperdid ja VEKi liikmed

    Intervjueeritud eksperdid

    • Heiti Mering - Digilogistika Keskus; Tallinna Tehnikakõrgkool
    • Peep Tomingas - PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing; Tallinna Tehnikaülikool
    • Oliver Kallas - Tallinna Tehnikakõrgkool
    • Mart Mägi - Eesti Post / Omniva
    • Toomas Orutar - Logistika Pluss OÜ
    • Aire Eensalu - Logistika Pluss OÜ
    • Urmas Uudemets - Via 3L OÜ
    • Indrek Gailan - MKM
    • Meelike Paalberg - Itella Eesti
    • Herkki Kitsing - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA
    • Janek Saareoks - Schenker Eesti
    • Leeni Rajaste - Tallinna Tööstushariduskeskus
    • Veiko Ardel - Valgamaa Kutsehariduskeskus
    • Natalja Redean - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
    • Jelena Toštševa - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

    VEKi liikmed

    • Heiti Mering - Digilogistika Keskus; Tallinna Tehnikakõrgkool
    • Peep Tomingas - PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing; Tallinna Tehnikaülikool
    • Herkki Kitsing - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA
    • Janek Saareoks - Schenker Eesti
    • Toomas Orutar - Logistika Pluss OÜ
    • Marita Kaidme - Itella Eesti
    • Urmas Uudemets - Via 3L OÜ
    • Aljona Solodjankina - CMA CGM
    • Kai-Katrin Kesa - Tallinna Tööstushariduskeskus
    • Sigrid Vaher - HTM
    • Marelle Möll - HTM
    • Leeni Rajaste - Tallinna Tööstushariduskeskus

    Lisa 4. Logistikasektor Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris

    Tabel L4. Logistikasektor Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris

    Lisa 5. Lühiülevaade OSKA varasema uuringu põhijäreldustest

    OSKA esimene logistika tööjõu- ja oskuste vajaduse uuring valmis 2017. aastal. Toona oli logistika valdkonna kõrval uuringusse hõlmatud ka transpordi alavaldkond ning mootorsõidukite remont ja hooldus. Järgnevalt on toodud lühiülevaade varasema uuringu põhijäreldustest ja nende seire tulemustest, mis haakuvad siinse uuringu põhikutsealadega.

    • Logistika valdkonnas on puudus keskhariduse baasil väljaõppe saanud ostu- ja laospetsialistidest ning laojuhtidest. Täpsustati, et orienteeriv täiendav vajadus on üks õppegrupp ostu- ja kolm-neli gruppi laotöötajaid aastas. Peale eelmise uuringu valmimist avati 2018/2019. õppeaastal ostu- ja hankespetsialisti eriala Tallinna Majanduskoolis, vastuvõtt on olnud 22–29 õpilast. Laotöötaja erialale vastuvõetute arv on aastati veidi kõikunud (vastuvõtt langes esimesel koroona-aastal), samas on lõpetajate arv püsinud suhteliselt stabiilsena. Suurim panustaja laotöötaja eriala koolitusse on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. Laojuhte on järjepidevalt koolitanud Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2020/2021. õppeaastal avas laojuhtide õppe ka Tartu Rakenduslik Kolledž.
    • Kutsehariduse tasemel on logistikute kutsealal koolituse ülepakkumine. Kutsehariduse tasemel on veokorraldajate-logistikute erialad olnud väga populaarsed ning vastupidi eelmises uuringus soovitatule on vastuvõetute arv aasta-aastalt järjest kasvanud, samamoodi on suurenenud õppe lõpetanute arv. Samas leiavad tööandjate sõnul paljud veokorralduse eriala lõpetanud rakendust hoopis ladudes.
    • Logistika alavaldkond tervikuna tundis puudust uuendusmeelsetest juhtidest, sealhulgas hankejuhtidest ning arendusvõimekusega tarneahela- ja logistikajuhtidest. Märgiti, et orienteeriv täiendav vajadus on üks õppegrupp ( ̴ 25 lõpetajat) aastas. Selle kitsaskoha leevendamiseks avati Tallinna Tehnikakõrgkoolis 2020/2021. õppeaastal ostu- ja hankekorralduse eriala, mille esimesi lõpetajaid võib oodata peale siinse uuringu valmimist ehk 2023/2024. õppeaastal.
    • Sadamates ja seal paiknevates kaubaterminalides tunti puudust dokkeri ettevalmistusega töötajatest. Dokkeri eriala avati vaid 2020/2021. õppeaastaks töökohapõhise õppena Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses. Vastu võeti seitse õpilast, kellest kuus lõpetas. Hiljem pole dokkereid tasemeõppes koolitatud.

    Lisa 6. Intervjuu kavad

    INTERVJUU KAVA KOOLIDELE

    Valdkonna õppekavad

    • Milline on olnud konkurss viimastel aastatel valdkonna õppekavadel?
    • Milline on olnud lõpetajate rakendumine eri ametialadel?
    • Kas õpe toimub päevaõppe või sessioonõppe vormis?
    • Millised on õppekavade spetsialiseerumised?
    • Kas on veel mõni T&L valdkonnaga seotud õppekava?

    Õppijad

    • Kes on tüüpiline õppija?
    • Kas ja kui paljud töötavad ning kas samas valdkonnas?
    • Kas on olemas vilistlasuuringuid lõpetajate kohta?
    • Missugune teadmine on olemas lõpetanute edasiliikumisest? Mis on peamised ametialad, kuhu tööle asutakse?
    • Millised on katkestamise põhjused?

    Trendid ja arengusuundumused

    • Millised on peamised valdkondliku hariduse pakkumist mõjutavad trendid?
    • Millised on tulevikuplaanid? Kas on plaanis samade õppekavadega jätkata?
    • Kas on plaanis uusi valdkonnaõppega seotud õppekavasid avada?
    • Millist rolli täidab kool täiendusõppe pakkujana? Millise info põhjal sünnib täienduskoolituste pakkumine?
    • Millised on peamised murekohad valdkondlike spetsialistide ettevalmistamisel?
    • Laiem taustsüsteem. Mis on olulisemad poliitilised otsused, mis võivad lähitulevikus mõjutada koolituspakkumist? Millised on muud ühiskondlikud suundumused ja nendega kaasnev mõju koolituspakkumisele?

    Oskused

    • Millele lähitulevikus eriti tähelepanu pööratakse?
    • Mis on õppekavades arendatavate kompetentside valikul määravad kriteeriumid? Kuidas seostatakse õppekavasid üliõpilaste tulevaste karjäärivõimalustega?

    Õppejõud ja õppevahendid

    • Kas õppe läbiviimiseks on piisavalt õppejõude?
    • Kas õppe korraldamiseks on vajalikud vahendid / väljaõppe baas jms olemas?

    Koostöö tööandjatega

    • Missugusel määral toimub koostöö tööandjatega? Mis tüüpi asutused need on?
    • õppekavaarendus, õppejõududena kaasamine, praktiline õpe, erialapraktika

    INTERVJUU KAVA EKSPERTIDELE

    1. Kuidas te kirjeldaksite logistikasektori praegust olukorda?
      • Mis on olnud viimaste aastate olulisemad muutused logistika valdkonnas?
      • Mis on logistika valdkonna ettevõtete suurimad probleemid (töötajad, seadustik, tehnoloogia jne)?
      • Kas transpordi alavaldkondade areng on logistikaga samas tempos (meri, õhk, maismaa; raudtee, maantee; reisijate-, kaubavedu); kas valdkonniti on erisusi ja millest need tulenevad?
      • Kas logistika areng mõjutab transporti või vastupidi?
      • Kuivõrd erinevad logistika roll ja tegevused reisijate ja kaubatranspordil? (Kas on nii, et reisijateveol on logistika osa transporditeenust pakkuvast ettevõttest, aga kaubaveol on logistikafirmad eraldi ettevõtted? Kas see võiks tulevikus muutuda ja kuidas?)
    2. Millised ühiskonnamuutused mõjutavad enim valdkonna arengut lähemal kümnel aastal?
      • Milliseid muutusi põhjustab valdkonnas Venemaa-Ukraina sõda? Mis ajaperspektiivi need hõlmavad?
      • Mida tähendab zero emission ja keskkonnahoidlik areng logistika valdkonnale?
      • Milliseid tehnoloogiamuutusi on valdkonnas oodata, nt last mile isejuhtivad autod, droonid? Robotlaod?
      • Digiteerimine? Mis tehtud, mis tulemas, mis mõjud?
      • MaaS – nõudluspõhine ühistransport, ühistranspordi integreerimine ühtseks süsteemiks (üks piletisüsteem).
      • Mis ühiskonnamuutused veel oluliselt valdkonda mõjutavad ja kuidas (nt rahvastiku muutused, tarbimisharjumused)?
    3. Milliseid muutusi valdkonna arengule toob kaasa uus riiklik „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2035“? Mida konkreetselt logistika valdkonnale?
    4. Mis on teie hinnangul olulisemad EL regulatsioonid, mis hakkavad lähiaastatel kehtima ja mõjutavad valdkonna arengut? Millised on need mõjud (e-veoseleht)?
    5. Kuidas kirjeldaksite tööturu olukorda logistika valdkonnas?
      • Milline on tööjõu kättesaadavus? Kas sobiva haridusega inimesi on saadaval?
      • Mis on teie arvates valdkonna põhiametialad?
      • Kuivõrd õpetate kohapeal inimesi välja? Mis ametialadel? Miks?
    6. Milline on trendide mõju valdkonna tööjõuvajadusele lähema 10 aasta jooksul?
      • Mis muutub? Millised on kahaneva/kasvava nõudlusega põhiametialad (vt nimekiri)? Miks? Mis on peamised mõjurid?
      • Kui suur on prognoositav tööjõuvajadus valdkonna põhiametialadel 10 aasta jooksul kokku?
    7. Kas midagi muutub või peab muutuma ka oskustes? Milliste oskustega töötajaid vajatakse 10 aasta pärast?
      • Millised ootused tulevastele tööoskustele kaasnevad?
      • Millised on oskused, mis on põhikutsealal tegutsemiseks eriti olulised praegu ja 7–10 aasta perspektiivis? Millised neist on praegusel töötajaskonnal ebapiisavad?
      • Mida peaks õppes muutma, millele rõhku panema?
    8. Kas olete kursis valdkonnas õpetatavate erialadega – kuidas hindate nende vajadust ja pakkumist tööturul?
      • Kas on piisavad? Mis on probleemid?
      • Kas ja millist koostööd olete koolidega teinud? Millist koostööd on plaanis teha?

    Täiendavad teemad

    • Kas soovite mingit teemat veel täiendada (nt mida seni ei ole käsitlenud, kuid mida tuleb puudutada)?

    Uuringust

    Retsensendid:

    Illimar Paul, logistikaekspert, Sensei OÜ

    Akadeemiline toimetaja:

    Olav Aarna, SA Kutsekoda

    Keeletoimetaja:

    Egle Heinsar

    Täname uuringu valmimisele kaasaaitamise eest intervjueerituid, eksperdikogus ja juhtrühmades osalejaid, retsensente jt uuringule kaasa aitajaid.

    Täname valdkonna eksperdikogu ja juhtrühma liikmed:

    Heiti Mering, Digilogistika Keskus, Tallinna Tehnikakõrgkool; Peep Tomingas, PROLOG – Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing, Tallinna Tehnikaülikool; Herkki Kitsing, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ELEA; Janek Saareoks, Schenker AS; Toomas Orutar, Logistika Pluss OÜ; Marita Kaidme, Itella Eesti OÜ; Urmas Uudemets, Via 3L OÜ; Aljona Solodjankina; CMA CGM Estonia OÜ; Kai-Katrin Kesa, Tallinna Tööstushariduskeskus; Sigrid Vaher, HTM; Marelle Möll, HTM

    Rakendusuuring on valminud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) „edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust“ saavutamiseks. Sellega panustatakse pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.


    Väljaandja:

    SA Kutsekoda
    ESF-i projekt „Kutsesüsteemi reform“
    Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

    Autoriõigus:

    SA Kutsekoda, 2023

    Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Lassur, S., Viia, A. (2023). Tulevikuvaade logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.

    Märkused

    Footnotes

    1. OSKA ehk Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemiga uuritakse, kuidas muutuvad tööhõive ning vajatavad oskused lähema kümne aasta jooksul ning mida oleks vaja teha, et muutuvatele vajadustele paremini vastata. OSKA pakub tööturu osalistele – tööandjad, õppeasutused, töötukassa, poliitikakujundajad jt – koostööplatvormi, koondades osaliste ekspertteadmisi ning tehes ettepanekuid, kuidas tööjõu- ja oskuste vajaduse kitsaskohti lahendada. OSKA uuringute tulemused aitavad planeerida haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahtu ja sisu. Samuti toetab OSKA tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenustesse.

    2. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

    3. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/e-ariregister/emtak-tegevusalad.

    4. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm.

    5. OSKA uuringute tulemusel tehtud ettepanekud ja valminud materjalid jõuavad koolitajate, koolipidajate, valdkonna ettevõtete, valdkonnaga seotud ministeeriumite ja karjäärinõustajateni ning poliitiliste otsuste langetamiseks Vabariigi Valitsusele.

    6. Kuigi ettepanekud on sõnastatud tegevustena, pole tegu rakenduskavaga, vaid soovitustega, mille põhjal saavad osalised koostada oma tegevusplaanid. Ettepanekute täitmist seiratakse ja koos ekspertidega hinnatakse nende täitmist.

    7. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008, vt https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad.

    8. Vaid sadama- ja lennujaamadega seotud logistika kutsealasid käsitletakse OSKA transpordisektori uuringus.

    9. Nt raamatupidajate vajadust analüüsitakse OSKA arvestusala uuringus, IKT-spetsialistide vajadust OSKA IKT valdkonna uuringus.

    10. Andmeallikas on TÖR, kus iga ettevõte registreerib oma töötajad. Uuringu autorid juhivad tähelepanu, et ettevõtted võivad sarnaste kutsealade puhul kasutada erinevaid AK koode, mistõttu ei pruugi kõik hõiveandmed olla põhikutsealati täpsed. Ümardatud kümnelisteni.

    11. Välja arvatud laojuht 13240008 (750 hõivatut) ja tolliteenuse juht 13240009 (15 hõivatut).

    12. Siin kajastuvad kõrgharidusega transpordivaldkonna kontoritöötajad.

    13. Maha lahutatud jaamadispetšerid (19), jaamakorraldajad (204) ja lendude planeerijad (49), lennunduse valdkonnas töötavad veoteenuste dispetšerid (29), transpordivaldkonna mujal liigitamata kontoritöötajad (13) ning seejärel kõik kõrgharidusega hõivatud. Eelnimetatuid käsitletakse OSKA transpordi uuringus raudtee- ja õhutranspordi peatükis.

    14. Maha on lahutatud vee- ja jäätmemajanduses hõivatud (96).

    15. Maha on lahutatud kaubanduses hõivatud (1327).

    16. Välja arvatud kuller 44120003 (1315 hõivatut) – kullerite vajadust analüüsitakse OSKA transpordi uuringus.

    17. Vaid transpordi- ja logistikasektoris hõivatud.

    18. Vaid transpordi- ja logistikasektoris hõivatud.

    19. https://www.kutseregister.ee/et/standardid/standardid_top2/

    20. Hanke- ja ostujuhi, tase 6 kutsestandard jõustus 03.11.2023.

    21. Dokkeri, tase 4 kutsestandard jõustus 04.11.2022, kuid õpet ei paku ükski kool.

    22. Laoabilise, tase 3 kutsestandard jõustus 29.04.2022.

    23. https://oska.kutsekoda.ee/trendid/

    24. Teisalt kasvatab järjest suurenev digitaliseerimine ja automatiseerimine nõudlust IKT-teadmiste ja -oskustega inimeste järele (süsteemiadministraator, süsteemihaldur jne). Samuti vajatakse rohkem küberturvalisuse spetsialiste ning automaatikuid-mehaanikuid, kes oleksid võimelised kõiki neid süsteeme töökorras hoidma, haldama, hooldama ja arendama.

    25. Eesti lähinaabrid on selles vallas meist kaugemale jõudnud. Alates 1. jaanuarist 2024 on Lätis lubatud 25,25 m ja 60 t autorongid, Soomes ja Rootsis on need olnud lubatud juba aastaid.

    26. Sealhulgas luuakse ELis uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem hoonete ja maanteetranspordi valdkonnas ning kütuste kasutamise jaoks täiendavates sektorites; suurendatakse keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus- ja merendussektorites; minnakse üle kestlikumale transpordile jt algatused.

    27. ELi kliimaeesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet -55% võrreldes 1990. aastaga.

    28. Dokumendis on kajastatud ka seosed „Eesti 2035“ ja säästva arengu eesmärkidega.

    29. Märkimisväärselt on kasvanud e-kaubanduse maht, moodustades juba üle 20% jaekaubanduse käibest. Allikas: https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika.

    30. Andmeallikas on TÖR, kus iga ettevõte registreerib oma töötajad. Uuringu autorid juhivad tähelepanu, et ettevõtted võivad sarnaste kutsealade puhul kasutada erinevaid AK koode, mistõttu ei pruugi hõiveandmed olla põhikutsealati täpsed.

    31. Universaalse postiteenuse maht viimastel aastatel stabiilselt langenud, ka kõige levinuma ja põhilisema teenuse ehk Eestis lihtkirja edastamine on viimase viie aastaga vähenenud ligi 50%.

    32. Valida saab kahe peaeriala vahel: logistika ja tarneahela juhtimine või liikuvuskorraldus.

    33. Doktoriõppes õppijaid käsitletakse OSKA uuringus „Ettevõtlussektori uurimis- ja arendustöötajate tööjõu- ja oskuste vajadus“, vt lähemalt https://oska.kutsekoda.ee/uuring/ettevotlussektori-uurimis-ja-arendustootajate-toojou-ja-oskuste-vajadus/.

    34. Transpordi- ja liikluskorralduse õppekava kajastatakse OSKA transpordi uuringus.

    35. Valgamaa Kutseõppekeskus pakub logistika erialade õpet ka töökohapõhise õppena koostöös suurte logistikaettevõtetega (Schenker, Logistika Pluss jt).

    36. Seda juhul kui on tegu nn puhta erialaga; kui on tegu laiema erialaga, ei ole statistikas võimalik teatud spetsialiseerumise valinuid teistest lõpetajatest eristada.

    37. Vt lähemalt: https://taltech.ee/sisseastuja/bakalaureuseoppe-erialad/arindus.

    38. Esimene vastuvõtt sellele erialale oli aastal 2017 ja 2019. aastal kaitses lõputöö juba esimene lõpetaja (läbis programmi kahe aastaga, kuna oli varem mujal aineid sooritanud). 2020. ja 2021. aastal kaitsti 10 logistika bakalaureusetööd, aga 2022. aastal kõigest 6. Seevastu uuringu koostamise ajal oli õpinguid lõpetamas ligi 19 üliõpilast (neist 2 juba kaitsesid lõputöö talvel). Katkestajate kohta täpne info puudub, kuna tegu on ärinduse õppekava ühe väikse osaga.

    39. Seetõttu ei saa logistika ja tarneahela spetsialiseerumise katkestamist sellises peaeriala valimise süsteemis kindlaks teha, sest kuidagi pole võimalik tuvastada, mis peaeriala oleksid eelistanud need üliõpilased, kes katkestasid ärinduse õppe 1. õppeaasta jooksul.

    40. Vt lähemalt https://taltech.ee/mereveondus.

    41. 2015/2016. kuni 2020/2021. õppeaasta mereveonduse ja sadamatöö korraldamise eriala lõpetajaid oli kokku 140 inimest, neist oli 2022. aastal otseselt rakendunud logistikaspetsialistidena 50 lõpetanut, teine suurem rühm (31 inimest) oli administratiivtöö spetsialistid või lihtametnikud (mis võib teatud juhtudel olla ka logistika valdkonna töö).

    42. Vt lähemalt: https://taltech.ee/sisseastuja/magistrioppe-erialad/logistika

    43. Vt lähemalt: https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad/logistikainstituut/ostu-ja-hankekorraldus/

    44. Vt lähemalt https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad/logistikainstituut/transport-ja-logistika/.

    45. 2015/2016. kuni 2020/2021. õppeaasta transpordi ja logistika eriala lõpetajaid oli 258 inimest, neist oli 2022. aastal otseselt rakendunud logistikaspetsialistidena ja -juhtidena 96 lõpetanut, teine suurem rühm (43 inimest) oli müügijuhid ja -spetsialistid (mis võib teatud juhtudel olla ka logistika valdkonna töö).

    46. Kokku liidetud transpordi ja logistika õppekavade 214863 ja 1838 andmed.

    47. Vt lähemalt https://www.eek.ee/eriala/logistika.

    48. International Federation of Freight Forwarders Associations, https://fiata.org/

    49. Valgamaa Kutseõppekeskuses pakutakse logistiku eriala ka inglise keeles ning õppesse on soovijaid väga palju, 2023. aastal u 200 kandideerijat 25 õppekohale. Tõenäoliselt on selle põhjus ka YouTube’i keskkonnas ringlevad videod, mis reklaamivad Valgamaa Kutseõppekeskust kui tasuta õppevõimalust Euroopa Liidus. Väga palju kandidaate pärit kolmandatest riikidest, kes sageli siiski ei saa viisat, et õpinguid alustada.

    50. Siin on arvestatud kõiki vastavasisulisi kutseõppe õppekavu: logistik, veokorraldaja-logistik, logistiku abi jt.

    51. Töökohapõhise õppe kitsaskohana toovad õppeasutused esile, et kehtiv rahastusmudel eeldab rühma suurusena vähemalt 15 õpilast, aga harilikult kukub paar inimest rühmast eri põhjustel välja. Töökohapõhise õppe puhul on ka mõttekoht, kuidas komplekteerida rühma mitme ettevõtte töötajatest, sest enamasti ühel ettevõttel vajalikul arvul töötajaid pakkuda ei ole.

    52. Nt sisepõlemismootoriga ja elektrilised vastukaalutõstukid, lükandmastiga elektritõstukid, elektrilised siirdajad ja virnastajad, elektrilised kauba komplekteerijad.

    53. Nt Äripäev ASi koolitused: „Hankejuhtimise taseme tõstmine“, „Spetsialistist juhiks“; Personaliekspert OÜ: „Keskastmejuhi baaskoolitus“; EMI EWT IDA-LÄÄNE Koolituse OÜ: „Tarneahela strateegiline juhtimine“; AS BCS Koolitus: „Agiilse organisatsiooni ja meeskonna juhtimine“.

    54. Tabel on koostatud töötukassa andmete põhjal. Tabelis on esitatud ainult logistika valdkonna õppekavad, mida käsitletakse siinses raportis. Osa erialasid (väikesadama spetsialist jt) kajastub transpordiuuringus vastava transpordivaldkonna juures.

    55. Valdkonnaga seonduvate õppekavade lõpetajate arv on läbi korrutatud tööjõus osalemise määraga, kuna ei saa eeldada, et kõik lõpetanud osaleksid tööhõives. Eri põhjustel on mingi osa lõpetanutest tööturul igal ajahetkel mitteaktiivsed. Tööhõive määr on vanuserühmas 25–49 aastat sõltuvalt valdkonnast 85–95% (tööjõu-uuringu alusel). Lihtsuse huvides kasutatakse tööjõuvajaduse prognoosimisel arvestuslikku keskmist tööhõive määra, st 90%.

    56. Võttes arvesse edasiõppimist.

    57. Arvestades, et u pool oleks n-ö uus tööjõud valdkonda.

    58. Kogu prognoos on 180, maha on arvestatud kaubanduse valdkonna vajadus.

    59. Sealhulgas 53 raudtee-ettevõtetes töötavat liikluskorraldajat, keda käsitletakse OSKA transpordi uuringus.

    60. Tallinna Tehnikaülikooli logistika magistritaseme õppekavas on tegemist valikainetega; valikainetest peab valima kaks kursust.

    61. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147/12.

    62. (EKR – Eesti kvalifikatsiooniraamistik) https://www.kutsekoda.ee/kvalifikatsiooniraamistiku-tasemekirjeldused/.

    63. https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/emtak-tegevusalad.

    64. https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/9e306226-7150-4b9f-a4d9-5d5dc0ee81ac/7.